[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

abolitsionism ‹-i 21› ‹s›

1. mingi seaduse tühistamist taotlev ühiskondlik liikumine
2. aj neegrite orjuse kaotamist taotlev liikumine (eriti 19. sajandi keskel USA-s)

alam|maakohus
aj
1. esimese astme kohus Eestimaal 15.–19. saj., hrl. aadlike väiksemate võlanõudluste otsustamiseks
2. maakonna politsei- ja administratiivasutus Venemaal (Eestis 1783–1797)

anarho|sündikalism
pol ametiühinguid töölisklassi kõrgeimaks organisatsioonivormiks pidav ning anarhismist mõjustatud pahempoolne vool Euroopa ja Ameerika töölisliikumises (eriti 19. saj. lõpul ja 20. saj. algul)

baironism ‹-i 21› ‹s›
kirj Byronist lähtunud ning teda jäljendav kirjandussuund Euroopa kirjanduses 19. saj. algul

biidermeier ‹-i, -it 2› ‹s›

1. lihtsameelne, mugavust taotlev 19. sajandi Saksa väikekodanlane
2. kunst biidermeierstiil, ka selles stiilis ese(med). Sisustus on ehtne biidermeier.

biidermeier|stiil
kunst 19. saj. esimesel poolel Saksamaal jm. levinud ennekõike rõivastuse, mööbli ning interjööri stiil, mida iseloomustavad mugavad praktilised vormid, heledad värvid, lilleväädiornamentika jne. Biidermeierstiilis mööbel.

blankism ‹-i 21› ‹s›
aj pol 19. saj. prantsuse revolutsionäärist Blanqui'st lähtunud vandenõutaktikat pooldav suund sotsialistlikus liikumises

bonapartism ‹-i 21› ‹s›
aj keisririigi taastamist ning Bonaparte'ide uut võimulepääsemist taotlenud poliitiline vool 19. sajandi Prantsusmaal

dekadents ‹-i 21› ‹s›
(kultuuri) allakäik, langus, mandumine; kirj kunst 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse kultuuri (eriti kirjanduse) individualistlik-estetistlikele suundadele iseloomulik pessimistlik ning nihilistlik üldhoiak. Prantsuse dekadents. Dekadentsi ilmingud eesti kirjanduses.

diližanss ‹-ansi 21› ‹s›
aj mitmeistmeline posti- ja reisitõld 18.–19. saj.

elu|filosoofia

1. suhtumine elusse, elunähtustesse, mõtted elu üle, elutarkus. Looduslähedane, tõsine elufilosoofia. Vanasõnades kajastub omaaegne elufilosoofia. Ta arendas välja oma elufilosoofia.
2. filos idealistlik suund Lääne filosoofias 19. saj. lõpul

empiriokrititsism ‹-i 21› ‹s›
filos subjektiiv-idealistlik filosoofiline vool 19. saj. lõpul

estofiil ‹-i 21› ‹s›
eesti keelt ja kultuuri harrastav muust rahvusest isik, eestisõbralik muulane || aj eestisõbralik baltisakslane 19. saj. algupoolel

feen ‹-i 21› ‹s›
aj Iiri iseseisvust taotlenud poliitilise salaühingu liige 19. saj.

fennomaania ‹1› ‹s›

1. kõige soomepärase eelistamine
2. aj soome keele ja rahvusliku kultuuri eest võidelnud liikumine Soomes 19. saj.

floriin ‹-i 21› ‹s›

1. aj Firenze 13.–16. saj. kuldmünt; selle eeskujul mitmetes teistes Euroopa riikides vermitud kuld- v. hõbemünt
2. Suurbritannia 19. ja 20. saj. kahešillingine hõbemünt

foogti|kohus [-kohtu]
aj Lääne-Euroopas keskajal, Baltimail kuni 19. saj. lõpuni kohtufoogti eesistumisel tegutsenud alamastme kohus

franssees ‹-i 21› ‹s›
19. saj. algul angleesi eeskujul loodud seltskonnatants 6/8-taktis

füsiljee ‹15› ‹s›
aj ränilukkpüssiga sõdur 17.–19. saj. (algselt Prantsuse sõjaväes)

galopp ‹-lopi 21› ‹s›

1. traavist kiirem liikumisviis, kus maad puudutavad vaheldumisi eesmine ja tagumine jalapaar; kapak, neljajooks, neljasõit. Kiire, pöörane, metsik galopp. Galoppi jooksma, kihutama, sõitma, ajama. Kannustas, ajas hobuse galoppi. Ratsanik lähenes kiirel galopil, täies galopis. Hobusekari tormas galopiga minema. Peatus osavasti täielt galopilt. Laske galoppi! Eesti hagija liikumisviis uluki jälitamisel on galopp. | piltl. *Otsekohe läheb galopp uute probleemide juurde. H. Siimisker.
2. kiire seltskonnatants 2/4-taktis, oli populaarne eriti 19. saj.

grenader ‹-i, -i 10› ‹s›
sõj 17.–19. saj. käsigranaate heitma õpetatud sõdur, hiljem mitmes riigis eliitjalaväeosa sõdur

haagi|kohtunik
aj maapolitseikohtunik 15.–19. saj. algul Liivi- ja Eestimaa kubermangus, hiljem ainult Eestimaal, haagreht, adrakohtunik

haidukk ‹-duki 21› ‹s›
aj
1. 15.–19. saj. Türgi ikke vastu võidelnud partisan Balkani maades
2. Ungari jalaväelane, palgasõdur; ka vastavat vormi kandev teener

hingede|revisjon
aj maksualuse elanikkonna loendus Venemaal 18.–19. saj., hingeloendus

hirsnik ‹-niku, -nikku 30› ‹s›

1. etn nootkonna vanem, püügivanem Peipsi järvel
2. aj kohtukaasistuja talupoegade seast Eestis 17. sajandini; hiljem, kuni 19. saj. II pooleni külavanem v. -kubjas

historitsism ‹-i 21› ‹s›
ajalooliste arhitektuuri- ja tarbekunstistiilide matkimine 19. saj. II poolel

hospodar ‹-i, -i 10› ‹s›
aj Moldova ja Valahhia valitsejate tiitel (14.–19. saj.)

hunhuus ‹-i 21› ‹s›
aj 19. saj. teisel poolel ja 20. saj. esimesel poolel Põhja-Hiinas, eriti Mandžuurias tegutsenud relvastatud röövlijõugu liige

impressionism ‹-i 21› ‹s›
19. saj. lõpupoolel tekkinud kunsti-, kirjandus- ja muusikavool, mis taotles eelkõige kunstniku vahetute muljete, hetkeelamuste ning -meeleolude edasiandmist

isolatsionism ‹-i 21› ‹s›
pol isoleerumist, eraldumist pooldav välispoliitika suund; USA-s 19. saj. tekkinud poliitiline vool, mis ei pooldanud sekkumist Euroopa asjadesse

janitšar ‹-i, -i 10› ‹s›
aj Türgi jalaväelane 14.–19. saj.

juugend|stiil
kunst 19. ja 20. sajandi vahetuse dekoratiiv- ja tarbekunsti ning (sise)arhitektuuri stiil, millele on iseloomulikud grotesksuseni iselaadne siluett, nihestatud proportsioonid, mänglev joon ja stiliseeritud taimornament. Juugendstiilis hoone, mööbel, vinjetid.

kada|lipp [-lipu]
aj 16.–19. saj. (sõjaväeline) peksukaristus, kus pekstav pidi vastastikku rivistatud peksjate vahelt läbi minema. Mässajaid karistati kadalipuga, aeti läbi kadalipu. Kohus mõistis süüdlasele 600 hoopi kadalippu. Kadalippu jooksma 'kahe peksjaterivi vahelt läbi minnes peksukaristust kandma'. | piltl. *Mati läheb läbi pilkude kadalipu .. E. Vetemaa.

kantonist ‹-i 21› ‹s›
aj 19. saj. algupoole Venemaal soldati poeg, kes juba lapsena arvati sõjaväkke

kapa|maa
aj feodaalajal Eestis tarvitusel olnud pindalaühik (17. saj. 162,6 m², 19. saj. 148,6 m²)

karbonaar ‹-i 21› ‹s›
aj poliitilise salaühingu liige Itaalias ja Prantsusmaal 19. saj. esimesel poolel

kauba|kompanii
aj kaupmeeste privilegeeritud ühendus 16.–19. saj. Suured, rikkad kaubakompaniid. Inglise Ida-India Kompanii oli maailma suuremaid kaubakompaniisid.

kihelkonna|kohus [-kohtu]
aj osalt esimese, osalt teise astme talurahvakohus 19. saj. Eesti- ja Liivimaal

kihelkonna|kool [-i]
aj teise astme rahvakool 19. sajandil ja 20. saj. algul. Väike-Maarja, Vändra kihelkonnakool. Lapsed võidi pärast külakooli lõpetamist panna kihelkonnakooli.

klassitsism ‹-i 21› ‹s›
kunst kirj antiikkultuurist eeskujusid otsiv ning lihtsust, selgust, vormitäiuslikkust rõhutav suund kunstis ja kirjanduses (17. saj. kuni 19. saj. keskpaik). Prantsuse, saksa klassitsism.
▷ Liitsõnad: kõrg|klassitsism, neo|klassitsism, pseudo|klassitsism, uus|klassitsism, varaklassitsism.

korvett ‹-veti 21› ‹s›
sõj
1. aj kiire kolmemastiline sõjalaev 17.–19. saj.
2. II maailmasõjas ja nüüdisajal mitmes riigis laevastiku valvelaev

kreisi|kohus [-kohtu]
aj maakonnakohus
1. talurahvakohus Balti kubermangudes 1816/19–1889. Kaebas kihelkonnakohtu otsuse peale edasi kreisikohtusse.
2. aadlike esimese astme kohus Venemaal 1775–1866 (1783–1797 ka Balti kubermangudes)

kreis|kool [-i]
aj gümnaasiumi eelastme moodustanud 2-3 õppeaastaga riiklik poeglastekool 19. saj. Venemaa, sealhulgas Baltimaade kubermangu- ja kreisilinnades. Saksa, vene õppekeelega kreiskool. Astus pärast kihelkonnakooli lõpetamist kreiskooli.

kriitiline1 ‹-se 5› ‹adj›
omapoolset hinnangut sisaldav; kritiseeriv, arvustav. Kriitiline artikkel, kirjutis, analüüs, hinnang, ülevaade, essee, traktaat. Kriitiline sõnavõtt, märkus. Iga kriitiline sõna külvas tuska. Kriitiline realism 'ühiskondliku elu pahesid kritiseeriv 19. saj. realism'. Kriitiline realist 'oma loomingus kriitilise realismi põhimõtteil asuv kirjanik v. kunstnik'. || kriitikaga suhtuv v. hindav; arvustamisvõimeline. Kriitiline mõistus, meel, suhtumine. Ajakirjanikuna jälgis ta kõike kriitilise pilguga. Malle on oma suhtumises ja väljendustes üpris kriitiline.
▷ Liitsõnad: ebakriitiline.

krinoliin ‹-i 21› ‹s›
võrudega kohevil hoitav lai kellukjas 19. saj. kasutusel olnud (alus)seelik. Krinoliiniga kleit. Krinoliinides ja pitsides daamid. *Mõisas oli üks paks madam Evert ja veel teisi, kõik krinoliinides; kuidagi ei mahtunud nad ustest läbi ja toas istuma. A. Kitzberg.

kroonu|algkool
aj tsaariaegne riiklik algkool (19. saj. lõpul ja 20. saj. algul)

kulden ‹-dna, -dnat 2› ‹s›

1. aj Firenze floriini eeskujul vermitud kuld- (v. hõbe)münt 14.–19. saj. saksa riikides, Madalmaadel ja Skandinaavias
2. Hollandi suurem rahaühik enne euro kasutuselevõttu

liini|vägi
sõj aj
1. lahingus koondrivis tegutsenud raskejalavägi 18. ja 19. saj. Preisi liinivägi.
2. Venemaal 19. saj. piiri- ja kindlustusvööndeid kaitsnud kasakaväe üksused

luup2 ‹luubi 21› ‹s›
mer
1. väike ühemastiline ühe suurpurje ja ühe esipurjega purjelaev
2. korvetist väiksem kolmemastiline raapurjedega sõjalaev (18.-19. saj.)
3. laeva aerupaat. *Kas on meeskond veel laeval või lahkuti juba ennemalt luubiga .. J. Parijõgi.

läänlus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
aj Lääne-Euroopa riikidele iseloomulikku kapitalistlikku arenguteed pooldanud liberaalne ühiskondlik-poliitiline vool Venemaal 19. saj. 40-ndail ja 50-ndail aastail

magasi|ait
aj 18.–19. sajandil vallakogukonna viljaait, kust talupojad said vajaduse korral vilja laenata, magas. *Naabril [rikkal] olid alati salved vilja täis, vaene pidi aga lisa tooma magasiaidast. J. Parijõgi.

mehhanitsism ‹-i 21› ‹s›
filos 16.–18. saj., osalt ka 19. saj. esinenud arusaam, et materiaalset maailma saab nagu suurt masinavärki täielikult kirjeldada mehaanikaseaduste abil

miini|ristleja
sõj
1. aj torpeedode ja suurtükkidega varustatud keskmise suurusega sõjalaev Venemaal 19. saj. lõpul
2. van hävitaja (sõjalaev), destroier

ministeeriumi|kool [-i]
aj 3- v. 5-aastase õppeajaga maa-algkool 19. saj. II poole ja 20. saj. alguse Venemaal (ka Eestis). I, II klassi ministeeriumikool. Töötas õpetajana, õppis Uderna ministeeriumikoolis.

mituteist(kümmend) ‹mitmeteistkümne, mitutteistkümmend e. mitutteistkümmet, mitmeteistkümnesse, mitmeteistkümnete, mitmeteistkümneid, mitmeteistkümnetesse e. mitmeteistkümneisse› ‹num›
(ebamääraselt:) põhiarv 11–19 vahemaal. Neid oli mituteist meest. Seda on juhtunud juba mitmeteistkümnel korral. *Walborg oli meie härra mitmeteistkümne aasta eest ärajooksnud orjatüdruk. H. Sergo.

modernism ‹-i 21› ‹s›

1. uuenduslikkust taotlev suund 19. saj. lõpu ja 20. saj. kirjanduses, kunstis ja muusikas
▷ Liitsõnad: postmodernism.
2. kirikl 19. saj. lõpul katoliiklikes ringkondades tekkinud suund usu lepitamiseks teadusega

mormoon ‹-i 21› ‹s›
kirikl USA-s 19. saj. tekkinud usulahu, nn. viimsepäevapühakute liige

mõis ‹-a illat -asse e. -a 2 või -a 23› ‹s›
feodaalne maavaldus koos sellel elavate sõltuvate talupoegadega; 19. saj. põllumajanduslik suurmajand. Mõisa kilter, kubjas, aidamees, kärner. Mõisa moonakad, töölised. Mõisa põllud, heinamaad. Küla ja mõisa vastuolud. Talupojad pidid mõisat orjama, teenima, mõisale tegu, teopäevi tegema, renti maksma. Sulane saadeti mõisa teole. Tal on suur talu nagu mõis käes. Mõisa köis, las lohiseb. || mõisapidaja enda majandatavad maad koos häärberi ja majandushoonetega. Peremehed käsutati, kutsuti mõisa kokku. Mõisa park, aidad, tallid, häärber. 1905. a. põletati mõisaid. *.. saksad võtsid ta mõisasse preiliga üheskoos õppima .. Jak. Liiv.
▷ Liitsõnad: aadli|mõis, abi|mõis, karja|mõis, kiriku|mõis, kroonu|mõis, linna|mõis, majoraat|mõis, perekonna|mõis, piiskopi|mõis, pärus|mõis, rendi|mõis, riigi|mõis, rüütli|mõis, teenismõis.

narodniklus ‹-e 5› ‹s›
aj talurahvast ühiskonna olulisimaks jõuks pidanud ning Venemaale mittekapitalistlikku arenguteed otsinud haritlaskonna ideoloogia ja sellest lähtunud ühiskondlik-poliitiline liikumine 19. saj. teisel poolel ja 20. saj. alguses

natsareenlane ‹-se 5 või -se 4› ‹s›
‹hrl. pl.› kunst oma loomingus lihtsust, siirust, usuliste tunnete rõhutamist taotlenud saksa kunstnike rühmitus 19. sajandi algupoolel Itaalias

naturalism ‹-i 21› ‹s›
kirj kunst 19. saj. teisel poolel ja 20. saj. algul esinenud vool, mis taotles erapooletult kirjeldada kõike: head ja halba, ilusat ja inetut, olulist ja ebaolulist. E. Zola naturalism. A. Jakobsoni varasem looming kannab naturalismi pitserit.

parnaslane ‹-se 5 või -se 4› ‹s›
kirj
1. „Parnasse'iks” nimetatud kirjandusvoolu esindaja Prantsusmaal 19. saj. teisel poolel
2. piltl tunnustatud luuletaja, kirjandusliku rühmituse liige

pea|kohtumees
aj vallakohtu eesistuja 19. saj. Eesti- ja Liivimaal. *Oli kolmkümmend kuus aastat järjepanu valla kohtumees, peakohtumees ja ajuti ühtlasi kihelkonna kohtumees. O. Tooming.

pea|raha

1. maj ühe inimese pealt millegi eest makstav summa . Munitsipaalkoolide rahastamine pearaha alusel. Spordiklubidele, lasteaedadele makstav pearaha.
2. aj maksualuste seisuste meeskodanike otsene riigimaks 18.–19. saj. Venemaal (Eesti- ja Liivimaal alates a-st 1783)
3. aj (paljudes maades:) erinevat laadi aastamaks, mida tuli maksta iga teat. eas inimese pealt. *Riigile tuli [Hiinas] maksta maamaksu ja pearaha, mis XVIII saj. algul ühendati üheks maksuks. J. Konks. *Iga Melaneesia küla, mis on valitsuse kontrolli all, peab maksma oma inimestelt igal aastal pearaha.. R. Tarmisto (tlk).

pea|rahvakool
aj kõrgem rahvakool Venemaal (ka Eestis) 18. saj. lõpul ja 19. saj. algul

peredvižnik ‹-u 2› ‹s›
aj demokraatlik kunstnik-realist 19. saj. teise poole Venemaal. Vene peredvižnikud.

proletaarlane ‹-se 5 või -se 4› ‹s›
ka pol (19. saj. pahempoolsete keelepruugist lähtuvalt:) (vaene) palgatööline. Pärit proletaarlase perekonnast. Proletaarlane ja kapitalist. *.. Kera-Heinluht [oli] kõva proletaarlane, see kõige punasem, mis avalikult veel üldsegi sai olla, pidas käredaid kõnesid .. V. Ilus.
▷ Liitsõnad: kaltsak|proletaarlane, maa|proletaarlane, poolproletaarlane.

pseudo|gootika
ehit kunst gootika vorme matkiv pseudostiil 19. saj. 2. poole arhitektuuris ja tarbekunstis

purism ‹-i 21› ‹s›
puhtusetaotlus. a. keel võõrsõnade, aga ka muude keeleliste võõrapärasuste tõrjumine, nende asendamine omakeelsete vahenditega b. kunst 19. saj. avaldunud taotlus vabastada keskaegsed ehitised hilisematest lisanditest c. kunst eeskätt ehitus- ja tarbekunstis avaldunud 1920. aastate kunstisuund, millele on iseloomulik muinasajastu standardesemete mõistuspäraselt selge kujutamine

rahva|raamat

1. 15.–19. saj., meil 19. saj. lihtrahva jaoks välja antud odav raamatuke. Saksa rahvaraamatud. Sentimentaalse sisuga rahvaraamatud. F. R. Kreutzwaldi kirjutatud rahvaraamatud.
2. suure lugejaskonnaga (meelelahutuslik) raamat. O. Lutsu „Kevade” muutus kiiresti rahvaraamatuks.

realism ‹-i 21› ‹s›

1. olukorra ja võimaluste arvestamine, kainelt tegelikkusesse suhtumine, asjalik mõtlemisviis; poliitiline praktitsism. Mis te fantaseerite, püsige realismi pinnal. Nendes mõtetes on realismi piisavalt. Riigi välispoliitika kõigub idealismi ja realismi vahel. Riigijuhtidelt oodatakse mõistlikku realismi. *Tänapäeval oskame paljudele asjadele vaadata kaine realismiga .. Ü. Tuulik.
2. kirj kunst tegelikkusest tõetruud ja tüüpilist pilti anda püüdev loomingutüüp; vastav kirjandus- ja kunstivool. Realism vastandus romantismile ja klassitsismile. Eestis kujunes realism eneseteadlikuks kirjandusvooluks Eduard Vilde ja Ernst Särgava loominguga. Olustikurealismi kõrvale astus psühholoogiline realism. Kriitiline realism '19. saj. realism, millele on iseloomulik tugev ühiskonna- ja kombekriitiline hoiak'. Maagiline realism 'kirjandussuund, kus elu realistlikku kujutusse põimitakse müütilisi ja fantastilisi kujutelmi'. Realism Madalmaade maalikunstis.
▷ Liitsõnad: antiik|realism, foto|realism, hüper|realism, küla|realism, linna|realism, neo|realism, olustiku|realism, uus|realism, valgustus|realism, vararealism.
3. filos. a. keskaegse Lääne-Euroopa filosoofia vool, mis oli seisukohal, et üldmõisted eksisteerivad reaalselt; ant. nominalism. Mõõdukas, äärmuslik realism. b. uuema aja gnoseoloogilised vaated, mis tunnistavad maailma eksisteerimist väljaspool inimese teadvust. Naiivne realism 'mitteteoreetiline maailmakäsitus, mis samastab välismaailma omadused meelte andmetega'.

reform|pedagoogika
ped 19. saj. lõpul tekkinud koolitöö põhjalikku reformimist taotlev pedagoogikavool. Klassikaline ja reformpedagoogika. Eestis levis reformpedagoogika kooliuuendusliikumisena.

revisjoni|hing
aj maksualuse seisuse meeshing, kes hingederevisjoni alusel maksis pearaha; maksustusühik Venemaal 18.–19. saj.

riigi|talupoeg
aj riigimaal elanud isiklikult vaba talupoeg 18.-19. saj. Venemaal

risorgimento [rizordži-]
aj rahvuslik vabadusliikumine Itaalias 19. saj.; vastav periood Itaalia ajaloos

salongi|muusika
muus liialdatult tundeline ja pinnapealne virtuooslik meelelahutusmuusika (19. sajandil ja 20. saj. algul). Salongimuusika kontsert. Kuursaalis esitati salongimuusikat.

sega|seisuslane ‹-se 5› ‹s›, segaseisuslased pl
aj iseseisvus- ja pärisorjusvastases liikumises osalenud eri seisustest vene haritlased 18. saj. lõpus ja 19. saj., raznotšiinetsid

silla|kohus [-kohtu]
aj Liivimaa maakondlik politseikohus 17.–19. saj. Järvamaa sillakohtu protokollid. Sillaehituskohustuse täitmine oli sillakohtu valvata. Süüdlane sai sillakohtus 18 vitsahoopi.

sise|misjon
kirikl 19. saj. I poolel protestantlikes kirikuis tekkinud misjon, mille ülesanne oli pöörata usust võõrdunuid ja abistada puudust kannatavaid kristlasi; (katoliku kirikus:) kogudustes korrapäraselt korraldatav usukinnitamise kampaania

slavofiilsus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
aj natsionalistlik ühiskondlik-poliitiline vool Venemaal 19. saj. keskpaiku, mille esindajad rõhutasid Venemaa läänelikust erinevat arenguteed

sümbolism ‹-i 21› ‹s›
19. saj. lõpu ja 20. saj. alguse kirjandus- ja kunstivool, mis püüdis argimaailma taga avastada ja sümbolite varal kujutada meeltega tunnetamatut ideede maailma. Kirjaniku, kunstniku teostes on tunda tugevat sümbolismi mõju.

taevas|käija
aj mõisnikevastase usuliikumise naisprohvet Eestis 19. saj. alguses. Taevaskäijate liikumine. Taevaskäija nägi oma mõisnikku põrgus kaelast saadik mudasse vajuvat.

talu|rendimaa
aj talumaa Eesti- ja Saaremaal 19. saj. lõpus ja 20. saj. alguses. Mõisnik ei tohtinud talurendimaad majandada.

tau ‹14› ‹s›
kreeka tähestiku 19. täht (Τ, τ), vastab ladina t-le

teismed ‹17› ‹s› pl
eluaastad vahemikus 11(13)–19 aastat, teismeiga. Teismetes nooruk. Poiss on juba teismetes. *Teismetesse jõudnud, käis Jaak teomehe eest mõisas .. H. Sergo.

tender ‹-dri, -drit 2› ‹s›

1. tehn veduriga vahetult ühendatud veok kütuse, vee, määrdeaine ja abiseadmete jaoks. Auruvedurite tendrid. Vedur põlevkivikamakaid täis laaditud tendriga. *Vedurijuht võttis mu tendrile. Nii, söehunnikute vahel, läkski sõiduks lahti. A. Repson.
▷ Liitsõnad: söetender; kondensaatortender.
2. mer. a. ühemastiline kahvelpurjestusega sõjalaev 18. saj. ja 19. saj. algul. Tendreid kasutati luureks, sidepidamiseks ja valveteenistuseks. b. lihtsa kerekujuga ja automootoriga väike laev (Nõukogude vägede kasutuses Teises maailmasõjas). Balti laevastiku tendrid. Dessant sooritati kaatritel ja tendritel. c. laevu teenindav väike veesõiduk (kaater, puksiir vms.). Tender veab reidil seisvatele laevadele inimesi ning varustust. d. allveelaevu, torpeedokaatreid vms. teenindav abilaev mõne riigi laevastikus

termidoor ‹-i 21› ‹s›
aj 11. kuu Suure Prantsuse revolutsiooni aegse kalendri järgi (19. (20.) juulist kuni 17. (18.) augustini). 9. termidoori riigipööre.

toori ‹6› ‹s›
aj endise alalhoidliku Tooride Partei liige 17.–19. saj. Inglismaal. Toorid ja viigid. Praegugi kutsutakse Inglise Konservatiivse Partei liikmeid sageli toorideks.

transtsendentalism ‹-i 21› ‹s›
romantismist ja saksa idealismist lähtunud filosoofiline ja kirjanduslik liikumine USA-s 19. saj. keskpaiku

treidjunionism ‹-i 21› ‹s›
aj töövõtjate huve kaitsev ametiühinguliikumine (19. saj. Inglismaal)

tšartism ‹-i 21› ‹s›
aj töölisliikumine 19. saj. Inglismaal

turnüür ‹-i 21› ‹s›
seeliku tagaosa kohevil hoidev polster v. ribistik (19. saj. lõpul). Turnüüriga seelik. Kinnitas turnüüri seeliku alla. Krinoliinide ja turnüüride ajastu.

töö|kool [-i]

1. ped. a. kooliuuenduslik pedagoogikasuund 19. saj. lõpus ja 20. saj. algupoolel, mis tähtsustas õpilase iseseisvat tegevust ning võimetekohast tööd, töökoolipedagoogika; vastav õppeasutus b. (Nõukogude koolis:) pedagoogikasuund, mis rõhutas õpingute seost tootmistööga ja polütehnilist haridust; vastav õppeasutus
2. (tööoskuste ja -kogemuste omandamise kohta). Sai toimetuses kõva töökooli. *Algul karjas nikerdades, hiljem isa tööpingi juures õppides oligi talupoisi töökool. K. Põldmaa.

töölis|teater
19. saj. lõpu Euroopa töölis- ja ametiühinguliikumisest võrsunud teater

ulaan ‹-i 21› ‹s›
aj sõj ratsaväelane, kelle peamised relvad olid piik ja mõõk, 19. saj. keskpaigast peale püstol ja karabiin

usuvahetus|liikumine
aj usulise värvinguga talurahvaliikumine Liivimaal 19. saj. keskel

uus|barokk
baroki vorme taaskasutav stiilisuund 19. saj.

uus|klassitsism
klassitsismi traditsiooni elustav suund mitmel kunstialal 19. ja 20. saj., neoklassitsism

vaeste|kool [-i]
aj 18. ja 19. sajandil algkool kehvade talupoegade ja käsitööliste lastele. *.. ta oli käinud vaestekoolis ja seal üht-teist õppinud, enamasti aga pühakirja ja katekismust. K. Ristikivi.

vaku|raamat
aj talude ja nende koormiste nimistu Eesti ja Läti alal 14.–19. saj. Mõisate vakuraamatud. Vakuraamatute andmed. Talupoegade koormised fikseeriti vakuraamatuis.

valla|kool [-i]
aj Eestis 19. sajandil küla- ja mõisakoolide asemele loodud esimese astme talurahvakool, mida pidas ülal vald. Sääsküla, Vardi, Arula vallakool. Poiss käis kolm talve vallakoolis. Pääses pärast vallakooli lõpetamist kihelkonnakooli.

verism ‹-i 21› ‹s›
naturalismile lähedane suund Itaalia kirjanduses, kunstis ja ooperimuusikas 19. sajandi lõpul

viig ‹-i 21› ‹s›
aj teat. poliitilise rühmitise liige 17.–19. saj. Inglismaal. Toorid ja viigid. 1830. aastail kujunes viigidest Liberaalne Partei.

vikerlane ‹-se 5› ‹s›
‹hrl. pl.› viikingiaja eesti sõdalane ning meresõitja (19. saj. ilukirjanduses kasutusele võetud sõna). E. Aava ooper „Vikerlased”. *Ja kui tulle tuhisenud viimne hiiepuu, / kahmas viimsed vikerlased mere mustav suu. H. Talvik.

vulgaar|materialism
filos materialistliku filosoofia suund 19. saj., mis eiras dialektikat ja eitas teadvuse iseseisvust

üheksateist(kümmend) ‹üheksateistkümne, üheksatteist(kümmend) e. üheksatteistkümmet, üheksateistkümnesse, üheksateistkümnete, üheksateistkümneid, üheksateistkümnetesse e. üheksateistkümneisse› ‹num›
põhiarv 19. Lahuta üheksateistkümnest seitse! Kolmsada üheksateist. Üheksateist tuhat. Üheksateist sajandikku. | (kellaaja kohta). Rong väljub (kell) üheksateist kakskümmend viis. || hulgalt, koguselt 19. Linnani on üheksateist kilomeetrit. See läks maksma üheksateist krooni. Poiss oli napilt üheksateist aastat vana. Ta on juba üheksateist täis. || (vastava arvulise järjekorra kohta). Kust väljub buss nr. 19?

üheksateistkümne|aastane
19 aastat vana. Üheksateistkümneaastane nooruk. Vanem tütar saab varsti üheksateistkümneaastaseks.

üheksateist|kümnendik
murdarv 1/19. Viis üheksateistkümnendikku.

üheksateist|kümnes
järgarv: 19., XIX. Üheksateistkümnes sajand. Pidas oma üheksateistkümnendat sünnipäeva. Oli nimekirjas üheksateistkümnes. 19. mail. 1919. aasta.