[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

vigastus ‹-e 5› ‹s›
välis(t)e teguri(te) mõjul tekkinud füüsiline kahjustus. Eluohtlik vigastus. Lülisamba, küünarliigese vigastus. Sportlane ravib kannakõõluse vigastust. Vigastuse tõttu ei saanud ta võistelda. Vigastus lõpetas ta sportlasekarjääri. Vigastus paranes kiiresti. Vigastusest paranenud rekordiomanik on taas rivis. Haiglasse toodi üliraskete vigastustega mootorrattur. Autojuht suri vigastustesse kohapeal. Tööõnnetuse tagajärjel saadud vigastus. Tööülesande täitmisel tekkinud vigastus. Kaabli vigastus põhjustas elektririkke. Laeva vigastused ei olnud suured.
▷ Liitsõnad: aju|vigastus, jala|vigastus, keha|vigastus, killu|vigastus, koore|vigastus, kõõluse|vigastus, käe|vigastus, naha|vigastus, pea|vigastus, puute|vigastus, põlve|vigastus, pöia|vigastus, pöidla|vigastus, selgroo|vigastus, selja|vigastus, silma|vigastus, spordi|vigastus, sõja|vigastus, sõra|vigastus, töövigastus; pisivigastus.