[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

eri|vanune
erineva vanusega; ant. ühe-, samavanune. Erivanused lapsed. Erivanused puud, muistised.

joon|rivi
sõj allüksuste paigutus ühe- või kaheviirulises rivis v. lahingumasinates kolonnide kaupa ühel joonel

kaun ‹-a 29 või -a 23› ‹s›
ka bot hrl. mööda õmblusi kaheks poolmeks avanev ühepesaline hulgaseemneline kuivvili. Kauna poolmed, õmblused. Oal, hernel, läätsel on kaunad. Lapsed poetavad kauntest ube, herneid. || ühe- v. hulgaseemneline (põisjas) sulgvili. Punapipra rohelised, punased kaunad.
▷ Liitsõnad: herne|kaun, läätse|kaun, oa|kaun, piprakaun.

klubi|pintsak
metallnööpidega ühe- v. kaherealine meestepintsak. Kandis tumesinist klubipintsakut ja heledaid pükse.

kupar ‹kupra 20› ‹s›
ka bot ühe- v. mitmepesaline valmimisel pakatav hulgaseemneline kuivvili. Vesiroosi vili on kupar. Linal on kuprad veel rohelised. Seemned kõrisevad kuivanud kupardes. *Maguna seemned valmivad kuivas kruusikujulises kaanega kupras. J. Piiper (tlk). | piltl. *On teil pisutki nende mütside all või on teil kuprad ainult ilu pärast? A. Uustulnd.
▷ Liitsõnad: eos|kupar, lina|kupar, moonikupar.

lehter|tapp [-tapu]
bot lehterjate õitega ühe- v. mitmeaastane vääntaim (Ipomoea)

levkoi ‹14› ‹s›
bot ühe- v. mitmeaastane rohttaim v. poolpõõsas peam. Vahemere maadel, meil aiailutaim (Matthiola). Levkoide magus lõhn.
▷ Liitsõnad: aed|levkoi, öölevkoi.

lina ‹7› ‹s›

1. bot ühe- v. mitmeaastane kitsaste lehtede ning kuparviljadega taim (Linum)
▷ Liitsõnad: aaslina.
2. vormirohke kultuurtaim, harilik lina (Linum usitatissimum); selle taime töödeldavad varred ja neist saadav kiud. Lina külvama, kasvatama. Lina 'linapõld' on umbrohtunud. Lina kitkutakse käsitsi või koristatakse kombainiga. Peo linu. Lina kupardama, raatsima, leotama. Lina pandi likku, on leos. Leost võetud lina istutati, kükitati (kuivama). Lina harida tähendas teda lõugutada, ropsida ja sugeda. Keeras soetud linad nuusti, ketramiseks koonlaks. Keerutas linadest pastlanööri. Lina töötlemise vabrik. Linast kedratud lõng, niit. Vanasti olid põhiliseks riidematerjaliks vill ja lina. Pleekimata, pleegitatud lina. Juuksed valged nagu lina.
▷ Liitsõnad: kiu|lina, õlilina.
3. (mõnede algselt linasest materjalist esemete kohta). Valged värskelt triigitud linad laudadel. Magab puhaste lõhnavate linade vahel. Linad on pesus, kuivavad. Abar on kolmekordse linaga võrkpüünis. *Üksnes esimene puri .. paistis veel terve olevat, rabeles aga kogu linaga iilis, iga hetk rebeneda ähvardades. A. Hint.
▷ Liitsõnad: alus|lina, laud|lina, nooda|lina, pealis|lina, pits|lina, purje|lina, sauna|lina, supel|lina, suri|lina, teki|lina, vanni|lina, voodi|lina, võrgulina.
4. kinolina, kinoekraan. Millal uus film linale tuleb? *Oli äraarvamata mõnus see tuttav kinolõhn ja valge lina, millesse kiindus nii palju pilke. L. Promet.

madrigal ‹-i, -i 10› ‹s›

1. muus algselt ühe-, hiljem mitmehäälne ilmaliku sisuga emakeelne laul 14.–17. saj. Itaalias. Orlando di Lasso, Claudio Monteverdi madrigalid.
2. kirj väike idüllilist laadi, mõnikord ka naljatlev luuletus itaalia renessansiluules

maimik ‹-u 2› ‹s›
ped ühe- kuni kolmeaastane laps. Lastesõime maimikud.

mesikas ‹-ka, -kat 2› ‹s›
bot ühe- v. kaheaastane liblikõieline kumariini sisaldav sööda-, haljasväetis- ja meetaim (Melilotus). Valge, kollane mesikas. Mesikas õitseb, lõhnab. Põldudel kasvatati mesikat.

mono-
‹liitsõna esiosana› ainu-, ühe-, üksik-

muru|nurmikas
bot ühe- v. kaheaastane, eriti looduslikus murus kasvav nurmikas (Poa annua)

noor|hobune
põll ühe- kuni kolmeaastane hobune, sälg. Tori noorhobused.

orel|toestik
mäend eega paralleelselt püstitatud tihe ühe-, kahe- v. kolmerealine toestik

pilgutus ‹-e 5› ‹s›
(ühe- v. mitmekordne) pilgutamine. Jälgisin tulukeste pilgutust. *Andekuse märk, mis temas ükskord silma pilgutas, jäigi vaid pilgutuseks. E. Tennov.
▷ Liitsõnad: silmapilgutus.

pusu|rohi
bot liigirikas ühe- v. mitmeaastane põisja õietupega rohttaim (Melandrium). Valge, punane, pihkane pusurohi.

reseeda ‹6› ‹s›
bot ühe- v. mitmeaastane rohttaim v. poolpõõsas, meil eelkõige väikeste tähelepandamatute õitega, kuid peene lõhnaga aia-ilutaim (Reseda)

sõstar ‹sõstra 20› ‹s›

1. ühe- v. kahekojaline heitlehine v. igihaljas lehtpõõsas (Ribes). Must, punane, valge, mage, karvane sõstar. Sõstrad juba õitsevad, on hiirekõrvul. Musta ja punase sõstra sordid, marjad.
▷ Liitsõnad: kivi|sõstar, kuldsõstar.
2. selle põõsa mari. Sõstraid sööma, korjama. Põõsad lausa punetasid sõstardest. Punastest ja valgetest sõstardest valmistati mahla. Mustad sõstrad sisaldavad mitmeid vitamiine. Linnud on sõstarde peale maiad.

vaha ‹11› ‹s›
rasvataoline kollakasvalge v. valkjaskollane kergesti pehmuv ning vormitav aine, mida kasutatakse tehnikas, farmaatsias jm. Vahast valmistatakse küünlaid, määrdeid, kosmeetikatooteid. Vahaga läikima hõõrutud põrand. Mesilased eritavad vaha, teevad vahast kärgi. Kahvatu nagu vaha. Sulab nagu vaha 'kergesti'. Ta on minu käes pehme kui vaha 'täidab minu tahtmist'. || keem kõrgema (küllastunud) rasvhappe v. kõrgema ühe- (v. kahe)aluselise alkoholi ester. Taimsed, loomsed vahad.
▷ Liitsõnad: karnauba|vaha, küünla|vaha, läike|vaha, mee|vaha, mesilas|vaha, pitseri|vaha, pook|vaha, poonimis|vaha, taimevaha; maa|vaha, montaan|vaha, mäe|vaha, nõrgvaha; sulavaha.

väike|laps [-e]
ühe- kuni kolmeaastane laps; (üldisemalt:) väike laps. Retseptid imikute ja väikelaste toitmiseks. Väikelast ei tohi üksi koju jätta.

öö|lill
bot ühe- kuni mitmeaastane liblikõieline rohttaim, meil ilutaimena, öökannike (Hesperis). Harilik öölill. Öölillede uimastav lõhn.

üheline ‹-se 5›

1. ‹s› münt v. paberraha mingi ühe ühiku väärtuses. Rahakotis olid ühelised, kümnelised ja sajalised eraldi.
2. ‹adj› ühene, ühe-. Üheline paat, kelk.

ühene ‹-se 4› ‹adj›

1. üheaastane, aastane. Neil on kolmene tütar ja ühene poeg.
2. kella 1 ajal minev, algav v. toimuv. Ma ei jõudnud (kella) ühesele bussile. Kella ühene loeng jääb ära.
3. ühele inimesele määratud, ühe-. Võttis hotellis ühese toa. Ühene süst, kanuu, paat. Ühene kelk. | ‹substantiivselt›. Meeste ühesel saime sõudmises esikoha.
4. üks kindel, ainuvõimalik; ühemõtteline, üheti mõistetav. Sellele küsimusele ei saa ühest vastust anda. Teadlastel pole selle kohta ühest seisukohta. Ühene järeldus, otsus. Asi pole sugugi nii ühene ja lihtne, kui ta pealtnäha paistab. Selles asjas ei ole suhtumine ühene. *Teaduslik tõde ei ole keeleteaduses tihtigi ühene. Mõnigi kord võib paljusid fakte interpreteerida mitut moodi .. M. Hint.
▷ Liitsõnad: üksühene.

üksi-kaksi ‹adv›
üksi v. kahekesi; ühe- v. kahekaupa. Lauluvõistluses osalejad esinesid enamasti üksi-kaksi. Õnnitlemas käidi üksi-kaksi või ka hulgakesi.

üle|talvik
bot talvituv ühe- v. kaheaastane rohttaim. Suvikud ja ületalvikud.