[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

šaht ‹-i 21› ‹s›

1. mäend hrl. maapinnale suubuv püst- v. kaldkaeveõõs maardla uurimiseks ja mäetööde teenindamiseks. Põlevkivikaevanduse šaht. Šahti rajama, toestama. Kaevurid laskusid šahti. || seda meenutav looduslik õõs. Ühest koopast teise pääsesime läbi šahti.
▷ Liitsõnad: tuulutus|šaht, tõste|šaht, veekõrvaldusšaht; kald|šaht, püst|šaht, vertikaalšaht; abi|šaht, pea|šaht, pimešaht.
2. pikk püstõõs mingis tarindis. Torni keskel oli šaht, mida mööda tõsteti üles kütus. *Laura elas kõige ülemisel korrusel. Tema ukse lähedal šahtis ulgus tõusev ja langev lift. M. Unt.
▷ Liitsõnad: lifti|šaht, prügi|šaht, ventilatsioonišaht.