[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

üle minema

1. midagi ületades v. millegi kaudu kulgema. Läksime kraavist palki mööda üle. Siit läks eriti tugev äikesehoog üle. *Pidin peaaegu küsima, keda nad nüüd veel haaravad – rinne läks ju paar nädalat tagasi üle .. R. Kaugver. || piltl süvenemata üle libisema v. mööda minema (4. täh.) Piinlikust küsimusest püüti kiiresti üle minna.
2. varasemalt tegevuselt, olukorralt teisele tegevusele, teistsugusele kasutusviisile, erinevat laadi olukorrale siirduma. Teisele tööle üle minema. Väed läksid kaitselt pealetungile üle. Läks piibusuitsetamiselt üle paberossidele. Kirjanik on lüürikalt proosale üle läinud. Läks teisel kursusel juurast üle usuteaduskonda. Sa oled juba suveriietusele üle läinud. Läks peagi teietamiselt üle sinatamisele. Teoorjuselt mindi üle raharendile. Ratsud läksid traavilt üle galopile. || (leeri, poolt jms. vahetades siirduma). Vaenlase poole üle minema. Osa sõjaväge läks ülestõusnute poole üle. Eesti talupojad hakkasid vene õigeusku kui „keisri usku” üle minema. Ühest parteist, rühmitusest teise üle minema. || (keele vahetamisega ühenduses). Alustas juttu vene keeles, läks aga varsti eesti keele peale üle. *Reedik läks üle Võru murdele.. O. Kruus. || kellegi teise valdusse minema (3. täh.) Maja läheb pärandina üle kadunu poegadele. *Pärast Rosenplänteri surma läks tema kogu, mis sisaldas 407 nimetust, üle Õpetatud Eesti Seltsile. V. Alttoa.
3. muutuma. Sadu läks üle lausvihmaks. Lõunamaades läheb päev järsult ööks üle. Naer läks üle hingematvaks läkastuseks. Kahtlus läks üle ehmatuseks. Mõnikümmend sammu edasi läks mets üle soiseks võsaks. Healoomuline kasvaja võib üle minna pahaloomuliseks. *.. mu kõndimine läks märkamatult üle jooksuks. L. Metsar.
4. lakkama, järele jääma, mööda minema. Sadu, vihm, äike, torm, tuisk läks üle. Valu, kipitus, köhahoog, sügelemine, erutus läks üle. Külmavärinad ei läinud üle. Lapsel läks nutt, jonn üle. Viha, paha tuju ei taha üle minna.