[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aadli|lipkond
aj ratsateenistuskohustuse alusel moodustatud väeosa 16.–18. saj. Rootsi riigis. Rootsiaegse Eesti- ja Liivimaa aadlilipkonnad.

aasta ‹1› ‹s›

1. ajavahemik, mille vältel Maa teeb tiiru ümber Päikese; kalendriaasta (365, lisapäeva-aastal 366 ööpäeva), lähtepunktiks 1. jaanuar. 1980. aasta, aasta 1980. Möödunud, eelmine, käesolev, tulev, eelolev aasta. Aasta algus, lõpp. Kongress peetakse kas vana aasta lõpus või uue aasta alguses. August on aasta 8. kuu. Mis aastal sa sündinud oled? Milline näeb Tallinn välja 2100. aastal, aastal 2100? Aastail 1941–1944. Uut aastat vastu võtma. Õnne ja edu algavaks aastaks! Tulevast aastast alates. Sideeriline aasta astr Päikese näiva liikumise vältus tähtede suhtes, täheaasta (365 päeva 6 t. 9 min. 9 sek.). Troopiline aasta astr Päikese näiva liikumise vältus kevadpunktist kevadpunktini (365 päeva 5 t. 48 min. 46 sek.). Aastad ei ole vennaksed. || ‹pl.› (mõnest v. paljudest aastatest koosneva perioodi kohta). Möödunud sajandi 60-ndad aastad.
2. 12 kuu pikkune ajavahemik, lähtepunktiks ükskõik missugune moment. 22. veebruaril möödus 10 aastat onu surmast. See juhtus kümmekond aastat tagasi, mõned head aastad tagasi. Aasta paari pärast. Päevast päeva, aastast aastasse ikka üks ja sama töö. Ma pole enam aasta otsa teatrisse saanud. Siit jätkub tööd terveks, kogu aastaks, aastaks otsaks. Suusatajad saavad nüüd treenida aasta ringi. Ta sai varguse eest viis aastat. Fuksia õitseb peaaegu aasta läbi. Teise aasta ristikupõld. Ta elas aastate viisi välismaal. Aastate jooksul on kogunenud ülearust koli. Aastate pikku kerkis uus linnaosa Õismäele. Akadeemiline aasta 'õppeaasta kõrgemas õppeasutuses'. Parem aasta oodata kui kaks kahetseda. || (vanuse, ea, eluaastate kohta). Poiss on juba seitse aastat vana. Ligi 1000 aastat vana toomkirik. 3. mail saab laps aasta vanaks. Ta võib olla nii aasta nelja(teistkümnene)-viieteistkümnene. Aastaid võib tal olla juba üle neljakümne. Niipalju aastaid ei oskaks talle küll anda. Ta on oma aastate kohta väga nooruslik. Aastate poolest alles noor mees, aga pea hall otsas. Tal juba 70 aastat turjal. Poiss võis olla aastat viisteist vana. Parimad aastad jäävad juba seljataha. Kes daamide aastaid oskab või julgeb arvata! Juustes on tal juba aastate hõbedat. Küürus aastate koorma all. Surm ei küsi aastatest. Armastus ei päri aastaid taga. *Andrese ja Mari esimene poeg Indrek käis juba mõnda kuud neljandat aastat, kui sündis järgmine poeg .. A. H. Tammsaare. || aastates ~ aastais ‹täiendiga› eas; ‹täiendita› eakas, elatanud; mitte enam noor; hrv (esemete vms. kohta:) vana. Parimates, keskmistes aastates mees. Ta on mees parimates aastates. Keskealine mees ja umbes samades aastates naine. Tema aastates veel abielluda! Ta juba aastates mees. Tüse, juba aastates, kuid mitte veel vana naisterahvas. Hallipäine aastais direktor. *Päike soojendas aastates maja sammaldunud katust .. E. Maasik.
Omaette tähendusega liitsõnad: abielu|aasta, alg|aasta, algkooli|aasta, algus|aasta, ameti|aasta, aruande|aasta, asutamis|aasta, eelarve|aasta, elu|aasta, finants|aasta, heina-|aasta, ikaldus|aasta, ilmumis|aasta, juubeli|aasta, kalendri|aasta, kasvu|aasta, keskkooli|aasta, kiriku|aasta, kooli|aasta, kriisi|aasta, kuu|aasta, lapsepõlve|aasta, leina-|aasta, lese|aasta, liig|aasta, lisapäeva-|aasta, maapao|aasta, majandus|aasta, marja-|aasta, mõõna-|aasta, neiupõlve|aasta, noorus|aasta, nälja-|aasta, okupatsiooni|aasta, olümpia-|aasta, orjus|aasta, pagendus|aasta, pensioni|aasta, pool|aasta, proovi|aasta, põllumajandus|aasta, põua-|aasta, päikese|aasta, raamatu|aasta, rahandus|aasta, rahu|aasta, revolutsiooni|aasta, rännu|aasta, saagi|aasta, surma-|aasta, sõja-|aasta, sünni|aasta, teenistus|aasta, tegevus|aasta, tõusu|aasta, tähe|aasta, töö|aasta, valgus|aasta, valitsemis|aasta, vanadus|aasta, vangla-|aasta, veerand|aasta, vilja-|aasta, õnne|aasta, õpi|aasta, õpingu|aasta, õpipoisi|aasta, õppe|aasta, õuna-|aasta, ülikooliaasta; uus|aasta, vana-aasta

ahelik ‹-liku, -likku 30› ‹s›

1. ahel (2. täh.) Saarekeste ning laidude, järvede ahelik. Kümmekond tüdrukut ahelikuna üksteise käevangus. Laadijad moodustasid aheliku, asusid ahelikku ning andsid pakke käest kätte. Igavate talvepäevade ahelik. Sündmuste ahelik. *Ülal korraldasid luiged end ahelikku ja liuglesid mere poole. O. Tooming. | (mäeaheliku kohta). Austria Alpid algavad madalate ahelikena. Ahelikke lahutavad üksteisest sügavad orud.
▷ Liitsõnad: mäeahelik.
2. sõj rünnaku-lahingukord, kus sõjaväelased on ühel joonel, rinnetpidi üksteisest 6–8 m kaugusel. Metsa serval hargneti ahelikku. Võtke ahelikku! Vaenlaste ahelik lähenes roomates. Liiguti edasi hõredas ahelikus.

aldiin ‹-i 21› ‹s›
trük 15.–16. saj. Veneetsia trükkali Aldus Manutiuse v. tema järglaste trükitud raamat. Oktaavkaustas aldiinid.

aleksandriin ‹-i 21› ‹s›
kirj 12- v. 13-silbiline värss tsesuuriga pärast 6. silpi

arkebuus ‹-i 21› ‹s›
aj sõj laskmisel harkjalale toetuv 14.–16. saj. käsitulirelv, harkpüss

august ‹-i, -it 2› ‹s›
aasta 8. kuu, lõikuskuu. 29. augustil. Augusti algul, lõpul. Augustis oleme puhkusel. Töö valmib 15. augustiks.

benediktiin ‹-i 21› ‹s›

1. teat. aromaatne liköör, mida hakati valmistama 16. saj. Normandias benediktlaste kloostris
2. kirikl benediktlane

buššel ‹-i 2› ‹s›
puisteainete mahumõõt Inglismaal ja USA-s (ca 35–36 l)

cinquecento [tšinkuetše-] ‹6› ‹s›
16. sajand Itaalia kunsti- ja kultuuriajaloos

commedia dell'arte [kommee-] ‹6› ‹s›
aj teater itaalia 16.–18. saj. rahvakomöödia

djakk ‹djaki 21› ‹s›

1. kirikl õigeusu kiriku köster, salmilaulja
2. aj Vana-Vene vürsti sekretär v. asjaajaja; kõrgem ametnik Venemaa riigiasutustes 16.–17. sajandil

doomino|kivi
kaheks väljaks (kummalgi 0–6 silma) jaotatud mänguplaadike doominomängus

drevljaanid ‹-de 21› ‹s› pl
aj 6.–10. sajandil Ukraina alal asunud idaslaavi hõimud

eba|roie
anat inimesel rinnakuga ühendumata 8.–12. roie (costa spuria)

elektron1 ‹-i, -i 10› ‹s›
keem
1. mitmete põhikoostisosana magneesiumi sisaldavate sulamite vananenud nimetus
2. aj kulla (kuni 80%) ja hõbeda sulami nimetus Vana-Kreekas

elseviir ‹-i 21› ‹s›

1. 16.–18. saj. Madalmaades Elzevieride kirjastusel ilmunud trükis
2. elseviirkiri

falkonett ‹-neti 21› ‹s›
aj sõj 16.–18. saj. kasutatud väli- v. laevasuurtükk

fandango ‹6› ‹s›
hispaania rahvatants ja -laul kastanjettide ja kitarri saatel 3/8- v. 6/8-taktis

farandool ‹-i 21› ‹s›
elavatempoline rõhutatud rütmiga provanssaali rahvatants 2/4- v. 6/8-taktis

floriin ‹-i 21› ‹s›

1. aj Firenze 13.–16. saj. kuldmünt; selle eeskujul mitmetes teistes Euroopa riikides vermitud kuld- v. hõbemünt
2. Suurbritannia 19. ja 20. saj. kahešillingine hõbemünt

franssees ‹-i 21› ‹s›
19. saj. algul angleesi eeskujul loodud seltskonnatants 6/8-taktis

galioon ‹-i 21› ‹s›
aj mer kõrge tekiga 3–4 mastiga suur sõja- ja kaubapurjekas 16.–18. saj.

galjarda ‹6› ‹s›
lõbusas laadis vana Itaalia tants 3/4-taktis, 16.–17. saj. Lääne-Euroopas populaarseim seltskonnatants

gamba ‹6› ‹s›
muus
1. 16.–18. saj. mahedakõlaline poogenpill, mida mängimisel hoiti põlvede vahel, tšello eelkäija
2. üks oreliregistreid

göös ‹-i 21› ‹s›
aj Madalmaade vabadusvõitleja 16. saj.

heli|sagedus
füüs sagedus (16–20 000 Hz), mille puhul inimkõrv tajub õhuvõnkumist helina

hetman ‹-i, -it 2› ‹s›
aj
1. väepealik Poolas ja Leedus 15.–18. saj.
2. kasakate valitav väejuht 16.–17. saj.; Ukraina omavalitsuse juht 17.–18. saj.

hugenott ‹-noti 21› ‹s›
aj Prantsuse kalvinist 16.–18. saj.

hundu ‹6› ‹s›
skaudiorganisatsiooni 6–11-aastane liige

ikonoklast ‹-i 21› ‹s›
aj pildirüüstaja (8.–9. saj. Bütsantsis). Ikonoklastide liikumine.

infra|heli
füüs kõrvaga mittetajutav madala sagedusega (alla 16 Hz) heli

jagaja ‹1› ‹s›

1. (< tgn jagama). Vahetajale jäävad valjad, jagajale näpud.
2. mat arv, millega jagatakse (6 : 2)

jagatis ‹-e 5› ‹s›
mat jagamisel saadud arv (6 : 2 = 3)

jassakk ‹jassaki 21› ‹s›
aj Volgamaa ja Siberi rahvaste (naturaal)maks, peam. 16. -18. saj.

juuni ‹6› ‹s›
aasta 6. kuu, jaanikuu. 24. juunil on jaanipäev. Lähen juunis puhkusele. Tänavu oli juuni jahe ja vihmane.

jüüt ‹jüüdi 21› ‹s›, jüüdid pl
aj Jüüti poolsaarel elanud germaani hõim, mis segunes 5.–8. saj. taanlastega

kaare|roie
anat 8.–10. roie, mille eesmine ots on ühenduses kõrgemal asuva roide kõhrega (costa arcuaria)

kada|lipp [-lipu]
aj 16.–19. saj. (sõjaväeline) peksukaristus, kus pekstav pidi vastastikku rivistatud peksjate vahelt läbi minema. Mässajaid karistati kadalipuga, aeti läbi kadalipu. Kohus mõistis süüdlasele 600 hoopi kadalippu. Kadalippu jooksma 'kahe peksjaterivi vahelt läbi minnes peksukaristust kandma'. | piltl. *Mati läheb läbi pilkude kadalipu .. E. Vetemaa.

kaheksa ‹1›

1. ‹num› põhiarv 8. Arvud ühest kaheksani. Kaheksaga jagama, korrutama. Nelikümmend kaheksa. Kaheksa tuhat. Kaheksa ja pool. Kaheksa üheksandikku. Null koma kaheksa. | (kellaaja kohta). Kell pool kaheksa, kaheksa kakskümmend. Kell on, saab, lööb kaheksa. Jõudsin kohale (kella) kaheksaks. Tuli enne, pärast (kella) kaheksat. || hulgalt, koguselt 8. Kaheksa krooni, kilogrammi. Kaheksa punkti, silma. Kaheksa korda suurem, väiksem. Kuni kaheksast õpilasest koosnev rühm. Esimesed kaheksa meest saabusid täna. Kilomeetrit kaheksa külast eemal. Noor maletaja ei pääsenud kaheksa tugevama hulka. Lõunasöök kaheksale. || (vastava arvulise järjekorra kohta). Sõna esineb leheküljel kaheksa 'kaheksandal leheküljel'. Kindad nr. 8. Sõitsin jaama trolliga nr. 8, troll kaheksaga. Laskis kaks korda kaheksasse 'kaheksandasse ringi'. Sai võimlemises hindeks 8.
2. ‹s›. a. number 8. Araabia, Rooma kaheksa. Kirjutas tahvlile mitu rida ilusaid kaheksaid. || araabia number 8 kujuline moodustis. Jalgrattaga, uiskudega kaheksat sõitma. Traat keriti kaheksasse. Sõitis ratta kaheksaks. b. (muid juhte). Poti kaheksa '8 potisümboliga mängukaart'. Tal oli neli kaheksat käes. Jaan käis kaheksaga.

kaheksakümmend ‹kaheksakümne, kaheksatkümmend e. kaheksatkümmet, kaheksakümnesse, kaheksakümnete, kaheksakümneid, kaheksakümnetesse e. kaheksakümneisse› ‹num›
põhiarv 80. Loe kaheksakümneni! Neli korda kakskümmend on kaheksakümmend. Kaheksakümmend kuus. Kaheksakümmend sajandikku. || hulgalt, koguselt 80. Kaheksakümmend krooni, meetrit, kilo. Kaheksakümne päevaga ümber maailma. Ema on juba kaheksakümne lähedal, üle kaheksakümne, saab varsti kaheksakümmend. Autojuht sõitis enamiku teest kaheksakümnega.

kaheksakümne|aastane
80 aastat vana. Vanaisa on kaheksakümneaastane.

kaheksa|kümnes
järgarv: 80., LXXX. Kaheksakümnes eluaasta. XIX sajandi kaheksakümnendad aastad (1880–1889).

kaheksandik ‹-diku, -dikku 30›

1. ‹num› murdarv 1/8. Kolm kaheksandikku. Kaheksandik hektarit. (Üks) kaheksandik majandi pindalast on metsa all.
2. ‹s› aj väiksem tünn mahuga 1/8 tündrit
3. ‹s› kõnek kaheksanda klassi õpilane. Viktoriini võitsid kaheksandikud.

kaheksane ‹-se 5› ‹adj›

1. teat. kaheksat ühikut v. üksust omav, hrl. kaheksa-aastane. *Karja hoidsid üheteistkümnene Liine ja kaheksane Tiiu. A. H. Tammsaare.
2. kella 8 ajal minev, algav v. toimuv. (Kella) kaheksane buss, rong. Kinopiletid kaheksasele seansile. Kella kaheksane vahtide vahetus. Kolmveerand kaheksane.
3. kaheksale määratud. Kaheksane paat (sõudmises). *Sisseastumiseksamite ajal elas Anna Pälsoni internaadi kaheksases toas. E. Mihkelson.

kaheksas ‹-nda 2› ‹num›
järgarv: 8., VIII. Ta on juba kaheksandat päeva haige. Istusime kaheksandas reas. Jäi odaviskes kaheksandaks, kaheksandale kohale. Olen nimekirjas kaheksas. See juhtus 8. novembril. Inglise kuningas Henry VIII. Kooli kaheksandad klassid. Iga kaheksas käsutati rivi ette. Kahekümne kaheksas. Kaheksas osa 'üks kaheksandik'.

kalender ‹-dri, -drit 2› ‹s›

1. kindel ajaarvamissüsteem. Egiptuse, maiade kalender. Juliuse e. vana kalender 'Julius Caesari poolt a. 46 e. Kr. kehtestatud päikeseaastal põhinev ajaarvamissüsteem'. Gregoriuse e. uus kalender 'paavst Gregorius XIII poolt 1582. a. kehtestatud täpsustatud ajaarvamissüsteem'.
▷ Liitsõnad: kuu|kalender, päikesekalender.
2. tabel v. raamat, mis sisaldab aasta päevade, samuti riiklike ja ühiskondlike tähtpäevade ja pühade loetelu, sageli ka mitmesuguseid muid teateid ja andmeid. Rebitav kalender. Kalendrit lehitsema, sirvima. Kalendri järgi on kevad, kuid tegelikult alles sügav talv. Kalender näitas 1980. aasta viimaseid päevi. Vaatab kalendrist järele, mitu nädalat on veel aasta lõpuni. Tema sünnipäev on mul kalendris(se) üles märgitud.
▷ Liitsõnad: kiriku|kalender, laua|kalender, rahva|kalender, ruuni|kalender, seina|kalender, tabel|kalender, taskukalender; märkmik|kalender, päevik|kalender, teatmikkalender.
3. millegi jaotus vastavalt kalendrile (2. täh.), kalendriline plaan. Ajalehes avaldati rahvusvaheliste suusavõistluste kalender.
▷ Liitsõnad: jahi|kalender, spordi|kalender, võistluskalender.

kann ‹-u 21› ‹s›

1. enamasti kaane, valamistoru ja kõrvaga nõu jookide säilitamiseks v. serveerimiseks, harvem ka jooginõu. Puust, klaasist, plekist, portselanist, alumiiniumist kannud. Silindriline, kõhukas, laiapõhjaline kann. Nikerdatud, ilustustega kann. Keraamiline kann. Kannu kõrv, kaas. Täis, tühi kann. 3-liitrine kann. Kas kannus on veel morssi? Kohv toodi kannuga lauale. Valas endale kannust piima. Tõi kannuga vett käte pesemiseks. Mehed lõid kannud kokku ja jõid õlut. || kannutäis. Kann õlut. Lauale toodi mitu kannu kohvi, morssi. *Enne vagunisse ronimist võiks siiski mõned kannud teha 'mõne kannu õlut juua'. R. Vaidlo.
▷ Liitsõnad: fajanss|kann, klaas|kann, plekk-|kann, portselan|kann, puu|kann, savi|kann, vaskkann; kalja|kann, kastme|kann, kohvi|kann, koore|kann, mahla|kann, morsi|kann, piima|kann, piip|kann, taari|kann, tee|kann, veini|kann, õllekann.
2. endisaegne paikkonniti erineva suurusega peam. vedelike mahumõõt (0,8–2,62 l). Tallinna kann oli väiksem kui Riia või Rootsi kann.
3. eriotstarbega vedelikunõu. a. kindlalt suletava kaanega kahekõrvaline standardsuuruses metallnõu piima transportimiseks. 25-, 40-liitrine kann. Piim toimetati meiereisse suurtes kannudes. b. ‹hrl. liitsõna järelosana› spetsiaalne valamistoruga v. voolikuga nõu õlide vm. vedelike tarvis
▷ Liitsõnad: piimaveokann; iis|kann, kaste|kann, kastmis|kann, klistiiri|kann, määrde|kann, õlikann.
4. talitluselt v. kujult kannu (1. täh.) meenutav detail v. element. a. kärjekann. Kärjed koosnevad õhukeste seintega kuuetahulistest kannudest. b. kõnek elektri- v. telefoniliini isolaator. *Täna tõsteti postid püsti, neile kinnitati kannud ja traadid tõmmati sirgu. I. Sikemäe. c. (seadmetes, tarindites)
▷ Liitsõnad: mee|kann, suirakann; nisakann.

kapa|maa
aj feodaalajal Eestis tarvitusel olnud pindalaühik (17. saj. 162,6 m², 19. saj. 148,6 m²)

kapitulaarid ‹-de 21› ‹s› pl
aj Frangi kuningate 8. ja 9. saj. antud seadused ja määrused

kapteni|vaht [-vahi]
kõnek öine aeg u. kell 22–06, millal hrl. kapten on ise komandosillal

kauba|kompanii
aj kaupmeeste privilegeeritud ühendus 16.–19. saj. Suured, rikkad kaubakompaniid. Inglise Ida-India Kompanii oli maailma suuremaid kaubakompaniisid.

kelmi|romaan
kirj eriti 16.–18. saj. seiklusromaan, mille ringiseiklev peategelane kuulub lihtrahva hulka

kits ‹-e 22› ‹s›

1. veislaste hulka kuuluv keskmise suurusega sõraline imetaja (Capra); hrl. vastav kodustatud (emas)loom piima, villa ja liha saamiseks (Capra hircus). Angoora kits 'villa saamiseks peetav kitsetõug'. Kitsi kasvatama, pidama. Kitse lüpsma. Habemik kits. Kits mökitab. Kits on köies. | piltl hlv. Pahandas lehmade üle: „Need kitsed ei anna piima ega midagi.”. || hlv (naise kohta). *Mis tema [= Benita], kripsitud kits, küll minu pojale sisse söötis? A. Beekman.
▷ Liitsõnad: besoaar|kits, kalju|kits, keerdsarv|kits, kodu|kits, villakits.
2. metskits; ‹liitsõna järelosana› ka mõne muu imetaja kohta. Ennevanasti oli metsades palju kitsi. Jookseb, kargab nagu kits.
▷ Liitsõnad: lume|kits, mägikits.
3. sport nahaga polsterdatud, reguleeritava kõrgusega võimlemisriist pealispinnaga 36 x 60 cm. Hüpati üle kitse.
4. raam telliste kandmiseks seljal. Telliseid kanti vanasti ehitustel kitsega.
5. släng koputaja

klaas|angerjas
zool 6–8 cm pikkune klaasjalt läbipaistev noor angerjas. Klaasangerjad rändavad merest jõgedesse.

koera|vaht [-vahi]
kahetunnine vahikord laevas kella 16–20 vahel. Oli laeval koeravahis. *Õhtuse koeravahi ajal käskis Otto kogu laevapere kambüüsi ukse ette esipurje alla koguneda. H. Sergo.

kolleegium ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›

1. nõuandev v. korraldav organ, mille liikmed otsustavad arutusel olevaid asju ühiselt. Ajakirja, ajalehe toimetuse kolleegium. Kohtunike kolleegium (spordis). Õppekava koostab õpetajate kogu – kolleegium.Teose toimetamiseks määrati kolmeliikmeline kolleegium. Ta kuulub mitmesse kolleegiumi. Maanõunike kolleegium 'Balti kubermangude rüütelkondade kõrgeim nõuandev ja täidesaatev organ'. || ‹hrl. väliskohakäänetes› selle koosolek v. istung. Kolleegiumil otsustati, et..
▷ Liitsõnad: kohtu|kolleegium, toimetuskolleegium.
2. aj isikute kogu, keda sidus ühine amet, elukutse, kohustus v. kultus (Vana-Roomas). Käsitööliste, preestrite kolleegium.
3. aj ministeeriumile vastav keskasutus 18. saj. Venemaal. Välisasjade Kolleegium.
▷ Liitsõnad: justiitskolleegium.
4. aj internaadiga kesk- v. kõrgkool (peam. 16.–18. saj.). Jesuiitide kolleegium.

kolmekuninga|päev
kirikl 6. jaanuar kirikliku pühana. Enne, pärast kolmekuningapäeva.

kolombiin ‹-i 21› ‹s›
teater lõbus koketne teenijatüdruk itaalia 16.–18. saj. rahvakomöödias

koma ‹11› ‹s›
sõnu, sõnarühmi v. lauseid eraldav kirjavahemärk (,); sama märk kümnendmurdudes tervete ja murdosade eraldamiseks. Kõrvallause eraldatakse pealausest komaga. Null koma null üks (0,01). Kaks koma kaheksa kilo (2,8 kg). Jooksis 800 m ajaga kaks minutit üks koma kakskümmend kaheksa sekundit (2. 01,28). Kaks kohta pärast koma. Ta on kõver nagu koma.
▷ Liitsõnad: ülakoma.

kondotjeer ‹-i 21› ‹s›
aj kutseliste palgasõdurite salga juht 14.–16. saj. Itaalias

konkista ‹6› ‹s›
aj hispaanlaste ja portugallaste Ameerika vallutuste ajastu 16. saj.

konkistadoor ‹-i 21› ‹s›
aj Hispaania v. Portugali Kesk- ja Lõuna-Ameerika maa-alade vallutaja 16. saj.

kortel ‹-tli, -tlit 2› ‹s›

1. endisaegne vedelike mõõtühik: veerand toopi. Kortel, pool kortlit viina mehe kohta. *Nüüd võttis isamees oma puusal rippuvast kakukotist paari kortli suuruse savipudeli.. E. Kippel. || vastava suurusega (metall)nõu. *Viina müügiks olid ette nähtud tembeldatud vasknõud: toop, pooltoop, kortel. H. Raudsepp.
▷ Liitsõnad: viinakortel.
2. endisaegne pikkusühik: veerand küünart e. 6 tolli

kuuendik ‹-diku, -dikku 30›

1. ‹num› murdarv 1/6. Kolm kuuendikku ehk pool. Kuuendik teest, teed oli käidud. Umbes (ühel) kuuendikul õpilastest olid ülesanded tegemata.
2. ‹s› kõnek kuuendikumaa. *Vana Lepp, kehv vabadik mõisa kruusase kuuendiku peal, oli aasta seitsme eest ära surnud.. E. Vilde.

kuuene ‹-se 4› ‹adj›

1. kuut ühikut v. üksust omav, hrl. kuueaastane. Kuuene poisipõngerjas. Noorem laps võis olla kuuene või seitsmene.
2. kella 6 ajal minev, algav v. toimuv. Sõidame kella kuuese rongiga. Võtsin pileti kuuesele seansile. Kella kuuesed päevauudised.
3. kuuele isikule määratud. *Neid ootas internaadi neljane või kuuene tuba.. M. Mutt.

kuues ‹-nda 2› ‹num›
järgarv: 6., VI. Kuues laps perekonnas. Elan kuuendal korrusel. Juuni on aasta kuues kuu. Istus kuuendas reas. Olin järjekorras kuues. Ta elab siin kuuendat aastat. Teda hoiatas hädaohu eest nagu mingi kuues meel. Kuuendad spordimängud. Jäi finaalis kuuendaks. 6. veebruaril. Rootsi kuningas Gustav VI Adolf. Kooli kuuendad klassid. Viiekümne kuues. Kuues osa 'üks kuuendik'.

kuueteist|kümnendik
murdarv 1/16. Kolmteist kuueteistkümnendikku.

kuueteist|kümnene

1. kuutteist ühikut v. üksust omav, hrl. kuueteistkümneaastane. Poiss on alles kuueteistkümnene. Ta saab tänavu kevadel kuueteistkümneseks.
2. kella 16 ajal minev, algav, toimuv vms. Kella kuueteistkümnene rong, seanss.

kuueteist|kümnes
järgarv: 16., XVI. Kuueteistkümnendal sajandil. Tähestiku kuueteistkümnes täht. 16. jaanuar. 1916. aastal. Louis XVI.

kuus ‹kuue, kuut 35›

1. ‹num› põhiarv 6. Kaks korda kolm on kuus. Kuuega jaguvad arvud. Kuus kümnendikku. Null koma kuus. Kakskümmend kuus. Kuus tuhat. Kuus miljonit. Luges kuueni. | (kellaaja kohta). Kell kuus õhtul, hommikul. Kell on pool kuus, saab kümne minuti pärast kuus. Viis minutit puudub kuuest. Me läheme (kella) kuueks kinno. Kell on kuue peal. Ärkasin mõni minut enne kuut. || hulgalt, koguselt 6. Kuus päeva, kuud. Kuus tooli. Ta käis selle vahemaa ära kuue minutiga. Sinna on üle kuue kilomeetri. Seda on juhtunud kuuel korral. Vajatakse kuut meest. See maksab viis-kuus krooni. Lugu juhtus umbes aastat kuus tagasi. Meid oli kokku kuus. Palat on kuuele. || (vastava arvulise järjekorra kohta). Buss number kuus. Paragrahv, punkt kuus 'kuues paragrahv, punkt'.
2. ‹s›. a. number 6. Raske on aru saada, kas see on kuus või null. b. (muid juhte). Ärtu kuus '6 ärtusümboliga mängukaart'. Vilets mäng – käes on ainult kuued ja seitsmed (kaardimängus). Teine lask läks kuue sisse. Esimesel täringuviskel tuli kohe kuus. Kuuskümmend kuus 'teat. 66 silma võtmist nõudev kaardimäng'.

kuusteist(kümmend) ‹kuueteist(kümne), kuutteist(kümmend) e. kuutteistkümmet, kuueteistkümnesse, kuueteistkümnete, kuueteistkümneid, kuueteistkümnetesse e. kuueteistkümneisse› ‹num›
põhiarv 16. Kuusteist jagub neljaga. Sada kuusteist. Kuusteist tuhat. Kolm koma kuusteist. | (kellaaja kohta). Kell viis kuusteist. Töö tuleb lõpetada kella kuueteistkümneks. Kell on kuusteist minutit kaheksa peal. || hulgalt, koguselt 16. Kuusteist krooni. Kuusteist kilogrammi, meetrit. Sõit kestis kokku kuusteist tundi. Kuueteistkümne päeva jooksul. Maire on kuusteist aastat vana, on kuusteist täis. || (vastava arvulise järjekorra kohta). Paragrahv kuusteist '16. paragrahv'. Buss nr. 16.

kärbes|kaal [-u]
sport kaalukategooria maadluses (48–52 kg), džuudos (kuni 60 kg), poksis (48–51 kg) ja tõstmises (52–56 kg). Kärbeskaalus võistlema.

lati|mets
mets noor mets, kus puutüve keskmine läbimõõt jääb vahemikku 8–12 cm

laua|äädikas
6–9%-ne äädikhappelahus toitude juurde tarvitamiseks

lipsi ‹6› ‹s›
teat. 6/4-taktis seltskonnatants. *.. liiberdati lipsit või mingit tša-tša-tšaad. V. Saar.

lühi|pealine
antr (inimese kohta, kelle kolju laius on üle 80 protsendi kolju pikkusest), brahhükefaalne

maa|kohus [-kohtu]

1. aj mitme endisaegse kohtuorgani nimetus. a. esimese astme kohus Liivimaal 16. saj. II poolest kuni aastani 1889. Pärnu, Tartu maakohus. b. kõrgem kohus Saaremaal 16. ja 17. sajandil c. sillakohus
2. jur Eesti Vabariigis esimese astme kohus, kus arutatakse kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju

maa|marssal
aj
1. Liivi Ordu kõrgem ametiisik, ordumeistri lähim abiline
2. Liivimaa ja Saaremaa maapäeva juhataja 16. saj. II poolest (lühikeste vaheaegadega) kuni aastani 1917

maa|päev

1. aj 15.–16. saj. maahärrade (1. täh.) ja feodaalühiskonna vabade seisuste esindajate nõupidamine, 17. sajandist kuni 1920. aastani rüütelkonna kõrgeim organ Eesti-, Liivi- ja Kuramaal. Rüütelkonna, mõisnike maapäevad.
2. seadusandlik organ Saksamaal ja Austrias
3. aj Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu (1917–1919) mitteametlik nimetus

male ‹6› ‹s›
kahe isiku sportlik lauamäng, milles kumbki mängija liigutab 16 malendit kindlatele mängureeglitele vastavalt 64 heleda ja tumeda ruuduga laual. Malet mängima. Mängisime Antsuga paar partiid malet. Võisteldi males ja kabes. Tal on males I järk.
▷ Liitsõnad: kiir|male, kiri|male, kompositsioon|male, probleem|male, rivi|male, võistlus|male, välkmale.

manerism ‹-i 21› ‹s›

1. kunst renessansi ja baroki vaheline siirdestiil (eriti Itaalia 16. saj. kujutavas kunstis)
2. maneerlikkus, maneeritsemine (eriti peenutseva kunstistiilina)

manufaktuur ‹-i 21› ‹s›

1. aj käsitsitööl põhinev sisemise tööjaotusega ettevõte (16.–18. saj.); vastav tootmisvorm
▷ Liitsõnad: kalevimanufaktuur.
2. van tekstiilivabrik (tänapäeval veel mõne tekstiilikäitise nime koostisosana). Balti Manufaktuur. Kreenholmi Manufaktuur.

mark2 ‹margi 21› ‹s›
aj
1. Lääne-Euroopa, peam. Saksamaa keskaegne külakogukond
2. kindlustatud piirimaa 8.–9. saj. Frangi riigis ja keskaegsel Saksamaal. Marki valitsesid markkrahvid.

matt1 ‹mati 21› ‹s›

1. väiksem madal ümmarguse põhjaga puunõu (näit. terade, jahu jaoks). Võttis kotist mati teri. Perenaine tõi aidast matiga jahu. || matitäis. Matt herneid, kaeru, jahu. *.. mul on kaeru ühes. Põllutegemisest jäi mõni matt üle. P. Viiding.
▷ Liitsõnad: jahumatt.
2. endisaegne peam. vilja mahumõõt Eestis, 1/2 külimittu (Põhja-Eestis 6 toopi)
3. mativili (veskis jahvatamise tasuks). Mölder võttis matti. Veskis tuli matti anda. || piltl kellelegi (v. millelegi) langev osa millestki; millegi pealt lõigatav kasu. Valvur sai vangidele tulnud pakkidelt matti. Osav ärimees oskab igalt poolt matti võtta. Karjapoiss andis koerale alati oma toidupoolisest matti. Varblased on kohe jaol, et kanade toidust matti võtta. Küll on igasuguseid makse – palgalt võetakse mitu matti. *Otsekoheselt tunnistas ta paaril korral üles, et ta jällegi .. oma meelekergusele ja lõbujanule matti maksnud ja oma rõõmukarikat alkoholiga täitnud. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: veskimatt.

mees|kohus [-kohtu]
aj Põhja-Eestis 13. sajandist aastani 1889, Lõuna-Eestis 13.–16. saj. tegutsenud esimese astme tsiviilkohus (Rootsi võimu ajal ka kriminaalkohus)

mehhanitsism ‹-i 21› ‹s›
filos 16.–18. saj., osalt ka 19. saj. esinenud arusaam, et materiaalset maailma saab nagu suurt masinavärki täielikult kirjeldada mehaanikaseaduste abil

munga|kiri
13.–16. sajandi nurgeline gooti kiri

musket ‹-i, -it 2› ‹s›
aj peam. 16.–17. saj. kasutusel olnud suurekaliibriline eestlaetav tahtlukuga püss, millest tulistati eriliselt toelt. Sõdurid tulistasid musketitest.

mutt4 ‹muti 21› ‹s›
kaardimäng 2–6 isikule tihide võtmisega 15 silmast allamängimiseks. Mängiti, löödi, taoti mutti. || piltl lõpp, lõpetus. Äritsemisega, joomisega on nüüd mutt. *Öelnud, et tulid suuri tegusid tegema, tahtsid seigelda ja mutt. R. Kaugver.

mõisa|mees

1. kõnek mõisaametnik. *Minu kadunud isa oli poisikesepõlvest saadik mõisamees ja sakste teener olnud .. F. R. Kreutzwald.
2. aj saksa päritolu ametnik, palgasõdur v. mõisateenija Vana-Liivimaal 16. sajandil. Liivi sõja ajal moodustati mõisameestest väesalku. *Aga Põltsamaa ümber rüüstavad hertsogi mõisamehed maad mis kole .. J. Kross.

müsett ‹-seti 21› ‹s›
muus ⁶/₈ taktimõõdus vana prantsuse tants torupilli saatel

nael2 ‹-a 29 või -a 23› ‹s›

1. massiühik. a. meil endisajal 409,5 g. Üks puud on 40 naela. Nael võid, liha. Leiva nael maksis siis 10 marka. *„Nael viina, kõrtsmik,” tellis Jaan lopsti.. E. Vilde. b. Inglise mõõdusüsteemis hrl. kas 453,6 v. 373,2 g
2. rahaühik Egiptuses, Küprosel jm. || kõnek Suurbritannia naelsterling. Inglise nael. Vahetasin naelad dollariteks. *Meie vanamehele [= kaptenile] määras sadamakapten loata sissesõidu eest kümme naela trahvi. H. Sergo.

naiste|päev
naiste solidaarsuspäev, rahvusvaheline naistepäev 8. märtsil

nigula|päev
katoliku kiriku pühakupäev ning eesti rahvakalendri tähtpäev 6. detsembril. *.. sest andresepäevast läheb ilm tavaliselt juba külmale ja seda kindlasti nigulapäevast (6. detsembrist).. K. Põldmaa. *Sirvilauad näitasid juba ristikalendri nigulapäeva, mil talvele põhi alla pannakse. H. Sergo.

nooruk ‹-i 2› ‹s›
noormees; alaealine; ped 16–18-aastane noor. Noorukid ja neiud. Noorukite kuritegevus. Nooruki naiivsed unistused. Nooruk pole enam laps, kuid ta pole ka veel täiskasvanu. *Puhta lapsenäoga nooruk, heledavõitu vurruädal ülahuulel .. V. Saar.

normann ‹-i 21› ‹s›, normannid pl
aj Skandinaavia ja Jüüti poolsaart asustanud germaani hõimud, kes 8.–11. saj. korraldasid rüüste- ja vallutusretki teistele maadele

okariin ‹-i 21› ‹s›
muus väike flöödikõlaline 8–10 avaga pirnjas puhkpill savist, kipsist v. portselanist

oktav ‹-i, -it 2› ‹s›
oktaav
1. muus kahe lähima samanimelise helikõrguse vahemik; 8 diatoonilise astme vahel olev intervall, ka diatoonilise heliastmiku 8. aste. Laulis teistest oktav kõrgemalt, madalamalt. Baritoni hääleulatus on suure oktavi la-st 1. oktavi la-ni.
▷ Liitsõnad: kontra|oktav, subkontraoktav.
2. kirj kaheksavärsiline kindla rütmiskeemi ja värsimõõduga stroof
3. trük kaheksandikformaat

oktoobri|pühad pl
nõuk pühad oktoobrirevolutsiooni aastapäeva tähistamiseks 7. ja 8. novembril

opman ‹-i, -it 2› ‹s›
aj mõisa(te) ülemvalitseja (eriti 16.–17. saj.); mõisavalitseja rahvakeelne nimetus. *Nagu tuttav, valitsevat Mahtra mõisa opman Rosenberg, kuna omanik, härra von Helffreich, oma teises mõisas, Piiumetsas elavat. E. Vilde.

opritšnina ‹1› ‹s›
aj
1. Vene tsentraliseeritud riigivõimu tugevdamiseks tsaar Ivan IV ajal kehtestatud erakorraliste abinõude süsteem; ka tsaari maad, asutused ja sõjavägi
2. Venemaal 14.–16. saj. suurvürsti dünastia liikmete erivaldus

paela|teljed pl
tekst korraga 4–6 paela kuduvad teljed

paleo|tüüp
aj raamat, mis on ilmunud 16. saj. I poolel, vanatrükis

parsek ‹-i 2› ‹s›
astr Päikesesüsteemi-väliste objektide kauguse mõõtühik, 3,26 valgusaastat (tähis pc)

peen|jahvatus
tehn jahvatusaste, kus jahvatise osakeste läbimõõt on 1,0–1,8 mm

peen|palk [-palgi]
ehit ümarpalk, mille peenema otsa läbimõõt on 8–11 cm

pika|pealine
pika peaga. Sangaste rukis on pikapealine suure teraga rukkisort. || antr (inimese kohta, kelle kolju laius on alla 76% kolju pikkusest), dolihhokefaalne. Pikapealised inimrassid.

pildi|tüli
aj võitlus pühapiltide kummardajate ja pildirüüstajate vahel Bütsantsis 8.–9. saj.

pisi|kaamera
fot fotoaparaat, milles kasut. 16 mm laiust filmi

plokk|flööt
muus lihtne otsast puhutav 8 sõrmeavaga puupuhkpill

poljaan ‹-i 21› ‹s›, poljaanid pl
aj idaslaavi hõimuliit 6.–9. saj. Dnepri keskjooksul

pool|tarbepuu
mets puu, mille tarbeosa on 2–6,5 m pikk

prikaas ‹-i 21› ‹s›
aj keskvalitsusasutus 16.–18. saj. Venemaal

ptii ‹14› ‹s›
trük kirjakraad, mille suurus on 8 punkti; vastav trükikiri, ptiikiri. *.. sündmus kõlbaks vaid ptiiga ladumiseks kusagile ajalehe sappa. A. Gailit.

puritaan ‹-i 21› ‹s›

1. aj anglikaani kiriku puhastamist ja ranget usulist elukorraldust taotleva protestantliku usulahu liige 16.–17. saj. Inglismaal
2. usuliselt ja kõlbeliselt väga (ka liialdatult, silmakirjalikult) range inimene. *Ta oli puritaan, nõudis inimestelt mõistust, kainust ja lihtsust, ei sallinud suurustamist, edvistamist, joomist ega muid selliseid pahesid. J. Semper.

puud ‹-a 22› ‹s›
endisaegne massiühik. a. Venemaal (ka Eestis) 16,381 kg. Üks puud on 40 naela. Puud rukist, nisu, jahu. Paar puuda liha. Tervelt puuda, puud või enamgi kaalunud kõrvits. Vanamees kaalus üle seitsme puuda. Tundus, nagu oleks puud tina ta jalgadesse voolanud. Nad on koos mitu, seitse, sada puuda soola ära söönud 'on pikka aega koos olnud ja ühes raskusi ületanud'. b. Soomes 8,5 kg

pärus|mõis
aj
1. pärandatav maavaldus Venemaal 18. saj. alguseni. Teenis- ja pärusmõisad. Vürstide, bojaaride, kloostrite, kirikute pärusmõisad.
2. ka naisliini pidi pärandatav läänimõis Baltimail 16.-18. sajandil

raukus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. inimese vanusejärk 75. ja 89. eluaasta vahel, raugaiga, vanuriiga
2. (hrl. kõrgest east tingitud) järjest kiirenev organismi taandareng, kehaliste ja vaimsete võimete langus, seniilsus. Enneaegne raukus.

rautsik ‹-u 2› ‹s›
zool 4–6 mm pikkune punakaspruun sipelgas, raudsipelgas (Myrmica). Rautsik pistab valusasti.
▷ Liitsõnad: kusirautsik.

reduktsioon ‹-i 21› ‹s›
redutseerimine; redutseerumine. a. aj aadlile läänistatud riigimõisate tagasivõtmine (eriti Rootsis ja Poolas 16.-17. saj.). Mõisate reduktsioon. Suur reduktsioon (Rootsi riigis 1680. a. Karl XI algatusel). b. keel hääliku artikulatsiooni nõrgenemine. Vokaalide, konsonantide reduktsioon. c. keem reaktsioon, milles väheneb keemilise elemendi oksüdatsiooniaste. Reduktsiooni kasutatakse metallide tootmisel maakidest. d. biol organi ehituse lihtsustumine seoses funktsiooni vähenemisega; (geneetikas:) meioosis kromosoomide hulga vähenemine poolele endisest

reformatsioon ‹-i 21› ‹s›
aj protestantismi teket ajendanud usuliikumine Euroopas 16. sajandil, usupuhastus. Luterlik reformatsioon.
▷ Liitsõnad: vastureformatsioon.

rekonkista ‹6› ‹s›
aj Pürenee poolsaare kristlike riikide võitlus mauridest vallutajate väljatõrjumiseks 8.–15. saj.

ridalik ‹-liku, -likku 30› ‹s›
endisaegne viljamõõt (12 toopi e. 14,76 l). *.. läks kambrisse ja täitis ridaliku linaseemnetega. E. Krusten.

rind ‹rinna pl. gen rindade e. rinde pl. illat rindadesse e. rinnusse e. rindu 23› ‹s›

1. rindkere eesmine (neljajalgsetel alumine) osa. Karvane, paljas, tätoveeritud rind. Lai, kummis, muskliline, sissevajunud rind. Ahta rinnaga mehike. Rinna ümbermõõt 'rindkere ümbermõõt'. Ta on rinnust nagu vaat. Marssimisel hoitagu rind ette. Mees lööb ringutades rinna laiali, õieli. Käib, rind ees ja pea seljas. Käed on rinnal risti, vaheliti. Lõug, pea vajub väsinult rinnale. Surub raamatu kõvasti rinna vastu. Koputab endale vastu rinda. Togib teist rusikaga rindu. Jookseb õpetajale mürtsti vastu rindu. Raskeid kaste tuli üle rinna upitada. Liikluse reguleerija on bussi poole rinnaga, küljega, seljaga. Kõnetatu pöördub (täie) rinnaga hääle suunas. Seisab, rind vastu lainet. Seadis sissetungijale rinna ette. Tema ees pandi tee rinnaga kinni. Ära murra rinnaga, võta mõistus appi! Ta on ikka niisugune rinnaga 'otse, jõuga' mineja, ründaja olnud. Seisab (täie) rinnaga 'otsusekindlalt, vapralt' oma sõbra, õigluse eest. Poisid satuvad tänaval rind rinnaga 'rinnutsi' kokku. Vennad rüselesid rind rinna vastu. Pea panevad nad maadlusmatil rinnad kokku. Vanaisa olevat metsas karuga rinnad kokku pannud. Mindi naaberküla poistega rinda mõõtma 'jõudu katsuma'. Taob rusikatega endale vastu rinda ja karjub, et pole süüdi. Isa surub, tõmbab poja oma rinnale. Tüdruk peitis näo sõbra rinnale. Naine viskub, langeb mehe rinnale, nutab ta rinna najal. Vanake tegi rinnale ristimärgi, lõi risti rinna ette. Koerad kargavad tulijale rindu. Sõdur sai kuuliga rinnust haavata. Kihutas vastasele kuuli rindu, lõi noa rinda. Süda on rinnas vasakul pool, vasardab, peksab rinnus. Haige kaebab rinnas, rinnus rõhumistunnet. Tal on pisted, valu rinde all, rinnas, rinnus. Rinde alt paistetas üles. Solvang mõjus nagu hoop rinde alla. Mäest allasõit võttis rinde alt külmaks. Toit jäi rindu kinni. Naine kannab last rinna all 'on rase'. Käristame, tõukame, tõmbame viina rindu, tõukame üle rinna kõnek joome viina. Kutsar tõmbas perutava hobuse pea rindu 'vastu rinda'. Ühel märal on rind hõõrdunud, teisel turi verine. Hoovis haukus laia rinnaga kuri koer. Julge hundi rind on rasvane. Kukk ajab uhkelt rinna ette. Valge, punase rinnaga 'rinnaesisega' lind. || (eeskätt rinna etteulatuvam koht näit. ulatuse v. vahemaa märkimisel). Vili kasvab, hanged on rindu. Vahel tuli rinnust saadik vees sumada. Lumi, rukis ulatus poistele rinnuni. Hobu on rinnani sohu vajunud. Haige lamab, tekk rinnuni tõmmatud. Tal on habe, püksid rinnuni. Finiš läbitakse rind rinna kõrval, peaaegu rind rinnaga. Matkakaaslane kõnnib temast rinna võrra ees, taga. Sportlane kaotas klubikaaslasele rinnaga 'rinna jagu maad'. 400 meetri jooksus õnnestus rivaali rinnaga võita. | piltl. Pakane tõmbab järve rinnale kaane. Ader lõikab maa rinda läikivaid vagusid. Taas tärkab kevadise looduse rinnas elu. Tuul surub täie rinnaga vastu akent. *See oli Kamtšatka rinnale suunatud pistoda: piraadikoobas polnud rannast kaugemal kui Naissaar Tallinnast. L. Meri. *.. ma kogun nii sitkust ja jõudu, et siis varsti eluga rinnad kokku panna. L. Kibuvits.
▷ Liitsõnad: kana|rind, veri|rind, õhkrind; lamba|rind, vasikarind; puna|rind, sulis|rind, valgerind.
2. ka anat rindkere eesmises seinas 3. ja 6. roide vahel rinnanäärmest moodustuv poolkerajas paariline elund; see elundipaar; naiserind (mamma). Parem, vasak rind. Lopsakad, suured, tugevad, täidlased, väikesed, pringid, kõvad, kikkis, rippuvad, lotendavad, ümarad, paisuvad rinnad. Tal on kõrge, ilus, tugev rind. Neiu vaevumärgatav, puhkev rind. Poiss mudis, katsus tüdruku rinda, rindu. Rinnad on tühjad, piima täis. Haigus võttis rinnad kuivaks. Teda on toitnud ema rinna rammus piim. Ema annab, pakub väikesele rinda. Last rinnaga söötma. Noorik pani lapse rinna otsa, pistis lapsele rinna suhu. Kõige noorem poistest oli alles rinna otsas, rippus rinna küljes 'ka: oli alles rinnalaps'. Maimuke imeb, võtab ahnelt rinda. Laps võõrdus rinnast kiiresti, ei tahtnud enam rinda. Aastane laps tuleks rinnast võõrutada. Ta polegi rinda saanud. Rinda piimast tühjendama. Ema paneb küll lapsele rinna suhu, aga ei pane meelt pähe. *Eeva imestas, mida .. Hannes leidis selles linnunäoga naises, polnud tal puusa ega rinda. L. Promet. | piltl. *Varakult võeti mind teaduse rinnalt, / lahku ju lapsena koduk'se pinnalt.. Juh. Liiv. *Ta oli juba küllalt kaua imenud riigi rinda.. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: ema|rind, neitsi|rind, neiurind.
3. ‹hrl. pl.› hingamiselundkond, eriti kopsud; rind (1. täh.) nende asupaigana. Nõrgad, viletsad, rinnad. Rinnad kärisevad, körisevad, rögisevad, rigisevad, kõhisevad, karjuvad. Rind ragiseb. Rindu põdema. Kuri tõbi on rinda löönud. Tal on haige rinnaga poeg. Hingas vilisevi rinnu. Rinnad on kinni, umbsed, rasked 'hingata on raske'. Isa on rinnust kinni. Hing jääb rindu kinni. Poisid jooksid nii, et hing rinnus kinni. Vanakesel mattis rindu. Suitsetamine hakkas talle rindade peale. Jooksjate rinnad lõõtsutasid ägedasti, raskesti. Sukelduja tõmbas rinna õhku täis. Võõras ohkab rinna põhjast. Karjus, kuidas rinnast häält tuli. Ta rinnust tulid kuuldavale oiged. Metsas võis rinna täis hingata magusat kaselõhna. Kõik hingavad täie rinnaga, täiel rinnal värsket kevadeõhku. Seal said lapsed täiest rinnast, täie rinnaga, täiel rinnal laulda ja hõisata. Tunnistab täiel rinnal 'julgelt, otsustavalt', et on kommunist. *Ja hinga läbi nina, mitte läbi suu, muidu saavad rinnad liiga külma õhku.. O. Luts. *Andke mulle punased palged ja terve rind! V. Uibopuu. | piltl. *Ookeani lai rind hingas taas rahulikult ja kergelt. H. Sergo.
4. rinnaesist (1. täh.) v. rinda (1. täh.) kattev rõivaosa; rinnaesine (2. täh.) Särgil oli rind eest lahti, katki. Pluusi rind on nöörvoltidega kaunistatud, toiduplekke täis. Kooli lõpetajaile pannakse, kinnitatakse, pistetakse märgid rinda. Sõjamehel on rahad, kuldtäht rinnas. Vanaisa sai vahvuse eest risti rinda. Ta rind on ordenilinte täis. Tädi rinnal säras kuldne pross. Kannab kuue rinnal lilleõit. Valgest riidest rinnaga põll. Mikk võttis, hakkas, on Märdil rinnust kinni. Haarab, sasib, äsab tülitaja rinnad pihku. Rinnust raputama. *Mäletan üht rootsi madrust, kes tantsides alati tõmbas rinnad lahti.. J. Parijõgi. | piltl. Kahma elul rinnust!
▷ Liitsõnad: kampsuni|rind, kuue|rind, palitu|rind, pluusi|rind, särgi|rind, vestirind.
5. piltl rind (1. täh.) tunnete asupaiga ja võrdkujuna; süda, põu, hing. Rõhutud, raske, muserdatud rind. Rind on täis, tulvil armastust, kadedust, viha. Rind hõiskab ja juubeldab, ähvardab valust lõhkeda. Rind põksub, lainetab, tuksleb ärevalt, kirvendab meelepahast. Laul teeb rinna rõõmsaks. Uhkus paisutab nende rinda. Rind on tulevikuplaane täis. Oreli tume kohin jäi ta rinda püsima. Rinda asus nukrus, mure. Ärevus võttis rinnus aset. Igatsus tõusis, lõi, puges, tuli rinda. Lootus täidab rahva rinda. Noort rinda rõhuvad rasked mõtted. Pelg põgenes ta rinnast. Tusk laskus veskikivina rinnale. Hirm poisi rinnas aina kasvas. Rinnus mässab torm, keeb pahameel. Sul on südame asemel kivi rinnas, rinnus. Üks hääl mu rinnus ütles, et.. Rinnast kaob rahu. Naise rinda kõrvetas armukadedus. Poeedi rinnas leegitsevad õilsad tundmused. Ta kannab neiu vastu oma rinnas sügavaid tundeid. Rinda jäi närima, pakitsema kuri kahtlus. Tunneb rinnus tühjust. Head sõnad külvasid rinda usku. Korraga käib rinnust läbi imeline tunne. Kõigest ängistavast jääb rinnus nagu kitsaks. Süda lõhkeb rinnus, tahab rinnast välja hüpata. Ise noor tüdruk, aga kasaka hing rinnus. *Palju põles ta rinnas armastust orjakütkes rahva vastu. F. Tuglas. *.. [oli] asju näinud, mis ka tema rinna kuumaks tegid ja ta käe salaja rusikasse ajasid, sest ülekohus oli vahel liiga karjuv. E. Vilde.
6. rida, viirg, riba, esi; rinne (4. täh.) Lauskmaad piirab idast sakiline mägede rind. Üksteise järel randuvad lainete vahused rinnad. Hakid kerkivad nagu sõdurid nurmele rinda. Kõik hakkasid ühes rinnas minema. Puude langetamine käis mitmes rinnas. Langetajatele maksti palka rinna lõpetamisel. *Nagu hall ahel liigub kartulipanijate lai rind mööda mustavat lagendikku edasi.. E. Vilde. *Metsa oli mindud rinna: igaüks läks oma rinda mööda. A. Moora.
▷ Liitsõnad: esi|rind, külvi|rind, lõikus|rind, taga|rind, tule|rind, vastas|rind, võitlus|rind, väerind.
7. millegi eesmine, etteulatuv osa. a. laeval vm. (vee)sõidukil. Laev lõikab rinnaga laineid. Lained peksid vastu paadi rinda. *Üle veduri rinna aga valendab lumine habe. J. Semper. b. ahjurind. Ahju rinnas põles pimedal ajal peerg. c. mäekülg, nõlv, järsk sein. Kinkude rinnal õitses kevadlilli. Sealsete mägede rinnal karjatatakse loomi. Lained purunevad vastu rannakaljude rinda. Pärast mäemassi koristamist peab ee rind olema jälle vertikaalne. *Õige murrutöölise hing igatseb alati sinna, kus asub kalju püstloodis sein, rind, nagu siinpool öeldakse. M. Kesamaa.
▷ Liitsõnad: ahju|rind, ee|rind, kalju|rind, kingu|rind, mäerind.

rondeel ‹-i 21› ‹s›

1. kunst ümmarguse v. poolringikujulise põhiplaaniga lai ja madal suurtükitorn 15. ja 16. sajandil. Tallinna kindlustusmüüri tuntumaid rondeele on Paks Margareeta.
2. aiand ümmargune muru- v. lillepeenar; ringikujuline aiatee
3. teede ümmargune suubumispaik liiklussüsteemis

röömer ‹-i, -it 2› ‹s›
koonilise, alt laieneva jalaga roheline v. pruun ümara kausikese kujuline veiniklaas (16.–18. saj.). Röömerist joodi reinveini.

saltarello ‹6› ‹s›
kiire ja lõbus 3/8- v. 6/8-taktimõõdus itaalia rahvatants, 16. saj. Lääne-Euroopas seltskonnatants

sett ‹seti 21› ‹s›
sport mängu osa lauatennises (21 punkti) ja tennises (6 geimi). Ants asus esimeses setis juhtima 4:1. Kaotasin kolm geimi järjest ja lõpuks kogu seti.

setverik ‹-riku, -rikku 30› ‹s›
endisaegne puistainete mahumõõt, 26,24 liitrit; ka vastav nõu. Setverik kartuleid, teravilja. Kuus setverikku ehk üks tünder kartuleid. Mõõtis setverikuga kalu.

setvert ‹-verdi 21› ‹s›
endisaegne mõõtühik. a. puistainete mahumõõt, 8 setverikku. Neli setverti rukist. b. pinnaühikuna maa-ala, kuhu külvati 1 setvert rukist (1/2 tiinu) c. mahuühikuna 1/4 pange (3 l) d. pikkusühikuna 4 verssokit (u. 18 cm.)

severjaan ‹-i 21› ‹s›, severjaanid pl
aj 8.-9. saj. idaslaavi hõimuliit

sotii ‹14› ‹s›
teater ühevaatuslik koomiline näidend 15. ja 16. sajandi prantsuse teatris

sotnja ‹1› ‹s›
aj sadakond
1. umbes sajameheline väeüksus Vana-Venes
2. kasakaväe allüksus. *Juba neli ööpäeva liikus sotnja Tatari küla kasakaid Petro Melehhovi juhtimisel läbi külade ja staniitsade.. A. Kurfeldt (tlk).
3. sõjaväeline ning territoriaalne haldusüksus Ukrainas 16.–18. sajandil

Sparta gen
Sparta kasvatus 'range kasvatuskorraldus Spartas 8.–6. saj. e. Kr.'.

staarost ‹-i, -it 2› ‹s›
aj
1. sugukonnapealik, (küla)vanem slaavi rahvastel
2. staarostkonna valitseja Poolas (ja ühtlasi 16.–17. saj. Lõuna-Eestis). Tartu staarost.

staarostkond ‹-konna 22› ‹s›
aj haldusüksus Poolas (ja ühtlasi 16.–17. saj. Lõuna-Eestis). Vastseliina, Tartu staarostkond.

strelets ‹-i 21› ‹s›
aj jalaväelasest palgasõdur Venemaal 16.-17. saj. Streletside ülestõusud.

suur|mogul ‹-i 2› ‹s›
aj Ees-Indias 16.–18. saj. eksisteerinud Mogulite riigi valitseja

suur|trapp
zool suur (kuni 16 kg kaaluv) ruske- ja valgekirju sulestikuga trapp (Otis tarda)

švank ‹švangi 21› ‹s›
kirj rahvapärimustel põhinev satiirilis-humoristlik värssjutustus saksa kirjanduses 13.–16. saj.

taaler1 ‹-lri, -lrit 2› ‹s›
aj
1. Saksamaal jm. peam. 16.–18. saj. kasutusel olnud hõbemünt. Puistas kotist taalrid letile. Aastapalk 52 Rootsi taalrit. *Seal visati nüüd igalt poolt taalreid, pooltaalreid ja peenikest hõberaha, vahetevahel langes ka .. kuldraha vanamehe kübarasse. F. R. Kreutzwald.
▷ Liitsõnad: hõbe|taaler, riigitaaler.
2. maa hindamise ühik Liivimaal. Viiskümmend taalrit suur koht. Talu müügihind oli 180 rubla taaler.

tabani|päev
eesti rahvakalendris 26. detsember, kristliku märtri Püha Stephanuse mälestuspäev, tehvanipäev

talle|vill [-a]
5–6 kuu vanuselt tallelt saadud vill. Tallevilla pikkus peab olema vähemalt 5 cm.

talu|adramaa
aj pindala- ja maksustusühik 16. saj. Liivi- ja Eestimaal

tasa2

1. ‹adv› millegagi ühel(e) joonel(e) v. ühel(e) tasapinnal(e), samal(e) kõrgusel(e), ühetasaseks. Vaarisa maja seinapalgid on maapinnaga tasa. Kuu on puulatvadega tasa. Hanged olid aedadega tasa. Päike vajub järvepinnaga tasa. Vesi tõusis jões kaldaga tasa. Põõnad saetakse äärelaudadega tasa. Küngas vajub, tallatakse maaga tasa. Vihamehe maja tehti maaga tasa 'tehti maatasa, purustati'. *Kaalud peavad tasa vajuma. A. Mägi. *Oleme kolmekümneaastased, kaalukausid seisavad tasa, minevik ja tulevik on ühepikkused. L. Hainsalu.
▷ Liitsõnad: maa|tasa, ääre|tasa, ühetasa.
2. ‹adv› märgib võrdses seisukorras olemist, vastastikuste (võla)kohustuste ja pretensioonide puudumist. Mina petsin sind, sina mind, nüüd oleme tasa. Viimaks on tülitsejad teineteisega tasa. Olen saatusega tasa. Mis ausse puutub, on mõlema poole arved tasa. Maksis rendi ära ja oli mõisaga tasa. *Nüüd olen ometi Nässuga tasa. Nässu päästis minu elu, mina päästsin tema suurest hädast. J. Tuulik. || (tennises). Mäng tasa (punktide võrdne seis alates 6. punktist).
3. ‹adv› (rahalistes suhetes:) tasutud v. tasutuks, (ära) makstud v. makstuks, (kulude poolest) kaetud v. kaetuks, nullseisu(s). Võlg on, teenitakse, tehakse tasa. Kui kolmandik raamatuid müüdud, on kulud tasa. Laenu peavad nad tasa töötama. Maja oli vaja kiiresti tasa saada. Seda raha, autot andis tasa teenida. Tal on talu tasa makstud. Inimene peab ju oma palga tasa teenima. Poiss on nii laisk, et ei teeni leibagi tasa. Laevaliin teenis ennast kiiresti tasa. Need investeeringud teevad ennast paari aastaga kuhjaga tasa. Sada krooni oligi jäänud tasa mängida, kui õnn pöördus. *Rahamaksu sai oma suure õunaaiaga tasa .. V. Ilus.
4. ‹adv› osutab millegi tagantjärele ärategemisele, korvamisele, hüvitamisele, tasakaalustamisele. Töötan puudutud tunnid tasa. Bussijuht pidi haiguspäevad tasa sõitma. Talvel magab selle tasa, mis suvel puudu jäi. Üritab saadud kaotust teisal tasa teha. Rubla kallinemine teeb dollari langusest tasa umbes 30%. Viievõistleja tegi ratsutamises selle tasa, mis vehklemises puudu jäi. Sõitis distantsi jooksul pool minutit tasa (vähendas poole minuti võrra ajalist mahajäämust).
5. ‹postp› [gen] hrv millegi suhtes samal(e) kõrgusel(e), ühel(e) joonel(e). Oli hiigelpikk mees, pea noorte puude latvade tasa. *Ühed sugulased oleme kõik, ja ühe suu tasa [= võrdselt] jagame kõik ära kah! O. Luts.

teeta ‹6› ‹s›
kreeka tähestiku 8. täht (Θ, θ), vastab ladina th-ühendile

teleo|saurus
paleont meres elanud kuni 6 m pikkune krokodillitaoline loom

teorb ‹-i 21› ‹s›
muus 14–16 keelega madal lauto (kasutati peam. 16.–18. saj.)

täis|kaliibriline
vähemalt 6,5 mm kaliibriga. Täiskaliibriline püss.

ussi|maarjapäev
8. september, kirikukalendris Neitsi Maarja sünnipäev. Ussimaarjapäeval pidavat ussid urgu pugema.

uus|islandi
Uusislandi kirjakeel '16. saj. väljakujunenud islandi kirjakeel'.

vaba|püss
sport laskespordis kasutatav täpsuspüss kaliibriga 6,5–8 mm; vastav laskespordiala. Laskis vabapüssis välja 1141 silma.

vaba|püstol
sport laskespordiala, milles on lubatud kõik püstolid kaliibriga 5,6 mm. Saavutas vabapüstolis 567 silma.

vaku|kohus [-kohtu]
aj vakuse ajal talupoegade asju otsustav kohus 13.–16. saj.

vana|islandi
Vanaislandi ja uusislandi kirjakeel (kasutusel vastavalt alates 11. ja 16. sajandist). Vanaislandi saagad (kirjutatud vanaislandi keeles).

vastand|kultuur
ühiskonnas kehtivaid sotsiaalseid norme vastustavad hoiakud ja elulaad, eriti USA ja Lääne-Euroopa 1960.–80. aastate kultuurivool, mis vastandub industriaalühiskonnale ja selle tarbimiskultuurile, kontrakultuur, vastukultuur

vastu|reformatsioon
aj 16.–17. saj. reformatsioonivastane liikumine katoliku kirikus. Vastureformatsiooni ajastu.

vojevood ‹-i 21› ‹s›
aj
1. Venemaal 10. saj. vürsti družiina v. maakaitseväe ülem; 15.–17. saj. polgu- ja salgajuht
2. 16.–18. saj. Vene linna ja sellele alluva territooriumi halduse juht
3. Poolas ja Leedus kuninga asemik kohapeal ja väepealik; 14.–18. saj. vojevoodkonna valitseja

või|nädal
relig õigeusus suure paastu eelne nädal, algab 8 nädalat enne lihavõtteid. Võinädala söömingud, lõbustused. Eestis pühitsevad võinädalat setud.

võru|seelik
16. sajandist pärinev võrujatele raudvitstele vormitud seelik

öö|töö
öösel töötamine; ööajal (eriti vahemikus 22.00 kuni 6.00) tehtav töö. Lisatasu öötöö eest. Öötöö keeld. Kiirel rehepeksuajal nõuti öötööd. Vabrikus seati sisse öötöö. Öötöölt tulnu keeras magama. Raamat valmis suuresti öötööna.