[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ekskursiooni|päev
ekskursioonil veedetud päev; päev mitmepäevasest ekskursioonist. Esimese ekskursioonipäeva õhtuks jõudsime Võrru.

ergama ‹erata 48›

1. eredana paistma, kiirgama. Akendest ergasid tuled, aknad ergasid tuledes. Õhtutaevas ergab Veenus. Ergav päike, päikesepaiste. Päikesest, valgusest ergav tänav. Lae all ergav lamp. Rahvariideseeliku ergavad värvid. Sügisvärvides ergav lehestik. *.. [päikese] kiired langesid lauale, muutsid rohelise lauapaberi ergavaks .. T. Vint. || hõõguma. Ergav raud. Söed ergavad ahjus. Ahi lausa ergab kuumusest. Õhtuks köeti keris ergama, aga hommikuks oli ruum ikka külm. || piltl särama, helkima, hiilgama (eeskätt silmade kohta). *.. silmad ergasid teotungist, nagu kogu ta keha pakitses energiast. J. Semper. *Selle ilmes ergas midagi pühalikult valmisolevat, eneseohverduslikult vaprat. R. Sirge.
2. tugevasti punasena v. roosana paistma v. kumama. Õhtutaevas ergas vaskpunaselt. Metsa tagant tõuseb ergav kuu. Ergav koit, eha. Ergavad huuled, palged, põsed. *Juba hubiseb kollane lõke / halja vahtrapuu kroonis. / Süttib ruskava tulega toom / ja ergavad haavad. E. Niit.

hea ‹pl. part häid pl. illat headesse e. häisse 15 komp parem superl kõige parem e. parim›
ant. halb, paha
1. ‹adj› oma laadi, omaduste, kvaliteedi poolest hinnatav, väärtuslik, nõuetele vastav. a. (inimeste kohta:) osav, vilunud, võimekas, tubli. Hea maletaja, matemaatik, arst, õpetaja, ujuja. Hea võõrkeelte oskaja. Kõnemees on ta hea. Inna on hea õpilane. Peetrist oleks võinud saada hea insener, advokaat, ohvitser. b. (omaduste, võimete, oskuste, samuti füüsilise v. psüühilise seisundi kohta). Hea isu, uni, tervis. Hea ja tugev süda. Sportlase head kopsud. Hea nägemine, kuulmine, keskendumisvõime. Hea rühiga, kasvuga noormees. Hea peaga poiss. Mu enesetunne, meeleolu, tuju on hea. Tal oli päris hea hääl, väga hea maitse. Meie korvpallurid on heas vormis. Ta näeb üsna hea välja. *„Mul on hea kõht,” uhkustas hunt. „Kui tahan, võin süüa kas või kive..” L. Tigane. c. (esemete, ainete vms., ka koduloomade kohta). Ta ostis endale hea ülikonnariide, hea raadioaparaadi ja hea pesumasina. Need on veel üsna head kingad, rõivad. Head küünlad põlevad kaua. Hea kirves, saag, nuga, vikat. Teos on trükitud heale paberile. Hea maa, muld. Tänavu on hein, vili hea. Hea, kõigi mugavustega korter. Puder, kook, sai tuli hea. Head söögid ja joogid. Head õunad. Vein, õlu maitses hea. Leib oli hea maitsega. Hea lõhnaga lill. Hea tõukari, lüpsilehm, veohobune. Head tõugu kanad, lambad. d. (nähtuste, olukordade vms. kohta). Head lauakombed. Hea hoolitsus, teenindamine, reklaam. Õppeedukus oli tal hea. Head hinded tunnistusel. Haige seisund, olukord on hea. Nooruk sai hea hariduse, kasvatuse. Hea muusika, kirjandus, portree, maastikumaal. See on hea raamat, luuletus, ettekanne. Välismaalase kohta rääkis ta head eesti keelt.
2. ‹adj› sõbralik, lahke; positiivsete eetiliste omadustega, moraalselt väärtuslik; kiiduväärt. Hea inimene, kaaslane, hooldaja. Sul on hea mees, poeg. Head vaimud, haldjad. Hea kohtlemine, vahekord, vastuvõtt. Riikidevahelised head suhted. Ta oli mu vastu hea. Neiu on hea iseloomuga. Noormehe käitumine ja elukombed olid head. Tegin seda heast südamest. Teen seda hea meelega 'meeleldi, meelsasti'. Ole hea tüdruk, ära kiusa endast väiksemaid. Vanakese silmad näisid head ja lahked. Võõrasema ei vaadanud lastele hea pilguga. Neil oli hea läbisaamine. Kadunut tuletati meelde hea sõnaga. Liigub heas seltskonnas. On pärit heast perekonnast. Ilm on selline, et hea peremees ei aja koeragi välja. Heal lapsel mitu nime. Hea naine maja lukk, paha naine põrgutukk. || (kõnetlus- ja viisakusväljendites). Head inimesed, aidake! Ole hea, tule siia! Olge hea, astuge sisse! Aitäh, hea laps, et sa vanainimest aitasid! Sepp, hea mees, rautas hobuse ära. *Aga nüüd, head kuulajad, oleks teile üks küsimus. H. Saari. | iroon. Hea mees lubama 'lubab, kuid ei täida'. Kes see hea inimene oli, kes tema peale kaebama läks? || lähedane, intiimne. Hea tuttav. Ta on mu hea sõber, temale söandan kõigest rääkida.
3. ‹adj› mingis suhtes soodus, kasulik, sobiv. Hea juhus, võimalus, õnn. Head kaardid mängus. Head tutvused raamatukaupluses. Ended olid head. Töötingimused on siin head. Hea ettepanek, tagajärg, tulemus. Hea kuulsus, nimi. Hea ilm, kliima. Vanad head ajad. Head kaupa, äri tegema. Häid ja halbu päevi nägema. Midagi, kedagi heas valguses näitama. Heal järjel olema. Leidis hea teenistuse, tööotsa. Tegi abiellumisel päris hea partii. Saime kinos head kohad. Sain kodunt häid sõnumeid. Mul tuli hea idee, mõte. Harril on vennale hea mõju. On hea, et sa tulid. Vitamiinid on väsimuse vastu head. Lavastus jättis üsna hea mulje. Ära ole endast nii heal arvamusel! Püüdsin end näidata heast küljest. Lõpp hea, kõik hea. Hea nõu on kallis. Saagist jäi talupojale heal juhul 2/5. | (nõrgenenud tähenduses). Ühel heal päeval läks ta meilt ära. || (soovide, tervituste, jumalagajätu jne. väljendamisel). Head aega! Head õhtut! Head ööd! Häid pühi! Head uut aastat! Head reisi! Head tervist!
4. ‹adj› mugav, mõnus, meeldiv, hõlpus, kerge. Sul hea naerda, rääkida! Jalgrattaga on poisil hea koolis käia. Terava vikatiga on hea niita. Kuumal suvepäeval on hea põõsa all lamada. Kodus on nii hea olla. Hea laske-, istumisasend. Hea tool, voodi. Toas oli hea ja soe. Hea käekäik, põli. Hea soe tunne südames. Küll sul on ikka hea elu. Külas hea, kodus veel parem. *Oli hea teada, et tal kuhugi tõtata ei olnud. M. Raud.
5. ‹adj› (kogust, kvantiteeti, hulka märkivalt v. rõhutavalt:) rohke, ohter, paras, tubli, tugev, suur. Mõne hea aasta eest. Mitu head päeva tagasi. Linnani on mitu head kilomeetrit. Tal oli teiste suusatajate ees hea edumaa. Hea hulk maad tuli jala käia. Õhtuks oli tehtud hea tükk tööd. Auto eest maksti head hinda. Hea summa raha. Hea sissetulek, palk. Hea patakas käsikirja. Hea kartuli-, viljasaak. Lõikas hea kannika leiba. Rüüpas hea lonksu vett. Tehti hea laar õlut. Hea sületäis puid. Tuli hea hoog vihma. Sai hea müksu, keretäie. Laps sai kukkudes hea hoobi. Nuttis hea peatäie. Talle tehti hea peapesu. Tal jätkub head tahet, kannatust mind lõpuni kuulata. *Tuhkur on mägrast peaaegu poole väiksem, vahest nii hea kassi suurune.. R. Roht. || ‹adjektiivi vm. sõna ees› kõnek (intensiivistab sellega väljendatut:) üsna, kaunis, võrdlemisi. Hea paks raamat. Hea suur õun. Hilinesin hea mitu korda. Mu vennad on head pikad mehed.
6. ‹adj› murd parem; ant. vasak. *Kaks oli teed, kas kurale või heale – / ma mõlemale tõmmand kriipsu peale.. A. Alle.
7. ‹s› miski väärtuslik, hinnatav, kasulik, meeldiv vms. Kellelegi head soovima. Kellelegi head tegema. Kellegagi head ja halba jagama. Head kurjaga tasuma. Võitlus hea ja kurja vahel. Igal inimesel on oma head ja vead. Mis teil head on? Pole halba ilma heata. Ei lausunud head ega kurja. Kui heaga ei antud, võeti kurjaga. Katsusime heaga läbi ajada. Tänan teid kõige hea eest. Küsisin seda hea pärast. Temast räägiti üksnes head. Sellest loost ei tule midagi head. Mis hea pärast ma peaksin tema ees vabandama? *Olen käinud mitmegi [arsti] juures, aga suurt head sellest pole olnud. P. Vallak.
8. ‹s› „rahuldavast” kõrgem hinne (4), hrl. koolis. Väga hea 'kõrgeim hinne (5)'. Õpilase tunnistusel olid üksnes head ja väga head.

hoidma ‹hoian 45›

1. millestki v. kellestki kinni pidama, seda haardesse jätma, haardest mitte vabastama. Hoiab mappi kaenlas, saapaid näpu otsas, raha peos. Hoia mu kätt (oma käes). Hoidsin last põlvel, kätel, süles. Hoiab piipu hambus, suitsukoni hammaste vahel. Hoidsin hobust ohelikust. Hoidis last käest. Hoidis kassipoega, kassipojal turjast. Hoidsin hammastega nööriotsast ning sikutasin. Palun hoia mu kohvrit. Käsi hoidis kangi, viiulipoognat. Kass hoidis hiirt suus. Kull hoidis saaki küünte vahel. Rooli, tüüri hoidma. Ohje hoidma (hobuse juhtimiseks). *Naine jooksis käega seelikut ülal hoides aida poole.. A. H. Tammsaare.
2. midagi v. kedagi mingis kohas olla laskma v. olema sundima, teda sinna jätma. Ema hoidis haiget last terve nädala toas. Mind ei hoitud enam haiglas. Hitlerlased hoidsid teda mitu aastat vanglas, koonduslaagris. Hoidis käed taskus, silmade ees. Tööriistu hoitakse kuuris. Liha hoiti vardaga tulel. Ta hoidis laual poja fotot. Hoian raha harilikult lauasahtlis. Rasked kivid hoiavad paati merepõhjas. Naasklit kotis ei hoia.
3. midagi v. kedagi teat. olukorras, seisundis olla laskma v. olema sundima, teda sellesse jätma. Midagi salajas, saladuses, tallel, enda teada hoidma. Kedagi ahela(i)s, kammitsas, kütkes, vangis hoidma. Kedagi oma mõju, võimu all hoidma. Korras hoidma. Peidus, redus, luku taga hoidma. Vibu pingul, lippu kõrgel hoidma. See juhtum hoidis külarahva hirmul, meeled elevil. Viha hoidis ta oma võimuses. Võõrasema hoidis mõnikord lapsed söömata. Hoia käed minust eemal! Teda hoiti elus vereülekannetega. Lind hoiab oma pesa puhta, puhtana. Tehas tuleb iga hinna eest käigus hoida. Suvel hoidsime aknad lahti, pärani. Konksud hoiavad kardinapuud ülal. *..„Johanna” oli üks neid väheseid laevu, mida firma suutis veel sõidus hoida. A. Hint. || teat. asendis olla laskma v. olema sundima. Hoidis käed rusikas, silmad maas, pea viltu, kuklas. Hoidsin sõrmed harali, laiali. Suutsin end vaevu püsti hoida. Ta hoidis silmad lahti, pilukil. Hoia end tasakaalus! Hoia selg sirge! Hobune hoiab kaela rõngas. Pael hoidis juukseid koos.
4. midagi säilitama, alal hoidma; midagi säästma, säästlikult kulutama v. kasutama. Korda, puhtust hoidma. Distantsi hoidma. Midagi tagavaraks, varuks hoidma. Midagi alles, alal, mälestuseks hoidma. Hoiab saladust, hoiab saladuse endale. Igaüks hoiab oma elu. Hoia oma tervist, oma silmi! Hoia mulle kohta! Hoia see kell endale! Neiu hoiab saledat joont. Ta ei suutnud tasakaalu hoida. Jooksja püüdis tempot hoida. Püüdsin kuidagi jutujärge ülal hoida. Ema hoidis paremad palad laste jaoks. Küpsised hoiame õhtuks. Kartuleid hoitakse kuhjas. Laev hoidis kurssi, suunda Virtsu sadamale. Ta hoiab raha, iga kopikat. Eit hoidis oma kõigest väest. Toas oli pime, sest hoiti küünlaid. Kes hoiab, sel on. *Anni ise oli kohustatud oma häält hoidma pika soolopartii jaoks.. A. Hint. || millegagi (kellegagi) hoolikalt, ettevaatlikult ümber käima, midagi heaperemehelikult kasutama. Ta hoiab oma asju, raamatuid. Uut vaipa hoitakse ikka rohkem kui vana. Aino hoidis soengut, et õhtul teatrisse minna. Hästi hoitud ülikond. Hea peremees hoiab hobust. *Tööd teed sa hästi, autot hoiad nagu iseenda oma. O. Tooming.
5. midagi v. kedagi tagasi hoidma, ohjeldama, tõkestama, pidurdama. Ei teda hoia vihm, tuul ega põhjatu tee. Ta ei suutnud end hoida ja hakkas valjusti laulma. Tüdrukud ei saanud naeru, nuttu hoida. *Hoian hingamist, et see mind ära ei annaks. J. Semper. || midagi ebameeldivat, ebasoovitavat v. ohtlikku vältima, selle teoks saamist takistama. Argus hoidis meest oma kavatsust täide viimast. Sool hoiab toiduaineid riknemast. Mõõdutunne hoidis kunstnikku liialdustesse sattumisest. Kogemused hoidsid teda saatuslikest vigadest. Hoidke tuletikke laste eest! Mart hoiab oma silmi ereda valguse eest. Koer oli nii tige, et lambaid pidi tema eest hoidma.
6. kellegi eest hoolitsema; kellegi, millegi järele valvama. Last hoidma 'lapsehoidja(ks) olema'. Karja hoidma 'karjane, karjaseks olema'. Väike Jüri jäi vanaema hoida. Perekonna vanima lapsena tuli tal hoida nooremaid õdesid-vendi. Ants hoidis põllul lehmi ja lambaid. Vanataat jäeti kodu hoidma. || ettevaatlik olema, hoolt kandma, et midagi halba ei sünniks. Parem hoida kui ohata. *Tihane pidi end nüüd hoolega hoidma päeval kui ka öösel, et lahits teda kätte ei saaks.. R. Roht.
7. kellessegi v. millessegi kiindunud olema, temasse armastuse ja poolehoiuga suhtuma. Hoidsin sind nagu oma last. Poiss ja tüdruk hakkasid teineteist hoidma. Ta hoiab väga kõiki loomi. Piia hoiab eriti väikest sinisilmset nukku. *Ja selleks, et peni oma kodu hoidma hakkaks, pandi ta ketti. E. Krusten.
8. hoiduma (1., 2. täh.). a. Hoidke veidi eemale, kaugemale! Hoidsin kuulide eest suure kivi varju. Hakid hoiavad parvedesse. Teinekord hoiavad metsloomadki inimese lähedusse. Kiiresti käies hoidis ta vimma. Mehe silmad hoidsid kissi. Juuksed hoidsid pisut lainesse, lokki. Ta sõrmed hoidsid konksu. Hoidke vasakule, vasakut kätt! Meil polnud aimugi, kuhupoole hoida, kas läände või itta. Tütred hoidsid alati ema poole. Marguse süda hoidis Tiina poole. Hoidke eest (ära), alt! Hoia metsas ussi eest! Haige peab tervetest eemale, kaugemale hoidma. Hoia isa millegagi vihastamast. *Põhja pool on kodu, aga Vallaste hoiab sinna lääne poole.. J. Parijõgi. b. ‹hrl. imperatiivis, koos eitava et-kõrvallausega›. Hoia, et sa häält ei tee! Hoia, et ema sind siit ei leia! Hoidke, et te sellest kellelegi ei räägi! *..pugesime meie tasakesi tuppa, hoidsime, et ukselink ei koliseks. A. H. Tammsaare.

välja ilmuma
välja, kohale, nähtavale tulema. Poiss ilmub teiste hõike peale välja. Kadunut, raamatut pole seni kuskilt välja ilmunud. Õhtuks ilmusid sääsedki välja.

joonde ‹adv›
korda; valmis. See asi tuleb hommepäev joonde ajada. Kui vana ait joonde seada, teha, saame sellest mõnusa suvemaja. Pange saed joonde, homme läheme palke lõikama! Peaasi, et tervis jälle joonde läheks. Sain linnas asjaajamistega joonde ja sõitsin koju tagasi. Tööd said õhtuks joonde. *Kaubasobitamine läks teisel päeval meestel hõlpsasti joonde.. F. R. Kreutzwald.

jääma ‹imperf jäin, jäi 41›

1. olema, püsima. a. (kuskil, mingis paigas). Sõitke teie maale, ma jään linna, siia, paigale. Haige peab veel mõneks ajaks voodisse, haiglasse, koju jääma. Sellise ilmaga jääme parem tuppa, katuse alla. Hobune komistas, kuid ratsanik jäi sadulasse. Toit jäi praeahju, pliidile, lauale. Jääge telefoni juurde, kohe tuleb kaugekõne. Jään õhtuni tehasesse, tööle. Mul on töövihik koju jäänud. Võti jäi minust varna, otsi sealt. Jäin kööki nõusid pesema. Jäin tädi juurde ööd, ööseks, ööbima. Jäime nende juurde ka õhtueinele, õhtueineks. Kuhu ta nii kauaks jääb? Kuhu sa eile jäid 'miks sa eile ei tulnud'? Palju kalureid on merre jäänud 'meres hukkunud'. Sõtta jäänud 'sõjas langenud' mehed. Näidend jääb ka selle hooaja mänguplaani. Jäägu see vana lugu minevikku. Otsus on seni ainult paberile jäänud. Mure jäi hinge, südamesse, hingele, südamele. Päike on nii hele, et silmad jäid õue 'näevad ruumi valguses esialgu halvasti'. Ega talv taevasse jää. b. (mingis suunas). Meie aknad jäävad õue poole. Köök jääb esikust minnes vasakule, vasakut kätt. Kärestik jääb siit pool kilomeetrit vastuvoolu. Teest paremale jääb kasevõsa, vasakule heinamaa. Linnusest itta jääb sügav org. Maja jääb sinna metsatuka taha. Kuhupoole siit vaadates Tartu jääb? Mehe nägu jäi vastu valgust, pimedusse, meie poole. c. (kellenagi v. millenagi, mingis seisundis, asendis, olukorras v. tegevuses). Jääme alati sõpradeks. Mats jäi surmani poissmeheks. Ausus on jäänud ta iseloomulikemaks jooneks. Kavatsus jäigi ainult kavatsuseks. Hunt jääb ikka hundiks. See on mulle tänini mõistatuseks jäänud. Tema parimaks tulemuseks kõrgushüppes on jäänud 1.20. Jäi kindlaks, ustavaks, truuks. Silmad jäid kuivaks, pisarateta. Ta ilme jäi muutumatuks, külmaks, tõrjuvaks. Tüdrukud ei saanud ta vastu ükskõikseks jääda. Hea, et nahk terveks jäi. Parandamiskatsetele vaatamata jäi raadio tummaks. Näitus jääb avatuks 30. novembrini. Laev on jäänud tänini kadunuks. Rekordaeg jäi talle saavutamatuks. Kõik jääb vanaviisi, endiseks. Jäägu see jutt meie vahele. Jäi kahevahele, keda uskuda. On siiani jäänud äraootavale seisukohale. Lahendus jääb veel mõneks ajaks küsimärgi alla. Jääge asja juurde, viisakuse piiridesse! Jäi oma ütluse, tunnistuse, sõna juurde. Jään selle juurde, et.. Ära mulle muid jooke paku, ma jään morsi juurde 'joon ainult morssi'. Jäi püsti, märkamata pakutud istet. Ta suu, süda jäi endiselt lukku. Trahv, karistus jäi jõusse. Vana valukoda jäi tegevusse. See ütlus on jäänud tänapäevani käibele, kasutusse, pruuki. Avar siluett jääb ka tänavu moodi. K. J. Petersoni looming jäi ligi 100 aastaks käsikirja. Jalale 'püsti, kasvama' jäänud rukis, nisu. Huige jäi pikalt kajama. Mis te seal koperdama jäite? Jäi lootma teiste abile, õnnelikule juhusele. Jäi rahulikult istuma, lamama. Ma ei jää viha kandma. Ta looming jääb aegadeks püsima. Jäid kestma kuumad põuased päevad. Jäi imekombel ellu, elama. Jäi õppimisega kuue klassi peale pidama. Poiss jäi klassikursust kordama, teiseks aastaks, istuma. Poeg jäi sõjast tagasi tulemata. Asi on siiani jäänud lahendamata. Jäi teadmata, mida tema sellest arvab. Sula tõttu jäid suusavõistlused pidamata. Mul jäi eile saunas käimata. See jääb minust tegemata, küsimata, proovimata. Vaidluses jäid poisid isa poolele. Tüli põhjus jäi asjaosaliste endi teada. Ilm jäi terveks nädalaks tuisule. Õpetussõnad jäid mõjuta, tagajärjeta. Jäi vastuse võlgu. Oskusest jääb veel puudu, vajaka. Kingsepp jäägu oma liistude juurde. d. lahkumistervitusega seotud väljendites. Jää(ge) hüvasti, jumalaga, terveks! Jääme nägemiseni!
2. säilima; alles, üle v. järel olema. Jääb lootus paremale tulevikule. Jäägu küpsised tagavaraks. Tal jäi selles asjas ikkagi väike kahtlus. Tal jääb lugemiseks vähe aega, mahti. Lemmikharrastuste jaoks jäävad õhtutunnid. Sulle jääb päev mõtlemisaega. Ei jää muud kui käsku täita. Ärasõiduni on jäänud täpselt tund. Nüüd ei jää muud nõu kui ise küsima minna. Jääb soovida paremat. Jääb oodata, millal tulemused avaldatakse. Hilinenutele jäid ainult seisupiletid. Kangast on jäänud vaid väike rest. Pärast mööbli ostmist jääb meile üsna vähe raha. Kolmest pojast oli emale ainult üks jäänud. Jääb veel veerand tundi tööd, siis on kõik valmis. Temasse pole jäänud kübetki noorusesärtsu. Kõik jääb sulle. Koduni jääb siit ainult kilomeeter. Tuul kahistas sügisest puudele jäänud lehtedes. Tassi on jäänud tilgake kohvi. Kontrolli, et töösse ei jääks vigu! See on mul emast jäänud sõlg. Põletushaavadest jäävad armid. Lumistest saabastest jäid põrandale loigud. Turbast jääb põledes palju tuhka. Matkast jäid head mälestused. Temast on jäänud soodne mulje. Kohvist jäävad riidele plekid. Klaasile jäi kriim. Pehmele asfaldile, pehmesse asfalti jäid sügavad kontsajäljed.
3. muutuma, saama. a. (kellekski, millekski v. mingisuguseks). Jäi leseks, vaeslapseks. Korrapidajaks jääb Mari. Jäi turniiril kolmandaks. Võttis enda töölt lahti ja jäi koduperenaiseks. See on nüüd vanaks moeks jäänud. Jäi ise narriks, lolliks, turakaks. Äkki jäi kõik väga vaikseks. Vihm, sadu jäi hõredamaks. Korter on perekonnale väikeseks jäänud. Ta jäi haigeks, vanaks, kurdiks, pimedaks, rasedaks. Kleit on mulle kitsaks, laiaks, lühikeseks, napiks jäänud. Jalad on istumisest kangeks jäänud. Sa oled kõhnemaks jäänud. Kass on rojuks, niruks jäänud. Liikumine jäi järjest aeglasemaks. Värvitud pind jäi ühtlane, sile, krobe. Valmis vaiba pikkuseks jääb 4 meetrit. b. mingisse olukorda, seisundisse v. tegevusse siirduma v. sattuma. Mees jäi norgu, longu, lonti, mossi. Kasv jäi kängu. Jääb kergesti vinti, purju, jommi. Ehitustöö jäi soiku, katki. Mäng jäi viiki. Aed jäi rääma, sööti. Jäi räbalasse, kaltsu, nälga. Lugu hakkab juba unustusse jääma. Ütlesin nii, et ta suu jäi lukku. Imestusest jäi suu lahti, ammuli. Tuul vaibus, purjed jäid rippu. Viilimine kõrvalruumis jäi vait. Kes kärbestest mürki maitses, kohe siruli, pikali jäi. Põllutööd on neil jäänud ripakile, lohakile. Jäi jänni, kimpu, hätta, pigisse, puntrasse, häbisse. Jäi lõunata, rahata, toetuseta, toitjata. Jäin tühjade kätega. Jäi kleidi väele, paljajalu, püksata. Jääd ise süüdi. Jooksin, et mitte hiljaks jääda. Vili jäi lume alla. Küla jäi sõja jalgu. Kas jääd mu vastusega rahule? Jäi leetritesse, angiini. Rääkis, kuni teine nõusse jäi. See töö on vahepeal unarusse jäänud. Jäi sügavasti mõttesse. Jäädi kalda äärde ankrusse. Jäi pankrotti, petise õnge, naiste mõrda. Jään puhkusele 25. juunist. Kell on juba palju, jääme õhtule 'lõpetame tööpäeva'. Eelmised teosed jäävad uusima kõrval varju. Pöördusin nii, et jäin temaga küljetsi. Mulle jäävad luuletused kergesti meelde, pähe. Mis sulle näituselt silma jäi? Arutluselt jäi kõrva, et.. Vaata, et sa direktorile pihku ei jää! Laps jääb õhtuks vanaema hoolde. See soo jääb uudismaa alla. Töö valmimine jääb sügise peale. Maja jäi noorte päralt. Laev jäi tormi kätte. Jäid tulemisega hilja peale, pimeda peale, öö peale. Jäi metsas öö kätte, pimeda kätte. Jäin unne, tukastama, tukkuma. Sinna jäi pilk peatuma, pidama. Jäi jahmunult kuulama, vaatama. Pidime äärepealt toppama jääma. Kuula, kell jäi seisma. Jäin uuesti magama. Viimaks jäi muutlik tuul kagusse pidama.

kand ‹kanna 23› ‹s›

1. jalapöia tagumine osa. Kanna all on suur vill. King on kanna katki hõõrunud. Kõigutab end kandadelt varvastele. Astus orgi kanda, kanna orgi otsas katki. Astub eesminejale kannale. Koer kargas poisile kandu kinni. Keeras, pöördus kanna peal(t), kannal(t) 'otsekohe, jalamaid' ringi ja läks. Jooksis, nii et kannad välkusid, et kannad käisid kuklasse 'väga kiiresti'. *.. rattad ajavad [hobustele] kandu, hobused ei suuda vastu hoida, pistavad lõhkuma .. O. Jõgi (tlk). | piltl. Rahvas ägas okupantide kanna all.
▷ Liitsõnad: jalakand.
2. jalapöia tagumist osa kattev kinga, saapa, suka v. soki osa. Lahtise kannaga, kannata tuhvlid, kingad. Ma ei oska sokile kanda kududa. Lõi tervitades kannad kokku. Kinga kand hõõrus jala villi. Parem korts kannas kui vill varbas. *Hommikul saavad terved sukad jalga, õhtuks kannad puha maas. E. Maasik. || kõnek saapa, kinga konts. *.. sülitas ta koni suust põrandale ja astus kannaga peale. H. Kross. *Kannad [kingadel] jälle viltu tallatud, vii aga kingsepa kätte ... Ü. Tuulik.
▷ Liitsõnad: kinga|kand, saapa|kand, soki|kand, sukakand.
3. millegi tagumine v. alumine, hrl. kuhugi külge kinnituv osa. Vikati, kirve kand. Masti kand. Kannaga nööp. Kannaga, kannata krae. 18. sajandist peale kasutati ehetena ka kannaga hõberahasid. Võlvi kand.
▷ Liitsõnad: nõela|kand, sibula|kand, suusa|kand, vikatikand.
4. ree-, saani-, kelgujalase tagumine osa, millel saab sõidu ajal seista. Hüppas ree kanna peale. *Aune ja Eeva sõitsid palgikelgu kandadel priiküüdiga koolini. H. Lepik (tlk).

kangenema ‹37›

1. kangemaks (hrl. 4., 5. täh.) muutuma. Tuul kangenes. *Õhtuks kangeneb jutt ning tee. V. Adams.
2. kangestuma. *.. kahmas siis poja elutu, juba kangeneva keha sülle .. M. Lott (tlk).

kauba|mees
van kaubitseja, (rändav) kaupmees. Saabub kaupmees oma pampudega. *Vaadake mõnd laadapäeva, seal on õhtuks kõigil kaubameestel hääled kähisema karjutud. E. Männik.

keetma ‹keedan 46›
vedelikku v. vedelikus olevat ainet keeda laskma. a. (toidu v. joogi valmistamise kohta). Toitu, sööki, süüa keetma. Teed, kohvi, kompotti, liha, sülti keetma. Putru tuleb keeta tasasel tulel. Keeda õhtuks kartuleid! Tüdruk oskas hästi keeta. Vaarikamahlast saab suhkru lisamisel keeta siirupit. Kanast keeda meile korralik supp! Keedab perele lõunat. Keedetud piim, vesi. Pehmeks keedetud riis, makaronid. Kõvaks keedetud munad. Keedetud kala. Soolaga keedetud oad. Näost punane kui keedetud vähk. *Kurediku talus aga praeti, keedeti ja küpsetati pulmaroogi .. E. Kippel. *Tollest viljast, noist tüsedaist sõõruteradest torkas Juhanile pähe mõte hakata viina keetma .. F. Tuglas (tlk). | piltl. *Üks peab olema üle teiste, hulga käratsemine ei keeda midagi. Meil on vaja suurvanemat. A. Mälk. b. (mingi muu saaduse valmistamise kohta). Tõrva, pigi, seepi, liimi keetma. c. vees v. mingis lahuses keeda laskmisega midagi puhastama v. desinfitseerima. Pesu keetma. Süstlaid keetma.

kibedasti ‹adv›

1. toimekalt ja kiiresti; usinasti, hoolega. Kõik töötasid kibedasti. Nad olid millegagi kibedasti ametis. Naised õmblesid kibedasti. Mida nad seal nii kibedasti teevad? Marjakorjajate käed olid kibedasti tegevuses. Valmistuti kibedasti pulmadeks. Tuleb kibedasti astuda, et õigeks ajaks pärale jõuda. Kuhu sa nii kibedasti tõttad? *.. korjab selleks ettevõtteks [= sõiduks] kibedasti raha. L. Tigane.
2. ägedalt, kõvasti, kangesti, väga. Jalg hakkas kibedasti valutama. Tüdruk hakkas kibedasti nutma. Ta tõmbas kibedasti suitsu. Tal oli kibedasti tegemist, et õhtuks tööd lõpetada. Ehitustööd on kibedasti käimas. Kahetseb seda kibedasti. Pettus peagi kibedasti. Poiss sai teiste käest kibedasti võtta 'teised kritiseerisid teda ägedalt'. || hädasti, ilmtingimata. Mul on kibedasti raha vaja. Sind on siin kibedasti tarvis. Heinaajal on kibedasti tarvis kuiva ilma.

kiire ‹18 või 1›

1. ‹adj› ruttu, suure hooga, hoogsalt toimuv v. kulgev; ant. aeglane. Kiire edasiliikumine, jooks, käimine, sõit, hoog, tempo. Vägede kiire taganemine. Kiire kõnniga mees. Hobune laskis kiiret traavi. Kiired liigutused. Käib kiirel sammul, kiire sammuga. Kiire töötamine väsitas. Jõgi on üsna kiire vooluga. Haigel on pulss kiire. Heitsin võõrale kiire pilgu. Toodangu kiire kasv. Tööstuse areng oli võrdlemisi kiire. Õhtu edenes kiirel sammul. || ruttu, lühikese ajaga toimuv. Ilmade kiire vaheldumine. Nakkuse kiire levik. Ravimi kiire mõju. Olukorra kiire muutus. Teose kiire läbimüük. Mürgistus põhjustas kiire surma. *Mu karjäär on tõepoolest olnud ebatavaliselt kiire. R. Kaugver. || tegevusrohke. Praegu on maal kiire aeg: heinategu lõpeb, rukkilõikus algab. Mul oli täna väga kiire päev. Elu tundub kogu aeg kiiremaks minevat.
▷ Liitsõnad: kibe|kiire, välk|kiire, ülikiire.
2. ‹adj› midagi ruttu, kärmesti tegev v. suuteline seda ruttu tegema, kärmas, nobe; ant. aeglane. Tsehhi kõige kiirem tööline. Hästi kiire masinakirjutaja. Sprindis olid külalisvõistlejad meist kiiremad. Ole nüüd kiire, muidu jääd kohast ilma! Ta on kiire käske täitma. Ta oli liiga kiire järele andma. Kiire hobune. Jänes on kiire jooksma. Noorel lapsel on kiired jalad. Poiss on kiire taibuga, kiire reageerimisega.
▷ Liitsõnad: nool|kiire, tuisk|kiire, tuul|kiire, välk|kiire, ülikiire.
3. ‹adj› pakiline, rutulist sooritamist nõudev. See on kiire töö: õhtuks tuleb lõpetada. Insenerile anti kiire ülesanne. Tehas sai kiire tellimuse. Enne ärasõitu pean veel paar kiiret asja korraldama. Ega see asi nii hirmus kiire olegi. Haiget võib päästa üksnes kiire operatsioon. Tõlkega on meil küll väga kiire.
▷ Liitsõnad: kibe|kiire, ülikiire.
4. ‹adj› (märgib olukorda, kus keegi peab millegagi, millegi sooritamisega ruttama). Mul läks väga kiireks. Täna mul ei ole eriti kiire. Miks sul äkki nii kiire hakkas? Mehel oli nii kiire, et ei jõudnud süüagi. Mul on küll minekuga kole kiire, aga temal on veel kiirem.
5. ‹s› rutt, kiir [-u]. Selle tööga on mul tuline kiire. Ah, sellega ei ole mingit kiiret. Mul pole kuskile suurt kiiret. Tal paistab kiire taga olevat. *Inimestel niisugune kiire, et pole aega ninagi nuusata. A. Gailit.

klaar ‹-i 21›

1. ‹adj› kõnek selge. a. läbipaistev, hele, puhas. Taevas, sügishommiku õhk, kevadõhtu oli klaar. Ilm läks klaarimaks. Valge klaari näoga tüdruk. *.. klaar vein ning kobrutav õlu käisid vilkalt käest kätte. J. Sang (tlk). b. arukas, kaine. Värske õhk tegi pea klaariks. Ära lälla, maga end klaariks! *.. mõistus oli jahe ning klaar, ainult üldise põrutuse mõju tegi mõtted veidi vabisevaks. R. Kaugver. c. arusaadav; otsustatud, lahendatud. Asjad räägiti, tehti lõplikult klaariks. Antsuga on mul arved, sotid klaarid. Pikapeale sai olukord, vahekord klaarimaks. Temale on kõik klaar. Klaar, mis siin pikalt rääkida! *Ütlen otse, et kaua ma siinset sohki enam ei kannata. Ja klaar! R. Vellend.
2. ‹adj› hrl mer korras, millekski valmis, korda seatud. Laev oli klaar mereleminekuks. Paberid olid klaarid 'sadamast väljasõiduks vormistatud' ja laev valmistus ärasõiduks. Ankur klaariks! (käsklus ankru heitmiseks v. hiivamiseks). Otsad klaariks! (käsklus laeva kinnitustrossi kinnitamiseks v. lahtipäästmiseks). Mehed harutasid nooda klaariks ja heitsid vette.
▷ Liitsõnad: mereklaar.
3. ‹adj› kõnek vaba, millestki lahti. *".. hakkab põhjast puhuma, õhtuks on lahesuu [ajujääst] klaar,” jäi ta rahulikuks. A. Uustulnd. *Avarist pisut kerkis, aga mitte veel küllalt, et ta karist klaariks oleks ujunud. A. Hint.
4. ‹s› klaarõun, ka vastavaid õunu kasvatav õunapuu. Korvis oli sügisõunu, ka mõni valge klaar hulgas. Valge klaar oli õunu täis.

kord2 ‹korra 22› ‹s›

1. ühiskondliku, riikliku korralduse süsteem. Ühiskondlik, riiklik kord. Ürgkogukondlik, orjanduslik, feodaalne, kapitalistlik, kodanlik kord. Demokraatlik kord. Sugukondlik, pärisorjuslik kord lagunes. See juhtus nõukogude korra ajal. Astus oma esinemistes välja kehtiva korra vastu. Oskas end iga korra ajal sisse seada. *Ega maa või tühjaks [= külvamata] jääda! Olgu valitsus või kord missugune tahes. R. Sirge.
▷ Liitsõnad: agraar|kord, feodaal|kord, ilma|kord, maailma|kord, riigi|kord, tsunfti|kord, ühiskonnakord.
2. seaduste, määruste, eeskirjade v. tavadega kehtestatud toimimisnormid; nendele vastav häireteta normaalne olukord. Laagris kehtestati karm, kõva, vali kord. Sõjaväes kehtib range kord. Asutuses valitseb eeskujulik kord. Sõjavägi seadis mässulises piirkonnas peagi korra jalule. Sagenesid tööõnnetused: kord ehitusplatsil oli mäda. Kord nagu Viiburi sõjakoolis. Noorukid rikkusid avalikku korda. Ta on eksinud seaduse ja korra vastu. Kord on kord! Politseinik valvas laadaplatsil korra järele, pidas tänavail korda. Kord on käest ära, on lonkama hakanud. Poiss rikkus tunnis korda. Meil on selline kord, et õpilane tõuseb vastamisel püsti. Korrapidajad püüdsid saalis korda luua. Ei hoolitud korrast – kes ees, see mees. Meil on kõik kõige paremas korras. Nüüd hakkan kindla korra järgi elama. Mis kord see on, ons see kellegi kord, et keegi külalistele vastu ei tule! Kord on teil siin käest ära! *Rannakülas valitsesid oma kord ja kombed, mis võõrale võisid üsnagi pentsikuina näida.. A. Uustulnd. || millegi eeskirjad, reeglid vms. Seaduse kehtestamise kord. Haigushüvitise väljamaksmise kord. Teadusnõukogu valimise kord on järgmine. Raamatute laenutamise korrast tuleb kinni pidada.
▷ Liitsõnad: eri|kord, kasarmu|kord, kloostri|kord, kohtu|kord, kooli|kord, püügi|kord, õiguskord; eksami|kord, kasutus|kord, kodu|kord, päeva|kord, sisekord; lahingu|kord, rivi|kord, rännakukord; olu|kord, seisu|kord, vahekord.
3. nõuetekohane, normaalseks eluks ja tööks vajalik seisund; ‹sisekohakäänetes ka› hea, korralik, hoolitsetud seisund. Haiglas valitses piinlik puhtus ja kord. Siin majas pole korda ollagi. Puhastasin ja pesin, püüdes tubades korda luua. Agnes seadis toad külaliste vastuvõtuks korda. Tee oma laud korda! Tänavad, park on heas, eeskujulikus korras. Vanad hooned tuleb korda teha. Restauraatorid seavad vanalinna korda. Korras, võime minna! Mu riided olid kehvas korras. Jalgratas, pliit on korrast ära. Vanainimesed ei jõua enam aeda korras hoida. Õhtuks saadi kraana korda. Küll ma asjad korda ajan. Kas said oma paberid eile korda? Ole mureta, kõik on kõige paremas korras. Neiu seab oma juuksed korda. Seab, paneb end peoleminekuks korda. Poisiga on midagi korrast ära. Tervis, kõht sai korda, on (täiesti) korras. Närvid on pisut korrast ära. *.. ta on võtnud otsuseks oma isiklik elu korda seada. A. Beekman. || van järg, olukord, elujärg. *See'p see viga ongi meie peremeeste juures, et nad kohtasid hea korra peale ei jõua tõsta. Kiratsevad kõik.. M. Metsanurk. || süsteemipärane, mittejuhuslik esinemus, süsteemsus. Esitas oma tähelepanekud läbimõeldult, kindlas korras. Hakkasin oma materjale, kartoteeki korda seadma. *.. piklikud, madalad, räämas krohviga kasarmud ilma kindla korrata kidural nõmmel kobaras koos .. E. Tennov. *Korda luua mõttetulvas, mida uue hea teose lugemine vallandab, pole kerge. P. Viiding.
▷ Liitsõnad: heakord; sõidu|korras, töökorras.
4. korras kujul, teel, viisil. a. ‹koos (ühilduva) adjektiivse täiendiga, mõnikord asendatav vastavast omadus- v. asesõnast tuletatud adverbiga›. Heinategu tuleb lõpetada kiire(ma)s korras 'kiiresti'. Seda tehti tasuta, vabatahtlikus korras. Esitage oma kaebus ametlikus korras! Süüdlast karistati seadusega ettenähtud korras. b. ‹omastavalise nimisõna järel postpositsioonilaadselt›. Töö tehti talgute korras. Artikkel avaldatakse mõttevahetuse korras. Asi lahendatakse töö, kohtu korras. Tegin seda käsu korras 'käsu peale, käsku täites'.
▷ Liitsõnad: administratiiv|korras, distsiplinaar|korras, haldus|korras, kriminaal|korras, sundkorras.

kraan|palk [-palgi]
laeva vööris kummalgi pardal lühike põikpalk, millele tõstetakse merest hiivatud ankur. *.. [kipper] tüüris õhtuks Stora Rägö saare alla, kus käskis ankru kraanpalgist lahti lüüa ning 25 sülda köit järele anda. H. Sergo.

kruubi|puder
Kruubipuder pekitükkidega. Õhtuks keedeti kruubiputru.

kukkel ‹kukli, kuklit 2› ‹s›
väike ümmargune saia-, harvemini leivapätsike. Küpsetame õhtuks kukleid. Sõin sooja kukli ja jõin klaasi piima. Lapse põsed on ümmargused kui kuklid.
▷ Liitsõnad: köömne|kukkel, rosina|kukkel, vahukoore|kukkel, vastla|kukkel, võikukkel.

käiakas ‹-ka, -kat 2› ‹s›
murd käntsakas. *Hommikul lõika teisele maailmatu käiakad leiba kotti, õhtuks pole raasugi järel. T. Braks.

käkk ‹käki 21› ‹s›

1. tihkest jahu- vm. taignast (keedetud) piklik v. ümmargune pätsike (eesti rahvustoite). Käkke tegema, valmistama. Sõi isukalt käkke. *Mare keedab õhtuks käkke rohke pekiga ja sibulatega. H. Ranna.
▷ Liitsõnad: herne|käkk, kama|käkk, kartuli|käkk, verikäkk.
2. kõnek kehvasti valmistatud asi, toode vms.; vusserdis, soperdis. Koogid said viletsad, päris käkid kohe. See pole asi kirjutis – üks käkk on. *See tanu, Kate, ei sobi sulle üldse, / sa kisu peast see käkk ja viska maha! G. Meri (tlk).
3. kõnek (halvustavalt viletsa, saamatu inimese kohta, sageli ka lihtsalt kirumissõnana). Ta on minu kõrval käkk. Tema tuleb mind õpetama, käkk niisugune! Igavene, kuradi käkk! Küll me neile käkkidele veel näitame! *Lavastajatest hindab ainult Põldroosi, kõik teised olevat käkid.. V. Panso.
4. släng miin; miinipilduja. *.. praegu tuli sealtpoolt peotäis saksa käkke, kas said patarei sisse sälkida? J. Peegel. *Iivan tõmbas niisuguse tule pääle, suurtükkidest ja käkkidest ja orelitest.. H. Susi.

käsutama ‹37›

1. (kellelegi millegi tegemiseks, kuhugi minekuks) käske v. korraldusi jagama, käsku v. korraldust andma, kamandama. Käsutab töölisi, abilisi, vägesid. Käsutab teenijad tööle. Lapsed käsutati karja, tuppa. Kõik ümbruskonna mehed käsutatakse kohale. Poisike oli võõra, peremehe käsutada. Mis õigusega sa mind käsutad? Jaan armastab teisi käsutada, on harjunud teisi käsutama. Peremees käsutas sulase heinu vedama. Sõdurid käsutati rivisse. Vaenlastel käsutati käed üles. „Õhtuks olgu tehtud!” käsutab ta ülemuslikult. Vanamees käsutas koerad kuuti. Ema käsutas lapsed vait. Käsutav toon. *Mina olen pealik ja mina käsutan, aga teie peate kuulama. H. Väli.
2. kellegi ülemaks olema; millegi üle valitsema, midagi juhtima. Admiral käsutas 10 sõjalaeva. *Olla kord ise meister, nagu vana Õispuu! Käsutada masinat, mõnda suurt kiirpressi... R. Vellend. || rakendamis-, kasutamisõigust, -võimu v. -oskust omama. Käsutab suuri kapitale, päratuid rikkusi. Meie käsutada on suured summad. *Paarikümne aastaga on jõutud niikaugele, et inimene võib käsutada tuult, vihma ning päikest.. V. Saar.

käänama ‹käänata 48›

1. (seoses inimese vm. olendi asendi muutmisega:) pöörama, keerama, painutama vms. Käänab pea kõrvale, viltu, naabri poole. Magaja käänas teist külge. Käänasin end teise külje peale. Käänas end siia ja sinna. Naine käänas ja pööras end peegli ees. Käänasin kõnelejale selja. Haige püüdis end asemel pisut käänata. Käänab jala kõverasse. Käänas silmad, pilgu häbelikult kõrvale. *Siis käänasid [kajakad] nokad ida poole, kust rohenes metsade piir. A. Mälk. *Tavalisest suurem jootraha käänas kelneri hoopis looka. J. Semper. || kõnek (pikaliheitmise, pikalisurumise kohta). Sõi kõhu täis ja käänas magama, enda voodisse. Käänas vastase kavala võttega pikali. *Sasib vanapagana rinnust kinni, käänab üks, kaks, kolm nagu heinatuusti enese alla. M. J. Eisen.
2. kõnek keerama, nii et miski keskpunkti v. telje ümber liigub. Ust lukku käänama. Juht käänas rooli. Kääna mutter, kraan kinni, lahti. Tüürimees käänab rooliratast. Käänas raadio mängima, lambis tule väiksemaks. Käänasin raamatu lehti ja püüdsin lugeda. Võti käänab hästi. Siga käänas küna kummuli.
3. midagi painutama, vajutama, poolkaarde, kokku, rulli jne. keerama. Rulli, kahekorra, keerdu käänama. Lina käänasin nutsakusse. Pintsakul tuleb varrukaotsad tagasi käänata. Käänas leiva, raamatud paberisse 'neile paberi ümber'. *Silkudel käänati näppude vahel pea, kisti sooled ja niisk välja.. M. Metsanurk. || kõnek näppude vahel keerates valmistama. Vilkat, pläru käänama. *Käänab endale plotski näkku.. O. Luts.
4. millelegi v. kellelegi teist suunda andma, millelegi teist sisu andma, keerama. Käänas hobuse maanteelt kõrvale. Püüab teisi oma tahtmise järgi käänata. Ta püüdis kõike naljaks käänata. Käänas asja nii, kuidas temale kasulik. Käänas jutu teisele teemale. *Sa arvad, et võid käänata oma saatust ja maailma suunda nii ja naa?! M. Metsanurk. | kõnek (ainult 3. isikus ühenduses ilmastikuga). Õhtuks käänas tuule loodesse.
5. oma suunda muutma, endisest suunast kõrvale minema, keerama. a. (liikumisel). Nad käänasid varsti paremale. Kääna sealt ümber nurga, vasakut kätt alla! Käänasin poole tee pealt koju tagasi. Igaüks käänas ise suunda. Ta käänas autoga maanteelt kõrvale, metsa vahele. Auto käänas varsti külavaheteele. Käänasin sammud vasakule. | (tuule kohta). Tuul käänas lõunasse. b. (liikumiseta). Suurelt teelt käänab väike jalgrada kõrvale. Orust käänas maantee läände. Veidi edasi käänab oja paremale. | piltl. Jutt käänas tulevikule. *Ilm käänab ilusaks. I. Sikemäe.
6. keel sõna käändeti muutma, deklineerima. Käänake sõna „ümbrik”! Järgmiseks tunniks on käänata 5 sõna.

külm ‹-a 22›

1. ‹adj› madala temperatuuriga, vähese soojusega v. hoopis soojuseta (sageli alla 0°). a. (õhu, ilmastiku, ka vastava keskkonna, ruumi kohta). Külm ilm. Täna on väljas võrdlemisi, hirmus, kangesti, lõikavalt külm. Hommikud on veel külmad. Külm sügis. Aasta kõige külmemad kuud on meil jaanuar ja veebruar. Pärast äikest läks külm(em)aks. Külmad hoovused, õhumassid. Külm tuul, vihm, udu. Külma kliimaga alad. Tuba läks ruttu külmaks. Toas oli külm. Meie korter on külm nagu hundilaut. Kevadise mere külm hingus. Külm 'mitteköetav' kasvuhoone. Külmale maale saatma 'Siberisse saatma'. Väljas oli nii külm, et teibad paukusid. b. (esemete, ainete kohta). Külm kivitrepp, metall. Külm kompress. Külm vesi. Hakkame sööma, supp, toit läheb külmaks. Sõime külmi kartuleid, putru. Külm tee, kohv, piim. Tahaksin midagi külma juua. Teade mõjus külma dušina. | (roogade ja jookide kohta, mida süüakse v. juuakse külmalt). Külmad toidud, suupisted, joogid. Külmad lihalõigud, kastmed. Peol oli külm laud 'külmade roogadega laud'. c. (keha v. kehaosade, ka vastava tundeaistingu kohta). Külmad käed, jalad. Kogu keha, ihu tõmbus külmaks. Surnu oli juba külm ja kange. Koeral on külm nina. Mul on, hakkas külm. Külm higi otsa ees. Külm judin jooksis üle selja. Külmad värinad käisid üle keha. Jube, päris südame alt võttis külmaks. *..tuli siis ühe kaseladvaga viudi maha, nii et külm tuul käis südame alt läbi. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: jää|külm, kaevu|külm, kaste|külm, kivi|külm, koolnu|külm, lõikav|külm, raud|külm, surnu|külm, tulikülm.
2. ‹adj› ilma südamlikkuse ja soojuseta, tundetu, jahe, ükskõikne, mõnikord ka hoolimatu ja ebasõbralik. Külm inimene, naine, iludus. Külm pilk, hääl, muie, naeratus, ilme. Külm viisakus, põlgus, vastuvõtt, hüvastijätt, suhtumine. Kuulas minu jutu külma näoga ära. Teda peeti külmaks ja südametuks. Külma südamega inimene. Ma ei suutnud jääda külmaks pealtvaatajaks. Etendus jättis publiku külmaks. Meie vahekord on külmem kui möödunud kuul. Sõber on kiituse suhtes ükskõikselt külm. Martin on külm nagu kala. Ta oli minu vastu külm ja tõrjuv. *.. niipalju kui ta ka Kadrile püüdis läheneda, jäi see külmaks. E. Särgava. | piltl. *Kui külm on mahajäetud ja unustatud kodu! A. Vikikivi. *.. mere tume külm koha meenutas sügise saabumist. L. Promet.
3. ‹adj› mõistuspärane, asjalik, kaalutlev. Külm mõistuseinimene. Külm, kaine mõistus. Ta toimis külma rahuga. Säilita külma närvi, verd! Külm arvestus, analüüs, loogika. Klassitsistliku kunsti külm ilu.
4. ‹adj› (värvuse v. valguse kohta:) kõledus- v. külmustunnet esile kutsuv. Külmadeks värvusteks nimetatakse harilikult neid, mis sisaldavad sinist. Kollaste lillede kõrval jäävad valged liiga külmaks. Neoonlampide külm valgus. Taevas sirasid külmad tähed. Sügistaevas muutus üha sinisemaks ja külmemaks.
5. ‹s› madal temperatuur, hrl. alla 0°; sooja puudumine. Sügisene, talvine, varane külm. Väljas on kõva, kange, krõbe, käre külm. Külma oli umbes 30 kraadi, mõni kraad. Külma ja nälga kannatama. Välisuksest tuleb külma. Vii piim külma kätte! Külm võttis käed ära 'käed külmusid'. Külm võttis õunapuud ära 'kahjustas õunapuid'. Külm hakkab kõrvadesse, kipub kallale. Olin külmast kange, sinine. Ilm läheb külmale. Külm andis õhtuks järele. Sügisel enne külmade saabumist. Külm kaanetas jõed ja järved. Külm vaheldus sulaga. Haige sai külma. Need taimed kardavad külma. Ta tuli väljast külma käest. Merelt tuli niisket külma. Külm kisub kindad karmanist. Külm on laisa kubjas. *Külmad saabusid järsku. Oli ju alles talve algus.. L. Promet. || külmatunne. Külma tundma. Lõdisesin, värisesin külmast, külma pärast. *Kui aga öösi ärkasin, oli külm kontidesse pugenud. I. Sikemäe.
▷ Liitsõnad: hilis|külm, jaanuari|külm, kevad|külm, küünla|külm, sügis|külm, talve|külm, veebruari|külm, öökülm; vappekülm.

küüt ‹küüdi 21› ‹s›

1. edasiviimine, vedamine, küütimine. Talumehed aeti, käsutati varustuse edasitoimetamiseks hobustega küüti. Mehed käisid küüdis. Üks hobusemees pakkus mulle reeserval küüti. Aitäh küüdi eest! Kohvrite ja muu koli küüdiks hangiti käru. *.. üks kroonu küüdis siia toodi, / ent teine saabus teisiti.. A. Sang (tlk).
▷ Liitsõnad: hobu|küüt, priiküüt; pöidlaküüt.
2. veok v. sõiduk (koos küütijaga) kellegi v. millegi edasitoimetamiseks, hrl. hobusõiduk. Sain linnast maale juhusliku küüdiga. Küütide puudusel jäi osa varustust maha. *Õhtuks oli linna turule kokku käsutatud küüt ning hilisel tunnil asetati pataljon regedele.. A. Kivikas.

lahedalt ‹adv›

1. (< lahe). Need saapad lähevad mulle lahedalt jalga. Ruumi on neil lahedalt (käes). Kümme inimest mahub siia lahedalt ära. Palk on korralik, võib lahedalt elada. Siin on värske õhk, saab lahedalt hingata. Ta oskab mesimagusalt ning lahedalt rääkida. Lahedalt loetav raamat. Lahedalt sõbralik vastuvõtt.
2. kindlasti, julgesti, vabalt. Mis see 100 kilomeetrit sõita – õhtuks oleme lahedalt kohal. *Kui asja selle [= elukogemuste] kandi pealt vaadata, võis Pargast pidada Antost lahedalt poole vanemaks. E. Rannet.

maha lööma

1. löögiga v. löökidega maha kukkuma panema, maha raiuma, pikali lööma. Hakkas õunu ridvaga puu otsast maha lööma. Lapsed olid kogemata vaasi laualt maha löönud. Löö prügi, puru, lumi mantlilt maha. Võta kirves, löö paar noort kuuske maha. Löödi uksed maha. Mõrtsukal löödi pea maha. Rahe lõi vilja maha. Õhtuks oli pool heina maha löödud. || (pilku, vaadet) allapoole suunama. Lõi silmad häbelikult, kohmetult, häbistatuna maha.
2. kõnek ära tapma, surnuks lööma. Vaenlased löödi armutult maha. Välk lõi karjamaal lehma maha. Mul on õigus, löö või maha! *.. tegin pehmet saia ja ühe raskema kana lõin maha .. M. Raud.
3. kõnek (ära, maha) pidama. Linna kaitsjatel tuli raske lahing maha lüüa. *Vardja oli juba paar tantsugi maha löönud .. L. Metsar.

maraton ‹-i, -i 10› ‹s›
sport ülipikk jooksudistants (42195 m). Sportlane võistleb maratonis, jookseb maratoni. || ülipikk distants (näit. 50 km) murdmaasuusatamises, kiiruisutamises vm. spordialal. Kes suusakuulsustest võidab 50 km maratoni? || piltl mingi pikk kestev tegevus. *Vana inimene on väsinud. Koduste askelduste maraton, eriti kui lamaja haige majas, niidaks õhtuks nooregi inimese jalust maha. A. Beekman.
▷ Liitsõnad: suusa|maraton, uisumaraton.

edasi minema

1. samas suunas kaugemale minema. Minge edasi, ärge seisma jääge. Rong läheb varsti edasi. Koosolek jätkus, mindi päevakorras edasi. || jätkuma. Väike vaheaeg, ja töö läheb edasi. *Üle sillapalkide [vesi] veel ei käi, aga kui nii edasi läheb, kerkib õhtuks üle kallaste. F. Jüssi.
2. arenema, edenema. Aeg on muutunud, elu edasi läinud. Mõni majand läheb edasi, mõni tammub paigal. *Vahepeal on ta väljendusoskus tublisti edasi läinud .. M. Traat.

miski ‹millegi, midagi, millessegi, milleski, millestki, millelegi, millelgi e. milgi, milleltki, millekski e. mikski, millenigi, millenagi, milletagi, millegagi›, miski ‹kõnek 1›
I. ‹pron› umbmäärane asesõna
1. ‹substantiivselt› märgib teadmata v. lähemalt määratlemata eset, nähtust v. asjaolu. a. ‹jaatavas lauses›. Miski kõlksatas vastu kivi. Miski teeb talle muret. Naises puudus see miski, mis äratab mehes iha. Miski inimlik pole talle võõras. Ees mustas miski: mingi põõsas vist. Miski takistas mind Salmest rääkimast. Lõin jala millegi vastu ära. Tal on midagi sinu vastu. Kas on midagi juhtunud? Tal oli alati midagi laste jaoks kaasas. Kas tal on millestki puudu! Milleski võib tal õigus olla. Iga väide peab millelgi põhinema. Ta loodab millelegi. See asi võib veel millekski kõlvata. Ja lähedki niisama, ilma milletagi? Olen kleidi millegagi ära määrinud. || hrv (ka elusolendite kohta). Miski krabistab põõsas. Miski nagu liigutas seal. || märgib teat. hulga, määra teadmata v. ebamäärase suurusega (hrl. väikest) osa. Midagi ta ju teadis, aga eksamil sellest vaevalt piisaks. Midagi võin sulle laenata, aga tervet summat küll mitte. Kas said seletusest aru? – Midagi sain. || (halvustavalt). Ah, elu või miski! Mees või midagi – laseb ennast naisel ülal pidada. Tema ka mõni sõber või midagi! b. ‹eitavas lauses› mitte ükski asi v. asjaolu. Selle haiguse vastu ei aita miski. Miski ei sega teda tööd tegemast. Ma ei vihasta millegi peale. Sellest ei tule midagi välja. Ma ei tea sellest asjast mitte (kui) midagi. Ma ei ole milleski süüdi. Polnud millestki kirjutada. Näib, et ma ei kõlba millekski. Ta ei paistnud millegagi silma. || ‹vormilise eituseta› kõnek. Mis uudist? – Midagi. Mida sa õhtul teed? – Midagi, keeran magama. c. (püsiühendites). Õhtuks oleme kodus nii kui midagi 'kergesti, hõlpsasti, nagu nalja'. Selle kandami viin seljas ära nagu midagi. Pole midagi 'pole viga', valu läheb üle. Midagi ei olnud parata 'teha v. vastu öelda', tuli minna. Ta ei pea õpetustest, õpetajatest midagi 'ei hooli, ei pea lugu'.
2. ‹adjektiivselt› kõnek osutab, et ese, nähtus v. asjaolu on teadmata v. lähemalt määratlemata. a. ‹jaatavas lauses› mingi, mingisugune. Miski valge asi vilksatas mööda. Anna miski kauss, kuhu suppi panna. Seal ootas mind miski üllatus. Talle peaks midagi rohtu andma. Otsi leiva kõrvale midagi rüübet. Kas tal on midagi viga? Koduleib on hoopis midagi muud 'teistsugune, parem' kui poeleib. Milgi viisil ronisime august välja. Milgi kombel, moel tuli sellest määrusest mööda hiilida. b. ‹eitavas lauses› mitte mingi, mitte mingisugune. Miski vägi teda ei peata, teda ei saa miski väega peatada. Ei ole miski ime, et ta mehele ei saa. Mul ei ole selle looga midagi pistmist. Pole tal midagi häda. Ei tea endal midagi süüd olevat. Ei ole temast midagi abi. Ei ole enam midagi magamist, päike juba pooles taevas. *Iseenesest ei olnud mul miskit isu ära minna. R. Kaugver. | hlv. Sina pole miski sõber. Antsust pole midagi esimeest. See pole miski hobune, kui vedada ei jaksa.
3. midagi hrl kõnek (rõhusõnana möönab, kinnitab eitavat väidet, umbes täh.:) ühti(gi). Sind visatakse koolist välja! – Ei visata midagi. Ei lähe sa midagi, ootad meid ka. Ei ta löö midagi, ainult ähvardab. Ära nuta midagi, küll saame hakkama. Ei ole ta hull midagi. Ei ole hilja midagi, käime ikka ära. Aega pole midagi palju, peame kohe minema.
4. ‹adverbiaalselt› kõnek osutab määra, koguse v. hulga ebamäärasusele, ligikaudsusele: umbes, ligikaudu. Ta võib midagi sada kilo kaaluda. Midagi kolme meetri ümber peaks riiet minema.
II. ‹s› hrv väärt, hinnatav asi, asjaolu v. isik. Oma talu – see on juba miski. Sel ajal oli töökus miski, millest lugu peeti. Poiss tahtis tüdruku silmis miski olla. *Need plakatid ise olid midagi! Linnas trükitud, parimal paberil .. R. Roht.
▷ Liitsõnad: eimiski.

maha murdma

1. jõuga ümber v. pikali lükkama v. (purustades) lahti murdma (2. täh.) Torm murdis põlispuud, vahtra maha. Loomad olid kopliaia maha murdnud. Uks tuli maha murda. Värav murti maha. *.. läksid raudmeestega sülitsi kokku. Nad püüdsid neid maha murda ning toppida peadpidi rappa. E. Kippel. | piltl. Palavik, haigus, tõbi murdis poisse maha. Väsimus, viin oli mehe selleks õhtuks maha murdnud.
2. (hrl. kiskja kohta:) tapma, murdma (4. täh.); (maha rõhutab tegevuse lõpetatust). Hunt olevat mitu lammast, varsa maha murdnud. Katk murdis hulganisti inimesi maha: mõned külad jäid päris lagedaks. | piltl. *Kui tuisk vaibus, hakkasid räästad tilkuma. „Murdis külma maha!” ütlesid vanemad inimesed. R. Vellend.

muretsema ‹37›

1. muret tundma, mures olema. Pole põhjust muretseda ega südant valutada. Ema muretseb, kuhu lapsed nii kauaks jäävad. Muretseb oma tervise, tööülesannete pärast. Ära muretse, kõik läheb hästi. Milleks muretseda, küll tuleme kuidagi toime! Olukord paneb muretsema, on muret tekitav. „Mis küll isa selle kohta ütleb?” muretses Aino. Käib muretseva näoga ringi, vaatab muretseval pilgul. *Igaüks mõtleb oma mõtteid eraldi ja muretseb oma muresid teiste teadmata. M. Traat.
2. (kellegi, millegi eest) hoolitsema, hoolt, muret kandma, muret pidama. Perenaine, pereema on see, kes pere, kodu, majapidamise eest muretseb. Ta muretses üksnes oma isikliku heaolu eest. *Küllap Märt muretseb Ennugi eest, et see ei jääks eluajaks sulasmeheks või saunikuks. M. Metsanurk. *Sul on ainult nõuda, ja ma muretsen, et sul minu kodus hea oleks! E. Vilde.
3. hankima, soetama. Uude korterisse tuleks uus mööbel muretseda. Muretses endale mootorpaadi, uue hobuse. Küll ma muretsen sulle parema töökoha. Reisiks tuleks veel raha juurde muretseda. Mul õnnestus muretseda õhtuks teatripiletid. Muretse endale korralikud rõivad selga. Majand muretses paar kombaini juurde. Mul õnnestus kuidagi küüdimees muretseda. Muretses endale ülalpidamist küttimisega. Piigal on kallim, muretses 'sai' sellega endale lapse. Püüame asjasse selgust muretseda.

(oma) nahka hoidma

1. kohustuste täitmisest kõrvale hoidma, viilima. Töö ei edenenud, mehed hoidsid nahka. Võitles rindel mehiselt, nahka ei hoidnud.
2. (käskivas kõneviisis karistusähvardusena). Hoia oma nahk, kui sa tööd õhtuks valmis ei saa!

nägema ‹näha, näen, nägin, nägi, nähku, nägev, näinud, nähakse, nähtud 42›

1. silmadega, silmade vahendusel, nägemisaistingu(te) kaudu tajuma (valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta ruumis). Näeb hästi, selgesti, halvasti, ähmaselt. Näeb paremini lähedale, kaugele. Ta näeb ainult vasaku silmaga. Pime ei näe. Hämaraks läheb, ei näe enam lugeda. Vanad silmad ei näe peenikest kirja. Tehke valgust, muidu ei näe. Vaata terasemalt, siis näed. Kas sa näed seda üksikut puud seal? Vaatetornist näeb, ulatub (silm) nägema kümnete kilomeetrite kaugusele. Kõik on näha nagu peo peal, peopesal. Nende prillidega ma ei näe. Seda võib näha palja silmaga, mikroskoobi all. Kui õigesti näen, on tulijaid kaks. Nägin üle hulga aja tuttavaid paiku. Teda pole tööl näha olnud, vist on haigeks jäänud. Enne ei usu, kui oma silmaga näen. Nii pime, et ei näe sõrmegi suhu pista. Kedagi oma ihusilmaga 'isiklikult, otseselt' nägema. Teiste nähes ja kuuldes. Kedagi polnud nägemas. Niisugust asja pole minu silmad enne näinud. Valvurite (silma) nägemata ei pääse siia keegi. Pealt näha 'väliselt' kena inimene. Ma ei või, taha teda silma otsas(ki) näha, ma ei või, taha ta varju(gi) näha 'ei salli teda'. Merehaige ei võinud toitu nähagi. Rohi kasvab lausa silma nähes, silmnähtavalt 'väga kiiresti'. Surm, nälg on silmaga näha 'väga ligidal, saabumas'. Haige vist järgmist hommikut, päeva, suve enam ei näe 'sureb enne'. | (tegelike nägemisaistinguteta). Und, unenägusid nägema. Mida sa unes nägid? Näeb viirastusi, kummitusi, tonte, vaime. Nägi vaimus, kuidas ta rikkaks saab. *Näen nagu topelt. Ukse taga koputajana kujutlen end avajana .. I. Jaks. || (tähelepanuga, süvenenult) vaatama. Olen seda filmi, etendust, näitust juba näinud. Anna kirja mulle ka näha! Kas saaksin seda raamatut lähemalt näha? Töö käib, nii et lust näha. Ilus näha, kuidas noored tantsivad. Komberdab nii vaevaliselt, et kahju, häda näha. Reisib, et maailma näha. Loomaaias on lapsel palju näha. Näe kui ilus maja! Võta näe see õun! Näe, näete, niimoodi tuleb sellest kinni hoida. || märkama, tähele panema. Kas sa oled kuskil mu prille näinud? Ei jõudnud näha, kes see oli. Ei näinud, millal sa mööda läksid. Nägin teda juba suurelt kaugelt. Nägi silmanurgast, et poiss teda vaatab. Loeb nii, et ei näe midagi, mis ümber toimub. Kus viga näed laita, seal tule ja aita. Küll ma näen, kui poiss väiksematele peaks liiga tegema. Näidendi elust nähtud tüübid. Teise silmas näed pindu, oma silmas palki ei näe. *Sa näed ainult võõramaa naisi, aga Iisraeli häbi ja viletsuse jaoks pole sul silmi! H. Raudsepp. || (nägemise kaudu) teada saama, millegi üle otsustada võima. Nägin ajalehest, et hakkad maja müüma, et su maja on müüa. Hobuse vanust näeb hammastest. Nägin ta silmist, pilgust, olekust, et midagi on juhtunud. Näeb käejoontest, kaartidelt tulevikku. Näost näha, et valetab. Kaugelt, silmaga näha, et mees on purjus. Temast näeb kohe, et on õige inimene. *Sest näeme, et meie esivanemad ka südame poolest kaunis haritud olid .. C. R. Jakobson. || kellegagi kohtuma, kedagi kohtama, kellegagi koos viibima. Tere, Jaan, rõõm näha üle hulga aja! Saab sindki harvasti näha! Pean sind kiires asjas kohe nägema. Jääb siis nii, et homme näeme. Kui näeme, räägime pikemalt. Näeksin sind millalgi meeleldi enda pool. Tahaks vanu koolikaaslasi näha ja mälestusi heietada. Ei tea, kas näemegi veel kunagi.
2. aru saama, mõistma, tõdema. Nüüd ma näen, mis mees sa oled. Ta ei osanud näha viletsuse tõelist põhjust. Tuleb õppida ka enese vigu nägema. Näen, et olen siin soovimatu külaline. Näen, et sa pole millestki õppust võtnud. Nägime, et mingit lootust enam ei ole. Nägi, et teda on petetud. Varsti nähti, et niimoodi elu ei lähe. Näen küll, mis tal mõttes on. Näed nüüd, et mul oli õigus. Lugu oli näe(d) nii: .. Näed ju, et mul on kiire. *Ja vaata: kuu või paari pärast ma juba näen, et võib elada isegi Narvas. O. Luts. || kõnek (hrl. etteheitvalt:) taipama, märkama; oskama. Ei näe ta ka halva ilmaga kodus istuda, pühapäevalgi puhata. Kas sa ei näinud suud pidada, vastu hakata, õigel ajal koju tulla, heast võimalusest kinni hakata! Nägid riidu minna, näe leppida ka. *Mis sa peaksid küll kohmitsema, kui ei näe magada! R. Sirge. *Oleksin juba ammu surra näinud, ma vilets inimeseloomake! A. Jakobson.
3. tajuma, tunnetama; (ette) aimama. Ma ei näe selles midagi imelikku, taunitavat, halba. Ei näe põhjust, vajadust kohtuda. Näen temas sõpra, võistlejat. Mida küll poisid selles tüdrukus näevad? Ta näeb igas inimeses (midagi) head. Näeme tihtipeale üksnes nähtuste pealispinda. Muud väljapääsu olukorrast ma ei näe. Keegi ei osanud temas tulevast kuulsat heliloojat näha. Juhtumis nähti provokatsiooni. Näen selles ohtu, ähvardust, halba ennet. Pillerkaaritavad, nagu näeks kadu, viimsetpäeva. *Kondid valutavad. Näevad vist teisi ilmu. R. Sirge. | piltl. Elu kainelt, roosilisena, mustades värvides nägema.
4. kogema, tunda saama. a. (kellegi kohta). Ta on elus mõndagi, ühte ja teist, risti ja viletsust näinud. Vaeva, häda, muret, näguripäevi, nälga, puudust nägema. On nähtud häid ja halbu päevi, aegu. Oled tikandi kallal, tikandiga, tikkides palju vaeva näinud. Nägi kurja vaeva, et ärkvel püsida. Sellist tormi, nii vihmast suve pole enam ammu nähtud. Kes kõik pühad peab, see kõik näljad näeb. *Ta sinu rõõmust rõõmu näeb .. L. Koidula. *Aga Eedule anti näha viletsat elujärge. Ta lapsed said õnnetult otsa. A. Schmuul. b. (millegi kohta). See põrand pole ammu luuda näinud. Põld pole mitu aastat sõnnikut näinud. Sellist laulupeorongkäiku polnud Tallinna tänavad enne näinud. Kaevikuelu näinud sinel. *Oli palju ohtusid ja uhkeidki päevi näinud see rand. A. Mälk.
5. (tulevikus) teada saama, milleski selgust saama. Saab näha, kas jõuame õhtuks valmis. Eks me näe, mis sest välja tuleb. Elame, näeme! Sellest tuleb suur pahandus, küll te näete. Eelöeldust näeme, et asjad polegi halvad. Tahaks näha, mis ta selle peale kostab. Siis nähku kõik, kellel meist oli õigus. *Näeb sügisel, mis põld annab, lööme ehk tuleval kevadel uued kambrid üles .. A. H. Tammsaare.
6. soovima, tahtma. Igaüks meist näeks hea meelega, et meie lapsed oleksid edukad. Näeks meeleldi, et mees viinast, suitsetamisest loobuks. Keda näed oma järglasena, asetäitjana? *Seda nähti isegi hää meelega, kui saksa soost õpetajate poole saksa keeles pöörduti. K. A. Hindrey. || heaks arvama. Tehke, nagu ise näete. *Kui sa ei taha Tallinnasse sõita, siis tee, mis sa ise näed. J. Kärner.
7. hrv näima, paistma. *Tema näeb nagu aimavat või oletavat .. A. H. Tammsaare.
8. ‹imperatiivi v. indikatiivi 2. pöörde vormid adverbi- v. interjektsioonilaadselt› kõnek (kasut. nõrgenenud tähenduses). a. tähelepanu juhtides, seletades, nentides v. kinnitades. Näe(d) oledki tagasi. Tahab näe(d) kangesti kooli minna. Mõnel, näed sa, on niisugune iseloom. Näed, kuidas olid lood. Näed siis, kui hästi (läks). Tema, näete, otsustas teisiti. Ei ole näe(d) aega saanud. Plaanitsed küll, aga läheb näe(d) teisiti. Läks näed sa meelest ära. Ei anna näe(d) kätte, tee mis tahad. Tule ära! – Näe(d) mitte ei tule! Näed seal inimest, muudkui jonnib vastu! b. imestust, halvakspanu vms. väljendades v. kirudes. Näe imet, või tema naisemees! Kas sa näe, või sina oled vanaemaks saanud! Näe nalja, või temal on õigus! Näe, mida tema teada tahab! Näe maita, või katki läks. Näe aga näe, kui uhkeks läinud. Näed siis, seisa ometi paigal! Näe(d) nüüd, oota mind ka! Näe(d) kus kurivaim, ei lähe ega lähe niit nõela taha.

näljane ‹-se 4›

1. ‹adj› kõhutühjust tundev, näljas olev, nälgiv; seda väljendav. Üsna, hirmus, väga, nõrkemiseni näljane. Matkapäeva õhtuks olime väsinud ja näljased. Näljane kui hunt. Näljased sõjavangid. Näljased loomad tahavad süüa. Toit kadus mehe näljasesse suhu, kurku, näljaste hammaste taha. Lapsed jälgisid sööjaid näljase näoga, näljaste pilkudega, silmadega. Sigade näljane kisa. Põrsad sõid näljase aplusega. || näljaga iseloomustuv. Näljasest talvest jõuetud loomad. *Murelik, üksluine, külm, näljane elu. Hallitanud leib kotis ja hallid meeleolud peas. R. Roht. *.. nüüd esimest korda pikkade näljaste aastate järele on sul ruumid, kus võiksid töötada .. K. A. Hindrey. || piltl himustav, (kirglikult) ihkav. Sukeldus näljase innuga õpinguisse. Surus oma näljased huuled naise suule. *Inimesed olid nii hirmus näljased vabaduse järele, et nad isegi ei teadnud, kui suur see peab olema. A. H. Tammsaare. *.. selle Jüri ja tema näljaste pilkude pärast ta ka rinnahoidjat kandma ei hakka! V. Lattik.
▷ Liitsõnad: hunt|näljane, pool|näljane, tulinäljane; maa|näljane, mehe|näljane, sensatsiooninäljane.
2. ‹adj› kõnek vilets, armetu. Sinu näljast talu ma ei tahagi. Sai hindeks ainult näljase kolme. Paar näljast koogikest. *Lase nüüd selle näljase paarisaja rubla pärast terve asi luhta minna! O. Luts.
3. ‹s› see, kellel on kõht tühi v. kes nälgib. Igale näljasele anti toitu, ühtki näljast ei jäetud ilma. Näljaseid oli rohkem, kui ära toita jõuti. Täissöönu ei mõista näljast. *Mõtleb ehk emand näljaste ja januste peale? A. H. Tammsaare.

nälja|vaev
*Nii jõudsid näljavaevades põgenikud vaevu edasi komberdades teise päeva õhtuks .. järve äärde. A. Mälk.

võta näpust
(soovitule, oodatule vastupidise olukorra kujunemise puhul). Lootsin uue korteri saada, aga võta näpust! Õhtuks pidi vihm üle jääma, aga võta näpust, hakkas veel rohkem sadama.

okei ‹adv›
kõnek hästi, hea küll. Okei, oleme rääkinud. Õhtuks olgu töö valmis! – Okei.

oras ‹-e 4› ‹s›
põll kõrrelised taimed tärkamisest kõrsumiseni; orasepõld. Oras on tärganud, üles tulnud. Timuti, tõuvilja oras. Tihe, haljendav, lokkav oras. Oras on tänavu hea, ilus, talvest rikkumata, vilets, põuast kollane. Oras on nii hõre, et üks lible hõikab teist. Oras on laiguline: kohati võttis vesi, kohati magas lumi orase ära. Aja ära, lambad lähevad orasele, on orasel. Oder on alles orases 'kõrsumata'. Oras hakkab kõrt looma, kõrsuma. || piltl (millegi muu tärkava kohta). Ajas küll hommikul habet, kuid õhtuks oli lõug jälle kerges orases. *.. demonstreerib oma paljast pead, millel on ainult lühike, roostekarva oras. O. Luts. || piltl (mõnedes väljendites millegi tulevikus loodetava arvel andmise, võtmise, saamise jne. kohta). Elan praegu oraste peale. Kes mulle ikka oraste peale laenab. Pean teadma, et tõlge kindlasti ilmub, niisama oraste peale ma seda tööd ette ei võta. *.. läks lähemasse tallu ja palus palga arvel, see tähendab et orastele, süüa. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: heina|oras, kaera|oras, nisu|oras, odra|oras, rukki|oras, talivilja|oras, tõuviljaoras; habeme|oras, lõuaoras.

paika pidama

1. (paigal) püsima, asuma, elama, peatuma; kohta pidama. Jääks õige mõneks ajaks siiamaile paika pidama. Renditi talu, kuhu jäädi paika pidama. Kas allakugistatud lihatükk jääb paika pidama või tuleb tagasi? *Viru-Roela teemajas pidasin kolm-neli päeva paika. Sõitsin rattaga ümbruses ringi ja õhtuks tulin tagasi öömajale. H. Kiik.
2. tõele vastama, põhjendatud olema. Väide, oletus, seletus, ennustus, tunnistus, süüdistus peab paika. Vananenud andmed ei pea enam paika. Jutt pidas ainult osaliselt paika. See teooria tundus paika pidavat. Peab paika ütlus, et sõpra tunned hädas. *Tal ei ole ühtegi vabandust, mis Berenike ees paika peaks. A. Sang (tlk).

paluma ‹37›

1. mingit soovi, palvet (kellelegi) esitama, mingi palvega kellegi poole pöörduma. a. (üldiselt). Palub jumalakeeli, (kõigest) südamest, alandlikult, viisakalt, tungivalt. Palu ilusasti, siis saad. Palus nii, kuidas oskas. Kui ta ka põlvili paluks, ei annaks ma talle luba. Ta laseb (meil) tüki aega paluda ja manguda, enne kui annab. Paluv naeratus, hääl. Paluvate silmadega koer. b. (kelleltki midagi saada soovides). Palub leiba, kommi, rohtu. Poiss palub ema käest süüa. Palun uut sulepead, puhast pesu. Palun sult laenu, raha laenuks. Vastutulija palus suitsule tuld. Palub kantseleist tõendit. Kirjale palutakse kohe vastust. Palusin puhkuse, paar vaba päeva. Palub mõtlemisaega, vekslile pikendust. Sa palud mult võimatut. Tal ei jäänud muud üle, kui kergemat karistust paluda. Ta tuli meilt abi, öömaja paluma. Palu emalt luba, kui sa tulla tahad. Armu, halastust paluma. Oma süüd, inetut käitumist andeks paluma. Palun vabandust, et ma hilinesin! Palun tähelepanu! Palus koosolekul esimesena sõna. | (ostu tehes). Ma palun pakk võid, kilo kohupiima. Ma palun selle kellarihma. c. (soovides, et keegi midagi teeks, teat. viisil toimiks). Palume teid kõiki – ärge jätke meid hätta! Mehed käisid direktorit palumas, et ta oma toetusest ära ei ütleks. Palus kedagi appi mööblit tõstma. Ma pean teid endaga kaasa paluma. Palusime tädi, et ta tuleks õhtuks laste juurde. Ma väga palun (teid), rääkige mulle tõtt! Palus rikka möldri tütart endale naiseks. Laseb ennast kaua paluda, enne kui nõustub. Ta tegi seda palumata. Palus öö otsa jumalat, et see pojale tarka meelt annaks. Palun sinu eest jumalat. Perenaine palus end vabandada. Ma palun sind vaikida. Ta palus endaga igal juhul arvestada. Ta palus meil saladust hoida. Sõber palub mul homseni kannatada. Teda paluti lähemal ajal toimetusest läbi astuda. Õde läks palatisse, paludes meid koridoris oodata. Palutakse mitte keelduda oma abi andmast. d. (soovides pääseda kuhugi). Laps palub sülle, kukile. Palusin tunnist välja. Külamees palus härra jutule. Palusin hambaarsti vastuvõtule. Koer palub õue. e. ‹sg. 1. pöördes› (mõningates viisakusväljendites viisakussõnana). Palun ole vait! Tervitage teda, palun! Tehke, palun, lahti! Palun andke edasi meie siiras tänu. Paremat kätt, palun! Mulle, palun, see komplekt! Veel üks must kohv, kui tohib paluda! „Kuidas, palun? Ma ei kuule hästi.” Kas tohib? – Jah, palun! Üks küsimus, kui lubate. – Palun. *Juta (kummardab teenijalikult..): „Proua lasevad paluda, doktorihärra!” E. Vilde. f. (mõningates tunderõhulistes väljendites). *„Palun väga, miks ei võiks ma Haraldit armastada?” küsib Eva haavunult. B. Alver. *Ja kui me sellele ideele siin, Heistres, kohase rakenduse leiame, siis palun, miks mitte selle peale minna ka mujal? R. Sirge.
2. kutsuma kedagi kuhugi v. midagi tegema. Palu külalised sisse, tuppa, istuma. Perenaine palub lauda, kohvile. Kõiki palutakse sööma. Palus tütarlapse tantsima, tantsule. Me oleme homseks külla, õhtusöögile palutud. Palusime tädi õhtuks meile. Teda pole keegi siia palunud. *Nelli ei leppinud lihtsa tagasisõiduga, oli tarvis uhke olla ja oodata, kuni tagasi palutakse. J. Semper.
3. a. (pöördumisobjektiks jumal:) palvetama. Terve öö palus ta põlvitades, aga süda on ikka raske. Paluge ka minu eest! „Palugem!” ütles õpetaja ja kõik laskusid põlvili. *Ta paneb käed teki all salaja risti ja palub: „Armas jumal, kui sa üldse olemas oled, siis tee nii, et..” A. Beekman. b. (pöördumisobjektiks teine inimene:) kostma kellegi eest. Klassijuhataja palus poisi eest.

pann|kook [-koogi]
‹hrl. pl.› pannil vedelast taignast praetud (väike) ümmargune kook. Kobedad, krõbedad, pruuniks praetud pannkoogid. Võiga, õliga praetud pannkoogid. Õhukesed, paksud pannkoogid. Liha-, kohupiimatäidisega pannkoogid. Õhtuks teeme, praeme pannkooke. Kas sa sööd pannkooke keedisega või suhkruga? Berliini pannkook 'rasvas v. õlis keedetud väike ümmargune (moosi)täidisega pirukas'. Nägu lai ja lame kui pannkook.

pea ‹illat peasse e. pähe pl. part päid e. peasid pl. illat peadesse e. päisse 15› ‹s›

1. inimese keha ülemine ajude ja meeleorganitega varustatud ning kerest kaelaga eraldatud osa. Piklik, ümar, kõrge laubaga, suur, väike pea. Pead pöörama, (üles) tõstma, kummardama, langetama. Pead käte vahele võtma, õlgade vahele tõmbama. Noogutab tervituseks peaga, pead. Raputab, väristab eitades pead. Vangutas, kõngutas laitvalt pead. Pea vajub norgu, langeb rinnale. Kõnnib, pea maas, norus päi.. Vanakese pea tudiseb, väriseb (otsas). Ajasime pead ülespidi vahtides selga. Lõi pea uhkelt püsti, kuklasse, selga. Käib pea püsti, kuklas, seljas. Põrkasid pimedas päid pidi kokku. Naised pistsid pead kokku ja sosistasid salajuttu. Osutab peaga ukse poole. Hüppas pea ees vette. Pane padi pea alla. Poiss oskas pea peal seista ja käte peal käia. Hoidis vihmavarju pea kohal. Pea kohal kärgatas äike. Pea kohal ripub 'on otseselt ähvardamas' oht tööta jääda. Vanaema silitab lapse pead. Uudishimulikud pistsid pead aknast välja. Vesi käis kukkujal üle pea. Hoopi pähe, vastu pead andma, saama. Lõi pea valusasti ära. Kannatanul on pea seotud, side ümber pea. Sai peast haavata. Kukkus endal pea lõhki, endale suure muhu pähe. Mütsi pähe panema, vajutama, tõmbama. Mütsi peast võtma. Tõmbab pluusi, kampsuni üle pea selga, seljast ära. Poiss tiris teki üle pea. Tööd on meil praegu üle pea 'väga palju'. Kübar, rätik on peas. Rippus, pea alaspidi. Meie pea peal 'korrus kõrgemal' korteris tantsiti öö läbi. Vend on õest poole pea jagu, pool pead pikem. Poiss on oma teadmistelt teistest pea jagu, pea jao 'tunduvalt' üle. Kuidas pea, nõnda kübar. | piltl. Süüdistusi langes talle pähe nagu rahet. || ‹sisekohakäänetes› rõhutab millegi pea juurde v. külge kuulumist. Lastel olid näod kriimud peas. Silmad põlevad, on pungis peas. Kõigil on naerul, hädised näod peas. Nägu peas väsimusest hall. Küsigu ise, tal endal ka suu peas. Juuksed peas kui harjased, nagu takukoonal. Silmad peas kui tõllarattad. Tal on endal silmad peas, et õiget välja valida. Teevad lahke näo pähe. Silmad läksid valust pahempidi pähe. Külm tahtis kõrvad, nina peast ära võtta. Hoolas ettevaatamine pistab õnnetuse silmad peast. *Pärast vastati talle haiglast, et silm on [mehel] peas, ohtu pole.. M. Traat. || kasut. peas kajastuva tervisliku vm. kehalise seisundi kirjeldamisel. Töötab nii, et pea aurab, suitseb (otsas). Väsinud, unine, joobnud, purjus, vindine pea. Meestel oli õllest väike kilk peas. Oli purjus peaga, joobnud päi jõkke kukkunud. Kaine, targa, selge peaga 'kainena' ei oleks niisugust asja juhtunud. Lähme pead lahutama, pea on õppimisest juba paks, paistes (otsas). Puhanud, värske peaga läheb töö paremini. Pea kumiseb, kohiseb, valutab, lõhub (otsas). Terve eilse päeva valutasin pead. Pea tuikab, lõhub valutada. Pea on raske, uimane, haige. Pea lausa hõõgus palavikust. Tema pea ei kanna(ta) kõrgust. Joob vahel (viina) rohkem kui (nõrk) pea kannab. Viin hakkas, lõi, tõusis pähe. Ving, leitsak, karm hakkab pähe. Tundis, kuidas vihast lööb, tõuseb veri pähe. Magas hommikuks pea selgeks. Haigel hakkas pea pööritama, ringi käima. Kiitus on ta pea ringi käima, pööritama pannud 'eneseimetluse tekitanud'. Haige kaebas pead 'peas oli valu vm. halb tunne'. *Ka Karin tundis, et tema peas sumises ja palged hõõgusid. A. H. Tammsaare. || selle juustega kaetud osa; juuksed, soeng. Valge, linalakk pea. Sassis, salkus, kräsus, kammitud, lokitud pea. Heleda, musta, punase, värvitud peaga naine. Pead sugema, kammima, kratsima. Pea kõõmetab, hakkab paljaks minema. Ema otsis laste päid, lastel pead 'peast täisid'. Poiste pead aeti nulli pealt, nulliga paljaks. Ema peas on juba halli. Tuul sasib laste päid. Mehed seisid paljastatud päi 'mütsid austusavalduseks maha võetud'. Halli pead austa, kulupead kummarda. *Teised juuksurid .. saavad auhindu, teevad ilusaid päid, pildid pannakse lehte. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: laada|pea, pidu|pea, pulmapea; lagipea; poisi|pea, siilipea; vesipea.
2. muu elusolendi vastav kehaosa. Pühvli, karu, kitse pea. Vaala, kala, linnu pea. Sisaliku, mao pea. Mesilase, mardika pea. Suurte sarvedega, kõvera nokaga pea. Nudi peaga lehm, oinas. Koer paneb pea käppadele, tõmbab kõrvad ligi pead. Kutsikal tulevad silmad pähe, on juba silmad peas. Loomad rapsivad parmude käes peaga. Hobusele pannakse päitsed pähe. Varss loobib pead, lööb pea hirnatades püsti. Kärbes puhastab jalgadega pead. Kašeloti pea moodustab umbes kolmandiku ta kogupikkusest. *„Maas peaga härg on tugeva veoga,” arvas Simmu. A. Mälk. || looma pea toiduainena. Ema ostis turult süldi keetmiseks päid ja jalgu.
3. piltl pea psüühiliste protsesside ja tunnete asupaiga ning võrdkujuna. a. (normaalne, selge) mõistus, mõtlemisvõime, mõtlemine; pea mõtete asupaigana; arusaamine, taibukus. Peaga poiss, tüdruk. Ta on hea, targa, kõva, tuima peaga õpilane. Ta pea on puust, aganaid, saepuru, takku täis 'rumal'. Teos annab midagi nii peale kui südamele. Ehitajal läheb vaja nii käsi kui pead. Tema pea ei suuda sellest aru saada. Matemaatikat ta pea jagab (hästi). Pea töötab nagu kellavärk. Tal ei jätkunud õppimiseks pead. Hakkab peaga leiba teenima. Pea on täis suuri kavatsusi. Peas küpses kindel plaan. See mõte käis, välgatas mul tõesti läbi pea, peast läbi. Lasksin peast läbi (käia) kõik võimalused. Viska niisugune mõte, kavatsus peast! Pähe tikuvad veidrad mõtted. Teeb, mis aga pähe tuleb. Tal(le) tuli pähe kampsun roheliseks värvida. Tuli pähe minna ja läksingi. Mis tal(le) pähe tuli, et ta niimoodi minema pistis? Mis sulle pähe tuleb – nii ju ei tohi! Pane sina ka pea tööle, mõtleme koos! Mõistust pähe panema, võtma. Mõistus tuleb pähe. On hulludel aru peas! Viin võttis meele, mõistuse, viimse arunatukese peast. Läks, jäi suure mure pärast peast segaseks. Niisuguseid asju võib ainult peast ogar teha. Rääkisin rumala peaga, rumalast peast saladuse välja. See on mul omast peast mõeldud muster. Omast peast ta sinna ei läinud, keegi ikka käskis. Ära teisi kuula, otsusta, mõtle oma peaga. Olime ehmatusest peata 'segaduses, ähmi täis'. Ema pistab lapsele rinna suhu, aga ei pane meelt pähe. *„Poeg, minu vana pea ei saa hästi sinu asjust jagu,” rääkis isa.. A. H. Tammsaare. *.. näljas inimene ei mõtle enam peaga, vaid kõhuga.. A. Hint. b. pea teadmiste talletajana, talletuskohana; mälu, meelespidamine; miski mälu abil tehtav. Pähe õppima, tuupima. Sõnad ei jää, ei hakka pähe. Õppetükid on hästi, sõna-sõnalt, otsast lõpuni peas. Mitte ei mäleta: justkui auk peas, justkui peast pühitud. Pea on hõre (nagu sõel), ei pea midagi kinni. Tüdruk teab peast palju luuletusi. Peast lugema, ütlema, arvutama. Peast ununema, minema. Kas oskad meie koolimaja peast joonistada? Kui pead ei ole, siis peab jalgu olema. Mis sa õpid noores eas, seisab eluaeg sul peas. *Toite peaks ta kokaraamatuta, peast keeta mõistma. H. Raudsepp. c. pea tunnete ja tahte asukoha v. sümbolina. Kuuma peaga seda küsimust ei lahenda. Rahulik, külma peaga võistleja. Pead jõudsid juba vaidluseägedusest jahtuda. Ainult tema võib sõbra pead pöörata. *Jutukal minial oli õigus ainult rääkida; tegutseda ja talitada võis ta ainult ämma pead mööda. A. H. Tammsaare. *„Juhanil oli,” ütles ema, „juba maast-madalast natuke kange pea, kes kord ettevõetud tujust ei tahtnud lahkuda..” F. R. Kreutzwald.
4. inimene v. loom. a. (hulga märkimisel). Farmi piimakarjas on üle 100 pea. Lambaid oli tuhande pea ümber. Veiste arv kasvas mõnekümne pea võrra. *Üks jõuab õhtuks sülla klombitud kive paika panna, teine ei saa poolegagi valmis, raha aga jaga peade järgi. P. Kuusberg. b. kellegi isik, keegi ise. Inimkonna, rahva parimad, helgemad pead. Õpetatud, valgustatud pead. Küsi mõne targema pea käest nõu. Noorukite seas oli andekaid päid. Tema kuulub ärksamate peade hulka. Puudust tuntakse iseseisvalt mõtlevaist peadest. Seal soovib rändur kord puhkama panna pea. Tal on koht, kuhu vanas eas panna pea 'kus elada, asuda'. Vaenlane purustab oma pea vastu meie kaitset. *Ohvitseride seas on ausaid ja mõtlejaid päid. J. Kross. c. (inimese) elu. Kurjategija pea eest lubati kõrget tasu. Põgenikul õnnestus oma pea päästa. Vastuhakk võis osavõtjatele pea maksta. Riskis põgeniku varjamisel oma peaga. *Minule on surmaotsus mõistetud, minu pea peale kümme tuhat tsaarirubla pandud. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: hall|pea, kahu|pea, kiilas|pea, kräsu|pea, kulu|pea, kähar|pea, linik|pea, nudi|pea, paljas|pea, puna|pea, sasi|pea, tanu|pea, valge|pea, ümarpea; jahu|pea, juhm|pea, kaval|pea, kummi|pea, kõlu|pea, lamba|pea, loll|pea, nüri|pea, oina|pea, pudru|pea, puu|pea, põik|pea, põrund|pea, rumal|pea, tai(g)na|pea, tark|pea, tola|pea, tuisu|pea, tuli|pea, tuule|pea, uljaspea.
5. piltl juht, valitseja, ülemus; eestvedaja, pea- v. ninamees. Kroonitud pead. Katoliku, luteri usu kiriku pea. Rahva ilmalik, vaimulik pea. Peremees oli söögilauas pea. Kapten on laeva(l) pea. Lasterikka perekonna pea. Suurte riikide pead tulid nõupidamiseks kokku. Kunstikoolkonna pea. Temast sai selle kamba pea. *Kui on kord juba olemas vabariik, küllap siis sellele ka pea leitakse. P. Kuusberg. *Siis asus Atta laev jälle ta [= juhtinud laeva] kõrvale ja pisut ettegi, sest Atta oli selle tee pea. A. Mälk.
▷ Liitsõnad: kiriku|pea, linna|pea, perekonna|pea, riigi|pea, sugukonnapea.
6. miski kujult, asendilt v. ülesandelt pead meenutav. a. taime (jämedam) ülaosa; latv, tõusme ots; õis, vili. Kapsas hakkab juba pead keerama, kasvatama, moodustama. Sel kapsasordil kasvab kõva, tihe, kore, piklik, ümar, lapergune pea. Teravili loob pead. Pika, jämeda, raske peaga rukis, nisu, oder. Tänavu on viljal nii kõrt kui pead. Ostsin paar lillkapsa pead. Ulatas mulle poole päevalille suurest, seemneid täis peast. Juurvilja pea 'ülaosa, kust kasvavad välja lehed'. Punase, valge peaga ristikhein. Lumikelluke on pea mullast välja pistnud. Kurgitaimedel on juba pead väljas. b. hari, tipp; lagimine, pealmine osa. Rukkihakkidele pandi pead otsa, rukkihakid kaeti peadega. Oskan kuhja pead teha, kuhja teritada. Majakale, tuulikule tehti uus pea. Kõrge korstna pead ei olnud udus nähagi. Mahlapudeli lakiga kaetud pea. Mägede lumised pead, lumiste peadega mäed. Aiapostidel on lumemütsid peas. Villi, vistriku pea. Rindade pead 'nibud'. Jätab kirjutades tähtedel pead 'punktid, täpid' ära. c. eesmine, (liikumisel) ettepoole jääv osa. Ree, saani pea ja pära. Komeedi pea ja saba. Spermatosoidi pea. d. (pikliku) eseme jämedam v. laiem ots. Tuletiku, naela, nööpnõela pea. Võimlemiskurika, reketi pea ja vars. Kandilise peaga polt, kruvi. Kullatud peaga täitesulepea. Merevaigust peaga mansetinööbid. Kübaranõelal oli linnukujuline pea. Laskis saapasäärtele uued pead 'labaosad' panna. e. tööriista vm. eseme osa, millest kinni hoitakse, käepide. Noa, kahvli, naaskli, viili pea. Sae leht ja pea. Pöörleva peaga kruvikeeraja. Kirjapressi nikeldatud pea. Luust peaga jalutuskepp. Poiss tegi pussile ise pea taha. *Juhan tõmbas taskust liigendnoa, avas selle, ulatas, pea ees, tütarlapsele. M. Metsanurk. f. tööriista sõlm v. detail, kuhu midagi kinnitatakse. Oherdi, puuri pea. Fotoaparaadi statiivi pea. Kepsu ülemine, alumine pea. Tuuliku tiivad kinnituvad võlli pea külge. Reha saarepuust pea, sirelist pulgad ja kuusest vars. Kitarri, mandoliini peas on häälestusvirblid. Õnge pea abil kinnitatakse õng nööri külge. g. töötamiseks vajalik(em) osa. Harpuun koosneb vardast ja avanevate kidadega peast. Vasara, noole pea ja vars. Treitera kinnitusosa ehk keha ja tööosa ehk pea. Priimuse, õlilambi pea. Mootoriklapi pea ja säär.
▷ Liitsõnad: kapsa|pea, maisi|pea, nisu|pea, odra|pea, rukki|pea, tolmuka|pea, viljapea; küünar|pea, nisa|pea, näärme|pea, reieluu|pea, rinna|pea, sugutipea; frees|pea, heli|pea, jaotus|pea, kopeer|pea, kruvi|pea, lambi|pea, lõhke|pea, lõike|pea, magnet|pea, naaskli|pea, naela|pea, noa|pea, noodi|pea, nõela|pea, oherdi|pea, peitli|pea, pistiku|pea, poldi|pea, priimuse|pea, puuri|pea, pöörd|pea, ree|pea, rist|pea, saapa|pea, sae|pea, silla|pea, sule|pea, süüte|pea, tugi|pea, tuuma|pea, viili|pea, viimistlus|pea, ühenduspea; juustu|pea, suhkrupea; tuulispea; taimenimedes härja|pea, kobar|pea, villpea.
7. piltl algusosa. a. (inimeste rühmal). Kolonni pea. Rongkäigu pea jõudis juba lauluväljakule. *Jaamahoone esisel seisis .. täies varustuses väeühik, ülemad iga allüksuse peas. R. Sirge. *Udu voogas ja muutus paiguti nii tihedaks, et .. paarikümne ree pikkuse voori saba pead ei näinud. E. Rannet. b. (loomakarjal, linnu- v. putukaparvel). *Veidi aega keerelnud, venis elav [mesilaste] pilv koonlakujuliseks, suundudes peaga .. uudismaa kohale. O. Tooming. c. (sissejuhatav andmestik). Ajalehe pea 'nimi koos järjekorranumbri jm. ilmumisandmetega' on sellel aastal uudse kujundusega. Tabeli pea 'lahtrite pealkirjad' on ülevaatlik. Meie sõnaraamatu artikli peas on märksõna koos tema kohta käiva grammatilise infoga. Filmi peatiiter ehk pea.
8. van põhihind. *Nad tasusid vaevalt ostuprotsendid ära, kapitali või pea maksmisest polnud juttugi. J. Mändmets.
9. kõnek kasut. elatiivis seisundi märkimiseks (mida eelnev sõna täpsustab); kellenagi v. millenagi, nii ja niisugusena; teatavas seisundis olles, teataval kujul. Lapsest, noorest, väikesest, vanast peast. Elusast, surnud peast. Keedetud, küpsetatud, praetud peast. Ei saanud unisest peast esialgu arugi, kus ta on. Joobnud peast läheb ta riiakaks. Langes haavatud peast vangi. Poisikesest, tüdrukust peast oli ta nii hea laps. Ägedast peast võib ta lüüagi. Läks haigest peast tööle. Küpsekartul on kuumast peast kõige maitsvam. Seened ei kõlba toorest peast süüa. Mis see vile uuest peast maksis? *.. Ott meeldib Tiinale rohkem kui Oskar, seda ei annagi Oskar Otile surnust peastki andeks. A. H. Tammsaare. *Lüüakse [sõjas] vigaseks ja asi vask. Aga kus sa sandist peast lähed... A. Jakobson.
vt pähe

peale
I. ‹postp› [gen] ‹sageli asendatav põhisõna allatiivilõpuga›
1. millestki v. kellestki ülespoole, kõrgemale, millegi pealispinnale; midagi katma, varjama; ant. alla. Kohver tõsteti kapi peale. Asetas kruusi laua peale. Klaveri peale oli kogunenud tolmu. Heitis diivani, kušeti peale pikali. Istus sängi ääre peale. Võta mind ka reepära peale! Taat ronis ahju peale. Koor kerkib piima peale. Pane võid ka leiva peale. Ära mulle jala peale astu. Pani käed kõrvade, rinna peale. Raha laoti talle kohe peo peale. Vaiküla ehitati vee peale. Heinad aeti aida peale 'aidalaele'. Tõmbas endale paksu kampsuni särgi peale. Loss tehti maatasa, nii et kivi ei jäänud kivi peale. Kahtluse vari langes tema peale. Ma ei tea, mis kuri minu peale tuli. Küsija suu peale ei lööda. || (kehaasendist kõneldes:) nõnda et põhisõnaga märgitud kehaosa jääb alla. End selja, külje peale keerama, pöörama. Komistas, ent jäi ometi jalge peale.
2. kasut. viitamaks kohale, kuhu keegi läheb v. saadetakse, midagi rajatakse vms. Poisid läksid paadiga järve peale. Ta tõttas rongi, bussi peale. Läksime soo peale marjule. Kari lasti ristikupõllu peale. Lageda peale ei maksa minna, seal tuul tõmbab. Ema tuli ukse peale 'ukselävele'. Astus mulle poole kehaga tee peale ette. Õue, hoovi peale ehitatakse kuuri. *.. ma kardan, kas see pole mitte Põdeja veski – selle koha peale leek jääb. E. J. Voitk. | ‹asendatav ka põhisõna illatiivilõpuga› kõnek. Õhtul läksime niisama küla, linna peale hulkuma. Tuleks minna Tartu peale uudiseid kuulama. Ta läks vist kõrtsi peale. *„Võta Ilvese Hendrik koolimajja korteri peale,” ütleb ta. M. Traat. || teat. kaugusele, teat. vahemaa taha. Oli nii pime, et paari sammu peale polnud midagi näha. Seda võis mitme versta peale kuulda. Vaenlane oli lähenenud linnale kümne kilomeetri peale. Ta tuli meile poole tee peale vastu.
3. kasut. viitamaks mingile ametile, tööle, tegevusalale, millele keegi siirdub. Ta sai, läks tähtsa, vastutusrikka koha peale. Noormees tahtis väga traktori, kombaini peale saada. Milda viidi põllutöö pealt karja, linnufarmi peale. Mis ameti peale ta pandi? Esimene päev pandi mind heinaveo peale. Noored himustasid linna kergema töö peale. *Kui Reinul tahtmist, saadab poisi ükskord ülikooli matemaatika peale. A. Hint. || viitab tegevuse eesmärgile v. iseloomule. Läks metsa jahi peale. Võtsin ta tööle proovi peale. Lapsed vist läksid ula peale. Ära lase loomi paha, kurja peale! Poiss sai linnas tädi juurde kosti peale. Pani sea nuuma peale. Võitlus käis elu ja surma peale. Sattusime temaga hea jutu peale. *Nad lähevad küll välja rumalate matside pügamise peale.. J. Kärner. || viitab seisundile, millesse jõutakse. Ta on töökas olnud ja kindla järje peale jõudnud. Kõik lapsed on otsa peale aidanud. Noored jõudsid parema põlve peale, kui vanemad seda olid suutnud.
4. kasut. viitamaks sellele, millest tingituna v. ajendatuna, mille pärast midagi toimub. Uks avati pika kloppimise, mitmekordse koputamise peale. Ärkasin uksekella helistamise, telefonihelina, mingi kolksatuse, mingi krõbina peale. Kisa, kära, karjumise peale jooksis rahvast kokku. Ta tegi seda minu käsu, nõudmise peale. Nagu käskluse peale pöörasid kõik ümber. Vahekohtuniku märguande peale sööstsid võistlejad rajale. Tuli alles kutsumise peale tuppa. Tegi seda pika nurumise, palumise peale. Poiss ei vastanud midagi ema pärimise, küsimiste peale. Kõik hakkasid tema jutu, sõnade peale naerma. Ajalehe kuulutuse peale tuli mitu pakkumist. Leidsin selle koha alles pika otsimise peale. See kõik oli nagu tellimise peale. Selle peale ei osanud keegi midagi kosta, ütelda, lausuda. *Ärkas Jaak unenäo peale üles ja ei saanud enam und silma. J. Vahtra.
5. kasut. viitamaks teat. hulgale v. üksusele, kelle v. mille kohta midagi tuleb. Norm oli kaheksasada grammi leiba mehe peale. Saate viiskümmend krooni nina peale. Kui palju te kahe peale (kokku) teenite? Kaks väikest tuba suure pere peale on vähe. See toidukraam on meile kamba peale. Koristajaid on terve maja peale ainult üks. Saime magada ainult neli-viis tundi ööpäeva peale. Kui suur on autol kütusekulu 100 km peale? *Ainult mõne mõõdu kalu said mehed kogu laeva peale. A. Kalmus. || kasut. viitamaks rühmale, hulgale, kes midagi koos, ühiselt teeb. Hulga peale saaksime selle raha kokku. Tellisime ajalehe kahe peale. Purjekas oli ehitatud mitme mehe peale. Jõime kahe peale ära pudeli veini. *.. Tõnis ei taha laeva üksi teha, vaid kamba peale.. A. Hint.
6. kasut. viitamaks objektile, kuhu on suunatud mingi tegevus v. mõju. Nad vist peavad jahti selle põgenenud vangi peale. Me ei saa otsimise peale rohkem aega raisata. Ta mõtleb oma poja, kodukoha, tuleviku peale. Ära karju mu peale! Ta käib kaaslaste peale ülemusele kaebamas. See ei ole õige, ta valetas minu peale. Ella räägib sinu peale igasuguseid jutte. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kümne päeva jooksul. Kõva südamega inimene, ei tema halasta, heida armu kellegi peale. Sinu peale ma lootsin kõige enam. Mihkel oli Tõnu peale kade, maruvihane, tige. Miks sa minu peale pahaseks said? Ta on uhke oma laste, saavutuste, rikkuse peale. Ta ei vaata sinu peale mitte hea pilguga. Koerad haukusid võõra peale. See mürin, lärm käib juba närvide peale. Suur lugemine, nõrk valgus mõjus silmade peale. Selle mehe peale ei hakka tuli ega vesi 'ei mõju miski'. See lehk hakkab juba südame peale käima. *Jutt tahtis vägisi poliitika peale kiskuda.. A. Kitzberg. *.. rikka peale ei hakanud ei kirik ega kohus. A. Hint. || kallale. Kui sa veel meie õue tuled, ma ässitan Muri su peale. *.. nad peitsid endid metsas põõsaste varju ja koobastesse ning langesid salaja meie peale. A. Saal.
7. millegi suhtes eriliselt oskuslik, valmis, hakkamas. Ta on iga töö peale meister, mees. Õmblemise peale on tal lahtised, osavad käed. Teisi tüssata – selle peale on ta mees! Poisil on muusika, keelte peale andi. Matemaatika peale ei ole tal pead. Tempude, koerustükkide peale oled sa valmis! Ta on viina, naiste peale maias.
8. suunas, poole. Üks tee läheb Valga, teine Pärnu peale. Liiguti läbi metsade otsejoones Vändra peale. Siit viib metsasiht Kikepera peale. Laev võttis kursi Aegna peale. Läksin traktorimürina, pillihäälte peale. Ööliblikad lendavad valguse peale. Ta viskas palli korvi peale, kuid ei tabanud.
9. kasut. viitamaks sellele, mille järel v. millega ühenduses midagi (vahetult) toimub. Raske töö peale kuluks väike puhkus, kehakinnitus ära. Ärkas paaritunnise magamise peale. Hoop käis hoobi peale. Peremehelt tuli üks käsk teise peale. Kiskus kogu aeg suitsu, pabeross paberossi peale. Pole hea suitsetada tühja kõhu peale. Pill tuleb pika ilu peale. *Viimaks pika ootamise peale tuli hommik.. A. Kalmus.
10. kasut. viitamaks teat. ajale, millele miski jääb, jäetakse v. mille jooksul midagi toimub v. muutub. Ära jäta kõiki toimetusi õhtu peale. Sõit jääb paraku öö peale. Teeme kiiremini, muidu jääme liiga hilja peale. Hakka varem tulema, ära jää pimeda peale. Väitekirja kaitsmine lükkus sügise peale. Uue hoone ehitamine jäi tuleviku peale. Ole mureta, küll ta aja peale unustab. Öö peale läks külm käredamaks. Küll päeva peale ilm paraneb. *.. laulatus oli suvistepühade peale määratud. O. Kruus.
11. kasut. viitamaks mingile asjaolule v. väitele, mille kinnituseks midagi tehakse v. ollakse valmis tegema. Kaubatehingu peale tehti väikesed liigud. Küll poiss hakkama saab, minu käsi selle peale! *Niisugusest tüdrukust – selle peale võib kas või vanduda – saab tubli perenaine.. E. Vilde.
12. kasut. viitamaks sellele, mille alusel, millele tuginedes midagi tehakse. Tulin siia meie kokkuleppe peale. Kogu äriajamine toimus ausõna peale. Merele mindi hea õnne, hea usu, ehku peale. Mõnigi mees tuli kohale vana usu peale, et küll abistajale midagi ikka antakse. *Hiilgav meil väljamaal muidugi ei saa olema. Me läheme algul lihtsalt Teresa kasina kaasavara peale... J. Kross. || viitab tingimus(t)ele, mille põhjal midagi toimub v. tehakse. Raha peale kaarte mängima. Vedasime kihla kümne krooni peale. Võttis mitu hektarit maad pooletera peale. Kaupmees andis kaupa ka võla, raamatu peale. Pani raha panka intressi peale. Mul ei ole aega, mul on kella peale minek. *Tean, et oled talu peale mõne aasta kestes hulga võlgu teinud.. A. Taar.
13. kasut. viitamaks sellele, millele v. kellele midagi kulub v. kulutatakse. Toiduained on kallid, nende peale kulub palju raha. Laste peale kulus kuus mitusada krooni. Raiskad liiga palju õlle, lõbustuste, loteriide peale. Kampsuni peale kulus palju lõnga. Seda laadi töö peale kulub umbes kolm päeva. Selle käigu peale üle poole tunni kulutada ei saa. Ma panen sulle toitu tee peale kaasa. *Juhan kulutas kogu oma jõu töö peale. H. Sergo.
14. kasut. viitamaks mingile määrale, hulgale. Jõi oma pitsi, klaasi poole peale. Sõidupileti hind tõusis kahe krooni peale. Tegi sulasekauba suve, ühe aasta peale. *.. lõi välk põlisesse tamme, mille vanust arvati vähemalt paarisaja aasta peale.. O. Samma (tlk).
15. kasut. viitamaks sellele, kellele on miski ülesandeks, kohustuseks, taluda vms. Mina seda ülesannet küll enda peale ei võta. Selle töö lõpetamine jääb sinu peale. Käskjala kohustused pandi Riina peale. *Aga ta vaene süda tunneb siiski nii elavat tänutunnet isiku vastu, kes enda peale tema pärast nii raske nuhtluse on tõmmanud.. E. Vilde.
16. kasut. viitamaks mingile seisukohale, arvamusele, mõttele, mis kellelgi on millegi suhtes. Kuidas sa üldse seesuguse mõtte peale tulid? Ta lihtsalt ei tulnud selle peale, et neid kahtlustada. Ma vilistan seesuguse lori peale! Miks pole juba keegi varem selle peale tulnud! *Hindrik ise muidugi niisuguse asja peale ei tulnud. O. Kruus.
17. kasut. viitamaks sellele, kellele v. millele juhuslikult, poolkogemata satutakse. Metsavaht sattus metsavaraste peale. Sattusin raamatukogus huvitava ajakirja, teose peale. Ega alati vajaliku kauba peale ei juhtu. *Oravaga ajasin juttu, väikese väleda rästiku peale juhtusin. A. Kitzberg.
18. kasut. viitamaks sellele, millele minnakse üle v. on üle mindud. Oli vanasti piibumees, kuid on nüüd paberosside peale üle läinud. Kõik masinad on elektri peale viidud. Läks poole jutu pealt inglise keele peale üle.
19. kasut. viitamaks hindele v. hinnetele, mida keegi saab. Õpib, sooritas eksamid viite peale. *Praegu huvitas mind väga, kuidas võis Ingel vene keel viie pealt kahe peale kukkuda. H. Pukk.
20. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Kellegi hammas ei hakka tema peale. Kellegi peale hammast ihuma. Hinge peale käima, jääma. Ilma peale jääma. Kaela peale käima, tulema. Kanna peale astuma, käima. Keele peale tulema, kerkima. Kere, kitli, naha peale andma, saama. Kindla peale. Kobina peale. Kedagi kuu peale saatma. Ei tõsta, liiguta kõrt kõrre peale. Käima peale saama. Oma käe peale hakkama. Liimi peale minema. Kedagi liistu peale tõmbama. Mett moka peale määrima. Naha peale andma, saama. Ei saa nahka silma peale. Nina peale andma, saama. Nina peale kirjutama, viskama. Kellegagi nugade peale minema. Kellelegi näppude peale vaatama. Oraste peale. Ei saa kuidagi otsa peale. Pole pea peale kukkunud. Midagi pea peale pöörama, keerama. Pinna peale käima, andma, tegema. Ühe pulga peale panema. Õige soone peale sattuma. Pole suu peale kukkunud. Kellelegi midagi südame peale panema. Tasku peale käima. Tuhka (oma) pea peale raputama. Tuliseid süsi pea peale koguma. Tupe peale andma, saama. Kellelegi varba peale astuma. Vee ja leiva peale.
21. [elat] millestki alates. a. (ajaliselt). Hommikust, lõunast, eilsest peale on sadanud. Nii on see olnud esmaspäevast, kevadest, septembri keskpaigast peale. Tänasest (päevast) peale. Lapsepõlvest, noorest east, lapsest, poisikesest peale. Sündimisest peale on teda hellitatud. Oleme koolivennad esimesest klassist peale. 16. sajandist, 19. sajandi 50-ndaist aastaist peale. Need kivid on siin iidsetest aegadest peale. Sellest ajast peale. Nüüdsest peale hakkame teistmoodi elama. Oleme sõbrad esimesest kohtumisest peale. Nad pole algusest peale omavahel sobinud. *Vanamooriks ta sind laulatusest peale kutsus, kutsub kuni surmani. K. Saaber. b. (harvemini muudel juhtudel). Esimene katse ebaõnnestus, tuleb uuesti otsast peale alata. Õpetust alustati päris a-st ja b-st peale. *Ja mitte Arno üksi, kõik isast ja emast peale silmitsesid viiulit suure uudishimuga. O. Luts.
II. ‹prep›
1. [gen] välja arvatud. Peale vanaema polnud kedagi kodus. Kõik peale Peetri olid kohal. Peale minu ei tea seda veel keegi. Peale leiva polnud neil midagi süüa. Midagi polnud kuulda peale tuule ulgumise. Ei saanud kedagi ega midagi usaldada peale oma vaistu. *Ja nii naeris ja laitis ta iga ametit peale põllumeheameti. K. Ristikivi.
2. [gen] kellelegi v. millelegi lisaks. Peale minu oli toas veel kaks inimest. Peale sinu pean ma ka ema eest hoolitsema. Peale rätsepatöö pidas ta ka kingsepaametit. Peale raamatute hävis tules ka väärtuslikke käsikirju. Ta kogus ise rahvaluulet, peale selle innustas selleks teisi. Peale kutsehariduse annab kool ka üldise keskhariduse. Ma pean artikli käsikirja lõpetama, muud tegemist veel peale selle.
3. [gen] van üle, rohkem kui. Ta on peale kaheksakümne aasta vana. Talul oli peale viiekümne vakamaa põldu. *Meid on peale neljasaja hinge teises klassis. E. Vilde.
4. [part] pärast (ajaliselt). Peale lõunat, hommikusööki. Kaks nädalat peale jaanipäeva, jõulu, pühi. Mõni aasta peale sõda. Aastal 580 peale Kristust, meie ajaarvamist. Läks peale tööd, koolipäeva kohe koju. Peale koosolekut vesteldi kuluaarides. Peale pikki vaidlusi jõuti kokkuleppele. Peale vihma lõi kõik roheliseks. Jõudsime kohale peale teisi. Autot saab näha iga päev peale kella 18. Varsti peale seda vanaema haigestus. *Poiss püüab tekile pikali heita ja peale paari katset see õnnestub. J. Smuul. | [gen] van. *Noomitakse. Peale tundide jäetakse istuma. K. A. Hindrey.
III. ‹adv›
1. pealepoole, kõrgemale; pealispinnale, katma, katteks; ant. alla. Kartulihunnikule kuhjati katteks mulda peale. Kesale veeti sõnnikut peale. Pani pudelile korgi, lambile klaasi peale. Karbile käib ka kaas peale. Keeras kruvile mutri peale. Autojuht surus pidurid peale. Tegi ojale purdegi peale. Määrisin leivale paksult võid peale. Pane haavale joodi peale. Puhus haiget saanud kohale peale. Kitlile tuleb taskud peale ajada. Siin on klaasikilde maas, vaata et sa peale ei astu! Piimale kerkib koor peale. Majale tuleb uus vooder peale panna. Hakkasime autole koormat, kotte peale laadima. Laotas lapsele paksu teki peale. Pani pintsakule veel mantli peale. Kirjuta oma vihikule nimi peale. Kirjale löödi tempel peale. Aidale lüüakse parajasti katust peale. Talveks ehk saame uuele majale sarikad peale. Ta läks vankri juurde ja kobis peale. Üks juhuslik auto võttis mind tee äärest peale. Istu peale, sõidame linna. Selles peatuses ei tulnud kedagi peale. Buss tuli, jõudsin veel peale. *Künna see maatükk ... pealegi üles ... ja tee midagi peale... V. Uibopuu. || kahjustades kellelegi v. millelegi otsa. See kruusaaugu sein võib sulle peale vajuda. *Ja vaata sa ühtelugu selja taha, et mõni hobusemees sulle peale ei aja. O. Luts. || võitjaks, valitsema. Vallutajad jäid selles võitluses peale. Poiste omavahelises jõukatsumises jäi Oskar enamasti peale. Esimese mängu võitsime, teises jäid peale Läti võrkpallurid. Vaidluses jäi meistri sõna, arvamus peale.
2. kinnitab, fikseerib mingi füsioloogilise protsessi, psüühilise seisundi jms. tekkimist. Mul tuli kole hirm peale. Nii jube, et ajab hirmu, judinad peale. Uni tükkis, kippus kangesti peale. Nii mõnus tukastus tuli peale. Köhahoog, aevastus, iiveldus tuli peale. Poisil tulnud pissihäda peale. Haigel käivad krambid peale. Imelik nõrkus tuli äkki peale. Naer, nutt tükkis vägisi peale. Mul tuli seda nähes ahastus peale. Kogu miljöö ajas talle tülgastuse peale. Tusk, norutunne, kahetsus tuli peale. Meestel kippusid laulutuurid peale. Mis sul ometi meeles oli, nagu hullustus oleks peale tulnud. Lähen jälle edasi, kui tahtmine peale tuleb. Ma ei oska midagi öelda, mul ei tule vaim peale.
3. osutab kallaletungi, rünnaku, surve, ahistamise suunatust kellelegi v. millelegi. Vaenlane tungis, pressis suurte jõududega peale. Eestlased langesid ristirüütlitele kahelt poolt metsast peale. Peale, mehed, vaenlane taganeb! Andrus oli kange kaklema, tuli otse rinnutsi peale. Ma assetan, ässitan sulle koera peale! Oli suur trügimine, kõik pressisid eesminejatele peale. Taludele käidi suurte normidega peale. Siin tungib meri maismaale, teisal jälle maa merele peale. Lained käisid laevale kõvasti peale. Tuiskliiv, võsa surub põldudele peale. Mured, rasked mõtted, mälestused rõhusid peale. | (pallimängudes). Viskas küll peale, kuid pall ei läinud korvi. Lõi küljelt väravale peale. || (ägeda, järsu, käsutava ütlemise kohta). Peremees käratas karjapoisile kurjalt peale. Ärgu tulgu ikka mulle iga asja pärast peale hüppama! Poisile peab peale põrutama, muidu läheb ülekäte. Kus karjus peale, et mis sa mees õige endast mõtled! „Kas sa jääd juba vait!” käratas ta koerale peale.
4. osutab kellelegi v. millelegi suunduvale mõjuavaldusele. Talle ei meeldinud tüdrukud, kes (end) peale pressivad. Ära topi end peale, kui sinust ei hoolita! Nii tugev puit, et isegi kirves ei hakka peale. Hambad ei hakka kivikõvaks kuivanud leivale peale. Sügisene päike ei hakka enam peale. Siin võib tuul lapsele peale käia. Mul pole aega, tööd pressivad peale. Sügiskülmad pressivad juba peale. || osutab ühtlasi tegevuse intensiivsusele. Isa murdis ägedalt tööle peale. Poisid, pressige peale, õhtuks peame heinad rõuku saama! Aga nüüd kiiremini, paneme jalgadele pressi peale! *..rõhun vaikides labidale peale ega mõtlegi õieti midagi. R. Kaugver.
5. kellelegi midagi kohustusena kanda, taluda; kellegi suhtes kehtivaks, maksvaks. Riik pani elanikkonnale mitmesugused maksud peale. Sõja ajal pandi taludele suured normikohustused peale. Ristiusk suruti meie esivanematele relva jõul peale. Sageli surusid vallutajad alistatud rahvastele peale oma kultuuri ja tavad. Abielu paneb peale kohustusi. Selle risti, koorma on sulle jumal peale pannud. Püüdis oma vaateid, seisukohti, tahet teistele peale suruda. *Väevõimuga ei saa kellelegi sõprust ja armastust peale sundida.. L. Metsar (tlk).
6. osutab mingi aja, sündmuse, olukorra saabumisele, mille tõttu hrl. midagi katkeb v. jääb tegemata. Külmad tulid peale ja põllud jäidki kündmata. Võistlused jäid pidamata, kevad tuli enne peale. Lähme koju: õhtu, öö tuleb peale. Pime, pimedus oli peale tulemas. Peale tulnud sõda tõmbas kõikidele plaanidele kriipsu peale. Ehitus jäi pooleli, sest muud tööd ja ülesanded tulid peale. Pole enam jõudu: vanadus tükib peale. *.. tea, mis selle lehega teha, töö surub peale ja lugeda aega pole. E. Maasik.
7. osutab olukorrale, kus kedagi v. midagi märgatakse ootamatult, juhuslikult, hrl. asjaomasele soovimatult. Sattus, trehvas varastele peale. Õpetaja juhtus peale, kui poisid suitsu tõmbasid. Jahimehed sattusid padrikus karukoopale peale. *Lõbu ma ei tundnud, küll pani mind kannatama salahirm, et keegi ehk tuleb peale. P. Krusten.
8. lisaks, juurde; rohkem. Korterivahetusel tuli tal mõni tuhat peale maksta. Kaupmees andnud peoga kompvekke peale, kui midagi ostsid. Sellist filmi ei vaataks ma ka siis, kui peale makstaks. Metsa ei tohtinud rohkem raiuda, kui peale kasvab. Uus kunstnike põlvkond on peale kasvamas. *.. siis viimaks jäi uskuma, et paarikümne aasta paiku see aeg peaks kõikuma – olgu ivake alla või pisut peale... M. Raud.
9. toidule, joogile (nagu hõlbustava) lisana otsa. Mehed sõid ja rüüpasid piima peale. Kuivale toidule joodi kalja peale. Joodi õlut ja hammustati juustu peale. Tühjendati pitsid ja hammustati hapukurki, heeringat peale. Samagonn on vastik, peab olema midagi peale haugata. *.. vanamees pistis õhtul kausitäie ahjus hautatud hapukapsaid kinni ja helpis rosinatega leivasuppi peale. O. Tooming.
10. osutab kusagil ringiliikumise lõpetatusele v. kogu ala läbikäimisele. Tegime kogu saarele, vahtkonnale ringi peale. Selle ajaga jõudsime külale mitu tiiru peale teha. *Mina lasin ringi kolhoosile peale, sest agronoomil on korralik mootorratas.. E. Maasik.
11. esineb millegi algusmomenti rõhutavana. Siit see asi siis peale algas. Aeg on käes, kus koolid peale algavad. Film oli juba peale alanud. Mina ei ole süüdi, tema hakkas peale. Hommikut ei tahaks kohe tüliga peale hakata. *„Nii. Hakkame siis peale,” pomises doktor Kubelik.. A. Jakobson.
12. pealegi. a. (nõustudes). Noh, olgu siis peale nii. Jäägu peale koju, kui ta nii väga tahab. Eks sa siis mine peale! Minge aga peale, ärge mind ootama jääge! Las olla peale, mis sest enam rääkida. Las võtab peale, siin on küllalt. *.. pomises korra: „Naerge peale, mis narridel muud ametit on,” ja hakkas Kiirt otsima. O. Luts. b. kõnek muudkui, alalõpmata. Ajas aga peale oma joru. Tiirutab peale ringi, ära ka ei lähe. Rüga aga peale päevast päeva. *Ja teie logelete peale, ei ametit ees ega taga.. A. Kitzberg.
13. ‹tähenduslikult lahutamatut tervikut moodustava ühendverbi osana› näit. peale ajama, peale hakkama (osas ühendites), peale käima, peale passima
Omaette tähendusega liitsõnad: koha|peale, mis|peale, pika|peale, sealt|peale, see|peale, sest|peale, siit|peale, tihtipeale

peo|tuju
pidutsemiseks kohane meeleolu, tuju pidutseda. Olime lustlikus peotujus. Mul ei ole täna peotuju. Oskab teiste peotuju üleval hoida. Õlu tõstis meeste peotuju. Meie peotuju oli selleks õhtuks läinud, rikutud. Head peotuju!

plaani|kohaselt ‹adv›
(< plaanikohane). Remont laabus plaanikohaselt. Kui kõik läheb plaanikohaselt, siis peaksime õhtuks pärale jõudma.

puru|väsinud partits
väga väsinud. Puruväsinud töömehed. Õhtuks olime puruväsinud. Nad on sõidust puruväsinud. Puruväsinud jalad. Vahib puruväsinud pilguga enda ette. Tundis end puruväsinuna. Lapsed jõudsid koju puruväsinutena. Töötas end puruväsinuks.

putka|mees
kõnek meessoost valvur v. müüja putkas. *Kui rong putkast mööda sõitis, seisis putkamees raudtee ääres ja näitas vedurile kollast lippu. R. Lahi. *Aga õhtuti võttis [poisike] tänavanurgalt putkamehelt lehti, lippas mööda tänavaid ja tõi õhtuks paarkümmend senti koju. J. Parijõgi.

puudu ‹adv›

1. näitab, et midagi v. kedagi ei jätku, on vähem kui vaja, ebapiisavalt; ant. üle. Pileti ostmiseks jäi, tuli rahast puudu. Laeval on madruseid puudu. Eestis pole õpetatud meestest puudu. Poes pole jookidest puudu. Õllest tuleb puudu. Kellel on süüa, juua puudu? Meie kodus polnud millestki puudu. Õnnest, teadmistest, otsustusvõimest, kogemustest, julgusest, temperamendist jääb puudu. Tal tuli, ei tule sõnadest puudu. Ohtlikest silmapilkudest polnud retkel puudu. Või tal tegemistest, tööst puudu on! Õhust tuli puudu. Ruumist on puudu. Pakasest sel talvel puudu ei olnud. Isa leidis kapist münte puudu. Lusikaid ei anta kunagi parasjagu, ikka jääb mõni üle või tuleb puudu. Mis jõust puudu tuli, see tehti nõuga tasa. Sel poisil küll nupust, arust puudu pole. Tal on peas paar kruvi puudu 'pole täie aruga'. Memmest ei olnud kuskil puudu 'teda jätkus igale poole'. *Naine, head asja on haruharva üleliia. Ikka jääb puudu. J. Tuulik.
2. näitab, kui palju on midagi millenigi jõudmiseks v. millekski vajalikust vähem. Paar minutit on kahest puudu. Kell on neljast kümme minutit puudu. Õhtuks jäi sihtkohast vaid kilomeeter puudu. Rekordist jääb 2 sentimeetrit, sekund puudu. Küünitasin käega lage, aga natuke jäi puudu. Palju polnud puudu, et oleksin kraavi sõitnud. Oli nii nõrk, et surmast palju puudu polnud. Vaevalt vaks on hauast puudu. Raplal pole linnast midagi puudu.
3. ‹ainult olema-verbi laiendina› näitab, et kedagi v. midagi tarvis olevat ei ole vajalikul kohal v. olemas. Uus sild on peaaegu valmis, ainult käsipuud on puudu. Märkasin kella puudu olevat. Kellel on raamat puudu, saab selle õpetaja käest. Ants avastas, et Peeter on puudu.

puu|hunnik
(kütte)puude hunnik. Suur puuhunnik tuli õhtuks riita laduda.

puu|nott
nott [1]. Jändrik, pahklik, mädanenud puunott. Saagis, lõhkus puunoti ära, kangutas noaga puunoti küljest pilpaid. See pehastunud ja vettinud puunott ei võtagi tuld. Kaminas põlevad jämedad puunotid. Poisike istub puunotil. Veest väljaulatuvate puunottidega jõgi. Teetöölised täidavad puunottidega teed. Oli terve mees, nüüd peab jala asemel puunotiga ringi käima. Õõnestatud puunotist tehtud pesakast. Magab raskelt nagu puunott. Seisab puunotina liikumatult ja vait. Käed on õhtuks tuimad kui puunotid. Säär on paistes nagu puunott. Tõstis jalgu vaevaliselt nagu vettinud puunotte. Jalad on (nagu) puunottideks muutunud. Muidugi oli valus, ega ma puunott pole. Peab oma isa tundetuks puunotiks. Puunotile teeks ka asja paremini selgeks kui sulle. *Oo, just tema solvas mind nõnda, et seda poleks suutnud taluda puunottki. G. Meri (tlk).

puu|pahl
murd puidust ora v. ork. *.. perenaine istus pliidi ees, käes pikk puupahl, mille otsa oli torgatud pikk rida soolasilke. A. Mälk. *Jõulureede õhtuks oli rasvane tangupuder sooltesse aetud, makiotsad puupahladega kinni korditud.. H. Sergo.

põld ‹põllu 21› ‹s›

1. haritav maa valdavalt lühiealiste kultuuride kasvatamiseks, põllumaa; maa, kus külvikorra järgi midagi kasvatatakse, nurm. Viljakas, kivine, liivakas põld. Kehv põld annab vähe saaki. Mõisa, talupoegade põllud. Põldu harima, kündma, äestama, väetama, seemendama. Vedas põllule sõnnikut. Põldudel kasvas korralik vili. Võtsime põllul kartuleid. Põldudelt on vili juba koristatud. Oder kippus juba põldu minema 'varisema'. Võsastunud kõnnumaa asemel laiuvad siin nüüd põllud. Tal on põldu lai lahmakas käes. Raiesmikust tehti põldu juurde. Kas põld juba traktorit kannab? Põlde ei või välja kurnata. Narri põldu üks kord, põld narrib sind üheksa korda. *Olgu maa nii vilets kui tahes, aga sellele, kes ranna ääres põldu peab, annab meri väetist.. R. Sepp (tlk). | piltl. Katsetused omaloomingu põllul. See on mu esimene samm ajakirjanduslikul põllul. Terminoloogias on veel palju kündmata põldu. *Meie päevil künnavad islandlased oma väikeste kalalaevadega kartmatult vahuseid põlde.. V. Beekman. || sellele külvatav seeme; sellel kasvav vili. Põldu maha tegema. Neil on põllud juba ammu maas. Mehed tahavad põllu õhtuks kokku saada.
▷ Liitsõnad: heina|põld, herne|põld, hirsi|põld, kaalika|põld, kaera|põld, kapsa|põld, kartuli|põld, katse|põld, köögivilja|põld, lina|põld, lutserni|põld, maisi|põld, mooni|põld, naeri|põld, nisu|põld, odra|põld, orase|põld, peedi|põld, porgandi|põld, päevalille|põld, riisi|põld, ristiku|põld, rukki|põld, seemne|põld, segavilja|põld, sibula|põld, suhkrupeedi|põld, suvivilja|põld, talinisu|põld, talivilja|põld, tatra|põld, teravilja|põld, tomati|põld, viki|põld, viljapõld; ale|põld, kesa|põld, kõrre|põld, künni|põld, lõikus|põld, mõisa|põld, põlis|põld, ranna|põld, söödi|põld, uudismaapõld; haridus|põld, keele|põld, kirjandus|põld, kooli|põld, kultuuri|põld, kunsti|põld, luule|põld, muusika|põld, proosa|põld, raamatu|põld, teadus|põld, tegevus|põld, töö|põld, usu|põld, vaimupõld.
2. osa külvikorra maa-alast, väli. *Maa jagati kahte ossa: söödajuurikad ning kartul ühel pool, vikk ja ristik teisel pool. Säärane kahe põllu süsteem andis Rihmale vajaliku aastasööda kätte.. R. Sirge.

põleng ‹-u 2› ‹s›
põlemine; tulekahju. Põleng sai alguse hooletust tulega ümberkäimisest, ülekütmisest. Äikese läbi puhkenud põleng. Põlengus sai kahjustada korter, hukkus kaks inimest. Pritsimehed kustutasid, likvideerisid põlengu kiiresti. Õhtuks pandi põlengule piir. Suuri metsatulekahjusid pole olnud, küll aga väiksemaid põlenguid.
▷ Liitsõnad: metsapõleng.

päeva|kära
päevane kära. Õhtuks vaikis kogu päevakära.

päevane ‹-se 4› ‹adj›

1. päevaajaga, valge ajaga seotud; päeval toimuv v. tegutsev. a. (vastandatuna öisele). Päevase eluviisiga loomad. Päevane magamine, uinak. Päevane kuu paistab kahvatult. Tuule päevane kiirus ületas tublisti öösise. Öine vahetus andis töö päevasele üle. b. (vastandatuna õhtusele). Päevane etendus, kinoseanss. Tuled sa päevase või õhtuse rongiga? Õppis põllumajandusülikooli päevases osakonnas. Päevased ja õhtused ettevalmistuskursused. Päevane roiutav kuumus andis õhtuks järele. Tere päevast! (tervitusväljend).
▷ Liitsõnad: keskpäevane.
2. ööpäeva jooksul saadud, kogunenud, tehtud, kulutatud jne.; ööpäeva peale ette nähtud, määratud jne. Tehase päevane toodang. Kui suur su päevane teenistus on? Võtke päevane toidumoon kaasa. Päevane valgutarve. Päevane toidunorm haiglas.
3. ööpäeva (v. teat. arv ööpäevi) kestev v. kestnud. Kahekümne viie päevane ajavahemik. Päevase käiguga 'ööpäevase pöörlemisperioodiga' barograaf. *Klooster asus tubli päevase hobusesõidu tee kaugusel Lüübekist. G. Helbemäe.
4. ööpäev vana. Päevane vasikas. Laps on alles päevane. *Roolis on kahekümne kahe aastane noormees, päevase habemega, pikajuukseline.. J. Smuul.
Omaette tähendusega liitsõnad: kahe|päevane, kaheksa|päevane, kolme|päevane, kuue|päevane, kümne|päevane, mitme|päevane, mõne|päevane, paari|päevane, poole|päevane, viie|päevane, ühepäevane; ööpäevane

püsti ‹adv›

1. maapinna, põranda vm. rõhtsa pinna suhtes umbes 90° nurga all(a), (enam-vähem) vertikaalses(se) asendis(se). a. (sirgelt) jalgadel(e). Mõned istusid, mõned seisid püsti. Ära kõigu, seisa püsti! Terve klass pandi püsti seisma. Müüjal tuleb terve päev püsti olla. Oli nõnda väsinud, et ei püsinud enam hästi püsti. Kukkus, aga ajas end kohe püsti. Ta on nii pikk, et ei mahu püsti tuppa astuma. Mulle pakuti istet, aga jäin püsti. Mäkke tõusmisel hoitakse ennast nii püsti kui võimalik. Püssilaskmine lamades, põlvelt ja püsti. Jõi kohvitassi püsti jala peal 'püstijalu' tühjaks. Poiss tõuseb laua taga(nt), toolilt, pingis(t) püsti. Ta ei saanud voodist kuidagi püsti. Upitas end vaevaliselt asemelt püsti. Kummargil, kükakil laps ajab end kohkunult püsti. Mees hüppas, krapsas, viskus püsti. Mihkel loivas, vedas end aegamisi püsti. Kohkusin, võpatasin kähku püsti, sähvatasin püsti nagu käsu peale. Ta visati kui vedruga, kui vibust lastud püsti. Kargas nagu nõelast torgatud, nagu ussist nõelatud püsti. Vinnab end seina najal, lauanurgale toetudes peaaegu püsti. On end poolenisti, pooleldi, kogu pikkuses püsti tõuganud. Haige ajas end küünarnukkidele püsti 'poolistuli'. Aita, tõsta mind püsti. Püsti tõusta, kohus tuleb! Noorsõduritele tehti püsti ja pikali (õppusel). Ratsutaja ajas end jalustele püsti. Koer kargas püsti ja jooksis karja juurde. Põlvili kukkunud hobune ajas end uuesti püsti. Pingviinid käivad püsti. *Lähed kohe püsti taeva. Pole aega surragi. A. Mälk. || (loomade kohta:) tagajalgadel(e). Hobune ajab end taga-, tagujalgadele püsti. Ratsanik rebis traavli kahele jalale püsti. Karu tõuseb tagumistele käppadele püsti. Koer on end peremehe najale püsti ajanud. Tuul on niisugune, et ajab sea püsti (väga tugeva tuule kohta). b. (ühe) otsaga ülespidi. Postid taoti maasse päris püsti. Telefonipostid, raadiomast pannakse püsti. Hakati lipuvarrast püsti ajama. Vana maja müürid on veel püsti, aga katus sisse langenud. Tara, plank seisab hädamisi püsti. Õhtuks saime heinakuhja püsti 'valmis'. Püsti olid veel söestunud puutüved. Telgid on alles püsti 'maha võtmata'. Tõsta tool püsti! 'õigetpidi'. Lõi labida mullahunnikusse püsti. Peremees lükkas äkke, redeli seina najale püsti. Lapsel on kepp püsti käes. Lusikas on pudru sees püsti. Lükkas ämbri ümber, aga tõstis selle kohe püsti. Tuul pillub kõrkjaid püsti ja pikali. Longus hein tõuseb jälle püsti. Torm ajas laineid püsti. Tõmbas palitukrae püsti. Joome, põhi püsti! 'joome põhjani, nii et klaasi põhi on ülespoole'. Pudelil on varsti põhi püsti 'pudel on varsti tühi'. Koer ajab koonu püsti. Märguandja tõstab käe püsti. Ütles, et annab alla ja ajas käpad püsti. Lendas, päkad püsti, selili. Uuris taevast, pea püsti. Juuksed on pealael täitsa püsti. Seisab, näpp, rusikas püsti. Koeral on üks kõrv püsti, teine lontis. Tüdruk istub, põlved püsti. Lehmadel on sabad nagu lipud püsti. Kass kõnnib, saba püsti. Torm kihutas suuri laineid püsti. Suits tõuseb otse püsti taeva poole. Kirjutab, tähed kord püsti 'otse, sirgelt', kord kaldu. Tühi kott ei seisa püsti. || (ka ühenduses uhkeoleku v. meeleolu, julguse, tuju säilitamisega). Kõnnib uhkelt, pea püsti. Naine viskas, ajas pea otsustavalt püsti. Solvus ja läks püsti 'sirge' seljaga minema. Pea püsti, kõik läheb mööda! Ära noruta, pea püsti! *Aga lugu oli igatahes paha, väga paha. Ainuke, kes pead püsti hoidis, oli Jürnas. A. Kalmus. c. (millegi üles-, valmisehitamise, püstitamise, rajamise kohta). Müürid, vahesein, sarikad saadi viimaks püsti. Sügiseks peab laut, külmhoone püsti olema. Vanaisa raius üksi tare püsti. Kuhu see hoone püsti lüüakse? Arutleti, kuhu uus maja püsti panna, püsti lüüa. Peagi saadi püsti kanala, kasvuhooned. Esialgu lõime püsti baraki ajutiseks peavarjuks. Laskis endale juba eluajal surnuaial hauasamba püsti panna. Harva pannakse elavale isikule monument püsti. d. (piltlikes väljendites). Me äri on tänini jalul püsinud ja jääbki püsti. Üksnes kohustused hoiavad teda püsti. Raskeimatel silmapilkudel hoidis teda püsti teadmine, et tuleb vastu pidada. Elas orjana, kuid ajas end püsti. Tema najal seisab terve asutus püsti. Kati hoiab kogu perel elulusti püsti. Tahtis tuju, vaidlust kuidagi püsti hoida. Majandus upitas end jälle pikapeale püsti. Kultuurgi ei seisa ilma rahata püsti. Vägev tüli aeti püsti. Lööme, paneme, seame, ajame 'korraldame' peo püsti! Tüdrukul on iseloom, mis end püsti ajab ja perutab. Uhkus ajas end püsti. Uurija ees on endiselt raske probleem püsti 'uurimisel, käigus'.
2. esile ulatuma(s), ette sirutuma(s), õieli. Meestel tõmbusid kaelasooned pingutusest püsti. On nii kõhn, et kondid, põsenukid on naha all püsti. Kõnnib uhkelt, lõug, rind, kõht püsti (ees). Sandil juba käsi tulija poole püsti. Pressitud seelikuvoldid hoiavad hästi püsti. *Aga kas keegi sellel päeval söögilauast kah puudu jääb? .. Seal on kõigil suud püsti peas ja käed pikal. A. Maripuu.
3. ‹vahel ka kokkukirjutatuna, näit. püstihull, püstirikas› täiesti, päris. Ta on vist püsti pime ja kurt. Vanamees on püsti pööraseks, ogaraks, metsaliseks, põrguliseks läinud. Need on ju püsti vargad, röövlid. Sa oled püsti juhm, ogar. Sedaviisi toimides oleksin ma ennast püsti tolaks teinud. Paljaste kätega karu vastu minna oli püsti rumalus. See on püsti lollus, sigadus, häbematus, pettus. Nüüd on päris püsti häda käes. Olime temaga püsti hädas. Poiss on püsti hirmu, jonni täis. Seni pole püsti nälga olnud, aga püsti rikas ma ka ei ole. Ta langes püsti vaesus(es)se. Naine on tal püsti kurat, saatan, kurivaim ise. Poisil on püsti kurat sees. Nüüd on püsti kurat lahti 'väga hull lugu'. Arvab, et temal õigus ja teisel püsti vale on. Saal oli inimesi püsti täis. *Ilm pööras end, taevas korjas pilve, jõgi näis püsti must. L. Promet.
▷ Liitsõnad: puupüsti.

rauge ‹1› ‹adj›
(lõtvunult, väsinult) loid, roidunud, jõuetu, rammetu, ramb. a. (kehalise v. vaimse oleku kohta). Rauge aadlidaam. Magamatusest rauge. Kuumus teeb raugeks. Haige vajus raugena tagasi patjadele. Ta tundis enese olevat nii nõrga ja rauge. Terve päeva rauge olnud, virgus ta alles õhtuks. *Kuid nüüd oli ta ise väsinud ja rauge. Õhk oli rammestavalt soe, täis mulla ja õite lõhna. Ning sellest muutusid mõttedki niisama raugeiks. F. Tuglas. b. sellist olekut väljendav. Rauge naeratus, pilk, ilme. Võtab sisse rauge poosi. Vastas unest raugel häälel. Uus tüdruk oskas laulda kõige raugemaid filmimeloodiaid. *Hommikupoole ööd jõime me üheskoos mingis rauges häbelikkuses .. J. Kross. c. piltl (loodusnähtuste kohta:) rahunenud, vaibunud, rahulik, vaikne; mahe, sume. On rauge südasuvine pealelõunatund. Linnainimene igatseb taga metsade rauget rahu. Loojangueelne rauge tuul paitab pehmelt nahka. Suveõhtu rauge soojus. Läbi pilveloori paistab rauge kuu. Meeldiv jahedus ja rauge valgus põlispuude all. Lainetus oli muutunud raugemaks. *See polnud hommikune kirgas värvilehvik, vaid hoopis pehmem, raugem, väsinum. E. Vetemaa. *Öö lähenes raugetel tiibadel just kui pesale hilinenud lind. K. Rumor. *Kannab tuul kui kallist andi / ristikheina lõhnu raugeid .. H. Adamson.

reek ‹reegu 21› ‹s›
murd laiem jääpragu. Sõitis hobusega reeku. *Lahe jäässe tekkis reek, mis õhtuks muutus mitmekümne meetri laiuseks lahvanduseks. A. Kasemaa.

reisi|päev

1. reisil veedetud päev. Kolmanda reisipäeva õhtuks jõudsime Prahasse.
2. reisi alguspäev. Reisipäeva hommikul kogunesid lapsed koolimaja juurde.

ribin ‹-a 2› ‹s›

1. nõrk krabin, kribin. Vihma tasane ribin. Kapi tagant kostis ebamäärast ribinat. Tõmbas vaheriide ribinaga, ribinal ette. Orav ronis küünte ribinal puu otsa.
2. sebimine, rabin (2. täh.) Õhtuks olen sellest ribinast päris väsinud. Lapsed tormasid riietusruumi, kus algas igavene ribin ja rabin.

peale rõhuma

1. millegi v. kellegi peale vajutama, peale suruma. Mees rõhus rinnaga labidale peale. Peale rõhuv jää paneb laevakere raksuma.
2. jõuga, hooga, intensiivselt midagi tegema v. ilmnema. Vaenlane rõhub rindel kõvasti peale. Rõhusime tööle nõnda peale, et õhtuks oli kõik valmis. Kevadtööd rõhuvad peale. Mured rõhusid peale. Nutt rõhub vägisi peale.
3. sundima, peale käima. Peremees rõhus tööga peale. Meie koolis rõhutakse matemaatikaga väga peale. Rõhu peale, et poisid homme talgutele tuleks.

rõivastama ‹37›
riietama. a. Kuningat rõivastati enne hommikueinet. Tahab end õhtuks pidulikult rõivastada. Mehed rõivastasid end karnevalil naisteks. Olin liiga kergelt rõivastatud 'rõivastunud'. Tumedasse 'tumedatesse rõivastesse', siidi ja sametisse rõivastatud naine. Poisid on räbalalt, kaltsudesse rõivastatud. b. Tahtis olla sama hästi rõivastatud kui klassiõedki. *Pojad on mind ikka toitnud, jootnud ja rõivastanud.. J. Must (tlk).

räämas ‹adv›
määrdunud, kasimata olukorras; lohakil, raamas. Higist räämas nägu. Sopast räämas riided. Räämas vanaeit, lapsetirtsud. Porisel ajal on lapsed õhtuks täiesti räämas. Poissmehe elamine on üsna räämas ja kõle. Köögis oli koristamata laud ja räämas pliit. Hooned, maja on kaunis räämas. Metsistunud ja räämas park. *.. ta [= peremehe] mõte ei ulatanud ka talu räämas põldudele, kus ohakad ja kukulinnunisad [= põldosjad] madalat leivavilja lämmatasid. H. Laipaik.

rünklik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. rüngastega kaetud, rünkaid omav, rünkaid täis. Lagedad rünklikud kivikõrbed. Ojakese rünklik paesäng. Rünklik merejää. Meie ees laius rünklik jääväli.
2. rünkataoline, rünkjas. Kui hommikul on pilved rünklikud, võib õhtuks vihma oodata.

saabuma ‹37›

1. kohale jõudma, (kuhugi) pärale jõudma. Saabus teade, kiri, telegramm, kaubasaadetis. Juba hommikul hakkas külalisi saabuma. Koju saabusime alles õhtuks. Konverentsile on saabunud teadlasi mitmest riigist. Delegatsioon saabus erilennukil. Meritint saabub aprillis jõgedesse kudema. Kevadel saabuvad rändlinnud. Rong saabus Tartusse. Veosed olid saabunud oodatust kiiremini, hoopis teist teed kaudu. Saabuti heas tujus ja lauluga. Raimond Valgre laul „Peagi saabun tagasi su juurde”.
2. kätte jõudma. On saabumas kevad, õhtu. Pimeduse saabudes süttis tänavavalgustus. Hommik on saabunud. Saabus kaua oodatud esimene koolipäev, aasta 1976. Otsustav hetk oli saabunud. Paranemine saabus haiguse teisel nädalal. Saabuv vanadus. Pärast tormi saabus taas vaikus. Mai algul saabus tugev külmalaine. Viimaks ometi saabus võit, vabadus.

saama ‹imperf sain, sai 41›

1. väljendab objekti siirdumist kellegi omandusse, valdusse v. kasutusse, lähtudes selle vaatepunktist, kellele see antakse, võimaldatakse, pakutakse, müüakse jne..; ant. andma. a. (konkreetsete esemete, olendite vms. kohta). Sain isalt sünnipäevaks koera, nukumaja. Kogust saab huvitavaid raamatuid. Sain uue passi. Lapsed ei saa terariistu oma kätte. Haige saab rohtu, ravimeid. Täna lõunaks saame head süüa, toitu. Kas saaksin klaasi vett? (tagasihoidlik palve). Võileiva kõrvale saime piima. Kas kõik on nüüd suppi saanud? Saan palka 4000 krooni kuus. Viljast saadi head hinda. Mis ta turul kartulikilost on saanud? Sain kirja, postipaki. Sai raamatu laenuks, mälestuseks, kingiks, päriseks. Saab kaasavaraks maja ja auto. Sai mõisamaadest asunikukoha. Kas ta kaupa võlgu ei saa? Osa töötasu saadi avansina, avansiks. Viiekuune laps saab rinda 'teda imetatakse'. Mida ma selle eest saan? Kes teab, millal ta viimati iva suhu sai. Ta pole tilka viina suhu saanud. Väeosa sai täiendust. Põgenik sai kuuli, tuld, tina 'teda tulistati'. Sai kuuli keresse, kõhtu. Emalt on ta saanud 'pärinud' tumedad juuksed, isalt sinised silmad. Nüüd saite endale nõiamoori kraesse. b. (abstraktsemates seostes). Tööd, ametit saama. Sai loa, käsu, korralduse koju minna. Märt sai puhkust, naisest lahutuse. Poiss sai koolist hea tunnistuse. Joonistuse eest sain viie 'hinde 5'. Suusahüppaja sai kõigilt kohtunikelt ainult 16 punkti. Praeguse nime sai tänav alles hiljuti. Rein sai koosolekul esimesena sõna. Tema käest ei ole ma eal paha sõna saanud 'ei ole ta mulle pahasti ütelnud'. Sain sõna 'teate', et vajate mu abi. Prantsuse keele algteadmised sai ta kodus. Ta on vähe haridust saanud. Kas võib asjast veel kindlamat tunnistust saada? Sai õiguse toimida oma äranägemist mööda. Poeg tahtis talupidamises ohje enda kätte saada. Kust võiks selle kohta infot saada? Sain võimaluse uuesti katsetada. Sain oma teo andeks. Sain esmaabi, mudaravi. Sai lastelt tuge, abi. Täna võime saada tormi. Nendega saab alati nalja. Peeter on õpetust saanud, ei kiusa enam tüdrukuid. Kui aega saan, räägin pikemalt. Ei saanud aega külla tulla. Tulen, kui toimetustest mahti saan. Ei saanud ta kuskil asu, rahu ööl ega päeval. Tahan natukesekski nende eest, nendest rahu saada. Kes meist on elult hõlpu saanud? Selle teeme siis, kui muust tööst hõlpu saame. Siit sai alguse Pedja jõgi. Tüli sai alguse arusaamatusest. | piltl. Sai oma uhkusele valusa hoobi. Temata saaks meeskond kabelimatsu. Mehed saavad õppustel kõva mahvi. Kosilane sai hundipassi. c. (karistuse, hrl. löömise, peksmise kohta). Aga sa saad, kui isa koju tuleb! Mul on kaigas, kes ligi tuleb, see saab! Poiss sai kõvasti, aga sai ka asja eest. Sa saad mu käest ükskord nii, et ei tea, kui vana oled! Ants sai eilegi valetamise eest. Selle eest saab ta mu oma rusikaga. Sai nuudiga selga, rihmaga tagumiku peale. Saime isa käest pükste alla ja peale. Vanasti saadud koolmeistrilt joonlauaga näppude peale, näppude pihta. Sõnakuulmatuse eest võis saada vitsa, vitsu, malka, rihma 'peksukaristust'. Sai teiselt hoobi, kopsu, laksu, matsu, müksu, obaduse, põntsu, võmaka 'löögi'. Aga ta sai kõva koosa, nahatäie! Noormees sai neiult kõrvakiilu, vastu kõrvu. Paras, nüüd said ka sina oma jao, karistuse! Hobused said piitsa ja tõld läks liikvele. Varas sai poolteist aastat (vangistust). Rahurikkuja oli saanud trahvi, kolm päeva (aresti). Vangirauad saate mõlemad! d. (parastusena, kahjurõõmu avaldusena). Ahah, said nüüd! Kas said, va kiitleja! Said nüüd, hoopis minul oli õigus! e. (objekti mainimata). Kui ilusasti küsite, saate kindlasti. Küll saad, kui küsid. Ära nuru, sa oled juba küllalt saanud. Kui palju sul on veel saada? 'sulle võlgnetakse'. Mees oli kaunikesti saanud 'joobnud', sellepärast noriski tüli. Kutt hooples, et on saanud igalt tüdrukult, kellelt on tahtnud (sugulises vahekorras olemise kohta). f. saada saadaval. Maja on nüüd odavalt saada. Seda raamatut ei ole enam ühes(t)ki poes(t) saada. Naaberkihelkonnas olevat koolmeistrikoht saada. See ei ole enam saada tüdruk, tal on juba peigmees. Mõlemad olid noored saada 'vallalised' inimesed.
2. kellelegi, millelegi tunda, kogeda, omandada tulema. a. (haiguste, vigastuste vm. seisundi v. mõjustustega seoses). Ega sa kukkudes häda, haiget saanud? Puhus haiget saanud sõrmele. Terariistaga võib kergesti viga saada. Haige sai palaviku, tugeva köhahoo. Sai külmetusest kopsupõletiku. Sai nutukrambid, vihastamisest peaaegu rabanduse. Terve öö ei saanud ta und. Joostes saab sooja. Olen külma saanud, kurk valutab. Külma saanud kartulid ei kõlba enam toiduks. Leivad olid ahjus pisut liiga saanud. Tal oli pruun, päikest saanud nägu. b. (juurde) võtma, omandama (3. täh.) Seistes saab melon õige maitse ja lõhna. Höövli all saab laud vajaliku paksuse, kuju. Küpsetis on ahjus isuäratava näo, välimuse saanud. Lugu sai loomuliku seletuse. Ajapikku on sõna saanud uue tähenduse. Oras on saanud tubli kasvuhoo. c. ‹aistimisverbide da-infinitiiviga› (millegi kogemise kohta). Kas minu silmad seda enam näha saavad? Saime kuulda häid uudiseid. Sain temalt kuulda, et kõik on hästi läinud. Selle eest saad malka maitsta 'peksukaristust'. Olen ka head elu maitsta saanud. Ta on küllalt muret tunda saanud. Ülekohut tunda saanud inimene. Elu ja unistuste erinevust sai ta varsti omal nahal tunda. Tahan täit tõde teada saada. Sain sellest sõbranna kaudu teada. d. ‹da-infinitiiviga› rõhutab tegevuse kestust v. paratamatust. Emad said poegade pärast nutta, muretseda, silmavett valada. Saime hulga aega oodata, enne kui teised tulid. Vanamees sai sasitud võrke mitu päeva harutada. Selle kallal saame mitu päeva tööd teha, vaeva näha. Eks saab näha, mis sest loost tuleb! *.. igatahes ta haiged jalad said käia pika edasi-tagasi tee. L. Promet. e. ‹hrl. da-infinitiiviga› teat. kohtlemise, hinnangu, menetluse vms. alla langema. Linn sai sõja ajal raskesti kannatada, rängalt purustada. Sõdur oli jalast haavata saanud. Selg sai kukkumisel, kukkumisest põrutada. Olime teel külmetada saanud. Sai koera käest pureda. Sain mesilaselt nõelata. Laps sai kassilt küünistada. Kukkusin nõgesepõõsasse ja sain kõrvetada. Poiss sai emalt kiita. Keegi ei taha laita saada. Kes tahaks peksa, pekstud saada! Vaata ette, et sa petta ei saaks! Alati oled sa kõigilt petta saanud. Põrkasin tagasi, nagu oleksin lüüa saanud. Vaenlase väed said kõvasti lüüa. Laps sai ema käest riielda, vallatuste eest tõrelda. Aga ma sain õpetajalt võtta! 'noomida'. Sain temalt sõimata, kui vastu vaielda püüdsin. Selle eest saate isa käest sugeda, kolkida, nahutada, tuuseldada 'kehalist karistust'. Tõnu sai õelt tutistada. Lüpsta, nühkida 'petta' saama. *.. leiva saamiseks tuleb [järjekorras] rüselda, trügida, pigistada ja pigistatud saada. L. Kibuvits. *Sest [mõõgavõitluses] lõpuni minna tähendas tappa või saada tapetud. J. Kross. | piltl. Seekord sai meie naiskond lüüa 'kaotas'. Meie meeskond sai selles mängus haledasti sugeda 'kaotas'.
3. omaks tulema enese tegevuse läbi. a. hankima, muretsema (3. täh.), soetama. Nendest kaevandustest saadakse põlevkivi. Tuld saadi vanasti tuleraua ja tulekivi abil. Sai oma elatise kauplemisest. Ta on elu jooksul palju sõpru saanud. Kust saaks nüüd abilisi? Riks on endale hea, rikka naise saanud. *Saan riided selga, saapad jalga – eks siis või jälle maa peal ringi vaatama hakata... V. Saar. | (järglaste kohta). Jaan ja Juuli said juba teise lapse. Teenijatüdruk saanud perepojalt lapse. Selle poja on ta oma teise mehega saanud. b. (jahi-, põllu- jm. saagi kohta). Ants sai täna paisu juurest kolmekilose havi. Jahilised olid saanud põdra ja kaks metssiga. Kass on saanud öö jooksul mitu hiirt. Talvel saime lõksuga viis tuhkrut. Heina saadi tänavu kolm kuhja. Kartulit saime mullu tublisti. Kaera saame sel aastal rohkem kui otra. Piima saab napilt, lehm hakkab kinni jääma. Vaenlastelt saadi lahingus mitu suurtükki ja kuulipildujaid. c. (arvutamise, järeldamise vms. tulemuse kohta). Kui korrutame kahe kolmega, saame kuus. Kui palju saad, kui liidad kümnele viis? Jagamisel saadud arvust lahutage 7. Uuringutel, katsetega saadi ootamatuid tulemusi. d. saavutama. Sportlane sai kõrgushüppes isiklikuks rekordiks 2.05. Sain mälumängus 20 punkti. Meie võistkond sai esikoha. Mida sa heaga ei saa, seda ära pahaga püüa. Vend ei saanud alati oma tahtmist. Teo motiividest ei saadudki täit selgust. Ära lase oma kätel voli saada! Viha sai tema üle, temast võimust. Ta sai nende üle võidu. Rahune, katsu endast võitu saada! Saime hirmust, uudishimust, häbitundest võitu. Nüüd hakati loost selgemat pilti saama. Ta ei tohi millestki enneaegu aimu saada. Ülekaalu said uued tavad.
4. väljendab tegevust, millega õnnestub objekt panna, siirda, suunata, viia mingisse kohta, olukorda, seisundisse v. tegevusse. a. (kohta). Raske ankur saadi siiski paati. Saime venna viimaks tuppa. Lõpuks sai ta hobuse aiste vahele. Surumises sai tõstja sirgetele kätele 222,5 kg. Sain keti koera kaela ümber. Vaevaga sai ta kuue seljast, kingad jalast. Mai ei saanud toitu suust alla. Ta sai joogist alla ainult suutäie. Kas saad lambi lakke (tagasi)? Mis mees see on, kes naela seina sisse ei saa! Sügiseks saame majale katuse peale. Saime viljad maha, nüüd võib veidi puhata. Saab vastuse vaevaliselt üle huulte. Ta maigutab ega saa häält kurgust. Alles pooleldi möödas, sai suust tere. Sain talle aru pähe. Pole ammu kätt saepea külge saanud 'saaginud'. Tüdruk ei saanud pilku, silmi peeglilt, maast. Lohutamatu ema ei saanud silmi peost 'nuttis'. *Nõnda tuli uus põhjus uute kambrite ehitamiseks: et saaks sead ukse eest tänavasse ja et saaks lauad toaukse piitade küljest. A. H. Tammsaare. b. (seisundisse, olekusse, asendisse). Uppunu saadi jälle hinge. Sai enda kähku jalule. Küllap mehed saadakse nõusse. Lapsi ei saadud nii kaugele, et nad oleksid üksi läinud. Selle asja saame hõlpsasti joonde, jutti, ühele poole. Sain teised enese poole 'oma nõusse', Antsu vastu. Nüri kirvega ei saanud puud kuidagi lõhki. Heina saame õhtuks maha 'niidetud'. Ei saanud pilli häälde. Ähvardustega olid nad ta keelepaelad valla saanud. Sain poisi magamast üles. Suure tööga oli ta oma maja üles saanud. Läks aega, kuni sarikad püsti saadi. Sepp sai raua kuumaks. Suurt ahju ei saa kergesti soojaks. Meest saime kõik oma suu magusaks. Sain kingad porist puhtaks. Räägid siis, kui oled suu söögist tühjaks saanud. Sain oma une segamatult täis. Sellel karjamaal ei saa loomad kõhtu täis. Haigus sai mehe pikali. | piltl. Ta on kamba oma käpa alla, meelevalda saanud. Mehi ei saadud mundri alla 'sõjaväkke'. Ta on nad küüsi, pihku, võrku 'meelevalda' saanud. Tehti kõik, et mehi ühe mütsi alla, ühele nõule saada. Naised on Mari oma hambusse 'kõne alla' saanud. c. (tegevusse, teole). Pingutasime, et rasket paati liikuma saada. Poiss ei saanud mootorratast käima. Tüdruk ei saanud nuttu pidama. Lapsed saadi õhtul varakult magama. Tehast ei saadudki sel aastal käiku. Lõpuks saadi mehed minekule. Kõva sõnaga saadi ka loodrid tööle. *.. nõudis ikka tööd ja ränkamist, enne kui sai puud taeva poole tõusma [= korralikult kasvama]. H. Sergo.
5. muutuma, kujunema, arenema. a. uut omadust v. tunnust omandama, mingisuguseks muutuma. Ära saa pahaseks! Sain tigedaks, kurjaks, vihaseks, ägedaks. Meel sai haigeks, haledaks, kurvaks, heaks, rõõmsaks. Hing sai hellaks, liigutatuks. Ämber on tühjaks saanud. Näidend saab varsti lavaküpseks. Märkamatult on lapsed suureks saanud. Iga poiss tahab tugevaks saada. Kõik on muutunud, teiseks saanud. Ta oskas igal pool omaseks, koduseks saada. Tõde saab ükskord avalikuks. See viga sai talle saatuslikuks. Kes ei tahaks tuntuks, kuulsaks, rikkaks saada! Poeg oli joodikuks saamas. Vihm tuleb, saate märjaks! Pluus on mustaks, tõrvaga, tahmaga saanud. Rohijal saavad käed ikka mullaseks, mullaga. Küll särk saab pesus jälle puhtaks. Tuli tublisti kütta, enne kui ahi soojaks sai. Päikesest sai tuba rõõmsaks ja säravaks. Küll sa saad jälle terveks! Paljast õhust ei saa keegi söönuks. Käisin armsaks saanud paikades. Vähemalt ühes asjas olen targemaks saanud. Järk-järgult said lapsed julgemaks ja hakkasid üksteisega mängima. Kas tervis hakkab juba paremaks saama? See lugu sai kõigile selgeks, teatavaks, tuntuks, tuttavaks. Tahaksin temaga tuttavaks saada. Ta rahutus sai teistelegi märgatavaks. Sumina seast sai üks hääl selgesti kuuldavaks. Elu on teiseks, teistsuguseks saanud. Poiss sai viieaastaseks, viieseks, viis aastat vanaks. *Valitseja sai neist sõnadest otse liigutatud.. M. Metsanurk. b. uut seisundit, olekut v. funktsiooni omandama; kellekski v. millekski kujunema, selleks arenema. Kelleks sa tahad saada? Tahan saada näitlejaks, õpetajaks. Ta on oma ala meistriks saanud. Tüdruk on saanud tubliks ujujaks. Poiss on juba noorukiks saanud. Paljud said selle õpetuse pooldajaks. Noor õpetaja sai kooli direktoriks. Viimased saavad vahel esimesteks. Orb sai oma tädi kasvandikuks. Sain temaga sõbraks, sugulaseks. Jüri võttis naise ja sai aasta pärast isaks. Mari on varsti emaks saamas 'sünnitab lapse'. Laps mängis, et on linnuks saanud. Rahu Lähis-Idas on saanud rahvusvaheliseks küsimuseks. Kohtla-Järve sai 1946. a. linnaks. Ülikooli õppekeeleks sai eesti keel. Luuletus on saanud rahvalauluks. Sai tavaks, kombeks suuri töid ühiselt teha. Luuleharrastus on moeks saanud. Iga mõte ei saa teoks. Rahvatarkus on jälle kord tõeks saanud. Selline au ei saa mu osaks iga päev. Tänu asemel sai nende osaks sõimuvaling. Maja oli tulekahjus tuhaks saanud. Kunagi peab igaüks mullaks, põrmuks saama. Nii võid teiste naeruks, naerualuseks saada. See poeg sai vanemate(le) kirstunaelaks. Armastus võib saada vihkamiseks.
6. ‹hrl. 3. pöördes› (välja) tulema (hrl. mis, kes, missugune, kui palju vms.). a. (millegi v. kellegi tekkimise, sündimise, ilmsikstulemise v. saabumise kohta). Kogusin materjali, kuni sai artikkel. Otsustati, et saagu matk ja matk sai. Kevadel võib õue all päris järv saada. Kas homme saab ilus ilm? Sai talv ja lumi tuli maha. Temast oleks võinud kunstnik saada. Küll sinustki saab mees. Kaarlist on saanud hea traktorist. Katist ja Matist sai paar. Sellest kutsikast saab kuri koer. Sälust saab varsti sõiduhobune. Kahtlane, kas minust täna sinna minejat saab. Pole viga, sinust saab pikapeale asja. Soost saab põllumaa. Neist palkidest saab saun. Puuvillast saab riie. Ei saa sellest muud kui haamrivars. Mis tast saada muud kui tulehakatust. Nädalatest said kuud. Talvest sai kevad, kevadest suvi. Õhtust on juba saanud öö, hämarusest pimedus. Sellest näitusest sai kunstielu nael. Kas sellest pillilogust enam asja saab? Armastusloost nende vahel ei saanud midagi. *Saed vihisevad. Saavad talad, / seinapalgid, paarid, katus.. H. Visnapuu. *Võttis vitsakimbu, vehkis ümber pea ja hüüdis: „Saagu siia suur linn ja hulk inimesi linna!” J. Kunder. || ‹seoses mis-küsimusega v. -kõrvallausega› juhtuma, tulema. Mis niimoodi saab? Mis saab siis, kui meid koos nähakse? Mis siis minust saab? Ja mis sellest põgenikust sai? Mis nende puudega edasi saab? – Ei saa nendega muud kui pannakse pliidi alla. *Mis „Pääsukesest” [= laevast] saab, seda ei teadnud Martingi, sest Uudepere Anna tuleb ka ise kaasa.. H. Sergo. b. (seoses omadusega). Öö sai tuulevaikne. Remont sai korralik, hea. Pesu saab keetes puhas. On lõng ilus, saab ka kangas ilus. Maja on saanud hästi ruumikas. Retsensioon sai julgustav. Sall sai soe ja kaelale pehme. Rukis sai mullusest kehvem. Laste rõõm sai suurem, kui arvata oskasime. Lapse kleit saagu pigem lühike kui pikk. Eeskava saavat huvitav, lõbus. Romaani teine osa saab esimesest lühem, ainult 250 lehekülge. Tütar saab ema nägu 'ema moodi (näoga)'. Jumestasin hoolikalt, et saaksin võimalikult kena. Õlu on saanud samasugune kui möödunud jõuluks. Jõuluvanata saaks laste kingirõõm poolik. *„Ükskõik, saagu või sitem, aga siit lähme ära,” toonitas poiss. A. H. Tammsaare. c. kõnek (seoses seisundiga:) hakkama. Tal oli kõndides üsna soe saanud. Joo klaas vett, kohe saab sul parem! Tüdrukul sai kiitusest hea meel. *Tundide kaupa võib ta .. istuda ilma sõna lausumata, nii et emal mõnikord tema pärast õudne hakkab, temast kahju saab.. A. H. Tammsaare. d. (seoses teat. hulga, määraga). Külalisi sai tosin. Iga sööja kohta saab kaks muna. Nii sai meid ühtekokku palju. Meie ümbruskonnas saab järvi ligemale poolsada. Koolimajja saab siit napilt kilomeeter, ei saa kilomeetritki. Otse astudes saab meilt naabritele paarsada meetrit. Nüüd sai minu mõõt ka täis 'kannatus lõppes otsa'. e. (seoses ajamääraga). Naabertaluni sai veerand tundi tiidsat astumist. Pühapäeval sai nädal, kui teda viimati nägin. Saab juba oma kümme aastat kooli lõpetamisest. See kõik polnud kuigi ammu, sinna saab aastat kaks või kolm. Kevadel saab meie abiellumisest juba neli aastat. || (kellaajaga seoses). Kell saab üks, hakkab üks saama. Kell saab viie minuti pärast seitse. Kell sai kaheksa, siis üheksa, aga ema polnud ikka veel koju tulnud. f. (seoses kuuluvusega). Väiksem karp saab märkide jaoks, märkidele. See pluus saab kostüümi juurde. Talle sai üks kook, mulle teine. Poistele said välivoodid. Anule sai omaette tuba. Saaks see töö mulle!
7. jõudma (2. täh.); pääsema (3. täh.). a. (kohta v. kohast). Saa siis ilusasti koju! Kes koju sai, see kohe puhkama heitis. Varsti saime kohale, pärale. Mees sai lehmaga varakult laadale. Sina pole siit ka veel kaugemale saanud? Saame metsast läbi, kohe ongi Pirgu. Mine, aga vaata, et sa ruttu tagasi saad. Sina ka üle hulga aja linna saanud! Kuidas sa nii äkki siia said? Ma pole ammu kodukanti saanud 'seal käinud'. Kust need lilled on siia vaasi saanud? Nii kui pea padjale sain, jäin kohe magama. Ei mina tea, kuhu su raamat on saanud 'jäänud'. Laev sai sadamasse, mehed maale. Homme saame kohe aega viitmata põllule. Ei saanud paigast, kohalt, edasi ega tagasi. Läks tükike aega, enne kui buss paigalt sai. Katsusin, et kiusajatest eemale sain. Majja sai kahe ukse kaudu. Vanaema sai harva kodunt välja, tütrele külla. Linna oleks saanud jalgsigi. Siga teeb pahandust, kui kartulisse saab. Ma ei saanud hobuse selga muidu kui kivi pealt. Eidekene ei saanud aknalt, nii huvitav oli välja vaadata. Kui saad üle koera, siis saad üle saba ka. *Aga kuhu ta siis nii pimedas tahtis saada? A. Saal. | piltl. Nende partei mehed on pukki saanud. Kust selline jutt inimeste suhu sai? Kas saad ükskord maast lahti? 'magamast üles'. b. (olukorda, seisundisse, asendisse). Jüri ja Mari said paari. Haige sai ise istukile, püsti. Jookse, et saaksid pakku, peitu! Aegamööda said päevad õhtusse. Talv hakkab jõusse saama. Kõrbes võib ilma veeta hukka saada. Sai sõjas, tulevahetusel, autoavariis surma. Koer sai lapsele õigel ajal appi. Asi saab varsti kombesse, joonde. Kuidas ma sinuga tasa saan, kui sa oma töö eest raha ei võta? Hein sai tänavu kuivana kuhja. Toit saab varsti valmis. Nende maja on nüüd valmis, sarikate alla, katuse alla saanud. Ploomid saavad hiljem valmis kui murelid. Kui aasta täis saab, lähen mujale tööle. Aeg sai täis ja noorik tõi lapse ilmale. Isa sai just äsja 70 täis. Müüja lisas marju, kuni kilo sai täis. Kõigest saab viimaks himu, isu, tahtmine täis. Mul sai sellest küll(alt), villand. Varsti saab kuu täis 'tuleb täiskuu aeg'. Su soovid saavad täide. Asjaga tuleks kiiremini ühele poole saada. Tuleme, kui tööd koomale saavad. Täna saame varakult õhtule. Tema päevad saavad varsti õhtusse 'lõpevad'. Mari sai noorelt sepale mehele. Ta olevat saanud uue töö peale. Nad said sõidu asjus autojuhiga kaubale, kokkuleppele. Lõpuks saadi üksmeelele, ühele meelele. Nad on üsna jõukale järjele saanud. Kui lapsed juba järjele saanud, läheb vanematel kergemaks. Saime viimaks jutu peale, jutuotsale, jutujärjele, jutusoonele. Selles asjas saime selgusele. Laev sai jälle auru alla ja sõideti edasi. Viljasalv on poole peale saanud. | piltl. Tütar olevat linnas leiva otsa, külla otsa saanud. c. (kellegagi v. millegagi ühendusse, seosesse, kokkupuutesse). Järjekord sai minu kätte, minuni. Kõik koolid said ministeeriumi alla. Uudismaa sai kaera alla. Sai varastele, kaklejatele jaole. Sain teie saladuse jälile. Ta oli saanud (hingekarjaseks) suure koguduse peale. Hiired on leiva kallale saanud. Kui see mees toidu kallale saab, teeb puhta töö 'sööb kõik ära'. Sina oma lauluga ööbiku ligi ei saa 'võrreldav ei ole'. d. (tegevusse, teole:) pääsema. Buss sai lõpuks liikuma. Kulus aega, enne kui mehed astuma, liikvele said. Oli juba hilja, kui magama saime. Kui tema kõnelema saab, ei ole jutul lõppu. Jooksu pealt ei saa kohe pidama. Tüdruk oli saanud sakste juurde teenima. Ei saa siit kuidagi põgenema. Oleks hea, kui me varsti minema saaksime, sest kodus oodatakse. Selle ettekäändega saimegi sealt tulema. Jüri katsus, kuidas kähku äestama sai. Kui lapsel õpitud ei ole, siis jalutama ei saa. Vesi sai viimaks jooksma ja loik tühjenes. Lind sai natukese aja pärast jälle lendu. || kõnek (tegevusse käskides, sundides:) hakkama; kasima (2. täh.) Tehke silmapilk, et minema saate! Kas sa kuriloom saad minema! Kas saate juba ükskord astuma! Tee, et kähku turule saad! Kas saad juba ahju otsast alla! *„Kas saate õue! Või ma võtan rihma!” kisendas Helvi laste peale. L. Promet. e. ajaliselt midagi jõudma. Sain ukse sissetungija ees kinni tõmmata. Sai kontrolltöö enne teisi lõpetatud. Sain kartulid kooritud, kirja kirjutatud. Sain just puhkama heita, kui telefon helises. Kui ta sai istet võtnud, koguneti tema ümber. Kui kõik said söönud, asuti minekule. Sai eit lugema hakata, kostis taadi poolt norin. *Sai karu saba tükk aega järves olnud, käskis rebane katsuda, kas saak otsas. A. Jakobson.
8. väljendab tegevuse võimalikkust ja subjekti võimelisust v. võimalust selleks. a. võimeline olema, suutma, võima. Kas sa ikka saad ise käia? Ma ei saanud mõtelda. Ma ei saa seda uskuda. Ei saanud enam pisaraid tagasi hoida. Kui jooma kukub, siis ei saa enam pidama. Prooviti, kes saab kauem vee all olla. Ta ei saanud teistega kaasa rõõmutseda. Kas te ei saa siis omavahel kuidagi leppida? Ta ei saa teisiti toimida. Või temagi saab sinna, selle vastu siin midagi parata. Ta ei saanud olla kirjutamata. Ma ei saanud muidu, teisiti, kui pidin kaasa minema. Ära aita, ma saan isegi, üksigi. Sirutas käe välja nii pikalt kui sai. Üksi sa kahe vastu ei saa. Jooksmises ei saanud keegi Jaani vastu. Surma vastu ei saa. Ei saa sina ka ennast peetud, ikka pead midagi vastu nähvama! Saad sa oma haige käega veel midagi tehtud? Poiss ei saanud tüdrukule kuidagi öeldud, et armastab teda. *Ikka jälle tuleb see taltsutamatu viha, ja mina ei saa selle vastu! A. Kitzberg. b. võimalust omama. Ta ei saa sinna minna. Tegime kraavile tammi, et vesi ei saaks joosta. Kas saad mulle natuke laenata? Ta on saanud segamatult töötada. Kas sa saad pühadeks maale sõita? Ta sai jälle omas kodus elada. Nad said magada ainult mõne tunni ööpäevas. Kella viieks saan ma küll tulla. Läheks jaanitulele, seal saaks oma nurga rahvast näha. Oma käigust saime teistele rääkida alles õhtul. Istuti, kuhu keegi sai. Ööbis, kus sai. Hoidsime kinni, kust saime. c. ‹hrl. sg. 3. pöördes› võimalik olema, võima. Sirgel teel saab sõita suure kiirusega. Lahkarvamusi saaks ehk klaarida ka riiuta. Kuidas saab sõpra reeta? Too midagi, millest saab süüa teha. Selle rahaga saanuks ehitada mitu maja. Kas saab üldse tõsta sellist süüdistust? Tema juttu ei saa võtta puhta kullana. Seda tegu ei saanud ema eest varjata. Ei saa salata, et pakkumine tundub ahvatlev. Kui õigust rääkida ei saa, tuleb valetada. Osavõtjaid sai ühe käe sõrmedel üles lugeda. Ei saa öelda, et nende suhted oleksid sõbralikud. Tema käitumist ei saa kiiduväärseks pidada. Teda ei saa kenaks nimetada. Nii ei saa enam edasi elada. Temaga saab rääkida kõigest. Koolis tuleb käia, ilma koolita ei saa. Ei saa muidu, kui pean seal ise ära käima. Kui suvilat pole, saab ilma selletagi. Sellise asjaga ei saa naljatada. *Ei saa nii, saab teisiti. Aga saama peab! G. Ernesaks. d. tohtima, võima. Sellest ma ei saa sulle rääkida. Räägi ikka, kui vähegi saad! Ma ei saa kojuminekuga, kohtumisele, lõunalauda hilineda. Saan sulle ainult mõne vihje anda. Ma ei saa ju sinu eest alla kirjutada.
9. ‹hrl. sg. 3. pöördes› piisama, aitama, jätkuma. Saab tänasest, homme teeme edasi! Kas talle ühest naisest ei saa? Saab ainsast sõnast, et tüli jälle puhkeks. Kassile saab hiirtest, jätku linnupesad rahule. Saab juba jutust, asume tegudele! Vihmast hakkab juba saama, nüüd võiks jälle kuiva pidada. Kas saab sellest või valan lisa? Rahast saab veel umbes nädalaks. Mõnele saab vähesest. Sellest kogusest saab talle küllalt. Vihtlesin, et küll sai. Võiks veelgi näiteid tuua, kuid saagu sellest. Raamatuid saab tal riiulile, lauale ja põrandalegi. Tööd on palju, saab kõigile ja mitmeks päevaks. Siit saab endal süüa ja teistele müüa. Saiadest sai lastel terve õhtu maiustada. Seda nalja sai mitmeks ajaks naerda. Nii rasket kotti saab endalgi tirida, mis siis laps sellega teeks! Kelder on hoidiseid täis, saab perenaisel talv läbi võtta. Saiast sai ainult paar korda ampsata. Temast, teda sai ka igale poole. *Ma riidlesin Oskari läbi, et sai. A. Tigane.
10. ‹pöördelised vormid ma-infinitiiviga› esineb tulevikku väljendavates liitvormides. Meie elu saab olema raske. Uuel aastal saavad töönormid suuremad olema, suurenema. Ma kardan, et jalg ei saa nii pea paranema. Ema saaks seda kuuldes pahandama. Saame talle alati tänumeeli mõtlema. Saagu need sütitavad laulud ikka kõlama! Aega saavat tal oma töö jaoks küllalt jääma. *Teie mind ei tundnud ega tunne ega saagi tundma. V. Panso. || (sajatades). Saagu ta kondid soos mädanema! Ärgu saagu su silmavesi lõppema! Saagu su lehmad verd lüpsma!
11. kõnek esineb sisult 1. isikut (v. impersonaali) esindavates passiivilausetes. a. ‹tulevikus›. Kõik saab tehtud 'tehakse' nii, nagu sina soovisid. Kohe homme saavad asjad selgeks räägitud. Saab tuldud 'tulen, tuleme', nagu kokku lepitud. Kooliga on mul lõpp, saab hoopis tööle mindud. b. ‹olevikus›. Tööd saab murtud 'murran, murrame, murtakse' iga päev. *.. ise saab päeviti roogitud uulitsat.. L. Kibuvits. *„Napsi võtad?” Einar muigas: „Noh, vahel saab ka väikselt tehtud”. H. Angervaks. c. ‹lihtminevikus›. Mäletan, et koolis sai käidud 'käisin, käisime' mardipäevast jüripäevani. Terve kilomeeter sai ilmaaegu maha käidud. Lapsepõlves sai kuulatud vanaema lugusid. Külas sai kõvasti söödud ja joodud. Suvel sai aidatud rohimistöödel. Nooremast peast sai tublisti tööd tehtud, ehal käidud, vempe visatud. Sai kätte võetud ja suitsutegemine maha jäetud. Sai poegi koju oodatud, aga ei tulnud neid ühti. Mõnikord sai ööd läbi tantsu vihtuda. Noormehena sai kõvasti tööd teha, tüdrukuid passida. *Jõnn: Oled sa kohaotsimise peal väljas? Mann: Jah, sellepärast sai tuldud. J. Smuul. *.. vahel sai võtta päris looma moodi, küll õlut, küll viina.. R. Vellend. d. ‹täisminevikus›. Õlut on saanud ikka teha, küll endale, küll teistele. *„Sa oskad siis ehitustööd?” päris Kusta. „Saanud kõike tehtud,” vastas Vello. E. J. Voitk. *.. kuida need kahjud iseenesest oleksid saanud sündima ja tulema. O. W. Masing.
12. esineb püsiühendites, mis väljendavad:. a. ‹ka eitavalt› kinnitust, möönmist. Saagu mis saab, mina lähen. Saagu mis saab või tulgu mis tuleb, seda poissi ma ei jäta. Räägin kõik ära, saagu (siis), mis saab. Saagu muud, mis saab, aga uus auto tuleb muretseda. Pean lubaduse täitma, saagu mis tahes. Pole aega jännata, saagu tast, mis saab. Õiget hobust ei saa sellest varsanirust saamagi. Mehele ta ei saanud saamaski. Ta pole targemaks saanud ega saa saamagi. *„Laevale teie selle ilmaga koguni ei saa”. – „Saagu või saamata, see on jumala tahtmine..” ütlesid mehed.. Suve Jaan. b. ebamäärast lubadust. Too mulle ka poest leiba! – Küll(ap) saab. Üks „säh” on parem kui kaks „küll saab!”. || kõnek tagasihoidlik vastus millegi pakkumisele. Tule võta istet! – Küll saab. *„Sööge, võtke ette ja maitske veini!” – „Aitäh, küll saab, väga maitsev..” V. Gross.

lahti saama

1. kellestki v. millestki vabanema, vabaks pääsema. Täna õnne, et temast lahti saad! Ma näen, et sa tahad minust lahti saada! Õpeta, kuidas prussakatest lahti saaks! Nüüd sain lõpuks võlgadest lahti. Õpilane sai lahti oma puudulikest hinnetest. Ma ei saa külmatundest lahti. Pingutasin, et unerammestusest lahti saada. Ei saa lahti hirmust, kahtlustest, muredest, halbadest harjumustest. On aeg lahti saada aegunud vaadetest. Sellest mõttest ei saa ma lahti. Kes lõikuse ajal und armastab, saab leivast lahti. || (müümise teel). Lõpuks saime laadal lehmast lahti. Õhtuks sai mees kalakoormast lahti. Juba paari tunniga saadi kaubast lahti.
2. kuskilt vabaks saama. Ta oli vangist, koonduslaagrist lahti saanud. Vabrikust, teenistusest, ametist lahti saama. Sai suvistepühade ajal leerist lahti 'tal lõppes leeriaeg'. || lahti pääsema. Nagu koer lahti sai, nii kohe mulle kallale. Kui tuli lahti saab, levib ta kiiresti.
3. lahti päästma, vabastama, irrutama. Lennuk sai rattad maast lahti ja tõusis õhku. Ma ei saa ust lahti 'avatuks'. Sai mees ometi jalad maast lahti, läks liikvele. Oodates ei saanud pilku, silmi ukselt lahti.

seemendama ‹37›

1. seemet (2. täh.) mulda viima (ja külvama). Külvimasinaga, kerge äkke abil seemendama. Põld seemendati hea seemnega. Peent heinaseemet ei tohi sügavale mulda seemendada. Kaks hobust on mustkesa seemendamas. Õhtuks jõuti seemendada kaks hektarit. Peremees tuli kaera seemendamast. Mets istutatakse või seemendatakse. *Kaer ja oder tõotasid paremat saaki, vist sellepärast, et peremees ise oli nad külvanud ja seemendanud. A. H. Tammsaare.
2. põll seemet (3. täh.) emaslooma suguelunditesse juhtima; tiinestama. Loomulikult, kunstlikult seemendama. Tõupulli spermaga seemendati sada mullikat või lehma. Seemendamata emis. || kõnek (inimese kohta:) spermat naise suguelundeisse viima. *.. aga vöö all tuksub teise mehe seemendatud elu... M. Pihla.
3. piltl arenema panema, arenguks tõuget andma. Seisukohtade põrkumine seemendab vastuolusid. *Nende jutud langesid kasvavate poisikeste mälusse ja seemendasid mõttekujutust. F. Tuglas.

selge ‹1› ‹adj›

1. hästi loetav, nähtav, kuuldav v. haistmisega tajutav. Ilus selge käekiri, allkiri. Kirjutab suurte selgete tähtedega. Hästi selge foto. Liivasse on jäänud selged jalajäljed. Kännult võis lugeda selgeid aastarõngaid. Keerab binokli selgemaks. Teadustajalt nõutakse selget diktsiooni. Laulab selge ja puhta häälega. Kostis selge kellahelin. Jagas vaikseid, kuid selgeid korraldusi. Kasukas levitab selget koirohu lõhna.
2. kindel, vaieldamatu, mitteebamäärane, ilmne. Neil on selge edu, paremus, ülekaal. Selged haigustunnused. Luuvalu on selge märk, et läheb sajule. Ütleb selge sõnaga 'keerutamata', mida ta asjast arvab. Tulin siia selge kavatsusega leida endale töökoht. Päikesekiirguse ja nahavähi vahel on täheldatud selget seost. Plaan hakkas võtma järjest selgemaid piirjooni. Hädaohust annab selget tunnistust järgmine asjaolu. Tuleb teha selget vahet autori ja minategelase vahel. Nüüd on meie vahekorrad, suhted, sotid täiesti selged. Ei julge selget seisukohta võtta. Silme ees seisis selge siht. Selge ülesehitusega teos. Ületas selges võiduseisus mõtlemisaja. Isa häälest kostis selge rahulolematus. Mine tee selgeks, kes on kes. Nüüd on juba selge, et me õhtuks pärale ei jõua. Algusest peale oli selge, et see asi hästi lõppeda ei saa. Peagi sai selgeks, mis saatus meid siin ootaks. Nüüd on enam kui selge, selgem kui selge, selgemast selgem, et viivitada ei tohi. Sõda pidi varsti lõppema, see oli selge. Tema käeliigutus oli selge ning ilmekas. Võõra päritolust ei olnud midagi selgemat teada. Pole veel päris selge, kummal on õigus. Üks mis selge, üks oli selge: nii ei või see kauem kesta. Ükskõik, kuidas otsustatakse, aga olgu üks selge sott. *Tiina aga ei teadnud veel, kas neist saab siia majja tänavuseks suvitajaid. See tuli küsida selgeks.. P. Krusten.
▷ Liitsõnad: ilm|selge, päevselge.
3. arusaadav, mõistetav. Seaduste keel peab olema üheselt selge. Professori loengud on selged ja süsteemipärased. Mehe kavatsus oli kõigile selge. Kas sul on selge, mis sul teha tuleb? Tegin näo, nagu oleks mul kõik selge. Kogu asi oli korrapealt selge. Nende sõnade mõte peaks juhmilegi selge olema. On iseenesest, pikematagi, seletamatagi selge, et.. See oli väga selge unenägu. Kõik segane sai selgeks. Püüdsin talle selgeks teha, et ta eksib. Püüab teistele märkide abil midagi selgeks teha. Kõigepealt pead ise selgeks mõtlema, kas see amet sulle sobib. Jutud tuleks kiiresti selgeks rääkida. Küsimus vaieldi selgeks. Sa ei taha minna, selge see. Homme kell kaks siinsamas, selge? Ah nii on lood, selge! Ära kedagi võõrast sisse lase! – Selge. || (millegi oskamise, kätteõppimise kohta). Tal on töö, amet selge. Kas poisil on tähed, lugemine juba selge? Õppetükid ei ole veel päris, täiesti selged. Inglise, soome keel on tal selge. Õppis suvel ujumise, rattasõidu selgeks. Laulupeolaulud on selgeks õpitud. Näidend olgu pühadeks selge. Võõrsil tuleb sealne keel selgeks õppida. Küll ma õpetan sulle tantsimise selgeks. Linnupojad on lendamise selgeks saanud. Kui sõna selge, siis joru julge. *Suurt muret tal aga ei ole.., sest talu talitus on Minnal juba selge kui viis sõrme. M. Raud. || kõnek (milleski arusaamisele jõudmise v. ülevaate omandamise kohta). Reisikaaslastest on mul nüüd selge pilt. Selge pilt, kuidas asi ajalehte jõudis: Koger lobises reporterile liiga palju. Elmari jutust sai pilt lõpuks selgeks. Tema jutust ei saanud küll selget sotti, selget otsa kätte. *.. ta ei saanud siis tema sonimise sõnadest ka midagi kindlamat, selgemat otsa. J. Järv.
▷ Liitsõnad: ilm|selge, päevselge; sõna|selge, vormiselge.
4. klaar, puhas, millestki segamata. a. (vedeliku kohta:) läbipaistev; ant. sogane, hägune. Selge jõgi, järv, allikas. Allikavesi on kristalselt selge. Kaevus on selge puhas vesi. Läbi selge vee paistab ojakese liivane põhi. Selged kastetilgad sädelesid lehtedel. Hea leem, puljong peab olema selge. Lasknud kohvil tõmmata, valas ta selge vedeliku tassidesse. Kask annab selget, läbipaistvat mahla. Mida selgem vesi, seda segasem põhi. Millal savine vesi selgeks saab. b. (ilma kohta:) pilvitu v. sombuta. Hommikune selge taevas ennustas head ilma. Taevas oli täiesti selge, mitte pilveraasugi. Taevas tõmbub juba selgemaks. Selge päikeseline ilm. Ilm oli selge ja külm. Haruldaselt selge hommik, suveõhtu. Selged kuuvalged ööd. Sügisel juhtub harva selgeid päevi. Õhtu eel läks selgemaks. Hommikune vines päike on nüüd selgeks läinud. Kevadine selge õhk. Käsk tabas teda nagu välk selgest taevast 'väga ootamatult'. *.. kui jõulud lumega lähenesid, kui tuli jaanuar oma selgete külmadega.. R. Kolk. c. särav, hele, kirgas. Aknaklaasid nühiti märja ajalehega selgeks. Selge peegel, kristall. Lapse suured selged silmad. Selgeid silmi on ähmastanud raev, palavikuudu. Mehe murelik nägu lööb, tõmbub selgemaks 'rõõmsamaks'. *.. suviõunad kirikumõisa aias helendasid läbipaistvatena ja selgetena.. M. Pedajas (tlk). d. korralik, laitmatu, täiuslik, ehtne. Ilusa selge kõlaga klaver. Selged riimid. Ornamendi selged proportsioonid. See on ju selges saksa keeles! Kas sa ei saa selgest maakeelest aru? *Kui me midagi saatuselt palume, siis kõigepealt seda, et ta hoiaks selgena meie tõetundmise. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: hõbe|selge, klaas|selge, kristall|selge, pisar|selge, vesiselge.
5. läbinisti ühest ainest, ilma mingi lisata. Ehted on selgest kullast ja hõbedast. Puusärk oli raske: selge tammepuu. Vasikas kasvab üles selge piima peal. Vitsutab süüa selget pekki. Terve kotitäis selget püülijahu. Selgest siidist rätik. *Et mägi selgest liivast koos seisis, langesid augu kaldad sagedasti sisse.. A. H. Tammsaare.
6. täielik, päris, lausa. Selge õnn, õnnetus, juhus. Neidu vaadata on selge rõõm. See pole töö, vaid selge lust. Abiellusime selgest armastusest. Silmad täis selget tigedust. See on lihtsalt selge laiskus, lohakus, hooletus, rumalus, liialdus. Sellega tegi ta küll selget ülekohut. Sinu jutt on selge vale, laim, väljamõeldis. See on selge tõsi, mis ma räägin. Ta on teistele selgeks ristiks. Käia restoranis lõunatamas oleks selge priiskamine. Paks kiht musta mulda – selge kullaauk! Tuleb välja, et ta on selge anarhist. Pärast vihma oli roheline jälle päris selge roheline. *Marjad praegu hinnas, ega ma seal [= metsas] muidu küüruta, nopin selget raha. P. Krusten. *Sest, Jumal paraku, nad on veelgi oma südame põhjas selged paganad, kuigi on Kristuse õpetuse vastu võtnud.. F. Tuglas (tlk).
7. mõistuselt normaalne, täie teadvusega; tasakaalukalt ennast valitsev, taibukas, arukas, kaine. Mees ajab imelikku juttu, ta pole vist päris selge aruga. Kõrgest palavikust hoolimata püsis ta mõistus selge. Haige sonib ja sonib, selgemaid hetki tuleb harva ette. Inimene elagu selge mõistuse, mitte tumedate tunnete järgi. Ükski selge aruga, mõistusega inimene ei tee säärast tempu. Teeb suures vihas mõndagi, mida selge peaga kahetseb. Ärkas hommikul täiesti selge ja puhanud peaga. Kuulub meie klassi kõige selgemate peade hulka. Pea valutas, kuid mõtted olid täiesti selged. Peas polnud ühtki selgemat mõtet. Liider on terase mõistuse ja teistest selgema pilguga. *Ei, poju, minu meeled on selged, aga sinul pole täit aru peas. A. H. Tammsaare. || mittejoobnud, mitte purjus. Selge peaga mõistlik mees, aga kui viina saab, siis kipub märatsema. Sa oled purjus, mine maga pea selgeks! Selgemad mehed püüdsid purjus sõnelejaid lepitada.
8. aval, aus, siiras. Selge silmavaade. Teda armastati ta targa meele ja selge südame pärast. *Ta tahtis naisele selgete silmadega [= ausalt, puhta südametunnistusega] otsa vaadata ja aru anda kõigist peensustest, ilma kavaldamata. V. Gross.
9. (silmade kohta:) hästi nägev. Laseb lapsel niidi nõela taha panna: tal on selgem silm. Hõõrub silmi selgemaks, et hämaras ruumis paremini näha. Selge silmaga 'selgesti' näha, et ta ootab last. Märkas ohtu teistest palju selgema silmaga 'selgemini'.
10. hrl van makstud, ära õiendatud, klaar. *Nüüd ta oli aga jällegi kodus, vallamaksud selged.. J. Oks. *Hind on ka väikene: kopika kahega saad kõrtsivõla selgeks. O. Kallas.
Omaette tähendusega liitsõnad: eba|selge, üli|selge, sulaselge

selgima ‹37›

1. selgeks minema, klaaruma. Päeva peale ilm selgis. Vihm jäi järele ja taevas hakkas selgima. Taevas selgis sügavsiniseks. Taevas selgis udust. Võtab aega, enne kui sogane vesi selgib. Selginud mahl, kohv. Asi, asjalugu hakkab vähehaaval selgima. Olukord selgis alles õhtuks. Tunded, muljed peavad veel selgima. Tema eluvaade on aastate jooksul selginud. Kirjaniku lõpuni selginud ja viimistletud ideed. *Luuletuseks peab aine selgima. Ma olen oodanud, aga see ei selgi ega selgi.. P.-E. Rummo. *Tema mõtetes selgis sõnadeks see, mis nad ütlemata jätsid. H. Lepik (tlk). || selge(ma)lt, ereda(ma)lt paistma hakkama. Udu hajus ja mäe piirjooned selgisid. Värvid selgivad ja tuhmuvad. *.. vanamehe kurdunud näost nagu peitepildist selgis midagi muigeaimelist. N. Baturin.
2. (inimese kohta). a. pingest vabaks, rahulikuks, rõõmsaks muutuma. Mehe murelik nägu selgis. Kimbatuses poisi ilme selgis: tal tuli pähe päästev mõte. Topsisõbra pilk selgis pudelit nähes säravaks. *Ta nägu näib helenevat, ta silmad selgivad, ta naeratab.. A. Annist (tlk). b. toibuma; kainenema. Laps selgis pikkamööda unest. Haige näis palavikulõõsast hetkeks selgivat. Selgisime vähehaaval sellest raskest löögist, jahmatusest. Võttis aega, enne kui kumin kõrvadest kadus ja pea, mõistus selgis. Viinauim lahtus ja pea selgis. Vii ta värske õhu kätte selgima!

selja|kumerus
selja kumer pind. Õhtuks õhetasid kõigi seljakumerused päikesest. || kumer seljaosa mingil esemel (näit. raamatul)

siirduma ‹37›

1. ühest kohast teise minema; suunduma. a. (elusolendite v. liiklusvahendite kohta). Külalised siirdusid aeda. Kõik siirduvad uusi ruume vaatama. Poisid siirdusid üle põllu metsa poole. Trikood kaasas, siirduti randa. Vahepeal olid teised siirdunud saali. Peale tunde siirdusime kohvikusse. Tallinnast siirduvad vehklejad Helsingisse, kus neid ootab järgmine turniir. Võõrustaja siirdus ühe külalisterühma juurest teise juurde. Ülemus siirdus oma kabinetti tagasi. Lõoke siirdus kõrgustesse. Rebane siirdus parematele jahimaadele. Kosmoselaev peab kesköö paiku siirduma Kuu-keskesele orbiidile. Laev siirdub Indiasse. b. (tee kohta). Väike rada siirdub jõe äärde. Alevist linna poole siirduv maantee. c. levima, edasi kanduma. Tuberkuloos algas luudes ja siirdus liigestesse. Ka kohanimesid siirdub ühest keelest teise.
2. teise kohta, mujale elama asuma. Noored siirduvad maalt linna. Sajandi alguses siirdus eestlasi Kaukaasiasse ja Siberisse. Siirdus võõrsile õnne otsima. Lapsed on kõik juba mujale elama siirdunud. Terve perekond siirdus kaheks aastakümneks Ameerikasse. Siirdus Tallinnasse, Saksamaale õppima, tööle. Laialt on levinud kujutelm, et hing võib siirduda teise kehasse.
3. varasemalt olukorralt, tegevuselt, objektilt vms. uuele, teistsugusele minema; üle minema. Teisele alale, pensionile, erru siirduma. Mitmed tuntud kunstnikud siirdusid emigratsiooni, pagulusse. Ta lahkus lavalt ja siirdus ärisse. Loobusin õpinguist filosoofiateaduskonnas ja siirdusin usuteaduskonda. Siirdus aine käsitlemisel kergemalt raskemale. Tuleb uute tööülesannete juurde siirduda. Nomaadid siirdusid paiksele eluviisile. *Kuid ta ei jäänud ometi magama, vaid siirdus ainult nagu teise valvelolekusse. F. Tuglas. | piltl. *Päev siirdub õhtuks. J. Piiper. || teise leeri vms. minema. Liberaale kutsuti üles siirduma opositsiooni. Talupojad siirdusid vene usku. || teisele keelele, uuele kõneainele üle minema. Esineja alustas kõnet inglise keeles ja siirdus hiljem prantsuse keelele. Jutt siirdus poliitikale. Nüüd siirdume uuemat luulet analüüsima. || teise omandusse, uude kuuluvusse minema. Kõik eelkäija ülesanded siirduvad uuele toimetajale. *Vanaisalt isale ja isalt pojale siirdus uhke omand.. L. Metsar (tlk).

sile ‹-da 2› ‹adj›

1. (täiesti) tasane, ilma väljaulatuvate osade ja konarusteta; (puudutamisel:) mitte krobeline ega kare. Sile pind, sein, põrand. Lükkas höövliga, hööveldas laua siledaks. Vesi, lained on kivi siledaks lihvinud. Klaasi ääred lihviti siledamaks. Siledaks kulunud trepikäsipuu, vana münt. Liivapaberi sile pool. Labase sidusega riie on sile. Rullis taigna siledaks. Palme on nii sileda kui rõngalise tüvega. Sile asfalt. Läksime mööda siledat jääd. Kaldasein oli nii sile, et jalga polnudki kuskile toetada. Reejalasest jäi teele ilus sile jälg. Kunagisest kividega kaetud põllust on saanud ilus sile väli. Sõidame siledal, rööbasteta teel. Tee on sile nagu saelaud. *.. kus ta [= Kalevipoeg] aga kingule astus, sinna sigines sile maa asemele. J. Kunder. *Tapma ma teda ei hakka, aga sihverplaadi õiendan tal siledaks. K. Rumor. | piltl. Tema elutee on olnud üsna sile. Elu ei ole alati nii sile, kui tahaksime. *Ilm aga oli endiselt karvane ja ei mõelnudki siledamaks jääda. J. Tuulik. || (veepinna kohta:) lainetuseta, liikumatu. Järv on vaikne ja sile. Siledal veepinnal polnud vähimatki virvendust. Meri on sile kui peegel, klaas. || (tüve, varre kohta:) oksteta, ogadeta v. lehtedeta. Puud olid siledad kui tornid, sambad. Kõrvu kasvasid ogalise ja sileda tüvega puu. *Leeni.. korjab pärja tarvis lilli ja roobitseb nende varsi siledaks. M. Traat. || paljas, karvadeta; hästi raseeritud. Ajab lõua, näo, põsed siledaks. Kraapis peegli ees lõuga siledaks. Lükka oma lõug ka siledaks. Siledaks pöetud pea. Ühel olid karvased, teisel siledad jalad. Karvamüts on siledaks kulunud. | (taime- ja loomanimetustes). Sile tondipea, peperoomia. Sile keraskarp, valgetigu.
▷ Liitsõnad: klaas|sile, laud|sile, peegel|sile, siidsile.
2. kortsudeta; sirge. Lapse nahk on sile. Näos on kortsud ja laup pole enam sile. Viiekümneselt oli ta nägu veel päris sile. Tüdruku kumer kõht on sile kui marmor. Triigib pesu, riided siledaks. Siledad linad, kardinad. Silus ajalehe käega siledaks. Uhiuued, täiesti siledad rahad. *.. riputas sineli ja seljakoti eestoas varna, tõmbas pluusi siledaks ja astus edasi. A. Jakobson. || (juuste, karva kohta:) lokkideta, mitte krässus; (peadligi) liibuv v. selliseks kammitud. Tüdrukul on siledad ja siidised juuksed. Lapsena olid tal siledad juuksed, nüüd on krussis ja käharad. Harjab, kammib juuksed, pea hästi siledaks. Siledaks soetud lakkadega täkud. Terve looma karv on sile ja läikiv. *.. juuste sile soeng moondas ta näo nukker-leebeks.. A. Adson.
3. hästi toidetud, rammus, ümar. Ilusad siledad sead. Siin talus on põllud korras, kari sile ja kambrid puhtad. Rakendas vankri ette siledad traavlid. Söötis hobused siledaks. See lehm on teistest siledam. *Aga näe, kevad käes, loomad siledad ja udarad maani. V. Saar.
4. piltl kena, hoolitsetud, klanitud; viisakas, peen. Sinusugusel sileda näolapiga, silmnäoga tüdrukul ei tohiks kavaleridest puudu olla. Vaata, kui sileda väljanägemisega, välimusega noormees! Pealtnäha on poiss üsna sileda olemisega, moega, lips ees ja puha. Niipea kui tüdruk veidigi siledamat poissi näeb, kohe läheb põlema. Igas siledamas naises pesitseb konkurentsitunne. See sile ja lihvitud sell tiirleb sinu naise ümber. Tegi sileda kummarduse. Õhtuks peaks habeme ära ajama ja siledamad riided selga tõmbama. *.. ütles naeratades: „Lapsed, hoidke ennast siledad, kosilane kodus.” A. Kitzberg.
5. piltl ladus, kuid võlts, ilustatud, lakeeritud; pealispindne, sügavuseta. Siledad sõnad. Veeretas siledat juttu. Ära mitte püüagi juhtunut siledaks rääkida. Magusad ja siledad kunstiteosed. Näiliselt on selles romaanis kõik sile ja õnnestunud. Sile, väliselt hiilgav lavastus. Näidendis puudub dramatism, on ainult sile olustikumäng. *Lihtsustavalt ümber pannes saadakse pealtnäha sile sõnastus; nii ongi tõlgitud terveid raamatuid. U. Liivaku.

siledalt ‹adv›
(< sile). Raputas salvräti lahti ja seadis siledalt lauanurgale. Juuksed olid siledalt taha, üle pea, vastu pead kammitud. Oskab siledate sõnade taha peita üsna riuklikke mõtteid. Võiksid õhtuks natuke siledamalt riietuda. *Teie kirjutaksite nii siledalt, et ma oma mõtteid ära ei tunneks. P. Kuusberg.

sisse
I. ‹postp› [gen] ‹sageli asendatav põhisõna illatiivilõpuga›
1. millegi sisemusse, sissepoole, pealispinnast sügavamale v. millestki ümbritsetuks, kaetuks, varjatuks. Valas piima tassi sisse. Pani raha ümbriku sisse. Peitis varanduse maa sisse. Ärge astuge pori sisse. Saabaste sisse mahtusid ka villased sokid. Tegi endale heinte sisse aseme. Puuris seina sisse mitu auku. Puujuured ulatuvad sügavale maa sisse. Tee viib paksu metsa sisse. Algul elasin äärelinnas, pärast sain korteri linna sisse. Kuu kadus pilvede sisse. Jaanalind peitis pea liiva sisse. Kingitus pakiti karbi sisse. Keeras lilled paberi sisse. Mähi laps teki sisse. Seda toitu ei võta ma enam suu sissegi 'ei söö enam kunagi'. Vaatas naisele sügavasti silma sisse 'otse silma'. Sosistas naabrile midagi kõrva sisse 'kõrvaaugu juures'. Laev sõitis tuule sisse 'nii, et purjedesse tuli võimalikult palju tuult'. Sadam jääb 35 km jõe suudmest maa sisse '35 km sisemaale'. *Juss oli fakiir, neelas mõõka ehtsalt, aga Uugu mõõk läks käepideme sisse, kui ta otsa suhu pani. H. Kiik. || (inimese, tema siseelu kohta). Mis sinu sisse küll on läinud, et sa nii okkaline oled! *„Kes teda teab, miks ta enda maha laskis,” vastas eit, „kes teise sisse näeb.” A. H. Tammsaare. *Ta tahtis.., et see jääks mehe sisse, temale, Mildale kuulmatuks ja teadmatuks.. R. Põder.
2. millegi hulka, sekka lisaks. Hinna sisse on arvatud ka veokulud. Väiksed liigud käisid kauba sisse.
3. (pühkides) millegi vastu, millegi külge. Pühkis käed kaltsu sisse puhtaks. Pühib pihud põlle sisse. Kuivatas jalad vana räti sisse.
4. millegi raamidesse, piiridesse. Viga mahtus lubatud vahemiku sisse. *Kraavi peaks kaevama Pearu maa sisse, üsna tema krundile, ja mätas ainult ühele poole – tema poole. A. H. Tammsaare. | (ajaliselt). Jooksja tulemus mahtus kontrollaja sisse. Valmimistähtaeg peaks jääma kahe kuu sisse.
5. kasut. viitamaks olukorrale, seisundile, millesse siirdutakse. On aeg tõsta halastus ja ligimesearmastus jälle au sisse. Ära tõuka mind patu, hukatuse, õnnetuse, kiusatuse sisse! Nüüd oleme küll häda sisse sattunud. Tütar sai rikka elu sisse. *Sest igaüks, kes on ristitud Issanda nime sisse, on surnud oma vanale elule. A. Kalmus. *See kurbus tegi ta nii tühjaks, et ta uuesti une sisse vajus. M. Saat.
6. kasut. viitamaks objektile, millega seotud tegevusse paigutatakse kapitali, raha vms. Pani kogu oma raha väikeettevõtte sisse. Paigutas oma varanduse õigel ajal kaubalaevade sisse. Olen kogu oma nooruse talukoha sisse matnud. *.. meresõit ja kalaäri on ikkagi õnneasjad. Maa sisse pandud raha, see on kindel kapital. H. Sergo.
7. hrl van kasut. viitamaks olendile, asjale v. nähtusele, kellesse v. millesse, keda v. mida usutakse. Kõikumatu usk jumala sisse. Naine uskus tablettide tervistava toime sisse. *Ma usun sinu sisse, Anu, ja katsu sina ka kõigest omast väest minu sisse uskuda. J. Peegel.
8. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Töövõtted tuleb harjutada käe sisse. Need õpetused on mulle juba ammu pealuu sisse kulunud. Ütles teisele suu sisse, mida ta temast arvab. Ära mind selle supi sisse sega! Vanapoiss lausa upub raha sisse.
II. ‹adv›
1. sisemusse, sissepoole, pealispinnast sügavamale v. millestki ümbritsetuks, kaetuks, varjatuks; koostisesse, hulka, sekka. Lumi tuli saapasäärest sisse. Toppis jala püksisäärest sisse. Kingad lasevad vett sisse. Higinired jooksid avatud pluusikaelusest sisse. Kuiv puit ei võta naela sisse. Otsi sobiv kauss ja pane kompvekid sisse. Pani teele sõstramoosi sisse. Sööge nii palju, kui sisse mahub. Haigel ei lähe enam söök ega jook sisse. Mees kisub ahnelt suitsu sisse. Laps tõmbas sisse jäist õhku ja külmetus. Korvpallur viskas jällegi sisse 'korvi'. Väravavaht ei lasknud ühtegi palli sisse 'väravasse'. Kalamees viskas õnge sisse 'vette'. Sõnnik tuleb sisse 'maasse, mulda' künda. Lehm sattus sohu ja vajus sisse 'pehmesse pinnasesse kinni'. Vankrid vajusid porisel teel kuni rummuni sisse 'porisse kinni'. Välk lõi (majja) sisse. Auto sõitis eessõitjale tagant sisse 'otsa'. Kaupmees pakkis kauba sisse. Kirikutorni olla küla kauneim neitsi sisse müüritud. Kindlus piirati sisse. Määris ööseks jalad kreemiga, salviga sisse. Repertuaari sokutati sisse ka paar šlaagrit. Kontrolltöösse on paar viga sisse lipsanud. Hinded kanti päevikusse sisse. Artikkel läheb lehte sisse. || ka väliselt, pealispinnale nähtavaks. Pudelile tuli pragu sisse. Põletas kapale kirjad sisse. Pressis pükstele viigid sisse. Lõikasin habet ajades sisse. || auku, lohku. Ta on tugevasti kõhnunud, põsed, palged on sisse vajunud. Haige on näost üsna sisse langenud. Tõmba kõht sisse! Rind sisse, õlad ette! || siseruumi(desse), majja, katuse alla; muule kitsamalt piiritletud alale. Palun astuge, tulge sisse! Külalised paluti, kutsuti sisse. „Sisse!” hõigati toast. Astu vahel meile, meie poole ka sisse! (küllakutsena). Inimesi vooris sisse ja välja. Ruum oli rahvast täis, meie ei mahtunudki sisse. Ära sa koera sisse lase! Kedagi polnud kodus, me ei saanud sisse. Muud ei jää üle, tuleb aknast sisse ronida. Pane uks kinni, külm tuleb sisse! Seinapragudest lõõtsus sisse jäine tuul. Katus oli katki ja vihm sadas sisse. Pliit ajab suitsu sisse. Too pesud sisse, vihma hakkab sadama. Lilled tuleb enne külmade tulekut sisse tuua. Jõululaupäevaks toodi heinad sisse. Õhtul aeti loomad sisse 'lauta'. Ööklubisse, kinno ei lastud meid sisse, peeti liiga nooreks. Ta võetakse homme haiglasse sisse 'haiglaravile'. Millal rong sisse 'jaama' tuleb? Laev tuli sisse 'sadamasse'.
2. osutab inimese iseloomule, hingele, mõtetele, harjumustele. Mis sulle ometi sisse on läinud? Talle on nagu kurivaim, paha vaim sisse läinud. *Kui salavimm ja umbjonn jäävad sisse, välja harjumata, kalestub lapse süda.. M. Traat. || koos vastava verbiga osutab mingi hoiaku, harjumuse kujundamisele v. juurdumisele. Viisakus on poisile maast-madalast sisse kasvatatud. Hakkas lapsele varakult häid kombeid sisse harjutama. Püüab noortele suuri ideaale sisse istutada. Sisse juurdunud väärkujutlus. *Vanast Kreekast on meile koolipõlvest saadik sisse tuubitud ettekujutus, et seal valitsesid vaimsed huvid.. A. H. Tammsaare.
3. koos vastava verbiga osutab millegi purustamisele, kokkulangemisele v. hävimisele; katki, puruks, kokku. Poisil löödi, taoti nägu, hambad sisse. Keegi on akna sisse löönud, visanud. Küll siin on aknaid sisse pekstud! Kui lahti ei tee, lööme ukse sisse! Koobas, kaev varises sisse. Pehkinud katus ähvardab sisse vajuda. Lagi, korsten on sisse langenud. Äkki hakkasid kivid liikuma ja pinnas vajus mürinal sisse. *Ruhviseina rõhus meri küll sisse, aga ahtrisalong pidas vastu. H. Sergo.
4. esineb ühendites, mis osutavad mingisse olukorda, seisundisse, olekusse siirdumisele. a. (seoses millegi alustamisega, tegevusse rakendamisega, kasutusele võtmisega v. millegi käivitumisega). Õpetaja juhatas tunni sisse. Uus kirik õnnistati, pühitseti sisse. Kirikut sisse lööma 'jumalateenistuse algamise märgiks kirikukella lööma'. Lülitas raadio, televiisori sisse. Autojuht lükkas sisse kolmanda käigu. Viidi sisse mitmeid uuendusi. Riigis seati sisse eriolukord. Võtsime kohad, järjekorra varakult sisse. Võtke sisse lähteasend! Pidu sai õige hoo sisse. Õhtuks tuli väsinud meestele elu, eluvaim jälle sisse. Kassile tuli särts sisse, kui hiirt nägi. Taimed on jõudsa kasvuhoo sisse saanud. *Valmis sõrru ja alles lagakil laasmaa piiril oli Kurgla rahvas töörinde sisse võtnud. J. Kross. *Ta püüdis hobust tagasi hoida, kuid see oli paraja tuuri sisse saanud ja ei teinud märkamagi. H. Laipaik. b. (täbara olukorra, vahelejäämise puhul). Õpilane keerutas, rääkis ennast sisse. Jäi vahele ja vedas ka kaaslased sisse. Nii haledasti pole ma enne sisse kukkunud! Vaata ette, see tegelane mässib sindki sisse. Sisse lendasid, suli! c. (seoses millegi ettevalmistamisega järgnevaks kasutamiseks v. tegevuseks). Uus auto pole veel sisse sõidetud. Suusad tuleb korralikult sisse sõita. Trampliin, tee on sisse sõitmata. Latikate püügil on oluline püügikoht sisse sööta. Uued kingad tuleb sisse kanda. Orkester mängis uue loo sisse.
5. ‹muude tähenduslikult lahutamatut tervikut moodustavate ühendverbide osana› näit. sisse andma, sisse keetma, sisse kirjutama, sisse magama, sisse maksma, sisse murdma, sisse nõudma, sisse ostma, sisse tegema, sisse tooma, sisse vedama, sisse vehkima, sisse võtma

sokutama ‹37›

1. kõverteid pidi, märkamatult ja salamahti tegutsema. a. kellelgi midagi saavutada, saada v. hankida aitama. Sokuta mind panka tööle. Sokutasin ta raadiosse reporteriks. Poiss õnnestus ärikooli sokutada. Haige tuleb sanatooriumisse sokutada. Sokutame pojale korraliku koha. Sokuta mulle hea üüriline, pilet esimesele rõdule. Vabanenud korter sokutati juhatajale. || (paaripaneku kohta). Sokutab tütart mehele, neiule peigmeest. Sokutas Jüri Mariga paari, Miku ja Manni kokku. b. midagi v. kedagi kuhugi poetama, panema, paigutama. Laps sokutas kommipaberi laua alla. Kuhu ma selle prügikoti sokutan? Ta kotti oli kivi sokutatud. Tahab end sabas esimeseks, Karla kõrvale, pulma sokutada. Sokutasin kaksikvenna enda asemel vastama. Komisjoni õnnestus oma inimene sokutada. Agendid sokutati laevale. Mängukavva tuleks operett ka sisse sokutada. Sokutasingi oma artikli lehte. Sokutasime raha välispanka, kauba tehasest välja. *Kas sina, Saluveer, nägid, kes mulle selle sildi selga sokutas? E. Raud. || (millegi tülika, kehvaga ühenduses:) enda kaelast ära saada üritama; kaela määrima. Sokutas lapse alailma vanaema hoolde. Vigast kassipoega sokutati naabritele (kaela). Sokutab riskantsed protsessid noorele kohtunikule. Ta sokutab alati halba kaupa, ära sealt osta. c. hrv mehkeldama. *Aga minule ei meeldi, et mu mees sokutab oma teenijaga minu seljataga.. A. H. Tammsaare.
2. murd sekeldama, askeldama. *Perenaine sokutaski juba pliidi juures, et õhtuks paremaid praade küpsetada. A. Beekman.

sorima1 ‹37›

1. otsides, valides, vaadeldes vm. sihil hrl. kä(t)e v. käes hoitava vahendiga milleski, millegi hulgas, midagi tuhlama, tuhnima, soprama. Sorin kastis, tööriistu. Vana mees sorib münte. Sahtel on päris segamini soritud. Leidis karbis sorides vanu pilte. Soris segipaisatud asjades, fotode seas. Vaesed sorivad pühkmeid, prügikastis. Hakkasin ehmunult taskutes sorima, aga raha ei leidnudki. Soris rahakotis ja ulatas abivajajale rahatähe. Sorib võtmekimbus, võtmete kallal. Kalurid sorivad kala. Ostja sorib kaupa. Lihunik sorib loomade sisikondi. Arst sorib haavas. Olen juba terve tunni poes seelikuid sorinud. Võta pealmine tükk, vaagnal ei kõlba sorida. Lootis sõrmust üles leida ja soris kogu prahi läbi. Soris kummutis ringi. Soris tuhas, kuni leegid lõkkele lõid. Talle meeldib kevadeti mullas sorida 'mullatöid teha'. *Isa tõmbas voodi alt tüdruku kohvri ja hakkas selles sorima. Ta otsis midagi, mida ta ise ei teadnud. M. Unt. *„Vähe!” otsustas Taavi, kuid see ei tähendanud muud, kui et pole kiiret püüdmisega, sest mis tühja vett sorida. A. Mälk. | (sellelaadse sihitu tegevuse kohta). Soris hajameelselt kepiga maad. Tüdruk sorib varbaidpidi liivas. Sorib sammalt saapaninaga lahti. Sõrmed sorivad sihitult paberites. Vajub mõttesse ja sorib sõrmedega oma habemekarvu. | piltl. Sorib ema otsides silmadega rahvahulka. Tuul sorib juukseid. *.. ei Kai asuniku-sugusest mehest hooli. Kuulda, et sorib rikaste perepoegadegi seas ja saadab aga kosilasi tagasi. A. Kivikas. || põgusalt lugedes v. vaadates lehitsema, sirvima, lappama. Tüdrukul meeldib raamatuis sorida. Armastab riiulitel raamatuid sorida. Sorisin kiiresti kirjad läbi: mulle polnud ühtegi. Sorisime katalooge. Käin mõnikord antikvariaadis ajakirju sorimas. Uurija plaanib õhtuks dokumendid läbi sorida. Käsiraamatut, entsüklopeediat sorima. *.. pärast einet ta vahel sohval soris Heinet. B. Alver. *Tema [= peigmees] soris külakõrtsis kaarte ja jõi.. J. Pärn. || piltl (mõttetegevuse, hingeeluga ühenduses olevana). Sorib minevikus, möödunud aegades, mälestustes, oma hingepiinades. Sorisin mälus, ajusoppides, aga midagi ei tulnud meelde. Ta ei tahtnud oma hinge kellegi kätte sorida anda. Sorib naise minevikku. Talle meeldib teiste eludes, endas sorida.
2. murd keelt peksma, laimama. Parem suu sisse kõnelda kui taga selja sorida.

spurtima ‹spurdin 42›
spurti tegema, spurdiga jooksma v. sõitma. Jooksja spurtis vahetult enne finišit. Inglane spurdib lõpusirgel nigeerlastest mööda. Sai palli ja spurtis väljaku vabamasse ossa. || kõnek (üldisemalt kiirendusega liikumise v. tegutsemise kohta). Spurtisin Toompea nõlvast üles. Spurtis ja jõudiski töö õhtuks valmis.

suuteline ‹-se 5› ‹adj›
midagi suutev, millekski võimeline. Õhtuks polnud ma väsimusest suuteline sammugi astuma. Tegu, milleks ma pole suuteline. Mobiliseeriti kõik, kes suutelised relva kandma. Pole suuteline oma tegude eest vastutama. Rohkemaks kui viigiks polnud maletaja seekord suuteline.

suu|täis ‹s›

1. korraga suhu mahtuv, suud täitev kogus (söödavat v. joodavat); (paras) pala v. lonks. Suutäis leiba, putru, piima. Rüüpab suutäie kalja. Hammustab saia küljest suure, väikese, paraja suutäie. Murdis šokolaaditahvlist suutäie ja sõi mõnuledes ära. Viimane suutäis käib suus ringi. Mugib, mälub vintsket suutäit. Neelab, kugistab suutäie alla. Sain (kurgust) alla vaid mõne suutäie suppi. Joo midagi peale, siis läheb suutäis libedamini alla. Võttis suutäie suhu, aga alla ei neelanud. Suutäis suutäie järel kadus toit sööjate kõhtu. Võileib sai paari suutäiega otsa, võileivast jätkus vaid paariks suutäieks. Lõikas liha lapse taldrikul suutäiteks. Mõmises midagi suutäite vahele vastuseks.Tegi süües suutäied vennaga pooleks. Keegi polnud suutäitki söönud. Loeb teiste suutäisi 'jälgib teiste söömist, ei söö kaasa'. Sülgas mahlaka suutäie. | piltl. Igaüks tahtis riigipirukast võimalikult suurt suutäit (hammustada). Ekskavaator puistab oma suutäie süvendi servale. || väikene, vähene söögi- v. joogikogus; toiduraas v. joogitilk. Söögi alla pakuti suutäis viina. Viimane suutäis leiba on laual. Kaaslastega jagati viimane kui suutäis. Istu ja võta meiega suutäis (leiba, viina). Hulkur küsis suutäie süüa. Kes sellest suutäiest söönuks saab? Toitu pole jäänud suutäitki. Parem suutäis soolast kui maotäis magusat. *.. esimene haljas suutäis on [karjale] enam väärt kui talvine heinasületäis. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: heina|suutäis, leiva|suutäis, punn|suutäis, toidusuutäis.
2. (meeldiv, suupärane) toit, (jahi)saak vms. Parem suutäis toodi külalisele lauale, hoiti laste jaoks. Marineeritud seened on mõnus suutäis. Ei saa nii head suutäit kui põrsapraad söömata jätta. Ostaks kalakonservi või mõne muu odavama suutäie. Mõte paremale suutäiele tõi vee suhu. Peaks pühadeks mõne peenema suutäie valmistama. Pere jäi õhtuks suutäieta. Hiir on kassi suutäis. Puruvanad on kaladele magus suutäis. Talveks polnud karjale kuskilt suutäit võtta. Vanake on nii otsa jäänud kui surma suutäis. *Läks juba õhtuks, kuid eit oli alles hommikuse suutäiega. P. Krusten. | piltl. See plika on mõnele seelikukütile ilus, paras, magus suutäis. Osta ära, see maatükk on ahvatlev suutäis. Kaitseta kaubakaravan oli teeröövlitele magus suutäis. Niisugust suutäit kui see äritehing ei saa teistele jätta. Noored õunapuud olid pakasele kõige parem suutäis.
3. (suuga seotud tegevuse kordade, lühiduse, põgususe vms. kohta). Koer haukus paar suutäit, mõne suutäie. Pole aega suutäit juttugi ajada. Suutäis nalja kulub alati ära. Sain äparduse üle hea suutäie naerdagi. Vandus oma töö juures mitugi suutäit kurja. Köhis väikeste suutäitena, suutäitega. Haigutab pika, magusa suutäie. *.. kägu kukkus kumedate suutäite kaupa hoolt .. M. Traat.

ära sättima

1. kõnek ära korraldama. Endise peremehega oleks andnud see asi ehk ära sättida.
2. kõnek purju jooma, vinti võtma. Mait oli ennast õhtuks nii ära sättinud, et ei osanud kojugi minna.
3. kõnek last tegema. *.. poiss on mõistnud oma asjad siiamaani asuuris hoida ja pole ühelegi [naisterahvale] väntsu ära sättinud. V. Lattik.
4. släng otsa peale tegema, tapma. Arvatakse, et see pole mingi enesetapp, vaid mõni palgamõrvar sättis ta ära.

sööma ‹süüa, sõin 40›

1. midagi toiduks tarvitades suhu võtma, mäluma ja alla neelama. Leiba, liha, kartuleid, praadi, putru sööma. Sõin taldrikutäie suppi. Sõime võileibu ja jõime piima peale. Lapsed armastavad süüa šokolaadi, kooke, magustoitu. Sõi lõuna ajal kolm rooga. Taimetoitlane sööb meeleldi igasuguseid lehti, võrseid ja juuri. Kas karusmarjad kõlbavad, sünnivad juba süüa? Linnud sõid põõsalt marju. Sööb isukalt, ahnelt, ahmides, suure suuga. Süüakse taldrikult, kausist, lusikaga, noa ja kahvliga. Orav julges peo pealt söömas käia. Asus, hakkas suure isuga sööma. Vitsutab, mugib, nosib, näsib ühtelugu midagi süüa. Mära krõmpsutas kaeru süüa. Kuigi kõht täis, sõi ta muudkui edasi. Ta sööb vähe, palju. Sa sööd ju kui lind 'väga vähe'. Uus sulane sõi nagu hobune 'väga palju'. Ta sööb üksi kolme eest. Sööb nahka kõik, mis kätte juhtub. Kas teil kodus süüa on? Kõht on tühi, tahan süüa. Ma olen teist päeva täiesti söömata. Külalistele polnud midagi süüa anda. Haige laps ei võta süüa vastu. Sünnipäevapeol süüakse-juuakse korralikult, hästi. Lehmad sõid aasal. Tihased käisid aknalaualt pekki söömas. Sõi taldriku tühjaks. Sööb kondi lihast puhtaks. Kari sööb rohumaa suve jooksul paljaks. Söö kõht kõvasti täis! Jänes on aias oma isu täis söönud. Siga on end paksuks, ümmarguseks, rasva söönud. Hobustel on karv läikima söödud. Nii maitsev toit, söö end kas või lõhki. Inimene ei ela selleks, et süüa, vaid sööb selleks, et elada. Kes sööb, see teeb. Söö, mis küps, räägi, mis tõsi. Süües kasvab isu. Vana hobune sööb ka veel kaeru. *Ma just maha võtta tahangi. Sa ei usu, aga ma sõin suvel enda üheksakümne kolme kilo peale. V. Lattik. | piltl. Jaan pole mees, kes sööb ja salgab (inimese kohta, kes ei vastuta tehtu eest). Sööb mul oma tagarääkimistega närvid seest. Söö oma majahütt, kui sa selle eest nii määratut hinda tahad! Temaga on mitu puuda soola koos söödud 'kaua koos elatud v. töötatud'. Tuleb korraldada nii, et hundid söönud ja lambad terved. Ühtegi putru ei sööda palavalt (kiirustamata tegevuse kohta). Las see vana kirst seisab, ega ta süüa küsi. *.. selle maailma komme on, et kes supi solgib, see seda ka söögu. E. Männik. || elusolendit toiduna nahka panema, kinni pistma. Kass sööb hiiri, linnupoegi. Toonekurg sööb konni. Linnud söövad peamiselt putukaid. Ära karda, ega ma ometi lapsi söö! Näljaga söövat kurat kärbseidki. *.. ahvenate seas ei hoolita palju suguvendlusest, vaid süüakse tihti nahka ka oma ligemad omaksed.. R. Roht. || midagi muud kui toitu suhu panema, imema, neelama. Sõime janu pärast lund, jääpurikaid. Väikelaps võib süüa liiva, krohvi. Mis mürki sa nüüd sööd? Haige pidi sööma tohutul hulgal tablette.
2. eine(s)tama (hrl. teat. söögikorra ajal). Keskhommikut, lõunat, õhtust sööma. Hommikust söödi alles kell 10. Me sööme neli korda päevas. Toit on valmis, palun sööma! Perekond istus kaetud laua taha sööma. Käisime sööklas, restoranis, väljas söömas. Tädi tegi, keetis perele õhtuks süüa 'toitu einestamiseks'. Talgulistele anti kõhutäis süüa.
3. (millestki elatumise v. ülalpeetavana olemise kohta). Kroonuleiba, armuleiba sööma. Onul tuli pikki aastaid süüa pagulase kibedat leiba. Ta on eluaeg söönud kaevurileiba 'on teeninud elatist kaevurina'. Maja on müüdud ja rahad söödud. Teenijad söönud talu paljaks, vaeseks. Enne palgapäeva sööme ikka võlgu. Tal on kümme suud söömas 'toita'. Kelle leiba sööd, selle laulu laulad. *Söö oma palka selle teadmisega, et sa mitte ainult kõhu ori ei ole, vaid ka ühiskonna heategija. E. Vilde.
4. (parasiitputukate kohta:) purema, hammustama, närima; auke sisse närima. Väljas sõid sääsed, nii et tuli tuppa põgeneda. Kirbud, täid söövad naha kihelema. Nii kui tuli kustutati, asusid lutikad magajat sööma. Riidekoid olid suurrätikusse augud söönud. Ussid on kõik õunad auklikuks söönud. Koidest söödud vana mööbel. || piltl etteheidete, süüdistuste v. irisemisega kiusama, närima. Päevast päeva sööb kaaslaste kallal. Keda tema sööma hakkab, see on kadunud hing. Söövad igaveste riidudega mu närve. *Kuda ta [= köster] mind alati sõi! Kuda ta mind terve talve näris! O. Luts.
5. (esemete, ainete, olukordade jm. kohta). a. närima, uuristama, kulutama. Puurmasin sööb läikivasse söekihti raginal auku. Keerlevad autorattad söövad end ikka sügavamale savisesse mulda. Freespingid sõid terast, malmi, rauda. Lained söövad kaldaid. Vesi sõi kivilt kirja. Kevadpäike sööb lund lausa minutitega. Sula oli jäässe augud söönud. Rangid sõid hobuse turja veriseks. Kare umbrohi sööb käed katki. *Surub käed rusikasse, nii et murdunud küüned pihunahka söövad. A. Mägi. b. (söövitades) kahjustama, hävitama. Hape sööb klaasi, metalli. Rooste sööb rauda, plekki. Suits, tolm sõi kopse. Kalurite soolasest veest ja tuultest söödud käed. Hallitusest, niiskusest söödud tapeet. Tuberkuloosist söödud selgroolüli. Rõugetest armiliseks söödud nägu. Väsimus sööb mu südant. Rügame, nii et higi sööb silmad peast. *Kõikjal ta ümber kasvasid noored põletikust söödud kased.. A. Jakobson. || (tule kohta). Leegid söövad aplalt kuivi oksi. Tulekahju on kõik hooned tuhaks söönud. c. piltl. Ajahammas sööb meid kõiki. Niisugune elu sööb närvid seest. Närve sööv olukord. Teda sööb mingi raske tõbi. Raske töö oli tervise söönud. Meeletu pingutus sööb viimsegi elujõu. Iga sõda sööb tohutult inimelusid. Haridus on vara, mida ei söö rooste ega näri koi. *Paber sööb mälu. Paberist eemalolek kasvatab mälu. F. Tuglas.
6. suuri kulutusi nõudma, rohkesti vara kulutama, neelama. Vana ahi sööb palju kütet. Majaehitus on määratul hulgal materjali söönud. Kohtukulud sõid metsa ja talu. Pikk reis on söönud palju raha. Inflatsioon sõi kõik säästud.
7. piltl (tunnete kohta:) piinama, vaevama, rõhuma, närima. Mure sööb mind päeval ja ööl. Igatsus hakkas ikka enam hinge sööma. Teda sööb armukadedus, solvumus. Hinges on sööv rahutus. Viha sööb nagu kange hape. *Mõtted sõid rahu ja tervenemisrõõmu. A. Mälk.
8. (pahandades, kergetes vandumisvormelites). Susi mind söögu, kui ma seda teen! Kas tuled juba ükskord, susi sind söögu! Mis see minu asi on, susi neid söögu! *Vahel rääkis Griška: „No on elu, et teda susi sööks!..” O. Samma (tlk). *Ah, et oleks sarvik söönud kogu seda lugu! A. Gailit.

sünnipäeva|külaline
Sünnipäevakülalised kutsuti õhtuks.

taageldus ‹-e 5› ‹s›
taageldamine, taglastus. Regatieelne aeg kulus taageldusele. *„Kuidas on lood taageldusega, Lenke?” – ".. loodan homme õhtuks purjede allalöömisega valmis jõuda.” H. Sergo.

tahenema ‹37›

1. tahedaks (1. täh.) tõmbuma; kuivama. Savise põhjaga põld taheneb kaua. Vihmad lakkasid ja teed tahenesid. Külva kohe, kui muld, maa on tahenenud. Kaer tõsteti rõuguredelitele tahenema. Märg turvas laotati tuule kätte tahenema. Niiske ilmaga ei taha pesu taheneda. Pani kingad pliidiservale tahenema. Aastaid tahenenud palgid põlesid praginal. Eile tõrvatud paat on juba peaaegu tahenenud. Pisarad põskedel tahenesid. Räägib meelitusi, kuni tüdruku silmavesi taheneb.
2. (tuju, meeleolu paranemisega ühenduses). Õhtuks tuju tahenes. Viha on südames tahenenud. *.. põrnitsemise taga oli umbusku, mis hakkas tahenema lootuseks. K. A. Hindrey.

ära tapma
(ära rõhutab tegevuse lõpetatust:) tapma (hrl. 1., 2., 3. täh.) Mees tappis end (ise) ära. Mürgine seen võib äragi tappa. Vaata, et sa suure rassimisega oma tervist ära ei tapa. Õhtuks olid nii hobune kui mees nagu ära tapetud. | piltl. Pakane ähvardab õunapuud ära tappa. Tormasime ühest näitusesaalist teise, üks mulje tappis teise ära.

tasanema1 ‹37›
tasemaks jääma. a. (hääle, heli kohta). Jutustaja hääl tasaneb sosinaks. Kõnesumin tasanes. Kaugenevad sammud tasanevad. *Ta naer ei tasane ega võta tugevuselt juurde. L. Kibuvits. b. vaibuma, raugema, nõrgenema. Torm, tuul tasanes veidi. Vihm oli tasanenud. Õhtuks hakkas laine tasanema. Tundepalang tasanes sõpruseks. Kõndis ringi, kuni ärevus tasanes. c. aeglustuma. Minejate samm tasanes.

tegema ‹teha, teen, tegin, tegi, tehku, tegev, teinud, tehakse, tehtud 42›
üsna üldise tähendussisuga verb (vahel võib selle asendada mingi konkreetsema verbiga), kasut. sageli ka perifrastilistes ühendites
1. midagi valmistama, tekitama, looma. a. (toidu kohta). Ema hakkas kooki tegema. Lõunaks teen suppi, seapraadi. Kas teen kohvi või teed? Piimaga tehtud puder. Mulle meeldib süüa teha 'toitu valmistada'. Kodupoolist, era tegema. Kes teie peres õlled teeb? 'pruulib'. Tegin talveks moosi ja kompotti. Vanaema oskas head leiba teha 'küpsetada'. Oskad sa verivorste teha? Käis veskil tangu tegemas 'vilja tanguks jahvatamas'. b. (õmblustööga, meisterdades, ehitades vms.). Lasksin endale uue kostüümi teha. Teen 'koon' sulle sünnipäevaks kampsuni. Kingsepp tegi poisile uhked saapad. Isa õpetas, kuidas tuleb vibu teha. Nokitsesin lastele tõukeratast teha. Poiss tegi endale tuulelohe. Ega iga mees osanudki pisuhända teha. Lapsed teevad lumememme. Pääsuke tegi räästa alla pesa. Kiriku juurde tehti kellatorn. Suvel tehti majale uus katus peale. Siia tuleks sild teha. Mehed tegid sohu uut teed. Seisab nagu puust tehtud (millegi ootamatu, rabavaga seoses). Suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi. c. tootma. Puitparketti tehakse tammest ja saarest. Selles tsehhis tehakse kalakonserve. Tallinnas tehakse ka dieetjogurtit. d. seades, sättides, kujundades vms. tegevusega midagi tekitama; teat. töödega seotud väljendites. Tegin aseme diivanile, lakka. Lasksin uued lokid teha. Õhtuks teen soengu pähe. Vaja uued passipildid teha (lasta). Käsikirjast tehti mikrofilm. Poisid läksid lepikusse hagu tegema 'raiuma'. Saunaahi tuleb kütte panna, kes läheb puid tegema? 'saagima ja lõhkuma'. Heina tegema 'niitma ja koristama'. Tegime lammastele lehiseid. Ma ei oska koormat teha. Olen meister peenraid tegema. Tegime aia taha suure tule, lõkke. Tegin ahju tule. *Ta kaevas kraavi, juuris puid, raius mättaid, lõhkus ja rükkis kive, tegi uut põldu .. A. H. Tammsaare. || kõnek (külvamise vms. kohta). On õige aeg kaera, otra teha. Rukis on meil juba tehtud. Põld seisab tegemata. Künna see maatükk üles ja tee midagi peale. e. (seoses vaimse tegevusega:) kirjutama (3. täh.), koostama vms. Reporter läks lugu tegema. Tee temast üks lugu lehte! Kirjastuses tehakse entsüklopeedia viimast köidet. Poeg teeb Tallinnas ajalehte. Noorpõlves tegin ma ka luuletusi. Romaanist on tehtud palju tõlkeid. Sina kirjuta sõnad, mina teen viisi. Kes on selle pildi teinud? On sul testament tehtud? Aastaaruanne palun teha homseks. Eelarve on veel tegemata. Seadusi, lepinguid tegema. || (märkmeid, parandusi, täiendusi jm.) kirja panema. Pliiatsiga tehtud märkmed, märkused. Parandused tehke lehe servale. Tööraamatusse tehti sissekanne töövahekorra lõpetamise kohta. f. (abstraktsemalt). Koos tegime tulevikuplaane. Otsust teha ei olnud kerge. Tegin juhtunust omad järeldused. g. sigitama. Poiss tegi tüdrukule lapse, tite. Tehke sugu ja saagu teid palju! *Veart eit oli sul! Niisukest änam ei tehta! A. H. Tammsaare. *.. [Viiu] tegi paari aasta möödudes kellegi laevamehega lapse ja suri sünnitusel. A. Uustulnd. h. van (endast) kasvatama, looma. *Siin paremat kätt põllul oli rukis päid tegemas .. F. R. Faehlmann. *„Sa kõneled kui laps – kui virin laps, kes hambaid teeb,” naeratas Madli .. E. Vilde.
2. (kusemise, roojamise kohta:) laskma. Kits tegi põrandale pabulaid. Laps on veel nii väike, et teeb püksi. Koer tegi mulle jala peale. Tuppa teinud kass sai naha peale. *.. kus lehmade asemed nii puhtad, nagu ei oskakski need lehmad mustust teha .. M. Mõtslane.
3. (hääle, häälitsuse kuuldavale laskmise v. helide, müra vms. tekitamise kohta). Koolmeister tegi kurja, kõva häält. Mu hääl oli nii ära, et ma ei saanud piiksugi, piuksugi teha. Imik hakkas häält tegema. Panin sõrme huultele ja tegin: „Psst!” Tihane teeb tii-tii-tüü, tii-tii-tüü. Loomake tegi peenikest häält. Mardisandid tegid ukse taga kisa ja kära. Ärge tehke lärmi! Poisid, teeme laulu 'hakkame laulma'! Nende pillidega ilusat muusikat ei tee. Tantsuõhtutel tegi muusikat orkester. Bänd tegi poodiumil kõva mürtsu. Keegi teeb pööningul kolinat. Mootor ei teinud piuksugi. Traktor tegi kõrvulukustavat müra. Sellest püssist pole veel pauku tehtud. *Ei tea, kas see vana leierkast on kunagi üldse häält teinud? V. Pant. || (ütlemise, rääkimise kohta). Tuli vastu ja tegi tere 'teretas'. Astusin meestele juurde ja tegin juttu. Rahast juttu ei tehtud. Talle see teema ei meeldinud, tegi kohe teist juttu 'vahetas kõneainet'. Ära tee 'levita' tühje jutte. Toonist ei saanud aru, kas ta teeb nalja või räägib tõsist juttu. *Aga need [= mehed] tegid ainult soh et, noh et, jah et ning läksid oma töö juurde tagasi. A. H. Tammsaare.
4. (hrl. lühemate (suuliste) väljendusvormide kohta:) esitama, jagama vms. Korrarikkujatele tehti märkus. Tegin Annele abieluettepaneku. Ma ei tee sulle mingeid etteheiteid. Maadlejale tehti hoiatus. Tee pakkumine! Vahepeal on tehtud mitmeid korraldusi. Mulle tehti ülesandeks lõkkel silm peal hoida. Ta on meister naistele komplimente tegema.
5. midagi korraldama, organiseerima. Neile tehti ekskursioon Saaremaale. Kartulid tuleb üles võtta, teeme talgud. Lubasin talgulistele teha vägeva peo. Tegin endale tööl vaba pärastlõuna ja läksin randa. Vanemad lubasid pojale teha pulmad, mis pulmad on. Millal te pulmad teete 'abiellute'? Jõulupuud, jõulupidu tehti ikka koolimajas. || rajama, asutama, looma. See oli siis, kui kolhoose tegema hakati. Teeme päris oma võrkpallimeeskonna. *.. kui nad .. nii buurid kui ka inglased maalt välja kihutaksid ja siis ise oma riigi teeksid! A. Hint.
6. põhjustama, esile kutsuma, tekitama. a. (mingit tunnet, tundmust, aistingut, seisundit). Mulle teeb homne eksam tõsist muret. Tahaksin sulle millegagi rõõmu teha. Talle teeb lõbu oravaid kividega pilduda. Joodik poeg tegi emale palju südamevalu, meelehärmi. Õnneks kuul ainult riivas kätt ja ei teinud tõsisemat häda. Ta tegi raske tööga endale viga, oma tervisele kahju. Haav, selg teeb valu. Tegin endale kukkudes haiget. Küll teeb tuska, et televiisor rikki läks. Tormiilm hakkas juba hirmu tegema. Lausa viha teeb, kui mõistmatu sa oled! Talle teeb nalja, kui õnnestub teisi ninapidi vedada. Hüppasin jalalt jalale, et endale sooja teha. Ära tee paanikat! Ta tegi kõigile hea tuju. Tahtsin sulle üllatust teha. Kuum tee meega teeb sulle head. Käitu nii, et oma vanematele häbi ei tee. Temasugune ei tee kärbselegi kurja. Pole ta mulle teinud ei head ega halba. Luuletajale tegi aineline külg raskusi. Ei teeks paha 'poleks paha, oleks hea', kui harjutaksid rohkem. || (pidulikumas väljenduslaadis v. viisakusvormelites). Tehke mulle seda heameelt, head meelt ja tulge õhtul meile. Istuge meie lauda, tehke meile seda au! Selline teos teeks au iga rahva kirjandusele. Ma loodan, et ei tee teile öömajale jäämisega palju tüli. Ärge tehke endale söögitegemisega tüli! b. (nähtuste kohta). Föön teeb sooja tuult. Mesilassülemi kättesaamiseks tuleb vihma teha. Kaater tegi lahingu ajal teistele suitsukatet. Põhjas teevad valgust virmalised. | ‹impers.› (ilmastikunähtuste kohta). Vastu õhtut hakkas tuult tegema. *Enne jõulusid tegi külma ja andis siis hulk värsket lund juurde, nii et talv oli täielik. A. H. Tammsaare. c. nõidumisega, lausumisega midagi esile kutsuma. *Väikesele kolmeaastasele Lindale teinud ta täiad selga .. M. Mõtslane. *Aga titt karjus päeval ja öösel ja nänn ütles: see on tehtud asi. A. Schmuul. d. (täpsemalt määratlemata toime v. mõju kohta). Vaata, mis armastus temaga tegi. Oleme näinud, mis sõda teeb. Kivimüürile ei tee tuli midagi. Lonks viina ei tee midagi, lööb ainult pea selgeks. See ei tee midagi 'sellest pole lugu', et mõni küpsis on kõrbenud. Kerge sadu ei tee mehele midagi. *Karistagu mind, mina olen kõiges süüdi. Minule ei tee see midagi, minu vanemad elavad kaugel, neid nad kooli ei kutsu .. E. Krusten. | (vormilt küsivas, sisult eitavas lauses). Las ta haugub, mis see mehele teeb. Mis inimene põuale, pakasele teha võib. Teatan jah kõigile, mis te mulle ikka teete, teha saate.
7. (kehaliigutuste sooritamise kohta ja seoses ühest paigast teise liikumisega). Tegin tõrjuva liigutuse. Tädi tegi lapsele pai. Õpetaja teeb koolnu kohale ristimärgi. Tegi sügava kummarduse. Kükke, kukerpalli, tiritammi tegema. Tee tädile kniksu, kraapsu, kraapjalga! Hommikvõimlemist, kõva trenni tegema. Tegin sammukese kõrvale, paar arglikku sammu ukse poole. Rohutirts teeb pika hüppe. Jänes tegi põgenedes haake. Tegime uiskudel juba poognaidki. Teeme paar tantsu! Ma ei läinud otse, vaid tegin ringi. Tegin mõned tiirud ümber sündmuskoha. Matkajad tegid saarele ringi, tiiru peale. Mul on vaja veel mõni käik teha. Külalised ei mõelnudki minekut teha. Tegi juba minekut, aga pööras siis uksel ringi. Mina tegin sealt üsna pea tulekut. Teeme õhtuse jalutuskäigu. Hobune tegi kiiret sõitu, uhket traavi, kerget sörki. Suusataja teeb head, tubli sõitu. Laev tegi 'sõitis' kuus miili tunnis.
8. (mitmesuguste tegevuste ja tegude sooritamise kohta). a. (tööde, toimingute, ettevõtmiste kohta). Tööd tegema. Rügab, lõhub, vihub tööd teha. Mõisas tegu, teopäevi tegema. Kütist, alet tegema. Tegime oma igapäevaseid toimetusi. On suur rõõm midagi teha omaenda aias, krundil, talus. Naised teevad laudas lüpsi. Pärast kartulivõttu tehti järelnoppimist. Kasvuhoones tehti kastidesse esimesed lillekülvid. Tegime ettevalmistusi külaliste vastuvõtuks. Köögis tuleb remont teha. Praegu tehakse saalis näitemängu proovi. Stuudio tegi siin veealuseid võtteid. Keset talgupäeva tegime lühikese puhkuse. Tegin väikese lõunauinaku. Koosolek otsustas teha vaheaja. Kõneleja tegi tähendusrikka pausi. Sain oma ostud tehtud. Haigele tuleb teha maoloputus. Patsiendile tehti rahustav süst. Kellegagi keppi tegema vulg (suguühte kohta). || (töötamise, toimetamise, talitamise kohta, ilma objektita). Teed ja talitad hommikust õhtuni, aga tulemust pole näha. Noorik kohe tahtis teha ja toimetada. Kes teeb, see saab. Lase mees sööb, siis mees teeb. || (suitsetamise, alkohoolsete jookide joomise kohta). Mehed tegid suitsu. Kui teeks enne ärasõitu ühe piibu? Lähme teeme poti õlut, mõned õlled. Tegime baaris paar pitsi, mõned napsid, väiksed tropid, väiksed viinad. Teeme sada grammi konjakit. Teeme teise jala jaoks ka! (ettepanek teise napsi võtmiseks). Ostu puhul tuli liiku teha. Uue auto liigud on veel tegemata. *„Kas teeme ka midagi või?” päris Vardja, mõõtes asjatundliku pilguga poeriiulitel helkivaid pudeleid. L. Metsar. || (mängude kohta:) mängima. Teeme partii malet! Poisid tegid lumesõda. Teeme õige pimesikku. || esitama, etendama. Ta teeb uues filmis väikest osa. Tegime tonti, vanad voodilinad ümber. Tegin naabri lastele jõuluvana. || katseid, eksameid sooritama. Abituriendid teevad eksameid. Ladina keele eksam on mul tehtud. Lõpueksamid jäid tal haiguse tõttu tegemata. Mitu arvestust sul veel teha on? || ‹objektita› kõnek õpetust andma, karistama, näitama (6. täh.) Ma sulle teen, kui sa siin veel oma nägu näitad! Küll poisid talle nüüd teevad, mis ta siis käib kaebamas. | ‹eitavalt koos ebamäärase objektiga›. Sul on arusaaja ema, ega ta sulle midagi tee! Ära nuta, õpetaja ei teinudki midagi. Ma ei teinud talle midagi, isegi riidlema ei hakanud. b. (tegude, tempude jms. kohta; sageli püsiühendeis). Suuri tegusid, imetegusid tegema. Pattu tegema. Ta on võimeline igasuguseid alatusi tegema. Olge viksid poisid, ärge tehke koerust. Koer oli pahandust teinud: peremehe sussid puruks närinud. Ta on meister krutskeid tegema. Ära tee lolli, et kooli pooleli jätad. Vaja talle kuidagi ninanipsu teha. Mis sigadusi te teete, aknad kõik sisse pekstud! Sohki tegema. Raamatupidaja on suli teinud. Teenet, karuteenet tegema. Tegime koos igasuguseid tempe, tükke. On alati valmis vallatust, vigurit tegema. Tahaks talle mingi vingerpussi teha. On tal tõsi taga või teeb niisama teatrit, tsirkust? Poisid tegid kaebajale kolki, tappa. Purjuspäi kipub ta mürglit tegema. Tuli purjuspäi koju ja tegi skandaali. Teeb oma truudusetule abikaasale ühtepuhku stseene. Taksojuht tegi avarii. Vanamees oli endale otsa (peale) 'enesetapu' teinud. || saavutama. Kergekaallane tegi kaks Pärnu rekordit. Uisutaja tegi hooaja tippmargi. Meie meeskond tegi revanši eelmise turniiri kaotuse eest. || (mingi kokkuleppe sõlmimise kohta). Tegin peremehega kaupa, et ta võtab mu tallu sulaseks. Kaup sai tehtud kahe aasta peale. Lõpetagem sõda ja tehkem rahu! | tehtud! nõus!, oleme rääkinud, oleme kokku leppinud. Jääb siis nii, et kohtume homme? – Tehtud! *Ja see koolivend kutsub teid kõiki minu kaudu endale võõrsile. Lähme. Tehtud! A. Jakobson. c. peale hakkama, ette võtma; korda saatma. Lastel pole suvel linnas midagi teha. Nii kuival heinamaal pole lehmadel midagi teha 'pole midagi süüa'. Ilma võõrkeelte oskuseta ei tee maailmas midagi. Midagi tuleks teha, aga mu pea on tühi. Ma ei oska nende nupslitega midagi teha. Ma ei osanud muud teha kui naerda. Ja mis sa siis nüüd edasi mõtled teha? Kõige targem, mis sa praegu teha saad, on lihtsalt ära minna. Püüan sinu heaks teha, mis saan. Mis tehtud, see tehtud – kahetsemine ei aita midagi. Mõeldud – tehtud (otsustamise ning kiire selle järgi tegutsemise kohta). Milleks kohut vaja, andke poistele kere peale ja asi tehtud 'klaar, kombes, ühel pool'. *Nüüd, kus sõit läks pärituult, polnud tal muud teha kui istuda või magada. A. Kalmus.
9. (mingit ala) harrastama v. viljelema; mingil alal tegutsema. Sporti tegema. Noorena tegin rahvatantsu. Teeb kergejõustikku, tõstmist, poksi. Teatritöö kõrvalt on raske estraadi teha. Poeg teeb linnas poliitikat. Pärast ülikooli hakkas ta hoopis äri tegema.
10. kellestki v. millestki kedagi v. midagi (olemuselt, staatuselt teist) kujundama; kedagi v. midagi kellekski v. millekski (teiseks) muutma. Isa tahtis pojast kirikuõpetaja teha. Pahempoolsed vaated tegid temast revolutsionääri. Sõjaaeg tegi lastest kiiremini täiskasvanud. Tolleaegne poliitika pidi meist tegema venelased. Küll sõjavägi, kroonu, meri poisist mehe teeb! Koerast tehti koduloom juba ammu. Täkust tehti ruun. Kõrvalruumist saaks teha väikese töökoja. Ära tee minu kodust kõrtsi! Helsingist tehti pealinn 1812. a. Ta ei teinud sellest mingit küsimust. See mees ei tee endale karjäärist eluküsimust. Teen su oma talu perenaiseks. Konstantin Suur tegi ristiusu riigiusuks. Ädala võiks juba heinaks teha. Lehm tehti lihaks 'tapeti'. Tegi end ilmarahva naeruks 'naerualuseks'. Ämm tegi minia elu põrguks. Harjutamine teeb meistriks. || kedagi mingile kohale, ametipostile panema. Antsust tehti vallavanem. Ilmselt tehakse temast erakonna esimees. || kellekski v. millekski täisväärtuslikuks muutma. Riie teeb inimese. Keel on see, mis ühest rahvast rahva teeb. *Püksid ja naine ei tee veel meest. A. Liives. *Nugisest teevad nugise sale, painduv keha, tugevad jalad, erksad meeled .. ja veel mõned üksnes nugisele omased käitumisjooned .. F. Jüssi.
11. mingisuguseks muutma, mingisse (teistsugusesse) olukorda viima. Kui vähe on teinekord tarvis, et teist õnnelikuks teha. Ära tee mind õnnetuks! Laul teeb rinna rõõmsaks. See muusika tegi mind kurvaks. Üks mõte teeb mind rahutuks. Laps oli manitsustega araks tehtud. Pahandused teevad mu meele haigeks. Mälestused teevad meid hellaks. Pingeline elu teeb hulluks. Tüdruk püüdis end meeste seltskonnas huvitavaks teha. Suur armastus teeb inimese julgeks. C-vitamiin teeb kahjutuks paljud organismi sattunud mürgid. See ravim teeb su kindlasti terveks. Uus määrus teeb vormistuse keeruliseks. Ta on osanud oma elu kergeks teha. Tegi oma naabrite elu kibedaks. Vihmasabin teeb uniseks. Poolik usk ei tee kedagi õndsaks. Teeme maailma selliseks, et siin on kõigil hea elada. Võta kommi, tee suu magusaks. Laps tegi püksid märjaks 'pissis püksi'. Leil teeb luud-kondid pehmeks. Lasksin end meelitustega pehmeks teha. Kooliskäimine tehti kohustuslikuks. Uudis tehti avalikuks, kõigile teatavaks. Politsei ei ole veel tapetu isikut kindlaks teinud. Kaup sai kindlaks, sirgeks tehtud. Vaja kindlaks, selgeks teha, kellel on õigus. Kõigepealt tuleb lastele tähed selgeks teha. Vaja sotid selgeks, sirgeks, klaariks teha. Ärimees tehti rahast lagedaks. Mind tehti kaardilauas paljaks. Tee tuba pimedaks, tuli surnuks! See rohi teeb sind terveks. Tee mind temaga tuttavaks! Tegime moosipurgi tühjaks. Vargad on korteri tühjaks teinud. Selle otsusega tehti kõik meie ettevõtmised tühjaks. Kes tegi kruusi katki? Teeme köögi, õue, aia korda. Külalised tulevad kohe, tehke end korda! Sõja ajal tehti see küla maatasa. Ei maksa kõike uut kohe maatasa teha. See lahe jook küll purju ei tee. Teeme koogi pooleks. || (seoses näoilme muutmisega). Tegi ükskõikse, uskumatu, kurva, kavala näo. Tegi kurja näo pähe. Ära tee nii haput, haledat, mossis nägu! Ta jälgis hoolega, mis näo me teeme 'kuidas me reageerime'. Tegin näo 'teesklesin', nagu poleks ma neid märganudki. Ta ei teinud teist nägugi 'ei reageerinud mingil moel'. *Mida peenem kelm, seda leebema näo oskas ette teha. A. Hint.
12. (seoses tegelikkuse esitamisega teistsugusena). a. (kedagi v. midagi) mingis teises valguses näitama; (kedagi v. midagi) teistsuguseks väitma, millekski v. kellekski tembeldama. Ära tee end lollimaks kui oled! Ära tee asja hullemaks. Ta oskab end igal pool tähtsaks teha. Katsusin end võimalikult tähelepandamatuks teha. Nad tahtsid mind vargaks teha. Suurtalunik tehti kulakuks. Tema teeb endast alati suure vabadusvõitleja. Pole mõtet vaesusest voorust teha. Inimesed teevad jõe sinna, kus pole mitte ojagi. b. teesklema; ‹eitusega ka› välja tegema (1. täh.) vrd tehtud Sa ainult teed, et oled purjus. Tegi, nagu ei tunnekski mind. Tegin, nagu õpiksin. Et koolist koju jääda, tegin end haigeks. Kui vanemad koju jõudsid, tegin end magama. Midagi nad õiendasid, aga ma ei teinud märkamagi. Ei tee teadmagi, et siin temast räägitakse. Ei tee teise küsimust kuulmagi. Õpetaja ei tee nägemagi, et mina ka vastata soovin. *Tehku, nagu läheksid linna, aga pööraku kaubaaitade taha. Ta .. tuleb järele. A. Hint. *Lasin ennast viimases hädas käpuli ja tegin, et ma mängin, et ma ei ole mängides Liisu tulekut tähelegi pannud. V. Luik. c. mingisugusena paista laskma. Kas see pruun kleit ei tee mind natuke vanaks? Tume riietus teeb näo kahvatuks. *„Väga ilus kampsun! .. See teeb su silmad täiesti siniseks ..” M. Traat.
13. (mingil viisil) toimima, käituma, tegutsema (viisi väljendab adverbiaalne laiend v. kõrvallause). Aega on vähe, teeme lühidalt. Võib-olla tegin ma valesti? Tee ruttu, kähku! Õigesti tehtud! „Hästi tehtud,” kiitis ema poega. Nii on teinud juba meie esivanemad. Kogu aeg ta õpetab: ära tee nii ja ära tee naa. Teed targasti, kui sa teda ei kuula. Ei maksa teha käsu vastu. Poisid, tehke eluga 'kiiresti, ruttu'! Teen, nagu ma heaks arvan. Tee nagu minagi: osta aktsiaid. Ega mina jõua kõigi tahtmist mööda teha! *Et kui meie head lapsed oleme, siis ehk Jumal teeb nii, et Reedu Kõverjalg ei kaebagi emale. J. Parijõgi.
14. (tegelikkuses muutumatuna püsiva olukorra, seisu kohta). a. (ruumis). Tee tegi väikese käänaku. Raudtee teeb siinkohal pöörde. Jõgi tegi pöörde itta. Koridor tegi käänaku vasakule. *Kahe talu piir .. tegi siis järsu pöörde jõele. Samasuguse nurga tegi ka teine piir, mis seisis Aaseme krundi vastu. A. H. Tammsaare. b. (arvude, numbrite kohta:) (kokku) olema, välja tegema (3. täh.) Palk ja honorar kokku tegid oma kümme tuhat krooni kuus. Kui su igapäevane suitsupakk maksab kümme krooni, kui palju see siis kuus teeb? Kui meie rahaks ümber arvestada, teeb see viissada. Lendur oli lennanud 3 600 000 km, mis teeks 90 tiiru ümber maakera. *Kui arvate, et mootor kaalub pool tonni, siis viissada jagada neljale teeb oma sada kakskümmend kilo mehe peale. A. Valton.
15. esineb ütlustes, mis väljendavad võimatust midagi ette võtta v. asjade käiku kuidagi mõjutada. See pole kahjuks meie teha. Jätsime minemata ja kahetsesime pärast, kuid teha 'parata' polnud midagi. Praegu ma ei tule, tee mis tahad. Tehke mis tahate, minul ärisoont pole. Nägin seda oma silmaga pealt, tehke mis tahate 'uskuge või ärge uskuge'. Tee mis tahes, ladvaõunu kätte ei saa. Noored laulavad kiuste keelatud laule, tee mis teed. | (vormilt küsivas, sisult eitavas lauses). Mis sa hing sellisel puhul teha oskad. Mis sa teed maal sellise inimesega, kel põllutööst aimugi pole. Mis teha 'pole midagi parata', nii see on ikka olnud.
16. ‹enamasti käskivas kõneviisis, koos et-kõrvallausega› väljendab kiirele tegutsemisele, kiirustamisele õhutamist (hrl. ähvardamisi) v. osutab väledusele. Tehke, et te kaote! Tee, et sa siit oma kondid koristad 'mine siit minema, kao siit'! Tee, et magama saad! Poiss haaras oma palli ja tegi, et minema sai 'kadus kiiresti'.
17. ‹sg. 3. pöördes seoses mis-küsimusega v. -kõrvallausega›. a. (umbkaudu tähenduses:) millises seisus on, milline on. Mis su tervis teeb? Mis su käsi teeb, kas ikka valutab? Mis teeb 'kuidas on kasvanud' te kartulipõld? Vaja vaadata, mis ilm teeb. Mis teeb su romaan? – Trükitakse. b. (umbkaudu tähenduses:) kuidas elab. Mis isa teeb? 'kuidas isal läheb'.
18. asendab eespool mainitud verbi. Otsustasin paar aastat aiandust õppida, ja nii ma tegingi. *Ta oskas juba tantsida ja tegi seda meeleldi. A. Kalmus. *Nagu Ester hiljem ise tunnistas, olevat ta algul kavatsenud kõigest vaikida. Võib-olla oleks ta seda teinudki, kui ilme poleks teda reetnud. E. Krusten. | keelavates hüüatustes osutab mingile käimasolevale tegevusele. Ära tee! Ärge tehke!

turse ‹18› ‹s›
ka med vet (kudede, kehaosade kohta:) tursunud olek v. koht, paistetus, ödeem. Põletikuline, paikne turse. Haava ümbritseb turse. Limaskesta, bronhide, silmalaugude, kaelapiirkonna turse. Silmade all on lillakas turse. Õhtuks tekkis jalgadel turse. Jäsemetel tekkisid tursed. Turse alaneb, taandub. Igemed läksid tursesse, on turses. Tursel näoga mees.
▷ Liitsõnad: aju|turse, kopsu|turse, kõri|turse, näoturse; lima|turse, nälgus|turse, rasedusturse.

tutiline ‹-se 5› ‹adj›
tuttidega. Tutiline lambivari. Tutilised paelad, sussid. *Kasutatud koppel on õhtuks tutiline, nagu oleks sealt ilmatu lohakas niitja üle käinud. H. Kiik.

kinni tõmbuma
sulguma. Vesiroosi õied tõmbusid õhtuks kinni. Uks tõmbus nina ees kinni.

töö|mees
hrl. meessoost (tubli) töötegija; tööline. Tubli, kõva, kange, väsimatu, aus, tõsine töömees. On pojast töömehe kasvatanud. Õige töömees teeb oma tööd rõõmuga. Töömehed saavad õhtuks kaevu valmis. Saatis töömehed katust parandama. Buss vedas töömehed põllule. *Nad olid õppinud töömehed, Mart lukksepp ja Toomas treial. I. Sikemäe.

umbe ‹adv›
umbseks, kinni(seks), täidetuks vrd umme Torud läksid umbe. Lumesadu ajas teed ja rajad umbe. Talvel tuiskab külatänavad täiesti umbe. Umbe kasvanud tiik, järv, lahesopp. Jõesuue läks mereliivast umbe. Tuisk on jäljed umbe matnud. Umbe vajunud kraavi andis otsida. Umbe varisenud kruusaauk. Võsaga, võsast umbe kasvanud maatükk. Nina, kurk tõmbus umbe 'kinni'. Tuisk mätsis silmad umbe 'lund täis'. Poisil oli üks silm umbe 'paiste(sse)' löödud. Taevas kiskus õhtuks üleni umbe 'pilve'. Tee-ehituse tõttu läks liiklus põhjalikult umbe. *Ja langeski see vihm valedana ning vaikselt, õhku umbe löömata .. O. Jõgi (tlk). | piltl. Hing, mõistus võib umbe minna. *Iga jutt läks kuidagi umbe ja varsti katkes hoopis. M. Traat. *Professor Kännu nägu läks umbe [= tusaseks]. J. Semper.

untsus ‹adv›

1. nurjas, mokka läinud. Nende perekonnaelu paistab päris untsus olevat. Pea püsti, kõik pole veel untsus!
2. rikkis. Auto on untsus. Nende kingadega on mul jalad õhtuks täitsa untsus.

vaat

1. ‹interj› vaata!, ennäe!; väljendab:. a. imestust, üllatust (eriti millegi teadasaamise puhul). Ahaa, vaat kust tuul puhub! Vaat mis vigur välja mõeldud! Vaat kus tulus amet! Vaat sulle säh, või tema ei tulegi! Ahah, vaat selle peale ma ei tulnudki! Vaat mis sulle veel meelde tuli! Vaat mis peenikese nime oma lapsele välja mõtlesid! *Ise teine puruhaige, aga vaat kui käbe veel naiste järele .. J. Kärner. *.. ikka Dagi ees ja Dagi taga. Vaat sulle nüüd Dagi ... R. Roht. b. pettumust, pahameelt. Poisid laisklevad, vaat kus vemblad! Vaat kus rajakas, kangekaelne ka veel! Vaat sulle siis sugulased ja head inimesed! Vaat sulle – maal elu odav! Vaat kus lugu, mis nüüd saab! Vaat kus tõuseks alles skandaal! „Aga vaat ei tule!” jonnis Peeter. c. hoiatust, ähvardust. Vaat kui võtan sulle rihma! Vaat kui teen su kõrvad tuliseks! „Vaat ma kaeban emale ära!” nuuksus Linda. *Vaat, teen teile käskkirja ülemuse korralduse mittetäitmise eest. A. Valton. d. nentimist, kinnitamist (seda rõhutades). Vaat kus neil on alles viljad! Vaat see on tubli mees! Vaat õige mõte jah! Vaat talu peab ikka midagi sisse tooma ka! Vaat asi on nõnda, et sa pead mind pisut aitama! Pühi nägu puhtaks, vaat sedaviisi! Kaardi järgi asume siin ja õhtuks peame jõudma vaat siia. *.. aga et keegi oleks hakanud näppama, vaat seda pole juhtunud seni ega juhtu ka edaspidi. A. Jakobson.
2. ‹adv› ‹koos sidesõnaga et adverbilaadse ühendina› vaata et, peaaegu, äärepealt. Haavatu jookseb vaat et verest tühjaks. Toiduained on väikestes asulates vaat et odavamadki. Tuisuga oleksime vaat et veel ära eksinud. Pikka kasvu mees, vaat et ulatus peaga laeni. *.. ja purjus Schnellenbergi-härra laskis ta seal [lossis] esimese hooga vaat et raudu panna. J. Kross.

vaatama ‹vaadata 48›

1. oma silmi, pilku millelegi v. kellelegi suunama; silmadega jälgima. Tal on aega vähe, aina vaatab kella. Vaatas umbusklikult rahatähti, talle ulatatud kirja. Vaatab oma haiget sõrme. Eided vaatasid mullikat. Vaatab ostetavat kappi lähemalt ja kaugemalt. Ain vaatas salamisi oma kaaslast. Oleksin seda kena tütarlast ikka vaadanud ja vaadanud. Vaatas mulle teraselt näkku, otse silmi. Ei mina julge talle silma vaadata. Naine vaatas küsivalt mehe(le) otsa. Jõllitas mulle otsa vaadata. Ta ei julge mulle otsagi vaadata, häbeneb. Vaatas peaaegu ähvardavalt vastasseisja peale. Vaatas aeg-ajalt minu poole. Vaatas mind kummalise pilguga. Arst vaatas mind üle prillide. Taat vaatas võõrast altkulmu 'ebasõbralikult v. umbusklikult'. Poiss vaatab kortsus kulmul enda ette. Vaatas korraks kõrvale, teisele poole. Vaatasin uurides ümberringi, aga kedagi ei olnud näha. Mineja vaatas mitu korda vilksamisi üle õla. Vaadake, mehed, mis imelik asi sealt paistab! Vaatan ja vaatan, aga ei tunne tulijat. Ülalt tornist vaadates oli kogu ümbrus selgesti näha. Päike on nii hele, et lausa valus vaadata. Mehe silmad vaatavad, üks silm vaatab veidi kõõrdi. | piltl. Sul peab olema julgust endasse vaadata. Rindel tuli korduvalt surmale silma vaadata 'surmaohus olla'. Olukorrale tuleb kainelt silma vaadata. Me peame tõele näkku vaatama. Tal oli alati julgust raskustele näkku vaadata. On vaja julgemalt tulevikku vaadata 'tulevikku silmas pidada'. Vaata ette, vaata taha, muidu jääd sa ajast maha. || kestvamalt midagi silmadega jälgima. Kui aega jääb, tahaksin veidi teie linna vaadata. Vaatasime filmi, televiisorit, ooperit. Külalised vaatavad pildialbumit. Vaatasin näitusel suurte meistrite kuulsaid maale. Tiidul oleks nende pool palju vaadata. Vaatab teleskoobiga tähti. Kas sa oled vahel pilvi vaadanud? Seisatus ja jäi poiste pallimängu vaatama. Perenaine vaatab, kuidas kari koju tuleb. Istus jõe ääres ja vaatas voolavasse vette. Vaatan, mis sul siin müüa on. Lausa vastik vaadata tema tembutamisi. Mine ja vaata, mis seal toimub. Peab vaatama, et kõik läheks hästi. Vaata ümbritsevat elu ja jälgi ka ennast! Lust vaadata, kuidas töö edeneb. Ma olin ajalehti vaadanud 'lugenud' ja teadsin maailmasündmusi. Sa ikka vaata raamatutesse ka vahel 'loe v. õpi'. *Vaatasid [akna juures] oma vaatamised, ning tulid raasikese aja pärast tagasi. A. Vanapa. || tähele panema, kellelegi v. millelegi tähelepanu pöörama, märkama, nägema. Kes enam vaatab neljakümneaastast naist! Ei tema Mallest hooli, vaatab nooremaid. Ta on truu oma naisele, teisi naisi ei vaata. Tasub vaadata, mis ta nüüd ette võtab. Varssa vaadatakse märast, tütart tunnistatakse emast. *Koer vaatas, et temaga enam ei tegelda, ja tujutsemisel oligi lühike ning järsk lõpp. S. Truu. || uurima, uurides tutvuma, selgust võtma vms. Tulen ja vaatan, kuidas te seal elate. Tuleb minna kohapeale vaatama, kas neil juttudel on tõepõhja. Vaja vaadata, kas poiss on kodus. Vaata õige, mis ta tahab! Mis siin vaadata, asi niigi selge! Hakkad asja lähemalt vaatama, selgub, et puha pettus. Vaatad ja vaatad küll, aga aru ei saa. Ma otsekohe vaatan, mis neile abilistele tööks anda. Eks vaata 'otsusta' ise, mis nüüd ette võtta. *Oodati lund ja marti, vahiti madalal taevavõlvil voogavaid halle pilvi, uuriti lepaurbi, vaadati seapõrna, jälgiti linnuteed .. R. Sirge.
2. piltl (millegi elutu v. abstraktse kohta:) otsekui vaatama (1. täh.) Päike vaatas läbi pilvede, juba madalalt üle puude latvade. Tähed ja kuu vaatasid alla maa peale. Mäel asuv katedraal vaatab üle kogu linna. Pilkasest pimedusest vaatavad akende tulesilmad. Seintelt vaatavad esivanemate portreed. Üle plangu vaatavad raagus puud. Hooned on viletsas olukorras: igalt poolt vaatab abitus ja armetus. || millegi poole suunatud olema. Maja aknad vaatavad läände. Suvila vaatas akendega merele. Korteri aknad vaatavad kahjuks tagahoovi. Kahuritorud vaatavad merele. Mehel oli ülespoole vaatav ninaots. *.. nägin, et laeva nina vaatas maakaare poole. Tähendab, tuul oli edasiminekuks aitaja. H. Sergo.
3. kedagi külastama, kellegi juures käima. Läks haiglasse ema vaatama. Naabrid tulid haiget vaatama. Lähen linnas korraks ka Erikat vaatama. Mine teda tingimata vaatama, tal oleks sellest hea meel. Käisin Tartus sugulasi, koolivenda vaatamas. Onu ei ole enam kaua meid vaatamas käinud. Miks sa meid sagedamini vaatamas ei käi?
4. kellegi järele valvama v. millegi eest hoolt kandma. Vaata niikaua lapse järele, kuni ma poes käin! Karjased vaatasid karjamaal, niidul lehmade järele. Käis aeg-ajalt ristikuädalal loomi vaatamas. Tuleb vaadata, et loomad ei läheks paha peale. *Au ajate teie taga, aga selle järele ei vaata sugugi, kuidas teie maja asjad ja värgid peavad korras seisma. J. Kunder. || kontrollima, üle vaatama. Käib hommikuti lahesopis mõrdu vaatamas 'kas neis kalu on'. Mine vaata, kas külalistele määratud toad on korras! Kes siin vaatab remondi järele? 'jälgib selle kulgu'. *Ma pärast vaatan niidumasinat, homme siis saab aega viitmata kohe põllu peale. V. Ilus.
5. otsima, leidma, hankima. Ma vaatan sulle veel paar meest appi. Tuli hakata uut sulast vaatama. Vaadake mulle homseks mõni asendaja! Eltsule lubati tubli kavaler vaadata. Tuleb hakata tulusamat tööd, uut töökohta vaatama. See korter on vilets, peab vaatama uue. Kavatseb alevis äri avada, juba ruumidki valmis vaadatud. Vaata neile toidupoolist lauale, midagi hamba alla 'süüa'. Hakkas külalisele süüa vaatama. Lapsed, vaadake külalisele istet! Astus tuppa ja vaatas vaba tooli järele. Vaata endale õhtuks midagi kenamat selga! Akna ette peab puhtad kardinad vaatama. *.. tarvis on [linnast] vaadata vikateid lähenevaks heinaajaks, hangusid sõnnikuveoks, adrasahka kesakünniks. O. Luts.
6. (millegi tulevikus toimuvaga ühenduses:) aru pidama, järele kuulama, kaaluma, otsustama; selgust saama. Täna ma ei saa kuidagi, vaatame esmaspäeval. Vaatame seda majamüügi asja tuleval nädalal. Kuulame järele, vaatame, mis teha annab. Ostuga pole kiiret, eks jõuab veel vaadata, kui tagasi tulen. Praegu pole aega, eks suve poole vaata! Eks vaatame, mida ema selle kohta ütleb. Mis mina, eks nad vaadaku ise, kuidas oma töödega jõuavad. Ma veel vaatan, kellele oma tütre annan! Eks vaatame, kelle närvid enne üles ütlevad! Küll ma vaatan, kui kaua sa vastu tõrgud! (ähvardus). *Küllap sa saad elus endale palju sõpru, eks siis vaatad, kas see on hea või halb. A. Valton.
7. mingist seisukohast, vaatepunktist lähtuma, seda silmas pidama. Sellest seisukohast, aspektist vaadates on talurahva nõudmised õigustatud. Mina vaatan sellele asjale mõnel määral teisiti. Ajalehte välja andes ei vaadanud ta kulude peale. Olen seesugusele olukorrale alati nagu ideaalile vaadanud. Vaatame nüüd asju läbi faktide prisma. Autor vaatab sündmusi läbi peategelase silmade. *Nii et ilmale ei maksa suurt vaadata. Kevadine ilm on muutlik. Tuleb minna. R. Sirge.
8. kellessegi v. millessegi teat. viisil suhtuma. a. (halvakspanevalt v. umbusklikult, mitte heatahtlikult). Laevamehed vaatasid tolliametnikele üldiselt viltu. Parem seltskond vaatas temale viltu. Kohalik rahvas vaatab sellisele ebaausale äritsemisele viltu. Igale uustulnukale vaadati maakohas esialgu pisut kõõrdi. Vaatab seltskonna peale üle õla 'üleolevalt'. Hea pilguga niisugustele tegudele ei vaadata. *Kuid voliniku ettepanek oli liiga julge. Vana korra esindajad vaatasid sellele kõõrdi .. A. Tungal (tlk). b. (üldisemalt hrl. positiivselt, eriti võrdlustes). Edasine oleneb sellest, kuidas ülemus asja peale vaatab. Kui niimoodi vaatab elu peale vana inimene, siis on see arusaadav. Teda vaadati kui imelast. Ma pole iial vaadanud temale kui omasugusele. Ta vaatab minia kui oma tütre peale. Meid vaadati nagu vallutajaid. *Vaatasin jooksupoisi ametile nagu hädavajalikule vaheastmele oma elu tõusutrepis. P. Krusten.
9. ‹hrl. imperatiivi 2. pöördes adverbi- v. interjektsioonilaadselt› kõnek kasut. nõrgenenud tähenduses. a. tähelepanu juhtides, seletades, nentides, kinnitades (tihti lause algul ka pöördumisena). Nojah, vaadake, nüüd on selline lugu. Vaadake, minu nõu siin üksi ei aita. Vaadake, armas proua, mul ei ole praegu võimalik üüri maksta. Vaata, poiss, sa pead paremini õppima! Vaata, seda ma sulle ei soovita. Vaata siis, mis kõik võib juhtuda. Vaata, seepärast ma sinu juurde tulingi. Vaata, nii ma olen seda asja mõelnud. No vaata, siis on ju kõik hästi! Minul poleks sellest sooja ega külma, aga vaata, perenaine käsib! *Kui praegu otse küsiks, küllap ta, vaata, vastakski: nii jah on, aga ise tean, mis teen! E. Rannet. b. imestust, üllatust väljendades. Vaata aga vaata, kui suur poiss juba! Vaata-vaata, isegi mõlemale jätkub! Eks vaata, kui terane laps! Vaata ikka, kui nutikas! Vaata kavalpead, mis välja mõtles! Vaata hullu, mis tembuga hakkama sai! Vaata imet, see ju päris siid kohe! Vaata sindreid, ma ei uskunudki! Vaata kus tükk – unustasin! No vaadake, kuhu sattusime! „Vaata sunnikut!” imestati. *Või targematel meestel on kõigil oma elamine, vaataks! R. Vellend. c. halvakspanu, hoiatust, käsku vms. väljendades. Vaata maita, paganat, raibet! Vaata et sa õiget momenti maha ei maga! Vaata et sa sellest kellelegi ei kõssa! Vaata et sa minemata ei jäta! Poiss, vaata et sa kella seitsmeks tagasi oled! Vaadake te mul, sänikaelad, et te jälle pahandust ei tee! Vaadake, et te laua ära koristate! Vaata, kui annan sulle veel naha peale!
10. ‹koos sidesõnaga et moodustab adverbilaadse ühendi› vaat et, peaaegu, äärepealt. Teda tunneb väikses linnas vaata et igaüks. See maja on vaata et sajandivanune. Sadas vaata et õhtuni välja. Teda peetakse peres vaata et muidusööjaks. Maret on Jaanist vaata et pikemgi. Lähima järveni tuleb vaata et päevateekond. Tuul puhus lahesopi vaata et kuivaks. Sügis kisub vaata et juba talve poole. Ta on nii hirmus kõhn, vaata et tuul lükkab pikali.

vahepeal
I. ‹adv›
1. millegi vahel toimuval v. toimunud ajal, mingi ajavahemiku sees. Tee vahepeal, mis tahad, aga õhtuks ole tagasi! Ma lähen vahepeal koju, söön ja tulen siis tagasi. Puhka natuke vahepeal! Magasin ühtejärge kaheksa tundi, ärkamata kordagi vahepeal. Käime natuke ära, vahepeal ei juhtu siin midagi. Keegi helistas sulle vahepeal. Ilm oli vahepeal pilve läinud. Vahepeal on siin olnud suur tulekahju. Maaharimine oli vahepeal unarusse jäänud. Möödus hulk aastaid vahepeal, enne kui jälle kohtusime. *Õppused, vahepeal kuu aega kindlustustöid ja jälle õppused. P. Kuusberg. || üksvahe, mingil teat. perioodil. „Olin siin vahepeal gripis,” kirjutab poeg emale Tartust. Õppis ülikoolis füüsikat, kuulates aga vahepeal ka filosoofialoenguid. Vastasmeeskonnal oli vahepeal koguni kümnepunktiline eduseis. *Saare noorhärra kuuldi ikka olevat teisel [= Teelel] suur peigmees, aga vahepeal oli jälle kuulda, et asi katki jäänud .. O. Luts. || sedaaegu, selle aja sees. Läks mööda paar päeva, vahepeal olime juba üksteisega tuttavaks saanud. Lehitsege seda albumit, ma panen vahepeal kohvivee tulele. Vahepeal, kui ma väljas käisin, oli keegi mu koha ära võtnud.
2. asukohalt, asetuselt millegi vahel. *Igatahes ei ole kunagi ülearune kuulata vastaspoole argumente, sest tõde on kuskil seal vahepeal. H. Rajamaa.
II. ‹postp› [gen]
1. paiknemiselt v. seisundilt millegi vahel. Kõrge küngas maantee ja järve vahepeal. Viibis une ja ärkveloleku vahepeal. Oma arenemisastmelt seisab ahvinimene inimese ja ahvi vahepeal. Sisu poolest on nimetatud raamatuke tõsi- ja populaarteaduse vahepeal.
2. ajaliselt millegi vahel. Ta saabus kella kahe ja kolme vahepeal. Õpingute vahepeal oli ta ühe aasta töötanud. *Kahe ostja vahepeal puhus lihunik väikest pasunat ja vaatas üles küla poole .. T. Hallap (tlk).

vahvärk ‹-värgi 21› ‹s›
kõnek ehitise sõrestik. *Õhtuks olid nad nii kaugel, et vahvärk sai püsti .. V. Ilus.

ära varjama
(ära rõhutab täielikkust:) varjama (hrl. 1. täh.) Puud läksid nii jõudsasti kasvama, et varjasid valguse ära. *Ka meie kõhud olid õhtuks nii suured, et varjasid ülalt vaadates saapaninad ära. J. Peegel.

veri|rakkus
verirakkudega, verivillis. *Neil neetud tarnadel on oma süllapikkused juured, õhtuks on külalaste käed jälle verirakkus .. K. Saaber.

viha|mees
viha pidav inimene (oma vihaaluse suhtes), vaenlane. Tal ei ole vihamehi. Juhtus, et hommikused sõbrad olid õhtuks vihamehed. Põlised vihamehed leppisid ära. Jäi naabriga eluajaks vihameheks.

ette viima
(midagi kellelegi) söömiseks v. joomiseks viima. Õhtuks pole sigadele midagi ette viia. Vii koerale söök ette.

vurr ‹-i 21› ‹s›

1. pöörlev keha. a. vurrkann. Puust, plekist vurr. Vastlapäeval tehti vurre seajalakontidest. Poiss tõmbas, laskis vurri undama. | (võrdlustes). Iga päev lase ringi nagu vurr. Koer kargles mööda heinamaad ringi kui vurr. Tiirutas, keerles vurrina ümber partneri. Suurtest askeldustest käis pea õhtuks vurrina ringi. b. aiand mee vurritamise riist. Raamid paigutatakse vurri ja hakatakse vurritama. c. füüs güroskoop
▷ Liitsõnad: luuvurr; meevurr.
2. pöörlemine, pööre, tiir. Iluuisutaja tegi hüppeid ja vurre. Õppisime rumbas tegema vurri paremale. Vurri lastes lendavad kivid nõlvakust alla. Noorikute värtnad lõid vurri 'veeresid vurinaga'.

võibuma ‹37›
murd väsima. Õhtuks on kõik võibunud, nii loomad kui inimesed.

läbi võtma

1. läbi tungima. Elektrisaag võtab jämedast tüvestki läbi. Tuul võttis õhukesest mantlist kergesti läbi. *Maa polnud veel nii kõva, et teivas ei võtaks kahutanud koorest läbi .. A. Kalmus.
2. põhjalikult, kogu ulatuses läbi arutama, õppima jne. Külaeided võtsid kõik uudised läbi. Närilisi pole me koolis veel läbi võtnud. Sa ju ei kuulanudki, mis tunnis läbi võeti. Võta see peatükk põhjalikult läbi. Lavastaja tahtis kogu stseeni uuesti läbi võtta. *Ta uitas oma mõtetega noorusmail, võttis läbi kogu elu .. A. Uustulnd.
3. noomima, läbi sõimama. Õpetaja võttis poisi spikerdamise eest läbi. Süüdlane otsustati kurjal kombel läbi võtta. *Karjalapsega riidles perenaine, sulast sõimas peremees, selli võttis läbi meister ... A. Vanapa.
4. võhmale võtma, ära väsitama. Töö oli raske, õhtuks võttis päris läbi. Suur treeningkoormus võib sportlase füüsiliselt läbi võtta. Pidev pinge võtab närvid läbi.

välk ‹välgu 21› ‹s›

1. ereda valgussähvatusena nähtav võimas looduslik sädelahendus pilves, pilvede vahel v. pilve ja maapinna vahel. Haraline, siksakiline välk. Lööb, heidab välku. Taevalaotuses sähvib, ristleb, lookleb välke. Sähvatas välk ja kärgatas kõu. Käis hele plaksatus – välk lõi sisse. Välk oli löönud puusse, kivisse, merre. Maja läks välgust põlema. Välk lõi karjamaal lehma maha. Esmaabi välgust rabatule. Lõi akna välgu kombel, kiirusel 'väga kiiresti' kinni. | (võrdlustes). Nagu välk oli ta jalul. Järsku kargas rebane välja nagu elav välk. Põgenes kiiresti kui issanda välk. Kardab ajakirjanikke nagu vanapagan välku. Äkki nagu välk tuli meelde unustatud tõotus. Sõnum tabas teda ootamatult nagu välk selgest taevast. Valus tõdemus lõi kui välk läbi ta südame. Jäi seisma nagu välgust rabatud 'jahmunult'. *Paharetid ja sortsid jooksnud vante mööda üles nagu õlitatud välgud .. H. Sergo. | piltl. Nii raske töö, et õhtuks löövad jalad välku 'valutavad'. Poisi pärast on vanemad mitut välku näinud 'muret tunda saanud'. Köster tegi poistele välku ja müristamist. Välk lõi sisse, kui pettus ilmsiks tuli. *Ta teab, et õpetaja Soakas ainult müristab, aga välku ei löö. H. Pukk. *Siis aga lõi arusaamise välk raudse haamrina minu ajudesse. L. Perandi. || (tunderõhulistes hüüatustes meelepaha, kohkumise vm. väljendamisel). Et välk ta maha lööks! Tabagu varast issanda välk!
▷ Liitsõnad: joon|välk, kera|välk, kett|välk, pind|välk, põuavälk.
2. piltl. a. (muu valgusevälgatuse v. sähvatuse kohta). Püssitäägi, mõõga valge välk. Soomusautod lõid igast praost välku. Välke pilduv rubiin. Silmad löövad, pilluvad välke. *Kaamera surises, fotoaparaadid sähvatasid sinakaid välke .. T. Kallas. b. kõnek (muu kohta). Fotomees võtku ikka välk 'välklamp' kaasa. Õhtuti mängisime välku 'välkmalet'.

väsima ‹37›

1. töö, pingutuse vms. tõttu kehaliselt v. vaimselt jõuetuks v. rammetuks jääma, vaevatuks muutuma, head vormi kaotama. Metsamehed olid õhtuks raskest tööst väsinud. Väsisime pikast teekonnast, jooksmisest. Hobune väsis kiirest sõidust. Lõpuks väsitakse ka suvisest kuumusest. Ema on vana ja väsib ruttu. Ta on nii väsinud, et peab tihti puhkama. On närvipingest lõpmata, surmani väsinud. Tundis end väga väsinuna. Pikapeale väsivad lihased, jalad, käed, närvid (ära). Süda ei tohi väsida. Silmad väsisid viletsa valgusega lugemisel. Vastab väsinud häälel. Näol on väsinud ilme. Saadeti väsinud närve kosutama. Tahtis sellest rääkida hommikul, selge ja väsimata peaga. Väsinud vaim igatses puhkust. *Laps karjus enda väsinuks ja ema viis ta magama. U. Masing. | piltl. Vihmavaling hakkas väsima. Sügise lähenedes päike väsis ja vajus ikka madalamale. Armastus ei väsi iial ära. *Kuid varsti väsisid need küsimised ja jutud. A. Mälk. || küllastuma, tüdima. Oleme väsinud ootamast, istumast. Ei tema lõbutsemast väsi! Üksluisest tegevusest väsitakse kiiresti. *Viimane kord, mida õde ei väsinud meelde tuletamast, oli juhtunud pool aastat tagasi. K. Ristikivi.
2. (eseme, materjali kohta:) kuluma; järele andma (1. täh.) Mast tikub isegi ühe suvega väsima. Taskus oli ainult üks väsinud viieline. Liited väsivad pikaaegse koormuse all. Vana diivani väsinud vedrud.

õhtu ‹1› ‹s›

1. päeva lõpuosa. Pime, pikk, vihmane õhtu. Kevadine, hilissügise, septembrikuu õhtu. Varajane õhtu. Jõululaupäeva õhtu. Õhtu on juba käes. Saabus, jõudis õhtu. Päev kaldus õhtusse. Päev vajub, kisub õhtule. Päev on juba õhtus, õhtul. Õhtu langes maale. Õhtu otsa 'terve õhtu' ajasime juttu. Õhtu eel, vastu õhtut. See sündis õhtu poole ööd. Laupäeva õhtul tehti sauna. Saade algab kell kümme õhtul. Uinus õhtul vara. Õhtuks jõuti kohale. Töö käis hommikust õhtuni. Ära hõiska enne õhtut! Hommik on õhtust targem. | kõnek. Tere õhtut! Head õhtut! || (tööpäevajärgse õhtuse vaba aja kohta). Reedel saadi varem õhtule. Nad lasti juba lõunast õhtule. Kui põld küntud, jääme õhtule. Heinalised läksid õhtule. || piltl (esineb väljendites aja kulu(ta)mise kohta; eluõhtusse jõudmise kohta; millegi läbikulumise, otsalõppemise kohta). Saadab, veeretab päevi õhtusse. Veab oma päevakesi niisama õhtusse, õhtule. Päevad läksid vaikselt hommikust õhtusse. On oma päevad õhtule elanud rentnikuna. Elupäevad kalduvad õhtule. Vanaisa päevad saavad varsti õhtusse. Eluvanker veeres õhtule. Ta elu on juba õhtul. Ära karda, su päevad pole veel õhtul. Mine sooja, muidu oled omadega õhtul! Auto, firma on omadega õhtul. Mu jõud ja jaks on õhtul.
▷ Liitsõnad: argipäeva|õhtu, augusti|õhtu, eel|õhtu, halla|õhtu, hilis|õhtu, kevad|õhtu, laupäeva|õhtu, märtsi|õhtu, neljapäeva|õhtu, novembri|õhtu, pühade|õhtu, pühapäeva|õhtu, suve|õhtu, sügis|õhtu, talve|õhtu, tormi|õhtu, tuisuõhtu; eluõhtu; jaani|õhtu, jõulu|õhtu, kadri|õhtu, mardi|õhtu, vana-aastaõhtu.
2. õhtusöök. Pererahval on õhtu alles söömata. Istuti õhtut sööma. *Võib-olla mõnele suursaksale on need seitsmest-kaheksast söögist koosnevad lõunad ja õhtud vaid keskmise moonaka pruukostid. J. Sütiste.
3. ‹hrl. liitsõna järelosana› õhtupoolikul toimuv etendus, kontsert, ettekanne, koosviibimine vms. Selts korraldas Tammsaare õhtu. Sonaatide õhtu. Inglise keele õhtu. Teenis õhtu pealt kolm tuhat krooni. Korraldas perekondliku õhtu.
▷ Liitsõnad: austamis|õhtu, autori|õhtu, ava|õhtu, diskussiooni|õhtu, filmi|õhtu, gala|õhtu, kamina|õhtu, kirjandus|õhtu, klassi|õhtu, klaveri|õhtu, kohtumis|õhtu, kohvi|õhtu, kohviku|õhtu, kursuse|õhtu, küünlavalgus|õhtu, lahkumis|õhtu, luule|õhtu, lõkke|õhtu, lõpu|õhtu, mälestus|õhtu, noorte|õhtu, peo|õhtu, pidu|õhtu, poissmehe|õhtu, puhke|õhtu, sauna|õhtu, soolo|õhtu, sõprus|õhtu, tantsu|õhtu, teatri|õhtu, tulu|õhtu, tutvumis|õhtu, vaidlus|õhtu, vestlus|õhtu, viiuliõhtu.
4. lääs, läänekaar. Õhtu pool ajab pilvi üles. Tuul puhus õhtu poolt. Kambri aknad on vastu õhtut. Päike kaldub, vajub, veereb õhtusse, õhtule. Päike on juba pooles õhtus 'pooles läänetaevas'. Päike on õhtus 'loojumas'. Mõis jääb linnast kaks versta õhtu poole.

õige ‹adv›

1. ‹hrl. adjektiivi v. adverbiga› (tugevdavalt, määra rõhutavalt:) (peaaegu et) väga, üsna (suurel määral); üpris. Olin siis veel õige väike. Tüdruk näeb uues kleidis õige kena välja. Keel on juba õige pehme. Oli juba õige pime, kui koju jõudsime. Selle kohta on andmeid õige napilt. Asjaga tehtigi õige pea algust. Liha jäi õige pisut tooreks. Õige terav nuga. Õige sügav järv. Ema on õige vihane. Matsalu linnulaht on õige liigirikas. Oli kuulda õige vaikset muusikat. Sattus õige täbarasse olukorda. Ärkas õige vara. Oli õhtuks õige väsinud. Oodata jäi veel õige mitu päeva.
2. (ütlust alustav sõna, tugevdab halvakspanu, pahameelt vms.:) kah (3. täh.), ena, vaat kus. Õige mul lilleke! Õige mul õpetaja väljas! Õige saksad, neile ei meeldi jala kõndida! Õige mul asi, asja! Õige mul varandus, paarsada krooni. || (eitust väljendavana). Õige ma teda kardan 'ma ei karda teda'.
3. ‹üldlaiendina› tugevdab öeldava tähendust. Mine sa õige metsa oma jutuga! Keri õige põrgu! Ütle õige välja, mis sa sellega mõtled. Näeb halb välja, tea kas hakkab õige surema või? Kui prooviks õige kah kätt? Vaja õige poes ära käia. Läheks õige randa. Keedame täna õige suppi.

sisse õnnistama

1. kasutuselevõtu puhul õnnistama (2. täh.), sisse pühitsema. Õnnistati sisse uus kirik, klooster. Sügisel võib pühakoja juba pidulikult sisse õnnistada. Mälestussammast, lippu, laeva sisse õnnistama.
2. kasutuselevõttu tähistama (peoga, alkoholi pruukimisega). Uus maja, korter õnnistati sisse kärarikka peoga. Kutsusime õhtuks külalised, et aiakaminat sisse õnnistada.

ämbri|täis ‹s›
ämbrit täitev kogus. Ämbritäis vett, solki, liiva, briketti. Ligemale ämbritäis kartuleid. Õhtuks keedeti lõkkel terve ämbritäis kalasuppi. Veepaak oli tühi, tõin sinna kaevust mõne ämbritäie. *Vahel sai [jõest] ämbritäied ahvenaid, särgi ja lutse .. I. Sikemäe.

üht|järge ‹adv›
ühtejärge. Töötasime ühtjärge mitu tundi. Raksatas ühtjärge kolm lasku. Mardil ja Mariel sündis ühtjärge viis last. *Kui nad ühtjärge ratsutaksid, võiksid jõuda õhtuks mõisa .. K. Rumor.

üle
I. ‹prep› [gen]
1. millegi pealispinda mööda v. selle kohalt kõrgemalt ühelt poolt teisele. a. (seoses liikumisega). Vesi voolas üle paagi ääre maha. Laine lõi üle paadi serva, viis kaks meest üle parda. Jõgi tõusis, tulvas üle kallaste. Lennuk lendas üle meie peade. Poiss ronis üle aia. Kiikujad ajasid üle võlli. Astus üle kõrge lävepaku, üle ukse sisse. Mina enam oma jalga üle tema läve ei tõsta 'tema juurde, tema majja ei lähe'. Andsin kirja üle ukse 'ukse pealt' sisse. Tõmbas paar korda käega üle kandlekeelte. Äigas kiiresti luuaga üle põranda. Tõmbas lapiga üle laua ja toolide. Pühkis taskurätiga üle lauba, silmade. Kammib juuksed üle pea. Heitis jala üle põlve. Sikutas särgi, kleidi üle pea. Kohendas üle põlvede nihkunud seelikut. Viskas fotoaparaadi, seljakoti üle õla. Vanamees vaatas mind üle prillide (allanihutatud prillide korral). Mineja vaatas veel korraks üle õla tagasi, ütles veel midagi üle õla 'pooleldi tagasi vaadates'. Poripritsmed lendasid üle pea. Viha, ärritus ajas üle ääre 'hakkas välja purskuma'. Kui saad üle koera, siis saad üle saba ka. *.. õhtu eel selgus, et ollakse juba kahe rinde vahel: üle aleviku algas kahurväeduell. E. Krusten. b. (seoses asendiga, asetusega). Istus, jalad üle vankriääre rippu. Üks jalg üle teise, üle põlve. Tal on fotoaparaat rihmaga üle õla. Astub, mantel üle käsivarre. *Kõikvõimalik pudi-padi kobrutas [sahtlis] üle ääre, ainult pruuni ümbrikku polnud. A. Beekman.
2. mingi vahemaa taha (hrl. selle teise äärde) v. taga (selle teises ääres). a. (liikudes v. ulatudes). Läks üle tänava, tee. Mees astus üle õue. Poisid jooksid üle väljaku. Jalutas paar korda üle toa. Auto sõitis üle silla. Läksime jalgrada mööda üle heinamaa, soo. Teekond kulges läbi metsade ja üle väljade. Rünnata tuli otse üle lagendiku. Sõuti, ujuti üle jõe. Kuidas siit üle järve pääseb? Nad põgenesid üle mere Rootsi. Sõideti hobusega üle jää laiule. Põrandariie ulatus üle kahe toa. Suur raamaturiiul ulatus üle terve seina. Pilved tulid loodest ja läksid risti üle taeva. *Lõpuks avab ta ukse. Kahvatu koridorivalgus vibab üle esikupõranda. A. Maripuu. b. (asukohalt teises ääres, teisel pool). Ülo elab üle tänava minu vastas. Koolimaja on otse üle platsi. Üle järve on veel üks talu. Tema tuba on kohe üle koridori. Istus üle laua minu vastas.
3. mingile alale, mingisse piirkonda v. mingil alal, mingis piirkonnas. a. (seoses levikuga, liikumisega). Kuuldus, teade levis üle maa. Pasundas üle terve küla, et näe missugused nad on. Hõikas üle saali, nii et kõik kuulsid. Naer kõlas üle toa. Lasksin pliiatsil üle paberi joosta. Külmavärin, kuum hoog jooksis üle keha. Judinad jooksid üle selja. Kahvatus, puna valgus üle näo. Naeratus libises üle palgete. Õpetaja laskis silmad üle klassi käia. Peremees libistas pilgu üle oma valduste. *Tundsin, kuidas läksin üle keha punaseks ja soojaks. L. Tungal. b. (seoses esinemusega, olukorraga). See rahvalaul on tuntud üle Eesti. Teda tuntakse üle linna. Ta on tuntud üle kogu maa. Üle maa kasvas rahulolematus. Tal on sidemeid üle maailma. Mees oli kuulus üle mitme kihelkonna. Suur, üle saia lõigatud viil. See lugu on juba üle küla teada. Tüdruk värises üle keha. Naeratas, naeris üle näo. *On nii harras rahu üle kogu taeva ja vee, üle metsa ja maa, et ei söanda end liigutadagi. R. Sirge.
4. katteks peale, katma v. katteks peal, katmas. Tõmbas endal teki üle pea. Mul oli tekk üle pea. Tal on rätik üle õlgade. Tüdrukul oli kerge mantel üle suvekleidi. Tihe udu laskus üle linna. *Üle õue aga riidekatus või viinapuuväädid, mis muudavad valguse raugeks ja sumedaks. F. Tuglas.
5. mingi koha v. vahepunkti kaudu. Sõitsime Pärnusse üle Märjamaa. Väeosad liikusid üle Rõngu Valga suunas. Pihkva ja Novgorodi kaubandus käis suurelt osalt üle Tartu. *.. ka terve käsi närtsib ja sureb, alates sõrmedest üle käerandme, mööda kogu kätt üles. A. Hanko (tlk).
6. millestki kõrgemal, millegi kohal. Kõrgel üle inimeste peade lehvisid lipud. *Ja kui troopikataevas üle ookeani oli must ja üle lainete säras Lõuna Rist, siis igatsesin .. väikese valge käe järele. E. Tammlaan.
7. (ulatuvuselt:) millestki kõrgemal(e). Maa tõuseb siin kuni 300 m üle merepinna. Suusahüppetrampliin tõuseb üle puulatvade. Lapsel oli basseinis vesi üle pea. Poisid sulistasid üle põlve vees. Lumi oli sügav, tuli kohati üle saapasääre. *.. kuigi baromeeter seisis juba kolmandat päeva üle nulli, puhusid lõunakaarte tuuled ning sadas paksu lumeräitsakat. A. Gailit.
8. osutab mingile paikkonnale, kollektiivile, kus keegi v. miski on kõige parem, hinnatum, silmapaistvam, tähelepanuväärsem vms. Üle küla kõige ilusam tüdruk. Need on üle küla poisid. Paiba on ikkagi üle valla talu. Üle küla kõige rikkam peremees. Tal on maja üle alevi. Üle kooli kõige parem õpilane. Üle ümbruskonna kari, hobused. Hääl on sul küll üle küla! *.. teeme laeva üle ranna, missugust pole enne siinkandis nähtud .. A. Hint. *Alajõe poisid olid küll üle valla lakkekrantsid, mürgeldajad ja löömamehed, kuid sõnasööjad polnud nad mitte. H. Sergo.
9. osutab ajale, ajavahemikule, mille järel midagi toimub. Üle hulga aja sajab lund. Üle pika, hulga, kaua aja oleme jälle koos. Üle tüki aja oli taas pisut vaheldust. Saab sindki näha üle mitme aja. Üle mitme aasta kuulsin taas emakeelt. *Alles hiljem, üle aastate, pühendati mindki sellesse saladusse. I. Sikemäe.
10. osutab sellele, mida vahele jättes mingi tegevus kordub. Möödunud nädalal käisin üle õhtu kinos. Viibis kodus üksnes üle öö. Ta sõitis üle nädala maale. Käib poes üle kolme-nelja päeva. Loengud toimuvad üle nädala. Kartulipõld aeti üle vao lahti. *.. tšastuškade reipus on teeseldud ning tantsu trambitakse loiult, üle takti. A. Valton.
11. mingist määrapiirist rohkem (v. kaugemale), rohkem kui; ant. alla. Siin on üle tuhande krooni. Hukkus üle viiekümne inimese. Üle kahe mehe see lootsik ei kanna. Raamatukogus on üle veerand miljoni raamatu. Üle poole kivist on maa sees. Isa on juba pisut üle kaheksakümne. Ta on üle keskea mees. Külmad ilmad on kestnud üle nädala. Puul on vanust kaugelt üle saja aasta. Sellele ei või aega kulutada üle 10–15 minuti. Kell on kümme minutit üle kaheksa 'kaheksa läbi, üheksa peal'. Aeg oli juba üle kesköö, kui külalised lahkusid. Ta ei taha üle mihklipäeva oodata. Mees on üle kahe meetri pikk. Õppimises oli ta üle keskmise. Üle kõige 'kõige rohkem' meeldis talle orel. Armastas, usaldas teda üle kõige 'rohkem kui kedagi teist'. See õnnestus üle ootuste, läks üle ootuste hästi korda. Läks oma juttudega, ütlustega vahel üle igasuguse piiri 'rääkis, ütles, mis ei olnud sugugi sobiv'. Üle jõu käiv töö murdis tervise. Sa elad üle jõu 'kulutad rohkem kui majanduslikult võimalik'. Kogu see lugu käib üle minu mõistuse, mul üle mõistuse 'ma ei suuda seda mõista, sellest aru saada'. *Nad küttisid igaüks eraldi ja sageli oli nende vahemaa üle hõikeulatuse. A. Kalmus.
12. millestki valjemini, tugevamini, mõjuvamalt. Isa bass kostab ikka üle teiste jutu. Kiirabiauto signaalid kostsid üle tänavamüra. *Üle tööhäälte kostis kajakate kiljumine. H. Pukk.
13. millegi jooksul, kestel; mingi aeg läbi. Kartulid ja porgandid säilitatakse üle talve keldris. Kõikide loomade üle talve pidamiseks ei jätku sööta. Muusika, mis kestab üle aegade. *Kui järsku seal puhkes kevad, üle öö! Õhtul oli kõik külm ja hall, aga hommikul oli maa roheline ja kased lehis. K. Ainver.
14. kellelegi v. millelegi lisaks, peale. *Pulmasöömaaega oli vaaritamas kolm köögimamslit, riistapesijad üle selle .. O. Jõgi (tlk).
15. osutab hulgale, rühmale, kes midagi ühiselt teeb v. kelle jaoks midagi ühisena on v. tuleb, teat. hulga peale. Sõidurahad saadi üle hulga kokku. Küll me üle mitme midagi välja mõtleme. Õpilastel oli üle kolme õpik. Kui ta tuleb, teeme talle üle kahe tuupi! *Trööstiks vaid see, et rasv ja liha jagatakse nagunii üle paatkonna ühetasa. H. Sergo.
16. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Üle aisa lööma. Üle huulte tulema, libisema, saama. Üle kaela, küüru, turja tõmbama. Üle keele saama. Üle kivide ja kändude. Kops läheb üle maksa. See ajas kopsu üle maksa. Kellelgi nahka üle kõrvade tõmbama, vedama. Üle noatera pääsema. Midagi, kedagi üle parda heitma. Üle pea ja kaela. Kellelgi üle pea kasvama. Kellelegi üle õla vaatama.
II. ‹postp› [gen]
1. ülaltpoolt, kõrgemalt (harvemini pealispinda mööda) kellegi v. millegi kohale; ülalpool, kõrgemal kellegi v. millegi kohal. a. (seoses liikumisega, asetumisega). Ema kummardub haige lapse üle. Lugeja kummardus raamatu üle. Ta näo üle levis kerge värin. *Lõhnavate murdlainetena on heinad magaja üle kokku langenud. A. H. Tammsaare. b. (seoses asendiga, esinemusega). *.. suurel kivil seisis heledapäine, paljasäärne tütarlaps, hoides kätt silmade üle ja vahtides paadi poole. A. Mälk.
2. osutab isikule, keda haarab, valdab mingi tunne v. seisund. Suur rahu tuli tema üle. Suur rõõm tulvas minu üle. Väsimus, imelik rammestus võttis teekäija üle võimust. Palavik, haigus võttis minu üle võimust. *Mäletan kergendustunnet, mis mu üle uhkas. P. Rummo.
3. osutab sellele, keda v. mida keegi valitseb, juhib, võidab v. pääseb valitsema, juhtima. Pärisrahva üle valitsesid valged isandad. Vürst püüdis laiendada oma võimu naaberalade üle. Ta ei luba kellelgi kamandada enese üle. Sina oled teiste üle pandud, sina ka vastutad! Ta on kaotanud oma mõju sinu üle. Tüdruk ei valitsenud enese üle 'kaotas enesevalitsuse'. Järelevalve seaduste täpse täitmise üle. Maadleja saavutas oma vastase üle kiire võidu. Muinasjuttudes võidutseb headus kurjuse üle. Jaanipäeval pühitseti valguse võitu pimeduse üle. *Meeskond asus avariimaterjalidest uut kliiverpoomi valmistama, et saada jälle peremeheks laeva üle. R. Kurgo.
4. ‹sageli asendatav põhisõna elatiivilõpuga› osutab mingile teemale, ainele, asjaolule, ka isikule, mille v. kelle suhtes on juttu, kellest kirjutatakse, mõeldakse vms. Koduteel vahetati muljeid kontserdi üle. Hakkas pärima sõbra vahepealse käekäigu üle. Patsient kaebab valude üle paremas küljes. Kurtis mõnikord väsimuse, igavuse üle. Diskuteeriti moodsa kunsti üle. Keeleküsimuste üle on palju vaieldud. Peeti nõu selle üle, kuidas tööd paremini korraldada. Kohtuprotsess sõjakurjategijate üle. Mina sinu üle kohtumõistjaks ei hakka! Ma ei saa otsustada asjade üle, mida ma küllaldaselt ei tunne. Armastas teiste üle nalja heita. Nad irvitasid minu üle. Pean kõige üle veel kainelt järele mõtlema. Naerdi tema rumaluse, kergeusklikkuse üle. *Ja jutt jooksis mis soras uuema kirjanduse ja teatri üle. A. Kitzberg. || osutab mingile põhjusele, asjaolule, ka isikule, mille v. kelle pärast teat. meeleolus ollakse. Pahandas teiste hooletuse, mõistmatuse üle. Torises lohakalt tehtud töö üle. Peremees nurises teenijate üle. Mille üle sa nii kangesti kurvastad? Ma olin tema tuleku üle ütlemata rõõmus. Tunneb heameelt oma laste üle. Ära ole kade teiste inimeste õnne üle! Teiste õnnetuste üle ei sobi naerda. *Liide joodab kodus kaevu ääres lehmi, kirub ja kriiskab Maasiku üle, kes teist sarvedega sarjab. A. Mägi.
5. hrv millegi peale, midagi katma. Toidukraami üle oli laotatud rätik.
III. ‹adv›
1. (seoses mingi takistuse v. tõkke ületamisega:) teisele poole. Kuidagi ei pääse jõest üle. Jõest viib üle uhke sild. Astus, hüppas kraavist üle. Mandrilt saarele pääseb üle praamiga. Kiviaiast sai ta hõlpsasti üle. Auto sõitis sõiduteel lamajast üle. *Üsna rööbiti teega on pikk turbaauk. Üle, otse üle, kes maldab siis nüüd veel sõõri teha! Hopp! B. Alver. *Jää oli nii paks, et Olli alt käis [jõest] üle talvetee. J. Saar. || (mingi ajapiiri, asjaolu, nähtuse ületamisel). Püüdis ebameeldivast kõneainest kähku üle hüpata. Sellest probleemist ei saadud üle ega ümber, ikka ja jälle tuli see jutuks. Üle kuuekümnene mees. *Väljas valgeneb, uus päev astub öö südamest üle. O. Kool.
2. osutab millegi kohalt v. mingist paigast, piirkonnast üleminekule. Üks lennuk lendas meist üle. Esimene mürsk, kuulipildujavalang läks kõrgelt üle. Linnast läks üle äikesepilv, tugev vihmahoog. Majadest on purustav torm, rajuhoog üle käinud. Mängija lõi väravast kõrgelt üle. Siit on paljud sõjad üle käinud. *Teisel päeval kadusin ümbruskonna metsadesse. Ja kuu aega hiljem veeres rinne mürisedes üle. R. Kaugver. || osutab mingit pinda mööda kulgemisele. Sandaalide nahkrihmad jooksevad üksteisest üle. Näost libises naeruvine nagu vari üle. *Kõrget ja kumerat laupa, millest risti üle jooksid märgatavad kortsud, piirasid tuhkblondid juuksed .. S. Kabur.
3. seoses vee vm. vedelikuga osutab kaldast, nõu äärest vm. kõrgemale tõusmisele ja ümbritsevale alale v. pinnale valgumisele, selle ala v. pinna katmisele. Jõgi ujutas kevadel luhaheinamaad üle. Meri ujutas sageli rannaalad üle. Suurvesi on jõeluhad üle ujutanud. Veehoidla ehitamisel ujutati üle 'uputati vee alla' võsastikke ja heinamaid. Kraavid olid vett täis, isegi ajasid üle. Tohutu laine ujutas kogu laeva parda üle. Pada ajas, kees üle. Piim kees üle. Puder, supp kees üle. || (piltlikes väljendites seoses tundmuste väljapurskumisega, esiletulvamisega). Mu tunded keesid lihtsalt üle. Ühel päeval viskas mu närv üle: sõimasin ta läbi. Süda oli täis ja hakkas üle ajama. Süda kees tänutundest üle. Hing keeb vihast üle. Temas oli palju sappi ja nüüd see kees üle. Miks sa nii ägedaks läksid, mis su karika üle ajas? Vaidlus oli äge, kõik keesid pisut üle. || (piltlikes väljendites seoses ohtra, ülirohke esinemusega). Inimmurd ujutas perrooni üle. Metsaalune on ülastest lausa üle külvatud. Mürtsus muusika ja möödujad puistati üle konfettidega. Turg ujutati üle odavate toodetega. Võitjad külvati üle lillede ja kingitustega. Vanamoor puistanud neid üle needuste ja sõimurahega. Ema külvanud ta üle liigse hellusega. *Aga meie eriliste mugavusteta peatuspaik on üks väheseid, mida ei ujuta üle tüütud ühepäevasuvitajad. P. Viires (tlk).
4. osutab mingi tervikpinna mõjutamisele, seda mööda liikumisele. a. (töötamisel, töötlemisel). Tõmbasin põrandad märja lapiga üle. Õhtul peab põrandad üle võtma 'üle pesema'. Käis kõik riiulid tolmulapiga üle. Hommikul pühiti kogu õu üle. Teerajad on hoolikalt üle rehitsetud. Nühkis üle kõik riiulis olevad klaasnõud. Viksisin oma tolmused kingad üle. Kortsunud kleit tuleb triikrauaga üle lükata. Küntud põld käidi veel äkkega üle. Toimetaja käis käsikirja(st) hoolikalt üle, kohendas ja parandas. Sõjavägi röövis kõik talud paljaks, nagu oleks rohutirtsuparv üle käinud. *Küll sööd [hobuseliha], kui muud pole! Lintsid isegi sõrmed üle. L. Promet. b. (pesemisel, valamisel). Uhab, hõõrub, valab end hommikul külma veega üle. Ma olen higine, loputan end duši all kergelt üle. Uhab nõud kraanikausis üle. Juurviljad loputatakse pärast koorimist veel kord külma veega üle. Muru piserdati hommikul veega üle. Sagar vihma pesi maapinna üle. c. (põgusal vaatamisel, kellelegi v. millelegi pilguheitmisel). Laskis pilgu, silmad toasolijaist üle käia. Tema pilk libises minust ükskõikselt üle. Võttis ajalehe ja laskis silmad kuulutustest üle käia. Silmitses kõik paberid üle, kuid vajalikku ei leidnud.
5. osutab mingi pinna katmisele (hrl. mingi aine- v. materjalikihiga). Seinad värviti või lubjati üle. Praod võõbati lubja ja tsemendiga üle. Paadilauad koolutati ja tõrvati üle. Sõidutee prügitati kõigepealt kergelt üle. Katus tõmmati esialgu tõrvapapiga üle. Uue riidega üle tõmmatud tugitoolid nägid kenad välja. Uks oli vaskplekiga üle löödud. Paiksed laplased katsid oma kojad laudadega või mätsisid turbaga üle. Määris oma suusad hommikul kergelt üle. Mehe parukas oli üle puuderdatud. Lakib oma küüned üle. Praekala puistake kergelt riivjuustuga üle. Pelmeenid on kastmega üle valatud. Kriimustused on soovitatav joodiga üle käia. *Järv läikis, kui oleks ta hõbevärviga üle pintseldatud. H. Väli.
6. teisale, teise paika v. teisele (töö)alale. Kolis peagi Keilast üle Tallinna. Instituut kolib varsti üle uude hoonesse. Asutus viidi Müürivahe tänavalt üle Laiale tänavale. Ministeerium toodi Tallinnast üle Tartusse. Mitu madrust läks Inglismaal üle teisele laevale. Palus end teisele tööle, teise osakonda üle viia. Astus algul filoloogiateaduskonda, kuid läks sealt järgmisel aastal üle usuteaduskonda. Mitu jalgpallurit tulid meile üle teistest klubidest. Arsti optimism kandus üle ka patsiendile. *Ja viimati vastab see tõele, et mõtted kanduvad üle. V. Gross. || siirdes midagi teisale, teise paika. Verd, vereplasmat kantakse üle. Elektrienergiat on võimalik kergesti üle kanda. Palk kantakse üle töötaja kontole. Kellele tuleb raha üle kanda? Kontsert kantakse raadios, televisioonis üle.
7. kelleltki teiselt oma valdusse v. enda peale (täita, käsutusse, juhtida vms.). Enamlased võtsid linnas võimu üle. Võim läks üle uuele valitsejale. Mässulised olid juba politseijaoskonna üle võtnud. Juhtkonnal õnnestus laev mässajatelt uuesti üle võtta. Tema surma korral läheb vara üle pärijatele. Vanem poeg võttis isalt talu üle. Tema lastest ei tahtvat ükski ametit üle võtta. Leitnant võttis juhtimise üle. Võtsin valvekorra eelmiselt valvurilt üle. || mujalt, teistelt omaks. Semiidi hõimud võtsid üle sumerite kultuuri. Roomlased võtsid kreeklastelt üle jumalad, kuid andsid neile teised nimed. Naabritelt üle võetud kombed, tavad. *Olin mõne aastaga Pauluselt juba paljugi üle võtnud. Jäljendasin teda endale märkamatult. E. Tegova. || ‹hrl. koos verbiga lööma› kellegi teise käest näpates v. kavaldades endale. Passi peale, et keegi sul rahakotti taskust üle ei löö. Ära jäta asju lohakile, lüüakse veel midagi üle. Milda löönud Annelt kavaleri üle. Püüdis korduvalt teiselt tantsupartnerit üle võtta.
8. teisele poolele, vastase poolele. Üritas vaenlase poolele üle joosta, kuid tabati. Mõned mehed, väeosad läksid lahingute ajal üle. Mitmed reeturid jooksid üle. Püüti lubadustega, äraostmistega mõnda meest vastasparteisse üle meelitada.
9. osutab seisundi, olukorra, tegevuse vm. vahetumisele, teistsuguseks minekule. Mõnesaja meetri järel läheb võpsik üle lausa sooks. Linnakese peatänav läks peagi üle maanteeks. Üksikud sajupiisad läksid varsti üle lausvihmaks. Kevad hakkab juba üle kasvama suveks. Healoomuline kasvaja võib üle minna pahaloomuliseks. Poiste lõõpimised läksid üle vastastikuseks nääkluseks. Ujuja läks kroolilt üle liblikujumisele. Palkehitistelt mindi üle kivihoonetele. Talupojad läksid üle vene usku. Joomalauas mindi kiiresti üle sinatamisele. Algul räägiti küll soome keeles, kuid siis mindi üle inglise keelele.
10. esineb ühenduses mingi kontrolliva tegevusega. Luges talle ulatatud rahatähed hoolikalt üle. Ta ei hakanud kaasatulijaid üle lugema. Mõõtis riidetüki üle – sellest peaks pluusiks piisama. Mõõtis vahemaa sammudega üle. Iga lennu eel vaadatakse lennuki mootorid põhjalikult üle. Õpetaja vaatas poiste töö üle ja jäi rahule. Enne teeleasumist on veel üht-teist seada ja üle vaadata. || uuesti. Pidime tehtu veel kord üle tegema. Koorijuht laskis mõnd kohta korduvalt üle laulda. Pean vist üle küsima, mis ta tegelikult soovis.
11. jõu poolest vm. suhtes võimsam, vägevam, silmapaistvam kellestki. Katsusid maadeldes jõudu – kumb on üle. Minu jõud käib temast üle. Nendest kividest sinu jõud küll üle ei käi. Tugevuselt on ta minust üle mis üle. Anna talle kere peale, sa oled ju temast üle. Lahingus olid ristirüütlid eestlastest üle. Ta on tennisemängus minust üle. Paistab, et vaimselt on nad meist pea jagu üle. Käib oma mõistusega mõnestki koolitatud mehest üle. Töödes, väitlustes on ta kõigist üle. Õppimises oli ta klassis teistest kaugelt üle. Aerutamises lööb ta sind kindla peale üle. Kange naine: mõneski asjas oma mehest üle. Minu tahtmine käis tema omast üle. Maailmas on asju, mis tema arusaamisest üle käisid 'mida tema ei mõistnud'. Jõu poolest on karu teistest loomadest üle. Kaardimängus on emand soldatist üle. || ‹koos verbiga mängima› vastas(t)est paremini, oskuslikumalt. Mängis oma vastase strateegiliselt üle ja võitis. Maardu jalgpallurid mängisid meie meeskonna lihtsalt üle.
12. kuuldavuselt millestki valjemini, kõvemini. Püüdis lärmist, masinamürast üle karjuda. Vaieldi ägedalt ja karjuti üksteisest üle. Laulmisel käis tema hääl ikka teiste omast üle.
13. lubatust, taluvusest, ettenähtust, normaalsest rohkem, liiga (palju), ülemäära. Mootor kuumenes üle. Ahje ei tohi külmaga üle kütta. Paat on lastiga üle koormatud. Olen viimasel nädalal üle töötanud. Ta on töödega üle koormatud. Koormab end kohustustega üle. Pingutab tõsidusega üle. Ära pinguta üle! Lilli ei tohi üle väetada. Istikud on üle kasvanud. Üle küpsenud pirnid, puuvili. Ta hindas oma võimeid, võimalusi kahjuks üle. Selle hinnaga soolasid küll üle. || ‹hrl. koos verbiga pakkuma› liialdatult, rohkem kui õige, vajalik v. sobilik. Need arvud on mõnel määral üle pakutud. Ma vist pakkusin ennemalt oma ütlustega natuke üle. Põnevuse taotlemisel on kirjanik üle pakkunud. || ajaliselt rohkem kui ette nähtud. Raamatute tagastamistähtaeg on paar päeva üle läinud.
14. rohkem, enam. Valgel, mustal on ettur üle. Enampakkumisel pakutakse üksteisest üle. *.. pealegi kui üks kahest on kasvav noormees, kes sööb täismehe üle .. V. Lattik. || ‹hrl. koos verbiga elama› (ajaliselt:) kellestki kauem. Sinu mees on nii kõbus, et elab sind kindlasti üle. Tahab luua midagi sellist, mis tema üle elaks.
15. märgib olukorda, kus püütakse mingist häirivast asjaolust jagu, võitu saada v. ollakse sellest jagu saanud. Ei saa kuidagi üle luuvalust, nõrkustundest. Ta on oma kohmetusest, kurvastusest, vaimsest kriisist üle saamas. Loodan rahalistest raskustest pikapeale üle saada. Elu läheb edasi, kõige hullemast oleme juba üle saanud. Võta end kokku, sa pead kaotusest üle saama. Ära pane tema ütlemisi tähele, ole neist üle. Püüdis naljatustega argielu hallusest üle olla. Kui püüad kõigest väest, saad üle igast mäest. *Olen ikka kadestanud mehi, kes on üle minevikust ning elavad ainult olevikus ja olevikule, muidugi ka tulevikule .. Mart Kalda.
16. (millegi lakkamise v. lakanud-oleku kohta:) mööda; möödas. a. (saju vm. loodusnähtuse kohta). Vihm jäi üle. Loodame, et sadu läheb varsti üle. Vihm oli üle ja päikegi väljas. Õhtuks läks, oli tuisk üle. Raju läks hommikuks üle. b. (füsioloogilise v. psüühilise tunde kohta). Haigus, tõbi läks peagi üle. Peavalu, nohu, köhahoog läks üle. Ta on äärmiselt solvunud, viha ei lähe kuidagi üle. Mis me enam vaenus oleme, minu viha on ammu üle. Paistab, et armutuhin on poisil üle.
17. tarvitusest, vajadusest järele. Üks taldrik jäi üle. Mul jäi pisut raha üle. Väljaminekutest jäi üle kenake summa. Ehitusest jäi materjali üle. Midagi ei jäänud üle, kõik söödi ära. Parem hüva rooga üle jätta kui vatsa rebestada. Toas jäi ruumi ülegi. Meil jäi isegi pisut aega üle linnaga tutvumiseks. Paistab, et sul jääb õigust ülegi! (etteheitena).
18. ‹koos verbiga jääma› osutab kellegi piiratud valikuvabadusele mingis olukorras. Jäi üle vaid oodata ja loota. Kustal ei jäänud muud üle kui minema hakata. Poisil jäi üle ainult sõna kuulata. Küll ta nõustub, mis tal muud üle jääb!
19. ‹koos verbiga vaatama› osutab kellegi sihilikule mittemärkamisele v. et millelegi ei pöörata sihilikult tähelepanu. Tühiasjadest tuleb lihtsalt üle vaadata. Inimene õpib elus paljustki üle vaatama. *Temast ja tema vajadustest vaadati üle nagu tühjast õhust. V. Uibopuu.
20. muude tähenduslikult lahutamatut tervikut moodustavate ühendverbide osana; näit. üle astuma, üle elama, üle kasvama, üle kavaldama, üle kuulama, üle libisema, üle lööma, üle trumpama
Omaette tähendusega liitsõnad: mis|üle, seeüle

üleval ‹adv›

1. ülalpool, kõrgemal, ülal; ant. all. Üleval pea kohal sirasid tähed. Päike oli juba kõrgel üleval, kui ärkasin. Üleval taeva all lõõritasid lõokesed. Pole veel teada, mida valitsus üleval Toompeal otsustab. Üleval mäe peal oli tuuline. Üks madrus peab üleval kaptenisillal vahti. Kuulis, kuidas keegi kõndis üleval pööningul. Sina magad all, sina üleval naril. Magamistoad on üleval 'korrus kõrgemal, ülemisel korrusel'. Peremees ise elab all, üleval 'ülemis(t)el korrus(t)el' on üürilised. Elab üleval neljandal korrusel. Püksid ei seisa üleval 'langevad v. vajuvad alla'. | piltl. Ta oli kunagi seisnud seal üleval, peaaegu juhtpositsioonil.
2. liikvel, jalul v. ärkvel, ülal. Nad on harjunud õhtul kaua üleval olema. Sa oled alles, veel üleval. Ema on juba üleval ja toimetab köögis. Olin öö läbi, terve öö üleval. Uni ei tahtnud tulla – olin veel kaua üleval. *Ei-ei – see oli ikkagi päris ilmsi. Ma olen ju üleval ... J. Sütiste. || püsti. Kukkusin küll korraks, kuid olin kohe jälle üleval.
3. ülespanduna vajalikus seisus, vajalikus asendis; kasutamiseks, mingi ülesande täitmiseks valmis. Kambris on kangasteljed üleval. Kardinapuud on üleval. Sügiseks olid uue maja seinad üleval. Poistel oli üks-kaks telk üleval. Laev läheneb, purjed üleval. Astub vihmas, krae üleval 'üles tõstetud'. Õhtuks olgu puuriit üleval! Kartul on varsti üleval 'üles võetud'. Kaminas on tuli üleval, saab sooja. Mõnes majas oli veel tuli üleval 'paistis valgus'. || vaatamiseks välja pandud. Näitus on üleval veel kaks nädalat. Galeriis on üleval mitme kunstniku tööd. Ristmikul on üleval teeviidad. || kõnek kirjas, kirja pandud. See asi on ju ajalehtedeski üleval. Jätsin talle kirja, kus kõik üleval, mis ta tegema peab. *.. see seisvat piiblis üleval ja sellepärast ta piiblit uuribki. J. Parijõgi.
4. püsivana, säilivana ülal. Öösel hoiti kordamööda lõket üleval. Anton oli see, kes hoidis lauas juttu, meeleolu üleval. See probleem on meil olnud üleval 'päevakorral, aktuaalne' juba pikemat aega. *Õieti hakkas ta viha juba mööda minema ja ta katsus seda kunstlikult üleval hoida .. A. Pervik. || (koos verbiga pidama elatamise, majandusliku hoolitsemise kohta). Pidas end kuidagimoodi juhutöödega üleval. Oma palgaga ei suuda ta enam ennast ja peret üleval pidada. Vallavaeseid pidas üleval vald. Koolisööklat pidas osalt üleval kohalik omavalitsus. *Põllutöö on rahvad üleval pidanud .. C. R. Jakobson.