[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

haldjas ‹-ja, -jat 2› ‹s›
müt looduses, elamus vm. valitsev kujuteldav üleloomulik olend, (kaitse)vaim. Usk haldjatesse. Uskumused haldjatest. Head ja pahad haldjad. *Tallinnast Viru poole kutsuti laeva vaimu haldjaks .. L. Meri.
▷ Liitsõnad: kodu|haldjas, kolde|haldjas, laeva|haldjas, maa|haldjas, maja|haldjas, mets|haldjas, mäe|haldjas, tule|haldjas, veehaldjas.

ingel ‹-gli, -glit 2› ‹s›

1. (juudi usundis, kristluses ja islamis:) üleloomulik olend, jumala teener ja käskjalg (kujutatud hrl. kauni tiivulise noormehena). Püha, taevane, Issanda, Jumala ingel. Inglite koor. Ingel puhub pasunat. Ilus, hea, süütu nagu ingel.
▷ Liitsõnad: jõulu|ingel, pea|ingel, põrgu|ingel, rahu|ingel, surmaingel.
2. piltl väga hea v. ilus inimene (sageli naise v. lapse kohta); vooruste kehastus; üldse miski hea. Ega temagi just ingel olnud. Laps oli tõeline väike käharpäine ingel. Ole või ingel, ei temaga läbi saa. *Viinas on lüürika ja põrgu, on ingel ja kurat koos... J. Peegel. || van paleus, armsam, kallim. *Tiiu, mu ingel, mu tuvike, tall, / jalutab õitseva õunapuu all. F. Kuhlbars.
▷ Liitsõnad: kaitse|ingel, päästeingel.

jumal ‹-a 2› ‹s›
religioonis kõrge(i)m üleloomulik olend v. jõud, keda austatakse ja teenitakse. a. ‹ka pl.› Muistsed jumalad. Kreeklaste, roomlaste, germaanlaste jumalad. Jumalatele ohverdama, ohvreid tooma. Jumalaid kummardama, teenima, appi hüüdma. Puupakust jumal aidanurgas. Vaaraod peeti maapealseks jumalaks. Tantsib, laulab nagu noor jumal 'eriti hästi, hiilgavalt'. b. ‹ristiusu kirjanduses suurtäheliselt sg.› Jumal; sün. Issand, Jehoova, Looja. Kolmainus, kõikväeline, kõikvõimas, suur jumal. Jumala arm, nimi. Jumala viha, vits. Jumalat paluma, tänama, uskuma. Jumalale lootma, end jumala hoolde andma. Jumal olgu neile patustele armuline! Jumalat eitama, teotama. Jumalast taganema. Jumala tahtmine sündigu. Nii on jumalast seatud. Jumal on ta ära, enese juurde kutsunud 'ta on surnud'. Muusik, kunstnik jumala armust 'sünnipärase andega'. Palun, vannutan sind jumala nimel 'härdasti, tungivalt'! Jumalast mahajäetud 'üksildane, kõrvaline' maanurk. Jumal kõrgel, kuningas kaugel. Kui jumal loob lolli, annab ta ka molli. c. rahvapärastes ütlustes, täh. tugevasti nõrgenenud. Vaatan siin seda jumala ilma. Tule söö, jumala loomake! Jumala õnn, et juhtusid täna siia tulema. Istub jumala rahus, jumala rahuga ahju kõrval. Heinaajal sadas iga jumala päev. Iga jumala öö kooserdab poiss küla peal. Annaks jumal, et kõik hästi läheks! Toas on niisugune segadus, et tule jumal appi. Jumal appi, kui jonni täis võib üks inimeseloom olla! Issand jumal, tuli on lahti! Armas jumal, kust ta sellise mõtte peale tuli? Oh sa mu jumal, kui suureks on Kati kasvanud! Uhke nii et jumal hoidku. Jumal hoidku, mis seal kõik ära tehti! Hiljaks jäin, jumal paraku. Jumal teab 'keegi ei tea', kus poiss jälle kolab. Tegi, nagu oleks käsil jumal teab kui 'eriti, väga' tähtis töö. See pole jumal teab kui 'kuigi' kallis. Jumal nendega 'olgu (peale)', las räägivad mis tahavad. Tehku nagu tahab, jumal temaga! Jumalale tänu, kõik on hästi. Pääsesime, jumal tänatud, õigel ajal varju alla. d. piltl austus-, ihalusobjekt, ideaal. Kogu eluks jäi kunst ta jumalaks. Raske on korraga mitut jumalat teenida 'mitmele eri harrastusele pühenduda'. *..raha peab mul olema; raha on jumal, raha on vägi, raha on võim! A. Kitzberg.
▷ Liitsõnad: armastus|jumal, kodu|jumal, sõja|jumal, tarkusejumal; maa|jumal, päikese|jumal, tule|jumal, veejumal; eba|jumal, peajumal.

kaitse|vaim
müt hrl. ehitisi v. loodusobjekte kaitsev üleloomulik olend. Kotermann oli laeva kaitsevaim. Metsa, sauna kaitsevaim.

kami ‹11› ‹s›
üleloomulik olend jaapani mütoloogias

metsa|vaim
folkl metsas asuv üleloomulik olend, metsa hooldav kaitsevaim. *.. metsavaimu nähakse sammaldunud habeme ja rohelise (või lehtedest) mantlis vanamehena .. O. Loorits.

tont ‹tondi 21› ‹s›

1. ebamäärane üleloomulik olend, kuri vaim, koll, viirastus vms. Tont kiusab, ehmatab, hirmutab inimesi. Rattarummust tulnud järsku must tont välja. Räägitakse, et tondid kollitavad teekäijaid. Rehepapp teadis tontidest palju õuduslugusid. Mässib endale voodilina ümber ja läheb teistele tonti tegema. Ei ma karda hunti ega tonti! Ta ei usu tonte. Nii arg, et näeb tonti päise päeva ajalgi. Suure hirmuga pidas mees iga varju tondiks. Metsast hiilivad välja mustad kogud nagu tondid. *Üle näo habemes, hall, mustavate silmakoobastega, tundus ta tondi sarnane. V. Saar. || piltl (millegi hirmutava v. häiriva kohta). Võlavangla ähvardav tont. Rahutuse tont ajab mehe igal hommikul tööd otsima. Perekonnaõnne kohal irvitas abielulahutuse tont. Mootor ei taha kuidagi vedu võtta, tee või tonti 'ükskõik mida'. *.. kel keha on terve, sel terve on vaim / ja elust ei tee ta tonte! H. Runnel.
▷ Liitsõnad: metsa|tont, rehe|tont, vanatont; nälja|tont, sõjatont; herne|tont, tahmatont.
2. ‹hrl. nom.› tagasihoidlik kirumissõna, kasut. negatiivse (harvemini positiivse) emotsiooni väljendamiseks: kurivaim, sunnik, sindrinahk, mait vms.. a. (üldiselt, hrl. kirumisvormelite, hüüatuste koosseisus). Oh tont, kui kitsas! Oh sa tont, küll on mõnus! Ah sa tont – jälle unustasin! Oi tont, selle peaks ära õppima! „Tohoo tonti!” hüüatas Ott pahaselt. Mis te norite, tont võtaks! Võtaks tont seda juubelijama! Võtku tont neid kõiki! Tont võtku, vaat see oli alles elu! Käi kus tont oma kodinatega! b. (pahandavalt, halvakspanevalt v. üllatunult kellegi v. millegi kohta). Mis sa luiskad, vana tont! Esimees, tont, käskis mul siia tulla. Mis ta tont uhkustab! Tont neid teab, mis võtavad veel teha! Naistest ei saa tontki aru. Sõdurile ei kirjutanud enam ükski tont. Maa sees leidub ikka veel vanu lõhkekehasid, ega neid tonte tea usaldada. *.. mis sa niisuguse tondiga [= naisega] teed, kes igas asjas oma jonni ajab ... O. Truu. c. tunderõhuliselt sõnade kes, mis, kus, kuhu, kust järel. Kes tont mul käskis teda uskuda! Mis tont ta seda ust nõnda lukustama peaks? Mine vaata, mis tont neil seal juhtus. Mis tondi lugu see küll täna on? Kus tont ta nii kaua on! Juba mitu korda on ta tahtnud jätta kõik kus tont. Kuhu tont ta õige kadus? Kust tonti sa järsku välja ilmusid? *Mille tondi pärast ma praegu oma raha salaja pidin lugema? K. A. Hindrey.

vaim ‹-u 21› ‹s›

1. kõik psüühiline inimeses (eriti mõtlemine, teadvus) vastandatuna kehale. Terves kehas terve vaim. Vaim on valmis, aga liha nõder. Mees on kehalt veel tugev, ent ta vaim on nürinenud. Tema vaim 'mõistus' on, läks segi.
2. sisemaailm, sisemine olemus; vaimulaad. Tal on rahutu, otsiv vaim. Ärksa vaimuga inimene. Mees on ägeda, väga kange vaimuga. Noormehel on terane ja hakkaja vaim. Emal oli rohkem praktilist vaimu kui isal. Järjest rohkem lõi Villemis välja konservatiivne vaim. Fantaasiarikka, ilutseva vaimuga kunstnik. Antsul on uurija vaimu. Oma vaimult, vaimu poolest oli ta ägedusele kalduv. Teda iseloomustab alalhoidlik ja leplik vaim. Oli oma ema konti ja vaimu. Püüab lugemisega oma vaimu värskendada, valgustada, harida. Tema vaim januneb teadmiste järele. Kunst ülendab vaimu. See on täiesti vaimu nüristav, vaimu muserdav töö. Tema meelest olevat see kõik tühi töö ja vaimu närimine (asjatu tegevuse kohta). Vanaemal on tüdimatu vaim, teda jätkub kõikjale. Küllalt eakas juba, ent ta vaim on ikka veel nooruslik. Autorile on omane kokkulepluse vaim. *Mihkli ema oli seda vaimu, et tahtis oma poega koolitada. H. Kiik.
▷ Liitsõnad: inimvaim; kiusu|vaim, koostöö|vaim, mässu|vaim, opositsiooni|vaim, protesti|vaim, trotsi|vaim, võitlus|vaim, ärivaim; eluvaim.
3. ‹hrl. inessiivis› (ettekujutuse, kujutluse kohta). Vaimus näeb ta end juba uues korteris. Kuulen vaimus sinu etteheiteid. Vaimus viibis ta tihti lapsepõlvemail. Elas veel kord vaimus juhtunut üle. Elatud elu libises vaimus ta silme eest läbi. Mingem vaimus tagasi aastasse 1941. Ma ei saa kaasa tulla, kuid vaimus 'mõttes' olen teiega. *Tulgu lugeja meiega vaimus Kiusna küla poole kaasa .. O. Luts. *Jälle tõused vaimu ette, / kaljuvalla kallis rand! L. Koidula.
4. mingit kollektiivi, ajajärku jne. iseloomustav mõtteviis, sellele iseloomulikud tõekspidamised, omane meelsus vms. Väikekodanlik, reformistlik vaim. Elati kristlikus vaimus. Mehed olid täis isamaalist vaimu. Koolis valitses rahvuslik vaim. Siin majas on teised kombed ja teine vaim. Me ei suuda alati mõista teise rahva vaimu. Vilistlastes elab edasi kuulsa kooli vaim. Haridusseltsis valitses kange saksa vaim. Noortes elab veel isade vaim. Nende seisukohtades on tunda ajastu, uue aja vaimu. Noored on täis vastast, vasturääkimise vaimu. Tänapäeva ühiskonnas on mõjule pääsemas karjääritegemise vaim. Noori tuleb kasvatada ühiselu reeglite austamise vaimus. Olen õigluse, headuse vaimus kasvanud, kasvatatud. Romantika ning idealismi vaimus sirgunud põlvkond. Renessansiaegne kunst oli kantud ilmalikust vaimust. Dramatiseerija ei ole alati kinni pidanud raamatu kirjatähest ja vaimust. Võimu ja vaimu vastuolud ühiskonnas. || vaimus (üldisemalt:) viisil, kombel, moel, laadis. Muutustest ei tulnud midagi välja ja nii elati vanas vaimus edasi. Pidu kestis samas vaimus hommikuni. Püüdis mängida partiid Tali vaimus, kuid kaotas peagi. Toimib oma õpetaja vaimus. Kiri oli kirjutatud kokkulepitud vaimus. *.. [õpetaja] püüdis meile .. ühtlasi saksa meelt sisse pumbata, ikka selles vaimus, et kõik hea ja tähtis on sakslaste asutatud, leiutatud, tehtud ja toodetud. I. Sikemäe.
▷ Liitsõnad: aja|vaim, kamba|vaim, kasti|vaim, kildkonnavaim.
5. inimene, isik, hing (5. täh.) On tema alles rahutu vaim! Keegi hoolitseja vaim on ruume pisut korrastanud. Meie ema on üks väsimatu vaim, kõike ta jõuab teha. Vanaema oli nende maja hea vaim. Pöörane vaim, kuhu sa tormad! Jätke järele, hullud vaimud! Ainult kõrgesti haritud vaimud suudavad seda mõista. *.. aga eks seal [= Saksamaal] ole kah mõni peenike koht, kuhu vastalisi vaime panna. R. Kaugver. || väljapaistev, juhtiv isiksus. Inimkonna suured vaimud. Kultuuri viivad edasi suured loovad vaimud.
▷ Liitsõnad: hull|vaim, pime|vaim, sõge|vaim, tobevaim; suur|vaim, teenijavaim.
6. aj korralist jalategu sooritanud teoline, ka naine v. poiss mõisatööl. Mõisa vaimud '(nais)teolised'. Teomeeste ja vaimude raske elu teoorjuse ajal. Kilter andis vaimudele töökäsud kätte. Käidi mõisas vaimuks.
▷ Liitsõnad: abi|vaim, teovaim.
7. (kehatu) üleloomulik olend mitmesugustes usundilistes kujutelmades. a. surnu hing, kummitus; viirastus. Surnute vaimud. Kinnitati, et majas kummitavat, näitavat end vanaparuni vaim. Usk vaimudesse. Mõned inimesed usuvad tonte ja vaime. Mees oli kindel, et nägi lossikeldris vaimu. Surnuaial liikuvat vaimud ringi. Rahvauskumuse järgi on aastavahetusel kõik vaimud liikvel. Vaimude tund 'kummituste aeg (hrl. südaöö)'. Ta tuli tasa, märkamatult nagu vaim. b. haldjas, kaitsevaim. Uskumused loodust hingestavatest vaimudest. Kotermann on laeva kaitsev vaim. Rahaaugu vaimud. Ohvrite toomine vaimudele. *Siiski uskusid talupojad kindlasti, et ta [= loodusetundja vanamees] üleloomulikke asju tunneb ja vaimudega läbi käib .. E. Bornhöhe. c. paharet, põrguvaim vm. pahasoovlik olend. Külas räägitakse, et vanaeit pidavat ühendust kuradi ja kurjade vaimudega. Nõdrameelseid on peetud kurjast vaimust vaevatuiks. Nüüd hakanud pahad vaimud meest kimbutama. Jooksis, nagu oleksid tal kurjad vaimud kannul.
▷ Liitsõnad: kabeli|vaim, laeva|vaim, loodus|vaim, maa|vaim, maja|vaim, mere|vaim, metsa|vaim, mäe|vaim, soovaim; kuri|vaim, paha|vaim, pimedusevaim.
8. ‹ka suure algustähega› kirikl (jumala enese v. tema loova, eluandva väe kohta). Isa, (ja) Poja ja Püha Vaimu nimel. Selline jutt on patt püha vaimu vastu. *Siis otsivad tõe ja õiguse põhja ning jumala vaimu me sees .. F. Tuglas.