[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aas|-jürilill
bot lillakasvalgete õitega jürilill (Cardamine pratensis)

aas|kannike
bot kirjude õitega kannike, käoorvik (Viola tricolor)

aas|-karukell
bot longus õitega karukell (Pulsatilla pratensis)

aas|-seahernes
bot kollaste õitega seahernes (Lathyrus pratensis)

adoonis ‹-e 4› ‹s›
bot kollaste v. punaste õitega stepirohttaim, meil ilutaim (sisaldab südametegevust ergutavaid glükosiide) (Adonis)
▷ Liitsõnad: kevadadoonis.

aka|kapsas
bot hrl. siniste õitega huulõieline rohttaim, ka ilutaim (Ajuga)

angervars ‹-varre, -vart 35› ‹s›
bot Eestis läänerannikul ja saartel kasvav mürgine väikeste valgete õitega mitmeaastane kõrge rohttaim (Antitoxicum officinale)

aru|jumikas
bot lillade v. roosade õitega jumikas (Centaurea jacea)

asalea ‹14› ‹s›
punaste, roosade v. valgete õitega väikeste lehtedega potilill, Simsi rododendron (Rhododendron simsii). Punased, valged asalead.

aspar|hernes
bot suurte kollaste õitega ja sinakasroheliste lehtedega liblikõieline rohttaim (Tetragonolobus)

aukuuba ‹6› ‹s›
bot suurte nahkjate lehtede ja väikeste punakate v. rohekate õitega igihaljas põõsas, meil toataim (Aucuba). Jaapani aukuuba.

eba|jasmiin
bot lõhnavate valgete õitega ilupõõsas (Philadelphus)

ema|juur
bot enamasti siniste lehterjate õitega rohttaim (Gentiana)

enelas ‹-la, -lat 2› ‹s›
bot roosõieline (hrl. valgete v. roosade õitega) ilupõõsas, harilik hekitaim (Spiraea)
▷ Liitsõnad: kitse|enelas, pihl|enelas, põisenelas.

esparsett ‹-seti 21› ‹s›
bot hrl. punakate õitega liblikõieline põuakindel sööda- ja meetaim (Onobrychis)

forsüütia ‹1› ‹s›
bot varakevadel enne lehtimist õitsev kollaste õitega ilupõõsas (Forsythia)

freesia ‹1› ‹s›
bot Lõuna-Aafrikast pärinev kitsaslehterjate lõhnavate paljudes värvitoonides õitega mugultaim, mille hübriidvorme kultiveeritakse kasvuhoonelillena (Freesia)

fuksia ‹1› ‹s›
bot troopilisest Ameerikast pärinev eredate rippuvate õitega taim, meil toa- ja aialill (Fuchsia)

gardeenia ‹1› ‹s›
bot igihaljas (sub)troopikapõõsas, mille mõned suurte lõhnavate õitega liigid on parasvöötmes kasvuhoone-ilutaimed (Gardenia)

gesneeria ‹1› ‹s›
bot troopikast pärinev erepunaste õitega toataim (Gesneria)

gladiool ‹-i 21› ‹s›
bot mõõkjate lehtede ja mitmesuguses värvuses lehterjate õitega (ilu)taim, kuremõõk (Gladiolus). Valged, roosad, punased, lillad gladioolid.

guajaki|puu
bot paarissulgjate lehtede ja lõhnavate dekoratiivsete õitega troopikapuu Kesk-Ameerikas (Guaiacum)

haisu|puu
bot halvasti lõhnavate õitega suur troopikapuu (Sterculia)

hammas|juur
bot Põhja- ja Lääne-Eesti salumetsades kasvav heleroosade õitega jürilill (Cardamine bulbifera)

hane|vits
bot rabamaastikel kasvav valgete õitega igihaljas kääbuspõõsas (Chamaedaphne calyculata)

hani|jalg
bot murul, teeäärtel, mererannal ja jäätmaadel sageli kasvav kollaste õitega mitmeaastane rohttaim (Potentilla anserina)

harak|kuljus
bot okasmetsades kasvav valgete v. roosakate õitega igihaljas kääbuspõõsas (Linnaea)

harak|putk [-e]
bot metsades, võsastikes, aedades ja elamute ümbruses kasvav valgete õitega rohttaim (Anthriscus)

havi|saba
bot teravate mõõgataoliste lehtede ja valgete v. kollaste õitega toataim (Sansevieria)

helmik|pööris
bot kellukjate õitega ilutaim (Heuchera)

hibisk ‹-i 21› ‹s›
bot suurte õitega troopikapõõsas, meil ilutaim (Hibiscus)

hosta ‹6› ‹s›
bot laiade dekoratiivsete lehtede ning lillade v. valgete õitega ilutaim, funkia (Hosta)

humal|lutsern
bot kuivades kohtades kasvav väikeste kollaste õitega lamav rohttaim (Medicago lupulina)

hundi|tubakas
bot parasvöötmes, eriti Euroopas sagedane, hrl. kollakate õitega mitmeaastane rohttaim (Hieracium)

huul|õielised ‹s› pl
bot sugukond peaaegu kogu maakeral kasvavaid enamasti kahehuuleliste õitega taimi (Labiatae)

hüatsint1 ‹-sindi 21› ‹s›
bot siniste, valgete vm. värvi healõhnaliste õitega sibullill (Hyacinthus)

ida|magun
bot suurte tulipunaste õitega ilutaim (Papaver orientale)

igi|hali ‹-halja 31› ‹s›
bot hrl. siniste õitega igihaljaste vartega poolpõõsas v. rohttaim, meil ilutaim (Vinca)

ilang|-ilang
bot Kagu-Aasias kasvav väga aromaatsete õitega puu, ilang (Cananga odorata); selle puu õitest valmistatud eeterlik õli, mida kasut. parfümeerias ja aroomteraapias

ime|kannike
bot kevadiste lõhnavate ning ilusate (kuid viljatute) ja suviste märkamatute (kuid vilju andvate) õitega kannike (Viola mirabilis)

ime|lill

1. imeline lill. Muinasjutud imelilledest.
2. bot teatav valgustundlike õitega ilutaim (Mirabilis jalapa)

imikas ‹-ka, -kat 2› ‹s›
bot lillade v. siniste õitega rohttaim (Anchusa)

jooksja|rohi
bot kolmetiste lehtede ja roosade õitega mitmeaastane liblikõieline taim (Ononis)

juuda|puu
bot varakevadel rikkalikult õitsev roosade v. violetsete õitega lõunamaine puu v. põõsas (Cercis)

jõulu|kaktus
bot meil toataimena kasvatatav lillakaspunaste õitega lülikaktus (Zygocactus truncatus)

kadak|kaer
bot valgete õitega karvane rohttaim (Cerastium)

kade|rohi
bot rohekate õitega madal rohttaim (Scleranthus). Hall kaderohi.

kamaras ‹-ra, -rat 2› ‹s›
bot punakate õitega süstjaleheline poolparasiitne rohttaim (Odontites)
▷ Liitsõnad: randkamaras.

kana|koole
bot varakevadel õitsev südajate v. neerjate lehtede ja kuldkollaste õitega taim (Ranunculus ficaria). Oja ääres kollendasid kanakoolmed.

kanarbik ‹-biku, -bikku 30› ‹s›
ka bot väikeste roosakaslillade õitega igihaljas liiva- ja rabaalade kääbuspõõsas (Calluna vulgaris). Kanarbik õitseb. Kanarbik on hea meetaim. | (kasvuala v. kogumi kohta). Jalgrada lookles läbi kanarbiku. *.. tunni aja pärast istusime mändide all tahedal kanarbikul ja vitsutasime konserve. J. Peegel.

kanna1 ‹6› ‹s›
bot suurte eredate asümmeetriliste õitega püsik troopilises Ameerikas ja Aasias, mujal aiailutaim (Canna)

karu|kell
bot kellukjate õitega kuivade liivaste paikade rohttaim (Pulsatilla). Kõrgel nõmmel õitsesid karukellad.
▷ Liitsõnad: aas-|karukell, palu-karukell.

kassi|käpp
bot kuivadel liivastel kinkudel ja niitudel kasvav madal hallviltjas valgete kuni punaste õitega korvõieline püsik (Antennaria). Põndakul õitsesid kassikäpad. Küngas kirendas kassikäppadest.

kassi|saba
bot kuivadel kohtadel kasvav süstjate lehtede ja helesiniste õitega mitmeaastane rohttaim (Veronica spicata)

kauni|õieline
kaunite õitega

kellukas ‹-ka, -kat 2› ‹s›

1. ka bot kellukesekujuliste õitega rohttaim (Campanula). Harilik kellukas. Suureõieline kellukas ehk kurekatel. Ümaralehine, laialehine kellukas.
▷ Liitsõnad: kera|kellukas, kurekellukas.
2. kellukesekujuline, kellukjas õis. Piibelehe valged kellukad.

kelluke(ne) ‹-se 5› ‹s›

1. väike kell (1. täh.) Kellukeste tilin. Kellukesed helisevad. Kellukest helistama. Till-tall! tilises kelluke aisa küljes. Ta hääl, laul, naer helises nagu kelluke.
▷ Liitsõnad: hõbe|kelluke(ne), vaskkelluke.
2. ‹hrl. liitsõna järelosana› kellukjate õitega taim. Ostsin turult kimbu kellukesi. Heinamaa sinetas kellukestest.
▷ Liitsõnad: lumi|kelluke(ne), mai|kelluke(ne), märtsikelluke.

kesa|kann [-i]
bot padjandeid moodustav väikeste valgete õitega rohttaim (Sagina). Sõlmine, lamav kesakann.
▷ Liitsõnad: randkesakann.

kevad|adoonis
bot varakevadel õitsev suurte kollaste õitega stepitaim, meil ilutaim (Adonis vernalis)

kevadik ‹-diku, -dikku 30› ‹s›
bot varakevadel õitsev helekollaste õitega ristõieline rohttaim (Draba)
▷ Liitsõnad: metskevadik.

kevad|mailane
bot väikeste siniste õitega rohttaim (Veronica verna)

kibu|vits
ka bot looduslikult kasvav ogaliste varte ja roosakaspunaste õitega põõsas (Rosa). Harilik, pehme, nahklehine, näärmekas kibuvits. Varemete ümber kasvasid, õitsesid kibuvitsad.
▷ Liitsõnad: koer-|kibuvits, mets-kibuvits.

kilbi|rohi
bot väike hallikasroheline ristõieline kollaste õitega rohttaim, ka kiviktaimlate ilutaim (Alyssum)

kips|lill
bot väikeste valgete v. roosade õitega lubja- ja kipsilembene rohttaim, ka ilutaim (Gypsophila). Roomav kipslill. Kaunis kipslill.
▷ Liitsõnad: kännas-|kipslill, müür-kipslill.

kirbu|rohi
bot hrl. umbrohuna kasvav sõlmilise varre ja väikeste õitega rohttaim, mille mõnede liikidega on peletatud kirpe (Polygonum). Harilik, kahar, mõru kirburohi.

kliivia ‹1› ‹s›
bot nahkjate kaarduvate lehtede ja oranžide v. punaste lehterjate õitega Lõuna-Aafrika taim, meil toalill (Clivia)

kobar|hüatsint
bot tihedalt kobaras õitega sibultaim, meil ilutaim (Muscari)

koera|kannike
bot sinakaslillade õitega kannike (Viola canina)

koera|kibuvits
bot valkjasroosade õitega kibuvits (Rosa canina)

kold|nõges
bot iminõgesele lähedane kollaste õitega huulõieline taim (Lamiastrum galeobdolon)

kollakas ‹-ka, -kat 2›

1. ‹adj› veidi kollane, kollasevõitu. Liiv on kollakas. Kollakate õitega lill. Puulehed on juba kollakaks muutunud. Küünla kollakas leek. Kollakas näonahk, jume. Päike paistis läbi sombu kollakana.
2. ‹s› bot kollaste õitega ristõieline rohttaim, sageli umbrohi (Barbarea)
▷ Liitsõnad: kaarkollakas.

konna|rohi
bot veekogude kaldavees kasvav laiade teelehetaoliste lehtede ja väikeste valgete õitega taim (Alisma)

korts|leht
bot pisut voldiliste (karvaste) lehtede ja kollakasroheliste neljatiste õitega rohttaim (Alchemilla). Tömp, niitjas, teravahõlmine, väike kortsleht.

kosmos2 ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
bot Ameerikast pärinev kõrgekasvuline paljudes värvitoonides õitega korvõieline aia-ilutaim (Cosmos bipinnatus)

kress ‹-i 21› ‹s›
bot
1. väga väikeste ilmetute valgete v. rohekate õitega ristõieline rohttaim (Lepidium). Haisev kress.
▷ Liitsõnad: liiv|kress, rand|kress, salatkress.
2. kõnek mungalill. Aias õitsesid eredavärvilised kressid.
3. ‹liitsõna järelosana› mõnes muus taimenimetuses
▷ Liitsõnad: kalju|kress, kuu|kress, tee|kress, võõrkress.

krookus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
bot varakevadel v. sügisel õitsev mägiaasade lehterjate õitega mugulsibultaim, meil aialill (Crocus). Aias õitsevad kollased, sinised, lillad, valged krookused.
▷ Liitsõnad: safranikrookus.

kuke|kannus
bot hrl. siniste v. violetsete kannusega õitega rohttaim, ka püsilill (Delphinium)

kuke|magun
bot helepunaste õitega magun, aia-ilutaim (Papaver rhoeas)

kuld|lakk [-laka]
bot lõhnavate sametiste kuld- v. pruunkollaste õitega taim, meil potilill (Cheiranthus cheiri)

kuld|lill
bot karikakraga sarnanevate säravkollaste õitega Lõuna-Aafrika rohttaim, meil aiailutaim (Dimorphotheca)

kuld|ristik
bot kuldkollaste õitega ristik (Trifolium strepens)

kuld|sõstar
bot ilupõõsana kasvatatav lõhnavate kuldkollaste õitega sõstar (Ribes aureum)

kuld|tulikas
bot peam. puisniitudel kasvav kuldkollaste õitega tulikas (Ranunculus auricomus)

kuld|täht

1. kullavärviline kirjatäht. Hauaplaatide kuldtähtedega nimed. Raamatu kaanel on pealkiri kuldtähtedega.
2. bot varakevadine tähekest meenutavate kollakate õitega madal sibultaim (Gagea)

kuller|kupp
ka bot hrl. niitudel kasvav kuldkollaste kerajate õitega püsik (Trollius). Niit kollendab kullerkuppudest. Enne jaanipäeva on kullerkuppude ja pääsusilmade õitsemise aeg.

kuninga|kepp
bot enamasti ööseks avanevate suurte kollaste õitega aiailutaim, ööküünal (Oenothera)

kuning|liilia
bot valgete õitega liilia, aiailutaim (Lilium regale)

kure|kael

1. bot põldudel ja aedades umbrohuna kasvav roosakaspunaste õitega kaheaastane rohttaim (Erodium)
2. kõnek (pika, peenikese kaela kohta). Kurekaelaga pudel. *Aadam ajab oma kurekaela uhkelt õieli.. J. Tuulik.

kure|kellukas
bot kuivades kohtades kasvav lillakassiniste õitega rohttaim (Campanula rapunculoides)

kure|reha
bot siniste kuni punakaslillade viietiste õitega rohttaim (Geranium). Haisev, verev kurereha.
▷ Liitsõnad: aas-|kurereha, mets-|kurereha, soo-kurereha.

kurgi|rohi
bot karedakarvalise varre ning helesiniste õitega ilutaim, ka maitse- ja ravimtaim (Borago officinalis)

kusla|puu
bot paaritiste v. männasjais õisikuis õitega marju kasvatav lehtpõõsas v. puitunud liaan (Lonicera). Harilik, sinine kuslapuu. Tatari, lõhnav, alpi kuslapuu. Kuslapuust tehti sageli rehapulki.

kuu|kress
bot suurte südajate lehtede ja hästi lõhnavate õitega ristõieline rohttaim (Lunaria)

kuusk|jalg
bot soistel niitudel kasvav sulgjalt lõhestunud lehtede ja huuljate õitega poolparasiitne rohttaim (Pedicularis)

kuutõve|rohi
bot väikeste rohekasvalgete, alaspidi rippuvate õitega puisniitude ja metsade rohttaim, ka aia-ilutaim (Polygonatum). Harilik, mitmeõieline kuutõverohi.

kännas ‹kända 19› ‹s›
bot enam-vähem ühele ja samale kõrgusele ulatuvate õitega kobarataoline õisik. Pihlaka õisik on kännas.

käo|kann [-i]
bot tõrvalille meenutav suurte roosade õitega rohttaim (Lychnis flos-cuculi)

käo|kannus
bot kitsaste rootsutute lehtede ja pikakannuseliste lõvilõuga meenutavate õitega rohttaim (Linaria)

käo|king
bot vahelduvate sõrmjaguste lehtede ja kiiverjate õitega mitmeaastane mürgine taim, sageli ka ilutaim (Aconitum). Sinine, kollane käoking. Maja ees peenral õitsesid käokingad.

käo|kuld
bot kuival liivasel pinnasel kasvav mitme püstise v. tõusva varre ning kuldkollaste õitega korvõieline rohttaim v. (pool)põõsas (Helichrysum)

käo|päkk
bot kahvatulilla soomusjate lehtede ja roosade õitega lihakas roomav parasiittaim (Lathraea)

küüvits ‹-a 2› ‹s›
bot soodel ja rabadel kasvav igihaljas valkjasroosade v. valgete kupjate õitega mürgine kääbuspõõsas (Andromeda)

leek|salvei
bot erkpunaste õitega salvei (Salvia splendens)

leet|põõsas
bot kollaste õitega (pool)põõsas (Genista)

lehter|tapp [-tapu]
bot lehterjate õitega ühe- v. mitmeaastane vääntaim (Ipomoea)

leht|liilia
bot Ida-Aasias kasvav väikeste kausikujuliste õitega rohtne püsik (Aspidistra). Kõrge lehtliilia on vähenõudlik toataim.

lemme|lill
bot lubjalembene juurmiste lehtede ja valkjaskollaste õitega liilialine (Tofieldia calyculata)

lepik|lill
bot kevadine kollaste kõrglehtedega ümbritsetud väikeste õitega rohttaim (Chrysosplenium)

liht|-naistepuna
bot kuldkollaste õitega värvi- ja ravimtaim (Hypericum perforatum)

liilia ‹1› ‹s›
bot lehterjate v. kellukjate õitega sibultaim (Lilium). Valge, kirju liilia.
▷ Liitsõnad: krookus|liilia, kuld|liilia, kuning|liilia, tiiger|liilia, tuliliilia.

lill|tubakas
bot aias ilutaimena kasvatatav suurte lõhnavate õitega tubakas (Nicotiana alata)

linnu|piim [-a]

1. bot tähtjate õitega sibultaim Kagu-Euroopas, Väike- ja Kesk-Aasias (Ornithogalum)
2. piltl (mingi kujuteldava imeroa kohta). *.. lapsed enam ei tea, mis väärtus on leival ning nõuavad tönnides ei tea mis linnupiima .. J. Peegel.

lootos ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
bot tugeva risoomi, kilpjate lehtede ning suurte veepinnast kõrgemale ulatuvate õitega veetaim (Nelumbo). Roosade õitega lootos. Lootost peeti pühaks taimeks.

lumi|kelluke
bot varakevadel õitsev valgete õitega sibultaim (Galanthus). Eestis kasvatatakse lumikellukest aialillena.

lõo|silm [-a]
bot väikeste helesiniste õitega rohttaim, meelislill, meelespea, äraunustamind (Myosotis)
▷ Liitsõnad: liiv-|lõosilm, mets-|lõosilm, põld-|lõosilm, soo-lõosilm.

lõvi|lõug
bot meil aialillena kasvatatav kahehuuleliste õitega rohttaim (Antirrhinum)

maa|mõõl
bot kuivemates kohtades kasvav kollaste õitega mõõl (Geum urbanum)

maa|sapp
bot vastakute lehtede ja väikeste roosade ebasarikais õitega rohttaim, meil eriti läänesaartel ja -rannikul (Centaurium). Harilik, väike, linalehine maasapp.

magnoolia ‹1› ‹s›
bot suurte lõhnavate õitega heitlehine v. igihaljas lõunamaine lehtpuu v. -põõsas (Magnolia)

mai|kelluke
bot pikarootsuliste elliptiliste lehtede ja hästi lõhnavate valgete õitega püsik, ka aialill, piibeleht (Convallaria majalis). Metsa all õitsesid maikellukesed. Kimbuke maikellukesi.

mailane ‹-se 5 või -se 4› ‹s›
bot väikeste hrl. siniste õitega rohttaim v. poolpõõsas (Veronica). Pikalehine, lamav, laialehine mailane.
▷ Liitsõnad: kesa|mailane, kevad|mailane, külma|mailane, oja|mailane, põldmailane.

meri|sinep
bot ristõieline roosakasvioletsete õitega mereranna taim (Cakile)

mets|-kibuvits
bot väheldane roosade õitega kibuvitsapõõsas, koidukann (Rosa cinnamomea)

mets|-kurereha
bot punakaslillade õitega kurereha (Geranium sylvaticum)

mets|-nõianõges
bot metsaaladel kasvav pruunikaspunaste õitega nõianõges (Stachys sylvatica)

mets|pipar
bot pipralõhnaline lamava varre ning igihaljaste läikivate lehtede ja kellukjate pruunikaspunaste õitega salumetsade rohttaim (Asarum)

mets|ülane
bot lubjarikkal pinnasel (näit. loopealsetel, paekallastel) kasvav valgete siidjate õitega ülane, anemoon (Anemone sylvestris)

mimoos ‹-i 21› ‹s›
bot sulgjate lehtede ja väikeste nuttides v. tähkades õitega heitlehine v. igihaljas (sub)troopiline roht- v. puittaim, mille mõne liigi lehed on puudutusele tundlikud (Mimosa). Häbelik mimoos. Elsa oli ülitundlik nagu mimoos. | piltl. *Sa olid jahe, ebamaine, kõrk mimoos .. E. Vetemaa.

moor|putk [-e]
bot vaolise varrega sarikaline kollaste õitega rohttaim (Pastinaca)

munga|lill
bot peam. Lõuna-Ameerikas kasvav värvikate õitega ronirohttaim, mille mõnd liiki kasvatatakse aia- ja amplitaimena (meil ka kressi nime all) (Tropaeolum). Rõdudel kastides õitsevad kollased, oranžid, sarlakpunased mungalilled.

murtud|süda
bot hallikasroheliste lehtede ja südamekujuliste roosade õitega püsik-aialill (Dicentra). Peenardel õitsesid pojengid ja murtudsüdamed.

muskus|lill
bot peam. põhjaparasvöötmes (kohati ka Eestis) kasvav väike varakevadel õitsev kollakasrohekate õitega püsik (Adoxa moschatellina)

mägi|ristik
bot kuivadel kinkudel, nõlvadel, (puis)niitudel jm. kasvav valgete v. kreemikate õitega ristik (Trifolium montanum)

märtsi|kelluke
bot hrl. valgete kellukjate õitega madal sibullill (Leucojum)

münt1 ‹mündi 21› ‹s›
bot eeterlikku õli sisaldav väikeste lillakate õitega huulõieline rohttaim (Mentha)
▷ Liitsõnad: männas|münt, pipar|münt, põld|münt, vesimünt; mägi|münt, nõmmemünt.

müür|lill
bot madal lillade kõvera kannusega õitega püsik, mida meil kasvatatakse ilutaimena kiviktaimlais (Cymbalaria)

naiste|nõges
bot valgete õitega hallikasroheline huulõieline taim (Nepeta)

naiste|puna
bot ravim- ja värvitaimena kasut. hrl. kollakate õitega rohttaim (Hypericum). Kandiline, karvane naistepuna.
▷ Liitsõnad: lihtnaistepuna.

nartsiss ‹-i 21› ‹s›
ka bot aiand lineaalsete lehtedega ning varre tipus asetsevate lisakrooniga õitega kevadine lõhnav sibullill (Narcissus). Kollased, valged nartsissid.
▷ Liitsõnad: trompetnartsiss.

neiu|vaip
bot rohekate, valkjate v. tumepunaste õitega käpaline püsik (Epipactis). Laialehine, tumepunane neiuvaip.
▷ Liitsõnad: soo-neiuvaip.

nelk ‹nelgi 21› ‹s›

1. ka bot healõhnaline hrl. valgete, roosade v. punaste putkja tupega õitega (aia)lill (Dianthus). Ostame, viime sünnipäevalapsele nelke.
▷ Liitsõnad: aas|nelk, aed|nelk, habe|nelk, nurm|nelk, nõmmnelk.
2. nelgipuu kuivatatud puhkemata õiepungad maitseainena. Marinaadidele lisatakse nelki. Nelgist toodetakse nelgiõli.

nemeesia ‹1› ‹s›
bot meil aialillena kasvatatav huuljate paljudes värvitoonides õitega taim (Nemesia)

nurme|nukk [-nuku]
bot juurmise lehekodariku ja värvikate õitega püsik (Primula). Kollaseõieline harilik nurmenukk.

nurm|nelk
bot liivikuil, kuivadel niitudel jm. kasvav madal väikeste lillakaspunaste õitega nelk (Dianthus deltoides)

nõmm|kannike
bot liivastel (nõmme)aladel kasvav väikeste helesiniste v. sinilillade lõhnata õitega kannike (Viola arenaria)

nõmm|nelk
bot kuivadel (nõmme)aladel hrl. tiheda kogumina kasvav madal valgete lõhnavate õitega mitmeaastane nelk (Dianthus arenarius)

näsi|niin
bot eredavärviliste tugevasti lõhnavate õitega ning luuviljadega mürgine põõsas (Daphne)

oblikas ‹-ka, -kat 2› ‹s›
bot väikeste kolmekandiliste pöörises õitega rohttaim, hrl. hapu oblikas (Rumex, hrl. Rumex acetosa)

oga|putk [-e]
bot nahkjate torkavalt hambuliste lehtedega ja nutitaolistes sarikates õitega rohttaim (Eryngium)

ohu|lill
bot jõe- ja tiigikallastel kasvav, meil harva esinev mürgine valkjate õitega rohttaim, mürgine ohulill (Gratiola officinalis)

oja|mõõl
bot niisketel aladel kasvav kolmejaguste lehtede ja longus õitega mõõl (Geum rivale)

orhidee ‹15› ‹s›
keeruka ehitusega huuljate õitega mitmeaastane hrl. troopiline rohttaim käpaliste sugukonnast, mille paljud liigid on meil hinnalisi õisi andvad kasvuhoonetaimed

paise|leht ‹s›

1. bot varakevadel enne lehtimist õitsev kollaste õitega korvõieline püsik (Tussilago farfara). Kraaviperved on täis õitsevaid paiselehti.
2. teelehe rahvapärane nimetus. *Aga see oli hea nutt, kergendav nagu paiseleht palavikus haavale. L. Promet.

palderjan ‹-i, -i 10› ‹s›

1. bot niisketes kohtades kasvav kõrge sulgjate lehtede ja pisikeste roosakaslillade õitega mitmeaastane rohttaim, mille juurikaist saadakse droogi (Valeriana)
2. kõnek palderjanitinktuur. Ehmatuse korral võetakse palderjani.

palu|-karukell
bot lillade püstiste, hiljem tähtjalt laiuvate õitega karukell (Pulsatilla patens)

park|juur
bot paksude ovaalsete juurmiste lehtede ja õisikutesse koondunud väikeste õlgsete õitega rohttaim (Statice)

pask|hein
bot lillade, harvem valgete õitega korvõieline rohttaim (Serratula)

pelargoon ‹-i 21› ‹s›
ka bot Lõuna-Aafrikast pärinev rohttaim v. sukulentne (pool)põõsas, meil värvirõõmsate õitega toa- v. peenralill (Pelargonium). Suureõieline pelargoon. Aknal õitsesid pelargoonid.

petuunia ‹1› ‹s›
bot Lõuna-Ameerikast pärinev rohttaim, meil ilutaimena levinud suurte lehterjate õitega hübriidpetuunia (Petunia)

piim|putk [-e]
bot rulja varre ja valgete v. kollakate õitega sarikaline püsik (Peucedanum)
▷ Liitsõnad: soo-piimputk.

pojeng ‹-i 21› ‹s›
bot suurte värvikate (täidis)õitega püsilill (Paeonia)

porss ‹porsa 22› ‹s›
bot madal väikesi urbi moodustavate õitega lõhnav soopõõsas (Myrica). Porsaga tehtud õlu. *Saaremaa maastik on porsast vängelt lehkavad paoheinamaad.. D. Vaarandi.

punase|õieline
punaste õitega. Punaseõieline lill, taim.

pune2 ‹-me 3 või pune 6› ‹s›
bot kuivades metsades, võsastikes ja teeservadel kasvav väikeste lillade v. roosade õitega lõhnav ravim- ja maitsetaim (Origanum). Harilikku punet kutsutakse ka vorstirohuks.

putuk|õis
bot kirjude, suuri putukaid meenutavate õitega rohttaim (Ophrys)

põdra|kanep
bot pikkade kitsaste lehtede ja lillakaspunaste õitega kõrge rohttaim (Chamaenerion). Ahtalehine põdrakanep. Vööni ulatuv põdrakanep. Põdrakanepisse kasvanud raiesmik, lagendik.

põld|-härghein
bot põldudel ja niitudel umbrohuna kasvav roosakaspunaste õitega härghein (Melampyrum arvense)

põld|kannike
bot põldudel ja teeäärtel umbrohuna esinev valkjate õitega kannike (Viola arvensis)

põld|ohakas
bot põllul umbrohuna kasvav lillade õitega ohakas (Cirsium arvense). Suured puhmad põldohakaid.

põld|rõigas
bot põldudel, haljasaladel, jäätmaadel väga levinud kahvatukollaste õitega umbrohi (Raphanus raphanistrum)

põld|sinep
bot erekollaste õitega rohttaim, meil levinumaid põlluumbrohte (Sinapis arvensis)

põld|-varesjalg
bot niitjaiks lõhestunud lehtede ja sinakaslillade õitega umbrohi teraviljapõldudel (Consolida regalis)

päeva|kübar
bot kollaste, oranžide v. punakate õitega kõrge korvõieline ilutaim (Rudbeckia). Lõhislehine, karvane, punane päevakübar.

päeva|liilia
bot Eestis aia-ilutaimena kasvatatav muguljate juurte ja suurte lehterjate kollaste v. oranžikate õitega püsik (Hemerocallis). Kollane, ruuge päevaliilia.

pärn ‹-a 22› ‹s›

1. südajate lehtede ning kollakate lõhnavate õitega tugevakasvuline laialehine lehtpuu (Tilia, hrl. Tilia cordata). Harilik, suurelehine, läiklehine, valge, amuuri pärn. Pargi vanad, põlised pärnad. Pärnade allee. Puisniidul kasvab rühmiti pärni. Aeda istutati paar noort pärna. Pärn õitseb südasuvel, on hea meeandja.
2. pärnapuit. Pärnast tehtud kausid, meenõud.

päsmas|lill
bot tihedaisse kännasjaisse liitõisikuisse koondunud õitega korvõieline ilutaim (Ageratum, hrl. Ageratum houstonianum). Mehhiko päsmaslill. Siniste, valgete, roosade, punaste õitega päsmaslill.

püsik|-seljarohi
bot mitmeaastane väikeste rohekate õitega indigot sisaldav niiskete salumetsade rohttaim (Mercurialis perennis)

püst|-linalehik ‹-u 2› ‹s›
bot lubjarikastel niitudel kasvav kitsaste lehtede ja väikeste õitega poolparasiit-rohttaim (Thesium ebracteatum)

püvi|lill
bot dekoratiivne kellukjate longus õitega põhjapoolkera sibultaim (Fritillaria). Harilik, kirju, kahkjas püvilill.

rabakas ‹-ka, -kat 2› ‹s›
bot rabades älve- ja laukaservadel kasvav kitsalehine väikeste rohekate õitega võsundiline sootaim (Scheuchzeria palustris)

rannikas ‹-ka, -kat 2› ‹s›
bot mereranna ja rannaniitude madal, veidi lihakas väikeste violetsete õitega rohttaim (Glaux maritima)

rapuntsel ‹-sli, -slit 2› ‹s›
bot tähkadeks liitunud õitega kellukalaadne rohttaim (Phyteuma). Tähkjas rapuntsel.

ratsuri|täht
bot toalillena kasvatatav suurte kellukjate õitega sibultaim (Hippeastrum hortorum)

raud|rohi
bot väikeste valgete, harvemini kollaste v. roosade õitega korvõieline rohttaim v. poolpõõsas (Achillea). Harilikku raudrohtu kasutatakse verejooksu sulgemiseks.
▷ Liitsõnad: ida-|raudrohi, võsa-raudrohi.

rebas|hein
bot väikeste valkjas- v. punakasroheliste kuni tumepunaste õitega rohttaim (Amaranthus). Lamav, longus, tähkjas, valge rebashein.
▷ Liitsõnad: värd-rebashein.

reia|rohi
bot silmapaistmatute õitega väike rohttaim (Herniaria)
▷ Liitsõnad: sööt-reiarohi.

reseeda ‹6› ‹s›
bot ühe- v. mitmeaastane rohttaim v. poolpõõsas, meil eelkõige väikeste tähelepandamatute õitega, kuid peene lõhnaga aia-ilutaim (Reseda)

rist|õieline
bot
1. ‹adj› nelja risti asetseva kroonlehega õit omav. Ristõieline taim.
2. ‹s› ristõielised pl sugukond selliste õitega kaheidulehelisi taimi (Brassicaceae e. Cruciferae). Ristõieliste sugukond. Kapsas ja kaalikas kuuluvad ristõieliste hulka.

robiinia ‹1› ‹s›
bot rippuvais kobarais asetsevate valgete, roosade v. lillade õitega heitlehine (ilu)puu v. põõsas (Robinia). Harilik robiinia.

rododendron ‹-i, -it 2› ‹s›
bot igi- v. suvehaljas (suurte) lehterjate v. kellukjate õitega ilupõõsas, alpiroos (Rhododendron)

rohke|õieline
paljude õitega. Rohkeõieline taim, roos.

roht|liilia
bot väikeste valgete õitega varretu rohttaim (Chlorophytum)
▷ Liitsõnad: tups-rohtliilia.

roosa|õieline
roosade õitega. Roosaõieline ristik, vesiroos.

rukki|lill
bot peam. taliviljapõldudel umbrohuna kasvav siniste õitega korvõieline rohttaim (Centaurea cyanus). Rukkilill on Eesti rahvuslill. Põllud sinetasid rukkililledest.

ruse ‹ruskme 17› ‹s›
bot tervete v. jaguste lehtede ja kollaste õitega üheaastane korvõieline rohttaim (Bidens). Longus, kiirjas ruse. Ruskmed pööravad oma õisikuid koos päikese liikumisega.
▷ Liitsõnad: kolmisruse.

rusu|juur
bot püstise lühikeste karedate karvadega varre ja üksikult v. mitmekaupa lehtede kaenlas olevate väikeste õitega rohttaim (Lithospermum). Suur rusujuur.
▷ Liitsõnad: põld-rusujuur.

ruut1 ‹ruudi 21› ‹s›
bot maitsetaimena kasutatav tugevasti lõhnav eeterlikku õli sisaldav kollaste õitega poolpõõsas v. püsik (Ruta). *.. vana ümmardaja tõi aiast kimbu ruute, mis uhmris katkitaotult täitsid toa värske, aromaatse lõhnaga. A. Pärn (tlk).
▷ Liitsõnad: aedruut.

saia|lill
bot kollaste ja oranžide õitega korvõieline aialill (Calendula, hrl. Calendula officinalis). Saialille, peamiselt selle õisi, kasutatakse droogina. Aias peenral õitsesid saialilled.

sarv|kannike
bot ilutaimena kasvatatav lillade õitega kannike (Viola cornuta)

sea|ohakas
bot niisketes kohtades kasvav valkjaskollaste õitega ohakas, seakapsas (Cirsium oleraceum)

selja|rohi
bot läikivroheliste õitega leht- ja segametsade ning puisniitude rohttaim (Mercurialis)
▷ Liitsõnad: püsik-seljarohi.

sigur1 ‹-i 2› ‹s›

1. ka kultuurtaimena kasvatatav enamasti siniste õitega korvõieline rohttaim (Cichorium, hrl. Cichorium intybus). Harilik sigur.
▷ Liitsõnad: juur|sigur, salatsigur.
2. röstitud ja jahvatatud sigurijuur kohvi (1. täh.) aseainena v. lisandina. Oakohv siguriga. Viljast ja siguritest jahvatatud kohvijahu. *Marie puistab kohviveski kolusse peotäie sigureid ja mõne kohvioa. M. Traat.

silma|rohi

1. bot paljuliigiline väike valkjate v. lillakate õitega rohttaim, mida rahvameditsiinis on kasutatud peam. silmahaiguste raviks (Euphrasia)
2. silmahaiguste ravim

sinep ‹-i 2› ‹s›
bot
1. peam. üheaastane kollaste õitega rohttaim, mille eri liike kasvatatakse õli-, ravim- ja maitsetaimena (Sinapis). Valge sinep. Sinepi seemned. Sinep on õitsema hakanud. Sinepit kasvatama. || mõnede samasuguse kasutusega kapsasrohtude (Brassica) nimetustes, näit.:. must sinep, sarepta sinep.
▷ Liitsõnad: leht|sinep, põldsinep.
2. sinepipulbrist valmistatav pastataoline mass maitseainena. Kange, mahe, magus sinep. Vene sinep. Määrib singiviilud sinepiga üle. Paneb viinerile sinepit peale. Ta ei tohi sinepit süüa.
▷ Liitsõnad: laua|sinep, söögisinep.

sini|latv
bot pööristes asetsevate sinivioletsete kellukjate õitega rohttaim (Polemonium). Harilik sinilatv.

sini|liilia
bot siniste, violetsete, roosade v. valgete tähtjate õitega sibultaim, silla (Scilla). Harilik siniliilia.

sini|lill
bot lihtsa kroonja õiekattega püsik; meil siniste õitega metsataim (Hepatica, hrl. Hepatica nobilis). Harilik sinilill. Sinililled on ära õitsenud. Korjasin kimbu sinililli.

sini|nukk [-nuku]
bot kellukaline rohttaim; meil siniste putkjate õitega väike taim (Jasione e. Jasione montana). Liivikutel kasvavad harilikud sininukud.

sinise|õieline
siniste õitega

sini|õieline
siniste õitega, siniseõieline

sinningia ‹1› ‹s›
bot silinderjas-kellukjate õitega rohttaim, meil tuntud kauni potilillena (Sinningia)

sirel ‹-i 2› ‹s›

1. lillade, roosade v. valgete meeldivalõhnaliste õitega ilupõõsas (Syringa). Harilik, longusõieline, ungari, pärsia, jaapani sirel. Sirelite õitseaeg on käes. Aedades, parkides õitsevad sirelid. Aed lõhnab sirelitest. Sirelitesse uppunud maja. Linnuke sädistab sirelis. Sirelist õnne 'õnne ennustavat rohkem kui nelja õielehega sireliõit' otsima.
▷ Liitsõnad: talusirel.
2. selle puit. Sirelist tehti rehapulki, kudumisvardaid ja heegelkonkse.

sireli|oks
(hrl. õitega). Pani sirelioksad vaasi.

soo|jumikas
bot peam. Aasia mägistel aladel kasvav korvõieline rohttaim; meil selle soistel aladel kasvav sinakaslillade õitega liik eesti soojumikas (Saussurea e. Saussurea esthonica)

soo|kannike
bot helelillade õitega kannike (Viola palustris)

soo|-kurereha
bot punakaslillade õitega kurereha (Geranium palustre)

soo|-kuuskjalg
bot soodes ja soistel niitudel kasvav punakate lehtede ja roosade õitega kuuskjalg (Pedicularis palustris). *Soo-kuuskjalg... See nimi sobis talle [= taimele], sest ta kasvab soisel pinnal ja on kuuse moodi. A. Kaal.

soo|-neiuvaip
bot lubjarohketel ja soistel niitudel kasvav valgete õitega neiuvaip (Epipactis palustris)

soo|pihl
bot märgadel aladel kasvav määrdunudpunaste õitega poolpõõsas (Potentilla palustris e. Comarum palustre). Soopihla kasutati värvitaimena.

stapeelia ‹1› ‹s›
bot (sub)troopikas kasvav lihakate vartega ja ebameeldivalt lõhnavate kirjude õitega madal püsik, meil toalill (Stapelia, hrl. Stapelia variegata). Kirju stapeelia.

stüüraks ‹-i 2› ‹s›
bot
1. soojadel maadel kasvav lõhnavate õitega lehtpõõsas v. madal lehtpuu (Styrax). Harilik stüüraks.
2. selle taime mõne liigi palsamilõhnaline vaik, mida kasut. meditsiinis, parfümeerias, viirukina jm.

surma|putk [-e]
bot väikeste valgete õitega kaheaastane mürgine putk (Conium)

suure|õieline
(liigiomaselt) suurte õitega. Suureõieline aedhortensia, kelluke, käbihein, kukekannus, magnoolia. Aias kasvas suureõielisi roosasid pojenge. Üheksavägist kasvatatakse ka suureõielise aedvormina.

suve|rüü
piltl suvine lehestik (koos õitega); suvine taimkate. Kaskede roheline suverüü. Hommikupäike valgustas suverüüs maad.

sõrm|kübar

1. õmblemisel keskmist sõrme nõela eest kaitsev metallist kapslike. Lahtine 'otsata', kinnine sõrmkübar. *Kindel otsus. Aitab juba. Head ikka sõrmkübaraga [= natuke, vähesel määral]. E. Rängel.
2. bot mürgiseid glükosiide sisaldavate lehtede ja õitega rohttaim, meil ravim- ja ilutaim, digitaalis (Digitalis). Verev sõrmkübar.

särje|silm [-a]
bot ujulehtede ja üle veepinna ulatuvate valgete õitega veetaim
▷ Liitsõnad: jõgi-|särjesilm, meri-|särjesilm, sõõr-särjesilm.

südame|rohi

1. bot männastesse koondunud roosade õitega huulõieline rohttaim teeäärtel, prahipaikadel (Leonurus)
2. südameravim

takel|rohi
bot hõredais kobarais asetsevate helesiniste õitega rohttaim (Lappula)
▷ Liitsõnad: siil-takelrohi.

talvik ‹-u 2› ‹s›

1. bot läikivate nahkjate talbjate lehtede ja roosade õitega igihaljas püsik (Chimaphila). Harilik talvik. Talviku raviomadusi on tuntud iidsetest aegadest peale.
2. kõnek (talvel sündinud poegade kohta). Need põrsad on talvikud. Halljänes tõi märtsikuus talvikud.

tara|-seatapp
bot pikkade väänduvate varte ja suurte õitega umbrohi (Calystegia sepium)

tari|nõges
bot niisketel aladel kasvav violetjate õitega huulõieline rohttaim, kasvatatakse ka ilu- v. ravimtaimena (Teucrium)

telg1 ‹telje 22› ‹s›

1. ka tehn mehhanismi v. masina pöörlevaid osi kandev hrl. silindriline detail; ratasveoki osa, mille otste ümber pöörlevad rattad. Teljed ja võllid. Liikumatu, jäik, pöörlev telg. Vokiratta, käia, propelleri telg. Habemenoa tera liigub teljel. Teljed koos ratastega. Bussil olevat telg katki. Vankril murdus telg. Peremees määris vankri telgi. Sõiduk vajus teljeni, telgedeni mudasse. Telgede ägisedes ronis buss üha kõrgemale.
▷ Liitsõnad: pool|telg, veo|telg, õõtstelg; ratta|telg, vankritelg; puu|telg, raud|telg, terastelg.
2. (mõtteline) sirgjoon. a. füüs liikumatu sirge, mille ümber toimub pöörlemine, pöörlemistelg. Maakera pöörleb ümber oma telje. b. füüs mat sümmeetriatelg. Kujund on sümmeetriline, kui tal on telg ja kaks ühesugust peegelpildilist osa. Läätse optiline telg. c. mat koordinaattelg. Telgede pööramine. | piltl. *Iga inimese südames .. on rist. On igavese telg ja kaduvuse telg ristamisi. E. Ilbak. d. mõtteline keskjoon. Maantee, kaeveõõne telg. Tee telg ja sõidurajad. *Umbes südalinna teljel viib üle jõe Printsessi sild ning algab suur St. Kilda tee .. V. Beekman.
▷ Liitsõnad: projektsiooni|telg, pöörde|telg, sümmeetriatelg; abstsiss|telg, arv|telg, horisontaal|telg, koordinaat|telg, ordinaat|telg, piki|telg, püst|telg, rõht|telg, vertikaal|telg, x-|telg, y-telg; nägemistelg.
3. piltl midagi keskset, põhilist, kooshoidvat; millegi tuum v. pealiin. Teose, näidendi süžeeline telg. Romaani ideeliseks teljeks on talupoja võitlus maaga. Kindla teljeta, nõrgalt koos seisev lugu. Ka jutusaatel peab olema mingi telg, et kogu loos oleks iva sees. *Kultuurikontaktide paatos on käesoleva reisijutu telg. L. Meri.
▷ Liitsõnad: pea|telg, põhitelg.
4. osutab teat. poliitilisele ühendusele, riikide liidule vrd teljeriik Berliini-Rooma telg. Berliini-Rooma-Tokyo telg.
5. bot taimevars v. õieraag
▷ Liitsõnad: pea|telg, õisikutelg.
6. (rahvakeeles mõnede kollaste õitega põlluumbrohtude, näit. põldsinepi, tõlkja kohta). *Liivastel põldudel ummistasid teljed suvivilja ära ja kerge rukis oli pooliti lustjatega segatud. J. Mändmets. *.. Pao äärne kõrts ja põllumaa, / kus õitseb mesik, kollab telg .. V. Ridala.
7. van ukseriiv; ust v. väravat põigiti kinnitav raudlatt. *Laanekotkas pimedas küünis surus ettevaatlikult väravale telje ette. M. Aitsam.

tobi|väät
bot südajate lehtede ja piibukujuliste õitega vääntaim (Aristolochia). Suurelehist tobivääti kasvatatakse seinte ja lehtlate katteks.

tokk|roos
bot kõrgete püstiste varte ja suurte lühiraoliste õitega aiailutaim (Alcea). Maja akende all õitsesid tokkroosid.
▷ Liitsõnad: aed-|tokkroos, kurd-tokkroos.

trompeti|puu
bot suurte (kolmehõlmaliste) lehtede ja kellukjate õitega ilupuu, katalpa (Catalpa). Harilik, munajas trompetipuu.

trompet|lill
bot suurte sametjate õitega aiailutaim (Salpiglossis)

tsineraaria ‹1› ‹s›
bot suurte korvõisikus õitega ilutaim, meil potilill (Senecio cruentus)

tui|-tähtpea
bot läänesaarte loopealsetel kasvav lillakate nuttis õitega rohttaim (Scabiosa columbaria)

tulbi|puu
bot tulpi meenutavate õitega heitlehine lehtpuu (Liriodendron). Harilik tulbipuu.

tulikas ‹-ka, -kat 2› ‹s›
bot tulikaliste hulka kuuluv mürgine kollaste õitega rohttaim (Ranunculus). Suur, roomav, kibe, mitmeõieline tulikas. Aas kollendas tulikatest.
▷ Liitsõnad: kaar|tulikas, kuld|tulikas, mets|tulikas, mugul|tulikas, mürk|tulikas, sootulikas.

tuli|liilia
bot tulipunaste õitega liilia, aiailutaim (Lilium bulbiferum)

tuli|nelk
bot nelgiliste hulka kuuluv säravate õitega aiailutaim (Lychnis). Loitev tulinelk.

täht|pea
bot nuttides asetsevate õitega püsik v. poolpõõsas (Scabiosa). Hurmeline, kaukaasia tähtpea.
▷ Liitsõnad: tui-tähtpea.

täht|putk [-e]
bot nutitaolistes sarikates asetsevate õitega püsik (Astrantia). Suur tähtputk.

uba|leht
bot soos, lodus v. veekogude kaldavees kasvav roomava risoomi, kolmetiste lehtede ja punakasvalgete õitega taim (Menyanthes trifoliata)

uba|põõsas
bot kollaste, valgete v. punaste õitega heitlehine v. igihaljas lehtpõõsas (Cytisus). Punane, madal ubapõõsas.

uibu|leht
bot metsa all kasvav väike valgete v. roosakate lõhnavate õitega rohttaim (Pyrola). Ümaralehine, keskmine, väike, rohekas uibuleht.

upsu|juur
bot laiade varreümbriste lehtede ja suures pöörises asetsevate õitega mürgine risoomtaim (Veratrum)

vaak ‹vaagi 21› ‹s›
bot kollaste v. valgete õitega korvõieline niitude rohttaim, ka aiailutaim (Inula)
▷ Liitsõnad: aed|vaak, pajuvaak.

vaha|lill
bot ronitaimena kasvatatav nahksete lehtede ja roosakate tähtjate õitega toataim (Hoya)

vahu|lill
bot (siniste) kobarjais õisikuis õitega mitmeaastane rohttaim (Polygala). Mõru vahulill. Vahulille mõne liigi juuri tarvitatakse röga lahtistava droogina.
▷ Liitsõnad: aas-|vahulill, tups-vahulill.