[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

balloon ‹-i 21› ‹s›

1. mahuti kokkusurutud v. veeldatud gaasi säilitamiseks. Akvalangi balloonid.
▷ Liitsõnad: atsetüleeni|balloon, gaasi|balloon, hapniku|balloon, suruõhu|balloon, süsihappegaasi|balloon, terasballoon.
2. aerostaat, õhupall v. nende kest
3. kitsa kaelaga suur ümar klaasanum; korvpudel
▷ Liitsõnad: klaasballoon.
4. kummipalli meenutav ese õhu- v. veejoa tekitamiseks. Pulverisaatori balloon.

liivsavi|muld
põll 20–50% füüsikalist savi sisaldav soodsaima vee-, õhu- ja toiterežiimiga muld

navigaator ‹-i, -it 2› ‹s›

1. laevnik, meresõitja. Kuulsad viikingiaja navigaatorid.
2. navigatsiooni (2. täh.) spetsialist (suure õhu- v. veesõiduki meeskonnas). Navigatsiooni õpetas merekoolis kuulus kapten ja navigaator N. *Ent tüürimees Lenke oli küll suurepärane meremees ja kogenud navigaator .. H. Sergo.

pneumo-
‹liitsõna esiosana›
1. kopsu-; hingamis-; õhk-, õhu-; näit. pneumokokk, pneumoskleroos, pneumotooraks
2. pneumaatiline, suruõhu-; näit. pneumoajam, pneumomootor

tahma|puhur
tehn seade, mis auru-, õhu- v. veejoa abil eemaldab soojusseadme küttepindadele ladestunud tuha ja tahma

territoorium ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›

1. (kellelegi kuuluv) piiritletud (maa-)ala. Linna, valla, ettevõtte territoorium. Tehase, sadama, kloostri, laagri territoorium. Merekindluse territooriumile pääses eriloaga. Kaubanduskeskus ehitatakse endise sõjaväeosa territooriumile. Uurib praeguse Eesti territooriumi vanemat ajalugu. Riigi territoorium 'riigile kuuluv ala kindlaksmääratud maa-, õhu- ja merepiirides'. Mäed võtavad enda alla 70% Austria territooriumist. Sissetung võõrale territooriumile. Okupeeritud territoorium. *Eesti rahvas kujunes ühisel territooriumil, mida piiras läänest ja põhjast Balti meri, idast aga peajoontes Narva jõgi koos Alutaguse metsade ja soodega ning Peipsi järv. A. Kask. || (loomade puhul:) liigikaaslaste eest kaitstav eluruum (2. täh.), valdusala. Loomad märgistavad oma territooriumi.
▷ Liitsõnad: hiigelterritoorium; mandaat|territoorium, vabaterritoorium; pesitsus|territoorium, toitumisterritoorium.
2. keskvalitsusele alluv hõreda asustusega kauge piirkond (mõne riigi haldusüksusena). Indias on seitse territooriumi. Prantsuse Ühenduse meretagused territooriumid.

tiib ‹tiiva 23› ‹s›

1. (loomadel, peam. lindudel ja putukatel:) keha küljele kinnituv lendamist võimaldav kulgemiselund. Pääsukese, kärbse, lepatriinu tiivad. Nahkhiire tiivad. Mesilase kilejad tiivad. Kiili võrkjad tiivad. Kirjude tiibadega liblikas. Tiibadeta putukad. Tiibade siruulatus. Pikad, lühikesed, kitsad tiivad. Kotkal on vägevad tiivad. Putukatel on harilikult kaks paari tiibu. Tiibu, tiibadega lehvitama. Tiibu laiali ajama, kokku panema. Lind sirutab tiibu, lööb tiivad lahti. Tiibadega rabistades tõusis katuselt õhku tuviparv. Mingi suur lind tõusis tiibade plaginal lendu. Kull liugleb õhus, tiivad liikumatult välja sirutatud. Tiivad lõikavad vihinal õhku. Kukk ripsutab tiiba, soputab tiibu, vehib tiibadega, laseb tiivad sorgu. Lind lösutab pesal, tiivad sorakil. Linnupojad proovivad tiibu 'lendamist'. Tiivad veel ei kanna. Part pistis noka tiiva alla. Tibud on kanaema tiiva all soojas. Hanel kärbiti tiibu. Murtud tiivaga vares. Linnuke jäi pekslevi tiivu lamama. Tiibade vihin, sahin, surin. Kogu ümbrus on tiibade põrinat täis. Laps rebis liblikalt tiiva. Ega lind kõrgemale lenda, kui tiivad kannavad. *Rukkipõllu kohal sõuab üksik vares ning kaugel lahmib tiibu vana tuuletallaja. O. Luts. | (kujutletavatel olenditel). Ingli tiivad. Laps joonistas tiibadega hobuse. | piltl (ka väljendites; vt. ka fraseoloogiaosa). Une pehmed tiivad. Öö laotas oma tiivad üle maa. Vabadus lehvitab tiibu. Rändan unistuste tiivul. Noored proovivad konkursil oma tiibu, tiibade tugevust. Looval vaimul peab olema ruumi vabalt tiibu laotada. Laseb juba esimeste raskuste ilmnemisel tiivad sorgu 'laseb meeleolul langeda, vajub masendusse'. Elu möödub tuule tiivul 'väga kiiresti'. Poiss on hakanud Roosiga tiiba ripsutama 'flirtima'. *Juliusel on oma tahtmine, oma mõttelend ja ka tugevad tiivad. L. Promet.
▷ Liitsõnad: hane|tiib, kotkatiib; ees|tiib, katte|tiib, lennu|tiib, tagatiib; liblikanimedes klaas|tiib, siilak|tiib, sinitiib.
2. eelmist meenutav, õhus v. vees liikumist võimaldav moodustis v. sõiduki osa. a. (tõstejõu tekitamiseks õhu- v. veesõidukil). Lennuki hõbedased, alumiiniumist tiivad. Lennuk kõigutas tiibu, kaldus vasakule tiivale, tegi tiibu kallutades pöörde. Tiiburlaeva tiivad. b. (seemnetel:) lendtiib. Männiseemned on varustatud tiivaga.
▷ Liitsõnad: allvee|tiib, tagatiib; lennuki kohta puri|tiib, vaidtiib.
3. millegi külgmine v. väljaulatuv osa. a. mingi pöörleva seadeldise väljaulatuv lame osa; laba. Tuuleveski tiivad. Tuulikul on kaks tiiba murdunud. *.. vesiratta tiivad olid aastate vältel pehastunud ja purunesid .. J. Mändmets. b. hoone v. rajatise peaosaga külgnev (kujunduslikult erinev) osa. Maja parem-, vasakpoolne tiib. Hoone paremas tiivas on teater, vasemas kontserdisaal. Üks ühiselamu tiibadest on nelja-, teine kolmekorruseline. Trükikojale ehitati juurde uus tiib. Võimla on koolimaja tiivas. Lossi teine tiib seisab tühjalt. c. mingi ruumi külgmine (eraldatud) osa. Saali parem-, pahempoolne tiib. *Teater on tungil rahvast täis. Parema tiiva esimeses toolidereas istuvad sakslased .. J. Sütiste. d. sõj vägede ja laevade lahingukorra v. rivistuse äärmine osa, flank. Armee vasak, parem tiib. Diviisi parem tiib murti läbi. Põhijõud koondati tiibadele. Vaenlast rünnati tiivalt. Pealöök anti vasakule tiivale. Vastane oli taganemas ka paremalt tiivalt. *Tagapool mürises ja kõmises endiselt, tiibadel löödi lahingut. H. Lepik (tlk). || sport külgmine positsioon mänguväljakul. Manööverdas ratsu teisele tiivale. Mängija ründas väljaku vasakult tiivalt, andis ootamatu löögi paremale tiivale. e. kalu suunav võrktõke kalapüügivahenditel. Mõrra, nooda, rüsa tiivad ja pära. *Räimeparv oli mõrraaia avali tiibade vahelt sisse sööstnud .. M. Rebane. f. ühetaolistest osadest koosneva eseme üks pool. Kahe tiivaga uks, värav. Kuulutus on saaliukse kinnise tiiva küljes. Altari mõlemad tiivad on avatud. Kirjutuslaua vasaku tiiva sahtlid. Kolme tiivaga peegel, kapp. Mantelhinge tiivad. g. bot liblikõie külgmine kroonleht. Õie puri, tiivad ja laevuke. h. (muid juhte). Adra tiib 'hõlm'. Ree tiivad 'reelaami külgosad'. Auto parem tiib 'poritiib' on lömmis. Tõstis klaveri tiiva 'tiibklaveri kaane' üles. *Istusime nagu enne, jälle naise küünarnukid põlvedel, käed näo ees, hommikumantli tiivad [= hõlmad] laiali. M. Kõiv.
▷ Liitsõnad: veskitiib; hoone|tiib, lossi|tiib, majatiib; ida|tiib, lõuna|tiib, lääne|tiib, põhjatiib; kuninga|tiib, liputiib; mõrra|tiib, nooda|tiib, rüsatiib; kopsu|tiib, nina|tiib, uksetiib; pori|tiib, ree|tiib, semaforitiib; tagatiib.
4. vaadete erinevusel põhinev haru poliitilises parteis vms. Partei parem-, pahempoolne tiib. Rüütelkonna liberaalne, konservatiivne tiib. Rahvusliku liikumise radikaalne, demokraatlik tiib. Demokraatide vasaku tiiva presidendikandidaat. Kuuluvad ühe erakonna eri tiibadesse.

umbne ‹-se 2› ‹adj›

1. selline, mis takistab liikumist, pääsu v. kulgu; täis v. kinni olev, läbiulatuva avata. Tuisk ajas kõik teed umbseks. Sumpas umbses 'sügavas' lumes. Umbne 'teisest otsast väljapääsuta' teesopp, jõeharu. Umbne 'majadega ümbritsetud' hoov. Umbne 'sisse- ja väljavooluta; ka: kinni kasvanud' tiik, järv. Põld on ohakaist lausa umbne. Jõuluõhtul on kirik rahvast umbne. Umbsed lõõrid, torud. Umbse 'ilma õõnsuseta' varrega võti. Sünteetika on umbne 'õhku mitteläbilaskev' materjal. Haukas suure tüki õuna ja hakkas siis umbse suuga seletama. Umbse nina tõttu ta ainult nohises. Mandlipõletik ajas kurgu limast umbseks. Üksluine toit tegi kõhu umbseks (kõhukinnisuse kohta). Umbne 'avadeta' sein, torn. Umbne 'ilma mädapeata' paise. Umbne 'kinnises mädapõletikus' sõrm. *Potid-pannid seest [mustusest] umbseks kasvand, pliit nagu roostehunnik. H. Sergo.
2. (õhuvahetuse puudusel) lämmatav, rõhuvana tunduv. a. (ruumi, keskkonna kohta:) õhu- v. hapnikuvaene. Umbne buss, lift. Avatud akendest hoolimata oli majas umbne. Täistuubitud vagunis oli lämmatavalt umbne. Tuba on nii umbne, et kas või lämbu. Umbset keldrit tuulutati suvel põhjalikult. Kohvik oli umbseks suitsetatud. Kalad siin ei ela, tiigivesi on väga umbne. *Ta tunneb, kuidas ahastus vajub üle tema nagu umbne kott, mis hingata ei anna. L. Hainsalu. b. (õhu, ilmastiku vm. kohta:) hingamiseks ebasoodne; sombune. Tuulutamata ruumide umbne õhk. Äikese eel oli õhk umbne ja raske. Juulikuu ilm oli umbne nagu sepikojas. Umbne, niiske ja soe troopikaöö. Saun täitus umbsete aurupilvedega. Bussi umbne kuumus mattis hinge. Hall ja umbne taevas. *Hapuks läinud vesi lehkas jälgilt ja kogu tuba oli täis umbset läppa .. H. Lepik (tlk). c. (hapnikupuudusest tingitud halva enesetunde kohta). Kopsuhaigel oli umbne olla. Mul hakkas talumatult umbne, läksin üleni higiseks. Pea oli õppimisest umbseks läinud, vajas tuulutamist. *Hakkas köhima, nagu tahaks tõestada, et rinnus tõepoolest on umbne, kitsas .. O. Tooming.
3. (tunde kohta:) ängistav, rusuv; seda väljendav. Südant vaevas umbne raev, mida ei saanud kuhugi välja valada. Hinges tärkas vahel umbne aimus, kahtlus, rahutus. Umbsed mõtted painasid eriti öösiti. Isa heitis mulle raske umbse pilgu. *Viha .. oli nüüd muutunud umbseks tusaks ja veel umbsemaks teadmatuseks. R. Janno. || (helide, häälte kohta:) tume, summutatud. Tuppa kostis umbset tänavamüra. „Mis siis ikka,” vastas ta kuidagi umbseks muutunud häälel. *Esimese tardunud vaikuse järel kajas rahvamurrust umbne, lämblik sumin. See oli haavatute oigamine ja surijate viimne ägamine. E. Vilde.
4. piltl (hirmu, suletuse, väljapääsmatuse jne. tõttu) ängistavalt mõjuv. Umbne okupatsiooniaeg. Ärevad ja umbsed küüditamispäevad. Need olid rasked ja umbsed aastad. Elu raudse eesriide taga tundus talle hingematvalt umbsena. Kloostri umbne õhkkond. Ühiskondlik olukord muutus veelgi umbsemaks. Tüli oli seniste sõprade vahel tekitanud umbse vaikuse. Umbne tinahall värvus.
5. rumal, juhm. Volikokku ei valita mingeid umbse peaga mehi. *„Kas see on su umbse aru järjekordne jama?” küsis emm Pupult. L. Vaher. *Kõige esimene, kes aru jälle pähe sai, oli Tiio ise. Teised vahtisid veel .. umbseil silmil üksteise otsa .. L. Koidula.

undama ‹unnata 48›

1. kestvat intensiivset ühetoonilist kumedat häält kuuldavale tooma. a. (liiklusvahendite, masinate kohta:) sellist häält tekitades töötama. Buss roomab raskelt unnates mäkke. Kiirabiauto undas tulede vilkudes meist mööda. Taevas undasid kurjakuulutavalt vaenlase lennukid. Traktor tiris vihaselt unnates palke. Sügiseti undasid külades rehepeksumasinad. Mootor prahvatas ägedasti undama. Undav treipink, turbiin, saag, tolmuimeja, ventilaator. || (töötamise, tegutsemise pingsust, hoogsust rõhutades; hrl. kaasneb sellega huugav heli v. ebaselgete helide tulv). Kogu töökoda undas ja vabises. Akna taga undas mitmehäälne suurlinn. *Ja kui juba elumaja ehitama hakkame, ehk ehitame viimati koguni kahe poolega ja paneme kaupluse undama. A. Kitzberg. b. (märguandeseadeldiste jms. kohta). Häire ajal undasid vabrikute, tehaste, laevade, vedurite viled. Tume hoiatussireen hakkas undama. Politseiauto laskis sireenil vahetpidamata unnata. Undav signaal, hädakell, jahisarv. *Miks ikka kohtupasun veel ei unda? H. Talvik. c. (õhu- v. veemassi kiirest liikumisest tekkiva heli, samuti selle tajumise kohta). Akende taga hakkas undama tuul, torm, raju, tuisk. Ägedad iilid undasid majade ümber. Marutuul undas pahaendeliselt korstnas, kangialustes, purjedes. Sügisene meri undab kurjalt. *Lisasin kiirust, nii et sõidutuul kõrvades undama hakkas. H. Pukk. | ‹impers.› Ainult mühises ja undas ümberringi. Korstnas undas tumedalt. d. (kiirel lennul v. vibreerides tekkiva heli kohta). Õhus undavad kuulid, mürsud, miinid. Taevas lõi pommirahest undama. Maipõrnikad, parmud, kimalased lendavad unnates. Taglas ja vandid undasid kaeblikult tormi käes. Traadid, juhtmed undasid tasakesi. Auto kihutas, nii et kummid undasid.
2. ulguma (1. täh.). a. (looma, peam. koera kohta). Hunt undas kuu poole. *.. koer istus aidavahe väravate ees, ajas nina vastu taevast ning undas. A. H. Tammsaare. b. (inimese nutmise v. karjumise kohta). *Seal istub Liisa puuhunniku otsas, nägu peidetud kätesse, undab südantlõhestavalt. O. Luts. *.. Aleksander Prokofjev undas lugeda oma värsse, nii et maja vabises. D. Vaarandi.
3. kestvat valu vm. ebameeldivat tunnet tajuma. Kogu keha undas valust. Kõrvad undasid lakkamatust mürinast ja raginast. Eelmise õhtu joomingut tuletas meelde undav pea. Väsinud jalad undasid valutada. Undav luuvalu. || kaua meeles püsima, nagu kõrvus kõlama. Laste kilked ja naer undavad õpetajal veelgi peas. Õhtu läbi undas kõrvades filmi tunnusmeloodia.

ühendus|liin
el telegraafi- v. telefonijaamu omavahel ühendav õhu- v. kaabelliin