[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

agitatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. rahvahulkade poliitiline mõjustamine vestluste, ettekannete, miitingute, meedia kaudu, kihutustöö. Poliitiline, valimiseelne agitatsioon. Riigivastane agitatsioon. Suuline agitatsioon. Agitatsiooni tegema. Agitatsioon kandis vilja, ei andnud tulemusi. Näitlik agitatsioon 'vitriinid, fotod, diagrammid, plakatid, loosungid jms.'.
2. (üldisemalt:) veenmine, selgitustöö. Ta nõustus pikema agitatsioonita kaasa tulema.

agiteerima ‹42›

1. kihutustööd tegema; poliitiliselt üleskutsuvalt mõjuma. Ta agiteeris puhta looduse poolt, relvastumise vastu. Kaaslased agiteerisid teda piketis osalema. Agiteerivad plakatid, loosungid. Sõjaaegne luule oli agiteeriv, võitlev.
2. (üldisemalt:) kedagi veenma, veenda püüdma. Küll meelitasime, küll agiteerisime, aga nad ei tulnud kaasa.

akrediteerima ‹42›

1. pol (kedagi teise riiki diplomaatiliseks esindajaks) volitama; volikirja andma. Eesti Vabariiki akrediteeritud diplomaatilised esindajad. || (üldisemalt). Konverentsile akrediteeritud ajakirjanikud.
2. maj volitama raha vastu võtma v. tehingut tegema
3. akrediteeringut andma. Riiklikult akrediteeritud õppekava. Katselaboreid akrediteerima.

akrediteering ‹-u 2› ‹s›

1. diplomaatias volikirja vastuvõtmine, akrediteerimine. || (üldisemalt). Ajakirjanikud ei saanud õigeks ajaks akrediteeringut.
2. õppeasutusele, laborile jne. antav hinnang pädevuse, taseme jms. kohta. Õppekava akrediteeringu kehtivus. Akrediteeringut andma, saama. Rahvusvaheline akrediteering. Labor sai kaheaastase akrediteeringu.

funktsioon ‹-i 21› ‹s›

1. see, mis tuleb kellelgi v. millelgi teha, ülesanne, kohustus, roll. Ajakirjanduse, teatri, kooli funktsioonid. Riigi sisemised ja välised funktsioonid. Ühiskondlik, poliitiline, esteetiline, kasvatuslik funktsioon. Igal esemel on oma funktsioon. Kunst täidab mitmesuguseid funktsioone. Sai, võttis enesele rühmavanema funktsioonid. Kammerkontsertide korraldamisega on teater oma funktsioone laiendanud.
▷ Liitsõnad: esindus|funktsioon, juhtimis|funktsioon, kaitse|funktsioon, põhi|funktsioon, tööfunktsioon.
2. biol talitlus. Maonäärmete sekretoorne funktsioon on nõrgenenud. Närvisüsteem on vaimsete funktsioonide materiaalne kandja.
3. keel keeleüksuse ülesanne keeles. Infinitiivi funktsioonid. Käänete funktsioonid. Sidesõna „et” esineb mitmes eri funktsioonis.
4. mat eeskiri, mis seab suuruse x igale väärtusele vastavusse suuruse y kindla väärtuse. Trigonomeetrilised funktsioonid. Funktsiooni väärtus, muut, graafik. Valemis y = f(x) on y x-i funktsioon. || (üldisemalt). *Seega otsustatakse väärtuse üle tegelikult hindade järgi, tehakse väärtusest hindade funktsioon (peab olema vastupidi). H. Müür.

hobune ‹-se 4› ‹s›

1. veoks, sõiduks ja ratsutamiseks kõige üldisemalt kasutatav koduloom (Equus caballus). Prževalski, araabia, ardenni, eesti, soome, tori hobune. Külma- ja soojaverelised hobused. Kõrb, raudjas, must, valge, hall, võik hobune. Erk, peru hobune. Hobust rautama, valjastama, saduldama, (saani, vankri) ette rakendama. Hobust nõõtama, kannustama, peatama. Istub hobuse(le) selga. Talutab hobust suu kõrvalt. Jalutab, kõnnitab õues hobust. Hobune hirnub, hingub, korskab, nooskab, ohutab, puristab, turastab. Hobune krõmpsutab kaeru, lingutab kõrvu. Hobune püherdab, perutab, lõhub, raiub takka üles. Pane hobune ette, rakkesse. Hobune on juba vankri ees, rakkes. Võta hobune eest, rakkest lahti. Puhkas hobust, sidus hobuse lasila külge. Hobune on kihutamisest märg, valges vahus, ära v. vahule aetud. Lapsed mängivad hobust. Sul lausa hobuse isu, tervis. Teeb tööd, köhib nagu hobune. Vigureid täis kui mustlase hobune. Naine suur kui hobune. See jutt ajab hobusedki naerma. Hobustega tuleb, härgadega läheb '(haiguse kohta)'. Hobust hoia kui venda ja köida kui varast. || (koos sõiduki v. veokiga, ka hobusemehega). Talle saadeti hobune jaama vastu. Lapsed viidi hobusega kooli. Vanasti käidi hobustega vooris. *Sulane läks poodi, Arno ja Teele jäid hobuse peale ootama. O. Luts.
▷ Liitsõnad: aisa|hobune, juht|hobune, jõude|hobune, kodu|hobune, künni|hobune, küüt|hobune, mets|hobune, mära|hobune, noor|hobune, post|hobune, priipassi|hobune, raskeveo|hobune, ratsa|hobune, ruun|hobune, sõidu|hobune, sõjaväe|hobune, traavi|hobune, tõu|hobune, täkk|hobune, töö|hobune, veo|hobune, voori|hobune, võidusõiduhobune; kepp|hobune, kiik|hobune, mängu|hobune, puuhobune.
2. sport neljajalgne polsterdatud hüppe- ja hooglemisriist. Hüpped üle hobuse. Hobusel hooglemine.

hosianna ‹interj›
kirikl heebrea keelest pärinev palve- ja tervitushüüd juudi ja kristlikus jumalateenistuses; (üldisemalt:) elagu! *Ja teie olete päris kindlad, et kõik, kes teile praegu „hosianna ja hõissa” karjuvad, on teie veendunud pooldajad? A. Jakobson.

jube ‹-da 2› ‹adj›

1. õudne, õudust tekitav, hirmuäratav, kole. Jube mõrv, veretöö. Sõjaajast räägitakse jubedaid lugusid. Piinakambrist kostis jube kisa. Avanes jube vaatepilt. See pidi olema jube surm. Kalmistust möödudes hakkas kõigil veidi jube. Pisut jube oli nii kõrgelt alla vaadata. Jube näha, kuulda. Jube mõeldagi. Oli nii jube, et külm judin jooksis üle selja. *Enne uinumist jutustati üksteisele tondilugusid, üks jubedam teisest.. J. Semper. || väga ebameeldiv, vastik; raske taluda, hull. Jube hais. Jube ilm: tuul ja sadu. Jube mööbel, riie. See pole toit, vaid jube solk. Lihtsalt jube ümbrus. Ta aktsent oli jube. *Ja mis kõige jubedam – suud pole naised kunagi pidada osanud. O. Tooming.
2. kõnek väljendab millegi intensiivsust, suurt määra v. ulatust. a. suur, kange, kole. Mul on jube häbi. Peremees oli jube ihnuskoi. Anna midagi hamba alla, mul on jube nälg. *..ning jubeda iiliga lendas regi üle lume. E. Vilde. b. rõhutab üldisemalt tegevuse v. olukorra intensiivsust. *Küll mulle meeldivad mundris mehed, lihtsalt jube kohe. O. Tooming. *Lihtsalt jube, kuidas teil riiet läheb! E. Vaigur.

järele
I. ‹postp› [gen]
1. (ruumiliselt) taha. Asusin ritta tema järele. *Kui Väleküüs [= rebane] ..enam ei märatsenud, võttis tante Vilhelmine ta aeg-ajalt kettipidi enda järele ja viis teistessegi tubadesse jalutama. R. Roht.
2. osutab objektile, mida minnakse v. tullakse kusagilt saama, hankima, ära viima vms. Ema saatis poisi poodi leiva järele. Kassapidaja läks panka raha järele. Tulin oma raamatu, asjade järele. Auto sõitis linna ehitusmaterjali järele. Lippa tööle isa järele ja ütle, et tulgu kohe koju! Vanakurat tulnud ahne peremehe hinge järele.
3. osutab objektile, mida sirutatakse kuskilt võtma, haarama vms. Ulatas, sirutas käe raamatu järele. Sirutas käe juba ukselingi järele, kuid peatus siis. Kobas taskus tikkude järele. Sõdurid haarasid kiiresti püsside järele. *..karjamaal muutus rohi karedaks nagu tema järele asjatult ahmiva lehma keel. J. Saar. | piltl. *Normaalne ja terve inimene haarab instinktiivselt hea järele ja tugevatele toetudes muutub tugevamaks. J. Smuul.
4. osutab taotluste, soovide, igatsuste, vajaduste jne. objektile. Tal on tahtmine televiisori, uue korteri järele. Mehel käisid neelud õlle järele. Selle raamatu järele oli suur nõudmine. Rahval oli tung hariduse järele. Praegu on tungiv vajadus tööjõu järele. Tunneb otse füüsilist vajadust tegutsemise järele. Poisid olid nagu hullud selle tüdruku järele. Pidas end elumeheks, kelle järele naised jooksevad. Tundsin juba igatsust sinu järele! *Kõige ahnemad lämmastiku järele on liblikõielised taimed.. H. Kiik. *Majad kisendavad uute katuste järele. H. Sergo.
5. osutab isikule v. asjaolule, kelle v. mille kohta midagi teada tahetakse. Ta küsis ka Aadu ja ta pere järele. Mis sa nuhid minu järele? Ta päris igas kirjas ema tervise järele. Olin kodust kaua ära olnud, seepärast pärisin kodukandi elu-olu järele. Peremees ei küsi selle järele, kas sulasele see töö meeldib või mitte.
6. osutab elusolendile v. olukorrale, kelle v. mille eest hoolt kantakse. Koduhoidjaks ja laste järele vaatajaks kutsuti üks vanainimene. Politseinikud valvavad korra järele. *Kõik me vaatame selle järele, et nad [= lapsed] pestud ja söönud oleksid.. L. Promet.
7. osutab ainele v. esemele, mille lõhn v. lehk on kellegi v. millegi küljes. Metsaalune lõhnas vaigu ja sambla järele. Pargis lõhnab sirelite ja jasmiinide järele. Haigla koridorid lehkasid kergelt arstimite, värske värvi järele. Mehe riided lehkasid tubaka, higi järele. Vanamees haises liikva järele. | piltl. Siin lõhnab kuriteo järele. *See lugu lõhnas juba nagu nöökimise järele! H. Väli.
8. osutab millelegi v. kellelegi sobivusele v. vastavusele. Mu töö on mulle meele järele. Ta püüdis kõikidele meele järele olla. Üritus näis talle väga südame järele olevat. *..loeb piiblit prillidega, mis mitte enam tema silmade järele ei ole. K. A. Hindrey.
9. järel. a. (ruumiliselt). *..[rebane] pani liduma metsa. Koer tema järele. R. Roht. b. (ajaliselt). *Nägin teda uuesti paari aasta järele. K. A. Hindrey. *„Ise tegid seda või?” küsis Mari natukese mõtlemise järele. A. H. Tammsaare. *Pilt pildi järele endisest ajast kerkib tema vaimusilma ette. O. Luts.
10. millestki lähtudes, millegi põhjal, järgi. *Talita neil nõrkuse momentidel minu eeskuju järele.. O. Tooming. *Mis läks see tütarlaps, keda ta vaevalt tundis näo ja nime järele, talle üldse korda. J. Kärner. *Ning töö järele saadakse ka palka. J. Oks.
11. van osutab kuuluvusele millegi juurde v. alluvusse, järgi. *Aga kümmekond versta eemal või veelgi kaugemal oli Vargamäe koha järele suurem metsaheinamaa.. A. H. Tammsaare. *„Kelle mõisa järele see maa on?” – „Tõõtsi mõisa järele.” A. Kitzberg.
12. van millegi poolest, mingis suhtes, järgi. *Heinamaad aru järele päratu hulk, kõõbi teda või mihklipäini, heina ennast aga ikka vähe ja vähe.. A. H. Tammsaare.
13. esineb fraseologismides, näit.:. Oma käe järele panema. Kellegi pilli, tujude järele tantsima. Suud seki järele seadma.
II. ‹adv›
1. osutab kellelegi v. millelegi liikudes järgnemisele. Tule aga mulle järele! Kihutas ratsahobusega põgenikule järele. Koerad jooksid sõitjaile natuke maad järele. Rühkis eelkõndijatele kõigest väest järele. Ta lonkis sõbrale tusaselt järele. Hiilisin talle silmnäolt järele. Võttis hobuse ohelikuga järele. Vedas longates paremat jalga järele. || (üldisemalt, liikudes järgnemata). Talle tulistati järele. Poisid vaatasid talle vaimustusega järele. Kõik jäid talle tänaval järele vahtima. Pilkesõnu ja sajatusi hüüti talle järele. „Õige jah,” kiitis ta teistele järele. || osutab järgnemisel kellenigi jõudmisele. Jõudsin talle poolel teel järele. Astume aga kiiremini, siis saame neile järele! Puu otsa ei pääse talle keegi järele. Oodake meid ka järele! Läksin talle tuppa järele. || osutab millegi v. kellegi teat. isiku juurde toimetamisele pärast asjaomase isiku enese päralejõudmist. Isa viis linnas õppivale pojale toidumoona järele. Laskis endale mõned raamatud järele saata. *Pere tõi ta [Laekverre] aga järele alles nüüd, vastu kevadet. R. Vaidlo.
2. osutab arengult, tasemelt, saavutustelt kellenigi v. millenigi jõudmist v. viimist. Tuleb töödega naabritele järele jõuda. Poeg on kasvus isale järele võtnud. Poiss oli tükk aega haige, ta peab nüüd järele õppima. Meeskond oli mõne punktiga kaotusseisus, kuid võttis siis järele. Otsis inimest, kes tema poega matemaatikas järele aitaks. *Kulmud isegi mustad, neid järele aidata pole vaja. E. Rannet.
3. osutab kuhugi minekule, et sealt kedagi v. midagi ära viia, ära toimetada. Laupäeval tuldi lastele kooli järele. Kui sul läheb mind vaja, saada kedagi järele! Miks sa oma raamatutele järele ei tule? *Pealegi oli tema kuub mättale põõsasse jäänud ja karjapoiss läks sellele järele. A. H. Tammsaare.
4. osutab millegi ajaliselt hilisemale toimumisele. Mine sa pealegi ees, ma tulen pärast järele. Need tunnid tuleb hiljem järele teha. *Oli hea, kui selle hommikul magamata jäänud une said järele magada lõunatundidel.. J. Kärner. *..aga kes meist ei ole nii või teisiti pitsitada saanud, ega me sellepärast ööd-päevad järele soiu. I. Sikemäe.
5. alles, säilinuks. Eilsest oli veel pisut toitu järele jäänud. Unistustest ei jäänud midagi järele. Sula ei jäta sellest lumest kübetki järele. *Võttis ühe linnunokatäie [liha] ja jättis suurema osa kõik järele.. O. Münther.
6. ‹hrl. koos verbidega jääma, jätma› tulemuseks, tagajärjeks. Näpistas, nii et sinised plekid jäid järele. *Paistis, et tema nuga jookseb iseäralikult hõlpsasti läbi puu ning jätab järele laitmatult sileda pinna. H. Pukk.
7. osutab millegi lakkamisele, vaibumisele. Vihm, sadu, tuisk jäi järele. Külm, pakane andis järele. Hambavalu, palavik, paistetus annab juba pisut järele. Pahameel, meelekibedus annab järele. Laps jättis nutu järele. Jättis vanemas eas teiste kiusamise järele.
8. osutab millegi paigast lahtitulekule, lõdvenemisele vm. nihkumisele mingi surve mõjul. Uks, värav andis peagi löökidele järele. Ankrutross andis järele ja laev paiskus randa. Mees laskis püksirihma järele. Kleit oli kitsaks jäänud, seda tuli õmblustest järele lasta. || koos verbiga andma osutab mingile vastuseisust loobumisele. Andis kõiges naisele, naise tahtmistele järele. Kokkuleppele ei jõutudki, sest kumbki pool ei andnud järele. Andis kiusatusele järele. Targem annab järele.
9. osutab, et midagi tehakse v. on tehtud mingi eeskuju põhjal, seda imiteerides. Siin pole midagi ehtsat, kõik on järele tehtud. Allkiri on väga osavalt järele tehtud. Tee kõik järele, mis mina ees teen! Ta aimas, tegi järele käokukkumist. Pole mõtet moeveidrusi järele ahvida.
10. osutab mingi asjaolu väljaselgitamisele v. omapoolsele kontrollivale kindlakstegemisele. Ma vaatan entsüklopeediast järele! Vaata järele, kes seal tuli! Kuulas järele, kas maja on veel müüa. Tuleb lähemalt järele uurida, kuidas see kõik juhtus. *Taavet oli õhinal nõus, ta tahtis paljukiidetud suurlinna ööelu ise järele katsuda. M. Traat. || (ühenduses mõtlemisega). Selle võimaluse üle peab veel järele mõtlema. Mõtle enne hästi järele ja siis alles otsusta! *..iga sõna, mis ta ütles, näis ta enne ettevaatlikult järele kaaluvat. A. Jakobson.
11. tahapoole, maha. Auto jättis järele paksu tolmupilve. || ‹koos andma-verbiga› mingilt omaduselt kellestki v. millestki maha (jääma). *Pärast Salme surma.. ostis isa jutluseraamatu, mis oma suuruse poolest küll piiblile järele andis.. J. Lapp.

kaaperdama ‹37›
aj vaenlase (v. temaga suhtleva neutraalse riigi) kaubalaeva hõivama. Hollandlased kaaperdasid Hispaania kullalaeva. *Türgi laevastik kaaperdas Veneetsia kaubalaevu. F. Tuglas (tlk). || (tänapäeval ka üldisemalt liiklusvahendi hõivamise, selle röövimise kohta). Kaks kurjategijat kaaperdasid lennuki.

kaklema ‹kakelda 49›
käsitsi koos olles, hoope jagades, rüseldes tülitsema. Tükib, kipub purjuspäi kaklema. Kellega sa kaklesid? Kakeldi rusikatega, nugadega. Mehed läksid kõrtsis kaklema. Poisid läinud tüdruku pärast lausa kaklema. Märdil oli kange tahtmine kakelda. Varblased kaklesid omavahel leivatüki pärast. || (üldisemalt:) tülitsema, riidlema. Kakeldi ametikohtade, päranduse pärast. Nad olid nagu koer ja kass: kaklesid pea iga päev. Koosolekutel käratseti ja kakeldi kõvasti, üksmeel jäigi saavutamata.

kaklus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
(ühekordne) kaklemine, lööming. Purjus meeste, külapoiste omavahelised kaklused. Äge, vihane kaklus. Jõukatsumine muutus kakluseks. Pärast joomingut läks kakluseks. Poiste vahel tekkis kaklus. Mehel oli kakluses üks silm välja löödud. Pidu lõppes kaklusega. Kõrtsi ees käis kaklus. Koerte, noorte kukkede kaklus. *Jõi kümne mehe eest, peksis mõnikord kaklusel terve kõrtsitäie rahvast läbi .. J. Vahtra. || (üldisemalt:) tülitsemine, riid. *Nii et loomakasvatuse küsimustes ei tasu esimehel kaklusse kippuda. H. Kiik.
▷ Liitsõnad: kõrtsikaklus.

kaltsad ‹-de 23› ‹s› pl
murd
1. endisaegsed talurahva linased v. takused (kints)püksid. *Poisid istusid muldre peal särgiväel ja valgete kaltsadega nagu luiged. A. Kitzberg. || (üldisemalt:) püksid. *.. otsis [välja] sinised, külarätsepa õmmeldud kaltsad ning triibulisest kretongist, kinnise kaelusega päevasärgi. L. Vaher.
2. kintspükstega kantavad linased, takused v. villased säärised. Sukkade asemel olid vanasti kasutusel riidest õmmeldud kaltsad.

kammits ‹-a 2› ‹s›

1. hobuse, harvemini mõne muu looma esijalgade ümber seotav köidik liikumisvabaduse piiramiseks, näit. karjatamisel. Hobune pandi kammitsasse. Hobune on kammitsas. Hobuse jalad seoti kammitsasse. Hobune on end kammitsast lahti kiskunud. Kuidagi ei suuda edasi minna: nagu kammits oleks jalus. || (üldisemalt:) kütke, köidik. *Ta tundis oma käte ja jalgade ümber kammitsaid – ahelate kõlin tungis talle kõrvu. E. Vilde.
2. miski (v. keegi), mis mõjub köidikuna; millegi mõju takistava v. piirava tegurina. Kardan, et muutun sulle kammitsaks. Ta on üle väikekodanliku moraali kammitsaist. Igandite, ebausu, traditsioonide kammitsas olema. Ta pole vabanenud eelarvamuste, vananenud arusaamade kammitsa(i)st. Alkohol päästis peagi keelepaelad kammitsast. Viibib üha oma mõtete, kunagise oletuse kammitsas. *.. pärisorjus ja äärmine vaesus olid tugevateks kammitsateks eesti talurahvakultuuri arengule .. K. Tihase.

kannike(ne) ‹-se 5› ‹s›

1. ka bot viietise õiekrooniga rohttaim, ka aialill (Viola). Tumelilla lõhnav kannike. Rohus õitsesid esimesed kannikesed. Korjas metsa alt kimbu kannikesi. || van (üldisemalt:) lillekene. *.. leidsin allikale jõudes / sinilille saarikust. / Kallis, lahke kannikene, / ei sind taha kitkuda .. C. R. Jakobson.
▷ Liitsõnad: aas|kannike(ne), aed|kannike(ne), ime|kannike(ne), koera|kannike(ne), lodu|kannike(ne), mägi|kannike(ne), nõmm|kannike(ne), põld|kannike(ne), sarv|kannike(ne), soo|kannike(ne), turvas|kannike(ne), võsakannike.
2. väike mängukann

kannu|poiss

1. aj rüütlit teeniv 14–21-aastane nooruk, rüütli relvakandja. Rüütlite kannupoisid. *Lossi saalis sõelusid noored mõisnikud, all hoovis luusisid nende kannupoisid ja sulased. E. Bornhöhe. || (üldisemalt:) teener, saatja. *.. jõudis vahutaval hobusel Laiuselt peakorterist saadetud ohvitser koos kahe kannupoisiga pärale. E. Kippel.
2. piltl orjalikult kuulekas käsilane, sabarakk. Parunite kannupoisid. *.. olgu meie kõige hullemas viletsuses, kuid sakslaste kannupoisteks ma ei lase neid [= lapsi] saada. R. Janno.

kant ‹kandi 21› ‹s›

1. kahe nurgi asetseva pinna v. tahu ühinemisserv, vahel ka vastav pind v. tahk. Laua, kapi, kasti teravad kandid. Telliste kandid on transportimisel rikutud. Viili kandid. Arheoloogid leidsid kulunud kantidega jahvekivi. Mutril on kuus kanti. *Poisi sile nägu läks nukiliseks, lõualuude kant tungis äkki esile .. M. Rebane. | piltl. Küll elu talt kõik teravad kandid maha nühib.
2. riietusesemele äärisena õmmeldud riide- v. nahariba. Kitsas, lai kant. Kantidega kostüüm. Särgi, põlle, kleidi kandid. Kandiga õmblus, palistus. Kandiga kaunistatud põll, kaelaava. Karusnahkse kandiga kapuuts. Peas oli tal ümmargune punase kandiga müts. || (üldisemalt:) külge püstloodselt ümbritsev ääris. *..lillepeenar, millele murumätaste halja kandiga oli antud südame kuju. M. Raud.
▷ Liitsõnad: kaunistus|kant, palistus|kant, äärekant; käise|kant, püksikant.
3. (ebamääraselt:) teat. ümbruskond, ümbrus, piirkond, maanurk. Tartu, Viljandi, Abja, Avinurme kandi mees. Ta on Kunda kandist pärit. Ta elas kusagil Pelgulinna, Sõle tänava kandis. Ühe kandi inimesed. Ma pole teda varem siin(pool) kandis näinud. Seal kandis oli kõvasti sadanud. Siia kanti on mujalt rahvast tulnud. Siinset kanti ma tunnen hästi. See oli talle täiesti võõras kant. Meie kandis seda kommet ei ole. Kust kandi mehi olete? See kant siin on metsavaene. Me elame samas kandis. Uudis levis igasse kanti. Hulkus sadama kandis ringi. Raudtee kandist kostis püssipauke. || teat. suund, külg, ilmakaar. Kust kandist on täna tuul? Mehed lähenesid majale mitmest kandist. Nad olid eksinud ega teadnud, kus kandis on kodu. Maantee on hoopis teises kandis. Te lähete ju valesse, teise kanti. Ehmunud lapsed põgenesid igaüks ise kanti. Keeras end peegli ees mitut kanti. Kõmpisin linnakese kümmet kanti 'väga mitmes suunas' läbi. Uuris autot igast kandist. *Meri otse tuppa ei paista, aga kolme kanti on ta ometi siinsamas kaldakinkude taga .. A. Hint. | piltl. Tema huvid kaldusid teise kanti. Teada ju, kuhu kanti tema mõte hoiab. Puudus üksmeel: igamees vedas, kiskus ise kanti. Jutt pööras, keeras ohtlikku kanti, ohtliku kandi peale. Tal pea lõikab, jagab iga kandi pealt. Poiss hoiab juba kolmekümne kanti. *Palju seda uut esimeest siiski usaldada võib või mis kanti mees ta üldse on? R. Vellend.
▷ Liitsõnad: kodu|kant, sünnikant.
4. kõnek vaatlus- v. käsitlusaspekt, millest millelegi v. kellelegi lähenetakse. Asja kaaluti mitmest kandist, mitut kanti, mitme kandi pealt. Andmed on mitut-setut kanti kontrollitud. Seda võis kümmet kanti 'väga mitut moodi' tõlgendada. Asju tuleb õige kandi pealt vaadata. Tore mees igast kandist. Ta on igat kanti tubli mees. Mis kandi pealt ka ei vaataks, ikka miski ei klapi. Mõne kandi pealt, mõnest kandist on ta imelik mees. Las õpib elu ka sellest kandist, selle kandi pealt tundma.
5. kõnek kantmeeter. Viissada kanti kände, kive. Tee sillutamiseks kulus mitukümmend kanti kruusa.

karakter ‹-i, -it 2› ‹s›

1. iseloom. Tal on kindel karakter. Tugeva, nõrga karakteriga inimene. Karakterit kasvatama. Temaga ei saa keegi läbi, tal on õudne karakter. Sa ei tunne veel tema karakterit! *Eestlaste karakter olla sulam indoeuroopa dünaamikast ja uurali staatikast .. L. Meri. || tugev iseloom, tugev tahe. Sel poisil on karakterit, liiga teha endale ei lase. Leida on karakteriga tüdruk. || (üldisemalt:) laad. Eesti ja armeenia muusika on oma karakterilt väga erinevad.
▷ Liitsõnad: inimkarakter.
2. kõnek teat. iseloomuga inimene. Nõrk karakter nõustub kõigega. *Oled kaval ja keeruline karakter, Filosoof ... E. Rannet.
3. kirj teater selgesti väljenduva isikupäraga kirjanduslik kuju; tegelaskuju. Tüüpilised karakterid. Teose kõige õnnestunumaks karakteriks on peategelane. „Maa ja rahva” Logina Peter on keerukas ja vastuoluline karakter. Näitlejana kehastas ta väga mitmesuguseid karaktereid.
▷ Liitsõnad: meelis|karakter, põhikarakter.

karge ‹1› ‹adj›

1. (jaheduse tõttu) karastav, värskendavalt mõjuv. Karge kevadhommik, sügispäev, märtsiöö. Karge õhtu. Karge ilm, meretuul. Ilmad muutusid kargemaks. Puhas ja karge metsaõhk. Karge kui allikavesi. Oli tunda jahedat ja karget kevadehingust. *Väljas oli pärast vihma karge ja puhas. V. Saar.
2. leebuseta, karm, range. a. (looduse kohta). Karge põhjamaa. Karge meri. Karge talvemaastik. b. (üldisemalt). Põhjamaise looduse karge ilu. Maalide karge koloriit. Karge huumor. *.. nad [= matemaatikud] enamikult on kuivad ja karged. O. Luts. *.. kui kosutavalt mõjub tema [= sügisese metsa] karge tõsidus inimese hingele. E. Vilde.
3. puhas, selge, kirgas. *.. ümberringi suvehommiku kirkus, pea kohal karge taeva sinakasroheline põhjatus. A. Jakobson. *Herbert naeris oma karge, kõlava häälega. E. Vilde. || moraalselt puhas, karske. *Midagi karget oli kõiges, mis kuidagi puutus Aino Raivetisse, – midagi sama karget kui ta isik ja kogu ta senine neitsilik elu. M. Sillaots.
4. kõnek kõva, pehmenemata, närtsimata säilinud. Karge kaalikas, õun. Krõmpsuvalt karged hapukurgid.

karja|aed

1. taraga piiratud laudaesine v. lauta ümbritsev karjaõu. Kari oli lõunaajal karjaaias. Ema läks karjaaeda lehmi lüpsma. || (üldisemalt:) taraga piiratud ala karja jaoks. *McCoy ehitas jaama juurde karjaaiad ja läks Texasesse [loomade] ajajaid otsima. O. Volmer.
2. tiibadega piiratud ala mõrra v. nooda suu ees. *Kajakad kisendasid kakuamide karjaaedade kohal .. A. Hint.

kartma ‹kardan 46›

1. hirmu, kartust tundma, kedagi v. midagi pelgama, hirmul olema; mitte julgema midagi teha. Kartma hakkama, lööma. Tüdruk kartis joodikuid.Ta kartis surnuid. Vanaeite kardeti tema kurja keele pärast. Mis sa minust, mind kardad! Kardab hunti, karu, ussi, kurja koera. Naine kartis hiiri. Laps kartis pisut, väga pimedust. Julge mees ei karda kedagi ega midagi. Surma, karistust, kättemaksu kartma. Mis sul siin karta! Kartis üksi koju minna. Kardab lähemale tulla. Kardab nii, et väriseb kogu kehast. Kardab hambaarsti juurde minna. Haige kartis end liigutadagi. Sa ei julge siit alla hüpata, kardad! See mees ei karda kuraditki 'mitte kedagi ega midagi'. Vastased kardavad teda nagu tuld, nagu vanapagan välku, nagu katku 'üliväga'. Jumalat kartma 'jumalakartlik olema'. Linnud kartsid inimesi. Noor hobune kardab autot. Karda härga eest ja hobust tagant, aga kurja inimest igalt poolt. || kellegi v. millegi pärast rahutust, muret tundma. Kardan oma tervise pärast. Ärge meie pärast kartke! Sa ära karda, minuga ei juhtu midagi. Ära karda, küll kõik läheb veel hästi! Mees kartis, et teda vallandatakse. Parem karta kui kahetseda.
2. midagi halba v. ebameeldivat arvama v. oletama. Kardan, et ta ei tule selle ülesandega toime. On karta, et laev hukkus tormiga. Kardan väga, et temaga on midagi juhtunud. Midagi niisugust ei osanud keegi karta. Kõige enam kartis ta Karlist endale vastast. Tema poolt pole meil midagi halba karta. Kardan, et oleme eksinud. Vihma pole niipea karta. Oli põhjust karta ikaldust, orase kooriku alla jäämist. Ei selles peres ole toidupuudust karta. Kes kahju kardab, see kasu ei saa. || (üldisemalt, eriti tagasihoidlikuma väitena:) arvamusel olema, arvama. Kardan, et raiskame praegu asjata aega. „Saad sa mind aidata?” – „Kardan, et mitte.”. *Me ei oskagi neid [= tähti] kokku lugeda. Karta on, et nende jaoks ei jätku isegi numbreid. J. Saar.
3. midagi ebameeldivaks pidama ja seda mitte sallima, ka vältida püüdma. Üksindust kartma. Ta kardab tüli, ebameeldivusi, raskusi. Mõned kardavad igasuguseid uuendusi. See mees ei karda tööd 'on kõva töömees'. *Kõige rohkem maailmas kartis metsaülem ametialaseid arusaamatusi, seletuskirju ja märkusi .. O. Tooming.
4. millegi suhtes tundlik, vastuvõtlik olema; midagi mitte taluma. Jalad, käed kardavad külma. Haige silmad kartsid valgust. Laps kartis kõdi. Klaas ei karda happeid. Lutsern kardab liigniiskust rohkem kui ristik. *".. Pealegi on nüüd leiutatud niisugune seisevnoot, mis ei karda ka suurt tormi,” seletab Kallas. R. Vellend.

kasarm ‹-u 2› ‹s›

1. hoone sõjaväe allüksuste püsivaks majutamiseks. Tondi kasarmud. Sõdurite kasarmud. Sõdurid asusid kasarmus. Õhtul pöördusid, marssisid väeosad kasarmutesse. Sõdureil oli keelatud kasarmust lahkuda.
▷ Liitsõnad: sõjaväekasarm.
2. endisaegne suur sünge töölisperekondade elamu tehase juures. Tööliste kasarmud. *Suurte vabrikute juurde ehitatud kasarmutes ja barakkides elas tubades kümneid inimesi koos .. A. Vassar. || (üldisemalt:) suur sünge hoone. Korteris oldi mingis pikas krohvitud kasarmus.
▷ Liitsõnad: töölis|kasarm, üürikasarm.

kasv ‹-u 21› ‹s›

1. kasvamine, organismi ja ta osade massi ja mõõtmete suurenemine. Taimede, loomade kasv. Juuste, küünte kasv. Kasv aeglustub, lakkab. Taime kasv jäi kinni, kängu. Hea kasvuga puu. Pojenge kasteti kasvu ajal virtsaveega. || (üldisemalt:) suurenemine, lisandumine, laienemine, täienemine vm. Rahvastiku, linnade, linnaelanikkonna pidev kasv. Erakonna, organisatsiooni kasv. Tööstuse, kaubanduse, toodangu edasine kasv. Tööviljakuse kiire, järsk kasv. Spordimeisterlikkuse, teadlikkuse kasv. Spetsialistide osatähtsuse kasv. Tööpuuduse kasv.
▷ Liitsõnad: habeme|kasv, heina|kasv, juukse|kasv, jämedus|kasv, karva|kasv, kõrre|kasv, mugula|kasv, rohu|kasv, taime|kasv, vilja|kasv, ädalakasv; juurde|kasv, järel|kasv, pealekasv.
2. kehakasv, kogu (eriti pikkuses). Suurt, keskmist, lühikest, lüheldast, väikest kasvu mees. Mees oli pikka kasvu. Ta on kasvult väike, pikk, suur, minust lühem. Saleda kasvuga neiu. Sihvaka kasvuga noormees. Kasvult, kasvu poolest alla, üle keskmise mees. Poiss on juba täismehe kasvu. Lapsed olid ühte kasvu. Tohutu kasvuga mehemürakas. Jõudis kasvus vennale järele. Tüdruk kasvas ruttu oma kasvu täis. Väikest kasvu hobused. Taimed, päevalilled aina viskasid kasvu juurde. || inimkeha pikkusest lähtuv rõivastusesemete pikkusjärk. Ülikond nr. 52, III kasv.
▷ Liitsõnad: hiid|kasv, hiigel|kasv, hiigla|kasv, keha|kasv, kääbuskasv.
3. taime noor (aasta jooksul kasvanud) oksa v. ladva jätk; võsu. Kuuskede ja mändide noored kasvud. Kitsed ja põdrad söövad noorte puude kasve. Känd, lepp ajas tugevasti kasve. Väänroosi õied arenevad eelmise aasta kasvudel.
▷ Liitsõnad: aasta|kasv, männikasv.
4. mingi taim üldse, hrl. rohttaim. Kõrkjataolised rohelised kasvud. Ujuja takerdus mingisugustesse kasvudesse. *Matšeetega rajas ta teed läbi rohu, pilliroo ja tihedate kasvude .. E. Heinaste (tlk). *Aga siis kuivab ka järv, ei ole teda enam teps ja asegi kattub kasvude ja kõrgete puudega. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: soo|kasv, vee|kasv, vään|kasv, väätkasv.

keset
‹prep› [part]
1. millegi servadest, äärtest küllalt kaugel(e), hrl. selle keskosas v. keskossa, keskpunktis v. keskpunkti, keskel(e). Laud on täpselt keset tuba. Asetas laua keset tuba. Keset jõge läks paat ümber. Ujuja oli jõudnud juba keset jõge. Keset sood on kõrgem koht. Keset saart kasvas mets. Heinaküün on keset lagendikku. Keset õue, aeda, parki kasvasid kased. Kõndisime keset teed. Keset lauda oli kringel. Keset seina on suur pilt. Nina keset nägu nagu kõigil teistelgi. || (üldisemalt:) ümbritsetuna millestki v. kellestki; millegi v. kellegi seas, hulgas. Metsavahitalu asub keset suurt metsa. Nõmmel keset mände on väike maja. Lamas aasal keset lilli. Seisab pargirajal keset langenud lehti. Kirjanik peab seisma keset elu. Ta oli alati keset liikumist ja arengut. *Täna sündis see tänaval keset mööduvaid ja vastutulevaid inimesi .. A. H. Tammsaare.
2. (ajalisena:) millegi (toimumise) keskpaiku; millegi kestes v. ajal. Meid äratati keset ööd. Töid alustati keset südatalve, suve. See juhtus just keset heinaaega, rukkilõikust. Ma ei taha sind tülitada keset kõige kibedamat tööaega. Lahkus keset etendust. Pillimäng katkes keset tantsu. Keset vaikust kostsid selgesti kellegi sammud. *Keset neid ettevalmistusi ei pannud keegi Annet tähelegi .. R. Kaugver.

kesk|ealine
keskeas olev. Keskealine naine, mees. Keskealised inimesed. Meest, naist võis pidada keskealiseks. Tulnud oli nii noori kui ka keskealisi. || (üldisemalt:) ealt keskmine. Keskealine puistu, mets.

kestendama ‹37›
vähehaaval killukestena eralduma (naha kohta); kesta ajama, kestama. Nahk, nina kestendab. Päiksest, tuulest kestendama löönud nägu, põsed, sääred. || (ka üldisemalt). Kadakal, arukasel on kestendav koor. *.. lupja oli pisikeste latakate kaupa maha kukkunud, lagi kestendas. H. Lepik (tlk). *Arve tirib tagataskust kestendama tarvitatud rahakoti .. H. Kiik.

kiir ‹-e, -t 34› ‹s›

1. mingist valgusallikast, helendavast kehast lähtuv sirge valgusjoon. Teekäija otsis varju päikese põletavate kiirte eest. Kuu kahvatud kiired. Välisvalgusest ei tungi siia ükski kiir. Lihvitud kristall murrab kiiri. Helgiheitjate kiired valgustasid tumedat öötaevast. Autolaternate kiired pimestasid vastusõitjat. | piltl. *Ühtegi niisugust suurt silmapilku ei tulnud talle sellest [elust] meelde, mille kiired siiamaale oleks säranud. J. Mändmets.
▷ Liitsõnad: koidu|kiir, kuu|kiir, prožektori|kiir, päikese|kiir, valguskiir; lootus|kiir, rõõmukiir.
2. ‹hrl. pl.› füüs joon, mida mööda kiirgusväljas liigub kiirgusenergia. Ultravioletsed, infrapunased kiired. Kosmilised kiired. Radioaktiivne aine kiirgab mitut liiki kiiri.
▷ Liitsõnad: alfa|kiir, anood|kiir, beeta|kiir, elektron|kiir, gamma|kiir, kanal|kiir, katood|kiir, laseri|kiir, raadio|kiir, röntgeni|kiir, soojus|kiir, spektri|kiir, ultraviolettkiired; surmakiired.
3. mat mingist punktist lähtuv sirge. Punkt jagab sirge kaheks kiireks. || (üldisemalt:) mingist punktist lähtuv joon. Silmanurkadest ulatusid kortsukeste kiired oimudeni. Linnast suunduvad teed kiirtena igasse ilmakaarde.
▷ Liitsõnad: kujutamiskiir; säsikiir.
4. zool uime sirge niitjas tugiosa, uimekiir
5. ‹pl.› kõnek röntgenläbivalgustus; röntgeniaparaat. *Käisin arsti juures, andis saatekirja kiirte alla. Täna kiired remondis, sõida jälle tühja... M. Traat.

klann ‹-i 21› ‹s›
aj algselt sugukond, hiljem iidse sugukonna järglaskond (šotlastel, iirlastel, harvemini on nimetust kasut. ka teiste rahvaste puhul). Klannide omavaheline võitlus. || (üldisemalt). Kennedyte klann.

klausel ‹-sli, -slit 2› ‹s›
piirav punkt v. lisatingimus (eriti lepingus). Lepingus on klausel, et see jõustub alles aasta pärast. Määruse, paragrahvi, reegli juurde käib kaks klauslit. || (üldisemalt:) mööndus. Teatava klausliga võib sellesse kategooriasse arvata ka ..

koguma ‹37›

1. midagi v. kedagi (erinevatest kohtadest, otsides) hrl. kasutamiseks v. säilitamiseks ühte kohta kokku tooma v. koondama. Vili koguti salve. Kogub metsast lõkkeks puid ja hagu. Mändidelt koguti vaiku. Õpilased kogusid kodudest vanapaberit. Kogus putukaid, liblikaid, ravimtaimi. Instituudile, muuseumile rahvaluulet, sõnavara, murret, etnograafilist ainestikku koguma. Marke, eksliibriseid koguma. Kogub diplomitööks materjali. Kogus endale mitmelt poolt andmeid, teateid. Liikmemakse, allkirju koguma. Raamatutest kogume teadmisi, tarkust. Ordumeister kogus uusi vägesid. Kasvataja kogus lapsed enda ümber. Pani toobri räästa alla vihmavett koguma. Jõgi kogub endasse kahe kõrgustiku veed. E. Vilde „Kogutud teosed”. | piltl. Ta oli hajameelne ega suutnud kuidagi mõtteid koguda.
2. (säästes, kokku hoides) tagavaraks panema. Vara koguma. Kogus raha auto ostmiseks. Ta on aastatega endale kenakese kapitali kogunud. Tal on mõnisada krooni mustadeks päevadeks kogutud. Perenaine kogus turule viimiseks võid ja mune. || (üldisemalt, abstraktsemalt). Puhka pisut ja kogu jõudu. Kogus julgust, et direktori jutule minna. Äritsemisega kogus ta endale patukesi hingele.
3. ‹koos pronoomeniga end v. ennast› end kokku võtma, enesevalitsemist, enesekindlust tagasi saama v. end millekski ette valmistama. Mees kohkus, kuid kogus end kohe. Poiss satub segadusse, kuid püüab end koguda. Võttis tükk aega, enne kui ta end oli sedavõrd kogunud, et võis kõigest juhtunust rääkida. Ta oli nii löödud, et ei suutnud ennast kuidagi koguda. Vaenlane kogus end kiiresti ja asus vastupealetungile. *.. hingamisest oli kuulda, nagu koguks ta [= haige] end kõnelemiseks. M. Metsanurk.
4. (kokku) saama. Majand kogus 40 ts nisu hektarilt. Keres kogus Bambergi turniiril kümnest esimesest mängust 8,5 punkti. Kandidaat võitis valimistel, kogudes 80% häältest.
5. van kogunema. *Videvikus hakkas ka inimesi rohkem kõrtsi koguma. J. Lintrop. *.. tundsin end siiski värskena, uut jõudu oli kogunud vahepääl soontesse. R. Janno.

koht ‹koha 22› ‹s›

1. (kõige üldisemalt:) ruumi, pinna, joone punkt v. piirkond; (hrl. kitsamalt:) maa-ala, piirkond, paik maastikul, looduses; asu-, toimumispaik. Looduslikult kaunid kohad. Eesti lumerohkeim koht. Seda kohta ei ole kaardile märgitud. Pealetung algas mitmest kohast korraga. Kõrts oli hea koha peal: teede ristumiskohas. Maja asub pisut kõrvalises kohas. Tee on mõnes kohas halb. Kõrgematelt kohtadelt on lumi juba sulanud. Jõudsin ikka samasse kohta tagasi. Paistab, et oleme õigesse kohta jõudnud. Madalamates kohtades on põld veel pehme. Sellele taimele sobivad poolvarjulised kohad. Jões on kärestikulisi kohti. Ära hüppa vette tundmatus kohas! Otsiti kaevu puurimiseks sobivat kohta. Matkajad istusid tuulevarjulisse kohta puhkama. Kus kohas sa elad? Kus kohal see juhtus? Kust kohast sa selle kivi leidsid? Kuhu kohta me puu istutame? Temataoliste koht pole meie hulgas. Mul ei ole kohta, kus elada. Jooksjad asusid kohtadele. Asus rivis oma kohale. Pealtvaatajad võtsid aegsasti mäeveerul kohad sisse. Jälgis kõike kohalt liikumata. Poiss seisis nagu kohale naelutatud. Koera koht pole toas. Riiulile ei leidunud toas enam kohta. Vana koli koht on pööningul. Raamatud tuleb oma kohale tagasi panna. Pange, jätke kõik asjad omale kohale! Igal asjal olgu kindel koht. Tõstis asju ühest kohast teise. *.. mul oli korraga selge, et ei siin ega selle tüdruku seltsis ei ole minu koht. M. Metsanurk. | piltl. Ta pole veel leidnud oma kohta elus. Feodaalkord loovutas koha kapitalismile. Need laulud on võitnud kindla koha meie kooride repertuaaris. || ‹mitmuse väliskohakäänetes› (kasut. vahel keskusele vastandatud provintsi, perifeeria ja neis esinevate asutuste märkimiseks); siin adverbid kohapeal, kohapeale, kohapealt sobivamad. Kohtadel oodati keskuse korraldusi. Kohtadelt saabunud teadetest nähtub, et .. || (asutuse, maja, ruumi vm. kohta). Klubid, teatrid, kinod jm. avalikud kohad. Kohvik oli koht, kus kokku saadi. Mul ei tule võõras kohas und. Varas toimetati kindlasse kohta. See ajakiri oli veel ainus koht, kus sai midagi tõsisemat avaldada. Hea koht kõnek käimla, WC.
▷ Liitsõnad: allika|koht, ankru|koht, asu|koht, asula|koht, avarii|koht, ehitus|koht, einestamis|koht, elu|koht, hargnemis|koht, haua|koht, hiie|koht, hoiu|koht, hukkamis|koht, jalutus|koht, joogi|koht, jooma|koht, kaevu|koht, kalapüügi|koht, kalme|koht, kasvu|koht, kaubitsemis|koht, keedu|koht, keeru|koht, kinnipidamis|koht, kinnitus|koht, kodu|koht, kogunemis|koht, kohtumis|koht, koolme|koht, koondumis|koht, kooskäimis|koht, kudemis|koht, kultus(e)|koht, kuriteo|koht, kurvi|koht, käänu|koht, laagri|koht, laske|koht, leiu|koht, lemmik|koht, linna|koht, lodu|koht, lohu|koht, läbikäigu|koht, lähetus|koht, lähte|koht, maa|koht, maabumis|koht, maandumis|koht, marja|koht, matmis|koht, matuse|koht, müügi|koht, nõupidamis|koht, ohverdus|koht, pagendus|koht, parkimis|koht, peatus|koht, peidu|koht, pesa|koht, pesemis|koht, pesitsus|koht, plahvatus|koht, prügiveo|koht, puhke|koht, pöörde|koht, püügi|koht, raie|koht, randumis|koht, ristumis|koht, seene|koht, sidumis|koht, siht|koht, sonni|koht, sooniku|koht, suitsetamis|koht, sukeldumis|koht, suplemis|koht, suplus|koht, suvitus|koht, söötmis|koht, sündmus|koht, sünni|koht, talvitumis|koht, talvitus|koht, tapmis|koht, tegevus|koht, tekke|koht, telkimis|koht, ukse|koht, vaate|koht, vaatlus|koht, varitsus|koht, veevõtu|koht, võistlus|koht, väljasõidu|koht, õnge|koht, õnnetus|koht, äravoolu|koht, ööbimis|koht, ühinemis|koht, ülekäigu|koht, ülesõidu|koht, üleveokoht.
2. kindel ettenähtud paik istumiseks, kuskil asumiseks, viibimiseks (mingis ruumis). a. (istekoht). Rida 7, koht 8. Saal oli viimse kohani välja müüdud. Kellelegi, kellegi jaoks kohta hoidma, kohta kinni panema. Kellelegi kohta pakkuma. Kas see koht on vaba? Vahetasime naabriga kohad. Sain rongis, lennukis aknaaluse koha. Õpilane istus kohale, vastas kohalt. Pärast tantsu lõppu saatis noormees tütarlapse kohale. b. (asumiseks, viibimiseks). Ehitati uus paarisaja kohaga haigla. Lasteaias on sada kohta. Hotellis polnud ühtki vaba kohta. Õpilased kindlustatakse kohaga ühiselamus. Valmis 250 kohaga laut 'laut 250 looma jaoks'.
▷ Liitsõnad: au|koht, iste|koht, kajuti|koht, magamis|koht, seisukoht; haigla|koht, sõime|koht, voodi|koht, õpilaskoht.
3. keha, eseme, hoone jne. kitsam piirkond. Haige, valus, muljutud, marraskil koht. Sai kolmest kohast haavata. Ristluude kohalt hakkas valutama. Pehme, hea koht kõnek tagumik, istmik. Lõikab õuna küljest plekilised kohad ära. Pirukas on mõnest kohast kõrbenud. Kampsun on mitmest kohast katki. Katus jookseb mitmest kohast läbi. Siin pole keegi puhastanud – tolmu kõik kohad täis. || piltl teat. (häiriv, vaeva tegev, puuduseks olev) asjaolu, nähtus, seik kellelgi v. milleski. Ma tunnen suurepäraselt tema nõrku kohti. Pilge tabas vastase hella kohta. Teose, teooria nõrgad kohad ilmnesid peagi. *See oligi Helmi valus koht. Ta oli juba seitsmeteistkümne-aastane, kuid ikka veel isa ülalpeetav. A. Kaal.
▷ Liitsõnad: luupekse|koht, meele|koht, oimu|koht, põlve|koht, ristluu|koht, taljekoht; haava|koht, joote|koht, jätku|koht, keevitus|koht, liite|koht, murru|koht, oksakoht; kesk|koht, vahekoht; eba|koht, kitsaskoht.
4. katkend, osa, lõik, lause vms. Kriipsutas raamatus tähtsamad kohad alla. Lugemine jäi huvitava, põneva koha peal pooleli. Luges kirjast paar kohta ette. Mõni koht ettekandest jäi selgusetuks. Orkestriproovil korrati raskemaid kohti. *Jutt algas nagu samast kohast, kus see kevadel Jürna lahkudes oli katkenud. A. Kalmus.
5. ameti-, töö-, teenistuskoht. Sain hea, korraliku, tasuva, kõrgepalgalise koha. Soe koht 'mugav, rahulik, tasuv teenistus- v. töökoht'. Töötab vastutusrikkal, juhtival kohal. Vakantne, vaba koht. Kohta vahetama, kaotama. Kedagi kohalt vallandama, teisele kohale üle viima. Kedagi kohale kinnitama, määrama. Ta edutati kõrgemale kohale. Ta võeti kohalt maha, vabastati töökoja juhataja kohalt. Võttis end kohalt lahti, tuli koha pealt ära. Asub uuele kohale. Sai joomise pärast kohalt lahti. Asutuses koondati kolm kohta. Töötab kahel kohal, poolteise kohaga. Tööline jäi kohata. Talle öeldi koht üles. Otsib paremat kohta. Käis mitmel pool kohta kuulamas. Vaatan endale kontorisse mingi väikese koha. Talle pakuti meistri kohta. Seltsi esimehe, osakonnajuhataja koht. || saadikukoht. Konservatiivid said parlamendis üle poole kohtadest.
▷ Liitsõnad: direktori|koht, inseneri|koht, kirjutaja|koht, kojamehe|koht, koolmeistri|koht, laborandi|koht, madruse|koht, ministri|koht, teenija|koht, treeneri|koht, valvuri|koht, õpetaja|koht, õpipoisikoht; põhi|koht, töökoht.
6. asend, seisund, positsioon. Auhinnalised kohad. I ja III koht kuulusid meie sportlastele. P. Keres tuli esimesele kohale, saavutas esimese koha. Mitmendal kohal meie võistkond on? Naiskond langes tänavu paari koha võrra tahapoole. Esimesed kohad läksid külalisvõistlejatele. Hiina on elanike arvult esimesel kohal maailmas. Aiandus on hõivanud ta elus tähtsa, keskse koha. P. Vallakule kuulub eesti novelli arenguloos silmapaistev koht. Kaks kohta pärast koma.
▷ Liitsõnad: auhinna|koht, esi|koht, medali|koht, punktikoht; juhi|koht, liidrikoht.
7. talumajapidamine (eelkõige selle maa). Suur, väike, kehv, vilets, jõukas koht. Kohta pidama. Ostis koha mõisa käest päriseks. Andis koha rendile, müüs ära. Koha päris vanem poeg. Vanaperemees kirjutas koha tütre nimele. Koht on võlgades, läheb oksjoni alla. Koha peal oli tublisti võlga.
▷ Liitsõnad: asuniku|koht, isa|koht, kandi|koht, kolmepäeva|koht, kuuepäeva|koht, ostu|koht, popsi|koht, puumaa|koht, rendi|koht, sauna|koht, talu|koht, uudismaa|koht, vabadiku|koht, üksjalakoht.
8. teat. ajaline moment v. pikem lõik. Ütle siis parajal kohal sõna sekka. 19. sajandi 30-ndad ja 40-ndad on meie ajakirjanduse ajaloos tühi koht. *Temal oli elus aga kümnete aastate pikkune tühi koht. J. Mändmets.

koi2 ‹14› ‹s›
mer magamisase laevas. Ülemine, alumine koi. Madrused magavad, lamavad koides. Heitis kajutis koisse. *Kolmanda tormipäeva õhtul heitsin viivuks koile, et veidigi puhata .. J. Parijõgi. || kõnek (üldisemalt koiku vm. magamisaseme kohta). *.. magas ahju taga koil .. A. Jakobson. *Pärast sööki valmistas Mart Taavile põrandale magamisaseme. „No roni koisse,” .. E. Männik.

koinee ‹15› ‹s›
keel
1. aj hellenismi ajastul üldisemalt levinud kreeka ühiskeel
2. eri murdeid v. keeli kõnelevate keelekollektiivide suhtlemiskeel

kollaaž ‹-i 21› ‹s›
kunst
1. (kujutavas kunstis:) mitmesuguste materjalide (näit. paberi- v. riidetükkide, etikettide) aluspinnale kleepimine (värvide kõrval); ka kirj muus (üldisemalt) eri stiilide, väljendusvahendite, materjalide põiming. Kollaažis loodud tööd. Kunstnik kasutab kollaaži.
2. sellises laadis loodud teos. Esines näitusel kollaažidega.

kolle ‹kolde 18› ‹s›

1. ahju v. pliidi osa, kus põleb kütus. Koldes lõõmas tuli. Tegi koldesse tule. Süütas, läitis koldes tule. Küdev kolle. Tuli koldes on kustunud. *Puid ahju juurde, et kolle saab täis. A. Mägi. || (üldisemalt:) mingi küttekolle (näit. ahi, pliit); tehn seade, milles kütus põleb. Kõrgahju, keskküttekatla kolle. *Siis võis mõtelda [merel] ka kodule ja soojale koldele seal. K. A. Hindrey.
▷ Liitsõnad: kütte|kolle, tulekolle.
2. etn reheahju suu esine kividega piiratud süvend, kuhu tõmmatakse söed ja tuhk (vanasti keedukoht), lee. Söed tõmmati koldesse. Koldes tuha all hõõgusid veel söed. Supipada rippus konksuga reheahju kolde kohal. Lapsed istusid kolde ees, juures. || kividest tulepesa toiduvalmistamiseks. *Püstkojas oli kolle – kolm-neli maakivi sõõris .. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: keedukolle.
3. piltl kodu. *Mis võib olla kallimat ja magusamat, kui oma kolle, ilus sissetulek, muretu elu. E. Vilde. *Need olid kurvad kolded, kehvad inimpesad tühja saare rannal, keset rannatu mere tühjust! F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: kodukolle.
4. tekkekoht, keskus, millest miski mujale edasi levib. Maavärina, tulekahju, plahvatuse kolle. Kartulimardika, põllukahjurite, umbrohu leviku kolded. Ateena oli tähtis antiikaja kultuuri kolle. Revolutsioonilise liikumise, talurahvarahutuste, rahvusvahelise terrorismi kolded. || haiguspesa, haigustekitajate esinemiskoht organismis, ka teat. maakohas. Mädapõletikuline kolle organismis. Haiguse metastaatilised kolded. Nakkushaiguste, epideemiate kolded.
▷ Liitsõnad: erutus|kolle, kahjustus|kolle, kultuuri|kolle, pinevus|kolle, purustus|kolle, revolutsiooni|kolle, sõja|kolle, tekke|kolle, tsivilisatsiooni|kolle, tule|kolle, vastupanu|kolle, vulkaanikolle; haigus|kolle, infektsiooni|kolle, katku|kolle, malaaria|kolle, mäda|kolle, nakkus|kolle, põletiku|kolle, taudi|kolle, tuberkuloosikolle.

konstrueerima ‹42›

1. uut masinat vm. seadet, aparaati, ehitist v. nende osi, üldisemalt igasugust tööstustoodet tehniliselt kavandama. Masinaid, aparaate, seadmeid konstrueerima. Konstrueeriti uus tööpink, täiuslikum lennuk, veealuste tiibadega reisilaev. Ta on konstrueerinud mitmeid optikaaparaate. Mööblit, jalatseid, rõivaid konstrueerima.
2. mat mingite andmete põhjal geomeetrilist kujundit joonestama. Konstrueerida nurk, mille siinus on 2/3! Konstrueerige ringile läbi punkti M puutuja.
3. kokku seadma, kokku sobitama, kokku kombineerima (mõnikord ka kunstlikult). On konstrueeritud uusi liitsõnalisi termineid. *„Kirjades [Sõgedate külast]” ei ole konstrueeritud mingit põnevat sündmustikku ega keerukaid väliseid olukordi.. E. Nirk.

krediit ‹-diidi 21› ‹s›

1. maj võlgu antud raha v. kaup, mis saajal tuleb andjale kokkulepitud kujul tähtajaks tagastada, makstes ka enamasti intressi. Lühiajaline, pikaajaline krediit. Riiklik, rahvusvaheline krediit. Krediiti andma, saama. Pank avas asutusele krediidi. Oma äri rajamiseks vajas ta krediiti. || kõnek (üldisemalt:) igasugune rahaline laen. Võttis poest kaupa krediidi peale 'võlgu, võla peale'. *Pardon, madam Amanda, kuidas oleks üks pisike krediit? Üks väsind viiene? V. Pant.
▷ Liitsõnad: kommerts|krediit, panga|krediit, tarbimiskrediit.
2. hrv usaldus, usaldusväärsus. *See eestseisus oli [liikmete hulgas] oma krediidi täielikult kaotanud. F. Tuglas.

krooksuma ‹42›

1. madalat õõnsavõitu kõlaga kurisevat häält tegema (konna, harvemini ka lindude kohta). Tiigis, kraavis, lombis, soos krooksuvad konnad. Konn krooksub vihma. *Ja talvel on asi sedamoodi, et kui ronk krooksuma hakkab, läheb ilm sulale. J. Piik. | (üldisemalt). Nälg krooksub kõhus. *.. karjuma ei hakanud – ka siis mitte, kui ta lõhkise huulega samblal kössitas ja verd sülitada krooksus. E. Vetemaa.
2. kõnek rääkima, seletama, õiendama. *Andres .. viskas üleõla: „Mis sa krooksud! Õpi enne mäng ära, siis tule seletama!” H. Pukk.

kubinal ‹adv›
sagivatest, tunglevatest inimestest vm. elusolenditest tihedalt, paksult, tungil (täis); eriti suurel hulgal. Väljak oli rahvast kubinal täis. Teed on kubinal täis põgenikke. Tõmbas välja kubinal täis nooda. Uudishimulikke tuli, vooris kubinal kokku. *Kaubeldakse mitte ainult vankreilt, vaid ka palakaist telkide all, noorrahvas kubinal ümber. O. Luts. || (üldisemalt ka esemete, asjade, nähtuste kohta). Metsa all on seeni lausa kubinal. Etteütluses oli kubinal vigu. *Ta rääkis igale ostjale, et kõik teised ajalehed olla kubinal täis valet ja laimu.. E. Kippel.

kullake(ne) ‹-se 5› ‹s›
(hrl. hellitus-, meelitussõnana:) armsake, kallike. Tere, mu kullakesed! Emake, kullake, ma ei ole enam paha! „Ah sa mu väike kullake!” silitab ema lapse pead. *.. ütles siis sosistades: „Sina oled rüütlipreili kullake?” E. Bornhöhe. || (üldisemalt pöördumissõnana). Sul, kullake, tuleb sellega leppida, tahad või ei. Aga sina, kullake, mine parem oma koju!

kuningas ‹-ga, -gat 2› ‹s›

1. mõnede monarhistlike riikide meessoost riigipea tiitel; seda kandev valitseja. Rootsi kuningas. Hispaania kuningas Juan Carlos. Kedagi kuningaks kuulutama, kroonima. Kuninga troon, kroon, loss. Pärast kuninga surma sai, tuli, astus troonile ta poeg. Ta on kuningate soost. Elab nagu kuninga kass 'muretult, lahedalt'. || (üldisemalt:) pealik, vanem, juht. Kerjuste, varaste kuningas. Ülestõusnud talupojad valisid endi seast neli kuningat.
▷ Liitsõnad: ase|kuningas, ekskuningas; hõimukuningas.
2. piltl (inimeste, loomade, esemete vm. kohta). a. mõjuvõimas, silmapaistev v. juhtiv isik kellegi hulgas. Kui sul on raha, siis sa oled kuningas! Kuningate kuningas, taevane kuningas 'jumal'. Inimest on ülistatud looduse kuningaks. Kiiruisutajate, suusamägede kuningas. b. kõige suurem ja tugevam loom. Loomariigi kuningas lõvi. Meie metsade kuningas karu. Kotkas on lindude kuningas. Kukk, kanade kuningas. c. tähtsuse, väärtuse, ilu vms. poolest muude hulgast esilekerkiv ese, aine, ala vm. Orelit peetakse pillide kuningaks. Teemant on mineraalide kuningas. Kergejõustikku loetakse spordialade kuningaks. *Aluspalgid olid äraproovitud „puude kuningast” – tammest – .. K. Saaber.
▷ Liitsõnad: ajalehe|kuningas, kala|kuningas, mere|kuningas, nafta|kuningas, piirituse|kuningas, terase|kuningas, õlikuningas; džässi|kuningas, laulu|kuningas, nõela|kuningas, sprindi|kuningas, suusakuningas; hiire|kuningas, kõrbe|kuningas, käbi|kuningas, laanekuningas; ussikuningas.
3. (mängudes). a. (kaardimängus:) kõige tugevam pildiga kaart. Käis, lõi, tappis, võttis kuningaga. Vastasmängijal oli äss ja kaks kuningat käes. b. (malemängus:) malend, mida vastasmängija püüab matistada. Käisin kuningaga. Valge kuningas on tules.
▷ Liitsõnad: pada|kuningas, poti|kuningas, risti|kuningas, ruutu|kuningas, trump|kuningas, ärtukuningas.

kurss ‹kursi 21› ‹s›

1. laeva v. lennuki liikumissuund, koos; mer nurk meridiaani ja laeva liikumissuuna vahel. Kurss paremale, vasakule, otse. Kurss oli süüdvest. Kurssi muutma, kindlaks määrama, kontrollima. Kurssi kaotama, kursist kõrvale kalduma. Laev peab kurssi lõunasse, kirdesse, avamerele. „Elna” hoidis kurssi Kõpu tuletorni peale. Laev on kursil. Torm viis, ajas auriku kursilt välja. Kaater võttis kursi itta, Vilsandile, Muhu väina. Lennuk tõuseb õhku ja võtab kursi läänesaarte suunas, Riiale. || (üldisemalt käimisel, kulgemisel). Suusatajad hoiavad kurssi Otepääle. Kui kogu aeg kurssi vastupäeva hoida, siis jõuate lõpuks maanteele välja. *Katai hoiatuse peale võtsime kursi maja otsa juurde .. E. Kuus.
▷ Liitsõnad: otsekurss.
2. piltl teat. kindel suund, liin poliitikas, mingil tegevusalal, elus vm. Kindel poliitiline kurss. Kurss pingelõdvendusele, kultuurisidemete laiendamisele. Põllumajanduses võeti kurss kartulikasvatusele. Olen valiku teinud, nüüd on juba hilja kurssi muuta. *Järsk, isemeelne, julm ja õel / ta karmilt oma kurssi pidas / nii oma tões kui ebatões. A. Sang (tlk).
3. maj väärtpaberite börsihind; rahakurss, valuutakurss. Obligatsioonide, vekslite kurss. Dollari, frangi, naela kurss. Krooni kurss tõuseb, langeb, kõigub, on stabiilne. Raha vahetati ametliku kursi järgi. Aktsiate kurss on madal, kõrge. || piltl kellegi väärtus teiste silmis. Tõnise kurss ülemuste silmis on langenud. *.. Karin arvas tundvat, et tema kurss tõuseb viimasel ajal. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: börsi|kurss, kulla|kurss, ujuv|kurss, vahetuskurss.

kuuldavale ‹adv›
kuuldavaks, nii et on (kellelegi) kuulda (ka üldisemalt rääkimise, ütlemise, arvamusavaldustega ühenduses). Koer tõi, laskis kuuldavale paar haugatust. Haavatu tõi kuuldavale pika oige. Ta ei suutnud hirmu pärast piuksugi kuuldavale tuua. Poiss laskis kuuldavale pika vile, rõõmuhõiske. Maantee poolt tuli kuuldavale vankrimürin. Tema suust tuli kuuldavale arusaamatu pomin. Too oma mured kuuldavale! *Sõdurid tegid pika näo, palju meelepaha tuli kuuldavale. A. Sang (tlk).

kvietism ‹-i 21› ‹s›
filos passiivset kaemuslikku ellusuhtumist, jumala tahtele alistumist ja kõigega leppimist jutlustav usulis-eetiline õpetus || (üldisemalt:) vaikne alistumus, ükskõikne rahu

kõrgus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. pikkus alt, alustasandist üles, pikkus püstsuunas. Puu, tara, seina, maja, kapi, koorma kõrgus. Ruumi, toa kõrgus. Maapinna absoluutne, suhteline kõrgus. Luidete kõrgus on kuni 30 m. Hobuse turja kõrgus maast. Nina kõrgus. *Elupuude allee .. näis seda kitsam, mida rohkem puud kõrgust võtsid. A. Kaal. || mat pikim ristlõik, mis on tõmmatud kujundi punktidest selle sirgjoonelisele v. tasandilisele alusele; selle lõigu pikkus. Risttahuka, trapetsi, silindri, prisma, kolmnurga kõrgus. Koonuse, püramiidi kõrgus.
▷ Liitsõnad: kogukõrgus.
2. teat. eseme v. objekti kaugus maapinnast v. alustasandist. Pilvede kõrgus maapinnast oli üle 6 km. Kõrguse kasvades õhurõhk väheneb. Hüppe kõrgus. Kõrgust hüppama 'kõrgushüpet sooritama'. Kõrguse 2.14 ületasid 3 sportlast. Lennuk lendas suures kõrguses. Kruvi iste parajale kõrgusele. 100 m kõrgusel merepinnast. Pilt on tehtud kümne meetri kõrguselt. Lennuk võtab, kaotab kõrgust 'lennuk tõuseb kõrgemale, laskub'. || astr nurk taevakeha suuna ja horisondi tasandi vahel. Tähe, taevakeha kõrgus.
▷ Liitsõnad: alg|kõrgus, lennu|kõrgus, rekordkõrgus.
3. ‹ka pl.› kõrguv (õhu)ruum; taevalaotus. Udu haihtus kõrgustesse. Hoone pürib kõrgusse. Lõpmatus kõrguses säras tähemeri. Kotkas tiirutab kõrguses. || piltl (taotluste, unistuste, püüdluste jms. ülemise piiriala kohta). Teda ahvatlesid teaduse kõrgused. *..olgu muuga kuidas on, aga kunsti helesinised kõrgused näitavad sulle küll õige pea oma kättesaamatust! E. Tennov.
4. kõrge (4. täh.) isik. a. (monarhi, valitseja, ka nende perekonnaliikmete kohta). Tema kõrguse käsk. Teie kuninglik kõrgus! Pöörduti palvekirjaga keiserliku kõrguse enese poole. Kõrgus, bojaarid ootavad teid! *Meid on kästud ilmuda tema kõrguse prints Oldenburgi juurde. O. Luts. b. kõnek (üldisemalt kõrgema positsiooniga isiku kohta). *Ma olen mõndagi kukkunud kõrgust, lahtilastud vallavanemat näinud.. A. Kitzberg.
5. piltl kõrge, silmapaistev tase. *Eestist peab tulema maa, mis ka oma sisemise korra õiglusega ja kultuuri kõrgusega on eeskujuks kogu maailmale... A. Kivikas. || [millegi] kõrgusel, kõrgusele teat. nõuetele vastaval, kohasel, sobival tasemel v. sellisele tasemele. Ta seisab, on, püsib oma ülesannete kõrgusel. Uus juhtkond viis mõne aastaga ettevõtte ajanõuete kõrgusele.
6. muus heli iseloomustav tunnus, mille aluseks on heliallika võnkesagedus. Heli kõrgus. Erineva kõrgusega helid.
7. keel keeleselja tõsteasendist sõltuv vokaalide hääldusviis. Vokaalide kõrgus.
8. kõnek kõrgushüpe. 1.65 kõrguses on tüdruku jaoks hea tulemus. Kõrguses olid kolm paremat USA sportlased.

kärutama ‹37›

1. käruga vedama, midagi käruga kuhugi toimetama. Mulda, liiva, kruusa, kive, kivisütt kärutama. Kärutage see praht siit välja! Kärutab tünnid, kastid hoovilt lattu. Kotid kärutati põllu äärde. Hoidjad kärutasid pargiteedel lapsi. || kõnek (üldisemalt:) vedama, transportima; sõidutama. *Sõida [autoga] sinna, sõida tänna, käruta seda ja teist, oled kõigil kamandada.. A. Beekman.
2. kõnek sõitma, kupatama, kihutama. *Sakslane .. istus autosse ja kärutas minema. H. Susi.
3. kõnek virutama, äigama, põrutama. Kärutab poisile hea täie vastu vahtimist. || laskma, tulistama, paugutama. Valvur kärutas püssist paar pauku põgenikule järele. *Tahab – elagu, ei taha – kärutagu endale kuul pähe! T. Lehtmets.

käsk ‹käsu 21› ‹s›

1. suuline v. kirjalik korraldus millegi vastuvaidlematuks täitmiseks; käskimine. Ülema, komandöri, õpetaja, vanemate, valitseja, keisri, kroonu käsk. Karm, vali, kuri, kõva käsk. Käsk teele asuda, tööle hakata. Käske andma, jagama. Käsku tooma, viima, saatma, läkitama. Käsku tühistama, annulleerima. Käsku täitma. Käsust üle astuma, käsule vastu panema. Väeosa sai käsu tagasi tõmbuda. Kõigil on käsk käes: vaikida. „Tule siia!” kõlas käsk. Koer ei kuulanud käsku. Koolist, töökohast tuleb käsk. Leitnandi käsul, käsu peale avati tuli. Toimisin isa käsku mööda, käsu kohaselt. Niisuguse käsu vastu ma ei saa. Tegi seda käsu korras, ilma käsuta. Koosolijaile loeti käsk ette. Poiss ei jää teist käsku ootama. Poisid hüppasid nagu käsu peale püsti. Käsk on vanem kui meie. *Matiias oli pidanud nii kaua käsu all olema – nüüd tahtis ta ka ise kord käskima hakata. E. Vilde. | piltl. Aja käsk. Järgib oma südame käsku. Selline on elu käsk.
▷ Liitsõnad: arreteerimis|käsk, lahingu|käsk, mobilisatsiooni|käsk, pealetungi|käsk, päeva|käsk, taandumis|käsk, töö|käsk, vahistamis|käsk, väljakolimiskäsk.
2. kirikl ristiusu usulis-kõlbeline põhisäte. Ristiusu kümme käsku. Käsud on tal selged, peas. Ta rikkus seitsmendat käsku, eksis seitsmenda käsu vastu. || (üldisemalt:) käitumis-, toimimispõhimõte. *„Mõtle enne ja siis hakka peale!” see peaks meie arvates iga põllumehe esimene käsk olema.. C. R. Jakobson.
▷ Liitsõnad: moraalikäsk.
3. info toimingut käivitav v. peatav korraldus kasutajalt v. failist

külge
I. ‹adv›
1. millegagi tervikuks, tihedasse seosesse, millessegi kinni. Siirdistutatud nahk kasvas hästi külge. Puudele jäid sügisel mõned lehed külge. Kastrulile joodeti sang külge. Rongile haagiti kaks vagunit külge. Kruvis aparaadile paar detaili külge. Hakkas särgile kraed, kleidile nööpe külge õmblema. Kaubatoodetele kleebitakse sildid külge. Magnet tõmbab rauda külge. Värske värv hakkas külge. Riputas jõulupuule ehteid külge. Pistis, torkas laastudele tule külge. | (abstraktsemais ja piltlikes väljendites). Juust võtab kergesti võõraid lõhnu külge. Ära püüa mulle teiste seisukohti ja vaateid külge pookida! Hüüdnimi jäi kogu eluks külge. Halvad harjumused jäävad kergesti külge. Ära endale suitsetamise kommet külge harjuta! Üht-teist hakkas loetust iseenesest külge. Teiste erutus, vaimustus hakkas ka mulle külge. *Tähtis oli, et ta siin töö juures brigaadi heale nimele plekki külge ei teeks. O. Kool. || (haigestumisest, haiguste nakkamisest kõneldes). Haigus, gripp hakkas Liisalegi külge. Sai endale mingi halva haiguse külge. See tõbi võib haigetelt loomadelt inimestelegi külge hakata. Külmetusest see häda talle külge lõi. *.. neerud annavad ennast ka tunda – viga, mis talle sõjas külge jäi... L. Metsar.
2. haardega, hoidega millessegi, kellessegi kinni. Panime käed paadile külge ja lükkasime selle vette. Lööme hulgakesi käed külge, ehk saame auto porist välja! Poisid, käed külge! (õhutus mingiks tegevuseks). Poiss lõi õunale hambad külge. Lõi tangid külge ja sikutas naela seinast välja. *Aga seda ei ole, et kirvele kätt külge pandaks! M. Saat. *Tahab midagi, ja muudkui küüned külge! O. Jõgi (tlk). || (jõuga v. sõnadega ahistades) kallale. Koer kargas lõrinal külge. Ta on nii vihane, et tuleb või käsitsi külge. Metsa vahel kargasid talle kolm meest külge. Norib ja otsib põhjusi, et saaks külge hakata. Külm kipub vägisi külge. *Mõistlik mees oli. Kääris käised üles ja hakkas tööle külge. O. Anton.
3. pealetükkivalt sõbrustades kellelegi ligi. Jüri lõi, ajas peol kõvasti Antsu õele külge. Poisid üritasid paarile tüdrukule külge lüüa. Ära kleebi end mulle külge! Haakis end meie kambale külge ega jäänud kuidagi maha. See mees on vist koputaja, kleebib külge nagu vihaleht.
4. kõnek pihta. Visatud lumepall tuli mulle külge. Libedal teel ajas oma autoga eessõitvale veoautole külge. *Ta tõstis juba püssi, et kui tulistaks. Külge ei laseks, hirmutaks ainult. R. Vellend.
5. kõnek (rahalise) kahjuna taluda, kahjuna kraesse. *Talvel sai ta [= ärimees] oma metsaga raskelt külge. P. Viiding. *Suurem osa tahab [kaupa] raamatu peale. Kui ma nende elu läbi ei näe, lasen endale külge teha. L. Vaher.
6. kõnek kavala rääkimisega, sokutades, poolpettusega kaela. *.. nad lasksid [poesellil] enestele külge määrida igasugust prahti. H. Raudsepp.
II. ‹postp› [gen]
1. millessegi, kuhugi (lahtitulematult, -pääsmatult) kinni, millegagi kindlasse ühendusse. Lauad löödi naeltega postide külge. Majaseina, kivi külge kinnitati mälestustahvel. Sidusin hobuse lasipuu külge kinni. Vagunid haagiti rongi külge. Mees poos end penni külge. Ühendasin juhtme otsad üksteise külge. Savi hakkas, kleepus saabaste külge. Takjad hakkasid riiete külge. Pistis tule laastude külge. Seisis nagu maa külge naelutatud, kasvanud. Raske haigus aheldas ta voodi külge. Jäägu mu keel suulae külge kinni, kui ma valetan! Liitis ühe vallutatud ala teise järel oma valduste külge. || (üldisemalt). Kelle külge katk hakkas, see suri. Pärisorised talupojad olid kinnistatud maa külge. Ta on ihu ja hingega kasvanud oma töö külge. *Või nii teineteise külge olete kasvanud – Saalep ja sina! E. Vilde. *Ta oli tüdruk, kes maast madalast kasvanud külaelu külge.. R. Sirge.
2. haardega, haarates kuhugi, kellessegi kinni. Kargas perutavale hobusele suitsete külge. Uppuja klammerdus päästja külge. *Seekord siiski Miina kätt pudeli külge ei aja. H. Kiik. *.. nemad [= koerad] olid valmis iga silmapilk kassi külge kargama, eriti just Muska. A. H. Tammsaare. || (üldisemalt). Kes teda uskuda teab, paneb veel sulle noa kõri külge! Mu silmad jäid kohe tema külge kinni. Kõigi pilgud naelutusid kõneleja külge.
3. kõnek (puutudes) vastu. Uks on värvitud, vaata et sa selle külge ei lähe! *.. tuleb käsikaudu kobades toast ja sihib oma voodi poole; juhtub kätega Marguse külge.. A. Kitzberg. || pühkides millegi vastu, millegi sisse. Ema kuivatas käed põlle külge. *.. pühkis käed ninarätiku külge puhtaks. O. Luts.

küljes
I. ‹adv›
1. millelegi kinnitatuna. Vanal pintsakul ei ole enam nööpe küljes. Kaubal on etiketid küljes. Mis silt see siin küljes on? Puudel püsisid kaua lehed küljes. Põõsal on valged marjad küljes. || üldisemalt märgib millegi esinemust kellelgi, millelgi. Tal on mingi haigus, tõbi, häda küljes. Kleidil oli higihais küljes. Tootel on paar defekti küljes. Sel mehel on vanad harjumused veel tugevasti küljes. Aadu teeb vahel tööluuse, tal ju see viinaviga küljes. Poisikesel oli näppamise mood küljes. Tal on minevikust paar plekki küljes. *Kõik, kellel oli küljes saksa verd, pidid surema. A. Hint.
2. haardega, hoidega kelleski, milleski kinni. Koer oli kepil hammastega küljes kinni. Ta ei jäänud minust maha – oli nagu takjas küljes.
II. ‹postp› [gen]
1. millessegi, kuhugi kinnitatuna. Laud on põranda küljes kinni. Põõsa küljes on veel mõned lehed. Ülikond rippus seinal konksu küljes. Sink rippus penni küljes. Aisa küljes on kellad. Jõulukuuse küljes särasid küünlad. Hobune on lasila küljes kinni. Kontide küljes oli veel veidi liha. *Rehetoa küljes seisis siin ka kamber.. J. Pärn. || üldisemalt märgib millegi esinemust kellelgi, millelgi. Majade küljes märkasin nikerdusi. Puudusi märgatakse ikka teiste küljes. *Ma leidsin lihtsa vaese külalapse küljes omadusi, mis mind temast enam lugu pidama äratasid.. Juh. Liiv.
2. (hrl. piltlikes väljendites:) haardega, hoidega kelleski, milleski kinni. Suur poiss, aga ripub ema seelikusaba küljes. Rippus pilguga kõneleja suu küljes. Ta on hingega, südamega ürituse küljes. Sinu süda ripub Tartu küljes. Sassi hing on vara küljes kinni. Kodu oli tal väga südame küljes. Miks sa nii väga ühe inimese küljes ripud? Põllumehe mõtted on aina mitmesuguste tööde küljes. *Ta rippus kramplikult elu küljes ja ei tahtnud surra. O. Luts.
3. millelegi väga lähedal. Liiklus oli väga tihe – auto auto küljes kinni.

labürint ‹-rindi 21› ‹s›

1. keerdkäikudega ehitis v. rajatis. Minotaurose labürint. Maa-alune labürint. || eksitav keerd- v. umbkäigustik üldisemalt. Vanalinna tänavate ja hoovide labürint. Ekslesime metsateede ja rajakeste labürindis. | piltl. Keeruliste valemite ning kombinatsioonide labürint. *Arusaamine ähvardas neis loogilisis labürindes nüriks minna ning mõte kaela murda. F. Tuglas.
2. anat (sisekõrva luu- ja kilelabürindi kohta)

maa ‹15› ‹s›

1. ‹suure algustähega› (astronoomilise nimena:) Päikesest kauguselt kolmas Päikesesüsteemi planeet, maakera. Planeet Maa. Maa kuju, läbimõõt, mass, tuum, kese. Maa tehiskaaslased. Teooriad Maa ning Päikesesüsteemi tekkest. Kosmosest paistab Maa helendava sinaka kettana. Maa tiirleb ümber Päikese. Kuu on Maa looduslik kaaslane. Kas ainult Maal on elu? || ‹väikese algustähega› hrl kõnek selle planeedi pind kui kõige elusa asupaik vastandina atmosfäärile, taevale v. (usulistest kujutelmadest lähtunud väljendites) taevariigile ja põrgule. Sõda lõppes, jälle on rahu maa peal. Kas siis maa peal enam õigust polegi? Milleks on maa peale loodud igasugused putukad ja mutukad? Ähvardas kogu vaenlaste soo maa pealt hävitada. Kalle on mu kõige parem sõber maa peal 'üleüldse kõige parem sõber'. Tuiskab nii, et ei näe maa ega taeva vahet. Piibel räägib, et alguses loonud jumal taeva ja maa. Kalevipoeg käinud põrgus ja tulnud jälle maa peale tagasi. Kinnitas, et kõneleb tõtt, kutsus taevast ja maad tunnistajaiks. *Kuu paistab, tähed säramas, / öö katab ilma, maad .. E. Enno. || piltl (kaine reaalsuse, tegelikkuse kohta). Unistused kiskusid ta mõtted maast lahti. *Ta võis unistada, kuid sealjuures siiski maa peale jääda .. E. Krusten. *Kuid keemiakombinaadi tegelikkus tõi Georgi [mõtetest] kiiresti ja valusalt maa peale tagasi .. A. Valton.
▷ Liitsõnad: ilmamaa.
2. maismaa (vastandina merele vm. veekogule). Kas tuul on täna maa või mere poolt? Laev, paat lähenes maale. Dessant saadeti maale. Hüppasin esimesena paadist maale. Pärast pikka merereisi oli hea jälle kindlat, kõva maad jalge all tunda. Vahimadrus märkas kaugusest mingit maad. Saarmas elab nii vees kui kuival maal. *Nägemisulatusse ei satu ühtki laeva ega ühtki märki maa lähedusest. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: mais|maa, mannermaa.
3. maismaa pind, maismaa pindmine osa. Mägine, tasane, künklik, lage maa. Madal, kõrge, lausk, soine, vesine maa. Mätlik, kivine, konarlik maa. Maa on märg, kuiv, porine. Metsaalune maa on niiske. Lumine, must, paljas maa. Maad kuivendama, dreenima. Maa on sula, kahutanud, külmunud. Lumi katab maad. Kevadine maa lõi peagi haljendama. Maa väriseb, põrub, kõigub jalge all. Vajutas labida maasse. Siga songib kärsaga maad. Vesi imbub maasse. Nõlvakul immitseb, keeb põhjavesi allikana maa seest välja. Torm rebis puud juurtega maa seest välja. Sõduritel tuli mööda maad roomata. Surub end, liibub vastu maad. Hoidis end roomates maad ligi. Pääsukesed lendavad madalalt maa kohal. Põlevkivi kaevandatakse maa all. Maast kerkis udu. Väeosa kaevus kõrgendikul maasse. Vanad varemed tehti maaga tasa. Plahvatus lausa pühkis hoone maa pealt. Võtsin leivatüki maast üles. Kust sa selle kivi said? – Maast leidsin. Vajugu ma maa alla, kui see tõsi ei ole! (ütlus mingi väite kinnituseks). Hääl kostab summutatult nagu maa alt. Leian su kas või maa alt 'ükskõik kust' üles. Poiss on nagu maa alla kadunud, vajunud 'jäljetult, teadmata kadunud'. Järsku oli ta meie ees, nagu maa alt kerkinud. Ta seisis nagu maa külge naelutatult paigal. || mõnedes ühendites märgib ka põrandat vm. aluseks olevat pinda. Ruum oli maast laeni paksu suitsu täis. Maani 'väga pikk, peaaegu aluseks oleva pinnani ulatuv' kleit, talaar. Seelik on liiga pikk, lohiseb mööda maad. Ta tegi maani 'väga sügava' kummarduse. Põrutas jalga vastu maad. *Pildid seintel, paksud vaibad maas, kardinad akende ees. E. Männik. || viljeldav pinnas. Liivane, kruusane, savine, paene maa. Hea, rammus, lahja, vilets, hästi väetatud maa. Viljakas, viljakandev maa. Põllumajanduslik maa 'põllumaa, heinamaa, karjamaa jm. kasutatav maa'. Maad kündma, väetama. Maad tuleb äestada, kultiveerida. Kaevab aias maad. Metsast, rabast tehti, hariti maad juurde. Kõrgematel maadel alustati kevadtöödega, madalamad maad on veel pehmed. See on meie maade kohta rekordiline viljasaak. Maa nõuab põllumehelt ränka tööd. Põldu hari korralikult, ära narri maad. || (kellegi omandina). Riigi metsafondi maa. Seal algasid juba naabertalu, Oru talu maad. Maade mõõtmine, krundistamine, piiristamine. Mõisnik kihutas talupojad nende maadelt minema. Suurtel taludel oli mitukümmend hektarit maad. Nad ostsid, müüsid, rentisid tüki maad. Maatarahvale anti, jagati maad. Suurtaludelt võõrandati osa maad. Nõukogude Liidus oli maa riigi omand. *Kas neil maad on, ja kui on, siis: kuipalju sellest maast on kapsaaia all? R. Janno. || kõnek (üldisemalt:) ruum, koht, paik, võimalus millekski. Buss on nii täis, et pole jalale maad. Tema hinges polnud halastusele, kaastundele maad. *Kahel jalal seistes jätkus meile maad ikka kõigile, aga pikali heitmiseks oli enam ruumi vaja. A. Kitzberg.
▷ Liitsõnad: aia|maa, ale|maa, aru|maa, ava|maa, heina|maa, juurvilja|maa, jäät|maa, kapsa|maa, karja|maa, kartuli|maa, kruusa|maa, kultuur|maa, kõnnu|maa, kõrve|maa, künni|maa, kütise|maa, liiva|maa, lina|maa, lodu|maa, luha|maa, marja|maa, metsa|maa, mulla|maa, mustmulla|maa, peenra|maa, puustus|maa, põllu|maa, raat|maa, raba|maa, rohu|maa, rukki|maa, savi|maa, soo|maa, sõõru|maa, sööda|maa, turba|maa, uudis|maa, õue-aia|maa, ääremaa; era|maa, hinge|maa, kiriku|maa, kogukonna|maa, kroonu|maa, mõisa|maa, pärus|maa, rendi|maa, reserv|maa, riigi|maa, talu|maa, vaku|maa, ühismaa; jaos|maa, kooli|maa, kuhja|maa, lapimaa; kilt|maa, kuppel|maa, küngas|maa, lausk|maa, lava|maa, mägis|maa, ranniku|maa, vooremaa; hoonestus|maa, jahi|maa, pinu|maa, töömaa; songer|maa, tallermaa; adra|maa, taalri|maa, tündri|maa, vakamaa.
4. ruumiline vahemaa. Sinna on meilt hulk, tükk, palju maad. Natuke, väheke, veidike maad eemal. Käisime ära hulga, hea tüki, jupi maad. Hakkame astuma, pikk maa on minna. Lähen selle lühikese maa jalgsi. Siit mereni on päratu maa. Linna oli maad oma paarkümmend versta. See viis kilomeetrit nüüd mõni maa! Pool maad on käidud, sõidetud. Meil on natuke, tükike maad ühist teed. Kauge maa tagant saabunud külalised. Selle maa pealt sa märki ei taba. Ta hääl kostab kauge maa taha, kostab kus maale, on kust maalt kuulda. Ta astus kärmesti, kuid maa ei edenenud. Ta on nimekirjas tükk maad minust eespool. *Eks sealt Õismäelt „Estonia” teatrisse ole ka pirakas maad .. O. Kruus. *Bret mõõtis sammudega ukse- ja aknavahelist maad: seitse sammu. E. Tegova. || kõnek (hrl. koos sõnaga tükk ka ajalise vahe, teat. määra vm. kohta). Kevadeni on veel tükk maad. Sa oled minust tükk maad noorem. Lund on tükk maad üle põlve. See ader, jalgratas on eelmisest tükk maad parem. Tema juuksed on tükk maad tumedamad kui minul. *Seda kõike võis hulk maad kergemini taluda kui endist läilat ükskõiksust. A. Kaal.
▷ Liitsõnad: edu|maa, vahemaa; kesk|maa, võistlusmaa.
5. ant. linn. (1. täh.) Kas ta elab linnas või maal? Maalt linna, linnast maale elama asuma. Pühadeks, koolivaheajaks sõidame linnast maale. Käisin maal onu juures. Suve veedame maal. Osa noormehi oli maalt pärit. Linna ja maa erinevused.
6. (ka geograafilistes nimedes:) riik v. selle osa; teat. füüsilis-geograafiline piirkond. Maailma maad ja rahvad. Lääne-Euroopa, Kagu-Aasia, Vahemere-äärsed maad. Baffini maa 'teat. saar'. Arnhemi maa 'teat. poolsaar'. Koloniaalikkest vabanenud, kolmanda maailma, blokivälised maad. Demokraatlik, okupeeritud, ikestatud maa. Ihkab näha kaugeid, eksootilisi, troopilisi maid. Elab võõral maal võõra rahva hulgas. India on iidse kultuuriga maa. Norra on ta unelmate, unistuste maa. Ta saadeti ebasoovitava isikuna maalt välja. Rahutusi oli kõikjal üle terve maa. Võõraid maid vallutama, anastama. Iga rahvas armastab oma maad. Vaenlane tungis meie maale. Ta on tuntud üle kogu maa. Ükski prohvet pole kuulus omal maal. Tervitan sind siit maade ja merede tagant. Linnud lendavad sügisel soojale maale. Sünnimaa on igaühele kallim kõigist teistest maadest. Norra on fjordide maa. Tuhande järve maa (Soome kohta). Tõusva päikese maa (Jaapani kohta). Ameerikat on nimetatud piiramatute võimaluste maaks. Tsaarivõimud saatsid vange külmale, tühjale maale 'Siberisse jm. kaugetesse väheasustatud piirkondadesse'. Saarte elanikud käisid suurel maal 'mandril' tööd otsimas. Tal ei ole kindlat elupaika, vaid hulgub mööda maad ringi. Pariis oli kõigile kunstijüngritele omamoodi tõotatud maa 'unistuste, ihalduste paik'. *Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt / käib Läänemere rannale .. M. Veske.
▷ Liitsõnad: agraar|maa, arengu|maa, asu|maa, ema|maa, hommiku|maa, ida|maa, industriaal|maa, isa|maa, kapitali|maa, kapitalismi|maa, krooni|maa, kultuur|maa, liidu|maa, liikmes|maa, lõuna|maa, lääne|maa, mandaat|maa, naaber|maa, piiri|maa, polaar|maa, põhja|maa, põllumajandus|maa, päritolu|maa, sotsialismi|maa, sünni|maa, troopika|maa, tööstus|maa, vasall|maa, välis|maa, õhtumaa; sise|maa, süda|maa, taga|maa, ääremaa; jalgpalli|maa, jäähoki|maa, kergejõustiku|maa, male|maa, olümpia|maa, spordi|maa, suusa|maa, talispordi|maa, tennise|maa, turismimaa; kohvi|maa, kulla|maa, nafta|maa, veinimaa; muinas|maa, muinasjutu|maa, noorus|maa, une|maa, õnnemaa; eikellegimaa.
7. ‹hrl. väliskohakäänetes pl.› teat. maakoht, kant, ümbrus. Sõitsime Palamuse, Vargamäe maile. Olime Mahtra, Pühajärve mail. Tulime just Rõuge, Emajõe mailt. Muusikarahvas käis Hüpassaares – Mart Saare mail. Kui palju looduskauneid maid ja paiku leidub meie väikesel Eestimaalgi! Kauaks sa meie maile jääd? Linda talitas lauda mail. *.. kes see ette teab, kuhu maile elu sind võib viia ... L. Kibuvits. || (üldisemalt hrl. ajaliselt). *Kell võis olla üheksa mail, kui Toomas kohale jõudis. H. Sergo.
8. hrv muld. *.. võttis vaolt peotäie värsket mulda. Maa oli külm ja elutu. M. Traat.

maa|kamar

1. (mulla)kamar, rohujuurtest läbipõimunud pinnasekiht. Kõrbenud rohuga, kõvaks paakunud maakamar ihkab vihma. Sooäärne õõtsuv maakamar. Turvas hõõgub, põleb maakamara all. Surun labida maakamarasse. *.. mehed ja koerad [tormates] ees, pullid nende taga, möirates ja pildudes õhku maakamarat ning tolmavat liiva .. F. Tuglas (tlk).
2. (üldisemalt:) maapind, maa. Maakamar toidab meid kõiki. Igasugused sulid siin ka maakamarat tallavad! Meie esiisad on sel maakamaral sajandeid elanud. Ära hõlju unelmates, püsi maakamaral! *.. ja magatakse Sõjamäe maakamaras, kes peatuna, kes jalutuna, kes kummuli või selili, suu liiva täis .. P. Vallak.

maa|mees

1. maal elav, maatööd tegev mees (vahel ka üldisemalt maainimese kohta); ant. linnamees. Ta on põline maamees. Maamehed müüsid turul põllusaadusi. Oskar kolis maale ja hakkas maameheks. Maamehel on vili juba koristatud ja saak salves.
2. sisemaa mees (hrl. vastandatuna randlasele v. meremehele). *Läksime kümme versta rannast ära maameeste juurde .. O. Kruus. *Mis sina maamees merest tead – / ei tea halba, ei tea head! M. Kesamaa.
3. van maarahva (2. täh.) liige, eestlane. *Muuseas, Pall teab: maamehed on Meuse meelest ka töökamad kui sakslased. J. Kross.

maja ‹7› ‹s›

1. (elu-, töö-, teenindus- jne.) hoone. Väike, suur, kõrge, madal maja. Mitme-, paljukorruseline maja. Palkidest, (silikaat)tellistest, (väike)plokkidest maja. Vooderdatud, kollaseks värvitud maja. Sammaldunud katusega vana maja. Maja vundament, seinad, trepp, katus, uksed, aknad. Asula, sanatooriumi majad. Hakkas maja ehitama. Tahab maja osta, müüa. Kolisime, asutus kolis uude majja. Majas on apteek, mitu korterit. Me elasime temaga ühes majas. Trügis uksest sisse, tungis kohe vägisi majja. Kogu maja otsiti läbi. Rahvaloendajad käivad majast majasse. See üle linna kõrguv betoonist ja klaasist maja on hotell. Lapsed möllavad, vaata et võtavad maja selga. || piltl (eluaseme, asupaiga kohta). *Ta [= kask] on pajulinnu / varjuline maja. K. J. Peterson. *Ta hing lendas oma mullasest majast üles igavese õndsuse ja rahu riiki .. A. Saal.
▷ Liitsõnad: aguli|maja, aia|maja, alevi|maja, aresti|maja, eksperimentaal|maja, elu|maja, era|maja, gildi|maja, hoovi|maja, härraste|maja, individuaal|maja, isa|maja, jahi|maja, karkass|maja, kast|maja, kivi|maja, klaas|maja, kodu|maja, kohtu|maja, kommunaal|maja, kooli|maja, kuup|maja, kõrval|maja, linna|maja, maa|maja, metsa|maja, moonaka|maja, mõisa|maja, naaber|maja, nurga|maja, palk|maja, paneel|maja, panga|maja, plokk|maja, popsi|maja, posti|maja, puu|maja, raadio|maja, ranna|maja, rida|maja, riigi|maja, savi|maja, sektsioon|maja, standard|maja, suurpaneel|maja, suve|maja, sünni|maja, talu|maja, teatri|maja, tele|maja, telliskivi|maja, tolli|maja, torn|maja, vahi|maja, vanemate|maja, vastas|maja, õue|maja, üürimaja; haude|maja, kasvu|maja, katla|maja, leht|maja, linnu|maja, pumba|maja, supel|maja, tuvi|maja, võrgumaja; leina|maja, pidu|maja, pulmamaja; öömaja; piparkoogimaja.
2. pere koos talle kuuluva(te) hoone(te)ga (v. ruumidega) ning majapidamisega. Kes on majas peremees? Poeg tõi minia majja. Majja võeti kasulaps, koduabiline. Majas valitses sageli puudus. Elati vaeselt, vahel polnud leibagi majas. Kõik on lohakil, korda ei ole majas. Ära vii tüli majast välja! Mamsel on teeninud rikastes majades. Perenaine on maja lukk. *Pritsu ema oli väike, tasane, vähese jutuga eideke, kellel majas vist palju ütlemist ei olnud. E. Vilde. || (üldisemalt ka majarahva kohta). Karjub, nii et kogu maja jookseb kokku. Ajad oma pasunapuhumisega terve maja üles. *Kogu maja viis, üks varem, teine hiljem, oma vanad jõulupuud välja hoovile .. A. H. Tammsaare.
3. teat. asutus (enamasti koos vastava hoonega). Heliloojate Maja. Loodusesõprade Maja. Mängude Maja. Tallinna Ohvitseride Maja. Avalik maja 'lõbumaja'. || kõnek (teatri-, kontserdisaali vm. publikule määratud ruumi kohta). Publikut oli vähe, etendus läks pooltühjale majale. Sümfooniakontsertidel oli maja viimase kohani välja müüdud.
▷ Liitsõnad: haige|maja, hullu|maja, joogi|maja, kainestus|maja, kasvatus|maja, kauba|maja, kohvi|maja, kultuuri|maja, litsi|maja, lõbu|maja, moe|maja, mööbli|maja, palve|maja, pandi|maja, parandus|maja, pesu|maja, pordu|maja, pritsi|maja, rahva|maja, seltsi|maja, söögi|maja, sünnitus|maja, tapa|maja, tee|maja, teenindus|maja, töölis|maja, vaeste|maja, valla|maja, vangi|maja, võõrastemaja; täismaja.
4. (Muinas-Eestis:) vanemate nõupidamine. *Kui sa oled õige pärija, siis paneb vanemate maja pärast sõja lõpetust su muidugi [vanemana] ametisse. A. Saal.
▷ Liitsõnad: nõumaja.

majandama ‹37›

1. majandusüksuse sihipärast tegevust korraldama, majandit juhtima. Parun ise elas Peterburis, mõisat majandas valitseja. Korras ja hästi majandatud talu. || (üldisemalt:) kodust majapidamist korraldama, majapidamisega tegelema. *Vääriline pole tippjuht, kes oma kodus majandada ei oska .. M. Berg.
2. midagi majanduslikult kasutama. Järv oli kalakasvanduse majandada. Loodusvarasid, metsi tuleb heaperemehelikult majandada.

mao|põhi
anat maokeha ülemine võlvunud osa (fundus ventriculi) || kõnek (üldisemalt). *Nälg tõusis maopõhjast ülespoole kõrvetistena. H. Lepik (tlk).

masohhism ‹-i 21› ‹s›
tung lasta end sugulise rahulduse saamiseks partneril piinata v. alandada; (üldisemalt:) kalduvus end (vaimselt) piinata lasta v. ise piinata, enese kannatusi nautida

mass ‹-i 21› ‹s›

1. mingit keha moodustava aine hulk; füüs suurus, mis iseloomustab ja mõõdab inertsi ja gravitatsiooni. Inertne, raske mass. Päikese, Maa, Kuu, tähe mass. Meteoriidi mass. Aatomi, aatomituuma mass. Massi jäävuse seadus. Tohutu massiga kivimürakas. Jää liikus suurte massidena. Kasvamisel elava organismi mass suureneb. *Loom langetas pea ja tormas oma pooletonnise massiga minu poole. E. Nirk.
▷ Liitsõnad: bio|mass, haljas|mass, jää|mass, kivi|mass, lume|mass, mulla|mass, silo|mass, toor|mass, turba|mass, vee|mass, õhumass; aatom|mass, ekvivalent|mass, molekul|mass, seisumass.
2. vormitu, vedel v. puderjas aine kogum. Pudrutaoline, siirupilaadne, püdel, sültjas mass. Kompvekid olid sulanud vormituks kleepuvaks massiks. Lagunedes muutub turvas mustjaspruuniks massiks. Marjad purustati ühtlaseks massiks. *.. üle linna vajus raske valge udu, mis segunes siin suitsuga tihkeks, vastikult lõhnavaks massiks. K. Ristikivi. || piltl millegi ebamäärane, hägune kogum. Hooned sulasid udus halliks massiks. Mets paistis hämaruses ebamäärase tumeda massina.
▷ Liitsõnad: atsidofiilbakter(i)|mass, hakk|mass, juustu|mass, klaasi|mass, paberi|mass, puidu|mass, seebi|mass, šokolaadimass; pilve|mass, udumass; plastmass.
3. suur ebamäärane inimhulk, millest üksikindiviid ei kerki esile; kõnek alamad rahvakihid, lihtrahvas (eriti vastandatuna kõrgemal seisvatele üksikisikutele). Rõhutud, orjastatud mass. Talupoegade, tööliste mass(id). Soldatite hall mass. Sündmuskohale kogunes kohe uudishimulike mass. Masside rahulolematus kasvas üle avalikuks vastuhakuks. Agitaatorid oskasid oma kõnedega masse üles kihutada. Vaimuaristokraadina pidas ta rahvast pimedaks massiks. || (üldisemalt ka millegi suure hulga kohta). Faktide, üksikasjade mass. *.. ja teine / ja kolmas / ja neljas müür! / Pole lõppu sel müüride massil ... J. Kross.
▷ Liitsõnad: inim|mass, põhi|mass, rahva|mass, töölismass.

meister ‹-tri, -trit 2› ‹s›

1. väljapaistvate erialaste teadmiste ja oskustega isik. a. vilunud ning osav käsi- v. oskustööline; (omaaegses tsunftisüsteemis:) kõrgeima kvalifikatsiooniga käsitööline, kellel oli hrl. oma töökoda (sellide ja õpipoistega). Meistrid, sellid ja õpipoisid. Kui sell tahtis meistriks saada, pidi esitama tsunftile meistritöö. Kell tuleb viia parandada asjatundliku meistri kätte. Suvila ehitame ise, aga kaminat tegema kutsume meistri. b. (üldisemalt:) omal alal kõrgtaseme saavutanud isik. Töö õpetab tegija meistriks. Harjutamine teeb meistriks. Keegi ei ole sündinud meister, keegi ei sünni meistrina. Noortel loovisikutel on vanadelt meistritelt palju õppida. Flaami meistrite maalid. Tundmatu meistri skulptuur. *Mõlemad meistrid [helilooja Eller ja kirjanik Tuglas] vaagisid iga nooti või sõna kuni viimase tõeni. G. Ernesaks. || (millegi peale, mingis tegevuses osava inimese kohta). Ta on iga asja peale meister. Pilkamise peale, pilkama on ta meister. Luiskama oled sa meister! Vanaema oli meister muinasjutte rääkima. Erineva tasemega rahvatantsijad algajatest meistriteni. *Paljuks tema küll raamatuid jõudis osta, aga lugema oli ta meister. R. Roht.
▷ Liitsõnad: ehitus|meister, ehte|meister, juustu|meister, kaevu|meister, laeva|meister, oreli|meister, paadi|meister, viina|meister, viiuli|meister, voki|meister, vorsti|meister, või|meister, õllemeister; kingsepp|meister, maaler|meister, pagar|meister, pottsepp|meister, rätsepmeister; heli|meister, kunsti|meister, novelli|meister, romaani|meister, stiili|meister, sule|meister, sõna|meister, tantsu|meister, vana|meister, vormi|meister, värsimeister; pankrot|meister, vussermeister.
2. (mingit tööd v. tegevust) juhtiva isiku kutse- v. ametinimetus. a. tootmisjaoskonna vm. tööliste rühma v. agregaadi töö vahetu korraldaja ja kontrollija. Töötab tehases, remonditöökojas meistrina. Meistrid ja meistriabid. Tsehhijuhataja kutsus meistrid nõupidamisele. b. ‹liitsõna järelosana› esineb mitmesugustes (osalt endisaegsetes) ametinimetustes
▷ Liitsõnad: ballett|meister, bürger|meister, kapell|meister, kool|meister, koor|meister, korter|meister, lava|meister, ordu|meister, politsei|meister, tall|meister, tee|meister, tseremoonia|meister, vahtmeister.
3. sportlike (v. kutsealaste) meistrivõistluste võitja. Tuli odaviskes Eesti, Euroopa meistriks. Jäähokis tuli meistriks meie meeskond.
▷ Liitsõnad: maailmameister; kabe|meister, maadlus|meister, male|meister, poksimeister; künni|meister, lüpsimeister.
4. sport (kõrgema spordijärgu v. spordijärkudest kõrgema sportliku kvalifikatsiooniastme kohta, eriti males). Järgumaletajad, meistrikandidaadid, meistrid, rahvusvahelised meistrid, suurmeistrid.
▷ Liitsõnad: suurmeister.

meri ‹mere, merd 13› ‹s›

1. maismaasse lõikunud v. avaookeanist saarte v. veealuste kõrgendikega eraldatud (sageli suvaliste piiridega) maailmamere osa; (üldisemalt:) mandreid ümbritsev ühtne veemass. Atlandi, India, Vaikse ookeani mered. Põhja-Jäämere moodustavad kümmekond merd. Must, Valge, Kollane, Punane meri. Arktilised, troopilised mered. Läänemeri on suhteliselt mageda- ja madalaveeline meri. Avar, lage, otsatu, rannatu meri. Vaikne, tuuletu, tormine, vahutav meri. Rannalähedane meri. Kõrge 'kõrge lainetusega' meri. Meri mühab, mühiseb, kohab, kohiseb, möirgab. Merel on torm. Torm vaibus ja meri rahunes. Meri on lahti, jääs. Maa kerkib, meri taganeb. See on mitme mere, seitsme maa ja mere taga 'väga kaugel'. Laevad, meremehed lähevad merele. Kalurid käisid merel 'kalastamas'. Laevad sõidavad, künnavad merd. Sõitis mitu aastat merd 'oli meremees'. Ta on purjetanud kaugetel meredel. Poisid ihkavad merele, meri tõmbab neid. Jõed suubuvad merre. Merest püütakse kalu jm. mereloomi. Meri toidab inimest nagu põldki. Üksik saar keset merd. Uitasime mere ääres, sõitsime mere äärde. Käisin meres ujumas. Ta uppus merre. Peipsi on lai nagu meri. Merena voogav kuldne nisuväli. *.. paadid ja noodad olid ennegi mitme peale. Üksi-kaksi ei saagi merd püüda .. A. Hint. || soolaseveeline suur siseveekogu. Kaspia meri.
▷ Liitsõnad: ava|meri, ilma|meri, kodu|meri, kõrg|meri, laug|meri, lõuna|meri, maailma|meri, madal|meri, polaar|meri, põhja|meri, ranniku|meri, sise|meri, süva|meri, šelfi|meri, troopika|meri, ulgu|meri, vahe|meri, ääremeri.
2. piltl (tohutu hulga, paljuse kohta). Laulupeoliste kirendav meri. Väljakul oli inimeste meri. Lennujaamas oli vastuvõtjaid terve meri. Viljapuuaedades on õite meri. Leegid lõid kõrgele, sädemete meri tõusis taevani. Vanalinna punaste kivikatuste meri. Lippude, loosungite meri. Ta ei oska olulist näha, vaid upub faktikeste ja pisiasjade merre. Kannatuste, igatsuste, tundmuste meri. Rahvast oli nagu merd 'väga palju'. *Sügistuul mühises väljas, maailm oli peidetud pimeduse merre .. F. Tuglas. *Pahandust muidugi mereni, kasvõi röögi ... F. Kõlli.
▷ Liitsõnad: aja|meri, elu|meri, inim|meri, liiva|meri, lille|meri, pilve|meri, rahva|meri, tule|meri, udu|meri, õiemeri.
3. tumeda laiguna paistev tasane madal ala Kuul. Vaikuse, Viljakuse, Unistuse meri. Kuu mered.

mest ‹-i 21› ‹s›
‹hrl. partitiivis v. sisekohakäänetes› kõnek
1. kamp, salk, rühm, seltskond. Tule, istu meeste mesti! Tule meie kampa, löö meiega mesti. Nad tulid neljakesi mestis. Muidu vaikne mees, aga teistega mestis kuraasi täis. Üksi ei tule toime, siis kutsus sõbrad mesti. Oodake pisut, ma löön ka mesti! Kuidas sina selle seltskonnaga mesti sattusid? *Nõnda oligi mu sugulaste, hõimude ja tuttavate kirju mest meil laupäeva õhtul kõige uskumatumal kombel koos .. J. Kross. || (üldisemalt ühel nõul oleku v. ühes laadis tegutsemise kohta). Eks agronoom ja direktor ole ühes mestis. Sulle ei või rääkida, sa oled pererahvaga mestis. Ah, need on ühe mesti mehed kõik! *Aimasin niigi, et selles majas olid kõik köögitüdrukust kuni peremeheni välja riigikukutajatega ühes mestis. H. Sergo. *Neist peredest võrsusid ülbed noorhärrad, kes neljakümne esimesel aastal lõid sakslastega mesti .. E. Tennov.
2. liik, sort, laad, mast. Seal oli koos mitut mesti, mitmest mestist rahvast. Liigub ringi igat mesti sulisid. Mind huvitab, mis mesti mees ta päriselt on. *No kurat, mina pole seda mesti mees, kes endaga mängida laseb! V. Gross. *Vaat sellepärast, et minu mesti mehed ei hooli ilmaski sihukesest sandist asjast! A. Jakobson.

metsa|vend
aj end nõukogude okupatsioonivõimu eest metsas varjanud (ja selle vastu võidelnud) isik. Võrumaa metsavennad. Viimane metsavend. Metsavendade salgad, võitlus okupantidega. Hakkas metsavennaks, et vältida mobilisatsiooni. Võimud korraldasid metsavendadele haaranguid. || (üldisemalt:) metsas redutaja, end metsas varjaja. *.. põgenesid [talupojad] Tatra mägestikku ja alustasid siis sealt vabade metsavendade röövkäike oma endiste isandate juurde. B. Linde.

mister ‹-i, -it 2› ‹s›
mees inglise keelt kõnelevates maades, ka kõnetlussõna (tarvitatakse peam. koos järgneva nimega), härra. Saabusid mister ja missis Jones. || (üldisemalt). Abiturientide ballil valiti populaarseim neiu ja noormees – Miss ja Mister.

mobilisatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. sõjaväekohustuslaste tegevväkke kutsumine. Kuulutati välja üldine, osaline mobilisatsioon. Varjas end Saksa mobilisatsiooni eest. Isa ja poeg kuulusid mõlemad mobilisatsiooni alla. Pääses mobilisatsioonist. Püüdis mobilisatsioonist kõrvale hoida. Mees oli mobilisatsiooniga Vene sõjaväkke sattunud. || (üldisemalt:) riigi relvajõudude, tsiviilkaitse ja rahvamajanduse üleviimine rahuaegsest seisundist sõjaaegsesse
2. kõigi jõudude kaasatõmbamine, tegevusse rakendamine mingi ülesande täitmiseks. Rasketööstusse võeti töölisi isegi mobilisatsiooni korras.
▷ Liitsõnad: enese|mobilisatsioon, sundmobilisatsioon.

mõõtma ‹mõõdan 46›

1. ühe suuruse suhet teisesse (kvalitatiivselt samasugusesse), ühikuks võetud suurusesse määrama. Mõõdetakse mõõtevahenditega. Joonlauaga, mõõtelindiga, tollipulgaga, süllapuuga mõõtma. Pikkust, laiust, kõrgust, sügavust sentimeetrites, meetrites, tollides, jalgades, süldades mõõtma. Vahemaad, kaugust mõõdetakse kilomeetrites, laeva kiirust sõlmedes. Ampermeetriga mõõdetakse, ampermeeter mõõdab elektrivoolu tugevust. Maad mõõtma. Mõõda sammudega, kui pikk see peenar on. Mõõdab eseme pikkust kämblaga. Silmaga mõõtes, silma järgi mõõta umbes 30 meetrit. Mõõdeti sentimeetri, millimeetri täpsusega. Arst laskis palavikku mõõta. Mõõda, mitu liitrit sellesse potti mahub. Vedelikku mõõdeti vanasti toobiga. Universumis mõõdetakse vahemaid valgusaastatega, valgusaastates. Teekonda võib mõõta ka päevadega. Peremees mõõtis aidas vilja kottidesse. Mõõda paberileht neljaks. Mõõtsin leivapätsi enam-vähem pooleks. Mõõdan tapeedipaanid parajaks, ühepikkuseks. Kell mõõdab aega. Üheksa korda mõõda, üks kord lõika. *Usbeki kultuuri vanust mõõdetakse Hiivas, Buhaaras ja Samarkandis aastatuhandetega .. L. Meri. || (midagi omavahel võrreldes). Lapsed mõõtsid omavahel, kumb neist on pikem. Mõõda, kas vöö annab ümber. Mõõtsin, kas lusikas sellesse karpi mahub. Poisid mõõtsid maadeldes jõudu. Tule rammu mõõtma! Mõttes mõõtsin end temaga, oma häid külgi tema omadega. || piltl (üldisemalt suurusi, väärtusi võrreldes). Vastab pilkele samaga, mõõdab sama mõõduga tagasi. Inimesi ei saa mõõta sama, ühesuguse mõõdupuuga. Millega mõõta armastuse suurust? Kõik ei ole rahaga mõõdetav, on väärtusi, mida ei saa raha eest. *Rahvuslik kirjandus on asi iseeneses, seda ei saa õieti millegagi mõõta .. M. Traat.
2. mõõdu järgi, teat. mõõduga eraldama, andma v. jagama. Mõõtis kulbiga igaühele ta jao suppi. Mõõtis ostjale meetri patsipaela, liitri piima. Mõõtsin mahla kastrulisse. Mõistust pole kõigile ühepalju mõõdetud. Pojad on tal kõik ühtmoodi pikad nagu mõõdetud. *Tuleb osata mõõta nii hellust kui karmust, jagada seda õigetes annustes. E. Tegova. *„Ega ei jäeta, midagi ei jäeta tasumata,” seletab Liisa kõvasti. „Kõik mõõdetakse kätte. Joomine ja kiskumine ja patutööd. ..” A. Mägi. || ‹hrl. tud-partitsiibis› kaalutletult, mõõdukalt tegema v. esitama. Mõõdetud liigutused. Napp mõõdetud naeratus. Jalutab mõõdetud sammul. Räägib mõõdetud aeglusega. *.. tõsine, mõõdetud olekuga, kuiva ja järsu sõnaga härra. E. Vilde. || hoope jagama, lööma. Poisile mõõdeti kümmekond sirakat tagumiku peale. Vaat kui mõõdan sulle (malakaga) üle turja, ühe tulise! Mõõtis pullile vitsaga mööda külgi.
3. hrl. pikemat aega v. korduvalt teat. vahemaad läbima v. edasi-tagasi liikuma. Ma olen seda teed küllalt mõõtnud, küll jalgsi, küll jalgrattaga. Olin sel ajal poisike, mõõtsin alles kooliteed. Olen seda jõge suve jooksul paadiga küllalt mõõtnud. Muudkui vantsib, jalad mõõdavad nagu iseenesest tolmust maanteed. Liinibuss, reisilaev mõõdab oma igapäevast teed. Rattad, rattakummid mõõdavad kilomeetreid, koduteed. Mõõdab närviliselt, raskete sammudega kongi pikkust, põrandalaudu. Mõõtsin rahutult jaama ooteruumi põrandat. Istu paigal, mis sa sest toast mõõdad! *.. vana Nugis mõõdab Surru poole, nagu oleks Peltsebul ise tal kannul. O. Tooming. *Läbi lenda [lõoke] pilveparved, / mõõda metsad, mõõda maad .. L. Koidula.
4. arvustavalt, hindavalt silmitsema. Mõõtis meid imestava, kahtlustava, umbuskliku, halvakspaneva, põlgliku, jaheda, hävitava pilguga. Mõõdab võõrast pealaest jalatallani, ülevalt alla pika uuriva pilguga. Mees mõõtis silmadega laine kõrgust. Mõõdab uustulnukat uudishimulikult üle prillide. Mõõtis vastast silmanurgast. Ta mõõtis mind varjamatu muigega. Poisid mõõtsid teineteist väljakutsuvalt. Mis sa mõõdad – kas ei tunne mind ära? Mehe vaade mõõdab riiulil olevaid pudeleid. Tema silmad mõõtsid mind külmalt. *Ühel hooviväraval istus vesihall kass, mõõtes neid askeldusi filosoofilise rahuga. O. Luts. || (väärtust) hindama. Inimene pole masin, et teda ainuüksi tema tööga mõõta. Mõistusega mõõdame mõndagi asja teistmoodi kui südamega.

nii|sugune ‹pron›
näitav omadussõnaline asesõna; sün. selline, seesugune
1. sisaldab viidet ümbritsevale tegelikkusele; osutatava moodi, sellega sarnanev. Niisugust asja näen ma küll esimest korda. Aitäh, just niisugust salli ma soovisingi. Mis niisugused kingad maksavad? „Maja fassaad tuleb niisugune,” näitas ta joonisele. | ‹substantiivselt›. Võta see õun! – Ei, niisugust ma ei taha, anna mõni muu.
2. sisaldab viidet eelnenud tekstis mainitud v. järgnevas mainitavale tunnusele v. iseloomustusele. Niisuguses mornis meeleolus ära parem haige juurde mine. Ta on niisugune suur ja tugev mees. Korrektuuri lugemine võttis tal palju aega, sest ta polnud niisugust tööd enne teinud. Kartsin, et kari jookseb laiali, aga midagi niisugust ei juhtunud. Mul oli niisugune hirm, et lausa värisesin. Oli niisugune tunne, et keegi kuskilt piilub, nagu keegi kuskilt piiluks. Sel kevadel tuli aprill niisugusena, nagu harilikult on mai. Ta on just niisugune inimene, keda meil on vaja. Mis laps see niisugune on, kes kommi ei söö! See on niisugune raamat, mida peab kindlasti lugema. Meil pole niisugust ruumigi, kus külalisi vastu võtta. Armastan mahla, limonaadi ja muid niisuguseid jooke. | ‹substantiivselt›. Linnainimene, mis niisugune põllutööst teab! Teie hulgas pole niisuguseid, kelle peale võiks alati kindel olla. Küll on suur puu, niisugust pole varem näinudki. Ega ma mõni niisugune 'kergete elukommetega naine' ole. *Härra Martini? Pole meil siin niisugust. A. Aspel (tlk). *Niisugune teeb lihtsalt niisama heast peast otsa peale. R. Saluri. || kõnek (pahameeleavaldustes). Sa ikka veel magad, unimüts niisugune! *Vaata õige, kas põrsad pole jälle aiaauku lahti kaevanud, sunnikud niisugused. R. Roht.
3. üldisemalt, konkreetse viiteta: üldse mingisugune. Inimesi on niisuguseid ja naasuguseid. Kes tegi niisuguseid, kes naasuguseid vigu. Nii- ja niisuguse eriala mehed. Osa ta loomingust oli nii- või teistsugusel kujul juba eesti keeles ilmunud. Kes sa niisugune oled? Kes see niisugune sealt tuleb? Elu, maailm, loodus, kunst, kirjandus kui niisugune 'omaette võetuna, olemuslikult'.

pada ‹paja 25› ‹s›
kumerapõhjaline lahtisel tulel kasutatav malmist v. rauast keedunõu; üldisemalt (tulel kasutatav) keedunõu, (suur) pott. Paja sang, kaas, põhi. Suur, neljaämbrine pada. Nõgine, tahmane pada. Vana ilma sangata pada. Pada ripub koogu otsas, konksuga kolde kohal. Paneb, tõstab paja tulele. Võtab, tõstab paja tulelt. Pada keeb, podiseb tulel, pliidil, lõkke kohal. Tegi, pani tule paja alla. Kohendab tuld paja all. Pada ajas, kees üle. Liha pandi patta. Valas paja vett täis. Seakartulid keevad pajas. Keedab pajas putru. Suure pajaga on hea perele suppi keeta. Sissemüüritud pada. Pane pajale kaas peale! Ei ole midagi patta panna 'millestki süüa teha'. Pada leidis kaane 'kaks üheväärset, mingis mõttes kokkusobivat inimest on kokku saanud'. Sinine kui paja põhi '(millegi mustjassinise, näit. äikesepilve v. siniseks löödud koha kohta)'. Ilu ei sünni patta panna. Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad.
▷ Liitsõnad: malm|pada, raudpada; kartuli|pada, kohvi|pada, leeme|pada, pesu|pada, pudru|pada, raha|pada, supi|pada, tõrva|pada, vee|pada, värvipada.

paik1 ‹paiga 23› ‹s›

1. (kõige üldisemalt:) ruumi, pinna, joone punkt v. piirkond; (hrl. kitsamalt:) maa-ala, piirkond, koht maastikul, looduses; asu-, toimumiskoht. Kauged, võõrad, tuttavad paigad. Ajaloolised, pühad paigad. Kalevipoja nimega seotud paigad. Eesti kaunimad paigad. Mahajäetud, üksildane, kõrvaline paik. Kõrgemad paigad on juba tahedad. Varjulistes paikades oli veel lund. Mitmes paigas tekitas rahe kahjustusi. Hunt oli neis paigus haruldane kiskja. Pariis oli paik, kuhu kõik igatsesid. Lume, prügi mahapaneku paik. Sobivamat paika maja ehitamiseks on raske leida. Leidsin roosipõõsale paraja paiga. Näitas paiga, kust võisime juua saada. Pane tööriistad oma paika tagasi. Haavatu vajus sealsamas paigas kokku. Püüdsime endale pealtvaatamiseks raja ääres paremat paika leida. Kool on ikka samas, endises paigas, samal, endisel paigal. Rändas aina paigast paika, (ühest) paigast teise. Elas kogu elu ühes ja samas paigas. *Victorile ustavad inimesed olid näinud Elenit kaunis kahtlastes paikades, väljumas hommikuti barakkidest.. M. Mutt. | piltl. Kõik asetus nagu iseenesest oma (õigele) paigale. Rahale leiti varsti paras paik. Nende peres ei ole ebaaususel paika. || (ettevõtte, asutuse, maja, ruumi kohta). Otsustasime mõnes peenemas paigas einestada. Klooster oli paik, mida maksis vaadata. Klubi on meeldiv kooskäimise paik. Kui sa ei leia paremat, lähemat paika, ööbi minu pool. Võõras paigas magan ma halvasti.
▷ Liitsõnad: ankru|paik, asula|paik, asu|paik, elamis|paik, esinemis|paik, finiši|paik, harjutus|paik, haude|paik, heite|paik, hoiu|paik, hukkamis|paik, jahi|paik, jalutus|paik, jooma|paik, jootmis|paik, kalapüügi|paik, karjatamis|paik, kodu|paik, kogunemis|paik, kohtumis|paik, kokkutuleku|paik, koondumis|paik, kudemis|paik, kultuse|paik, kuriteo|paik, laagri|paik, lahingu|paik, lao|paik, leiu|paik, lemmik|paik, lõbustus|paik, maabumis|paik, maandumis|paik, majutus|paik, matmis|paik, meelis|paik, mängu|paik, ohvri|paik, pani|paik, parkimis|paik, peatus|paik, peidu|paik, pelgu|paik, pesa|paik, pesitsemis|paik, pesitsus|paik, puhke|paik, püha|paik, randumis|paik, redu|paik, riituse|paik, sadama|paik, stardi|paik, suitsetamis|paik, suplus|paik, surma|paik, suvitus|paik, sündmus|paik, sünni|paik, talvitus|paik, tegevus|paik, turva|paik, ujumis|paik, vaatlus|paik, varitsus|paik, varju|paik, viske|paik, võistlus|paik, võtte|paik, väljasõidu|paik, õnnetus|paik, ööbimispaik.
2. kindel ettenähtud koht istumiseks, viibimiseks (mingis ruumis). Akna all, saalis, esimeses reas on veel mõned vabad paigad. Kõigile külalistele ei jätkunud laua ääres paika. Ainus paik, kus pere kokku sai, oli söögilaud. Kass kerib end oma armsamasse paika diivaninurka. Leidsime nurgataguse paiga, kus suitsu teha. Pühapäevakalamehed olid juba jõekäärus paiga sisse võtnud.
▷ Liitsõnad: au|paik, iste|paik, lamamis|paik, magamis|paik, seisu|paik, toetus|paik, voodipaik.
3. kitsam piirkond, punkt, koht. a. (kehal, esemel). Kõik paigad valutavad pärast rasket tööd. Käsi on mitmest paigast sinine. Löök tabas mind parajasse paika. Tekk on paarist paigast katki. b. (ruumis). Kõik paigad on kodus läbi otsitud, aga saapaid ma ei leidnud. Kolikambris pole astumiseks ka paika. c. kirja- v. kõnekoht. Ma ei leia seda huvitavat paika (kirjas, raamatus) nii kiiresti üles. Jutt jätkus samast paigast, kus see hommikul pooleli jäi.
▷ Liitsõnad: keskpaik.
4. ameti-, töö-, teenistuskoht. *.. kes pole õige mees õigel kohal, sellele ütlete, et mine ära. Tehku paik vabaks tublimale. O. Tooming. || kellegi (õige) tegutsemiskoht, ametiala vms. Tema (õige) paik on müügileti, autorooli taga. Naise õige paik olevat kodu. *.. ning teiseks pole teie paik mitte siin saalis härrade hulgas, vaid seal – klaveri taga! E. Vilde.
▷ Liitsõnad: ameti|paik, tööpaik.
5. ‹ainsuse kohakäänetes adverbilaadselt› märgib oma õigel, ettenähtud kohal olemist, sellele kohale seadmist v. sellelt kohalt liikumist (enamasti ka paigalseisust liikuma hakkamist). Pildid, mööbel on juba paigal, paigas. Seavad kapi, mootori paigale, paika. Asetas torujupi paika, paigale. Kive, uut asfaldikihti paika panema. Vedasime juhet ja panime mikrofone paigale. Hakkas roovlatti paika passitama. Hauasammas sai täna paika. Sättis lipsu ilusasti paigale, paika. Nikastatud käsi pandi paika, paigale. Rühm, (ühte viirgu) paigale! Liigutab toole paigalt, paigast. Rong nõksatas paigast, paigalt. Mehed ei liigu paigast, paigalt. Koorem nihkub paigast, paigalt. Keegi ei liikunud, ei liigutanud end paigastki. Väänas jala paigast (ära). Kott on nii raske, et tõsta, venita või naba paigast (ära). *Velsker Markus tiris röökiva sakslase käe paika. J. Peegel. *Sõitsid linna sisse, panid hobuse paigale ja asusid siis poodi minema. L. Tigane. | piltl. Asi on paigas 'korras, kombes', sai paika 'korda, kombesse'. Sassiläinud inimsuhteid on raske paika saada. Asjad hakkavad tasapisi paika minema. Elu paneb, seab kõik (asjad) paika. Mehed istuvad õlletoobi ääres ja sätivad ilmaasju paika. Asi, töö, läbirääkimised ei nihku paigast. Ta on justkui poole aruga inimene, kellel on midagi paigast ära. *„Lähen panen ta ajud paigale,” otsustas Mare. Ja läks. J. Smuul.

paikama ‹paigata 48›
paika pannes parandama, lappima. Riideid, pesu, saapaid, pastlaid paikama. Vana paigatud kuub, kasukas seljas. Põlve pealt, põlveotsast paigatud püksid. Paigatud tagumikuga tunked. Sindlitega, tõrvapapiga, plekitükiga katust paikama. Jalgrattakumme paikama. Papiga paigatud aknaruut. Asfaltteed oli äsja paigatud. Kes vana ei paika, see uut ei saa. *Sepp see ju oli, kes .. adrale uue nina teritas, kui tarvis, ka vana paja terveks paikas. R. Kolk. || (üldisemalt:) parandama. Võrke paikama. Paigatud põhjaga korv. || piltl (opereerimise, õmblemise vm. (terveks) ravimise kohta). Paigati haavatute luid-liikmeid. Niisuguse paigatud silmnäoga ei kõlba ju inimeste ette minna. *"..Tehti siis terveks?” .. „Ära mind paigati jah,” välkusid Augusti valged hambad lõbusalt. T. Lehtmets.

paternalism ‹-i 21› ‹s›
pol isalik riigivalitsemine, seisukoht, et valitsus teab inimesest endast paremini, mis talle kasulik on ; (üldisemalt:) kellegi eest otsustamine. Paternalism arsti ja patsiendi suhetes.

peal
I. ‹postp› [gen] ‹sageli asendatav põhisõna adessiivilõpuga›
1. millestki v. kellestki pealpool, ülalpool, kõrgemal, millegi pealispinnal; millegi kohal, midagi katmas, varjamas; ant. all. Kivi, kännu peal. Lume, jää, liiva peal. Lamab kõhuli muru peal. Magas palja maa, põranda peal. Leib on laua, riiuli peal. Voodi peal ei sobi istuda. Magas ahju peal. Kastid on virnas üksteise peal. Lae peal on heinu. Heinad on aida peal 'aidalael'. Seisab purde peal. Aluspõhja peal lasuvad kivimid. Ta elab kontori peal väikeses toakeses. Pudeli põhja peal on veidi veini. Purgi peal on tsellofaankate. Piima peal on koorekiht. Naine kandis korvi pea peal. Joob, pudel suu peal. Haavatu kanti käte peal ära. Pilt on seina peal. Käed selja, rinna peal. Rinna peal on tätoveering. Huule peal oli vill. Tassi peal on rahvuslikus mustris kirjad. Kandis kampsunit särgi peal. Rihm on pükste peal. Tal on nüüd oma katus pea peal. See on ju nii ainult paberi peal 'tegelikkusele mittevastav'. Selgesti näha nagu peo peal. Teda hoitakse nagu pilpa peal. Ta oli nagu süte peal. || (kehaasendist kõneldes:) nii et põhisõnaga märgitud kehaosa on all, sellele toetutakse. Lamab selja, kõhu, külje peal. Laps roomab kõhu peal. Poisikesed harjutasid pea peal seismist ja käte peal käimist. Olen juba varahommikust jalgade peal 'jalul, tegevuses'.
2. kasut. viitamaks kohale, kus miski v. keegi on v. kus miski toimub. Maa peal ja taevas. Mere peal on torm. Olin paadiga jõe, järve peal. Turu peal oli suur sagimine. Auto seisis otse tee peal. Ta elab hoovi peal majas. Lageda peal tuul tõmbab. Kari sööb ristikupõllu, ädala peal. See juhtus käänaku, kurvi peal. Ära seisa kogu aeg ühe koha peal! Saime laada peal kokku. Ma elan temaga sama koridori peal. Nad on ühe köögi peal 'kasutavad sedasama kööki'. Perenaine oli ukse peal 'ukselävel v. ukse ees' vastas. Ta pilk viibis minu peal. *Mis ma seal kivide peal [= linnas] tegema hakkan? E. Maasik. | ‹asendatav ka põhisõna inessiivilõpuga› kõnek. Käisime linna peal jalutamas. Hulgub küla peal ringi. Maja peal liiguvad mitmesugused kuuldused. Mis Tartu peal uudist? Sellist meest pole teist terve Eesti peal. *„Saime kõrtsi peal juhuslikult kokku,” ütles Neeme Ormuski poole osutades. E. Raud. || teat. kaugusel, teat. vahemaa taga. Olime juba poole maa, poole tee peal. Ta seisis meist natukese maa peal. Iga mõne sammu peal ta seisatas. Asulas oli iga poole versta peal kõrts.
3. kasut. viitamaks mingile ametile, tööle, tegevusele, millega keegi tegeleb. Ta on linnas tähtsa, kõrge koha peal. Poeg olevat tal linnas advokaadiameti peal. Ta töötab raudtee peal 'on raudteelane'. Töötab posti peal 'postkontoris'. Oli suurtalus noorkarja, vasikate, sigade peal. Muidu olen olnud traktorist, kuid sel sügisel olin kombaini peal. Ta on tehases keevitamise, kraana peal. Juta on kantseleitöö peal. Sellest nädalast olen uue töö peal. Poisil on veel kroonu peal käimata 'ei ole veel sõjaväes teeninud'. *Vastu sõuab Kalda Priidu kiiluta käula, Priidu ise ja tütar Milli aerude peal. H. Sergo. *Ütles enese olevat ülikoolis juura peal [= juristiks õppimas] ja otsivat tööd. H. Raudsepp. || viitab tegevuse eesmärgile v. iseloomule. Mehed olid metsas jahi peal. Olin ostmise peal väljas. Jõuk oli röövimise, teiste petmise peal väljas. Paljud on omakasu, äri, kerge teenistuse peal väljas. Vanamees olevat jälle jooma peal. Poiss on kusagil ula peal. Sõja ajal tuli elu ja surma peal väljas olla. Loomad on viljas kurja, paha peal. *Noor koer vist, vigureid ja tempe täis, lonkimise ja luusimise peal väljas. J. Parijõgi.
4. kasut. viitamaks millelegi, mille varal elatakse v. mille abil, millega midagi tehakse. a. (ühenduses elamisega, toimetulemisega). Nad on korraliku, viletsa toidu peal. Lapsed on ühe vanamammi juures kosti peal. Elati kartulite peal, leiba sai harva. Lehmad lähevad jõusööda peal rammusaks. Siga on nuuma peal. Ta on korraliku palga peal. Ta on hea elu peal tüsedaks läinud. Mis viga vanemate rahakoti, tasku peal elada! *Korporandid prassisid suurte rahade peal.. A. Kaal. b. viitab mingile riistale, esemele v. vahendile. Palgid lõigati saekaatri peal laudadeks. Käia, luisu peal teritama. Mängi klaveri, viiuli peal ette! Neid võib sõrmede peal üles lugeda. Eks katseta seda enda peal!
5. kasut. viitamaks hrl. mingile ajaühikule v. ajalisele seosele. Kell on, käib kolme peal. Kell on kaksteist minutit kaheteistkümne peal. Poiss on juba kuueteistkümne peal. Päev, töö on juba poole peal. Mul on see raamat, selle raamatu lugemine alles poole peal. *Nüüd on ta juba neljakümnendate aastate peal, mingit varandust ei ole hinge taga.. M. Metsanurk.
6. kõnek kasut. viitamaks tegevusele v. olukorrale, mis on toimumisele väga lähedal. Olin just minemise, mineku peal, kui telefon helises. Raamat oli laua serval päris kukkumise peal. Taat on väga haige, päris mineku peal 'suremas'.
7. kasut. viitamaks sellele, kellel v. millel miski lasub, on kohustuseks vms. Kahtlus on sinu peal. Minu lootus on nüüd veel ainult Märdi peal. Arvati, et tema peal lasub jumalate viha. Koha, maja peal on võlga. Kogu majapidamine oli ema peal. Tema peal olid ka külavanema kohustused.
8. kasut. viitamaks mingile käimasolevale tegevusele, protsessile, mille ajal midagi toimub v. juhtub. Võttis käigu peal mantli seljast. Laadis jooksu peal püssi. Raha lõppes tee, reisi peal otsa.
9. kasut. viitamaks teat. hindele, millele keegi püsivamalt õpib. Püsis koolis kogu aeg neljade ja viite peal.
10. kõnek kasut. viitamaks laadile, viisile, kuidas miski toimub v. on korraldatud. Laulis vale viisi peal. Jutt käis mitme keele peal. Me oleme temaga sina peal 'räägime omavahel „sina”'. Raha on pangas isa nime peal. Koht on pooletera peal.
11. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Miski püsib, seisab ainult ausõna peal. Hinge, südame peal olema, kipitama. Ilma peal(gi). Kahe jalaga maa peal. (Hea) järje peal olema. Kaela peal olema, istuma, elama. Keel on vesti peal. Keele peal olema, kipitama, sügelema. Käima peal (olema). Oma käe peal elama, töötama. Kedagi käte peal kandma. Loorberite peal puhkama. Kellegi naha peal elama, liugu laskma. Midagi oma naha peal tunda saama. Asi on noatera peal. Kellegagi nugade peal olema. Kellegagi ühe pulga peal olema. Karjub nagu ratta peal. Kellelgi on silmad märja, vesise koha peal. Tuule peal elama, olema. End vee peal hoidma. Vee ja leiva peal istuma, olema.
II. ‹adv›
1. pealpool, kõrgemal; pealispinnal; ant. all. Õlu on all, vaht on peal. Loikudel oli jääkirme peal. Jääl on paks lumikate peal. Piimal on koor peal. Magajal oli kaks tekki peal. Purgil on tsellofaanist kate peal. Pudelil on kork peal. Vankril, reel on suur koorem peal. Vastu tuli mootorratas, kaks meest peal. Jää on juba nii tugev, et kannab peal. Laev ei vajunud kohe põhja, sest puulaadung hoidis teda peal. Uuel hoonel ei ole veel katust peal. Ojal ei ole purret peal. Tal oli kampsun seljas ja mantel peal. Tassil on kirjad peal. Tünnil on raudvitsad peal. Ümbrikul on margid peal. *..kuni tuli nähtavale pere hobune, kõrge look peal ja saan järel.. A. H. Tammsaare. | (üldisemalt, mitteotseselt). Kempluses, vaidluses oli kord üks, kord teine peal. *Isa aga jäi alati selleks, kelle sõna peal püsis, kelle otsused ikka ellu viidi.. R. Kaugver. || millegi kasvavaga kaetud. Uudismaal on oder peal. Osal krundist on, kasvab mets peal.
2. kõnek kinnitab, fikseerib mingi olukorra, seisundi olemasolu. Mul on hirm, tüdimus peal. Sõidukil oli kõva kiirus, hoog peal. Töödega oli kogu aeg mahv, tamp peal. Talul on suured maksud, võlad peal. Koosolekul on kohe lõpp peal. Tema heal elul on ots peal. Tal käivad krambid, märatsemishood peal. Poistel hommikust saadik minekutuhin peal. Meestel on viinavõtmise neelud peal. Avaldusel on juba direktori resolutsioon peal. *On küll [tore tüdruk], aga minul pole naisevõtmise tuure peal. H. Angervaks.
Omaette tähendusega liitsõnad: koha|peal, vahepeal

pealik ‹-u 2› ‹s›

1. valitud v. määratud juht (algselt suguharul, hiljem maleval). Hõimude, suguharude pealikud. Vana väärikas indiaanlaste pealik. Hunnide pealik Attila. Meremehed läksid saare pealiku jutule. Ülestõusnute pealikud kogunesid nõupidamiseks. || van väeüksuse juht, komandör. *.. kõik salk [sõdureid], pealik ees, rühib eelnähtava kivimaja poole.. Ansomardi. || aj mingi ala kohapealne ülem (näit. asehaldur). *Teda [= kuningat] asendas ning esindas siin pealik.., kes resideeris Toompea linnuses. R. Kenkmaa.
▷ Liitsõnad: hõimu|pealik, indiaani|pealik, neegri|pealik, suguharupealik; linna|pealik, sõja|pealik, väepealik.
2. (hrl. sõjaväestatud organisatsioonis:) üksuse ülem. Kaitseliidu pealikud. Tuletõrjeüksuse pealik. || (üldisemalt:) salga, rühma juht, selle peamees. Röövlite, röövlijõugu pealik. Salakaubavedajate organisatsiooni pealik. Poistekamba pealik. *Peagi pandi tähele uue seltsilise tublidust ja ta sai salga pealikuks. E. Past. || nlj juhtija, ülemus. *Ja peale peab pressima! Muidu ei saa midagi. Ministeerium kaugel, pealikud kõrgel.. R. Vellend.
▷ Liitsõnad: politsei|pealik, tuletõrjepealik; kamba|pealik, rühmapealik.

pehme ‹1› ‹adj›

1. survele kergesti järeleandev; vetruv, painduv, ka kergesti töödeldav; ant. kõva. Pehme pinnas, soo, heinamaa. Madalate, pehmete kallastega järv. Järve põhi on mudane ja pehme. Teerada muutus poriseks ja järjest pehmemaks. Kohev, pehme muld, lumi. Kuumusest pehme asfalt. Pehme ja pude liivakivi. Pehme kivim, metall. Haava puit on pehme. Kurgid on tünnis pehmeks läinud. Rukkitera on alles pehme. Pehme liha 'kontideta liha'. Pehme muna 'keetmisel vedelaks jäänud kollasega muna'. Pehme 'pehme südamikuga' pliiats. Kartulid, herned keesid pehmeks. Liiga pehmeks haudunud puder. Värske ja pehme sai, leib. Pehmed juustud. Pehme, kergesti määritav või. Pehmete kaantega raamat. Pehmest nahast käekott. Pehmed tuhvlid, kingad, saapad. Pehme krae 'tärgeldamata krae'. || istumisel, lamamisel vetruvuse, painduvuse vms. omaduse tõttu mugav. Pehme ase, voodi. Pehme kušett, tugitool, iste. Pehme padi. Keeldus pehmest küljealusest. Kas oli hea pehme magada? Pane endale midagi pehmet istumise alla. Heintel, mättal oli pehme istuda. Pehme mööbel 'polstri ja kattematerjaliga mööbel'. Pehme vagun 'pehmete istmetega vagun'. || paindlik, painduv, mittejäik (liikudes, liigutustel). Saun teeb ihuliikmed, luud-kondid pehmeks. *.. läheb kuulama, kas pill juba hüüab, et võiks pehmeks tantsida tööga kangenenud keha. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: pool|pehme, vahapehme.
2. puudutamisel sile, mittetorkiv, õrn; ant. kare. Täissiid on pehme ja voogav materjal. Pehmed mähised. Pehme tekk, vaip, sall. Pehme rohi. Pehme villaga lambad. Silitas kassi pehmet karva. Lapse pehmed juuksed. Vihad on kuumas vees hästi pehmeks hautatud. Õrn ja pehme näonahk. Väikese lapse pehme käsi. Ümarad, pehmed puusad, õlad. Pehme kõht. Pehmed huuled. Kassil on pehmed käpad. Pehme jahu 'peen jahu'. Pehme suulagi 'suulae tagumine, ainult pehmeist kudedest koosnev osa'. Pehme šanker 'teat. suguhaigus'. Pehme koht, kehaosa kõnek istmik. Ihu on pehme kui siid. Pehme kui samet, vatt. *Mine Mari juurde! .. Tema on samuti tüdruk ... ümarik ja pehme... F. Tuglas. | (taimenimetustes). Pehme kibuvits, luste, madar, kurereha, koeratubakas. Pehme nisu.
▷ Liitsõnad: ime|pehme, padi|pehme, samet|pehme, sammal|pehme, siid|pehme, sulg|pehme, vatt|pehme, villpehme.
3. (haigusest, väsimusest, purjutamisest) lõtv (ja jõuetu); ebakindlate liigutustega. Jalad, põlved on pehmed, ei kanna hästi. Viimane pits tegi mehe üsna pehmeks. Oled juba päris pehme poiss! Kedagi pehmeks kloppima, taguma, tegema 'läbi peksma'. *Kaks gallat katsusid teda püsti upitada, aga ta oli pehme ja lontis nagu riidest nukk. A. Ravel (tlk).
4. (hrl. inimloomuse ja selle väljenduste kohta:) heasüdamlik, leebe; mitte (liiga) karm v. range; järeleandlik. Ta on pehme iseloomuga, loomult pehme. Uus peremees oli eelmisest pehmem. Lapse nutt tegi, võttis ema (südame) pehmeks. Ka kõige kõvem süda võib pehmeks minna, muutuda. See mees on pehme ja tahtejõuetu. Poiss pole pehmest puust (visa, sitke poisi kohta). Ta on laste vastu liiga pehme. Kedagi sõnadega pehmeks tegema 'ümber veenma; järeleandlikuks muutma'. Küll ma ta pehmeks 'järele andma, nõustuma' räägin! Pehme naeratus näol. Tal on pehmed näojooned, head ja pehmed silmad. Pehme pilk, ilme. Pehme huumor. Loobus teravustest ja kasutas pehmemat tooni. Pehme märkus, etteheide. *.. aastatelt juba viiekümne ligi, pehme näoga, hea loomuga mees.. G. Helbemäe. || (üldisemalt:) talutav, kerge. Palun pehmemat karistust, kohtuotsust. Mõnes paigas olnud orjus pehmem. *Muidugi oli see [raha]puudus mõnikord pehmem, teinekord teravam olnud.. E. Krusten.
5. meeldivana tajutav, rahulikult mõjuv. a. (häälte, helide kohta:) mahe, tasane, mitte terav. Tal oli madal pehme hääl. Pehme alt, bariton, bass. Eesti keele pehme kõla. Räägib pehmes kodumurdes. Kostis pehme mütsatus. *Nendega [= Toomkiriku kelladega] seltsivad madalamast Niguliste tömptornist tagasihoidliku Maarjakella pehmed vesperihelid. H. Salu. b. (valguse, värvide kohta:) mahe, õrn. Öölambi pehme valgus. Pehmed rohelised toonid. Hilissuve värvid on pehmemad. Pehmetes pastelltoonides maal. Veele langes loojuva päikese pehme helk. c. (joonte, vormide kohta:) ümar, mittenurgeline; vabalt langev. Keha pehmed kumerused. Pehme õlajoonega mantel. Pehmed voldid 'pressimata voldid'. *.. [Inglismaa] mäed olid aga palju pehmemad kui Norras. A. Hint. d. (liigutuste kohta:) sujuv, paindlik, graatsiline. Astus pehmel kassikõnnakul. *.. ta [= dirigent] juhatas graatsiliselt, pehmete löökidega, peaaegu et tantsiskledes.. A. Liives. e. (maitse kohta:) mitte terav v. vänge. Pehme maitsega juust. Pehme tume õlu. Jook meenutas samagonni, kuid oli pehmem.
▷ Liitsõnad: imepehme.
6. (ilma, ilmastikunähtuste kohta:) suhteliselt soe, mahe; mitte karm. Ilm muutus, läks, pööras pehmemaks. Jaanuaris püsisid pikemat aega pehmed ilmad. Talved on siin üldiselt pehmed. Hiline ja pehme sügis. Vahemeremaade pehme kliima. Oli pehme talvepäev, varakevadine hommik. Pehme suveöö. Puhus pehme tuul. Õhk oli pehme ja soe. Pehme kevadine vihm.
7. ka keem (vee kohta:) vähe kaltsiumi- ja magneesiumisooli sisaldav; ant. kare. Pehme veega pesemisel kulub vähem seepi. Pehme vihmavesi.
8. kõnek (klusiilide kohta:) nõrk. Pehme b, d.

pidama ‹pean, pidasin impers peetakse, peetud 42›
(üleminekud tähenduste vahel sageli ebaselged)
1. kusagil v. mingis olukorras hoidma. a. midagi v. kedagi haardes, kinni hoidma, sellest seisust mitte lahti, mitte vabaks laskma. Pidas vasarat, kirvest käes. Sepp pidas pihtidega rauda tules. Ta suudab veel mõõka peos pidada. Juuli tahtis minna, ent ma pidasin teda käsivarrest (tagasi). Rooli pidama 'roolima (rooliratast hoides)'. Ei see lõõg, kett lehma pea. Palke pidas koos kanepist nöör. Lauda pidas vaid üks nael. Vana võrgukalts peab nüüd 'ei pea' kala! *Sõrmed ei pea libedat, kivi väänab end käest lahti.. A. Mägi. b. midagi v. kedagi mingis kohas olla laskma v. olema sundima. Tal oli raske poega koolitada ja ülikoolis pidada. Peame esialgu loomad laudas. Kurjategijat peeti türmis, üksikkambris. Raha ta kodus ei pidanud. Palavik pidas Jutat ikka veel voodis. *.. pea pidas juba ühekordse lugemise järel loetust enam-vähem kõik tallel. T. Lehtmets. c. midagi v. kedagi mingis olukorras, seisundis olla laskma v. olema sundima. Pidage hobused kammitsas! Kaua teda on juba vangis, vahi all peetud? Pidas millegipärast käsi selja taga. Pidage oma käed minust eemal! Haiget peetakse esialgu dieedil. Mari pidas majapidamises ohjad enda käes 'juhtis peremehena'. Peab ennast, peret kuidagi hinges 'elatab raskustega ära'. Hing on vaja kuidagi sees pidada 'on vaja kuidagi toime tulla'. Olen püüdnud teda ikka õige tee peal pidada. Need mõtted pidasid Antut kaua elevil. Perekonnas peeti sporditegemist au sees. *Sa hakkad vanaks jääma ja ei suuda enam oma talu korras pidada. A. Kitzberg. d. midagi enda valduses hoidma. Pea see raha enda käes! See on huvitav raamat. – Kui tahad, pea endale! Tiina ei suutnud ühtki asja enda teada pidada. Tal olid ses asjas eriarvamused, mida ta endale 'enda teada' pidas.
2. säilitama, alal hoidma, mitte lakata v. kaduda laskma. Pidage distantsi, vahemaad, eeskäijatega sammu! Jooksja oskas parajat tempot pidada. Pidasime omavahel silmsidet. Punaste käelintidega mehed pidasid laadal, peoplatsil korda. Peske hoolega käsi ja pidage puhtust! Haige peab režiimi, dieeti. Direktoriga peab häid suhteid pidama. Teda võib usaldada, ta peab saladust. Kõiges peab mõõtu pidama 'mitte liialdama'. Pea nüüd meeles, mis ma sulle ütlen! Küll on tore, et sa mind meeles pidasid 'ei unustanud'. Laev pidas kurssi, kiirust. Koer ei pidanud jälgi 'kaotas jäljed'. || mitte loobuma, millestki mitte taganema, sellest kinni pidama (näit. lubatu, tõotatu, kokkulepitu osas). Sõna pidama. Oma lubadust, tõotust ta pidas. Ta peab ausalt meie kokkulepet. Mida ta ütles, seda ta ka pidas. Salajas peeti vanu kombeid edasi. *„Aga kas ka peate, mis lubate?” – „Pean,” kinnitas Villu. A. H. Tammsaare.
3. midagi v. kedagi tagasi hoidma; ohjeldama, takistama. Ta ei suutnud enam naeru, nuttu pidada. Poiss, pea oma lora! Jaan tahtis midagi öelda, aga sai veel pidama. Nüüd ei suutnud ma end enam pidada ja pahvatasin naerma. Püüdsin teda pidada, et ta midagi mõtlematut ei teeks. Peab end karmilt ohjes. Kui ta minna tahab, ei pea teda ükski vägi. Kraav, madal tara ei pidanud loomi. See võrk ei pea kanu. See uks, lukk ei pea ühtegi varast. *„Ei, ei, sa ei lähe veel!” pidas Körber Mihklit minemast. E. Särgava.
4. pikemat aega, kestvamalt ühes paigas v. ühesugusena püsima. Rahvas ei taha maale pidama jääda. Rahutu ringiliikuja, ei tema kuhugi kauaks pidama jää. Rinne jäi Riia alla tükiks ajaks pidama. Lumi tuli küll sulale maale, aga jäi pidama. Värv jäi hästi pidama. *.. suusatasid ümberringi ja küttisid ning pidasid laagrit süsionnis Impivaara raiesmaal. F. Tuglas (tlk). | ‹hrl. impers.› (ilmastiku kohta). Peab ilusat ilma, põuda, kuiva. Pidas parajal määral sooja. Märtsis pidas veel kõva külma. Kui õhtuni veel peaks, saaksime loo üles. Esialgu peab veel talveteed. Tuul jäi kagusse pidama. *Taat ennustab, et ilmad kuiva peavad.. V. Verev. *Mustjõgi pidas veel jääd. L. Vaher. || vastu pidama, kestma. Aiapostid on küll vanad, kuid peavad veel mõni aeg. Pintsaku õmblused ei pea enam. Küll loom veab, kui look peab. *Ja Lälleoru Hans on siis ka hoolt kandnud, et tõke jälle tugev ja pidav oleks. E. Vilde.
5. liikumises takistatuks, pidurdatuks, paigal püsivaks saama v. tegema; mingis tegevuses peatatuks saama. Mürsukild, kuul jäi seina pidama. Sain libisedes veel kaldaservast pidama. Vool oli tugev, me ei suutnud paati aerudega pidada. Hoidis küll kõvasti ohjadest, kuid ei suutnud hobust pidada. Ma ei saanud kuidagi haavast verd pidama. Palavik jäi pidama 40° juures. Ta ei saanud jooksu pealt kohe pidama. Tema kohta öeldakse: algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama. Minu taha asi pidama ei jää 'minu tõttu ei jää midagi tegemata'. Virve oli ilus tüdruk, pilk jääb tahtmatult temal pidama. || mitte järele andma. Ankur veel esialgu peab. Auto pidurid ei pidanud. Suusad ei pidanud nõlvakul ja ta kukkus. || kõnek (imperatiivis kedagi tagasihoidvalt). Pidage, ärge minge veel ära! Pidage, mehed, ärge tormake! Pea, ära veel osta! Pea nüüd, pea, kuula, mis ma sulle ütlen! Pidage, üks silmapilk! Pidage nüüd, kes siis söömata läheb! *Pea, seda ma ei luba ilmaski! A. Taar.
6. tihe, eristav olema, vedelikku, soojust vm. mitte läbi laskma. Kas see küna enam vett peab? Paat ei pea, laseb vett sisse. Kingatallad ei pidanud, lasksid vett läbi. Katus ei pea vihma. Lagi, õhukesed seinad ei pea sooja. Ahi ei pea sugugi sooja. Vesi tilgub, kraan ei pea. *Levis kerget lepasuitsu lehka, ahjutorud ei pidanud. R. Vellend.
7. (hrl. mingi tegevusalaga ühenduses:) midagi v. kedagi kestvamalt enda kasutuses v. käsutuses hoidma. a. (mingi omandi, äriettevõtte, koduloomade jms. kohta). Hakkas talu pidama. Isa pidas väikest asunikukohta. Ikka raskemaks läks maad, põldu, aeda pidada. Ta pidas maal väikest vesiveskit. Pidas alevis vürtspoodi, teemaja, kõrtsi, kingsepatöötuba. Treffner pidas Tartus erakooli. Karja, loomi, lambaid, sigu pidama. Peab seapõrsast, jäneseid, mesilasi. Talus peetakse mitut lehma, tõupulli, kaht sõiduhobust. Mis sa neist kassidest ja koertest pead? Autot pidada läks kulukaks. Nii suurt korterit me ei jõua enam pidada. Panka pidama (näit. kaardimängus). b. (inimeste kohta). Orje pidama. Teenijaid, sulaseid, tüdrukuid pidama. Sulane läks kalliks pidada. Talus peeti vahel päevilisi, suilist. Meister pidas endal selle ja õpipoisse. Vürst pidas suurt sõjaväge. Ma pidasin palgalisi, abilist, passijat. Pidas korteris kaasüürilist, kostilapsi. c. (mingis ametis teenimise, mingil töökohal olemise kohta). Vend peab Tartus advokaadiametit. Ta on oma elus mitmesuguseid ameteid pidanud. Mees oli laisk, ei pidanud kaua ühtegi kohta. *.. tal tuli pidada ja vahetada juhuslikke kohti, anda eratunde.. J. Semper.
8. mingit tegevust, toimingut, üritust sooritama, läbi viima, korraldama. Kõnet pidama. Koosolekul peeti mitu ettekannet. Jutlust, jumalateenistust pidama. Käis maal loenguid pidamas. Seltsimajas peeti koosolekuid, pidusid. Konverents, kongress peetakse 4.–7. juulini. „Kalev” pidas esiliigas kaks järjekordset mängu, kohtumist. Mullu jäid meistrivõistlused pidamata. Täna peetakse kohut kahe varga üle. Kaitseliit pidas laskeharjutusi. Vanasti peeti siin laupäeviti laata. Talguid, jahti pidama. Mis pitspalli, pillerkaari, pilgarit te siin peate? Lepingu sõlmimise asjus peetakse läbirääkimisi. Teiste magades pidas üks mees vahti, valvekorda. Sõda pidama. Polk pidas edukaid lahinguid idarindel. Oma õiguste eest tuli meil ägedat võitlust pidada. Kõneleja pidas lühikese pausi ja rääkis siis edasi. Kass peab jahti hiirtele, lindudele. Surm, katk pidas lõikust. || (side, liikluse vm. regulaarse v. korduva tegevuse kohta). Otsustati omavahel sidet pidada kirja teel. Ta on pidanud kirjavahetust mitme omaaegse kultuuritegelasega. Saarte ja mandri vahel peab ühendust lennuk. || mingit sündmust pühitsema v. tähistama. Pühi, jaanipäeva pidama. Pulmi peeti kolm päeva. Varrud otsustati pidada nelipühade ajal. Peied peetakse leinamajas. Juubelit, sünnipäeva ei peetud. No kas hakkame täna pidu pidama? 'pühitsema'. Lusti pidama 'lõbutsema, lustima'.
9. (sageli püsiühendeis:) hooldama, hoolitsema, ülal pidama. Hobuse eest pidas peremees ise hoolt. Meie eest peeti võõrsil hästi hoolt. Loomad on rammusad, hästi peetud. Kasuvanemad pidasid teda nagu oma last. Onu pidas õepoega enda juures ainult armu poolest. Mina sind kauem enda juures pidada ei saa. *Clemetil oli seevõrra kergem, et Jakob põllutööde ja muugi eest muret pidas. H. Sergo.
10. kirjapanekutega pidevalt täiendama v. täitma; midagi kirja pannes registreerima. Arveid kulutuste kohta ei peetud. Raamatuid pidama 'raamatupidajana töötama'. Rein pidas võistluste kohta jooksvat arvestust ja punktitabelit. Iga süüdimõistetu kohta peeti isiklikku toimikut. Pidasin reisidel hoolikalt päevikut. Asjahuvilisena pidas ta seltsi kroonikat. *.. jätame surnud rahule, nagu sa soovid, sest nende hingekirja peetakse taevas... A. H. Tammsaare.
11. tööd mitte tehes v. muidu tavalisest erinevalt aega veetma. Pea ikka pühapäeva ka! Läks naabrite juurde laupäevaõhtut pidama. Videvikku, hämarikku pidama (videvikus ilma tuld üles võtmata veedetava puhkepausi kohta). Pere pidas lõunatundi, keskhommikut. Mehed istusid söömaaega, suitsutundi pidama. Pidas aeg-ajalt töös vahet, et puhata. Saju tõttu tuli vihmapüha pidada 'ei saanud väljas töötada'. Ah et peate siin laisapidu! 'laisklete'. *Seegi päev ja öö tuli meestel veel tuulepaos igavaid päevi pidada. A. Kalmus.
12. teat. elujärgus olema, teat. elu elama. Kapten peab endiselt poissmehepõlve 'on poissmees'. Taat pidas oma majauberikus pensionäripõlve, vanaduspäevi. Hõlbupäevi pole ma kunagi pidada saanud. *.. oli rikas ja võis seepärast nii ülilõbusat ja lustilist põlve pidada, nagu ta pidas. J. Järv.
13. hrl. püsiühendeis osutab, et keegi on kestvamalt mingis psüühilises v. füüsilises seisundis. Ta peab minuga, minu vastu, minu peale viha. Mina pikka viha ei pea. Ta näib sinuga, sinu peale vimma pidavat. Sa ei peaks nende meestega, sellise kambaga sõprust pidama. Mis see minu asi, kellega ta tutvust peab. *.. eks sellist sehvti, nagu nende vahel on, või Irmaga igaüks pidada... V. Uibopuu. *Tammekännu Paul arvas, et uhkust ei maksa tõesti pidada. J. Rannap.
14. ‹hrl. translatiiviga› kellegi v. millegi suhtes mingisugusel arvamusel olema, arvama, oletama. a. (kedagi kellekski). Pidasin lähenejat Antsuks. Mõni hull pidavat end Hiina keisriks. Välimuse järgi ei saa teda küll sinu pojaks pidada. Kõhn ja kleenuke, nii et teda võinuks ka tütarlapseks pidada. Kõnepruugi järgi võib teda saarlaseks pidada. Meest võis pidada arstiks, professoriks. Märti peetakse heaks kirurgiks. Teda peeti rikkaks, kitsiks meheks. Mind peeti pealekaebajaks, salakuulajaks. Pidasin sind seni ikka täitsameheks. Kelleks sa mind õige pead! (pahandav ütlus kellegi mingisuguse ettepaneku v. arvamise puhul). b. (kedagi v. midagi teat. laadi olevaks). Oleksin pidanud teda palju vanemaks, nooremaks. Üldiselt peetakse Kustit araks, laisaks. Eedit peeti pisut napakaks. Kas sa pead mind lolliks, pimedaks? Ta ei pea end uhkeks, tähtsaks, teistest paremaks. Kas sa pead mind valelikuks? – Ei pea. Teda peeti omaks ja ei peetud ka. Nad ei pidanud end veel kaotanuks, lööduks. Rahvas pidas seda jõge pühaks. Seda seent peetakse mürgiseks. Pidasin tasu väheseks. Kriitik pidas lavastust ebaõnnestunuks. Ma ei pea seesugust käitumist sündsaks. Kas sa pead praegust olukorda normaalseks? Seda fakti ei peetud oluliseks. Härra pidas kohaseks töölistega mõni sõna juttu ajada. Päris valeks seda lugu pidada ka ei saa. Ta ei pidanud mind ainsagi pilgu vääriliseks 'ei heitnud mulle ainsatki pilku'. c. (üldisemalt kellegi v. millegi suhtes). Teda peeti hukkunuks. Tulpide kodumaaks peetakse Kesk-Aasiat. Selle haiguse põhjustajaks peetakse üht viirust. Vargust, lendlehtede levitamist peeti raskeks kuriteoks. Külalist hästi kostitada peeti auasjaks. Kõike seda peeti heaks tooniks. Mart pidas kõike enda teeneks. Mari pidas neid sõnu enese pilamiseks. Peetakse võimalikuks, et järv on kunagi olnud ühenduses merega. Pidasin vajalikuks sind sellest informeerida. Ei pidanud paljuks 'alandavaks, mittekohaseks' oma käsi musta tööga määrida. *Elunditest on kõige sagedamini peetud hinge asupaigaks verd, aga ka südant. Ü. Tedre. d. (elatiiviga). *Küsisin avameelselt, mis ta arvab mu naisest, mis ta peab temast ja tema käitumisest. M. Metsanurk. *Ta oli Kollilt küsinud, mida too venelastest peab. L. Promet.
15. ‹elatiiviga› hoolima, lugu pidama; (kõrgelt) hindama. Jalgpallist, naistest, luuletustest, aumärkidest ta suurt ei pea. Ta ei pidanud piprast, sibulast. Minu ideest ei pea te siis midagi? Pidasin palju headest raamatutest, väärt kirjandusest. Kiuslikust mehest palju ei peetud. Lastest oli ta alati pidanud. Tüdruk peab nähtavasti rohkem Heinost kui Tiidust. See mees kipub endast juba liiga palju pidama 'arvama'. *Keegi, kes endast vähegi peab, ei julge enam rõivastuda ilma minu nõuanneteta. V. Saretok.
16. ‹hrl. tud-partitsiibis› kasutama, kandma (riietuse, jalanõude kohta). Narmendama peetud pintsak. Ülikond, kleit on juba tublisti peetud. Ära siis uusi riideid kohe iga päev pidama hakka! *Kui kingsepp sulle paari saapaid saadab, võid neid pidada ja ka pidamata jätta. H. Raudsepp.
17. van midagi järgima, arvestama, millestki kinni pidama. *Kui sina nüüd ihaldad astuda igavesse ellu, siis pea käsusõnu. A. Kalmus. *Tema [= looduse] vastu ei saa inimene ega loomgi. Tema seadusi peab pidama, pole parata. A. H. Tammsaare.

piht1 ‹pihi 21› ‹s›

1. kirikl ristiusu kirikus vaimulikule pattude ülestunnistamine ja kahetsemine. Jumalateenistus pihi ja armulauaga. Preester võttis haige pihile. Läheb pühapäeval pihile. Pihil käima. Haige soovis pihti. Vaimulikul jätkus pihtide kuulamiseks kannatlikkust. Räägi nüüd kõik puhtsüdamlikult ära, nagu oleksid pihil.
2. (üldisemalt:) millegi avameelne rääkimine v. sunnitud ülestunnistamine. Käis vist sõbranna juures pihil. Isa võttis poisi pihile, et kus ta käinud ja mida teinud. *Kui üks ülemus kusagilt tuleb, siis sa ei tea ilmaski, mis kandi pealt sind pihile võetakse, mõtleb Jaan. H. Kiik.

pikk|-kuub
etn paksust villasest riidest pikk meeste v. naiste pealisrõivas. Meeste, naiste pikk-kuub. Mulgi, Tartumaa, Järvamaa pikk-kuub. Kandis põlvini ulatuvat pikk-kuube. Pikk-kuues Hiiu taat. || (üldisemalt:) pikem kuub vm. pikem pealisrõivas (ka teistel rahvastel). *Möödus apteeker. Tal oli must pikk-kuub seljas, nankingpüksid jalas.. M. Sillaots (tlk). *Etruski haruspeksid, seljas poolde säärde ulatuv violetne tuunika, mille peal ilma käisteta punane pikk-kuub laia kollase äärisega.. L. Metsar.

pilve|lõhkuja ‹1› ‹s›
ülikõrge paljukorruseline ehitis. New Yorgi pilvelõhkujad. Lift viis meid pilvelõhkuja 50. korrusele. Kesklinna moodsate pilvelõhkujate read. || (üldisemalt mitmekorruselise maja kohta). *Aga vähemalt viiekordne peab olema, alla selle pole ta [= maja] pilvelõhkuja ega midagi. Moodne maja, lift ja keskküte ja kõik... K. Ristikivi.

pind1 ‹pinna 23› ‹s›

1. eseme, olendi vm. väliskiht, pealmine kiht. Sile, tasane, ebatasane pind. Kivi krobeline pind. Karvase pinnaga riie. Kudumi mustriline pind. Tahvli pind ei tohi olla liiga libe. Kriimustused kummikute läikival pinnal. Mööbli poleeritud, lakitud pind. Detailide töödeldud, töötlemata pind. Niiskes ja kuumas õhus on higi aurumine keha pinnalt takistatud. Taime lehtede pinda katab vahajas kiht. Pilvede liigitamisel on oluline ka pilvede alumine pind. || piltl pealispind, väline olemus. Kriitika nõrkuseks on sageli libisemine pinda mööda. Sügavamal pinna all küdes rahulolematus edasi. Pinna all võib peituda mõndagi, mis kiirel lugemisel silma ei hakka. *Nagu näeme, libiseb pastorist luuletaja sulg välist pinda kaudu, taotlemata erilist tundesügavust. A. Vinkel.
▷ Liitsõnad: ihu|pind, jää|pind, keha|pind, lehe|pind, lume|pind, mulla|pind, naha|pind, pildi|pind, purje|pind, seina|pind, teepind; graniit|pind, kivi|pind, klaas|pind, krohv|pind, murupind; aurumis|pind, eraldus|pind, hõõrde|pind, kokkupuute|pind, kontakt|pind, lõhenemis|pind, lõike|pind, löögi|pind, murde|pind, murdumis|pind, puutepind; külg|pind, ots(a)|pind, pealis|pind, sise|pind, välispind.
2. aluspõhja kattev pind, maapind, maismaa pind; maakamar, pinnas. Üle kahe kolmandiku maakera pinnast on kaetud veega. Erinevate pindade – põld, niit, mets, kõrb – puhul on vee aurumine erinev. Kõva, pehme pind. Viljakas, niiske, liivane, savine pind. Võrdlemisi kivine pind. Põhja-Eesti paene pind. Soo õõtsuv pind. Kuivade liivaste pindade metsastamine. Rammusa mullaga pind. Pind on siin viljakasvatuseks vähesobiv. || (üldisemalt mingi ala maapinna, ka territooriumi kohta). Mu jalge all on taas sünnimaa püha pind. Vabadusvõitlejate veri on niisutanud kodumaa pinda. Mis tõi su siia võõrale pinnale, rändaja? Lahingud polnud veel kandunud Eestimaa pinnale. Esmakordselt viibin Prantsusmaa, Ameerika pinnal. Pind muutus kurjategija jalge all palavaks ja ta põgenes üle piiri. Ta põrm puhkab võõras pinnas. *Mu süda on kinni su pinnas, / mu kannatav sünnimaa. J. Kärner. || (muude taevakehade pealiskihi kohta). Rakett viis vimpli Kuu pinnale. Teame vähe kaugemate planeetide pinnast. || piltl üldine olukord, tingimused, vajalik keskkond; üldine suhtumine. Uuendusteks polnud pind veel küps. Vitamiinivaegus loob soodsa pinna haiguste tekkimiseks. Uue mõistmine eeldab vastuvõtlikku pinda inimese hinges. Valgustuslikud ideed langesid juba ettevalmistatud pinnale. Manitsustest polnud abi: sõnad langesid viljatule pinnale. Ükskõiksus on kuritegudele soodsaks pinnaks. Tuli pinda sondeerida: kas meid võetakse vastu või mitte? *Kodulugu sai pinnaks, mille kaudu kooliuuenduse ideed hakkasid algkoolide õppetöös levima. F. J. Eisen.
▷ Liitsõnad: alus|pind, kodu|pind, maapind; asfalt|pind, betoon|pind, kalju|pind, liiva|pind, pae|pind, raba|pind, rohu|pind, soopind; kald|pind, kallakpind; kasvupind.
3. alus, põhi, jalgealune. Sumasime poris, otsides kõvemat pinda. Ujusime kalda poole, et pääseda kindlale pinnale. Parkett oli lapsele liiga sile pind, ta kukkus ühtepuhku. Plahvatuse ajal tundsime, et pind jalge all kõikus. *Selge on ainult see, et pind maksva korra talade alt on ära uhutud ja katus langeb varsti meile kaela. V. Adams. | piltl. Pärast finantsskandaali ei saanud ta enam kunagi kindlat pinda jalge alla. Enesekriitikat tehes lõi ta süüdistustel pinna alt. *Andrese mustad mõtted ei kestnud kuigi kaua, sest neil oli vähe olulist pinda. Tema ise kui ka Krõõt, mõlemad olid ju alles noored.. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: alus|pind, kande|pind, kõla|pind, toetus|pind, toitepind.
4. vedeliku v. vedela aine ülemine piir, selle pealmine kiht. Järve peegelsile pind. Sügisese mere rahutu pind. Vee pinnal ujusid mullid. Õli läikiv pind. Kalad tõusid pinnale hingama, putukaid püüdma. Lind sukeldus ja tõusis uuesti pinnale. Uppuja kerkis mõned korrad pinnale. Allveelaev tõusis pinnale. Lahe pinda katab jäälobjakas. Vaht kerkis supi pinnale. Räbu tõuseb pinnale. *..sealt kuskilt kostab sulpsatus: kala kargas pinda. R. Sirge. || piltl (seoses kellegi, millegi esilekerkimisega, aktiivse toimimas olekuga). Võimuvahetuste ajal ujub pinnale ikka kahtlasi kujusid. Ebameeldiv lugu minevikust ujus jälle pinnale. Lahendus probleemile tõusis alateadvusest pinnale. *Pealegi vaevas teda nüüd lakkamatult mingi ebamäärane mälestus, mis tahtis kõigest jõust pinnale tõusta.. A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: jõe|pind, järve|pind, laine|pind, mere|pind, peegel|pind, veepind; nivoopind.
5. pindala, ala (suuruselt). Hoonetealune pind. Umbes 50 ha suurune pind. Aia, metsaalade pind. Maaparandusobjektide pind on aasta-aastalt suurenenud. Kilealusel pinnal kasvatati varajast köögivilja. Talul on küllaldaselt pinda, aga see on väheviljakas. Elamu akende pind peab moodustama vähemalt 1/8 põrandapinnast. Karusnaha pind jagatakse eri väärtusega osadeks. || (ruumide) põrandapind; (elamispinna kohta). Abiruumide pind. Vabanenud pinnale paigutati viimistlusosakond. Üürime välja pindu äriruumideks. Pinnaga on raskusi, ligemal ajal pole korterit lootagi. Üleliigsele pinnale võeti üüriline. Tahaksin uues kohas elada sama suurel pinnal kui ennegi.
▷ Liitsõnad: hoonestus|pind, kasvu|pind, kogu|pind, koristus|pind, kultuur|pind, külvi|pind, lava|pind, põllu|pind, üldpind; elamis|pind, lisa|pind, manööver|pind, miinimum|pind, põranda|pind, tootmispind.
6. ‹hrl. väliskohakäänetes› piltl see, millel miski rajaneb, millele miski tugineb, millest miski lähtub. Vastuolud tekkisid majanduslikul, maailmavaatelisel pinnal. Ta tervisehäired tekkisid psüühilisel pinnal. Jutt läks, kaldus isiklikule pinnale. Jääb selgusetuks, missuguselt pinnalt sai tüli alguse. Konflikt võrsus isiklike vastuolude pinnalt. Rahvusliku liikumise pinnal sündinud selts. Vaba konkurentsi pinnal tekkinud monopol. Antiik-Kreeka kultuur arenes idamaade kõrge kultuuri pinnal. Realistlikud kunstnikud jäid vanade traditsioonide pinnale. Sõpruskond kujunes välja ühise õppimise pinnal. Jutustus võrsus kirjaniku isiklike tähelepanekute pinnalt. Selline järeldus võis tekkida ainult asjatundmatuse pinnal(t). Enesesüüdistuste pinnal tekkinud sisepiinad. Kõik lepingu pinnalt tekkinud vaidlused lahendatakse kohtu korras. || tase, tasand. Jutustused jäid vaid üldise kirjeldamise pinnale. August Kitzbergi esimesed näidendid olid veel olustikurealismi pinnal. Kiriku ehituslugu on jäänud veel mitmeti oletuste pinnale. Ta oli kunstiga kokku puutunud vaid asjaarmastajalikul pinnal. *Mõndagi jäi minu elukogemuste pinnalt arusaamatuks. A. Beekman.
▷ Liitsõnad: lähtepind; tasapind.
7. mat ruumis liikuva joone jäljena tekkiv kahemõõtmeline kujund (geomeetria põhimõisteid). Geomeetriline pind. Kooniline, silindriline pind. Kumer pind. Prismaline, püramiidne pind. Hulktahkne pind. Silindri ja koonuse külgpinnad kuuluvad kõverate pindade hulka.
▷ Liitsõnad: kera|pind, koonus|pind, silinderpind; horisontaal|pind, kõver|pind, lõike|pind, põik|pind, pöörd|pind, rõht|pind, tasa|pind, vertikaalpind.

puhmas ‹puhma 19› ‹s›

1. bot madal rohkete harunevate (maadjate) võsudega puittaim, kääbuspõõsas; (üldisemalt ka:) väike kohev põõsake v. puhmik. Pohla punav puhmas. Sookailu, koirohu puhmad. Magab õitsva kanarbiku puhmaste vahel. Kõrge rohu puhmasse kukkunud sõrmus. Jättis veel mõned puhmad kartuleid kasvama. *.. vili kasvab kidurate laikudena, üksikute puhmastena, nuustikutena. J. Barbarus. *.. [mänd] seisab ja kõigutab mõtlikult oma rohelisi puhmas [puhmana kohevaid] oksi.. K. Täht (tlk).
▷ Liitsõnad: kanarbiku|puhmas, kõrkja|puhmas, lille|puhmas, nõgese|puhmas, paju|puhmas, pilliroo|puhmas, pohla|puhmas, rohu|puhmas, sookailu|puhmas, sõnajala|puhmas, takja|puhmas, umbrohu|puhmas, õiepuhmas.
2. piltl tihe kohev karvade kogum. Puhmasteks seotud harjased. Suured puhmas, puhmastes vuntsid. Mehel on puhma kasvanud kulmud. *.. juuksed olid kõrva juures keerukalt lehvivasse puhmasse lokitud. A. Hanko (tlk).
▷ Liitsõnad: habeme|puhmas, juukse|puhmas, juuste|puhmas, kulmu|puhmas, lokipuhmas.

putitama ‹37›

1. (nokitsedes, kohendades) midagi remontima, (töö)korda seadma. Onu putitab hoovi peal autot. Putitas midagi mootori kallal, rooli juures. Pidime teel olles mitu korda ratast putitama. Telekas tahab jälle putitada. Koorelahutajat, kaamerat, torusid, uksi-aknaid putitama. Putitab oma maja kõik suved läbi. *Isa heldis iga autohullu puhul, kes peaaegu mitte millestki sõiduriista putitas. A. Beekman. || hrv (üldisemalt millegi parandamise kohta). Ehk annab käskkirjas kuupäevi veel kuidagi putitada?
2. piltl turgutama, vormi ajama. *Tohterdagu ema nüüd pealegi oma meest, putitagu seda parandamatut hädapilli! S. Truu. *Neid [= hiirekõrvul oksakimpe] on ju ikka enne putitatud kah. Kaks nädalat putitasin. Hoidsin leiges vees. Panin suhkrutki sisse. H. Relve.

puuduma ‹37›

1. (väljendab millegi v. kellegi eeldatavalt olemasoleva v. vajatava mitte olemas olemist:) mitte olema, puudu olema. a. (üldse, tegelikkuses). Sellele loodusnähtusele puudub seletus. Arvab, et absoluutne tõde puudub. Surma puhul hingamine puudub. Kõiki rahuldav maailmakord näib puuduvat. b. (mingis kohas, kuskil). Hiiumaal puudub suurtööstus. Tundras puuduvad puud. Akna ühes pooles puudus klaas. Mõnel kääpal puudus rist hoopiski. Naaberkülas puudub kirik. See aine looduses puudub. Arhiivis puuduvad need andmed. Mardil puudub ees kaks ülemist hammast. Tänavatel puudus tavaline elevus. Tema pettumuseks puudus sünnipäevalaualt tort. c. (mingil ajal, millalgi). *See oli raske suvi. Olid rüüstatud väljad, põletatud majad, puudusid töötegijad. F. Tuglas. d. (kellegi omanduses, valduses, käsutuses, kuuluvuses, päralt; (üldisemalt:) kellelgi omajal). Elavad rannas, aga paat puudub. Üks abiline mul on, kuid teine puudub. Tal puudub korralik korter, kodu. Selle kohta puuduvad mul andmed. Õel puudub amet, haridus. Vaata, et lastel midagi ei puuduks! Meil puudus võimalus, tahtmine koju minna. Kahju, et tal eesmärk, seisukoht puudub. Kaiel puudub sõber. *Ma üksi, sest puudun ma sinul, sa minul.. E. Enno. e. (kellegagi v. millegagi ühtekuuluvana; kelleski v. milleski sisalduvana: osana, omadusena, tunnusena, seisundina, millegi iseloomuliku v. olemuslikuna). Ta paremal käel puuduvad sõrmed. Supis puudub sool. Sel tänaval puudub kõnnitee. Lausa ingel, üksnes tiivad puuduvad. Ütles enesel isu puuduvat. Sel tööl puudub mõte. Ta kurbuses ei puudu poeesia. Tas puudub kurjus, jõud. Mul puuduvad kogemused. Ei saa öelda, et tütarlapsel puudunuks temperament. Regilaulus puudub lõppriim. Uuemas kirjanduses puuduvat värskus. f. (kellegi v. millegi jaoks, tarbeks). Kulude katteks, söögiks puudus raha. Laste jaoks puudus aeg. Korralikuks tööks puuduvad vahendid. Linnakorteris puuduvad tingimused hoidiste säilitamiseks.
2. (väljendab kellegi v. millegi mitte kohal olemist:) kuskilt ära olema, mingis kohas mitte viibima, mitte paiknema, mitte asetsema. Poiss puudus koolist, tunnist, harjutuselt, proovist. Kati puudus kolm päeva, nädalate kaupa, jõuludeni, pool aastat joonega. Kes puudub? Miks sa puudusid? Puudub põhjuseta, mõjuvatel põhjustel, haiguse tõttu. Masinist magas sisse ja puudus töölt. Kontsert ei saa veel alata, dirigent puudub. Kuurist puudusid mõned tööriistad. Millegipärast puuduvad täna laualt lilled.
3. olema vähem kui vaja, ebapiisavalt olema, puudu jääma. Üritab puuduva raha laenata. Kolmest puudub kümme minutit. Kell puudub viis minutit kümnest. Ainult juuksekarva võrra puudus, et sind maha ei löödud. Vaid sentimeeter puudus, et sõrm masina vahele ei jäänud. Palju ei puudunud, vähe puudus, et oleksin silmast ilma jäänud. Paljukest seal õnnetusest puudus. Lätis on juba sõda lahti ja mis siingi enam puudub. Oled naisemees? – Ega palju puudu! *.. tööd on palju, puudub käsi. H. Visnapuu. *Rikkalikult just seda va õllemärjukest ei olnud, aga siiski jätkus teisest, sest, mis puudus hulgalt, see tasuti omaduselt. A. H. Tammsaare. || (pahameele, nördimuse väljendustes täbara olukorra kohta, mis kellegi v. millegi tõttu veelgi halveneb). See veel puudub, et sina ka mind pilkad. Kindad on kadunud, see veel puudus! See veel puuduks, kui väiksem poiss ka haigeks jääks.

puue ‹puude 18› ‹s›
inimese psüühika v. liigutusvõime puudulikkus v. raske viga. Kehalised ja vaimsed puuded. Puuetega inimesed. Raske puudega laps. Tema puuet pole peaaegu märgata. || (üldisemalt:) puudus, puudujääk, viga. Too noormees tunneb hästi oma loomuse puudeid. *Normimine [kirjakeeles] on vastuoluline nagu paljud muudki selle maailma nähtused. Temaga käivad kaasas mitmed puuded.. T. Erelt.
▷ Liitsõnad: arengu|puue, keha|puue, kuulmis|puue, kõne|puue, nägemispuue.

põhi|materjal
põhiline, peamine materjal. a. (millegi valmistamiseks). Kivi ja klaas on mosaiigi põhimaterjalid. Põhimaterjal ja abimaterjalid. b. (üldisemalt). *Millal puhtandid [arhiivi] põhimaterjalidest eraldati ja kuhu need jäid, pole teada. H. Piirimäe.

põhi|seadus

1. pol riigi põhikorda sätestav seadusandlusakt, konstitutsioon. Eesti Vabariigi 1920. a., 1992. a. põhiseadus. Põhiseaduse sätted. Põhiseaduse jõustumine, rakendamine, kehtestamine. Uue põhiseaduse koostamine. Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks.
2. hrv põhikiri. 1922. a. vastu võetud Tartu üliõpilaskonna põhiseadus.
3. (üldisemalt:) põhiline, peamine seadus. Energia jäävuse seadus on üks looduse põhiseadusi.

põrgu|tuli
kirikl põrgu koos kõigi sealsete piinadega. Põrgutules põlema. Patuseid ähvardati põrgutulega. Ta on määratud igavesti vaevlema põrgutules. Küll sa lähed veel põrgutulle! *Neist põrgutuld väärt röövlitestki kuulen esimest korda. H. Sergo. || piltl (üldisemalt suure valu v. hingepiina kohta). Konnasilmad on täis põrgutuld. Südames on armukadeduse põrgutuli.

põõsas ‹põõsa 19› ‹s›
madalalt harunev puittaim, mille võra kannavad tüvikud; ‹liitsõna järelosana› üldisemalt, ka üldse madal puhmasjas puu vm. taim. Madalad, kõrged, tihedad, roomavad põõsad. Punase ja musta sõstra põõsad. Raagus põõsad. Aias kasvavad, õitsevad mitmesugused põõsad. Kadakas võib esineda nii puu kui põõsana. Kass puges põõsasse. Leidsin põõsast linnupesa.
▷ Liitsõnad: astel|põõsas, heki|põõsas, henna|põõsas, ilu|põõsas, jasmiini|põõsas, kadaka|põõsas, karusmarja|põõsas, kase|põõsas, kibuvitsa|põõsas, kohvi|põõsas, koka|põõsas, kuslapuu|põõsas, kuuse|põõsas, kääbus|põõsas, leedri|põõsas, leet|põõsas, leht|põõsas, lepa|põõsas, ligustri|põõsas, lille|põõsas, marja|põõsas, mürdi|põõsas, nõgese|põõsas, okas|põõsas, paju|põõsas, pool|põõsas, pähkli|põõsas, roosi|põõsas, sarapuu|põõsas, sireli|põõsas, sõstra|põõsas, takja|põõsas, tamariski|põõsas, tee|põõsas, tikri|põõsas, uba|põõsas, vaarikapõõsas.

päevnik ‹-niku, -nikku 30› ‹s›
sõj allüksuse toimkonda kuuluv korrapidajale alluv reamees v. madrus, korrapidaja abiline || (üldisemalt korrapidaja vms. kohta). *Kambrisse [vanglas] anti luud, päevnikud pühkisid ning tuulutasid, tühjendasid vastiku paraski. E. Järs. *Nüüd lõpuks oli aeg käes ühiselamut kontrollima minna. Koos velskri ja päevnikuga tegi Purpuri seda igal hommikul. E. Tegova.

pärima ‹37›

1. ka jur seaduse v. testamendi järgi midagi pärandiks (1. täh.) saama. Vanem poeg pärib talu. Päris suure rahasumma, maja südalinnas. Päris onult kenakese kapitali. Emalt päritud lauahõbe. Koht jääb pärast vanemate surma pojale pärida. Jätan kogu vara tütrele pärida. || (ameti, võimu kohta). Poeg päris isa ameti. Trooni pärima.
2. vaimseid väärtusi jms. pärandina (2. täh.) vastu võtma ja edasi kandma. Eelmiste põlvede kogemusi pärima. Vanast ajast, põlvest põlve päritud kombed ja uskumused. V. Adamsilt on eesti luule pärinud irdriimi. Vanalt režiimilt päritud laos. *Ei mõtet viljakat meilt päri järelsugu, / ei geeniuse alustatud tööd. A. Sang (tlk).
3. pärilikkuse teel omandama. Sinised silmad pärisin emalt. Poeg on pärinud isa andekuse, huumorimeele, iseloomu. Kes teab milliselt esivanemalt on ta selle iseloomujoone pärinud. Päritavad 'pärilikud' omadused, kalduvused, haigused.
4. (üldisemalt:) (endale) saama v. võtma. Esikoha, võidu, kuldmedali, meistripärja päris Eesti jooksja. See poiss pärib küll ükskord vangirauad! 'läheb vangi'. Kord pärib meid kõiki muld, surm, haud. Siit külast on meri palju mehi pärinud. Järvenäkk pärib igal aastal mõne hinge. Rõugehaigus päris palju ohvreid nii linnas kui maal. Mine suurt saama ja päratut pärima, kaotad väikesegi ära. *.. noor noorik, nii ilus ja värske. Teda lootis kubjas äraandmise palgaks enesele pärida. A. Kitzberg. || (tagasihoidlikus kirumises). Selline valevorst, pärigu sind pagan! *.. ollakse peagi ka kinninabimise ohus, sarvik seda pärigu! V. Anslan.
5. (tungivalt) küsima; küsides (järele) uurima, järele kuulama. Küll see laps võib palju, kõike pärida! Ära praegu päri, hiljem kuuled! Õpetaja päris uue õpilase nime. Käis turul ringi ja päris hindu. Ei maksa talt rohkem, enam midagi pärida. Mis sa minu käest pärid! Ma ei päri seda uudishimust, uudishimu pärast. Mis sa sellest nii palju pärid! Ta päris mult koduste käekäigu kohta, koduste järele. Pärisin üht-teist ta elust, elu üle. Mis sa tühja pärid! Kas keegi on vahepeal minu järele pärinud? 'mind otsinud'. Ema päris, kus ma olin. Päriti, kas ta ikka töötab siin. „Noh, kuidas film oli?” päris õde. „Mis temast sai?” päris naine huviga. Pärimatagi on selge, et see teda ei huvita. Kelleltki aru pärima 'seletust küsima v. nõudma'. Uuriti ja päriti nagu ülekuulamisel. *.. leilikärtsakate vahel hakkas Balthasar Mihklit tühjaks pärima. J. Kross.
6. van nõudma (1. täh.) *„Ja miks ta siis oma õigust ei pärinud?” – „Ta oli maailma silmis surnud ja tal oli põhjust seks jäädagi..” A. Saal. *.. nüüd on uus õigus antud, kergendusi on lubatud, aga mõis pärib vana orjust edasi. E. Vilde.

pöial|poiss

1. folkl päkapikk, päkapikumees, härjapõlvlane. Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi. || (üldisemalt väikese inimese v. looma kohta). Oled sina alles pöialpoiss! See kassipoeg on ju päris pöialpoiss.
2. zool hallikasrohelise ülapoole ja valkja alapoolega tilluke laululind, meie väikseim värvuline (Regulus regulus)
▷ Liitsõnad: kuldpea-|pöialpoiss, lääne-pöialpoiss.

pühak ‹-u 2› ‹s›
kirikl legendaarne v. ajalooline eriliselt vaga isik, keda ristiusus austatakse imetegijana ja inimeste eestkostjana jumala ees. Kedagi pühakuks kuulutama. Pärast surma pühitseti Jeanne d'Arc pühakuks. Katoliiklike pühakute nimepäevad. Pühakute pildid, elulood. Tsunftidel ja gildidel olid oma pühakud. Kunstnik maalis pühakuid 'nende näopilte'. Aidaku sind pühakud ise selles ettevõtmises! Vannun kõigi pühakute nimel, et kaup on ehtne! Teda austatakse kui pühakut. || (üldisemalt voorusliku inimese kohta). Ta on hoor, kes teeskleb pühakut. *„Von Besser on pühak, tema tahaks kõigile hea olla, kõigiga hästi läbi saada,” ütleb Lendur-Kutt. H. Kiik.
▷ Liitsõnad: kaitse|pühak, mees|pühak, nais|pühak, sambapühak.

püügi|vahend
püügil kasutatav riist v. seadis. Kalasportlase püügivahendid. Ta oli vaene kalur, kel ainsateks püügivahenditeks võrgud, mõrrad ja sõudepaat. Püügipuurid ja loorvõrgud on linnumärgistaja kõige käepärasemad püügivahendid. || (üldisemalt). Mõnedel putuktoidulistel taimedel on kannutaolised püügivahendid.

püür ‹-i 21› ‹s›
padja vahetatav ümbris voodipesuna, padjapüür. Linasest riidest, kalingurist püür. Valge, kirju püür. Puhtad püürid. Pane padjale püür peale. Ilma püürita padi. Täitis püüri heintega ja oligi padi valmis. | piltl. *Hang sai sajult puhtad püürid. H. Suislepp. || (ka üldisemalt:) kattev ümbris. Reisil olid kohvritel püürid ümber.
▷ Liitsõnad: padja|püür, pitspüür.

raisk ‹raisa 23›

1. ‹s› kõnek pahameelt v. halvakspanu väljendav sõna. a. (otsese kirumis-, vandesõnana). Kuradi, kurjavaimu raisk. Sa viimane, igavene raisk! Sa raiskade raisk! Ah sa raisk, küll sajab! Kisub riidu, raisk! Küll ehmatas, raisk! Rikkus tuju ära, raisk! „Raisk,” vandus vanamees südametäiega. b. (üldisemalt, kirudes, siunates kellegi v. millegi kohta, ligikaudu täh.:) kurat, saatan, raibe vms. Ei see raisk viitsi end liigutada. Oota sa, vana raisk! Ma olen kindel, et see on tema raisa tegu. Sina raisk, tuled siia kisendama. Ahju olete nii kuumaks kütnud, raisad. Andke raisale hea keretäis! Et ma sind raiska enam siin ei näeks. Ole ettevaatlik, sel raisal on relv. Koera raisk pani lõugama! Raha raisk on alati otsas. Raamatud, raisad, on ju rasked. *Maksame ta [= karu] sellele Kartuli-raisale kinni! E. Vetemaa. *„Neil on valvekorra vahetus. Enne kaht ärge lootke!” – „Vaata raisku.” V. Maavara.
2. ‹s› van raibe. Kus raiska, seal kaarnaid, kus varandust, seal vargaid. *.. hunt oli söönud, mis tal kätte juhtus, mõnikord ka lõppenud lojuste raiska .. F. R. Kreutzwald.
3. ‹adj› hrv halb, vilets, paha; ebameeldiv, vastik. *Miinihaavad on kõige raisemad. Rebenditega. L. Promet.

rammima ‹42›

1. vaiu, poste rammi vm. vahendiga pinnasesse taguma. Rammiti sillasambaid jõepõhja. Hoone on püstitatud igikeltsasse rammitud raudbetoonvaiadele. Paadisild on rajatud merepõhja rammitud postidele. Jõe kallast kindlustati maasse rammitud postidega. Mehed rammisid raskete puunuiadega vaiu maasse. Poiss hakkas mõrravaia vasaraga põhja sisse rammima. Vundamendivaiu rammib võimas ramm. *Veel suvel oli ta sihivaiad mätaste sisse ramminud .. A. Beekman. || (üldisemalt lüües kinnitamise kohta). *Ta riputas kalapange puusse rammitud kiilu otsa .. N. Baturin. *Mehed kiskusid aere, täävid lõikasid vett ja siis rammisid saarlaste aluste raudkonksud taanlaste parrastesse. A. Kalmus. | piltl. Ideed, seisukohad, mida lausa rammitakse inimeste ajju. *Selles paigas selgemalt kui mujal tajuks, / kuidas elu-usk on hinge rammitud. A. Kaal.
2. midagi takistavat purustades taguma, löökide tugeva survega murdma, kõrvale lükkama vms. Kindluse piirajad rammisid väravat raske palgiga, müüre müüripurustajaga. Sissetungijad rammisid ust mitme mehe jõuga. Jäälõhkuja rammis paksu jääd, rammis jäässe teed. Juht rammis auto läbi lumevalli. Paat, laev rammib kogu aeg laineid, sügavalt lainesse. Lainevallid rammisid hirmsa jõuga rannikut. *Lennuvägi rammib pommidega vaenlase eesliini. A. Jakobson.
3. liikuva sõidukiga teisele sõidukile (hrl. sihilikult) pihta v. otsa sõitma. Rammis õhuvõitluses vaenlase lennukit. Mereröövlite laev rammis koge põhja. Kurvides rammivad võidusõiduautod sageli üksteist. *.. tanklaev „Agra” rajab endale ettevaatlikult teed mere poole, et mitte siia-sinna sõeluvaid vedurlaevu ja mootorpaate rammida. V. Beekman.

ramp1 ‹ramba 23› ‹s›

1. vettinud puunott v. -rahn (hrl. veekogu põhjas). Õngenöör jäi ramba taha kinni. Järve põhi oli rampu täis, noota vedada ei saanud. Jõgi tuleks risust ja rampadest puhastada. Soos kraavi kaevates tuli jäme ramp läbi raiuda. *Õpetaja istus rambal ja sihtis õngekorki. H. Lepik (tlk). | (võrdlustes). Õhtul olin väsinud nagu vana ramp. Vajus surmani väsinult voodisse nagu ramp. || (üldisemalt millegi raske kohta). *.. aga kus on see loll, kes hakkaks toorestest saepakkudest puusärke tegema? Või kes sellist rampa ostaks? A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: puuramp.
2. kõnek pahameelt, hrv. ka tunnustust väljendav sõna (vahel kirumissõnana): reo, raip. Põgenema pääses, ramp! Peremees, ramp, olnud väga ihne. Kuhu see Aadu, ramp, nüüd kadus! See on talle rambale paras! Ma teile rampadele veel näitan! See lehm, ramp, kipub alati paha peale. Koorem, ramp, olnud ka nii raske tõsta. Köha, ramp, kiusab. *See va uks käib jälle raskesti, vist alla vajund, ramp! K. Ristikivi. *Oh sa ramp, küll oli Leo koolis tark! A. Kurtna (tlk).

relikt ‹-i 21› ‹s›
biol geol jäänuk. Hõlmikpuu on keskaegkonna relikt. Hahk on Põhja-Jäämere rannikualade lind, meil esineb ta reliktina hilisjääajast. || (üldisemalt:) igasugune varasemast ajast säilinud ese v. nähtus, jäänus. *Kolm nööpi pintsaku käise küljes on relikt rüütliajast: nende külge kinnitus soomuskinnas. L. Meri.
▷ Liitsõnad: rändrelikt.

riist ‹-a 23› ‹s›

1. ese, mille abil midagi tehakse. a. töövahend, tööriist. Käepärane, kerge riist. Meister tegi tööd oma riistadega. Läheks metsa maha võtma, aga pole riistu. Nüri riistaga on halb lõigata, raiuda. Siin kastis on riistad peenema puutöö jaoks. Peitel ja mõni teinegi riist on puudu. Maad hariti primitiivsete riistadega. Neil piisas kõike: loomi, riistu, maad. Väljakaevamistel leitud muistsed riistad. Uute riistadega on lust kala püüda. Västar on tubli riist. Juuksurilaual oli paarkümmend nikeldatud riista. Skalpell, pintsetid, nõel ja teised kirurgilised riistad. Kingsepa riistad. Tulekahju kustutamise riistad. Pole õiget riista, et paati kaldale tõmmata. Näeb maailma Jumala vaimu riistana. Hea riist on pool tööd. *Ühe riistaga teeb mitut tööd: sirpi tal ei ole, vikatiga niidab rukist. J. Lintrop. || söömisvahend (nuga, kahvel, lusikas vms.). Kahvel on kõige raskem riist, mida see mees on käes hoidnud. Hiinlased söövad pulkadega, aga mina nende riistadega ümber käia ei oska. b. relv, tapa-, sõjariist. Kardetav riist. See mõõk on rootsi riist. Võitluseks oli ta ainus riist haljas nuga. Lähivõitluses osutus oda tarbetuks riistaks. Suurtükk on hirmuäratav riist. Isa näitas poistele, mis riist see püss on. Küll on täpne, hea tabamisega riist. *.. kannan ikka revolvrit kaasas, seda pisitillukest musta riista. A. H. Tammsaare. c. spordivahend (hrl. riistvõimlemises), võimlemisriist. Rööbaspuud, rõngad, kang jt. riistad. Poom on tema jaoks kõige raskem riist. Haaras tõstekangi ja vaatas seda riista kui vaenlast. d. (mõõte)seade, aparaat, masin (selge vahe tähendusrühmaga a. puudub). Mis riist on gravimeeter? Meister vaatas üle, kas riistade osutid, näidud on normis. Ta on selle riista ise konstrueerinud, leiutanud. Uus tomograaf on hea, täpne, keeruline riist. Rikkis riist. e. sõiduk, sõiduriist. Mersu on uhke, mõnus riist. Tore riist see sääreväristaja. Poiss ostis uue, külgkorviga riista. Kihutab nii, et lõhub riista ära. Riistaga, mis vett ei pea, merele minna ei saa. *Mõne silmapilgu pärast juba noor laplane künamoodi riistaga ukse ees. „Istu sisse!” käsib Lapi tark. M. J. Eisen. f. pill, muusikariist. Orel on kuninglik riist. Trumm mängis teised riistad üle. Riist on pisut häälest ära, aga mängida saab. Liiga kallis riist, et niisama klimberdada. *Kitarri, jah, kitarri, kollase lakeeritud üsna odava riista, ostis ta ühel palgapäeval küll.. V. Gross. g. raadio, magnetofon vm. audiovisuaalne tehniline vahend. Videomakk muutub üha populaarsemaks riistaks. *.. viska õige raadiole pilk peale. Saad aru – muidu täitsa timmis riist, aga ultralühilaine on tumm.. T. Kallas. h. kõnek suguliige, peenis. *Poistel olla seal peres kuuldavasti riist põlvini.. K. Saaber. i. (üldisemalt:) ese, asi. Piip on vanaisa jaoks väga tarvilik riist. *Juhani: .. oleks võinud osta nii sõrmuse kui kaelaräti, kuid mul ei tulnud pähegi. Aapo: Need riistad võime enesele ka tagantjärele osta. F. Tuglas (tlk).
▷ Liitsõnad: arsti|riist, haake|riist, jahi|riist, kaapimis|riist, kaeve|riist, kaitse|riist, kalapüügi|riist, kalastamis|riist, kalastus|riist, katse|riist, ketrus|riist, kirjutamis|riist, kudumis|riist, köögi|riist, künni|riist, küttimis|riist, linaharimis|riist, lõikamis|riist, lõike|riist, maaharimis|riist, majapidamis|riist, maja|riist, metallilõike|riist, mullaharimis|riist, operatsiooni|riist, puur|riist, puutöö|riist, põllutöö|riist, püügi|riist, raie|riist, raiumis|riist, sepatöö|riist, söögi|riist, tarbe|riist, tera|riist, torke|riist, tööriist; laske|riist, löögi|riist, lööma|riist, surma|riist, sõja|riist, tapa|riist, tuleriist; heite|riist, hüppe|riist, viske|riist, võimlemisriist; kontroll|riist, mõõte|riist, navigatsiooni|riist, nurgamõõte|riist, optika|riist, täppis|riist, vaatlusriist; lennu|riist, sõidu|riist, veoriist; löök|riist, muusika|riist, mänguriist; müra|riist, piina|riist, suitsuriist; kivi|riist, luu|riist, puu|riist, raud|riist, sarv|riist, vaskriist.
2. (puust) nõu, anum; söögi-, jooginõu. Peremees ostis uue lihapüti: tema neid riistu tunneb. Avinurmes kutsuti kahepõhjalisi nõusid sirklis riistadeks. See on hea rootsi ämber, esimese sordi riist. Tõmbab riistal kaane pealt. Saiataigen kerkib üle riista ääre. Lõi taigna riistast lauale. Söödi ühest ja samast riistast. Tüdruk kolistab köögis riistadega, katab riistu kilistades lauda. Riistad on laual virnas. Keegi ei viitsi riistu pesta. *Ta võttis ühe tühja pudeli riiulilt. Igapidi ilus riist, mitte suur ega mitte väike.. F. Tuglas. *.. Peeter tõi tuliuued riistad, kohvi- ja teekannu, tassid, teelusikad, suhkru- ja koorenõud, kõik pulmakingituseks. A. Kitzberg.
▷ Liitsõnad: joogi|riist, keedu|riist, kiriku|riist, laua|riist, majapidamis|riist, pesu|riist, piima|riist, söögi|riist, viinariist; puu|riist, vaskriist.
3. ‹pl.› rakmed, hobuseriistad. Hobuse uued, head, vasetatud riistad. Sulane paneb märale riistad ümber. Uhkeis riistus hobune. Hobu võeti riistadest lahti. *.. valjad, päitsed, vööslemid, sedelgas, sadul... kõik riistad aiva kiirgavad hõbedast ja kullast! Ansomardi. *Lasksid hobused riistades sööma? Missugune rakendus siis niiviisi vastu peab?! V. Uibopuu.
▷ Liitsõnad: hobuseriistad.

rikkuma ‹rikun 42›

1. millegi omadusi, kvaliteeti halvendama, midagi kõlbmatuks muutma; kahjustama, hävitama. a. (millegi esemelise kohta). Poiss rikkus vale höövliga ilusa laua. Siin on ainult aega raisatud ja materjali rikutud. Soss-sepp rikub töö sootuks. Töömehed rikkusid kogemata telefoniliini (ära). Vale bensiin rikub autot. Nael rikub sae. Tuli rikkus mitu korterit. Katus laseb läbi ja laed on osaliselt, täielikult rikutud. Külm rikub saagi. Vihm rikub heina. Niiskus on rikkunud kogu sisustuse. Sula pole veel jääteed rikkunud. Jänesed rikuvad õunapuid. Kahjuritest rikutud puu. Koid on riide rikkunud. Kallis kangas pole niisama rikkuda. Rätsep rikkus (õmmeldes) kuue ära. Rikutud karusnahk. Mitu lehte on raamatus rikutud. Ütleb, et moos rikkuvat tee ära. Ühe maitseaine puudumine võib roa rikkuda. Tilk tökatit rikub kogu mee. Ole ettevaatlik, vaik rikub riided ära. Hoia see lina kapis puhas ja rikkumata. Rikutud mündid kõrvaldati käibelt. Ihaldab varandust, mida koi ja rooste rikuvad 'maist vara'. Ruumi hermeetilisus on rikutud. Rikutud elukeskkond. Mädanik rikub puidu struktuuri (ära). Nimi ei riku meest, kui mees nime ei riku. Riie ei riku meest. || van maha lõhkuma, laastama. *Assüürlased rikkusid linna 722 e. Kr. ära, Herodes Suur ehitas ta veel toredamalt üles. E. Bornhöhe. b. (organismi v. selle osade kohta.). Ta on oma tervise ära rikkunud. Ära riku kopse. Haigus rikkus mao. Liiga palju magusat rikub seedimist, hambaid. Liigne rasv rikkuvat südame ära. Mis te pimedas silmi rikute! Rikutud nägemine. Rõugetest rikutud nägu. Asi nüüd, mille pärast närve rikkuda. c. (üldisemalt nähtuste, protsesside, seisundite, tunnete, tajude jms. mitteesemelisega ühenduses.). Kehv esitus rikub muusikat. Laulja on oma hääle rikkunud. Ta räägib rikutud keelt. Köögiaurudest rikkumata kohviaroom. Kui toas suitsetatakse, on õhk rikutud. Kes on siin õhku rikkunud 'peeretanud'? Mürin rikkus vaikust. Käratsejad rikuvad öö-, maja-, unerahu. Rikutud harmoonia, sümmeetria. Sündmuste rahulik kulg on rikutud. Tüli, mis rikkus me vahekorra, läbisaamise, suhted. Sa oled mu elu ära rikkunud. Süüdimõistev kohtuotsus rikub ta maine. Nii rikuksin oma abielu, šansid. Vihm rikkus pühapäeva ära. Õhtu, pidu oli rikutud. Iga pisiasi ei tohiks tuju, meeleolu rikkuda. See vaatepilt rikub isu. Ta vahelesegamine rikkus kogu asja. Rõõm on rikutud. Ära riku mängu. Ise oled usalduse ära rikkunud. Suitsetamine rikub jumet. Punane nina rikkus näo kenadust. Elektrijaam rikuks jõeoru ilu. Lobudikud rikkusid linnast tekkinud head üldmuljet.
2. kellelegi halba mõju avaldama, isiksuse omadusi kahjustama; ebakõlblaks tegema. Raha rikub inimest. Vägivallafilmid rikuvad lapsi. Tänav rikkus poisid ära. Rahvas on rikutud. Hellitamisega rikuti poeg päris ära. Edu rikkus ta täiesti. Üdini, läbi ja läbi rikutud inimene. Nii noor ja juba nõnda rikutud. Ta on üks rikkumata hing. *.. tinglikus laadis maalitud orhidee võis rikutud vaataja mõtted viia ammu väljasurnud ürgeluka genitaalidele. E. Vetemaa. || suguliselt puutuma, vahekorras olema. See mees on rikkunud nii mõnegi neitsi. Olga olevat rikkumata.
3. midagi kehtestatut v. kehtivat mitte täitma, sellest üle astuma. Seadused olevat selleks, et neid rikkuda. Autojuht rikkus liikluseeskirju. Reegleid, kokkulepet, nõudeid, käsku, korraldusi rikkuma. Ta rikkus kombeid, traditsiooni, tõotust, keeldu. Inimõigusi rikkuma. Abielu rikkuma. Tüdruk rikkus tunnis korda. Õhupiiri rikkunud lennuk.
4. murd riknema. *Kas polegi kahvli otsas nagu punane lihatükike? Ei, see on vaid rikkunud kartul .. V. Uibopuu.

ring ‹-i 21› ‹s›

1. mat tasandi osa, mida piirab ringjoon (see ringjoon kaasa arvatud). Ringi keskpunkt, raadius, läbimõõt, ümbermõõt. Ringi segment, sektor. Ma ei mäleta ringi pindala valemit. Ringi kvadratuur 'klassikaline konstruktsiooniülesanne konstrueerida antud ringiga võrdpindne ruut'.
▷ Liitsõnad: pool|ring, suurring.
2. eelmise v. ringjoone kujuline v. sarnane kujund v. ese; sõõr. Punane ring Jaapani lipul sümboliseerib päikest. Sõlel oli ringiga piiratud risti kuju. Ringina joonistatud maagiline märk. Tõmbasin paberile riste ja ringe. Langevatest piiskadest tekkisid veele ringid. Puidu ringe nimetatakse aastarõngasteks. Pudelipõhi jättis lauale märja ringi. Nool tabas märklaua välimist ringi. Ta silmi ümbritsevad sinakad ringid, tal on tumedad, mustad ringid silmade all. Tüdruk astus lambitule ringi. Kaklejate ümber on suur ring tühja maad. Trekisõitjad võistlesid 333,33 meetrisel ringil 'ringrajal'. || (kellestki v. millestki moodustatuna v. moodustununa). Tüdrukud võtsid kätest kinni ja tegid ringi. Mind lükati mängijate ringi sisse. Seisti, tantsiti ringis. Kirstu ümber kogunes leinajatest ring. Uudishimulike ring tõmbus kukkunu ümber koomale, kokku. Mehed istuvad ringis ümber lõkke. Mustlased magasid vankritest moodustatud ringi keskel. Heegelda veel viis ringi! Taime varrel on karvakestest ring. Mõned seened kasvavad suur(t)e ringi(de)na. *Sa tulid läbi valge õilmemöllu, / mis sädeles kui liblikate ring. M. Under. || (sõõrjas) piiristatud ala, millel võisteldakse. Kettaheitja, kuulitõukaja libises märjas ringis. Poksivõistluste finaalis kohtusid ringis Aasia nahkkindamehed omavahel.
▷ Liitsõnad: aasta|ring, kardi|ring, lambi|ring, pool|ring, tule|ring, valgus(e)|ring, veering; inim|ring, istujate|ring, kivi|ring, laste|ring, seene|ring, tantsijatering; (ketta)heite|ring, (kuuli)tõuke|ring, nöör|ring, poksi|ring, vasaraheitering.
3. ringjoone vm. (seda meenutava) suletud kõverjoone kujuline liikumine, tiir; pööre. Tegin ringi ümber tiigi. Hunt teeb laagri ümber ringe. Poiss jooksis paar ringi ümber maja. Kotkas tiirleb suures ringis oma endise kodu kohal. Tegime tantsupõrandal mõne ringi. Tantsijad lähenesid ringiga uksele. Päike on teinud kolmveerand ringi ümber maja. Jalgratturid läbisid ringrajal kümme ringi. Ta läks viiendale ringile kaheksandana ja püsis sel kohal viimase ringini. Viimane jooksja on ringi võrra teistest maha jäänud, on ringiga sisse saanud, lasknud enesele ringi sisse teha. Suusamatka marsruut plaaniti suletud ringina: nii start kui finiš asusid Aegviidus. Tramm sõidab uuele ringile (ringliinil). Kolm kombaini müristavad põllul ringe teha. Kündmine läks iga ringiga aina vaevalisemalt. Võtit sai keerata ainult kolmveerand ringi. Keerasin end pool ringi ukse suunas, tegin kanna peal ühe ringi. Käte, jalgade ringid. Peremees tegi oma maadele ringi peale 'käis oma maad läbi'. Tegime suvega Eestile mitu ringi peale. Õllekapp teeb veel ühe ringi 'käib seltskonnas käest kätte'. Viinaklaas lasti esimesele ringile. Mul on kaardid kaasas, teeks mõned ringid (kaardimängu kohta). Ülemuse juubeliks klapiti kümnene ring 'korjati seltskonna igalt liikmelt kümme krooni (rubla vm.)'. Tellisin ringi 'kõigile lauasistujatele' topeltviskit. *Mõnes korteris tegid toad ringi. Kui käisid mööda tube, siis jõudsid tagasi sinna, kust olid alustanud. M. Unt. | piltl. Mõtted tegid suuri ringe. Ta ei saanudki enne eksamit kogu materjalile ringi peale tehtud 'kogu materjali kord läbi loetud'. || kontroll-, jalutus-, ringkäik (1. täh.) Valvur, arst, komandant on oma igaõhtusel ringil. Meister nägi õhtuse ringi ajal, et töödega valmis ei jõuta. Postiljon sõidab oma ringi mootorrattaga. Viljapeksumasin jõudis ringiga 'tööjärjega' meie tallu. Tegime õhtul linnas pika ringi. Priit armastas jalgrattal kaugeid ringe teha. *Tema läks ühel õhtul hobust kopli viima ja tegi seal väikese ringi, et vaadata, kas aed igal pool korras. A. H. Tammsaare. || liikumine mitte otse, vaid kaare- v. silmusekujuliselt (kellestki v. millestki mööda). Tee oli suletud ja pidime tegema ringi Leppneeme kaudu. Otse ei saa, tuleb pikk ring teha. Nägin musta kassi ja tegin ringi. Hullu Juhani majast mindi suure ringiga mööda. Ema läks läbi elutoa ringiga kööki. Isa tuleb ringiga kõrtsi kaudu koju. Sõitsime kõige pikemat teed pidi, linnas ringe tehes. Jäljed tegid ringe ümber põõsaste. || kulgemine algusest lõpuni, tsükkel; kulgemine nii, et naastakse algusesse. Päev sai oma ringi täis. Vanaisa maine ring on lõppenud. Kirjanik on ringiga jõudnud oma noorpõlve ainevalla juurde. Mõiste defineerimisel ei tohi tekkida loogilist ringi 'ühe mõiste defineerimist teise kaudu, mis omakorda on arusaadav defineeritava mõiste kaudu'. *Elust osasaamise eest, oma ringi kaasategemise eest tuleb taluda ka paratamatuid vaevu.. E. Nirk. *Minu isa oli pärit maalt .. nüüd olin mina [= poeg] taas tagasi, et alustada uut ringi. M. Traat. || piltl (väljapääsuta, muutusteta olukorda märkivana). Ravimite valel kasutamisel tekib surnud, nõiutud, katkematu ring: arstim ise tekitab haigust, mille vastu tuleb omakorda rohtusid võtta. Tuli pidada lisamatš, sest turniiril tekkis surnud ring. *Kõik tõmbub iseendasse rulli, sulgub. Suletud ring. E. Vetemaa.
▷ Liitsõnad: aasta|ring, aja|ring, au|ring, ava|ring, elu|ring, finiši|ring, hoo|ring, jalutus|ring, karistus|ring, karjatamis|ring, käe|ring, käte|ring, künni|ring, lennu|ring, nõia|ring, pea|ring, piima|ring, pool|ring, puusa|ring, päeva|ring, päikese|ring, pöia|ring, pööramis|ring, pöörde|ring, randme|ring, ratta|ring, sajandi|ring, staadioni|ring, sõidu|ring, tantsu|ring, tirel|ring, trahvi|ring, täis|ring, valsi|ring, voolu|ring, võnke|ring, võre|ring, võtmering.
4. spordivõistluse (sageli võistluse sarja) üks järk (mille vältel näit. kõik võistkonnad mängivad turniiril omavahel üks kord läbi). Korvpallurid lõpetasid meistrivõistluste esimese ringi viie võidu ja kuue kaotusega. Väravpalluritel on kolmandast ringist peetud neli kohtumist, ent teisest ringist üks mäng pidamata. Esimese ringi neli viimast teise ringi ei pääsenud. Tennise karikavõistlustel võitis Ungari esimeses ringis Soomet ja läks teises ringis kokku Rootsiga. Lauatennises kaotati juba esimeses ringis. Maadleja võitis teises ringis ja sai veerandfinaali. || (üldisemalt mingi tegevuse ühe etapi kohta). Arutati mitmendat ringi, kuidas asja lahendada. Käsikiri on esimest ringi toimetatud. Peenrad on juba teist ringi üle käidud 'kitkutud, hooldatud'.
▷ Liitsõnad: ava|ring, eel|ring, kaotus|ring, miinus|ring, plussring.
5. miski tervikut moodustav, koos v. ühtsena käsitletav: kogum, hulk; keskkond; seltskond vms. Probleemide ring laieneb, suureneb, avardub. Arutluse all oli maksudega seotud teemade ring. Määratle oma võimaluste, harjumuste, kohustuste ring! Bioloogia ei kuulu mu huvide ringi. Teadmiste ringi saab alati laiendada. Esimehe volituste ring on määratud põhikirjaga. Elu veeres argikohustuste ringis. Oma kannatuste ringi sulgunud naine. Kunstnik, kes rikastas graafikatehnikate ringi. Tema jaoks on ärimaailm tundmatute elunähtuste ring. Põõrdusin oma mõtete ringi tagasi. Poiss kasvas üles isa radikaalsete vaadete ringis. Kippusin kodunurga kitsast ringist kaugemale. Ta huvid piirdusid poe ahta ringiga. Kodu – õpingud – töö oli ring, millest ta pääseda ihkas. Ajakirja autorite, lugejate ringi üritati laiendada. Seadus suurendab pärijate ringi. Esimese. teise ringi pärijad. Kingsepa kundede ring on kitsenenud. Ta elab kapseldununa muusikute kitsasse ringi, on tuntud inimene kunstnike ringis. Nii huvitavate vestluskaaslaste ringist oli kahju lahkuda. Ta kuulub presidendile lähedaste inimeste ringi. Lobiseti niisama sõprade ringis. See tõotab tulla kohviõhtu kitsamas ringis, peoõhtu valitud ringile. Klubisse võeti liikmeid üksnes tuntud inimeste ringist. Perekond on minia oma ringi vastu võtnud. Vanad olijad üritasid uut meest oma ringi tõmmata. Koduses, perekondlikus ringis on ta jutukas. *Te ringi, laulikud, ma tahan astu. H. Visnapuu. || ‹hrl. pl.› ringkond. Uudis levis ülikooli ringides kulutulena. Neis ringides peetakse haridusest lugu. Ta liikus kirjandushuvilistes ringides, oli pealinna ringides omainimene. *Suudlust hindavat tean kõrgemaidki ringe: / me kuninganna käest me õnnelikem lord / sai ükskord kah seks loa! J. Kross (tlk). || (inimeste harrastusliku, erialase, poliitilise vms. ühendusena:) selts, klubi, ühing. Kodu-uurimise, kujutava kunsti, ajaloo, raadiotehnika ring. Osavate käte ring. Noorte loodussõprade ring. Raskejõustiku harrastamise ring. Ühineti ringi, organiseeriti, asutati ring. Tahaks mõnest ringist osa võtta. Klubis töötab 16 ringi. Ringi juhataja. Teaduslik ring. Marksistlikud ringid. Usulised ringid. Illegaalne ring. Ta kirjutas uurimuse neopositivistide Viini ringist.
▷ Liitsõnad: huvide|ring, ideede|ring, jutu|ring, külaliste|ring, küsimus(te)|ring, lugejate|ring, mõju|ring, mõtte|ring, nähtuste|ring, perekonna|ring, probleemi(de)|ring, silma|ring, sõprade|ring, sõprus|ring, teema(de)|ring, tunnetus|ring, tutvus|ring, vestlus|ring, äriring; aine|ring, ajaloo|ring, balleti|ring, draama|ring, eriala|ring, esperanto|ring, esteetika|ring, estraadi|ring, filmi|ring, foto|ring, harrastus|ring, huvi(ala)|ring, isetegevus|ring, karskus|ring, keraamika|ring, kino|ring, kirjandus|ring, kodundus|ring, koreograafia|ring, kultuuri|ring, kunsti|ring, käsitöö|ring, laste|ring, laulu|ring, liiklus|ring, looduskaitse|ring, lugemis|ring, male|ring, mudilas|ring, muusika|ring, näite|ring, piibli|ring, poliit|ring, psühholoogia|ring, raadio|ring, rahvatantsu|ring, raskejõustiku|ring, spordi|ring, sõnakunsti|ring, taidlus|ring, teadus|ring, tehnika|ring, töölis|ring, vaidlus|ring, võimlemis|ring, õmblus|ring, õpilas|ring, õpi|ring, õppering.

rinnak ‹-u 2› ‹s›

1. mäenõlv; mägi, kõrgendik; ‹liitsõna järelosana› (üldisemalt ka:) ettepoole v. kõrgemale ulatuv ala. Kevadveed tormavad rinnakutelt alla. Tee viib mööda rinnakut ülespoole. Ronisime järsust, pikast rinnakust üles. Nende põllud on mäe põhjapoolsel rinnakul. Laager ehitati rinnakule. Sõitjad kadusid rinnaku varju. Tõus rinnakule oli ränk. *Kui jõuti uue künka rinnakule, hakkas sillerdav järvepind jälle paistma. P. Kuusberg. *Õu .. oli keset krunti kõrgemal rinnakul ja selle lõunapoolsel kallakul oli meil suur viljapuuaed. M. Raud.
▷ Liitsõnad: kalda|rinnak, kalju|rinnak, künka|rinnak, liiva|rinnak, mäe|rinnak, põllu|rinnak, raba|rinnak, soorinnak.
2. anat rindkere eesseinas paiknev piklik lame luu, millele kinnituvad rangluud ja seitse ülemist roiet, rinnaluu (sternum). Kuul purustas rinnaku. Südamemassaaži tehes surutakse rinnaku alumisele kolmandikule.

rubla|tükk
aj hõberubla. Rublatükkidest ehted. || (üldisemalt:) raha. *.. nende [= normipäevade] eest anti ikka häbemata vähe küll – linnunokatäis kaeru ja mõni rublatükk lisaks. A. Maripuu. || piltl (hrl. hobuse kohta). Hall täkk, rublatükkidega 'ümmarguste tumedamate laikudega' külgedel.

rõhk ‹rõhu 21› ‹s›

1. füüs pinnaühikule normaali sihis (risti) mõjuv jõud. Gaasi rõhk. Valguse rõhk. Rõhk vedelikus. Rõhku mõõtma. Paskal on rõhu mõõtühik. Reaktsiooni toimumiseks vajati kõrget rõhku. Madal rõhk. Rõhk tõuseb, langeb. Manomeeter näitab, et rõhk suureneb. Balloonis ulatus rõhk 60 atmosfäärini. Värv on pritsis rõhu all. Dünaamiline, staatiline rõhk. Täheldati ajusisese rõhu tõusu. Arteriaalne rõhk.
▷ Liitsõnad: ala|rõhk, atmosfääri|rõhk, heli|rõhk, juure|rõhk, kiirgus|rõhk, kõrg|rõhk, madal|rõhk, lae|rõhk, mäe|rõhk, normaal|rõhk, osa|rõhk, partsiaal|rõhk, sise|rõhk, töö|rõhk, veeni|rõhk, vere|rõhk, õhu|rõhk, ülerõhk.
2. millegi esiletõstmine, rõhutamine. a. kõnes avalduvana; ka keel vahend, mis eristab ja eraldab keeleüksuse tema naaberüksuste hulgas (näit. kõne põhitooni muutus ja hääle intensiivistamine, hääliku pikenemine). Selles sõnas on rõhk teisel silbil. Poisi kõne kubiseb valedest rõhkudest. Lause- ehk loogiline rõhk. Ta ütles oma arvamuse selge rõhuga, keeldus abist erilise rõhuga. Küsisin rõhuga, mis kell on. b. üldisemalt. Meie vestluses, kirjavahetuses oli rõhk kodustel asjadel. Uuel ajalooõpetajal on hoopis teised rõhud. Noore lavastaja tõlgitsuses sai näidend ootamatud rõhud. Talve tulles nihkub rõhk tubastele töödele. Ta paneb väljanägemisele (palju) rõhku. Siin peres pannakse söökidele suurt rõhku. || ilmestav, aktsenteeriv detail, ese vms. Selle hoone arhitektuurseks rõhuks on saal.
▷ Liitsõnad: kaas|rõhk, lause|rõhk, pea|rõhk, põhi|rõhk, sõnarõhk.
3. rõhumine, surve. Tunneb õlal isa raske käe rõhku. Tahan murede rõhu alt pääseda. Tegi mustade mõtete rõhul testamendi ära. *.. maa vabaneb, – pea murdub võõras rõhk! J. Barbarus.

räitsakas ‹-ka, -kat 2› ‹s›

1. (märg) lumehelves. Lund langes, sadas laiade räitsakatena. Suuri, raskeid räitsakaid langeb aeglaselt alla. Pehmed räitsakad vajusid vaikselt nagu suled saanitekile. Räitsakaid kleepub näole. Aknaklaas on üleni räitsakais. Räitsakad sulasid kohe maapinnale jõudes. *Ja kohe hakkaski sadama, algul üksikuid räitsakaid, aga samas juba puistas ülalt lund ja lörtsi nagu suurest sarjast. H. Sergo. || (üldisemalt:) helves. *.. [tuul] kandis tulekahjust kaugele musti, süsijalt sätendavaid räitsakaid. A. Kurfeldt (tlk).
▷ Liitsõnad: lumeräitsakas.
2. niiske lumi, sulalumi, lörts, lobjakas. Hakkas sadama laia räitsakat. Tuli räitsakat, tänavad olid lörtsi ja vett täis. Külma räitsakat tuiskab otse näkku. *Tänulikult raputasime kell 3 pärast lõunat Riia räitsaka saabaste küljest.. E. Bornhöhe.

rüblik ‹-u 2› ‹s›
elavaloomuline, paigalpüsimatu (poisi)põngerjas, marakratt. Rõõmus, vallatu rüblik. Esimese klassi rüblikud. Neid on kolm poissi ja kõik parajad rüblikud. Väiksena oli ta paras rüblik. Lapsed, rüblikud, on jälle toas kõik segi keeranud! | ‹adjektiivselt›. *Isegi kõige rüblikumad poisid kandsid oma pükse nüüd nii ettevaatlikult, et rätsepal oli lappimistööd üsna vähe. L. Kibuvits. || (üldisemalt:) sunnik, põrguline. *.. et keegi rüblik tema kallihinnalise paki on „sisse löönud”. O. Luts.
▷ Liitsõnad: poisirüblik.

rütm ‹-i 21› ‹s›

1. korrapärane vaheldumine v. kordumine. a. (hingamis- ja südametegevuse kohta). Rind tõusis ja vajus hingamise rütmis. Pulsi korrapärane rütm. Veri tuikab soontes kindlas rütmis. b. (liikumise v. liigutuste kohta). Sammude, liigutuste rütm. Tüdruku rinnad rappusid käimise, astumise rütmis. Uisutajal kulus õige rütmi omandamiseks tublisti vaeva. Sõudjad hoidsid rütmi. Võimlemisharjutuses oli tempot, rütmi ja graatsiat. Paat õõtsus merega ühes rütmis. Töötajate käed toimisid masina rütmis. Väsimus kadus ja töö jätkus endises rütmis. *.. lasku ainult koodil vabamas ja ühtlasemas rütmis liikuda. M. Traat. c. muus erineva vältusega helide korrastatud ajaline järgnevus, kõigi muusikaelementide reeglipärane vaheldus. Punkteeritud, sünkopeeritud rütm. Rahvalaul liigub rahulikus monotoonses rütmis. Muusika võttis valsi rütmi. Marsi kaasakiskuv rütm. Orkestrandid kiirendasid rütmi. Trummid tagusid, raiusid rütmi. Jalg kõpsub muusika rütmis. Neiu hõljutas laulu rütmis keha. Neegrimuusika rütmid. Raske rütmiga rokk. || (ka muude, mittemuusikaliste helide kohta). Ookean kohiseb oma igaveses rütmis. Vagunirataste rütm. *.. hakkas [naaber] äkitselt hoopis teises rütmis ja kõrguses norskama. A. Vanapa. d. ka kirj samamõõduliste (v. muude tunnuste poolest sarnaste) kõneüksuste korrapärane kordumine tekstis (hrl. luuletuses). Kõne, lause rütm. Luuletuse, värsi rütm. Meetriline rütm. Ajaluulele on iseloomulik jõuline, dünaamiline rütm. Korrapärase rütmiga proosa. *Väga sagedaseks stiilivahendiks vanasõnades on rütm. E. Normann. e. (kompositsioonivahend filmi-, teatrikunstis:) tegevuspinge tõusu ja languse korrapärane vaheldumine; pildi v. heli kordumise seaduspärasus. Lavastuse, etenduse rütm. f. kunst (kompositsioonivahend arhitektuuris ja kujutavas kunstis:) värvis v. vormis korduvad detailid, mis annavad kunstiteosele liikuvust ja elavust. Joonte, kujundite, värvide rütm. Rangele klassikalisele rütmile allutatud idamaised ornamendid. Kunstniku maalid rajanevad laigu ja joone vahelduval rütmil. *Fassaadi liigendus ja rütm ning stiilne dekoor kuulub baroki valdkonda. H. Üprus.
▷ Liitsõnad: hingamis|rütm, liikumis|rütm, südamerütm; laulu|rütm, marsi|rütm, metro|rütm, polka|rütm, põhi|rütm, samba|rütm, tantsu|rütm, trummi|rütm, valsirütm; lause|rütm, luule|rütm, proosarütm.
2. (üldisemalt:) samasuguste v. sarnaste nähtuste vaheldumine looduses v. elus, inimtegevuses. Aastaaegade rütm. Tõusu ja mõõna rütm. Temperatuuri muutuste rütm. Taevakehade liikumise rütm. Pilvitusel on ööpäevane rütm. Organismile on oluline töö, puhkuse ja toitumise regulaarne rütm. Kindlas rütmis töörügamine. Inimese organism vajab väga rütmi. Tänapäevase elu, suurlinna rahutud rütmid. Haiglas möödusid päevad hoopis teises rütmis. Õnnetus viis elu pikaks ajaks tavalisest rütmist välja.
▷ Liitsõnad: aasta|rütm, bio|rütm, elu|rütm, päeva|rütm, sise|rütm, toitumis|rütm, töö|rütm, ööpäevarütm.

rütmika ‹1› ‹s›

1. õpetus rütmi olemusest ja seadustest, rütmiõpetus
2. muusikapala, luuletuse, kõne vms. rütmi laad. Stravinski muusika sugestiivne rütmika. Džässi erk, tantsuline rütmika. Eesti rütmikas esinevad põhiliselt trohheus ja daktül. || (üldisemalt:) kellegi, millegi rütmiline külg. *Igale loomaliigile omane rütmika jääb esialgu püsima ka siis, kui katseloomad viia üle uuele ööpäeva režiimile. M. Epler.
3. psüühilist motoorikat ja kõnerütmi korrigeeriv õppeaine lasteaias, algklassis, erikoolis ja psühhoteraapias

rüütel ‹-tli, -tlit 2› ‹s›

1. aj rüütliseisusse kuuluv raskerelvastusega ratsasõjamees keskaja Lääne-Euroopas. Rüütli kilp, mõõk, ratsu. Raudrüüs rüütel. Rüütel ja tema südamedaam. Rüütlite kannupoisid, relvakandjad. Rüütlite ratsavägi. Vanas lossis kummitab Must Rüütel. Kuningas Artur ja tema rüütlid. Graali rüütlid. Kurva Kuju rüütel (don Quijote kohta). || vaimuliku ordu liige. 13. sajandil algas saksa rüütlite sissetung eestlaste maile. Malta rüütlid 'johanniidid'.
▷ Liitsõnad: ordu|rüütel, peni|rüütel, raud|rüütel, riigi|rüütel, risti|rüütel, rööv|rüütel, ränd|rüütel, templirüütel; randrüütel.
2. alama astme aadlitiitel Inglismaal ja Prantsusmaal; seda kandev isik. Rüütliks lööma 'noort aadlikku ettenähtud tseremooniatega rüütliseisusse vastu võtma'; piltl kuhugi vastu võtma, mingil alal v. mingiks tegevuseks sobivaks, vastuvõetuks tunnistama. Rüütliks ülendama.
3. piltl heade kommetega, viisakas mees. a. daamide vastu tähelepanelik, aupaklik mees; austaja, kavaler. Meeste hulgas võib siiski leida veel tõelisi rüütleid. Tüdrukud ootasid oma rüütleid. Su rüütel seisab juba ammu maja ees. Näe, seal on Riina oma rüütliga! Ants on Maie ees lausa rüütel. Ei maksa rüütlit mängida. b. (üldisemalt). *Aga ma olen vana kooli rüütel, ehkki olen ainult lihtsa kiviraiuja poeg, mina maaslamajale jalaga ei viruta. O. Tooming.
4. piltl millegi kirglik austaja, harrastaja v. kaitsja. Teaduse, vaimuvabaduse rüütel.
▷ Liitsõnad: priiuse|rüütel, sule|rüütel, vaimurüütel.
vrd kurvakuju|rüütel
vrd võsarüütel

saba ‹7› ‹s›

1. loomade (imetajate, lindude jt.) tagumine, enamasti pärakust tagapool olev kehaosa. Pikk, lühike, karvane saba. Koer liputas saba, tõmbas häbelikult saba jalge vahele. Koer ajab saba taga (ühe koha peal keerutades ning sabast hammastega haarata püüdes). Ära tiri kassi sabast! Hobune, lehm vehkis sabaga. Lehmad tõstsid äkki sabad selga ja tormasid koju. Hobusel on saba ja lakk ära lõigatud. Põrsaste rõngas sabad. Rebane, hunt putkas padrikusse, nii et saba välkus. Oraval on suur kohev saba. Kuke ilus saba. Paabulinnu võimas saba. Linavästrik õõtsutab saba. Katkenud sabaga tuvi. Haugil on tugev saba. Isa metsas, saba seljas (vallaslapse kohta). Kes koera saba kergitab kui koer ise. Kui saad üle koera, siis saad üle saba ka. *.. ta oli ussile näpitsa sappa pannud ja ta näpitsa otsas sipelgapessa viinud. A. H. Tammsaare. | piltl. *Tulede kett keerdus jõe kaldal, tegi ringi ja ta saba kandus tundra suunas. H. Laipaik. || inimese puhul mõnedes käitumislaadi ja meeleolu osutavates väljendites. Omasuguste hulgas kuraasikas mees, aga saksa ees tõmbab kohe saba jalge vahele. Ära lase tänase ebaõnnestumise pärast veel saba sorgu! *.. tahtsid prouaks saada? Aga võta näpust, pidid ikkagi maale tagasi kobima, saba sorgus... J. Piik (tlk). *Tema [= kriitiku] juurest ei tuldud, saba jalge vahel, vaid saba rõngas. Matsu ei saadudki. G. Ernesaks.
▷ Liitsõnad: haard|saba, hark|saba, hiire|saba, hobuse|saba, kala|saba, lai|saba, lehvik|saba, roti|saba, sisaliku|saba, talle|saba, töbisaba; pilve|saba, sõna|saba, tolmu|saba, tulesaba.
2. mingi eseme, liiklusvahendi(te) vm. tagaosa, päraosa. Panni, lusika, lehtri, viili, puuri, peitli, reketi saba. Noole saba. Piibu saba 'piibupits'. Löe saba 'alumine ots'. Sabaga miin, mürsk. Linuk ehk sabaga tanu. Lennuki, raketi saba. Kolonni, voori saba oli veel kaugel. Perroonil nägin veel ainult kaugeneva rongi saba. Igas komeedis eristatakse tuuma, pead ja saba. Sabaga täht 'komeet'. Sabaga noodid 'kirjas varre ja lipukesega noodid'. Tema kirjatähed olid sabade ja konksudega. Kolm sabaga 'kolm miinus (koolis)'. || kõnek trükise lõpuosa, selle lisa. Kalendrite sabad olid vanasti hinnatud lugemismaterjal. *Millegipärast hakkasid teda korraga huvitama õnnetused ja kuritööd ajalehtede sabades. R. Sirge.
▷ Liitsõnad: pannisaba; ajalehe|saba, kalendri|saba, lehesaba.
3. rõiva alumine (seljatagune) osa. Undruku, sabakuue saba. Väänas seeliku sabast vett. Kleidi pikk saba keerutas tantsu ajal tolmu üles. Kannab lõhkise sabaga pintsakut. Lastel olid seljas pika sabaga särgid. Naised tõstsid lompidest läbi minnes sabad üles. Väike laps hoidis veel ema sabast kinni. Rabas mul sabast kinni ja tiris tagasi. *.. polka hoog viis sabad segi, / see veel rohkem tuju tegi. H. Mänd. || (üldisemalt takistamise, tagasihoidmise kohta). Praegu pole teda veel keegi keelamas ega sabast hoidmas. *Aga vot: seal rentnik ja villakraasija kohe sabast kinni, et: „Kus sa lendad, Lible, mis tuld sa ajad taga, tule istu siia..” O. Luts.
▷ Liitsõnad: kleidi|saba, kuue|saba, kördi|saba, mantli|saba, palitu|saba, pintsaku|saba, pluusi|saba, põlle|saba, seeliku|saba, särgi|saba, undrukusaba.
4. ‹ainsuse sisekohakäänetes postpositsiooni- v. adverbilaadselt› järel, kannul, jälitamas, taga läheduses; järele, kannule, jälitama, taha lähedusse; järelt, kannult, jälitamast, tagant lähedusest ära. a. ‹postpositsioonilaadselt›. Lapsed jooksevad kogu aeg ema sabas. Astusin ka teiste sabas uksest sisse. Mis sa aina tolkned selle Mardi sabas! Mis sa ripud, käid mu sabas! Värdi pole tüdrukute sabas jõlkuja. Tilpneb muudkui suurte sakste sabas. Nad lahkusid sõjaväe sabas kodumaalt. Ta on kogu aeg oma töödega teiste sabas 'teistest maas'. Juba peaaegu tööpoiss, aga sörgib veel lehmade sabas. Koer sörkis laste sabas. Üksteise sabas liikudes lähenes mitu laeva. Sõlmjaamas haagiti meie vagun teise rongi sappa. Ei tema sinu sabast jää kuhugi maha. *Hommikul kaovad Anti vanemad kuhugi ära, poisi sappa [= poissi valvama, kantseldama] pannakse vanaema.. R. Kaugver. b. ‹adverbilaadselt›. Kiki tatsas emal sabas. Mis sa jõlgud mul sabas! Poistekamp käis tüdrukutel sabas. Ta on sul sabas nagu takjas. Lesknaise elu oli raske: puudus majas ja lastekari sabas. Kontrollis korduvalt, et nuhke sabas ei ole. Kana tuli suure jooksuga, kukk sabas. Kõigil autodel olid kahurid sabas. Auto sõitis mööda, tolmupilv sabas. Salkkond uudishimulikke asus talle sappa. Randaal haagiti traktorile sappa. Põgenikul õnnestus jälitajad sabast maha raputada. *.. ja kui pilv hakkas ära vajuma, riputas päike talle vikerkaare sappa. O. Kool.
5. kõnek järjekord (hrl. 3. täh.) Ootajate saba. Piletikassade ees looklesid pikad sabad. Toidupoed on rahvast täis, kõikjal on sabad. Tuli tükk aega sabas seista, enne kui letini jõudis. Mitmes sa sabas oled? Mis sa veel ringi vaatad, asu sappa! Ma võtsin aegsasti koha sabas ära. Sa oled üsna saba alguses, lõpus. *Müüjad taipavad juba kindlasti, et ta jõlgub niisama ühest sabast teise ega kavatsegi midagi osta.. V. Lattik. *Igal simmanil või tantsuõhtul tantsivad kõik poisid ikka ainult minuga – ootavad kohe sabas! A. Taar. || selle lõpp, lõpuosa. *.. kolme hinge peale jagatud ruutmeetrite arv lükkaks neid [korterijärjekorras] hädaliste rea sappa. A. Beekman.
▷ Liitsõnad: jäätise|saba, kassa|saba, kino|saba, korvi|saba, leiva|saba, liha|saba, piima|saba, pileti|saba, poe|saba, raha|saba, sauna|saba, suhkru|saba, supi|saba, takso|saba, viina|saba, õllesaba.
6. kõnek jälitaja, nuhk. Ole ettevaatlik, sulle võidakse saba järele, taha panna! *Paar korda piilus ta vargsi üle õla, järsku on saba taga. Ta ei märganud midagi kahtlast. P. Kuusberg. *See on nüüd päris kindel, et olen kõva valve all. Päeval läks mitu tundi, enne kui sabadest lahti sain. A. Siivas.
7. kõnek õigel ajal sooritamata jäänud eksam, arvestus vm. töö (üliõpilastel, õpilastel), võlgnevus. *.. kuigi ta oleks pidanud õppima, sest esimesest kursusest olid mõned „sabad” jäänud likvideerimata. R. Eliaser (tlk).
8. ‹liitsõna järelosana› esineb mitmetes taime-, looma- jm. nimetustes
▷ Liitsõnad: hiire|saba, kassi|saba, kuke|saba, rebasesaba; kannel|saba, lüüra|saba, pahl|saba, pääsu|saba, siidisaba; rõngassaba.

sadama ‹sajan 42›

1. ‹hrl. 3. isikus, ka impers.› (sademete langemise kohta). Sajab vihma, lund, lumelörtsi, rahet. Vihma sadas ladinal, nagu oavarrest 'väga tugevasti'. Hakkas sadama peent uduvihma, laia lund. Ladistas, tibutas vihma sadada. Öösel on (vihma) sadanud. Öö läbi sadas vahetpidamata. Väljas sajab. Väljas tibas, tibutas, ladistas, soristas sadada. Lähme kuhugi varju: vihma sajab kaela. Lumeräitsakad sajavad vastu akent. Tänavu sadas lumi külmumata maale. Ega sadu enne ei lakka, kui pilved on tühjaks sadanud. Kõrbealadel sajab harva. Sadagu või aiateibaid, pussnuge (alla) 'ükskõik kui tugevasti v. ükskõik mida', mina lähen ikka. | piltl. Sulle lausa sajab raha. Sportlastele sadas auhindu ja medaleid. *Ja siis laseb Jumal tuld ja tõrva sadada, ja kõik teised rahvad [peale iisraellaste] saavad otsa. E. Enno. *Ka arstile ei saja niisama taevamannat pottidesse. O. Tooming. || (ühenduses tulemuse, tagajärje osutamisega). Heinad sadasid märjaks. *Sõudsid mööda teeäärsed raudteeputkad, pooleldi hange sadanud põõsad.. O. Samma (tlk). *Kuuse all puhkasime. Puud sadasid vihma kaela. L. Promet.
2. ‹hrl. 3. isikus› tihedasti, suurel hulgal alla kukkuma, alla langema vms. Puudelt sajab (alla) koltunud lehti. Vana maja laest sajab kaela puru ja liiva. Müüridelt sadas ründajatele kaela nooli ja kive. Põlevast hoonest sadas tukke ja sädemeid. Vingusid kuulid ning sadas pomme ja granaate. *.. ärge, mehed, minge tulele liiast lähedale, lagi võib iga sekund sisse langeda, seinapalgid võivad selga sadada. E. Maasik. | piltl. Askeldusi, töid, ülesandeid sadas kaela. Äpardusi, ebameeldivusi, muresid sadas vahetpidamata kaela. || (löömise, peksmisega ühenduses). Piitsahoobid, vemblahoobid sadasid hobusele, loomadele selga. Rusikahoobid sadasid mehele näkku, kõhtu, pähe. Hoope hakkas sadama nagu klopitaks vana kasukat. Mees võitles vihaselt: tema mõõgahoobid sadasid nii vasemale kui paremale. Mesilaste nõelapisteid sadas kaelale ja käsivartele. *Üks hoop teise järele sajab [kurikaga] triibulise riidetüki selga. Juh. Liiv. || (üldisemalt:) kukkuma, langema. Vaas sadas riiulilt kildudeks. Puu otsast sadas selga suur kookospähkel. Mingi pehme asi sadas mulle ülalt kaela. Iga pomm tundus pähe sadavat. Pihta saanud lennuk sadas eemale sohu. Ole ettevaatlik, et sa seal kuristikku ei saja! Vaata et sa lakaluugist, katuselt, puu otsast alla ei saja! Mine kaugemale, sajan sulle äkki veel ülalt kaela. *Hulda küünarnukihoop käis vastu Andrease külge, nii armutult, et mees põrandale sadas. H. Sergo.
3. ‹hrl. 3. isikus› piltl rohkel arvul kuuldavale tulema. Esinejale sadas igast kandist küsimusi. Sadasid kümned, üha uued küsimused. Olukorra kohta sadas sapiseid märkusi. Sadas etteheiteid, manitsusi, mitmesuguseid ettepanekuid. Meeste suust sadas ähvardusi. Nüüd hakkas kõrgemalt poolt käske ja korraldusi sadama. Meie aadressil sajab teravmeelsusi, pilget. Mehed on vihased: sajab sajatusi, sõimu. Meistrile sajab tellimusi lähemalt ja kaugemalt. *Nagu rahet sadas igasuguseid kuuldusi ja küttis inimeste meeled kuumaks. M. Rebane.
4. kõnek ootamatult, äkki kuhugi ilmuma. Kust sina siia sadasid? Kust tonti sa nii äkki sadasid, ei teadnud oodatagi! Meile sadasid revidendid kaela. *.. praegusel ajal ei võinud ju ilmas teada, millal ja kust rüüstajad ja põletajad linna-alevitele kaela võisid sadada. J. Kross.

sadestuma ‹37›

1. ka keem sademena eralduma. Mere, järve põhja sadestunud savi, liiv, muda. Soolajärvedes sool kristalliseerub ja sadestub põhja. Veinipudeli põhja sadestunud pärm. Reaktsioonil tekkinud soolakristallid sadestuvad katseklaasi põhjale. Sadestunud väävel. Uriinist välja sadestuvad mineraalsoolad võivad põhjustada kusekivide teket. | piltl. Aastatega hinge, hingepõhja sadestunud kibedus. *Mälukaardile pidi jääma vaeste inimeste eluhallust, nagu seda hiljem luulessegi sadestus.. E. Siirak. || (üldisemalt:) kogunema, ladestuma. Vabrikute nõgi ja tahm sadestub hoonetele, tänavatele, haljasaladele. *.. tihe tolm, mis hõljus pilvena kõikjal ja mida nagu vastikut hallitust oli sadestunud igale seisvale esemele. J. Kärner.
2. (teat. sademete tekkimise kohta veeauru kondenseerumisel v. veepiiskade külmal pinnal jäätumisel). Õhust sadestuvad kaste, hall ja härmatis. Udupiisad sadestuvad maha.

sagrine ‹-se 4› ‹adj›
sasine, (otsekui) sasitud (näit. juuste, karvkatte, sulestiku kohta). Lapse sagrine pea. Juuksed olid sagrised, nagu oleks neid keegi käega sasinud. Sagrise habemega vanamees. Pika sagrise karvaga rebane. Sagrine koer, vares, raisakotkas. Taeva all uitavatest sagristest pilvedest tuli aeg-ajalt vihmasagaraid. *Ussaiast järelejäänud poste vedeles mitmeaastases sagrises kuluheinas.. M. Traat. || (üldisemalt:) räsitud, korratu välimusega. *Kõik ümberolijad hüüdsid sagriste [= kolkida saanud] kordnike aadressil agaralt mitmesuguseid sõnu. R. Toming (tlk).

üles seadma

1. (toimimis- v. kasutamisvalmina) kohale seadma (esemete, aparaatide, masinate vm. kohta). Kütid seadsid jahiloomadele püüniseid ja raudu üles. Poisid seavad lindudele pesakaste üles. Saali on üles seatud stende ja vitriine väljapanekutega. Kardinapuud ja armatuur on vaja üles seada. Pidulaud seati ruumi puudusel õue üles. Kunstnik seadis oma maalipuki üles. Väljakule seati müügiautomaadid, suur jõulukuusk üles. Matkajad seavad telke üles. Suurde tuppa seati kangasteljed üles. Ehitajad seadsid tellingud, kraanad üles. Piirajad seadsid müüri äärde tormijooksuredelid, kiviheitemasinad üles. Positsioonile seati üles kuulipildujaid, tankitõrjekahureid. Seati üles käärpikksilm. Vastupanuvõitlejad seadsid üles raadiovastuvõtja. Tehases seati üles uus automaatliin. *Minu unistuseks on rändhaigla, mida saab kergesti ühest kohast teise transportida ja kohapeal üles seada. L. Mölder (tlk). | piltl. Püüdis mulle keerdküsimustega lõksu üles seada. || (üldisemalt). Seadis malelaua, malendid, kurnipulgad üles. Perenaine seadis kiiresti kohvipaja üles 'pani kohvivee tulele'. Eestlaste malev oli lahinguks üles seatud. *Siis seadis lauluõpetaja Gallus poiste laulukoori üles kaskedega kaunistatud altari ette. H. Salu.
2. kedagi kuhugi valimiseks esitama. Direktori, presidendi kohale seati üles kaks kandidaati. Seadsime koosolekul üles oma kandidaadi komiteesse. Erakondadel oli õigus üles seada kandidaatide nimekirju. Ta seati saadikukandidaadiks üles ühes maapiirkonnas. Senine president oma kandidatuuri enam üles ei seadnud.
3. tõstatama, püstitama, esitama (näit. eesmärke, ülesandeid). Probleeme, küsimusi üles seadma. Seati üles järgmised põhinõuded. Koosolekul üles seatud eesmärgid, ülesanded. *Öö kestel olid mu mälust veelgi rohkem hajunud need keerulised süsteemid, mida iga magister ja doctor veidi omamoodi üles seadis.. B. Kangro.

sees
I. ‹postp› [gen] ‹sageli asendatav põhisõna inessiivilõpuga›
1. millegi (v. kellegi) sisemuses, pealispinnast sügavamal; millestki ümbritsetuna, mingi piirava ala keskel. Tassi, karbi, ämbri sees. Maja sees oli jahedam kui väljas. Püramiidi sees on vaarao hauakamber. Puu juured on sügaval maa sees. Soonte sees voolab veri. Istub raske kasuka sees. Sumpas lume, lobjaka sees. Pesi linikut leige vee sees. Põrsas püherdab pori sees. Lapsed mängisid liiva sees. Lilled on paberi sees. Udu sees ei näe kuigi kaugele. Rasva sees küpsetatud pirukad. Seina sees oli auk. Ta silmad olid sügaval pealuu sees. Karu elab paksu metsa sees. Lind laulis põõsa sees. Heinamaa sees voolab väike oja. Enne elasime linna piiril, nüüd aga päris linna sees. Tõbi minu sees läks järjest kangemaks. *.. tal poleks mõttessegi tulnud, et lauldakse surnuaia taga, mitte aia sees. A. H. Tammsaare. *Ja õieti ei tahtnudki ta olla käratseva hulga sees. M. Saat.
2. kasut. viitamaks mingis olukorras viibimisele, mingis seisundis olemisele. Oma palehigi sees pead sa leiba teenima. Roomas armu paludes põrmu sees põrandal. Töötasime mootorite müra sees. Siin kisa ja kära sees ei saa naabri jutust küll aru. Ma tahaksin rahu sees 'rahulikult' tööd teha. Jutu sees tuli välja huvitavaid asju. Suure rutu sees unustas ta pooled asjad maha. Sa oled rohkem selle asja sees 'tunned seda asja paremini'. Olime siis veel jõu sees mehed. Meie kauba sees seda tingimust ei olnud. Talukoht oli võlgade sees. Koolmeistrit peeti igal pool au sees. Töö, sport on meil au sees.
3. ‹mõnel juhul asendatav ka põhisõna adessiivilõpuga› (mingi ajaühiku) vältel, kestel, jooksul. Maja peab veel selle aasta(numbri) sees valmima. Mats on oma seitsmekümne eluaasta sees, oma pika elu sees mõndagi näinud. Suve sees pääsesin ainult mõned korrad randa. Maikuu sees teen eksami ära. Tulge laupäeval, nädala sees pole mul aega. Ärkab öö sees mitu korda. Lähemate päevade sees algab kartulivõtt. See pidi juhtuma viimase veerandtunni sees. Vanade päevade, vana ea sees ei pea sa puudust tundma. Selle aja sees, kui ta kaupa uuris, oli rahakott kadunud. Ta ei tee elu sees(ki) 'eales, mitte iialgi' kellelegi kurja. *Et ostuhind nii lühikese aja sees maksta tuli, tegi ostmise väga raskeks. A. Kitzberg.
4. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites inimese, tema siseelu kohta). Mehel on amet kindlalt käe sees. Ükskordüks peaks tal pealuu sees olema. Eks te proovi minu naha sees olla. Kõik ta sees kobrutas pahameelest. Lapse sees ei ole kavalust. *Juba kõneles miski ta sees, et ta oli poissi liiga julmalt kohelnud. P. Viiding (tlk).
5. hrv seas. *Ja sellepärast rõõmustab noor Sikusarv oma sümpaatiat lauluga sellest koolkonnast, mis päris laialt meie noorsoo sees on maad võtnud. J. Smuul.
II. ‹adv›
1. sisemuses, seespool, pealispinnast sügavamal v. millestki ümbritsetuna; koostises, hulgas. Tassis oli piim sees. Kast avatakse, kuid sees pole midagi. Laps lõikas nuku kõhu lõhki, et vaadata, mis seal sees on. Viskas palli umbropsu korvi suunas ja – sees! Paadis oli kaks meest sees. Lasteraamatus peaks palju pilte sees olema. Artiklis on kõik viimse kui üksikasjani sees. Lumi oli sügav, sumpasime põlvini sees. Porisel külavaheteel istub üks auto sees 'on porri kinni jäänud'. Supil, supis pole soola sees. Igas ravimis on pisut mürki sees. *Tüdruk ütles, et kaks kolme olla olnud [lõputunnistusel] sees, füüsikas ja algebras. M. Unt. || ka väliselt, pealispinnal nähtavana. Sokis, sokil on auk sees. Vaas ei pea vett, vist on pragu sees. Autol on külje peal mõlk sees. Pükstel olid teravad viigid sees. Tema juustel püsivad lained hästi sees. || siseruumi(de)s, majas vm. kitsamalt piiritletud alal; ant. väljas. Vihmase ilmaga toimub kontsert sees. Koputasin, kuid sees jäi kõik vaikseks. Mine ometi õue, mis sa kogu aeg sees istud! Nii ilusa ilmaga ei tihka toas sees istuda. Juhataja kabinetis on praegu keegi sees. Läks peatuses perroonile, sest sees 'vagunis' oli väga umbne. Olin kopsupõletikuga hulk aega sees 'haiglas'. Linna sattudes käi ka tädi pool sees 'külas'. Suurfarmis peeti loomi aasta läbi sees 'laudas'. Igas majas on elekter, telefon, soe vesi sees. Müüja ütles, et punast sametit praegu sees 'poes' ei ole. Kui me jaama jõudsime, oli rong juba sees. Kui laev on sees 'sadamas', käib kibekiire lossimine. || kasut. viitamaks kellegi võimu all olekule, valitsemisele. Sakslased, punased olevat maal sees. Linnas on vaenlane sees, sealt peab eemale hoidma. *Rinne oli küla puutumata üle läinud, uus võim oli sees.. K. Saaber.
2. kinnitab, fikseerib mingi olukorra, seisundi olemasolu. a. kasut. viitamaks inimese enesetundele v. siseelus toimuvale. Süda peksab, puperdab sees rõõmust. Süda valutab, väriseb tema pärast sees. Hirm võttis südame sees külmaks. Jooksin kogu jõust, kuni sees hakkas pistma. Vanamees kurtis sees kõrvetisi, valusid. Tundis, et sees kõik keerab 'süda on paha'. Haigel ei püsinud ükski toit sees. Võtab pitsi ja tunneb sees kohe mõnusat soojust. Veel mitu nädalat istus mul nõrkus sees. Nende sõnade peale mehel kihvatas sees. Väliselt on ta rahulik, aga sees keeb ja kobrutab viha. Tal oli Maimu vastu väike vimm sees. Toomal on lapsest saati ettevõtlik vaim sees. Poleks arvanud, et tal veel vanad vigurid sees on. Tädil paistab veel küllalt särtsu sees olevat. Kohe näha, et sul teised tuurid, teistsugune olemine sees. Mul on kohe niisugune tunne sees, et midagi on juhtumas. Arst tegi kindlaks, et haigel on hing, eluvaim veel sees. Süüa anti vangidele ainult niipalju, et neil hing sees seisis. *.. mõni kissitas silmi, teine köhis paukudes, inimestes oli veel talv sees ega tahtnud sealt kuidagi taganeda. M. Traat. b. kasut. üldisemalt viitamaks millegi toimumisele v. esinemisele. Tal olid tüdrukuga juba ammu sotid, plaanid, head suhted sees. Hobusel on hea hoog sees. Õppimisel oli kõva hoog sees. Oskab tegutseda nii, et igal asjal on jooks sees. Nüüd pole tal küll muud kui minek sees. Kaubal peab ikka kasu sees olema. Selles loos on vist oma mõte, iva, tuum, tõetera sees. Traktoril oli käik sees 'sisse lülitatud'. Suvel on treeningutel pikem vahe sees. Varsti on meil pühad sees. Kirik on sees 'jumalateenistus käib'. *Merekoolis olid Kasel kõvad järjed sees, aga nüüd ainult lakub.. A. Hint.
3. (piltlikes väljendites). On ninapidi raamatus sees. Autol oli sada sees 'sõitis sajase kiirusega'. Vana autologu, mootoril vaevalt hing sees. Ella on Atsist lootusetult sees 'armunud'. Oligi poiss oma valega sees mis sees 'valelt tabatud, valega vahele jäänud'. Sulasel on terve suve palk sees 'välja võtmata, kätte saamata'. Mehel olid kõvad aurud sees 'oli alkoholi pruukinud'. Taadi jutul on konksud sees. *Aga muidu ma olen Tallinna kirjanduslikus elus kõrvuni sees. M. Raud.

seestuma ‹37›
(kurja vaimu kohta:) inimesse asuma, teda sel kombel oma võimusesse võtma; kurjast vaimust vallatud, haaratud olema. Saatan polevat kunagi proovinud seestuda tõelise uskliku hinge. Kuradist seestunud naine. Oht seestuda deemoneist. || hrv (üldisemalt). *Teist, Paul, ainult teist on seestunud kogu mu hing ja kogu mu ihu. A. Kurfeldt (tlk).

see|sugune ‹pron›
näitav omadussõnaline asesõna; sün. selline, niisugune
1. sisaldab viidet ümbritsevale tegelikkusele: osutatava moodi, sellega sarnanev. Seesugused kartulid paneme teise korvi. Kas teil seesuguseid nööpe on veel järel? „Seesugune mu kleit ongi,” lõpetas ta joonistamise. Seesuguseid kombeid õpetatakse maast-madalast. | ‹substantiivselt›. Näita oma kingi; jaa, just seesuguseid oleks mulgi tarvis. Küll on hea inimene, teist seesugust sa ei leia.
2. sisaldab viidet eelnenud tekstis mainitud v. järgnevas mainitavale tunnusele v. iseloomustusele. Sa oled paha ja jonnakas, seesugust last ei julgegi teatrisse kaasa võtta. Anu osutus just seesuguseks naiseks, nagu olema peab. Teist seesugust sõpra ma enam ei leia. Ära käi küürus, viimati jäädki seesuguseks. Ennu polnud veel kunagi seesugusena nähtud. Miks ta nii sünge on? – Ta on alati seesugune. Armastan seesugust karget päikselist talveilma. Ükskord juhtus taas seesugune lugu. Peame minema hakkama, seesugune on minu arvamus. Taskurätt on seesugune asi, mis peab ikka kaasas olema. Ma ei leia seesugust nõu, kuhu marjad panna. Siin kehtib seesugune seadus, et kõik löövad kaasa. Jõgi on siin seesugune, et suvel saab kuiva jalaga läbi. Poes ei leidunud midagi seesugust, mida osta oleks tahtnud. *.. kõikidel ei ole seesugust vankumatut usku nagu sinul, Hegesias. L. Metsar. | ‹substantiivselt›. Ta hoopleb küll, aga eks seesuguseid ole ennegi nähtud. Miks sa seesugustega sõbrustad? Koob kindaid, salle ja muud seesugust. *Paulil on võrgutaja välimus, seesugused meeldivad tüdrukutele.. J. Semper.
3. üldisemalt, konkreetse viiteta; ka kergelt nentiv rõhutu sõna. Tema on meil seesugune... unistaja. Vanaisa oli seesugune suur ja tugev. Õhk oli seal seesugune paks ja raske. Toob küll see-, küll teistsuguseid ettekäändeid. *Aga üldiselt ei seisa küsimus lõpplahenduses, vaid probleemis kui seesuguses. L. Vaher.

segadus ‹-e 5› ‹s›

1. korralagedus, korratus, segiolek esemete paigutuses. Suur, täielik, kohutav segadus. Majas oli kolimisaegne segadus. Sahtlites valitses selline segadus, et polnud võimalik midagi üles leida. Neiu seisab nõutult keset korrastamata toa segadust. Täpse töö juures ei saa segadust sallida. *Nende ümber arssinakõrgustel puuhiiglaste kändudel ja kändude vahel oli kaootilises segaduses kuuseokste ja laasimata palgilatvade ladestis.. A. Kalman. || (üldisemalt:) ebaselgus, segane olukord. Ideeline, teoreetiline segadus. Segadus suure ja väikese algustähe tarvitamisel. Pangaülekannetega juhtus mingi segadus. Segadust tekitab nii reeglite rohkus kui nende puudumine. Rahapuudus tõi segadust abikaasade suhetesse. Asutuse dokumentides valitseb suur segadus. Riigipöördele järgnenud segaduste periood. Segadustele riigis tuleb teha lõpp. Maletaja kasutas vastasmängija viivitust segaduste loomiseks kuningatiival. *.. koolis on kaksikutega selles küsimuses, et kes on kes, alalõpmata üks suur segadus. H. Väli.
2. (inimeste, loomade kohta:) paanika, arutu siia-sinna tormamine ja sagimine. Plahvatuse järel tõusis üldine segadus. Väljapääsu juures tekkis segadus ja rüselemine. Autoõnnetus tekitas tänaval rohkesti segadust. Liigne kiirustamine toob rivisse segadust. Külas algas vaenlase lähenemisel segadus. Taganeva vaenlase leeris valitses kohutav segadus. Koera ilmumine tekitas lambakarjas segadust. *Nad [= linnaelanikud] põgenevad. Oi, missugune segadus! O. Luts.
3. (tundemaailma kohta:) häiritud olek, hämmeldus, nõutus, kahevahelolek vms. Turske maapoiss ei lase end tülitajast segadusse viia. Vahelehüüded ajasid esineja silmnähtavasse segadusse. Laps sattus etteheitest, ootamatust küsimusest segadusse ja puhkes nutma. „Kuidas nii?” sattus Otto segadusse. Olin segaduses ega teadnud, kuidas toimida. Ristteel jäädi segaduses seisma: mis suunas minna? Naise meeli haaras veider segadus. Hinges valitseb segadus. Poisi segadus tegi teistele nalja. Ta ei suuda varjata oma mõtete ja tunnete segadust.
▷ Liitsõnad: meel(t)e|segadus, vaimusegadus.

segu ‹11› ‹s›

1. kahe v. enama aine koosesinemine, kus komponendid pole omavahel keemiliselt ühinenud; erilaadsete ainete mehaanilise segamise v. segunemise tulemus. Õhk on gaaside segu. Õhu ja atsetüleeni segu on plahvatusohtlik. Must püssirohi on kaaliumnitraadi, väävli ja puusöe segu. Lubja ja liiva segu. Mört on sideaine, peene täiteaine ja vee kivistuv segu. Turba, kompostmulla ja kõdusõnniku segu. Kahjurite tõrjeks kasutatakse mürkainete segusid. Oskab viskist igasuguste lisandite abil huvitavaid segusid valmistada. Mahl villitakse pudelitesse kas puhtalt või segus teiste mahladega. Rinnapiima asemel anti imikule mitmesuguseid segusid. Keetis kohvi mitme sordi segust. Odra-kaera segust jahvatatud teraviljajahu. *Putukaid püüti hävitada seguga, mis koosnes petrooleumist, bensiinist, tärpentinist ja teistest laeval leiduvaist vängemaist aineist.. R. Kurgo.
▷ Liitsõnad: betooni|segu, gaasi|segu, heinaseemne|segu, jahutus|segu, kütte|segu, mulla|segu, määrde|segu, pahtel|segu, puiste|segu, rohu|segu, seemne|segu, sööda|segu, süüte|segu, toite|segu, täite|segu, vürtsisegu.
2. (üldisemalt:) kahe v. enama erilaadse nähtuse, omaduse vms. segunemise tulemus. Tolleaegne hõim kujutas endast europiidse ja mongoliidse inimtüübi segu. Lapse välimus on segu mõlemast vanemast. Kutsikas polnud puhast tõugu, vaid hundikoera ja karjakrantsi segu. Tema riietus oli kentsakas: mingi segu era- ja sõjaväeriietusest. Külas räägitakse vene keele ja kohaliku karjala murraku segu. Giidi jutt on segu ajaloost ja anekdootidest. Kellahelina ja orelimängu segu. Remondihaisude ja toidulõhnade segu. See lillepeenar on kirev värvide segu. Erinevate stiilide segu. Iroonia ja põlguse segu. Näoilmes oli segu imestusest ja kahtlusest. *Inimene on alati kummaline segu pühakust ja saatanast, olgu ta hispaanlane, polüneeslane või viiking. A. Maran (tlk). || (eri taimeliikide koosesinemise kohta). Mets oli männi ja kuuse segu. Kõrsheina külvatakse tavaliselt mitme liigi seguna. Hernest kasvatatakse puhaskultuurina või segus kõrrelistega. Maitsekas aednik hoidub tihedalt täis istutatud puude, põõsaste ja lillede segust.
3. van segadus. *Otse õudne oli seda hirmsat segu ja korratust vaadata, oleks tahtnud kohe käed külge panna kasimiseks. M. Metsanurk.

segunema ‹37›

1. segu (1. täh.) moodustama, seguks muutuma. Gaasid, hoovuste veed segunevad omavahel. Soe õhk seguneb põhjast tuleva külmema õhuvooluga. Vesi ja õli ei segune hästi. Piiritus seguneb veega. Karburaatoris seguneb vedelkütus õhuga. Toit seguneb maos maomahlaga. Lumi segunes poriga, moodustades püdela massi. *Ta habemes segunesid sülg ja higi. S. Kadari (tlk).
2. (eri nähtuste, omaduste vms. omavahelise liitumise, ühte-, kokkusulamise kohta). Looma kaitsevärvus seguneb ümbritseva looduse toonidega. Kaaslase sõnad segunesid rongimürinaga. Kuusevaigu ja kaselehtede segunenud lõhn. Hüüded segunevad arusaamatuks lärmiks. Lootus ja meeleheide segunesid teravaks hingepiinaks. Lasta salatil seista, et maitsed seguneksid. *Kõik segunes mingiks ebamääraseks mõisteks suvest, merest, tahmast ja üksindusest. E. Rängel. *Järve ta enam ei näinud, see segunes ühte pilkase pimeda ööga. E. Männik. || (inimeste, inimrühmade kohta). Pikapeale hakkavad eri seltskonnad segunema. Kui võõristusest üle saadi, segunesid poiste ja tüdrukute rühmad omavahel. Nad seisid algul eemal, kuid segunesid siis teistega. Taganevad väed segunevad põgeneva rahvahulgaga. Kaks poistekampa segunes mängusõjas ühte. Piirialal on kaks rahvast segunenud 'asuvad segamini'. *Jooksjad segunesid rahvaparve küla tänaval. F. Tuglas. || (eri rasside, rahvaste, hõimude veresugulusse sattumise kohta). Sisserändajad segunesid kohalike rahvastega. Enamik liivlasi on segunenud lätlastega. Juudid ja araablased ei segune omavahel. *Oli ilmne, et selles naises oli segunenud mitme tõu veri.. A. Kurfeldt (tlk).
3. segi minema. Kündmisel muld seguneb. Vedelik, moos seguneb, kui purki loksutada. Kultuurid segunevad sajandite vältel. || (üldisemalt:) millegagi läbisegi v. koos esinema v. sellele lisanduma. Ida-Aasias seguneb parasvöötme taimkate lähistroopilisega. Tumedate juuste hulka hakkab segunema üksikuid halle karvu. Realismi on segunenud romantismi sugemeid. Mälestustega segunesid uued muljed. Teoses seguneb tõde väljamõeldisega. Kurbusega segunenud rõõm. Juku näol segunevad lootus, kahtlus ja põnevus. Kõnesse segunes nukrusenoot. *Siis segunes kõik ühes pööritavas möllus: plangud murdusid kui papist, sõidukid kukkusid kummuli nagu mänguasjad, inimesi langes otsekui sääski. F. Tuglas.

seiid ‹-i 21› ‹s›
Muhamedi järglaste (mõnes islamiriigis ka üldisemalt valitsejate) tiitel

seilama ‹seilata 48›
purjetama. Seilab oma purjekaga Hiiumaale, Soome sadamatesse, ümber Aafrika. Jaan seilab merel juba viiendat aastat. Peeter on seilanud Läti laevadel tüürimehena. Kõik lähimered on tal läbi seilatud. Purjelaevad seilasid mööda meresid, üle ookeani. Eesti lipu all seilav kuunar. | piltl. Pilv seilab üle taeva. Kotkas seilab uhkelt õhumeres. Tavakodanik ei tea, milliste karide vahel tõlkija peab seilama. *Mõne aasta, tuul purjedes, seilanud, .. hakkas ta elutaevasse kogunema halvemaid aegu kuulutavaid pilvi. I. Jaks. || (üldisemalt igasuguse laeva kohta). Meie traalerid seilavad Põhja-Atlandi vetel. Maailma meredel seilab sadu suuri ristluslaevu.

seisma ‹seista, seisan 44›

1. (inimeste ja loomade kohta:) hrl. jalgadega millelegi toetudes püstiasendis olema. Seisab kivil, pingil, mingil alusel. Poiss seisab kiigelaual, vankris, koorma otsas püsti. Keegi seisab keset õue, ukse taga, väravas, väraval. Seisis laua taga, tahvli juures, kõnepuldis. Seisab sirgelt, liikumatult, kühmus, vabalt. Laps seisis, jalad harkis ja kõht punnis. Rivis seisvad sõdurid. Kikivarvul, ühe jala peal ei seisa kuigi kaua. Mõned istusid, mõned seisid. Mis te seisate, istuge ometi! Suurest väsimusest seisin vaevu jalul. Pakub külalisele istet, ise jääb seisma. Õpetaja käsutas klassi püsti seisma. Fotograaf seab lapsed kolme ritta seisma. Mati seisis 'jäi, asus seisma' maaliva kunstniku kõrvale. Invaliid ajas end vaevaliselt karkudele seisma. Õpilased seisid ringis ümber õpetaja. Ta paremal käel seisab tütar, vasemal poeg. Seisa siin ja oota! Avanud ukse, seisan silm silma vastu kellegi tundmatuga. Kes seismast väsib, kükitagu. Kunstnik on kujutanud teda seisvas poosis. Eks katsu käte, pea peal seista! Loom seisis hüppevalmis. Koer küsis tagajalgadel seistes süüa. Mehed seisavad vastamisi nagu tigedad kuked. Seisab nagu nui nurgas, nagu post, nagu soolasammas. Poiss seisis nagu vaene patune. *„Võta hobune lahti!” käskis Vello. „Kaua loom rakkes seisab.” E. J. Voitk. | piltl. Praktiline inimene seisab kahe jalaga maa peal. Vanaisa seisis ühe jalaga, teise jalaga juba hauas. Ta ei taha vanematest sõltuda, vaid omal jalal seista. Haige tunneb, et seisab kodustel tee peal, risti teel ees 'on takistuseks'. Ei maksa uue poole seljaga seista 'olla uue vastu'. Tundis, et terve klass seisab tema poolel, tema selja taga. Kes selle varjunime taga seisab? Seisab elutee algul, teelahkmel, kuulsuse tipul, viiekümne lävel. Seaduse silmis seisame kõik ühe pulga peal. Seisame oma kogemuste najal. Seisab varguse pärast süüpingis, kohtu all. *Et valgus võidab, selles olime Erikuga surmkindlad, sest võitlus selle eest käis igal pool. Ja selle najal meiegi püsti seisime. H. Laipaik. || (pikemat aega teat. eesmärgil). Roolis, vahis, vahipostil seisma. Kirstu juures seisavad auvalves lahkunu töökaaslased. Seisti tundide viisi sabas, järjekorras. Vallatul poisil tuli pahatihti nurgas seista.
2. (millegi kohta:) jalgadele vm. toetudes püstiasendis olema. Kolme jalaga taburet ei seisa kindlalt. Vedur seisab ratastel. Jõulukuusk pandi metallist jalaga toanurka seisma. Tee ääres seisab kilomeetripost. Ehitusplatsil seisis kõrge tornkraana. Nisu seisis nagu müür. Kolm kõrvuti seisvat kastanit. Mäe otsas seisab tammesalu. Kahel pool teed seisid õitesse mattunud majad. Et lobudik püsti seisaks, pandi seintele toed alla. Põllul seisavad reas viljarõugud. Mesilastarud seisavad ridadena. Akna all seisab laud. Taburetil seisab veeämber. Pani raamatu riiulile teiste vahele seisma. Vikat seisab seina najal. Külma pärast seisid ihukarvad püsti. Vanamehel ei seisa enam kõnek peenis ei jäigastu. Tühi kott ei seisa püsti. *.. tema uhke pea seisis tugevatel õlgadel püsti, kui ta möödus Martat märkamata. E. Rängel. | piltl. Totalitaarne riik seisis savijalgadel. See asutus seisab püsti loterii ja hasartmängude varal. Asja lahendus seisab veel mõningate formaalsuste taga. Minevik seisis kogu aeg ta kõrval. Märkas, et kevad seisab juba ukse ees. See sündmus seisis tal üha silme ees. Surm seisis silma ees, suu ääres. *.. kuid et laeva valmis teha, pidi siin ka lell Tõnise rahavägi järel seisma. A. Hint.
3. (üldisemalt:) olema; asuma, asetsema. Noormehel seisis kübar uljalt kuklas. Uksel seisab mingi silt. Lõunaajaks peab toit laual seisma. Kontuse talu seisab maanteest üsna kaugel. Linn seisis mägede vahel orus. Surnuaed seisab mäerinnakul. Laevad seisavad sadamas, reidil. Must pilvesein seisis silmapiiril. Päike seisab seniidis, pooles lõunas. Meri olevat varem kõrgemal seisnud. Tal seisid pisarad silmas, kurgus. Otsaesisel seisab külm higi. *Meil oli suur kahekordne maja ja meie eneste tarvitada seisis tervelt kuus tuba. A. Jakobson. *Seisis lõpmatu vaikus üle maa ja taeva, suur ja hirmuäratav. J. Vahtra. | piltl. Kodused tööd seisavad ikka naise õlul, kaelas. Mul seisis paras vastus kohe keelel. Räägi siis, mis sul südame peal seisab! Meil seisab ees pikem matk. Olen mitu korda seisnud surmasuus. Kõrgel ametikohal seisnud isik. Nüüd seisame küll keerulise küsimuse ees. Kahekümneaastasel seisab elu alles ees. Purjelaevad seisid tollal oma hiilguse tipul. Kunst seisab ilu teenistuses. Kodukaunistamine seisab alles madalal järjel. Uudistesaates seisab esiplaanil poliitika. Teen kõik, mis minu võimuses seisab. Tundsin, et õigus seisab minu poolel. Koolmeister seisis suures lugupidamises, suure au sees. Ta ei seisa oma ülesannete kõrgusel. Ülemuste juures seisab ta heas kirjas. Kui vaja, tuleb poisilgi mehe eest seista. *Niisugune tõele väga lähedal seisev pilt saadi metsavahipoju jutustusest, kes oli lugu pealt näinud.. E. Krusten. || (harjumuspärases, teada olevas kohas). Aiatööriistad seisavad kuuris. Ma ei tea, kus teil väravavõti seisab. Sõnaraamatud seisid tal alati käepärast laual. Kus tal see raha seista võiks? || (mingis asendis v. seisundis). Rukis seisis juba hakkides. Puud-põõsad seisavad kevadel õieehtes, talvel raagus. Uks seisis öösel lukus. Aken seisis pärani lahti, veidi irvakil. Turbasoo seisab leekides. Maja seisis varemeis. Laev seisab ankrus, triivis. Vihad seisid saunaesikus valmis. See krunt pidavat müügil seisma. Kõrb on seisnud talus ainult sõiduhobusena. Karjamaa seisab kevaditi kaua vee all. Musta kuningas seisab aktiivselt. Etturid ei pääsenud liikuma, sest valge vankrid seisid nii hästi. Spasski seisab paremini Larseni vastu. Lapse silmad ei tahtnud väsimusest enam lahti seista. Silmad seisavad tal sageli pisarais, vees, vett täis. Ema süda seisab vaevas, mures. Meeleolu seisab elevil. | piltl. Pärast vanemate surma seisin ilmas nagu täiesti üksi. Töö seisab laokil, aga mehed purjutavad. Oma teadmiste poolest seisab ta meist palju kõrgemal. See juhtum seisku ainult meie endi teada. Tuleb uurida, kuidas asjad, lood seisavad. *Ta süda hakkas aimama, mis nende sõnade taga varjul seisis. A. Saal. || ka piltl (kellegagi v. millegagi mingis vahekorras). Sõjajalal, vaenujalal seisma. Seisab naabritega heal jalal. Igaüks püüab seista ülemusega heades suhetes. Meie perekonnad seisid elavas läbikäimises. Need asjad peavad omavahel mingisuguses ühenduses seisma. Seisan teie teenistuses, käsutuses. Talupojad seisid mõisniku rõhumise all. Vanemad seisid ägedalt poja väljavalitu vastu. Kuuldavasti seisvat ta naise päka all. Ada oli talle kunagi väga lähedal seisnud. Ta on seisnud loodusega silm silma vastu. Päranduse asjus seisis õde vennaga vastamisi. Luule seisab tegelikust elust eemal. || kirjas, kirja pandud, loetav olema. Loeb ette, mis paberil seisab. Kas nendes paberites siis midagi täpsemalt ei seisa? Lehes seisis rasvaste tähtedega trükitud kuulutus. Raamatus, õpikus seisab selle kohta ainult paar rida. Nõnda seisab piibliski. Visiitkaardil seisis: Meelis Mägi, fotograaf. Kirja lõpus seisab allkiri. Silmad ei seleta hämaruses, mis sildil seisab. Nimekirjas seisis 18 inimest. Nõnda seisab siin must valgel lugeda. *„Kas sa usud, et inimese saatus seisab tähtedes üleval?” küsis Johannes viimaks. B. Kangro.
4. mingis kohas v. seisundis püsima; vastu pidama, säilima. Põrmugi ei seisa kodus, muudkui hulgub ringi. Haige ärgu kõndigu ringi, vaid seisku voodis. Kiusliku perenaise juures ei seisa teenijad üle ühe kuu. Poiss mujal ei seisakski kui sadulas. Laps on ära hellitatud, mujal ei seisagi kui süles. Poiss on nagu elavhõbe, ei seisa pudeliski. Õppisin basseinis vee peal seisma. Et kübar peas seisaks, õmble pael külge. Nõel ei taha kuidagi seista külmast kangete sõrmede vahel. Tuba on kaua kütmata seisnud. Majal on uksed-aknad sisse löödud, aga seinad seisavad. Kaua see vana lobudik veel ülal seisab? Ega sinu suu naljalt kinni ei seisa (inimese kohta, kes ei oska vait olla). Tema suu seisab kindlalt lukus. Laps seisku vait, kui teised räägivad. Taat seisab ikka veel hinges, elus. Kanna hoolt, et seisaksid vormis. Tema käe all seisab majapidamine alati korras. Maja, korter on juba pikemat aega tühi seisnud. Saar seisis sajandeid asustamata. Imelik, et põrand nii puhas seisab. Ootan ja ootan, aga telefon seisab tumm. Terve suve on seisnud ilusad ilmad. Suvel seisavad õhtud kaua valged. Jää seisis tiigil kuni kevadeni. Pani kala külmkappi, et see värske seisaks. Märg suhkur ei seisa. Keeda moos läbi, siis seisab kauem. Kaua koeral vorst kaelas seisab. | piltl. Jaani käes raha ei seisnud. Poisil seisavad peas ainult autod. See sündmus seisab mul eluaeg meeles. Telefoninumbrid ei taha meeles seista. Teenib vaid nii palju, et hing sees seisab. Mõtted seisavad üha ootamatu kohtumise juures. Niikaua kui maailm seisab, jäävad ka vastuolud. Ülekohus ei seisa kotis. *Vanamees seisis nädal aega pilves, siis leppis.. A. Hint. *Maarahva, talupoege vaba maa, / jää vabaks sa! Jää seisma sa! H. Visnapuu.
5. ühel kohal olema; mitte liikuma v. tegutsema. Elav laps ei seisa paigal minutikski. Seisan tükk aega aru pidades paigal, enne kui uuesti minema hakkan. Paat, jääpank seisis tükk aega paigal. Jõevool on nii nõrk, et vesi seisab peaaegu paigal. Võõras jäi uksele seisma. Anni jäi ootamatusest tulbana seisma. Külamees tõmbas hobuse seisma. Seiske, mis te tormate! Malev seisab linnuse all laagris. Rinne seisis parajasti Väike-Emajõe joonel. Vaenlase edasitung pandi seisma. Rong seisis jaamas mitu tundi. Auto nõksatas seisma. Tormiga pannakse laevaliiklus seisma. Masin, mootor seisab. Kell oli seisma jäänud. Vabrik kord töötab, kord seisab. Oli raske majanduskriis: mitmed tehased ja ettevõtted jäid sootuks seisma. Töö jäeti seisma ainult pühapäevaks. Vihmaga põllutööd seisid. Talvel kaubavedu saarele seisab. Sõda pani majanduse arengu seisma. Otsitakse kiiresti uut õpetajat, kooli ei saa ju seisma jätta. Ajaleht 'ajalehe väljaandmine' pandi seisma. Perenaise käed ei seisa iial paigal. Teadja osanud verd seisma ja jooksma panna. Süda ähvardas seisma jääda. Haigel jäi hingamine seisma. Tuulgi jäi seisma 'vaikis, lakkas'. *Haav mädanes ja seda ei saadud kuidagi seisma panna. Joh. Tamm (tlk). | piltl. Mehe silmad jäid nagu naelutatult neiu peale seisma. Pika ootamisega jäi mõtegi peas seisma. Aeg, meie elu ei seisa paigal. | seis(a) (käsklusena, käsuna). Rühm, paigalsammu marss, seis! Seis! Käed üles! „Seisa!” kisendas keegi põgenejale järele. || (tegevuseta, liikumata, kasutamata oleku kohta). Aktiivsel inimesel on piin jõude seista. Lase mul ka midagi teha, mis ma muidu seisan! Müü auto ära, mis ta niisama seisab. Tuhandeid hektareid soostunud maad seisis kasutult. Raha seisab pangas mustade päevade jaoks. Riputas kleidi kuni järgmise peoni kappi seisma. Ladudesse seisma jäänud kaup. Käsikirjad jäävad toimetusse liiga kauaks seisma. Ei tea, kus see kiri nii kaua seisnud on? Kangas seisis poes terve suve, keegi ei ostnud. Liha pannakse marinaadi ja jäetakse ööpäevaks seisma. Valmis segatud tainas peab paar tundi seisma. Enne trepi ehitamist lastakse pinnasel seista ja vajuda. See konjak on kümme aastat seisnud 'laagerdunud'. Võttis pitsi kanget kadakamarjade peal seisnud viina. Hõbe läheb seistes tumedaks. Seisev vesi läheb haisema. Võil oli seisnud maitse. Seisnud ja läppunud õhk.
6. kellegi v. millegi eest hrl. rääkimisega kaitsvalt välja astuma v. vastutama. Ta ei oska, julge enese eest seista. Ta on sind kogu aeg nöökinud, ja sina seisad veel tema eest! Igaühe eest ma küll seisma ei hakka! Ema on alati valmis tütre eest seisma. Terve elu on ta eesti keele eest seisnud. Seisab kindlalt uuenduste, oma õiguste eest. Mis ma öelnud, selle eest tahan ka seista. Kes seisab selle eest, et see lugu tõsi on? *Sealt tullakse juba, ja kui teid siit leitakse, siis ei või ma millegi eest seista. A. Saal.
7. ‹inessiiviga› seisnema; olema. Ma ei taipa, milles asi seisab. Asi ei seisnud üksnes reisirahas, vaid palju enamas. Asi seisab selles, et.. Küsimus seisis ainult põhimõttes. Põhiline häda, viga seisab selles, et pole õiget peremeest. Milles seisab sinu töö? Arvas ekslikult, et õnn seisab rikkuses. Ma ei teagi, milles tema süü õigupoolest seisis. *.. mõnda aega ei hooligi Hans tööst, sest ega elu mõte ju rassimises ja orjamises seisa. H. Sepamaa (tlk).

sektor ‹-i, -it 2› ‹s›

1. mat tasandil joonega piiratud kujundi osa, mille eraldavad kaks kujundi sisepunktist lähtuvat kiirt; ruumis pinnaga piiratud keha osa, mille eraldab keha sisepunktis paikneva tipuga kooniline pind. Ringi, kera sektor. Sektori tipp. Sektori pindala, ruumala.
2. lõik, ala, osa. a. (konkreetsemalt, näit. radiaalselt eraldatuna). Juusturatta sektorid. Õuna, tomatit sektoriteks lõikama, jagama. Staadioni sektorid. Väed asusid pealetungile mitmes sektoris korraga. Elas Berliinis USA sektoris. b. (üldisemalt, abstraktsemalt). Avalik sektor see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ning -ettevõtted. Kolmas sektor ühiskonna see osa, mis ei kuulu avaliku võimu ega ärisektori alla, mitteriiklikud organisatsioonid ja mittetulundusühendused. *Mööblivalmistamise kõrval sai tisleritöös teiseks tähtsaks sektoriks taluelamutele uste ja akende tegemine. A. Viires.
▷ Liitsõnad: ida|sektor, läänesektor; laske|sektor, rünnaku|sektor, tule|sektor, vaatlussektor; era|sektor, majandus|sektor, riigi|sektor, ärisektor.
3. asutuse v. organisatsiooni osakond. Töötas majandusinstituudi keskkonnaökonoomika sektoris. Sektoris oli nõupidamine.
▷ Liitsõnad: arheoloogia|sektor, keele|sektor, leksikoloogia|sektor, murdesektor.

selg|roogne

1. ‹s› selgroogsed pl zool keelikloomade alamhõimkond, kellel on aju kaitseks arenenud selgroog ja kolju (Vertebrata); (üldisemalt:) kõik keelikloomad. Imetajad, linnud, kahepaiksed jt. selgroogsed.
2. ‹adj› selgroogu omav. Selgroogsed loomad.

selline ‹-se 4› ‹pron›
näitav omadussõnaline asesõna; sün. niisugune, seesugune
1. sisaldab viidet ümbritsevale tegelikkusele: osutatava moodi, sellega sarnanev. Näed, ainult selliseid ploome võib võtta. Kui palju selline kübar maksab? Teine selline king on kadunud. Täht A on selline. | ‹substantiivselt›. Vaata neid albumeid, mina sain sünnipäevaks ka sellise.
2. sisaldab viidet eelnevale (v. järgnevale) tekstile; viitab mainitud v. kirjeldatud tunnusele v. iseloomustusele. Ta ületas 2 meetri piiri, kuid selline tulemus ei rahuldanud teda veel. Ei olnud vanasti elektrit ega gaasi ega midagi sellist. Mul on selline tunne, et täna juhtub midagi. Ehitusele vajatakse sellist meest, kes tunneks puutööd. Ümberkaudu on veel palju selliseid kohti, kus me käinud pole. Kasutati selliseid materjale nagu liiv, savi ja kruus. Siinne ahi on selline, mis üldse ei tõmba. Aeg valiti selline, kus teisi ei olnud kodus. Olukord kujunes selliseks, nagu olin kartnudki. Sellist asja, et mulle valetatakse, ma ei salli. *Ilm pööras jahedaks ja vihmaseks ning jäi sellisena pikemaks ajaks püsima. M. Traat. | ‹substantiivselt›. Ta lobiseb liiga palju, sellist ei maksa usaldada. See sõna väljendab üllatust, ehmatust või muud sellist.
3. kõnek üldisemalt, konkreetse viiteta v. kergelt nentiv rõhutu sõna. Ta koer oli selline tilluke karvane pundar. Kauss oli selline loperguste külgedega. Mul on täna selline uimane olemine. Ah, ta on selline joodik ja laaberdaja. Ja kes sa selline üldse oled? Võistlemine kui selline teda ei huvitanud. *Sihvakas säär on küll ja ilus liigutus, selline lõtv ja pehme. V. Lattik. | (pahameeleavaldustes). *Va reo, linnavurle selline! Laskis jalga, katsu nüüd keset kibedat tööaega uut poisi leida. H. Laipaik.

sihitama ‹37›

1. (saadetise) sihtkohta määrama; saadetist suunama. Postisaadetist, teadet sihitama. Kiri on valesti sihitatud.
2. sõj liikumiseks vajalikke parameetreid edastades sihtmärgile juhtima (selle hävitamiseks). Lennukit, raketti, allveelaeva sihitama.
3. (üldisemalt:) suunama. *.. sihitab oma tüükase nina taeva poole. O. Luts.
4. sihti (3. täh.) v. sihte rajama. Maa-ala sihitama.

sihtima ‹sihin 42›

1. midagi vajalikku asendisse v. suunda seadma, mingis suunas juhtima. a. (tabamise, pihtasaamise eesmärgil). Varblane sihib kassile nokaga silma. Sihtis vastasele hoobi näkku, vastu nina. Sihtis hoobi pähe, aga tabas kätt. Sihib teist kiviga. Pikadoor sihib oma pikka oda. Saatis teise hästi sihitud paremsirgega istukile. Pussitera läks veidi kõrgemale, kui oli sihitud. Kütt sihib lindu, looma. Sihtis vastast revolvriga, automaadist. Laadis püssi, tõmbas vinna ja sihtis. Sihtis kaua, aeglaselt, ruttamata. Sihib ühe, mõlema silmaga. Ta ei oska lasta, kogu aeg sihib (märgist) mööda. Üks sihtis südamesse, teine käsivarde. Sihtis vastasele keset rinda ja tulistas. Tõstis püstoli ja tulistas sihtimata. Täpselt sihitud lask, kuul, nool. b. (üldisemalt). Sihtis binokli lavale. Sihtis oma pilgu otse teise silmadesse. Sihtis silmad maha, lakke, maja poole. Seisab, silmad ainiti lähenevale laevale sihitud. Poiss sihtis sammud tüdrukute suunas. Autojuht sihtis meile tuledega otse näkku. Plõksuvad võitjale sihitud fotoaparaadid, kaamerad. *Kui ei ulatu [nöör], lööme vaiad, sihime piirjoone vaiasid mööda. M. Metsanurk. c. sõnu, kriitikat vms. kellelegi v. millelegi, kellegi v. millegi vastu suunama. Sihib oma luuletustega neiu südamesse. Artikkel on sihitud korruptsiooni vastu. Esinejat vihastasid tema pihta sihitud vahelehüüded. Kohtualuse rünnak oli sihitud tunnistajale. Hoidku alt, kelle vastu see viha sihitud! Kellele su sõnad on sihitud? Nende sõnadega sihtis ta laialt levinud eelarvamuse pihta. Sihtis jutujärje uue kandi peale.
2. millegi peale v. mingisse suunda näitama, osutama. Sihtis sõrmega silmapiirile. Lapsi üle lugedes sihtis kasvataja neid järgemööda näpuga. Isa sihtis poega nimetissõrmega: „Sa valetad!” Sõrm sihtis allkirja. Teeviit sihtis otse metsa. *Nüüd hakkaski eit otsima noort kuud sealt, kuhu vanamees oma kirvevarrega ette sihtis. E. Krusten. || millelegi, kuskile suunatud olema; sirutuma. Kahelt poolt sihivad lava filmikaamerad. Autolaternad sihivad otse aknasse. Õhutõrjepatareide torud sihtisid läände. Kirikutorn sihib kõrgusse. Mäetipul sihib taevast vaatetorn.
3. mingit sihti, eesmärki taotlema, midagi sihiks võtma; kuhugi v. millegi poole püüdlema, kellekski saada tahtma. Sihib esimest auhinda, Nobeli preemiat. Meie klassi meeskond sihtis võitu, võidule. Sihib oma elus kaugele, kõrgele. Sihib paremat kohta, tasuvamat tööd. Meie klassist sihivad kõik Tartusse, ülikooli. Nii et sihid direktoriks? Sihib jõukasse tallu koduväiks. Ise sihtisid seda maja, tahtsid ära osta. See vana jäär sihib minu tütart! Ta ei sihi sinu tütart, vaid vara. Kuhu sina minema sihid? *Teie ei arvesta praegust majanduspoliitikat, mis sihib elustandardi normimise poole. M. Saareots. || vihjama, kaudselt mõista andma. Ma ei mõista, kuhu sa oma jutuga, sõnadega sihid. Sain aru, millele sa sihid.
4. vaatama, vahtima; uurivalt, hindavalt silmitsema, takseerima. Pilk sihib kaugusse, pimedusse. Kõigi pilgud sihtisid tulijat. Sihtis teist imeliku, hävitava pilguga. Külitas maas ja sihtis silmadega pilvi. Sihib binokliga merd. Üks silm sihtis mäkke, teine metsa. Mees sihtis üksisilmi õngekorki. Poiss sihtis silmanurgast tüdrukute poole. Sihib teisele suisa silma. Vanamees sihtis meid üle õla. Miks sa mind niimoodi sihid? Tüdruk sihib poissi varjamatu huviga, väljakutsuvalt. Laps sihtis võõrast umbusklikult. Peremees sihtis koera tükk aega ja pidas mõttes plaani. Juku sihtis iharalt naise kõrget rinda. Sihtis näitsikut eest ja tagant, ei leidnud aga ühtegi iluviga. *Taavi sihtis seda tüdrukut nüüd silmast silma.. E. Maasik.
5. millegi sihis (2. täh.) minema, kuhugi suunduma. Hakkasime otsejoones lõuna poole sihtima. Poiss sihtis tüdrukute juurde. Põgenik sihib üle põllu metsa. Sihtis kõige laiemast kohast läbi jõe. Nekrutid sihivad kasarmu poole. Mees sihtis joonelt juhataja ukse taha. Sihtisin tuttavat rada pidi otse randa välja. || mingis suunas (sirgena) kulgema. Maantee sihtis otse mõisa peale välja. Alguses sihib tee lõunasse, siis kaldub itta.

sinder ‹-dri, -drit 2› ‹s›
(leebe kirumissõna, täh. ligikaudu:) põrguline, paganas, mait, kurask, sunnik vms.. a. (kergelt pahandavalt, halvakspanevalt, tunnustavalt v. üllatunult kellegi v. millegi kohta). Üks sinder karjus öö läbi, ei lasknud magada. Valetad, sinder. Mis sa, sinder, venid! Nad sindrid ei karda ka kedagi. Vaata tüdrukut, kus on ikka jalad sindril. Kokal alati toit soojas, millal ta sinder puhkab? Magu, sinder, streigib. Püss, sinder, läks ise lahti. b. (üldisemalt, hrl. kirumisvormelite, hüüatuste koosseisus). Sa sinder, kus siin on vähke! Oh sa, ah sa, ai sa sinder! Sa sinine sinder! Sa sindrima sinder, milline pidu! Sinder küll, nüüd on lips läbi. *„Sinder,” vannub Pommer. „Kelle temp see on?” M. Traat. c. sindri sindrima (2. täh.) Kuhu see sindri sulane jääb? *Sindri parmud! Ei anna inimesele hingeasu. V. Saar.

sirutama ‹37›

1. keha v. kehaosa kõverdunud v. kõverdatud asendist sirgeks, sirgu ajama (ka pingest, kangestusest vabastamiseks); venitades sirgu ajama. Kartulivõtjad sirutasid selga. Töö käib, nii et pole mahti selgagi sirutada. Niitja sirutab pihta. Sirutab kauasest istumisest kangeks jäänud, kanget keha. Mees sirutas end aeglaselt püsti. Sirutas oma kõhetut keha, nii et kondid naksusid, raksusid. Sirutab kangestunud, roidunud liikmeid, väsinud konte. Ronis autost välja, vankrilt maha jalgu sirutama. Kõverdas ja sirutas sõrmi. Põlv lähendada rindkerele, seejärel jalg sirutada. Kõigepealt sirutage käed ette, siis kõrvale. Istus kännule ja sirutas jalad pikaks, laiali. Sirutas tugitoolis oma pikki jalgu. Haigutab ja sirutab jalad vastu lavatsit. Lapsuke ärkas ja sirutas ennast mõnuga. Sirutas, nii et voodi nagises. Kass sirutas end õige pikaks. Kukk sirutas tiibu 'lõi tiivad lahti'. *Nii jõudis päev, mil lambad ja loomad kästi välja lasta sõrga sirutama. R. Soar. || (taimede kohta). Tuul surub puude ladvad maadligi, aga jonnakalt sirutavad need end taas püsti. || (esemete kohta üldisemalt:) sirgeks tegema. *.. kui kodus oli õhtu pikk, siis võis ju korvi punuda, jalavarje lappida, vorstitikke vesta või pruugitud naelu sirutada. K. Saaber. *.. võttis kokkukägardatud mütsi ja hakkas seda käte vahel sirutama. O. Tooming.
2. kellegi v. millegi suunas, poole (võtmiseks, andmiseks, vaatamiseks vms.) sirgu, pikale ajama; ulatama. Sirutas tervituseks, hüvastijätuks, õnnitluseks, lepituseks käe. Sirutas käe paberite, järgmise sigareti, veiniklaasi järele. Sirutas käed lahkujale järele, tulijale vastu. Sirutas käe, et koera silitada. Rahvas sirutas ahastuses käsi taeva poole. Kerjus sirutas kätt möödujate poole. Peremees sirutas klaasi külalise poole. Sirutasin talle kirja lugemiseks. Sirutas suudluseks huuled. Kõik sirutasid kaelu akna poole. Sirutas kaela pikaks, õieli, et paremini näha. *Pall sirutas kaela aknasse, kuid ei küündinud nägema muud kui.. ratsu tagumikku ja tühja sadulat. J. Kross. *„A ja B,” ütlesin mina valjusti, aga õpetaja sirutas kõrva pikale ja küsis, et kas ma kõvemini ei jaksagi. A. Maripuu.
3. piltl mingis suunas sirguda, kõrguda, laiuda laskma. Tamm sirutab oksi üle katuse, aknasse. Tee kohale sirutavad oma jämedaid oksi põlised pöögid. Mäed sirutavad oma teravaid tippe taeva, kõrguste poole. Juba hakkab linn ennast ka siia kanti sirutama. Tee asfaltlint sirutab end pikalt läände. Otse meie vastas sirutab end järve kitsas poolsaar. *Väike hüppesild sirutab siin oma ahtakest hoolauda endiselt kutsuvalt vee kohale.. R. Vaidlo.
4. siruli, pikali heitma; lamama, pikutama. Mees sirutas end voodisse, sängi. Sirutas enese koduselt diivanile. Sirutasime end rohule, liivale pikali. Ase on valmis, siruta vähe. Hea on pärast tööd heintel sirutada.
5. kõnek (maha, siruli) lööma, virutama; lüües v. tulistades tapma. Sirutas kallaletungija külmavereliselt pikali. Sirutas vastase rusikahoobiga pikali maha. Tugev hoop sirutas mehe teadvusetult trepile. Vaat kui sirutan su selili nagu susirajaka! Lehm sirutas jalaga lüpsiku ümber. Haaras püssi ja sirutas röövli pikali. Selle kaheraudsega on mitu rebast pikali sirutatud. Vahepeal oli paugutatud ja mitu meest lumele maha sirutatud. Kuulid sirutasid vaenlasi hulganisti (surnult) maha. *..igatahes sirutas Luugus lapiti peoga Augustile risti üle huulte. E. Tennov. *Ja iga verelombi juurde oli tolmu sirutatud inimene, kes veel praegu oli jalul seisnud.. E. Vilde. || (haiguse kohta:) pikali (põdema) panema. Kange luuvalu sirutas ta nädalaks voodisse. *Enamasti sirutas ta [= merehaigus] naised ja lapsed maha, aga kord-korralt hakkas merega vilunud mehigi.. haigeks jääma. E. Vilde.
6. kõnek väljendab tegevuse hoogsust v. intensiivsust. a. (kiiresti käimise kohta). Kuhu te sirutate? Poisid, sirutame minema! Kõik sirutasid samme õnnetuspaiga poole. *Oma kütisammu sirutades jõudis ta varsti onni manu.. N. Baturin. b. (muu tegevuse kohta). *Seepärast ma siis tulin, et sirutan valmis pisut aeda... A. Mälk.

spurtima ‹spurdin 42›
spurti tegema, spurdiga jooksma v. sõitma. Jooksja spurtis vahetult enne finišit. Inglane spurdib lõpusirgel nigeerlastest mööda. Sai palli ja spurtis väljaku vabamasse ossa. || kõnek (üldisemalt kiirendusega liikumise v. tegutsemise kohta). Spurtisin Toompea nõlvast üles. Spurtis ja jõudiski töö õhtuks valmis.

staap ‹staabi 21› ‹s›
sõj relvajõudude juhtimisorgan. Väeosa, diviisi staap. Moodustati korpuse staap. Vanaisa töötas sõja ajal staabis. || juhtimiskeskus üldisemalt. Selles majas töötas Otepää kommunistide staap. Metsatulekahjude ajal moodustati kustutustööde staap. Jüri kodust kujunes vastuhaku staap.
▷ Liitsõnad: diviisi|staap, divisjoni|staap, kesk|staap, kindral|staap, pea|staap, polgustaap.

staatus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
seisund (hrl. kui asend, positsioon süsteemis). a. (ametlikult kehtestatuna). Psühholoogia sai ülikoolis iseseisva õppeaine staatuse. Kõrgkoolil on uurimisasutuse staatus. Läbirääkimistel jäi väikesaare staatus lahtiseks. Milline on selle linnakese administratiivne staatus? Koloonia sai dominiooni staatuse. Taotlen ametliku osaleja staatust. Vabakuulaja staatuses üliõpilane. Tal on Eestis välismaalase staatus. Türklastele võimaldati välistööliste staatus. *Olla munk ei tähenda Tais eluaegset staatust.. M. Sinisoo. b. (üldisemalt). Orjade sotsiaalne staatus muutus ajapikku. Konverentsil on arutlusel eesti keele, teaduse staatus ühiskonnas. Armukese staatus naist ei rahuldanud. Haiglas selgitati vastsündinu immunoloogiline staatus.

stsenaarium ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›

1. etenduse, saate, tseremoonia vms. üksikasjaline kavand; filmi kirjanduslik käsikiri. Ooperi, balleti, pantomiimi stsenaarium. Rahvakunstiõhtu, telesaate stsenaarium. Kirjanduslik stsenaarium. Stsenaariumi kirjutama. Stsenaariumi autorile maksti head honorari. Hea režissöör võib ka kehvast stsenaariumist teha korraliku filmi. Stsenaariumi puudujääke korvas filmi muusikaline külg. Eesti filmi puhul on ikka räägitud algupäraste stsenaariumide nappusest.
▷ Liitsõnad: filmi|stsenaarium, režiistsenaarium.
2. (üldisemalt:) võimalik v. eeldatav arengukäik (ka kirjalikult esitatuna). Analüütikud tõid välja neli stsenaariumi, milliseks võiks kujuneda olukord pärast sõja lõppu. Must stsenaarium (võimaliku negatiivse arengukäigu kohta). *Eesti tuleviku stsenaarium koostati keskkonnaministeeriumi tellimusel.. T. Erilaid.

suund ‹suuna 22› ‹s›

1. ümbruse, objektide, ilmakaarte vms. järgi orienteeritud mõtteline (sirg)joon; (kindel) kurss, siht v. mõjupiirkond. Kompassinõela suund. Tuul on suunda muutnud, muutliku suunaga. Merehoovuse, tsükloni suund. Jalatõste suunaga üles, kõrvale, ette. Kiirgus mõjub igas suunas, kõikides suundades. Pöörlemine toimus kellaosuti liikumise suunas 'päripäeva', kellaosuti liikumisele vastupidises suunas 'vastupäeva'. Peale tungiti mitmest suunast. Tuisus oli raske suunda hoida. Rändur kaotas suuna. Jänes muudab põgenedes tihti suunda. Vanad meresõitjad määrasid suunda tähtede järgi. Lennuk võtab suuna itta, saare poole. Mehed tõttavad hääle, valguse suunas 'poole'. Ta viitab käega, peaga maja suunas 'poole'. Linna suunast 'poolt' lähenes autode kolonn. Ajukoerte haukumine kostab raba suunast 'poolt', hoiab raba suunda 'poole'. Rändrahn asub metsast kirde suunas 'pool'. Pealetung Tallinna-Rakvere suunal. || mat üks joone punktide kahest võimalikust järjestusest. Vektori, sirge, ringjoone suund. Positiivseid ja negatiivseid arve nimetatakse suunaga arvudeks. Elektrivoolu suunda loetakse positiivselt pooluselt negatiivse poole.
▷ Liitsõnad: diagonaal|suund, ette|suund, kald|suund, külg|suund, otse|suund, piki|suund, põiki|suund, püst|suund, radiaal|suund, rist|suund, rõht|suund, vastas|suund, vertikaalsuund; heite|suund, langemis|suund, lennu|suund, liikumis|suund, lähte|suund, pea|suund, põhja|suund, rände|suund, sõidu|suund, tõuke|suund, tõususuund.
2. piltl kasut. kõige üldisemalt millegi kulgemise, kallakute, põhijoonte vms. märkimisel. a. iseloomulik joon, kallak (arengus, tegevuses); suunitlus, orientatsioon; külg, pool. Karjakasvatuse suunaga majandid. Uurimistöö põhilised suunad. Hüpotees näitab kätte katsete suuna. Kliima muutub soojenemise suunas. Elu ise andis asjade arengule õige suuna. Sündmused võtavad sootuks teise suuna. Otsus paneb mõtted uues suunas liikuma. b. (ühiskondlik, kirjanduslik) vool, koolkond; teat. rühmitus, fraktsioon. Poliitiline, ideoloogiline, usuline suund. Kirjanduslikud suunad. Kunsti realistlik suund. Materialistlikud, idealistlikud suunad filosoofias. Ajakiri esindab partei radikaalset suunda. Eesti rahvuslikus liikumises tekkis algusest peale kaks suunda. *.. raha aga ei .. kaotanud mõtteid, vaid juhtis neid ainult ühes suunas – veelgi enam raha tahtma. A. Hint.
▷ Liitsõnad: arengu|suund, huvi|suund, kunsti|suund, moe|suund, mõju|suund, põhi|suund, tegevus|suund, tootmis|suund, uurimis|suund, üldsuund.

suur|pere
etn rühm lähedaste sugulaste perekondi, kes vanima pereisa juhtimisel elavad ja töötavad ühises majapidamises; (üldisemalt:) suur, hrl. lasterikas pere

sõdur ‹-i 2› ‹s›

1. relvajõudude reavõitleja, Eesti kaitseväes (noor,) reamees ja kapral; (üldisemalt ka:) sõjaväelane. Inglise, Saksa, tsaariarmee sõdur. Võidupäeval tervitati sõjas kodumaad kaitsnud sõdureid. Paha sõdur, kes ei taha kindraliks saada.
▷ Liitsõnad: eru|sõdur, konvoi|sõdur, liht|sõdur, nais|sõdur, noor|sõdur, palga|sõdur, rinde|sõdur, vahi|sõdur, valve|sõdur, voorisõdur; mängu|sõdur, tinasõdur.
2. soldat (2. täh.) Mängukaartide tugevusjärjestus on äss, kuningas, emand, sõdur, kümme jne. Lõi sõduriga ärtu kümmet.
3. sõdurtermiit v. -sipelgas. Termiitide, kõrbesipelgate, rändsipelgate pesakondade sõdurid.

säbruline ‹-se 5› ‹adj›

1. (juuste, karvade, villa kohta:) tihedalt, tugevasti kähar. Säbrulised villjuuksed. Säbrulisest karakullist kasukas. Mehe lõuga piirab lühike säbruline habe. Tüdruk sai kingiks säbrulise peaga nuku. || (üldisemalt millegi kähara kohta). Säbrulised samblikututid. Krüsanteemide, astrite säbrulised õied. Säbruline pilvetomp. Rongi järel hõljus valge säbruline suitsuvööt. *Lilli ei ole.. Säbruliste lehtedega taim kasvab üle haua. A. Mägi.
2. (puude kohta:) kahar (1. täh.) Madalad säbrulised põõsad. Leidsime metsas rühma säbrulisi ja haralisi papleid. Säbruliste kuuskede oksad olid omavahel läbi põimunud.
3. (pinna, ka veepinna kohta:) tihedalt kurruline. Leidus nii siledaid kui säbrulisi kivitükke. Keedis serveeriti säbrulistel klaasalustel. Jõe pind on tuulevinust säbruline. *Nende ees avanes säbrulistesse veekeeristesse peitunud rifiväli. A. Pervik.

sälk ‹sälgu 21› ‹s›
sisseraie, sisselõige, täke. Mõõdupulga sälgud. Hakkas tüvesse sälku raiuma, saagima. Palkidesse lõigati tappide jaoks sälgud. Sälke täis kirves vajab teritamist. Tõuvasikate kõrvadesse täkitakse sälgud. Informatsioon kantakse perfokaardile sälkudena. Röövikud on lehtedesse mulke ja sälke närinud. | piltl. *Pidu tegi inimesed teiseks, lõikas nende krobelisse kõvasse koorikusse mingi sälgu, otsekui nuga ananassikooresse. M. Traat. || (üldisemalt sellekujulise loomuliku vormi kohta). Taime leheservades on sälgud. Mõnedel lindudel on nokaserv sälkudega. Ninatipul oli väike sälk. *Püstjasse kaljuseina lõikus lumise põhjaga sälk, peaaegu pragu. L. Meri.
▷ Liitsõnad: kolmnurk|sälk, risti|sälk, rööpsälk; kinnitus|sälk, langetussälk; kirve|sälk, oru|sälk, saba|sälk, sihikusälk.

säärane ‹-se 4› ‹pron›
näitav omadussõnaline asesõna; sün. selline, seesugune, niisugune
1. sisaldab viidet ümbritsevale tegelikkusele: osutatava moodi, sellega sarnanev. Kas ümbruskonnas on veel teisi sääraseid kivimürakaid kui see siin? Kuhu sa säärase kompsuga lähed? *Küll on hirmus sügis. Ei saa aru, kuidas inimene säärase ilmaga veel hulgub aias.. H. Vuolijoki.
2. sisaldab viidet eelnenud tekstis mainitud v. järgnevas mainitavale tunnusele v. iseloomustusele. Huvitav nimi, säärast pole varem kuulnudki. Pärast säärast ränka tööd olime kõik surmväsinud. Heida säärane sõge mõte kohe oma peast välja! Vastu ööd ei ole hea sääraseid jutte rääkida. Ta on säärane kuri mees, et kõik kardavad teda. Pole enam sääraseid seppi, kui oli vanasti. Säärane hirm tuli poisil peale, et ta lidus kohe kodu poole. Ta on säärases meeleheites, et ei tea mis võtab veel teha. Laps jonnis, kuid ega ta alati säärane ole. Seal ei juhtunud midagi säärast, millest maksaks rääkida. *.. ta armastas mööda laatu käia, hobustega parseldada ja muid sääraseid ärisid ajada. A. Kivikas. | ‹substantiivselt›. Vaene mees, sääraselt polnud võtta midagi. Ilmatu uhke kivimaja, esimene säärane alevis. *Kui on nõnda häid inimesi, mis siis viga! Kahju, et sääraseid vähe! M. Metsanurk.
3. üldisemalt, konkreetse viiteta nentiv sõna: üldse mingisugune. Ta olevat jah säärane kidakeelne. *Ning vallavanem ise, säärane lühike, kõhnake ja heleda häälega, karjus kõige enam. A. Gailit. *.. pole tähtis, kas romaanid on lühikesed või pikad ja telliskivirasked, neid tuleb sääraseid ja teistsuguseid nagunii. L. Promet.

süda ‹-me part südant 3› ‹s›

1. ringeelundkonna keskne lihaseline elund, mille kokkutõmbed panevad vere soontes liikuma. Inimese, looma, kala, putuka süda. Imetajate ja lindude süda koosneb kahest kojast ja kahest vatsakesest. Südame parem koda, vasak vatsake. Südame talitlus. Südame isheemiatõbi, hüpertroofia, klapirikked, äge puudulikkus. Südame siirdamine. Süda lööb normaalselt, jätab lööke vahele. Süda tuksub, peksab, taob. Treppidest ülesminek võttis südame kloppima, puperdama. Tema süda on terve, väga haige, tublisti laienenud. Järsud mäkketõusud koormavad südant. Süda jäi seisma, lakkas töötamast. Arst kuulab haige südant. Terav valu südames. Tundis pistet südames. Haige kurdab südant. Kuul tabas looma südamesse. Kunstlik süda 'tehissüda'. || looma, linnu vastav elund lihasaadusena. Hautatud süda. Süda on võrdlemisi sitke lihaga. || rindkere piirkond, kus see elund asub. Lõi vastast südame alla. Vajus istuma ja haaras südant. Last südame all kandma 'rase olema'.
▷ Liitsõnad: inimsüda; siirik|süda, tehissüda.
2. piltl kasut. kõige üldisemalt inimese psüühika ja teat. füsioloogiliste protsessidega seostatuna, tunnete ja elamuste kujuteldava asu- ja lähtekohana. a. (seoses hingeelu ja mitmesuguste sisetunnetega). Süda on rõõmus, kurb, rahutu, hirmul, ärevil. Tegin seda raske, valutava südamega. Muretu, kerge südamega asuti teele. Lapsed ootasid jõulusid põksuva südamega. Laste nutt tegi isa südame haledaks. Teade tegi südame rõõmsaks, rahustas südant. Süda läks, muutus nukraks, kurvaks, härdaks, hulga kergemaks. Süda on täis hirmu, kurbust. Mu süda on valu täis, valutab tema pärast. Süda rõõmustab, juubeldab (sees). Süda hõiskas, laulis sees, hüppas rõõmu pärast. Nende südamed põlesid vaimustusest. Süda kees vihast, paisus uhkusest. Seda nähes mu süda naeris, nuttis, kihvatas sees. Poisi süda kripeldas: äkki saadakse teada. Süda kisub, tõmbub kurbusest kokku. Süda väriseb, vabiseb hirmust, tahtis hirmust seisma jääda. Südant haaras ängistus, hirm. Hirm nööris südant. Ahastus täitis südant. Rõõmutuksatus käib südamest läbi. Külm judin käis seda kuuldes südame alt läbi. Mis ütleb õnnetu ema süda sees! Ära vaeva oma südant iga tühise asja pärast. Süda ei anna, saa rahu. Selle otsusega võib süda rahule jääda. Süda sundis, ajas teda süüd üles tunnistama. Minu süda on sellest patust, süüst küll puhas. Süda aimab halba. Mis mure su südant vaevab? Kaaslaste osavõtt liigutas südant. See ütlus riivas, torkas kibedalt mu südant. Süütunne rõhus südant. Lahutas sõimuga oma südant. Rasked elamused vapustavad lapse südant. Tegin, nagu süda käskis. Minu süda ei luba mul seda teha. Võtke siit, mis süda soovib! Sõi ja jõi, mida süda kutsus. Võis minna, kuhu süda kutsus. Magan nii palju kui süda lustib. Ta kõneleb sinust aina sooja südamega. Isa süda hakkas pikapeale sulama. Millega saaks selle kurja mehe südant pehmendada! Ega sinu süda ka iganes nõrku! Mis südamega sa sõbra hätta jätad! Tal jäi nende suhtumisest okas südamesse. Tal on süda keele peal 'on avameelne v. armastab lobiseda'. Millest süda täis, sellest suu räägib. Suu on südame mõõt. *.. kogu aeg olin rahutu. Süda nagu kiskus ja kiskus kusagile, ei aidanud vodka ega tüdrukud.. H. Angervaks. b. sisim, hing (ühenduses inimese kõige sügavamate tunnete, mõtetega). Südames võttis maad kurbus, ärevus. Südames on kartus, valu. Südames kees viha rõhujate vastu. Ta kannab sinu vastu kurja südames. Oma südames põlgasid nad teda. Mul oli imelik aimdus südames. Poiste südames tärkavad lootused. Kurjategija südames polnud halastust. Sul on mingi salamure südames. Südames ärkas tahtmine parema elu järele. Mul polnud aimugi, mis ta südames toimus. Nii mõnigi mõtles südames teisiti. Oma südames pidin talle siiski õiguse andma. Mõistusega saan sellest aru, kuid südames olen vastu. See oli kõigi mõtteis ja südameis. Tundis salajas südame põhjas rõõmu. Südamesse asub, poeb kuri kahtlus. Südameisse koguneb vimma, umbusku. Tema häda lõikas mulle südamesse. See ütlus läks, tungis mulle südamesse. Rääkisime temaga usaldavalt, südamest südamesse. Soovin seda päris südamest, südame põhjast. Mure ei tagane vanemate südamest. See oli nii südamest öeldud, et kõik hakkasid naerma. Naeris, ohkas südamest. Tema sõnad tulid südamest. Südamest tulev kaastundeavaldus. Tal on aina töö ja kohustused südamel. Küllap sul ikka midagi südamel 'rääkida' on, kui siia tulid. Sul nagu kipitab, pakitseb veel midagi südame peal. Rääkis emale südamelt, südame pealt oma mured ära. Saaks ometi oma südame tühjaks rääkida, välja nutta. Ütleb teisele otse suu sisse kõik südame pealt ära. Tööd, kõike tegi ta alati südamega, hingega 'täie kohusetundega'. Võttis õpinguid, kõiki kohustusi südamega. Kui midagi ette võtab, siis on südamega asja juures. Talupoeg rippus oma südamega maa ja loomade küljes. Tal on kodukoht väga südame küljes. See töö on mulle südame järgi 'meeltmööda'. Paneb töösse kogu oma südame. Piinava südame eest, käest pole pääsu. Palvetas tummalt, südamega. Mis silmist, see südamest. Mis südamest tuleb, läheb südamesse. *Kas ta tundis end olevat rahvaga üks süda ja üks hing? L. Metsar (tlk). || südamest (üli)väga, kogu hingest. Mees oli südamest rõõmus, õnnelik. Mul on südamest kahju, et nii juhtus. Kahetses südamest oma eksimust. Palun südamest andeks. c. esineb iseloomuomaduste, hrl. headuse, sõbraliku suhtumise, tundelisuse v. neile vastupidiste omaduste väljendamisel. Tal on hea, soe, hell, helde, kaastundlik, hale, kuldne, tunderikas süda. Pehme, külma, kõva, kurja südamega inimene. Tal on kange, kõrk süda sees. Südame headus, kurjus. Ei tea, mis ta oma südame kanguses võtab teha. Ta tegi seda heast südamest. Võõras oli osavõtliku südamega. Suure südamega 'kaastundlik, hea südamega' inimene. Oma uhke südame tõttu ta teistega ei sobinud. Südamelt, südame poolest polnud ta halb laps. Väejuhil oli kotka, lõvi süda. Tütrel on ema süda: sama suureline ja ennast täis. Need ülesanded nõuavad mehe 'kindlat' südant. Arusaaja ja südamega inimene. Ta on halb, südameta inimene. Kuidas sa võid nii südameta olla! Tal pole südant abipalujale, hädalisele ära öelda. Antsul polnud südant lihase vennaga kohut käima hakata. Eks aja ta siis majast välja, kui südant on! Raske elu on naise südame kalestanud. Ega siis temagi süda kivist ole. Silm on südame peegel. d. esineb armastustundeid kujutavates väljendites. Käis äge võitlus neiu südame pärast. Tunnistas sõbrale, et üks plika on talle südamesse läinud, hakanud. Paistab, et peretütre süda on veel vaba. Olen sind ikka oma südames kandnud. Ilusa poisina vallutas ta aina neidude südameid. Tüdruku süda tuksub teisele. Kosis südame sunnil vaese tüdruku. Mis hoiab küll sinu südant tema küljes kinni? Truu abielumees, tema südames ei ole kohta teiste naiste jaoks. *„Irmakene, kas sul siis raasugi südant minu jaoks ei ole?” nurus. R. Sirge. *Mu õde, mu süda, mu südame valgus! V. Ridala. e. kasut. (peam. püsiühendeis) füsioloogilise tunde (eriti iiveldustunde), ka füüsilise enesetunde ilmingute väljendamisel. Süda läheb, läks äkki pahaks, halvaks, sandiks. Karbiidilehk, rasvaving, ebameeldiv toit ajas südame pahaks. Süda on paha, vägisi ajab oksele. Ei saa midagi süüa, süda läigib sees. Vorst oli vist halb, süda hakkas läikima. Jube hais pani, võttis südame läikima. Kaanis kõvasti õlut, nüüd süda pööritab. Pea valutas ja süda iiveldas. Minu süda ei võta seesugust toitu vastu. Mõni nõrgema südamega inimene seda süüa ei saa. Kõva pohmelus, süda kõrbeb sees 'on kõva joogijanu'. Süda kipub selles kuumuses närbima. *Ta süda ei kannatanud viina ega külakiiget ega autosõitu.. K. Saaber.
▷ Liitsõnad: ema|süda, lapse|süda, mehe|süda, naise|süda, neiu|süda, vennasüda.
3. midagi kujult südant (1. täh.) meenutavat (ese, kujutis vms.). Papist, piparkoogist, martsipanist süda. Pingisse oli lõigatud noolest läbistatud süda. Ärtu masti märgib punane süda. Riste ja südameid on kasutatud õllekappade kaunistusena.
▷ Liitsõnad: murtudsüda.
4. millegi keskmine v. keskpunktile lähedane osa. a. mingi territooriumi, maa-ala, asustatud punkti, hoone jne. keskosa; keskus. Euroopa, Aasia südames. Berliinis, Saksamaa südames. Asume Virumaa, Mulgimaa südames. Teekond mandri, saare südamesse. Tänapäeva Varssavi süda on läbinisti uus linn. Presidendi palee asub linna südames. Vallamaja oli alevi südames. Sai tüki maad endise mõisa südamest. Olime põlismetsa, nõmme, pargi südames. See maantee viib päris mägede südamesse. Maja, korteri südame moodustab suur elutuba. Tsükloni südames valitseb tuulevaikus. *Muidugi, me ei liigu mitte Biskaia südames, vaid servapidi .. J. Smuul. *.. aga Tasuja kange mõõk välkus veel kaua .. ja suled ta kübaral lehvisid kaugel vaenlase tihedama salga südames. E. Bornhöhe. b. mingi taimeosa, eseme jne. südamik. Kollase südamega õied. Õuntest, pirnidest eemaldage südamed! Jämeda südamega porgandid. Mäda südamega puu, kuusk, haab. Seinapalgid on südameni pehkinud. Teivastel olid südamed alles terved. Pliiatsi grafiidist, keemiline süda. Nool lendas märklaua südamesse. c. millegi sügav sisemus, tuum. Maa süda ehk barüsfäär koosneb peamiselt rauast ja niklist. Vulkaani süda. d. mingi ajalõigu keskpaik, selle haripunkt. Päeva, öö süda. Jaanuar on talve süda. Taliharjapäeval löödavat talve süda lõhki.
▷ Liitsõnad: linna|süda, metsa|süda, mõisasüda; puu|süda, õunasüda; päevasüda.
5. midagi keskset, tähtsat v. liikumapanevat. a. mootor, mingi oluline seade v. seadmestik. Auriku, lennuki keerulistest masinatest koosnev süda. Kosmoseraketi süda. Televiisori süda. Sõiduki süda oli kokkupõrkes terveks jäänud. b. mingi juhtiv keskus v. organ; midagi eluliselt tähtsat. Pealinn on riigi süda. Kool peab valla südameks saama. Ruhri tööstuspiirkond on Saksamaa rasketööstuse süda. Need kolm ärksat noormeest on ühingu süda.

sügavalt ‹adv›

1. pealis- v. ümbruse pinnast tunduvalt allapoole ulatuvalt; ant. madalalt. Maa, pinnas on sügavalt külmunud. Pealmisest mullakihist leiti mõned odaotsad, sügavamalt mitte midagi. Raskelt koormatud paat, laev istus sügavalt vees. Lõi kirve sügavalt pakku. Künda tuleb sügavamalt. Poisi käed on sügavalt püksitaskutes. Müts, kaabu sügavalt peas. Lumi katab sügavalt maad. | piltl. Sügavalt juurdunud kombed, tavad. On tõdesid, mis kuluvad sügavalt pealuusse. Noormees vaatas tütarlapsele sügavalt silma 'teraselt otsa'. || (liigutuste kohta:) keha normaalasendist kõvasti allapoole. Koogutas sügavalt kummargil pühapiltide ees. Kummardas sügavalt ja alandlikult. Laskis pea sügavalt longu.
2. mingist eesmisest pinnast v. alast kõvasti sisse- v. tahapoole ulatuvalt. Meri ulatus siin sügavalt maa sisse, moodustades lahekääru. Palitu hõlmad käivad sügavalt vaheliti. Kampsuni rinnaesine on sügavalt lahti. Sügavalt dekolteeritud kleit. Suitsupääsukese saba on sügavalt harkis. Puu koor on sügavalt pikirõmeline. Vangidel on köidikud sügavalt ihusse sooninud.
3. (pikkade tugevate hingetõmmete, ohete vms. kohta). Hingake sügavalt (sisse, välja)! Hingas paar korda sügavalt, et rahuneda. Tõmbas pärast pingutust sügavalt hinge. Ohkas sügavalt, otse südame põhjast.
4. (mitmesuguste tunnetuslike muljetega ühenduses). a. (hääle, heli kohta:) madalalt, tumedalt. Hunt ulus sügavalt. Kuskil karjus ronk süngelt ja sügavalt. Mets kohises sügavalt. *Mööda teed ronib sügavalt urisedes laiade roomikutega traktor .. R. Vaidlo. b. (värvuste kohta:) tugevalt, küllastatud värvitoonides. Taevas, meri on sügavalt sinine. Rohi oli siin lopsakas ja sügavalt roheline. Tüdruk punastas sügavalt. *Sügavalt mustendasid vastu suurenevat koitu kauged metsapalistused .. A. Kivikas.
5. põhjaliku(ma)lt millegi olemusse tungides. Kirjandus on hakanud inimest sügavamalt ja mitmekülgsemalt kujutama. Seda probleemi peab mõistma ja käsitlema sügavamalt. Mõtle hästi sügavalt järele, enne kui midagi otsustad.
6. väljendab millegi intensiivsust. a. (une, teadvuseta oleku, mõtete vm. kohta:) ümbrusest täielikult väljalülitatuna, raskelt. Magasin öösel väga sügavalt. Vajus tükiks ajaks sügavalt mõttesse. Mees oli sügavalt mõtteis. *Mille üle sa nii sügavalt mõtled, et ei märka kedagi. L. Kahas. b. (mitmesuguste tunnete, nende avaldumise kohta:) südamest, sisimast lähtuvana, kõvasti, väga. Sügavalt armastama. Sügavalt õnnelik, õnnetu, kurb, solvunud. On sügavalt kiindunud oma vanematesse. Vihkas, põlgas sügavalt valelikke inimesi. Kahetsen sügavalt, et see nii läks. Arst on oma haigete vastu sügavalt osavõtlik. See asi on mulle sügavalt vastumeelt. Pean sinust sügavalt lugu. Juubilar oli õnnitlustest sügavalt liigutatud. Pettusin temas sügavalt. Olen sügavalt veendunud, et mul on õigus. See ütlus riivas, solvas mind sügavalt. Elab kõike sügavalt läbi, kõigele sügavalt kaasa. Tunnetab sügavalt ülekohtust suhtumist endasse. c. (üldisemalt:) ülimalt, väga, äärmiselt. Sügavalt filosoofiline teos, õpetlik raamat. Sügavalt usklik inimene. See seisukoht on sügavalt ekslik. Kõik väited on sügavalt põhjendatud. See on sügavalt sotsiaalne nähtus. Kirjaniku looming on sügavalt rahvuslik, sügavalt isikupärane. See on meievaheline, sügavalt isiklik asi. Sügavalt salajane ülesanne. Äri on sügavalt võlgades. Taevas oli sügavalt pilves. *Sügavalt töörohketel aegadel ei nähta minu käes ühtki raamatut .. J. Undusk (tlk).

süva|meri
geogr 3000 meetrist sügavamal asuv veekihistu ookeanis v. meres, abüssaal || (üldisemalt:) sügav meri. *Nad ei sõudnud kaugele süvamerele, vaid liikusid piki randa .. A. Gailit.

šampanja ‹6› ‹s›
Prantsusmaal Champagne'i piirkonnas kasvatatud viinamarjadest erimenetlusel saadud vahuvein (üldisemalt ka teiste maade vahuveinide kohta). Kuiv, poolkuiv, poolmagus, magus šampanja. Ehtne šampanja (Champagne'ist). Kihisev, vahutav šampanja. Klaas, pudel šampanjat. Banketi alguseks pakuti šampanjat. Külalised jõid šampanjat kristallpokaalidest.

taand|areng
biol taandarenemine. Neelumandli taandareng. Umbes kümne aasta vanuses algab põdral sarvede taandareng. || (üldisemalt:) tagasiminek, allakäik. Valutab südant maaelu taandarengu pärast. Isiksuse taandareng.

taas|tootmine
maj tarbimisega samaaegne elatisvahendite ja nende tootmiseks vajalike tootmisvahendite tootmine; (üldisemalt:) taastekitamine. Püsimahuline, lihtne, laienev, ahenev taastootmine. Taastootmine hõlmab tootmise, vahetuse, jaotuse ja tarbimise. Rahvastiku taastootmine 'rahvaarvu pidev taastumine ühe põlvkonna teisega asendumise kaudu, rahvastikutaaste'. Tööjõu taastootmine. Karja taastootmine. Õie kasvukuhiku meristeem kaotab võime enda taastootmiseks.

tanu ‹11› ‹s›

1. etn juukseid varjav abielunaise peakate. Linane, puuvillane tanu. Kõrge, madal tanu. Valge, kirju, pitsidega tanu. Etnograafilised tanud. Kroogitud, kurrutatud sopiga tanu. Sabaga tanu ehk linukas. Muhu naised kandsid argipäeval lootsikukujulist tanu. Noorikul pandi pruudipärja asemel tanu pähe. Sul on tanu viltu peas. Võtab tanu peast ära. Jonnakad juuksekahlud ei püsi tanu all. Ilma tanuta ei tohtinud naine kodunt välja minna. || (üldisemalt:) sellelaadne naise peakate. Halastajaõe, ettekandja tanu. Valge põlle ja tanuga haigepõetaja. Ukse avas pitsilise tanuga toatüdruk. Nunn kannab suurt tärgeldatud tanu. || piltl (millegi seda meenutava kohta). Aiapostidel on valged lumest tanud peas. Tanuga kana, papagoi, ohakalind. Hallaöö tõmbas kasele pähe kuldkollase tanu. || lõua alt paeltega kinnitatav väikelapse peakate. Imiku jaoks on mitu flanellist, batistist tanu. Õue minnes pani ta lapsele sooja tanu mütsi alla.
▷ Liitsõnad: argi|tanu, kikk|tanu, kiri|tanu, liht|tanu, lill|tanu, raag|tanu, ratas|tanu, torutanu; beebi|tanu, lese|tanu, müüja|tanu, naise|tanu, õetanu; pulma|tanu, päeva|tanu, ristimis|tanu, sauna|tanu, öötanu.
2. bot mõningate sammaltaimede eoskupart kattev moodustis

tapper ‹tapri, taprit 2› ‹s›
aj jalaväe lähivõitluses kasutatud löögirelv, sõjakirves. Mehed teritavad, ihuvad tapreid. Vastane sai tapriga lagipähe. *Paljastatud mõõkade, tõstetud taprite ja rautatud nuiadega sööstsid liivlased ristiväele kallale .. E. Kippel. || (üldisemalt väikese kirve kohta). Tapriga raiuti kolde ees hagu. Jahimees pistis tapri vöö vahele ja läks metsa.

tara ‹11› ‹s›

1. maa-ala piirav tõke, aed. Karjamaa, kooliaia, naabermaja tara. Teivastest, palkidest, lattidest, raudvarbadest tara. Maja ümber tehakse, ehitatakse tugev tara. Saartel esineb palju lahtistest kividest laotud tarasid. Ehituskrunt piirati kõrge taraga. Muldvalli ja taradega ümbritsetud linnus. Karjaõu eraldati taraga puhasõuest. Murrab tarast, tara küljest roikaid. Koer hüppas üle tara. Vereurmarohtu otsi tarade äärest. Lapsed pugesid läbi tara naabri aeda. Pilliroog palistab jõge tiheda tarana.
▷ Liitsõnad: aia|tara, elav|tara, elektri|tara, kaitse|tara, karja|tara, kivi|tara, kuuse|tara, latt-|tara, lipp|tara, metall|tara, palk|tara, piht|tara, piirde|tara, pistand|tara, plank|tara, puit|tara, puu|tara, põim|tara, põõsas|tara, püst(and)|tara, raud|tara, roigas|tara, rõht|tara, varb|tara, võrktara.
2. aiaga piiratud ala karja jaoks. Lehmad lamavad taras ja mäletsevad. Tarast kostis määgimist. || (poollahtine) varjualune, suvelaut. Kari aeti ööseks tarasse. | (üldisemalt). *Kohviku ette ehitatud taras istus üksik mees .. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: karjatara.
3. ka meteor Kuu v. Päikese ümber nähtav rõngas. Öeldakse, et päikese tara tähendab head, kuu tara kurja. *Külmast ahtaks tõmbunud täiskuu oli oma sinakas taras täiesti taevasse tõusnud. J. Kross. || (üldisemalt:) ring, rõngas. Tema pea ümber nähti otsekui pühaduse tara. *Mu silmad vajusid auku ja nende ümber asetusid sinised tarad. J. Mändmets.
▷ Liitsõnad: valgustara.
4. karjaaed (2. täh.)