[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

virutama ‹37›

1. tugevasti, hooga lööma v. viskama. Virutab kepiga, kaikaga, kirvega, mõõgaga. Maanaine virutas kurikaga palakaid. Virutab rusikaga lauale, jalaga vastu maad. Vaata ette, see täkk võib kabjaga virutada. Virutas hobusele piitsaga, ohjaharuga. Virutas teisele näkku, vastu vahtimist, vastu lõugu. Aga ma virutasin talle ühe tulise (siraka)! Purjus päi võib ta naist sõimata ja korra või paar äragi virutada. Virutas tugeva, jõhkra, lajatava hoobi vastu selga. Virutas võmmu, laksu, matsu kuklasse. Virutas ligitikkujale huupi tagantkätt ega saanud pihta. Kui sind lüüakse, viruta vastu. Talle virutati noaga sügav haav. Virutas vastase uppi, pikali, jalust maha, päris oimetuks. Lehm virutas jalaga lüpsiku kummuli. Uks virutati paukudes kinni, lahti. Šampusepudel virutati vastu vööri puruks. Mehed virutasid kaardid lauale, rahakotid letile. Virutas ketta kõrgele õhku, kivi koerale järele. Viruta veel vett kerisele! Torm virutas paadi karile. Tuul virutas tal kaabu peast. Välk virutas suure raginaga puusse. Virutage see kass ukse taha! *Ja paksu kaelaga sõdur virutas ainsa osava labakäelöögiga pudelilt korgi .. A. Jakobson. || kõnek laskma, tulistama. Virutas püssist paar pauku. Kahurid virutasid otse üle sõjameeste pea.
2. midagi energiliselt, hoogsalt tegema (ka rõhutades teise verbiga väljendatud tegevuse intensiivsust). Virutasid autole kähku koorma peale. Artikkel tuleb homseks valmis virutada. Virutasime hommikust õhtuni tööd (teha). Iga päev ei tohi ületunde virutada. Laps on kõvasti kasvada virutanud. „Laiskust ma oma majas ei salli!” virutas peremees. Võiks õige lõunasse virutada, Kanaari saartel suvitada. Virutas jala Tartust Viljandisse. Viruta aga otse edasi kuni jõeni, seal keera paremale. Virutasime tantsida nii et tolmas. Viruta nüüd kõht täis, hoolega süüa. Tal armastab mees viina virutada. *.. kolmekuningakülm nõudis oma ja virutas, nagu peab, üle neljakümne kraadi. V. Krimm (tlk). || kõnek panema, ajama v. andma. Peremees virutas jälle renti juurde. Oskas kogu töö paarimehe kaela virutada. Õpetaja oli poisile kahe virutanud. Kui palju kohtunik sulle aastaid virutas? *Virutage tuleval aastal viiskümmend vakamaad lina alla. M. Mõtslane. *.. Toomas mõtles, et vaata, kui nüüd virutab veel inglise keelt .. A. Mälk.
3. kõnek varastama. Hulgub ringi ja virutab, kust aga saab. Vargad olid suvila tühjaks virutanud. *Nagu selja pöörad, on silmapilk midagi ära lõhutud või ära virutatud. M. Traat.

alla virutama

1. maha v. allapoole viskama v. heitma. Tuul virutab puudelt käbisid alla. Virutas vastase kõrgest paekaldast alla.
2. kõnek (hoogsalt) alla kirjutama. Ülemus virutas käskkirjale otsemaid nime alla.

kõrvale virutama

1. eemale v. eest ära lööma. Virutas kivi jalaga kõrvale.
2. kõnek (energiliselt) millestki loobuma. *Talapuu virutas ägedusega selle süüdistuse kõrvale: see on vale, ta teab, tal on tunnistajaid .. J. Semper.

maha virutama

1. maha, pikali lööma v. paiskama. Virutas vastase (jalust) maha. Läheduses lõhkenud miin virutas mehe nagu malgaga maha. Torm oli palju puid maha virutanud.
2. kõnek kasvama panema, maha külvama. Mõtlen järgmisel aastal tublisti kartuleid maha virutada. *Kuulas mees seda juttu, kuulas, läks koju ja virutas veebruaris põllud maha. R. Vaidlo.
3. kõnek maha niitma. Varahommikul kastega jõudis ta hulga heina maha virutada. *.. mõni hea sületäis heinu kuivamas, kõrgelt põllupeenralt niidetud, taat virutas eile maha. P. Krusten.

sisse virutama

1. hooga kuhugi sisse lükkama. Vang virutati kongiuksest sisse.
2. löögiga, viskega purustama. Mahajäetud majal olid kõik aknad sisse virutatud.

välja virutama

1. suure hooga välja viskama. a. (millegi kohta). Jõi pudeli tühjaks ja virutas aknast välja. Virutas oma seljakoti läbi lakaluugi välja. b. kõnek (kellegi kohta:) lahkuma sundima. Isa virutas poja külalised välja.
2. kõnek teat. määrani ulatuma. *Läks rajuks, vaata, et virutab üheksa-kümme palli välja. A. Kaskneem.