[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

viimne ‹-se 2› ‹adj›
(kõige) viimane
1. (ajaliselt). a. (elu lõpu, surma, matuste, matmispaigaga seonduvalt; ka vastavates ühendites). Haige viimsed elupäevad, viimne öö siinilmas. Vanamees tundis, et ta viimne tund, viimne tunnike on lähedal. Surija viimne soov. Viimne tahe 'surmapuhused korraldused (testamendis)'. Viimne võidmine. Viimsele unele suikuma 'surema'. Puusärk avati viimseks hüvastijätuks. Kadunuke saadeti viimsele teekonnale, teele. Lahkunule viimset austust avaldama. Viimne puhke-, rahupaik. b. (maailma lõpuga seonduvalt). Viimne kohtupäev 'viimnepäev'. c. (muudel juhtudel). *Arni mäletab selgesti algkooli viimset koolipäeva .. V. Uibopuu. *Olgu see viimne kord, kus end lähed sinna naeruks tegema. A. Kalmus.
2. (osa kohta, mis millestki vähenevast, lõppevast, kaduvast veel järel on). Andis sandile viimse kopika. Viimne lehm tuli maha müüa, et raha kokku saada. Peagi kustus närbuvast kehast viimne elunatuke. Mult võeti viimnegi lootus. *Nüüd tuli see õnnetu armastus ja lõi sul viimse toe alt ... O. Luts.
3. (tarindites ja ühendites, mis rõhutavad, et hõlmatud on eranditult kõik, kogu tervik). Leib söödi ära viimse raasuni. Etendus on viimse kohani välja müüdud. Võlg on viimse pennini tasutud. Võidelda tuleb (kuni) viimse meheni 'nii kaua, kuni kõik mehed on surma saanud'. Olukord on viimse üksikasjani selge. Mäletab kõike viimse kui üksikasjani. Viimne kui puu tuli maha võtta. *Palju siis neid peresid leidub, kus vana mööbel viimse pulgani kolikambrisse visatakse .. V. Lattik. *Nüüd hakkasid püssid paukuma, kuni viimne kui üks kiskja oli langenud. A. Kalmus. || viimseni täies ulatuses v. täiel määral, täielikult, täiesti. Saal on viimseni täis. Etendus, buss oli viimseni välja müüdud. Sõin kõik viimseni ära. Jõud on viimseni otsas.
4. äärmine. Pääsesime viimsel minutil. Abi oli saabunud viimsel hetkel. Viimses hädas pannud poiss plagama. Mees oli tööst viimse piirini kurnatud. Närvid on viimseni 'äärmiselt, äärmuseni' pingul. *.. talle näis, et ta on saavutanud küpsuse viimse piiri. A. Kurtna. || ülim. Viimne tõde.
5. (tugevdavalt, rõhutavalt:) igavene, täielik. *.. venid nagu viimne veerusk. E. Vaigur. *Meid võeti kinni kuberneri kambris / kui viimseid mõrtsukaid. J. Sütiste.

(kuni) viimse hingetõmbeni vt hingetõmme

(kuni) viimse veretilgani vt veretilk

viimne mohikaanlane vt mohikaanlane