[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ära kuluma

1. lõpuni, kasutamiskõlbmatuks kuluma (1. täh.) Kingatallad on ära kulunud. Mu talvemüts on päris ära kulunud, tuleb uus osta. | piltl. Vaimukaimgi ütlus kulub sagedase kasutamisega ära.
2. otsa saama, otsa lõppema, ära kasutatud saama. Raha kulus ostude peale ära. Aeg kulus märkamatult käest ära. Pakk küünlaid kulus ühe õhtuga ära.
3. vaja, tarvis olema v. minema; kasuks tulema. Sulle kuluks uus ülikond ära. Vaheldus, puhkus kuluks küll ära. Külma käest tulnule kulub kuum jook alati ära. Ma ei saa laenata, see raha kulub enesele ära. Talle kuluks korralik nahatäis ära. See karistus, õppetund kulus sulle üsna ära.

marjaks (ära) kuluma, marjaks tarvis olema ~ minema
(millegi v. kellegi hädasti vajaolemise, tarvisminemise, ärakulumise kohta). Nüüd kuluks kellegi hea sõna, abi, nõuanne marjaks ära. *Kodu oli aga peremeest ja perenaist marjaks tarvis, muidu oleks pidanud minema kas või mujalt abi otsima. A. H. Tammsaare.