|
Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 1 artikkel
üksus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
1. mingi terviku iseseisev osa; üksik asi v. olend teiste omasuguste seas. Territoriaalne, administratiivne üksus. Rahvas, hõim, sugukond on etnilised üksused. Sugukond killunes väiksemateks üksusteks – suurperedeks. Verekeskus tegutseb diagnostikakliiniku koosseisus iseseisva üksusena. Veeremis oli kokku 40 üksust: 20 elektri- ja 20 mootorvagunit. Raamatukogu fondides on üle miljoni üksuse. Lause liigendub väiksemateks üksusteks – sõnadeks.
▷ Liitsõnad: administratiiv|üksus, all|üksus, arvestus|üksus, haldus|üksus, maastiku|üksus, majandus|üksus, struktuuri|üksus, säilitus|üksus, süstemaatika|üksus, taimkatte|üksus, tootmis|üksus, trükiüksus; pääste|üksus, tuletõrjeüksus.
2. sõj väeüksus. Relvastatud üksus. Taktikaline üksus. Laevastiku üksused. Üksuse ohvitserid, sõdurid. Järjest moodustati uusi üksusi. Esimesed üksused ületasid jõe, on kaitsepositsioonid sisse võtnud.
▷ Liitsõnad: all|üksus, dessant|üksus, eri|üksus, julgestus|üksus, kaardiväe|üksus, karistus|üksus, lahingu|üksus, lennu(väe)|üksus, luure|üksus, löögi|üksus, rahuvalve|üksus, raketi|üksus, ratsaväe|üksus, regulaar|üksus, sanitaar|üksus, sapööri|üksus, side|üksus, suurtüki(väe)|üksus, sõjaväe|üksus, tagala|üksus, tanki|üksus, toetus|üksus, valik|üksus, õhutõrjeüksus.
|
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
|