[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

[kellelgi] tükki küljest (ära) võtma
(kellelgi) üle jõu käima, (kellegi jaoks) ületamatult raske olema. See suudlus ei võtnud tal ju tükki küljest. Ega see sul tükki küljest ära võta, kui kedagi appi palud.

ära võtma

1. (ära rõhutab sooritatust:) võtma (hrl. 2., 7., 11. täh.) Röövel võttis teekäijalt ära käekella ja rahakoti. Võlgnikul tahetakse talu käest ära võtta. Purjus juhilt võeti luba ära. Kui elekter ära võeti, tuli istuda küünlavalgel. Võttis mantli, kübara, saapad ära. Limonaad ei võtnud janu ära. || (ostmise v. üürimise kohta). Oli bussipiletid juba varem ära võtnud. Kui odavalt annate, võtan kogu kauba ära. Tuleb kiiresti kuskil korter ära võtta. || vallutama. Edasitungil võeti ära mitu linna. Loss piirati ümber ja võeti tormijooksuga ära. || hävitama, kahjustama. Soo ääres võtab liigniiskus vilja ära. Öökülm võib kartulipealsed täiesti ära võtta. Vastsündinud põrsad toodi kööki, et külm neid ära ei võtaks. Poisil võttis pakane kõrvad ära. Ränk töö võttis selja ära. *Traktoristid ajavad ju igale poole naftat maha ning see võtab puude juured ära. O. Kruus.
2. kõnek naima. Neiul oli palju austajaid, aga ära võtta ei tahtnud keegi. Professor oli ühe noore tudengi ära võtnud. *Talutöö tahab teha ... loomad pidada – naine tuli ära võtta ... A. Sinkel.
3. kõnek sisse võtma; ära jooma. Võttis tilgad, tableti ära ja saigi peavalust lahti. Kõrtsmik kallas pitsikese ja käskis ära võtta. *Saksaaegne normiviin, lahja ta on, aga läheb päris raisku, kui keegi ära ei võta. A. Viirlaid.