[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

vihjama ‹vihjata 48›
kaudselt mainima v. märku andma, mõista andma, aimata laskma; viitama. Minister vihjas võimalikule tagasiastumisele. Sellest ei räägita kunagi otse, ainult vihjatakse. Pole kuulnud, et keegi oleks sellele sõnagagi vihjanud. Naine polnud vihjanudki, et tahaks last. Kirjutises on vihjatud konkreetsetele isikutele. Kuulajad mõistsid, millele kõneleja vihjas. Kas sa vihjad minu minevikule? Lahkusin, vihjates ajapuudusele. Tõmmu jume vihjas lõunapoolsemale päritolule. *.. vahel tarvitseb ainult vihjata ja vaataja mälu ning fantaasia hakkavad õiges suunas tööle. L. Tormis.