[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aadli|lipkond
aj ratsateenistuskohustuse alusel moodustatud väeosa 16.–18. saj. Rootsi riigis. Rootsiaegse Eesti- ja Liivimaa aadlilipkonnad.

aldiin ‹-i 21› ‹s›
trük 15.–16. saj. Veneetsia trükkali Aldus Manutiuse v. tema järglaste trükitud raamat. Oktaavkaustas aldiinid.

arkebuus ‹-i 21› ‹s›
aj sõj laskmisel harkjalale toetuv 14.–16. saj. käsitulirelv, harkpüss

benediktiin ‹-i 21› ‹s›

1. teat. aromaatne liköör, mida hakati valmistama 16. saj. Normandias benediktlaste kloostris
2. kirikl benediktlane

cinquecento [tšinkuetše-] ‹6› ‹s›
16. sajand Itaalia kunsti- ja kultuuriajaloos

commedia dell'arte [kommee-] ‹6› ‹s›
aj teater itaalia 16.–18. saj. rahvakomöödia

djakk ‹djaki 21› ‹s›

1. kirikl õigeusu kiriku köster, salmilaulja
2. aj Vana-Vene vürsti sekretär v. asjaajaja; kõrgem ametnik Venemaa riigiasutustes 16.–17. sajandil

elseviir ‹-i 21› ‹s›

1. 16.–18. saj. Madalmaades Elzevieride kirjastusel ilmunud trükis
2. elseviirkiri

falkonett ‹-neti 21› ‹s›
aj sõj 16.–18. saj. kasutatud väli- v. laevasuurtükk

floriin ‹-i 21› ‹s›

1. aj Firenze 13.–16. saj. kuldmünt; selle eeskujul mitmetes teistes Euroopa riikides vermitud kuld- v. hõbemünt
2. Suurbritannia 19. ja 20. saj. kahešillingine hõbemünt

galioon ‹-i 21› ‹s›
aj mer kõrge tekiga 3–4 mastiga suur sõja- ja kaubapurjekas 16.–18. saj.

galjarda ‹6› ‹s›
lõbusas laadis vana Itaalia tants 3/4-taktis, 16.–17. saj. Lääne-Euroopas populaarseim seltskonnatants

gamba ‹6› ‹s›
muus
1. 16.–18. saj. mahedakõlaline poogenpill, mida mängimisel hoiti põlvede vahel, tšello eelkäija
2. üks oreliregistreid

göös ‹-i 21› ‹s›
aj Madalmaade vabadusvõitleja 16. saj.

heli|sagedus
füüs sagedus (16–20 000 Hz), mille puhul inimkõrv tajub õhuvõnkumist helina

hetman ‹-i, -it 2› ‹s›
aj
1. väepealik Poolas ja Leedus 15.–18. saj.
2. kasakate valitav väejuht 16.–17. saj.; Ukraina omavalitsuse juht 17.–18. saj.

hugenott ‹-noti 21› ‹s›
aj Prantsuse kalvinist 16.–18. saj.

infra|heli
füüs kõrvaga mittetajutav madala sagedusega (alla 16 Hz) heli

jassakk ‹jassaki 21› ‹s›
aj Volgamaa ja Siberi rahvaste (naturaal)maks, peam. 16. -18. saj.

kada|lipp [-lipu]
aj 16.–19. saj. (sõjaväeline) peksukaristus, kus pekstav pidi vastastikku rivistatud peksjate vahelt läbi minema. Mässajaid karistati kadalipuga, aeti läbi kadalipu. Kohus mõistis süüdlasele 600 hoopi kadalippu. Kadalippu jooksma 'kahe peksjaterivi vahelt läbi minnes peksukaristust kandma'. | piltl. *Mati läheb läbi pilkude kadalipu .. E. Vetemaa.

kauba|kompanii
aj kaupmeeste privilegeeritud ühendus 16.–19. saj. Suured, rikkad kaubakompaniid. Inglise Ida-India Kompanii oli maailma suuremaid kaubakompaniisid.

kelmi|romaan
kirj eriti 16.–18. saj. seiklusromaan, mille ringiseiklev peategelane kuulub lihtrahva hulka

koera|vaht [-vahi]
kahetunnine vahikord laevas kella 16–20 vahel. Oli laeval koeravahis. *Õhtuse koeravahi ajal käskis Otto kogu laevapere kambüüsi ukse ette esipurje alla koguneda. H. Sergo.

kolleegium ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›

1. nõuandev v. korraldav organ, mille liikmed otsustavad arutusel olevaid asju ühiselt. Ajakirja, ajalehe toimetuse kolleegium. Kohtunike kolleegium (spordis). Õppekava koostab õpetajate kogu – kolleegium.Teose toimetamiseks määrati kolmeliikmeline kolleegium. Ta kuulub mitmesse kolleegiumi. Maanõunike kolleegium 'Balti kubermangude rüütelkondade kõrgeim nõuandev ja täidesaatev organ'. || ‹hrl. väliskohakäänetes› selle koosolek v. istung. Kolleegiumil otsustati, et..
▷ Liitsõnad: kohtu|kolleegium, toimetuskolleegium.
2. aj isikute kogu, keda sidus ühine amet, elukutse, kohustus v. kultus (Vana-Roomas). Käsitööliste, preestrite kolleegium.
3. aj ministeeriumile vastav keskasutus 18. saj. Venemaal. Välisasjade Kolleegium.
▷ Liitsõnad: justiitskolleegium.
4. aj internaadiga kesk- v. kõrgkool (peam. 16.–18. saj.). Jesuiitide kolleegium.

kolombiin ‹-i 21› ‹s›
teater lõbus koketne teenijatüdruk itaalia 16.–18. saj. rahvakomöödias

kondotjeer ‹-i 21› ‹s›
aj kutseliste palgasõdurite salga juht 14.–16. saj. Itaalias

konkista ‹6› ‹s›
aj hispaanlaste ja portugallaste Ameerika vallutuste ajastu 16. saj.

konkistadoor ‹-i 21› ‹s›
aj Hispaania v. Portugali Kesk- ja Lõuna-Ameerika maa-alade vallutaja 16. saj.

kuueteist|kümnendik
murdarv 1/16. Kolmteist kuueteistkümnendikku.

kuueteist|kümnene

1. kuutteist ühikut v. üksust omav, hrl. kuueteistkümneaastane. Poiss on alles kuueteistkümnene. Ta saab tänavu kevadel kuueteistkümneseks.
2. kella 16 ajal minev, algav, toimuv vms. Kella kuueteistkümnene rong, seanss.

kuueteist|kümnes
järgarv: 16., XVI. Kuueteistkümnendal sajandil. Tähestiku kuueteistkümnes täht. 16. jaanuar. 1916. aastal. Louis XVI.

kuusteist(kümmend) ‹kuueteist(kümne), kuutteist(kümmend) e. kuutteistkümmet, kuueteistkümnesse, kuueteistkümnete, kuueteistkümneid, kuueteistkümnetesse e. kuueteistkümneisse› ‹num›
põhiarv 16. Kuusteist jagub neljaga. Sada kuusteist. Kuusteist tuhat. Kolm koma kuusteist. | (kellaaja kohta). Kell viis kuusteist. Töö tuleb lõpetada kella kuueteistkümneks. Kell on kuusteist minutit kaheksa peal. || hulgalt, koguselt 16. Kuusteist krooni. Kuusteist kilogrammi, meetrit. Sõit kestis kokku kuusteist tundi. Kuueteistkümne päeva jooksul. Maire on kuusteist aastat vana, on kuusteist täis. || (vastava arvulise järjekorra kohta). Paragrahv kuusteist '16. paragrahv'. Buss nr. 16.

maa|kohus [-kohtu]

1. aj mitme endisaegse kohtuorgani nimetus. a. esimese astme kohus Liivimaal 16. saj. II poolest kuni aastani 1889. Pärnu, Tartu maakohus. b. kõrgem kohus Saaremaal 16. ja 17. sajandil c. sillakohus
2. jur Eesti Vabariigis esimese astme kohus, kus arutatakse kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju

maa|marssal
aj
1. Liivi Ordu kõrgem ametiisik, ordumeistri lähim abiline
2. Liivimaa ja Saaremaa maapäeva juhataja 16. saj. II poolest (lühikeste vaheaegadega) kuni aastani 1917

maa|päev

1. aj 15.–16. saj. maahärrade (1. täh.) ja feodaalühiskonna vabade seisuste esindajate nõupidamine, 17. sajandist kuni 1920. aastani rüütelkonna kõrgeim organ Eesti-, Liivi- ja Kuramaal. Rüütelkonna, mõisnike maapäevad.
2. seadusandlik organ Saksamaal ja Austrias
3. aj Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu (1917–1919) mitteametlik nimetus

male ‹6› ‹s›
kahe isiku sportlik lauamäng, milles kumbki mängija liigutab 16 malendit kindlatele mängureeglitele vastavalt 64 heleda ja tumeda ruuduga laual. Malet mängima. Mängisime Antsuga paar partiid malet. Võisteldi males ja kabes. Tal on males I järk.
▷ Liitsõnad: kiir|male, kiri|male, kompositsioon|male, probleem|male, rivi|male, võistlus|male, välkmale.

manerism ‹-i 21› ‹s›

1. kunst renessansi ja baroki vaheline siirdestiil (eriti Itaalia 16. saj. kujutavas kunstis)
2. maneerlikkus, maneeritsemine (eriti peenutseva kunstistiilina)

manufaktuur ‹-i 21› ‹s›

1. aj käsitsitööl põhinev sisemise tööjaotusega ettevõte (16.–18. saj.); vastav tootmisvorm
▷ Liitsõnad: kalevimanufaktuur.
2. van tekstiilivabrik (tänapäeval veel mõne tekstiilikäitise nime koostisosana). Balti Manufaktuur. Kreenholmi Manufaktuur.

mees|kohus [-kohtu]
aj Põhja-Eestis 13. sajandist aastani 1889, Lõuna-Eestis 13.–16. saj. tegutsenud esimese astme tsiviilkohus (Rootsi võimu ajal ka kriminaalkohus)

mehhanitsism ‹-i 21› ‹s›
filos 16.–18. saj., osalt ka 19. saj. esinenud arusaam, et materiaalset maailma saab nagu suurt masinavärki täielikult kirjeldada mehaanikaseaduste abil

munga|kiri
13.–16. sajandi nurgeline gooti kiri

musket ‹-i, -it 2› ‹s›
aj peam. 16.–17. saj. kasutusel olnud suurekaliibriline eestlaetav tahtlukuga püss, millest tulistati eriliselt toelt. Sõdurid tulistasid musketitest.

mõisa|mees

1. kõnek mõisaametnik. *Minu kadunud isa oli poisikesepõlvest saadik mõisamees ja sakste teener olnud .. F. R. Kreutzwald.
2. aj saksa päritolu ametnik, palgasõdur v. mõisateenija Vana-Liivimaal 16. sajandil. Liivi sõja ajal moodustati mõisameestest väesalku. *Aga Põltsamaa ümber rüüstavad hertsogi mõisamehed maad mis kole .. J. Kross.

nooruk ‹-i 2› ‹s›
noormees; alaealine; ped 16–18-aastane noor. Noorukid ja neiud. Noorukite kuritegevus. Nooruki naiivsed unistused. Nooruk pole enam laps, kuid ta pole ka veel täiskasvanu. *Puhta lapsenäoga nooruk, heledavõitu vurruädal ülahuulel .. V. Saar.

opman ‹-i, -it 2› ‹s›
aj mõisa(te) ülemvalitseja (eriti 16.–17. saj.); mõisavalitseja rahvakeelne nimetus. *Nagu tuttav, valitsevat Mahtra mõisa opman Rosenberg, kuna omanik, härra von Helffreich, oma teises mõisas, Piiumetsas elavat. E. Vilde.

opritšnina ‹1› ‹s›
aj
1. Vene tsentraliseeritud riigivõimu tugevdamiseks tsaar Ivan IV ajal kehtestatud erakorraliste abinõude süsteem; ka tsaari maad, asutused ja sõjavägi
2. Venemaal 14.–16. saj. suurvürsti dünastia liikmete erivaldus

paleo|tüüp
aj raamat, mis on ilmunud 16. saj. I poolel, vanatrükis

pisi|kaamera
fot fotoaparaat, milles kasut. 16 mm laiust filmi

prikaas ‹-i 21› ‹s›
aj keskvalitsusasutus 16.–18. saj. Venemaal

puritaan ‹-i 21› ‹s›

1. aj anglikaani kiriku puhastamist ja ranget usulist elukorraldust taotleva protestantliku usulahu liige 16.–17. saj. Inglismaal
2. usuliselt ja kõlbeliselt väga (ka liialdatult, silmakirjalikult) range inimene. *Ta oli puritaan, nõudis inimestelt mõistust, kainust ja lihtsust, ei sallinud suurustamist, edvistamist, joomist ega muid selliseid pahesid. J. Semper.

puud ‹-a 22› ‹s›
endisaegne massiühik. a. Venemaal (ka Eestis) 16,381 kg. Üks puud on 40 naela. Puud rukist, nisu, jahu. Paar puuda liha. Tervelt puuda, puud või enamgi kaalunud kõrvits. Vanamees kaalus üle seitsme puuda. Tundus, nagu oleks puud tina ta jalgadesse voolanud. Nad on koos mitu, seitse, sada puuda soola ära söönud 'on pikka aega koos olnud ja ühes raskusi ületanud'. b. Soomes 8,5 kg

pärus|mõis
aj
1. pärandatav maavaldus Venemaal 18. saj. alguseni. Teenis- ja pärusmõisad. Vürstide, bojaaride, kloostrite, kirikute pärusmõisad.
2. ka naisliini pidi pärandatav läänimõis Baltimail 16.-18. sajandil

reduktsioon ‹-i 21› ‹s›
redutseerimine; redutseerumine. a. aj aadlile läänistatud riigimõisate tagasivõtmine (eriti Rootsis ja Poolas 16.-17. saj.). Mõisate reduktsioon. Suur reduktsioon (Rootsi riigis 1680. a. Karl XI algatusel). b. keel hääliku artikulatsiooni nõrgenemine. Vokaalide, konsonantide reduktsioon. c. keem reaktsioon, milles väheneb keemilise elemendi oksüdatsiooniaste. Reduktsiooni kasutatakse metallide tootmisel maakidest. d. biol organi ehituse lihtsustumine seoses funktsiooni vähenemisega; (geneetikas:) meioosis kromosoomide hulga vähenemine poolele endisest

reformatsioon ‹-i 21› ‹s›
aj protestantismi teket ajendanud usuliikumine Euroopas 16. sajandil, usupuhastus. Luterlik reformatsioon.
▷ Liitsõnad: vastureformatsioon.

rondeel ‹-i 21› ‹s›

1. kunst ümmarguse v. poolringikujulise põhiplaaniga lai ja madal suurtükitorn 15. ja 16. sajandil. Tallinna kindlustusmüüri tuntumaid rondeele on Paks Margareeta.
2. aiand ümmargune muru- v. lillepeenar; ringikujuline aiatee
3. teede ümmargune suubumispaik liiklussüsteemis

röömer ‹-i, -it 2› ‹s›
koonilise, alt laieneva jalaga roheline v. pruun ümara kausikese kujuline veiniklaas (16.–18. saj.). Röömerist joodi reinveini.

saltarello ‹6› ‹s›
kiire ja lõbus 3/8- v. 6/8-taktimõõdus itaalia rahvatants, 16. saj. Lääne-Euroopas seltskonnatants

sotii ‹14› ‹s›
teater ühevaatuslik koomiline näidend 15. ja 16. sajandi prantsuse teatris

sotnja ‹1› ‹s›
aj sadakond
1. umbes sajameheline väeüksus Vana-Venes
2. kasakaväe allüksus. *Juba neli ööpäeva liikus sotnja Tatari küla kasakaid Petro Melehhovi juhtimisel läbi külade ja staniitsade.. A. Kurfeldt (tlk).
3. sõjaväeline ning territoriaalne haldusüksus Ukrainas 16.–18. sajandil

staarost ‹-i, -it 2› ‹s›
aj
1. sugukonnapealik, (küla)vanem slaavi rahvastel
2. staarostkonna valitseja Poolas (ja ühtlasi 16.–17. saj. Lõuna-Eestis). Tartu staarost.

staarostkond ‹-konna 22› ‹s›
aj haldusüksus Poolas (ja ühtlasi 16.–17. saj. Lõuna-Eestis). Vastseliina, Tartu staarostkond.

strelets ‹-i 21› ‹s›
aj jalaväelasest palgasõdur Venemaal 16.-17. saj. Streletside ülestõusud.

suur|mogul ‹-i 2› ‹s›
aj Ees-Indias 16.–18. saj. eksisteerinud Mogulite riigi valitseja

suur|trapp
zool suur (kuni 16 kg kaaluv) ruske- ja valgekirju sulestikuga trapp (Otis tarda)

švank ‹švangi 21› ‹s›
kirj rahvapärimustel põhinev satiirilis-humoristlik värssjutustus saksa kirjanduses 13.–16. saj.

taaler1 ‹-lri, -lrit 2› ‹s›
aj
1. Saksamaal jm. peam. 16.–18. saj. kasutusel olnud hõbemünt. Puistas kotist taalrid letile. Aastapalk 52 Rootsi taalrit. *Seal visati nüüd igalt poolt taalreid, pooltaalreid ja peenikest hõberaha, vahetevahel langes ka .. kuldraha vanamehe kübarasse. F. R. Kreutzwald.
▷ Liitsõnad: hõbe|taaler, riigitaaler.
2. maa hindamise ühik Liivimaal. Viiskümmend taalrit suur koht. Talu müügihind oli 180 rubla taaler.

talu|adramaa
aj pindala- ja maksustusühik 16. saj. Liivi- ja Eestimaal

teorb ‹-i 21› ‹s›
muus 14–16 keelega madal lauto (kasutati peam. 16.–18. saj.)

uus|islandi
Uusislandi kirjakeel '16. saj. väljakujunenud islandi kirjakeel'.

vaku|kohus [-kohtu]
aj vakuse ajal talupoegade asju otsustav kohus 13.–16. saj.

vana|islandi
Vanaislandi ja uusislandi kirjakeel (kasutusel vastavalt alates 11. ja 16. sajandist). Vanaislandi saagad (kirjutatud vanaislandi keeles).

vastu|reformatsioon
aj 16.–17. saj. reformatsioonivastane liikumine katoliku kirikus. Vastureformatsiooni ajastu.

vojevood ‹-i 21› ‹s›
aj
1. Venemaal 10. saj. vürsti družiina v. maakaitseväe ülem; 15.–17. saj. polgu- ja salgajuht
2. 16.–18. saj. Vene linna ja sellele alluva territooriumi halduse juht
3. Poolas ja Leedus kuninga asemik kohapeal ja väepealik; 14.–18. saj. vojevoodkonna valitseja

võru|seelik
16. sajandist pärinev võrujatele raudvitstele vormitud seelik