[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aadli|lipkond
aj ratsateenistuskohustuse alusel moodustatud väeosa 16.–18. saj. Rootsi riigis. Rootsiaegse Eesti- ja Liivimaa aadlilipkonnad.

allonž|parukas
pikkade, õlgadele langevate lokkidega meesteparukas (hrl. 17.–18. saj.)

barokk ‹-roki 21› ‹s›
Euroopa kunstis, kirjanduses ja muusikas u. 17.-18. saj. valitsenud jõulise vormiliigendusega toretsev stiil

bojaar ‹-i 21› ‹s›
aj
1. Venemaa kõrgaadlik (10.–18. saj.). Vürstid ja bojaarid.
2. Rumeenia feodaal (13. saj.–1945)

buur ‹-i 21› ‹s›, buurid pl
17.–18. saj. Lõuna-Aafrikas sündinud valged, hrl. hollandlaste v. prantslaste järeltulijad

commedia dell'arte [kommee-] ‹6› ‹s›
aj teater itaalia 16.–18. saj. rahvakomöödia

denga ‹6› ‹s›
aj 14.–18. sajandi Vene hõbemünt

diližanss ‹-ansi 21› ‹s›
aj mitmeistmeline posti- ja reisitõld 18.–19. saj.

efeeb ‹-i 21› ‹s›
aj 18–20-aastane vaba noormees Vana-Kreekas

elseviir ‹-i 21› ‹s›

1. 16.–18. saj. Madalmaades Elzevieride kirjastusel ilmunud trükis
2. elseviirkiri

entsüklopedist ‹-i 21› ‹s›

1. aj 18. saj. eesrindlikke ideid sisaldava suure Prantsuse entsüklopeedia väljaandja; selles entsüklopeedias esineva progressiivse suuna pooldaja
2. laialdaste ning mitmekülgsete teadmistega isik

falkonett ‹-neti 21› ‹s›
aj sõj 16.–18. saj. kasutatud väli- v. laevasuurtükk

fennofiil ‹-i 21› ‹s›
soome keelt ja kultuuri harrastav muust rahvusest isik, soomesõbralik muulane || aj soome rahvusliku kultuuri arendamise eest võitleja (18. saj.)

filantrop(in)ism ‹-i 21› ‹s›
aj ped kasvatuses loodus- ja mõistuspärasust rõhutav pedagoogiline liikumine 18. saj. Saksamaal ja Šveitsis

flogiston ‹-i, -i 10› ‹s›
keem 18. saj. keemikute arvates põlemist võimaldav ja põlemisel eralduv aine

füsiokratism ‹-i 21› ‹s›
maj 18. saj. majandusteaduslik suund, mis pidas maad ja põlluharimist rikkuse allikaks ning alahindas arenevat tööstust

gala ‹6› ‹s›

1. 17.–18. saj. õukonnapidu. *.. ustav teener kuningale, oli ta innukas osavõtja kõikidest pidustustest ja õukonna galadest .. I. Pau (tlk).
2. (õukondlase) peoriietus
3. pidulik üritus. Eesti muusika gala. Rahvusooperi galale pääses kutsetega. || ‹liitsõna esiosana› pidulik, pidu-; näit. galadinee, -etendus, -kleit, -kontsert, -rõivastus, -õhtu, -ülikond

galioon ‹-i 21› ‹s›
aj mer kõrge tekiga 3–4 mastiga suur sõja- ja kaubapurjekas 16.–18. saj.

gamba ‹6› ‹s›
muus
1. 16.–18. saj. mahedakõlaline poogenpill, mida mängimisel hoiti põlvede vahel, tšello eelkäija
2. üks oreliregistreid

generaal|bass
muus peamiselt 17.–18. saj. kasutatud moodus mitmehäälse heliteose instrumentaalsaate märkimiseks bassimeloodia ja akorde tähistavate numbritega, nummerdatud bass (lüh. b.c.)

haidamakk ‹-maki 21› ‹s›
aj
1. 18. saj. Poola aadli vastu ülestõusnud ukrainlane
2. väesalga liige, kes võitles Ukraina riigi loomise eest aastatel 1918–1920

hetman ‹-i, -it 2› ‹s›
aj
1. väepealik Poolas ja Leedus 15.–18. saj.
2. kasakate valitav väejuht 16.–17. saj.; Ukraina omavalitsuse juht 17.–18. saj.

hingede|revisjon
aj maksualuse elanikkonna loendus Venemaal 18.–19. saj., hingeloendus

holopp ‹-lopi 21› ‹s›
aj ori v. seisundilt orjale lähedane sõltlane Venemaal 18. saj. alguseni

hugenott ‹-noti 21› ‹s›
aj Prantsuse kalvinist 16.–18. saj.

jassakk ‹jassaki 21› ‹s›
aj Volgamaa ja Siberi rahvaste (naturaal)maks, peam. 16. -18. saj.

juhu|luule
kirj mingi sündmuse (ristsed, pulmad, sünnipäev jne.) pidulikustamiseks kirjutatud tarbeluule, Euroopas eriti harrastatud 14.–18. sajandil

justiits|kolleegium
aj kohtuministeeriumile vastav keskasutus Venemaal 18. saj.

kaheksateist(kümmend) ‹kaheksateistkümne, kaheksatteist(kümmend) e. kaheksatteistkümmet, kaheksateistkümnesse, kaheksateistkümnete, kaheksateistkümneid, kaheksateistkümnetesse e. kaheksateistkümneisse› ‹num›
põhiarv 18. Kaheksateist jagub kolmega. Viissada kaheksateist. Kaheksateist sajandikku. | (kellaaja kohta). Kell on kaheksateist ja viis minutit. Rong saabub kaheksateist nelikümmend. || hulgalt, koguselt 18. Kaheksateist meetrit lai, pikk. Tal võis aastaid olla kaheksateist või üheksateist. Neid kaheksatteistkümmend autasustati. || (vastava arvulise järjekorra kohta). Buss (nr.) 18 sõidab Nõmmele.

kaheksateist|kümnendik
murdarv 1/18. Seitse kaheksateistkümnendikku.

kaheksateist|kümnes
järgarv: 18., XVIII. Olin järjekorras kaheksateistkümnes. Mängisime näidendit juba kaheksateistkümnendat korda. 18. september. 1918. aasta.

kameralistika ‹1› ‹s›
aj maj haldus-, majandus- ja rahandusalaste teadmiste kogum 17.–18. saj. Saksamaal

kartesianism ‹-i 21› ‹s›
filos R. Descartes'i rajatud õpetus; sellest lähtuv suund 17.–18. saj. filosoofias ja loodusteaduses

kasakas ‹-ka, -kat 2› ‹s›

1. aj riigi piiri- ja äärealadele asunud v. asustatud inimestest kujunenud kogukonna liige Venemaal 15.–17. saj., ka hilisem nende alade asukas. Doni, Kubani, Tereki, Uurali, Astrahani, Amuuri kasakad. Ataman on kasakate pealik. || 18. saj. kuni 1917. a-ni neist moodustatud kasakaväe sõjaväelane. Rühm kasakaid. Junkrud ja kasakad tulistasid demonstrante. *Agraarrahutuste vastu oli äraproovitud abinõu: kasakad taludesse! F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: registrikasakas.
2. van valla- v. mõisa käskjalg. Kasakas tõi range korralduse mõisa, vallamajja tulla.
▷ Liitsõnad: vallakasakas.

kelmi|romaan
kirj eriti 16.–18. saj. seiklusromaan, mille ringiseiklev peategelane kuulub lihtrahva hulka

kesk|õhtu
murd
1. keskpäeva ja päikeseloojangu vahelise ajavahemiku keskpaik (umbes kella 17–18 paiku) suvel. *.. siga sai oma lõunase toiduportsjoni alles keskõhtul. J. Parijõgi.
2. ilmakaar, kus sellal asub päike, edel. *Päike oli juba keskõhtus. L. Promet. *Päike on juba üle keskõhtu, kui sauna eest järvekaldalt kostavad hääled. J. Parijõgi.

kolleegium ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›

1. nõuandev v. korraldav organ, mille liikmed otsustavad arutusel olevaid asju ühiselt. Ajakirja, ajalehe toimetuse kolleegium. Kohtunike kolleegium (spordis). Õppekava koostab õpetajate kogu – kolleegium.Teose toimetamiseks määrati kolmeliikmeline kolleegium. Ta kuulub mitmesse kolleegiumi. Maanõunike kolleegium 'Balti kubermangude rüütelkondade kõrgeim nõuandev ja täidesaatev organ'. || ‹hrl. väliskohakäänetes› selle koosolek v. istung. Kolleegiumil otsustati, et..
▷ Liitsõnad: kohtu|kolleegium, toimetuskolleegium.
2. aj isikute kogu, keda sidus ühine amet, elukutse, kohustus v. kultus (Vana-Roomas). Käsitööliste, preestrite kolleegium.
3. aj ministeeriumile vastav keskasutus 18. saj. Venemaal. Välisasjade Kolleegium.
▷ Liitsõnad: justiitskolleegium.
4. aj internaadiga kesk- v. kõrgkool (peam. 16.–18. saj.). Jesuiitide kolleegium.

kolombiin ‹-i 21› ‹s›
teater lõbus koketne teenijatüdruk itaalia 16.–18. saj. rahvakomöödias

kvadraat ‹-raadi 21› ‹s›

1. ruut (näit. kaardil). *Esmaseks ülesandeks jääb kvadraadis E-12 maandumisplats leida. J. Pärni (tlk). *Linn oli eelnevalt kvadraatideks jaotatud ja iga sektori eest vastutas üks isik.. H. Rajandi (tlk).
2. trük tüpograafiline mõõtühik, 48 punkti = u. 18 mm

köstri|kool [-i]
aj 17.–18. saj. koguduse poolt ülalpeetud rahvakool, mille õpetaja oli köster (meil tarvitatud vahel ebaõigesti ka kihelkonnakooli kohta)

külimit ‹-mitu, -mittu 21› ‹s›
ümmarguse v. ovaalse kerega külvi- ja mõõduriist (9–18 toopi). Külvas, külimit seemnega kõhul, rihmal. Mõõtis külimituga vilja. Mihkel võttis külimitu seemnega ja asus külvama. Külimit on tühi, täis. Külimitus olid kaerad. || külimitutäis. Külimit kaeru, nisu, vilja, teri. Tõi aidast pool külimittu jahu. Külvas kevadel maha külimitu ube.

külm|suits
jahedam (18–40 °C) suits liha, kalade v. juustu suitsutamiseks

lamburi|kirjandus
kirj peam. karjaste idüllilisi armusuhteid käsitlev kirjandus, mida on viljeldud antiikajast alates, eriti rohkesti 14.–18. saj. Euroopas, karjaseluule. Itaalia, prantsuse lamburikirjandus.

liini|vägi
sõj aj
1. lahingus koondrivis tegutsenud raskejalavägi 18. ja 19. saj. Preisi liinivägi.
2. Venemaal 19. saj. piiri- ja kindlustusvööndeid kaitsnud kasakaväe üksused

luidoor ‹-i 21› ‹s›
aj Prantsuse kuldmünt 17.-18. sajandil

luuka|päev
18. oktoober, kirikukalendris evangelisti püha Luuka märtrisurma mälestuspäev

luup2 ‹luubi 21› ‹s›
mer
1. väike ühemastiline ühe suurpurje ja ühe esipurjega purjelaev
2. korvetist väiksem kolmemastiline raapurjedega sõjalaev (18.-19. saj.)
3. laeva aerupaat. *Kas on meeskond veel laeval või lahkuti juba ennemalt luubiga .. J. Parijõgi.

maa|miilits
aj talupoegadest maakaitsevägi 17. ja 18. sajandil Kesk- ja Põhja-Euroopa riikides (Rootsi valitsuse ajal ka Eesti alal)

magasi|ait
aj 18.–19. sajandil vallakogukonna viljaait, kust talupojad said vajaduse korral vilja laenata, magas. *Naabril [rikkal] olid alati salved vilja täis, vaene pidi aga lisa tooma magasiaidast. J. Parijõgi.

manufaktuur ‹-i 21› ‹s›

1. aj käsitsitööl põhinev sisemise tööjaotusega ettevõte (16.–18. saj.); vastav tootmisvorm
▷ Liitsõnad: kalevimanufaktuur.
2. van tekstiilivabrik (tänapäeval veel mõne tekstiilikäitise nime koostisosana). Balti Manufaktuur. Kreenholmi Manufaktuur.

mehhanitsism ‹-i 21› ‹s›
filos 16.–18. saj., osalt ka 19. saj. esinenud arusaam, et materiaalset maailma saab nagu suurt masinavärki täielikult kirjeldada mehaanikaseaduste abil

merkantilism ‹-i 21› ‹s›
maj 17. ja 18. saj. majandusteaduses domineerinud suund, mis postuleeris, et riigi rikkamaks muutmiseks tuleb importi piirata ja eksporti ergutada

musketär ‹-i, -i 10› ‹s›

1. aj musketiga relvastatud sõdur (mõnes riigis kasutatud hiljem ka püssiga relvastatud jalaväesõduri kohta). Kuninga musketärid 'aadlikest ratsakaardiväelased 17.–18. saj. Prantsusmaal'.
2. piltl vehkleja. Floretis võitsid meie musketärid.

mõisa|kohus [-kohtu]
aj
1. feodaalist ja hirsnikest koosnev talupoegade kohtuasju arutav kriminaal- ja tsiviilkohus 13.–17. saj.
2. Balti kubermangudes vallakohtu ametlik nimetus 18. saj. keskpaigast 1820. aastate lõpuni

notaablid ‹2› ‹s› pl
aj nõuandva kogu (kuninga poolt määratud) liikmed Prantsusmaal 14.–18. sajandil; (Prantsuse asumaades:) koloniaalvõimude poolt nõupidamistele kutsutavad kohaliku elanikkonna esindajad. Prantsuse kuninga notaablite kogu. || piltl tähtsad isikud, suured ninad

pea|raha

1. maj ühe inimese pealt millegi eest makstav summa . Munitsipaalkoolide rahastamine pearaha alusel. Spordiklubidele, lasteaedadele makstav pearaha.
2. aj maksualuste seisuste meeskodanike otsene riigimaks 18.–19. saj. Venemaal (Eesti- ja Liivimaal alates a-st 1783)
3. aj (paljudes maades:) erinevat laadi aastamaks, mida tuli maksta iga teat. eas inimese pealt. *Riigile tuli [Hiinas] maksta maamaksu ja pearaha, mis XVIII saj. algul ühendati üheks maksuks. J. Konks. *Iga Melaneesia küla, mis on valitsuse kontrolli all, peab maksma oma inimestelt igal aastal pearaha.. R. Tarmisto (tlk).

pea|rahvakool
aj kõrgem rahvakool Venemaal (ka Eestis) 18. saj. lõpul ja 19. saj. algul

preformism ‹-i 21› ‹s›
biol 17. ja 18. saj. valitsenud arengukäsitlus, mille kohaselt organism peitub valmis kujul juba sugurakus ja elu jooksul ainult kasvab

prikaas ‹-i 21› ‹s›
aj keskvalitsusasutus 16.–18. saj. Venemaal

punkt ‹-i 21› ‹s›

1. (tehtud v. looduslik) väike ümmargune nähtav objekt, täpp. Punktidest ja kriipsudest koosnev muster. Punktidega kaardile märgitud piir. Silmaterad ahenesid punktideks. Merel õõtsuv punkt osutus paadiks. Kotkas taeva all näis väikese punktina. Kassi silmad olid pimeduses kui kaks kiirgavat punkti. | piltl. *Iga inimene on punkt oma tutvuste, suhete, vahekordade ringi keskel. F. Tuglas.
2. kirjutatud v. trükitud täpikujuline graafiline märk (.), millel on oma tähendus. a. kirjavahemärk, mis pannakse jutustavate lausete lõppu. Lause lõppu tuleb panna punkt. Lause lõpust on punkt puudu. | piltl. Sellel lool on nüüd punkt 'lõpp'. See oli punkt 'lõpp' ta senisele elule. Kui sulale läheb, on metsaveol punkt (peal). *„Kaardikambri uks tuleb kinni hoida ja punkt,” ütles kapten. J. Smuul. b. kasut. muude kirjavahemärkide osana. Kolm punkti 'mõttepunktid'. Koolon ehk kaksikpunkt koosneb kahest ülestikku asetsevast punktist. Semikoolon ehk punktkoma koosneb punktist ja selle all olevast komast. Punkt on hüüu- ja küsimärgi alumiseks osaks. c. kasut. mõnikord lühendite lõpus märkimaks seda, et osa sõna(de)st on ära jäetud. Punkti kasutatakse lühendite järel, näiteks: ibid., resp. jms. d. kasut. arvude puhul märkimaks korrutusmärki (näit. 2 · 9 = 18), araabia numbritega edasiantavat järgarvu (näit. 3. klass, 20. sajand) v. eraldamaks tunde minuteist (näit. kell 15.30), meetreid sentimeetreist (näit. teivashüppes 5.20) ja rahaühikuid (näit. 500.45 kr., s. t. 500 krooni 45 senti) e. kasut. mõnede kirjatähtede osana. Pane i-le punkt peale. f. kasut. noodikirjas. Noodist paremal olev punkt pikendab nooti poole võrra. Noodist all- või ülalpool olev punkt osutab, et nooti tuleb esitada staccato. g. kasut. morsemärgi osana. Morse punktid ja kriipsud. h. kasut. transkriptsioonis. O. W. Masing tegi ettepaneku märkida konsonantide palatalisatsiooni punktiga eelneva vokaali all. Punkti on transkriptsioonis kasutatud ka rõhumärgina. i. kasut. kaartidel. See punkt kaardil tähistab minu koduküla.
3. (väiksem) koht, paik, ala. Geograafilised punktid. Maakera mingi punkti geograafilise pikkuse ja laiuse määramine. „Titanic” riivas punktis koordinaatidega 41°46' N ja 50°14' W ujuvat jäämäge. Meeskond juhtis kuukulguri ettenähtud punkti. Suur Munamägi on Eesti kõrgeim punkt. Keri saar on Eesti põhjapoolsemaid punkte. Raketid võivad tuumarelva toimetada mistahes punkti maakeral. Huvitavamate vaadetega punktides tegi turismibuss peatuse. Orienteerujal tuli võistluse jooksul läbida 30 märgistatud punkti. Juba kiviajal hakkas tekkima püsiva asustusega punkte. Asustatud punktideks on külad, alevid, asulad, linnad jms. Vallutati raudteesõlm, postkontor ja teised linna strateegilised punktid. *Üleaedsetel oli talvel üksainus punkt, kus nad kahekesi võisid kokku puutuda: ühine talitee heinte, hagude, puude ja muu materjali vedamiseks. A. H. Tammsaare. *Niipalju kui me binoklitega ja ka ilma uurime, ei leia me ühtki punkti merrekukkuvas kaljuseinas, kus paat või laev võiks randuda. J. Smuul. || kitsas, piiratud ala. Silma võrkkesta teatud punktid. Mõnedes naha punktides on elektriline potentsiaal kõrgem. Mägironijate kolme punkti reegel nõuab, et korraga võib edasi tõsta ainult üht kätt või jalga, ülejäänud asugu paigal. Kuju tuleb vaadelda mitmest punktist 'mitmest vaatenurgast'. Jäin üksisilmi ühte punkti vaatama. || ‹hrl. liitsõna järelosana› koht, spetsiaalne ehitis v. ruum mingi töö v. tegevuse jaoks, asutus. Teenustööde vastuvõtu punkt. Vilja vastuvõtu, töötlemise punkt. Matkavarustuse, sporditarvete laenutuse punkt. Arstiabi punkt. Günekoloogilise läbivaatuse punkt. Kunstliku seemenduse punkt. Piirivalve, passikontrolli punkt. Marjade, seente kokkuostu punkt.
▷ Liitsõnad: algus|punkt, kesk|punkt, kokkupuute|punkt, koond|punkt, lõpp-|punkt, puute|punkt, rakendus|punkt, raskus|punkt, ristumis|punkt, siht|punkt, sõlmpunkt; tasakaalu|punkt, toetus|punkt, tugipunkt; külma|punkt, valupunkt; maandumis|punkt, peatus|punkt, stardi|punkt, tule|punkt, tulistus|punkt, vaatlus|punkt, vahi|punkt, valve|punkt, ülekande|punkt, ümberlülituspunkt; abiandmis|punkt, agit|punkt, apteegi|punkt, arsti(abi)|punkt, desinfektsiooni|punkt, dispetšeri|punkt, esmaabi|punkt, evakueerimis|punkt, hobulaenutus|punkt, informatsiooni|punkt, jaotus|punkt, juhtimis|punkt, kogumis|punkt, kogunemis|punkt, kokkuostu|punkt, komando|punkt, konsultatsiooni|punkt, kontroll|punkt, korrespondendi|punkt, kuulde|punkt, kõne|punkt, laadimis|punkt, laenutus|punkt, läbilaske|punkt, makulatuuri|punkt, meditsiini|punkt, metsa(tööstus)|punkt, miilitsa|punkt, mobilisatsiooni|punkt, müügi|punkt, nõuande|punkt, piiri|punkt, rahavahetus|punkt, remondi|punkt, seemendus|punkt, sidumis|punkt, sorteerimis|punkt, taara|punkt, tapa|punkt, teenindus|punkt, toitlus(tus)|punkt, tolli|punkt, trauma(toloogia)|punkt, turustamis|punkt, vahetus|punkt, valimis|punkt, varumis|punkt, vastuvõtu|punkt, velskri|punkt, vetelpääste|punkt, villavahetus|punkt, väljaandmispunkt.
4. ‹hrl. liitsõna järelosana› mingi astmestiku, suuruse, muutuse, arengu vms. teatav koht, aste, staadium, moment. Kiudu venitatakse teatud punktini. Kriitiline punkt 'kvalitatiivse muutusega seotud staadium, üleminekustaadium'. Trampliini projekteeritud võimsus on 70 m, kriitiline punkt 85 m. Noolutamisel kuumutatakse metalli alla kriitilise punkti. | piltl. Alati jõuab ta oma jutuga sellesse punkti välja. Töö on samas punktis kui möödunud nädalalgi. Tundus, et sellest punktist me oma uuringutes enam edasi ei pääse. Olin jõudnud punktini, kus kõik muutus vastumeelseks.
▷ Liitsõnad: aja|punkt, algus|punkt, hari|punkt, kaste|punkt, keemis|punkt, kulminatsiooni|punkt, kõrg|punkt, kõrgus|punkt, küllastus|punkt, külmumis|punkt, lagi|punkt, leek|punkt, lõpp-|punkt, lähte|punkt, madal|punkt, murde|punkt, null|punkt, pöörde|punkt, tahkumis|punkt, tõusupunkt.
5. mat mingi matemaatilise ruumi element, millel pole mõõtmeid. Geomeetria põhielemendid on punkt, sirge ja tasapind. Punkti koordinaadid. Sirged lõikuvad punktis P. Arvutage vahemaa punktide A ja B vahel. | astr. Kevadise võrdpäevsuse punkt 'kevadpunkt'. Sügisese võrdpäevsuse punkt 'sügispunkt'.
▷ Liitsõnad: alus|punkt, kesk|punkt, lõike|punkt, lõikumis|punkt, null|punkt, ots|punkt, ruumi|punkt, telgpunkt; kevad|punkt, kulminatsiooni|punkt, lagi|punkt, suve|punkt, sügispunkt.
6. asi, asjaolu, aspekt. See punkt tuleb meil selgeks vaielda. Ainuke ebameeldiv punkt kogu loos on see, et.. Selles loos on mitu segast punkti. Selles punktis ma sulle järele ei anna, ei saa ma sind aidata. Ta on igas punktis sobiv kandidaat. Asja arutades jõudsime mitme üllatava punktini. *Ainult üks punkt tegi ta nukraks: isa surm. R. Roht. || külg, koht, küsimus. Kellegi õrn punkt. Isatus oli Karlile valus punkt. Jutt keerles kõigile hella punkti ümber. *Just kõnnak oligi Karini nõrk punkt: ta hoidus astudes liiga ettepoole, nagu oleks ta pisut vimmas. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: kokkupuute|punkt, lähte|punkt, pide|punkt, raskus|punkt, sõlm|punkt, tüli|punkt, vaate|punkt, vaidluspunkt.
7. dokumendi v. teksti alajaotus; väike sisuliselt terviklik lõik v. osa. Seaduse, määrustiku, eelarve, otsuse, eeskirja, lepingu, põhikirja, paragrahvi, süüdistuse punkt. Loetelu, küsimustiku, tööplaani punktid. Põhikirja võeti kaks uut punkti. Määrustikus on niisugune punkt, et.. Otsuse esimene punkt näeb ette, et.. Lepingu viimased punktid käsitlevad osaliste õigusi. Teorendi kohta käivad punktid uues talurahvaseaduses. Nõudmised võeti kokku järgmistesse punktidesse.. Koosoleku päevakorras oli ainult üks punkt: korterimaksed. Raamatu lõpus on 12 punkti õpetusi. Tõestus esitati punktide kaupa. Ettekanne on punktidena kirja pandud. Punkt punkti järel 'süstemaatiliselt, kavakindlalt, punkt-punktilt' kummutati süüdistused.
▷ Liitsõnad: ala|punkt, pea|punkt, projekti|punkt, põhi|punkt, päevakorra|punkt, seaduse|punkt, süüdistus(e)punkt.
8. mõõtühik. a. hindamissüsteemi ühik (hrl. võistlusi, mänge, katseid vms. hinnates). Punkte saama, saavutama, koguma. Punktide summa, arv, arvestus. Kogus 6 punkti 11 võimalikust. Tõi meeskonnale mitu punkti. Korvpallur viskas mängu jooksul 19 punkti. „Kalev” nopib punkte kiirrünnakutega. Kaotas esimesel ringil 2 punkti. Kolme punkti vise. Teiseks tuli Pärnu 8,5 punktiga. Juhtisime võistlust 6455 punktiga. Malesuurmeister võitis turniiri 14 punktiga. Kaotasin talle ainult poole punktiga. Võitma, kaotama punktidega 'maadluses v. poksis punktivõitu v. punktikaotust saama'. Vahe, edumaa kahanes 2 punktile. Suurendasime eduseisu 5 punktile. Lõi palli punktiks (võrkpallis, tennises). Võrdsete punktide puhul otsustavad korvpallis omavahelised mängud. Viiuldaja sai konkursil 10 punkti 10 võimalikust. Sisseastumiseksamitel jäi mul 2 punkti puudu. Esikoht taidluses andis klassile 10 punkti. Toidu kalorsust võib hinnata ka punktide alusel. | piltl. Näitleja korjab publikult punkte ka oma noorusvärskusega. || kupong (1. täh.) *Näh, mõni mees rabeles, andis viljanormi viimse kiloni ära, et saaks aga mõne punkti, ostaks nende eest saabast, riiet või tarbeasja.. A. Beekman. b. trük tüpograafilise mõõdusüsteemi põhiühik, 0,3759 mm. Punktides väljendatakse trükitüüpide ja täidismaterjalide mõõtmeid jms.
▷ Liitsõnad: aktiivsuse|punkt, enam|punkt, esikoha|punkt, hinde|punkt, kaotus|punkt, karistus|punkt, klassifikatsiooni|punkt, koha|punkt, kvalifikatsiooni|punkt, kümnendik|punkt, miinus|punkt, pluss|punkt, protsendi|punkt, sajandik|punkt, stiili|punkt, tabamis|punkt, trahvi|punkt, võidupunkt.

pärus|mõis
aj
1. pärandatav maavaldus Venemaal 18. saj. alguseni. Teenis- ja pärusmõisad. Vürstide, bojaaride, kloostrite, kirikute pärusmõisad.
2. ka naisliini pidi pärandatav läänimõis Baltimail 16.-18. sajandil

redingot ‹-goti, -gotti 21› ‹s›

1. 18. sajandil Inglismaalt Euroopa mandrile levinud pikk, põlvini ulatuv ülekuub
2. õlgadel ja rinnal liibuv, altpoolt avarduv naistemantel

revisjoni|adramaa
aj ühtne normeeritud maksustusühik 17.–18. saj. Liivi- ja Eestimaal

revisjoni|hing
aj maksualuse seisuse meeshing, kes hingederevisjoni alusel maksis pearaha; maksustusühik Venemaal 18.–19. saj.

riigi|talupoeg
aj riigimaal elanud isiklikult vaba talupoeg 18.-19. saj. Venemaal

rokokoo ‹15› ‹s›
kunst toretsev ja elegantne keeruka vormi ja ornamentikaga kunstistiil 18. saj. Prantsusmaal

röömer ‹-i, -it 2› ‹s›
koonilise, alt laieneva jalaga roheline v. pruun ümara kausikese kujuline veiniklaas (16.–18. saj.). Röömerist joodi reinveini.

rüütli|akadeemia
aj 17.–18. saj. õppeasutus rüütlikasvatuse andmiseks. Lääne-Euroopa rüütliakadeemiad.

saaros ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
astr umbes 18 aasta pikkune ajavahemik, mille järel päikese- ja kuuvarjutused korduvad samas järjestuses

sega|seisuslane ‹-se 5› ‹s›, segaseisuslased pl
aj iseseisvus- ja pärisorjusvastases liikumises osalenud eri seisustest vene haritlased 18. saj. lõpus ja 19. saj., raznotšiinetsid

seimik ‹-u 2› ‹s›
aj Poola šlahta maakondlik kogu 14.–18. saj.

sentimentalism ‹-i 21› ‹s›

1. kirj 18. saj. kirjandusvool, mis klassitsismile ja valgustusajastu ratsionalismile vastandudes tõstis esiplaanile sügavalt moraalse kannatava lihtinimese, õilsad tunded ja loodusläheduse. Sentimentalismi sugemed, maneer. *Paiguti on K. J. Petersoni luules leidnud veel kajastamist ka.. sentimentalismi jooned. Need avalduvad eeskätt tunnete paisumises härduseni ja õilsa kiindumuse kujutamises. B. Sööt.
2. sentimentaalsus. *Ja sina mõtled, et suudad hakata maailma parandama? Naiivne sentimentalism. A. Liives.

setvert ‹-verdi 21› ‹s›
endisaegne mõõtühik. a. puistainete mahumõõt, 8 setverikku. Neli setverti rukist. b. pinnaühikuna maa-ala, kuhu külvati 1 setvert rukist (1/2 tiinu) c. mahuühikuna 1/4 pange (3 l) d. pikkusühikuna 4 verssokit (u. 18 cm.)

sigma ‹6› ‹s›
kreeka tähestiku 18. täht (Σ, σ, ς), vastab ladina s-ile

slobodaa ‹14› ‹s›
aj tavalistest feodaalkoormistest vaba asula Venemaal 12.–18. sajandil

sotnja ‹1› ‹s›
aj sadakond
1. umbes sajameheline väeüksus Vana-Venes
2. kasakaväe allüksus. *Juba neli ööpäeva liikus sotnja Tatari küla kasakaid Petro Melehhovi juhtimisel läbi külade ja staniitsade.. A. Kurfeldt (tlk).
3. sõjaväeline ning territoriaalne haldusüksus Ukrainas 16.–18. sajandil

staniitsa ‹6› ‹s›

1. liik maa-asulaid Põhja-Kaukaasias ja Ukrainas endistel kasakate aladel
2. aj kasakate territoriaalne haldusüksus 18. saj.-st 1917. a.-ni (üks v. mitu asulat)

suur|mogul ‹-i 2› ‹s›
aj Ees-Indias 16.–18. saj. eksisteerinud Mogulite riigi valitseja

taaler1 ‹-lri, -lrit 2› ‹s›
aj
1. Saksamaal jm. peam. 16.–18. saj. kasutusel olnud hõbemünt. Puistas kotist taalrid letile. Aastapalk 52 Rootsi taalrit. *Seal visati nüüd igalt poolt taalreid, pooltaalreid ja peenikest hõberaha, vahetevahel langes ka .. kuldraha vanamehe kübarasse. F. R. Kreutzwald.
▷ Liitsõnad: hõbe|taaler, riigitaaler.
2. maa hindamise ühik Liivimaal. Viiskümmend taalrit suur koht. Talu müügihind oli 180 rubla taaler.

tabulatuur ‹-i 21› ‹s›
muus
1. tähtedest, numbritest ja rütmimärkidest koosnev 14.–18. saj. noodikiri
2. vaimuliku laulu reeglite kogumik

tender ‹-dri, -drit 2› ‹s›

1. tehn veduriga vahetult ühendatud veok kütuse, vee, määrdeaine ja abiseadmete jaoks. Auruvedurite tendrid. Vedur põlevkivikamakaid täis laaditud tendriga. *Vedurijuht võttis mu tendrile. Nii, söehunnikute vahel, läkski sõiduks lahti. A. Repson.
▷ Liitsõnad: söetender; kondensaatortender.
2. mer. a. ühemastiline kahvelpurjestusega sõjalaev 18. saj. ja 19. saj. algul. Tendreid kasutati luureks, sidepidamiseks ja valveteenistuseks. b. lihtsa kerekujuga ja automootoriga väike laev (Nõukogude vägede kasutuses Teises maailmasõjas). Balti laevastiku tendrid. Dessant sooritati kaatritel ja tendritel. c. laevu teenindav väike veesõiduk (kaater, puksiir vms.). Tender veab reidil seisvatele laevadele inimesi ning varustust. d. allveelaevu, torpeedokaatreid vms. teenindav abilaev mõne riigi laevastikus

teodiike ‹6› ‹s›
eriti 17.–18. saj. levinud usulis-filosoofiline suund, mis selgitab ja õigustab vastuolu Jumala headuse ja kõikvõimsuse ning maailmas valitseva kurjuse vahel

teorb ‹-i 21› ‹s›
muus 14–16 keelega madal lauto (kasutati peam. 16.–18. saj.)

termidoor ‹-i 21› ‹s›
aj 11. kuu Suure Prantsuse revolutsiooni aegse kalendri järgi (19. (20.) juulist kuni 17. (18.) augustini). 9. termidoori riigipööre.

torm ‹-i 21›

1. ‹s› väga tugev tuul; meteor tuul, mille tugevus on suurem kui 9 palli. Tugev, kange, kõva, metsik, kohutav torm. 10-palline torm. Tuul on tugev, päris noor torm kohe. Sügisesed tormid ja sajud. Puhkes, tõusis, algas torm. Tuul muutus, paisus tormiks. Hakkab tormi kiskuma. Torm kõvenes, nõrgenes, hakkas vaibuma. Torm möllab, mässab, lõõtsub, juurib puid maast. Akende taga undas, huilgas, vingus torm. Merel märatses torm. Tuli torm ja tegi palju kahju. Kalurid jäid tormi kätte. Tormis hukkus mitu laeva. Tormist murtud puud. Torm ajas, paiskas paadi karile. Tormi võimuses mässav meri. Laev heitleb tormiga. Tormiga, tormi pärast ei saadud merele minna. Torm mühiseb puude ladvus.
▷ Liitsõnad: hiigel|torm, keeris|torm, liiva|torm, lume|torm, pööris|torm, troopika|torm, äikesetorm; kevad|torm, loode|torm, lääne|torm, põhja|torm, pööripäeva|torm, sügis|torm, talvetorm; magnettorm.
2. ‹s› piltl võimas, äge käärimine, möll; äge rahutus v. rahulolematus. a. (inimtunnetes, inimsuhetes). Tundmuste, tunnete, kirgede, mõtete torm. Hinges, rinnus möllas torm. Tema süda oli täis torme ja valu. Ta ei lasknud välja paista tormi, mis temas mässas. Mees oli tormi täis: teda tullakse alusetult süüdistama! Kadri ilme ennustas peatset tormi. Kui juhtunust kodus teada saadakse, siis alles tõuseb torm. Mõnest ettevaatamatust lausest puhkes perekonnas torm. Vallandus, puhkes kiiduavalduste, elaguhüüete torm. Arutelude torm ei tahtnud vaibuda. Aplaus paisus lausa tormiks. See sündmus kutsus ajalehtedes esile raevuka tormi. „Torm ja tung” 'kirjanduslik liikumine Saksamaal 18. saj. viimasel kolmandikul'. Kes tuult külvab, see tormi lõikab. *.. aga üldiselt oli ta uhke oma tormi ja tungluse perioodile, sest see oli talle andnud elukogemusi .. G. Helbemäe. b. (ühiskonnas, ajaloos). Sotsiaalsed tormid. Maailmasõdade tormides sai otsa palju inimelusid. Revolutsioon on kogu ühiskonda vapustav torm.
▷ Liitsõnad: aplausi|torm, kiidu|torm, kire|torm, kisa|torm, pahameele|torm, vaimustustorm; ajaloo|torm, elu|torm, revolutsioonitorm.
3. ‹s› van tormijooks. *Juhanil tuli nüüd jutustada Plevna piiramisest, tormiga võtmisest ning vene soldatite vahvusest .. M. Metsanurk.
4. ‹adj› tormakas, äkiline, tasakaalutu. Torm inimene. Küll on torm mees! Oota, ära ole nii torm! Ta on mõnikord liiga rutakas ja torm. Ma ise olin torm ja ajasin asja nurja. Teie, tormid, võtke meel pähe ja kuulake minu nõuannet! Kaarel oli meestest kõige lärmakam ja tormim. Ta võis joomase peaga päris tormiks minna. Tormi iseloomuga mees. Noor torm hobune. See oli küll loll ja torm temp.
5. ‹adj› hrv tormine. *.. aga tagasi polnud [laiult] enam pääsenud, meri oli nii järsku tormiks läinud. M. Traat.

tung ‹-i 21› ‹s›

1. (kuhugi) tungimine. Tung itta, põhja. Veresoonte ahenemisel pidurdub alkoholi tung verre.
▷ Liitsõnad: edasi|tung, kallale|tung, peale|tung, sissetung; itta|tung, maaletung.
2. sisemine sund midagi teha, mingit vajadust rahuldada; loomusund, instinkt. Tung tegutseda. Järsku haaras teda vastupandamatu tung nutta. Tajusin meeletut tungi kuskile minema sõita. Inimese tung end ehtida on iidvana. Tema tegusid ajendab isikliku rikastumise tung. Tung teadmiste järele, ilu ja harmoonia poole. Tungid ei lase end maha suruda. Ürgsed, animaalsed tungid. Loomuvastased tungid. Madalate tungidega inimene. *.. olen isalt pärinud seikluskire ja tungi merele. J. Parijõgi. || (suguiha kohta). Mees tundis tüdruku vastu patust tungi. *Ah, soontes tuksus tung: ma tahan sind. M. Under.
▷ Liitsõnad: elu|tung, endaalalhoiu|tung, enesealalhoiu|tung, enesesäilitamis|tung, liikumis|tung, loomis|tung, pesitsus|tung, rände|tung, seltsimis|tung, sülemlemis|tung, süütamis|tung, tegevus|tung, tegutsemis|tung, võimutung; seksuaal|tung, sugutung.
3. tunglemine, trügimine; tunglev rahvahulk. Staadioniväravas tekkis tung ja rüselemine. *Tung kandis teda kaasa, litsus ta tihedasti vastu külma kivimüüri .. A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: rahvatung.
4. (suure soovijate, pürgijate hulga kohta hrl. piiratud arvule kohtadele). Kõrgkooli, õigusteaduskonda, kursustele on suur tung. Suurim tung oli tänavu majandusklassi. Sellele kontserdile erilist tungi pole.
5. (koos sõnaga torm tähistab noorusajale omast mäslemist, püüdlemist, tunglemist). „Torm ja tung” 'kirjanduslik liikumine Saksamaal 18. saj. viimasel kolmandikul'. *Kapitalismi noorusaja torm ja tung on möödas .. T. Õnnepalu.
6. van füüs jõud
▷ Liitsõnad: raskustung.

vaeste|kool [-i]
aj 18. ja 19. sajandil algkool kehvade talupoegade ja käsitööliste lastele. *.. ta oli käinud vaestekoolis ja seal üht-teist õppinud, enamasti aga pühakirja ja katekismust. K. Ristikivi.

valgustama ‹37›

1. valgust andma, valgust levitama; valgeks (2. täh.) muutma. Päike valgustab ja soojendab meid. Täiskuu valgustas heledalt ümbrust. Hele välk valgustas hetkeks pilvi. Lamp valgustab hästi. Pimedat tänavat valgustasid vaid üksikud laternad. Küünal, väike pirn laes valgustas ruumi vaevaliselt. Lõke valgustas vaid mõne sammu kaugusele. Raketid, helgiheitjad valgustasid taevast. Väike aken ei suutnud ruumi küllaldaselt valgustada. Ruum oli halvasti valgustatud 'valgustus selles oli halb'. Peosaal oli heledasti valgustatud. Park oli ainult kohati valgustatud. Eemalt paistis tuledest valgustatud linn. Maja kõik aknad olid valgustatud 'sees põlevatest tuledest valged'. Eeskoda oli valgustamata 'selles ei põlenud tuld'. Kuu valgustatud 'Päikesest valgustatud' pool. || kusagil millegagi valgust tekitama, millelegi v. kellelegi valgust suunama. Tänavaid valgustati esialgu petrooleumi- või gaasilampidega. Rindelõiku hakati rakettidega valgustama. Merd valgustati prožektoriga. Valgustab taskulambiga lävel seisvat võõrast, maapinda jalge ees. Valgustas endale pimedates ruumides küünlaga teed. Mees valgustas tikutulega kella. See teooria on tuletorniks, mis valgustab meile teed. || piltl kirgastama, elustama. Särav naeratus valgustab neiu nägu. Rõõmus ootus, sügav rahuldustunne valgustas nägu. *Karedamadki näod olid hellad, süngemadki pilgud [jõuluööl kirikus] pehmed ja valgustatud. A. Viirlaid.
2. piltl millelegi valgust heitma, selgitavalt käsitlema, selgitama. Igaüks valgustas asja oma vaatenurgast. Kõiki üksikasju tuleb erapooletult valgustada. Ajalehes, selles raamatus valgustatakse 1940. aasta sündmusi võrdlemisi objektiivselt. Valitsusjuht valgustas oma kõnes üksikasjalikult sisepoliitilist olukorda. Ajakirjanduses on seda küsimust, probleemi küllalt põhjalikult valgustatud. Seltsi sünnilugu ja algusaegu on tänini vähe valgustatud. Kirjanik valgustab oma tegelasi kord ühest, kord teisest küljest. Käesolev raamat valgustab lähemalt filosoofia põhiküsimusi. Kroonikad, muuseumi eksponaadid valgustavad ajalugu, rahva elu. *Üks luges ühe, teine teise paiga [piiblist] ette ja valgustas ning kaunistas seda enda arvamistega. E. Vilde.
3. piltl õpetama, harima, suunama; kellelegi millegi kohta selgitavat teavet andma. Lektorid püüdsid oma loengutega rahvast valgustada. Rahvamasse, inimesi tuleb poliitiliselt valgustada. Noorsugu tuleb selles küsimuses valgustada. Meister valgustas noortöölisi pidevalt praktilise töö käigus. Küsisin mõnda asja Kaarli käest, tema siis valgustaski mind. Hakkas mind kohe värskete uudistega valgustama. Pean sind meie naabrite suhtes veidi valgustama. Kes teid juba jõudis valgustada, et ma ära sõidan? *Palvetajad palusid, et jumal inimesi valgustada võtaks, neid tõe teele juhataks .. A. H. Tammsaare. || valgustatud haritud, avara silmaringiga. Ta on eesrindlik ja valgustatud inimene. Kooliõpetaja oli omal ajal selle maanurga ainus valgustatud pea. Valgustatud absolutism aj absolutismi valgustusajastu ideedest mõjutatud erivorm 18. saj. mõnes Euroopa riigis.
4. hrv valge(ma)ks (1. täh.) tegema. *.. aga silgu asemel soolakalad oma jõest ja lassi sees jahurokk, vähese hapupiimaga valgustatud. E. Särgava.

valgustus|ajastu
aj valgustusfilosoofiast mõjutatud ajajärk mõne Euroopa riigi ajaloos põhiliselt 17.–18. saj. Valgustusajastu kirjandus, filosoofia.

valgustus|filosoofia
aj inimmõistuse kõikvõimsuse ideest lähtuv filosoofia Euroopa ühiskondlik-poliitilises ja kultuurielus 17.–18. saj. Lääne-Euroopa valgustusfilosoofiast mõjutatud baltisaksa progressiivsed haritlased.

valgustus|sajand
aj põhiliselt 18. sajand. Eestisse jõudsid suure valgustussajandi mõjud 19. sajandi algul.

vennastekogudus|liikumine
aj 18. saj. Saksamaal alguse saanud usuline liikumine, mida iseloomustas tundeline vagadus ja vaimulik lihtsus, hernhuutlus

vojevood ‹-i 21› ‹s›
aj
1. Venemaal 10. saj. vürsti družiina v. maakaitseväe ülem; 15.–17. saj. polgu- ja salgajuht
2. 16.–18. saj. Vene linna ja sellele alluva territooriumi halduse juht
3. Poolas ja Leedus kuninga asemik kohapeal ja väepealik; 14.–18. saj. vojevoodkonna valitseja