[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

õng ‹-e 22› ‹s›
kalapüügivahend, mille põhiosa on nööri külge kinnitatud konks, kuhu pannakse sööt. Õnge ritv, nöör ja konks. Poiss võttis õnge ja läks kalale. Mindi jõe äärde õnge heitma, loopima, viskama. Õnged viidi sisse mõõna ajal. Õnge vedama. Õnge söötma 'sööta õngekonksule kinnitama'. Hommikul mindi õngi nõudma 'õngi kontrollima ja saaki võtma'. Õnge otsas rabeles suur kala. Õnge, õnge otsa hakkas, jäi vaid paar särjepoega. Läks õngele 'õngitsema'. Käis õngel 'õngitsemas'. || õngekonks. Luust, metallist õng. Polnud enam õnge ega kala, ainult tühi nöör lohises paadi järel. | piltl. Vennike sipleb võlausaldaja õnges, õnge otsas.
▷ Liitsõnad: ahvena|õng, forelli|õng, latika|õng, tursaõng; hundi|õng, hülgeõng; elektri|õng, käsi|õng, lend|õng, paaris|õng, põhja|õng, rida|õng, ritv|õng, teleskoop|õng, vedruõng; luuõng; elussööda|õng, kärbse|õng, ussiõng.

[kellegi, millegi] õnge minema ~ sattuma ~ langema ~ kukkuma, õnge hakkama
end ära rääkida laskma, midagi uskuma jääma, kellestki, millestki end ära petta laskma. Mees valetab, naine läheb õnge. Läksin propaganda õnge. Poiss langes, kukkus naisterahva õnge. Poiss meelitas ja tüdrukud hakkasidki õnge. Õde provotseeris ja vend hakkas kohe õnge.

[kedagi] õnge võtma ~ tõmbama

1. kedagi sisse vedama, tüssama. Õpetaja ei lasknud end õnge võtta. Pätt võttis politseinikud õnge. Advokaadid on su õnge tõmmanud.
2. ära meelitama. Rikas vanamees võttis tüdruku kingitustega õnge. Tüdruk üritab leskmeest õnge võtta.

õnge (välja) heitma
kedagi (ära) petta v. ära meelitada üritama. *Võib olla, et tüdruk juba heidab õnge, surub end meelega Tiidu puusa vastu .. M. Raud. *Küll te ikka võtsite mu vahvasti õnge, minu, kes ise armastab õnge välja heita. L. Metsar (tlk).