[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

viide1 ‹viite 18› ‹s›

1. viitamine, osutus; vihje. See oli otsene viide tema minevikule. Raamatus leidub selgeid viiteid toonastele sündmustele. Kohtualune õigustas end viitega raskele lapsepõlvele. Giidi viite peale pöörasid kõik pilgu häärberile. Iseloomustuses ei olnud vähimatki viidet poisi kasinatele vaimuannetele. *Lukk on ränk solvang igaühele, lukuta uks viide siseneja aususele. N. Baturin.
2. andmed tekstis kasutatud allika kohta; ühest kohast teise juhatav märge teatme- v. teadusteoses vm. Joonealused viited. Uurimus on varustatud rohkete viidetega. Joonise juures puudus viide kasutatud allikale.
▷ Liitsõnad: all|viide, allika|viide, kirjandus|viide, koha|viide, lehekülje|viide, rist|viide, side|viide, sise|viide, äraviide.

viide2 ‹viite 18› ‹s›
viitmine, veetmine. Pikkade õhtutundide viiteks pajatati kõikvõimalikke lugusid.
▷ Liitsõnad: ajaviide.