[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aasta ‹1› ‹s›

1. ajavahemik, mille vältel Maa teeb tiiru ümber Päikese; kalendriaasta (365, lisapäeva-aastal 366 ööpäeva), lähtepunktiks 1. jaanuar. 1980. aasta, aasta 1980. Möödunud, eelmine, käesolev, tulev, eelolev aasta. Aasta algus, lõpp. Kongress peetakse kas vana aasta lõpus või uue aasta alguses. August on aasta 8. kuu. Mis aastal sa sündinud oled? Milline näeb Tallinn välja 2100. aastal, aastal 2100? Aastail 1941–1944. Uut aastat vastu võtma. Õnne ja edu algavaks aastaks! Tulevast aastast alates. Sideeriline aasta astr Päikese näiva liikumise vältus tähtede suhtes, täheaasta (365 päeva 6 t. 9 min. 9 sek.). Troopiline aasta astr Päikese näiva liikumise vältus kevadpunktist kevadpunktini (365 päeva 5 t. 48 min. 46 sek.). Aastad ei ole vennaksed. || ‹pl.› (mõnest v. paljudest aastatest koosneva perioodi kohta). Möödunud sajandi 60-ndad aastad.
2. 12 kuu pikkune ajavahemik, lähtepunktiks ükskõik missugune moment. 22. veebruaril möödus 10 aastat onu surmast. See juhtus kümmekond aastat tagasi, mõned head aastad tagasi. Aasta paari pärast. Päevast päeva, aastast aastasse ikka üks ja sama töö. Ma pole enam aasta otsa teatrisse saanud. Siit jätkub tööd terveks, kogu aastaks, aastaks otsaks. Suusatajad saavad nüüd treenida aasta ringi. Ta sai varguse eest viis aastat. Fuksia õitseb peaaegu aasta läbi. Teise aasta ristikupõld. Ta elas aastate viisi välismaal. Aastate jooksul on kogunenud ülearust koli. Aastate pikku kerkis uus linnaosa Õismäele. Akadeemiline aasta 'õppeaasta kõrgemas õppeasutuses'. Parem aasta oodata kui kaks kahetseda. || (vanuse, ea, eluaastate kohta). Poiss on juba seitse aastat vana. Ligi 1000 aastat vana toomkirik. 3. mail saab laps aasta vanaks. Ta võib olla nii aasta nelja(teistkümnene)-viieteistkümnene. Aastaid võib tal olla juba üle neljakümne. Niipalju aastaid ei oskaks talle küll anda. Ta on oma aastate kohta väga nooruslik. Aastate poolest alles noor mees, aga pea hall otsas. Tal juba 70 aastat turjal. Poiss võis olla aastat viisteist vana. Parimad aastad jäävad juba seljataha. Kes daamide aastaid oskab või julgeb arvata! Juustes on tal juba aastate hõbedat. Küürus aastate koorma all. Surm ei küsi aastatest. Armastus ei päri aastaid taga. *Andrese ja Mari esimene poeg Indrek käis juba mõnda kuud neljandat aastat, kui sündis järgmine poeg .. A. H. Tammsaare. || aastates ~ aastais ‹täiendiga› eas; ‹täiendita› eakas, elatanud; mitte enam noor; hrv (esemete vms. kohta:) vana. Parimates, keskmistes aastates mees. Ta on mees parimates aastates. Keskealine mees ja umbes samades aastates naine. Tema aastates veel abielluda! Ta juba aastates mees. Tüse, juba aastates, kuid mitte veel vana naisterahvas. Hallipäine aastais direktor. *Päike soojendas aastates maja sammaldunud katust .. E. Maasik.
Omaette tähendusega liitsõnad: abielu|aasta, alg|aasta, algkooli|aasta, algus|aasta, ameti|aasta, aruande|aasta, asutamis|aasta, eelarve|aasta, elu|aasta, finants|aasta, heina-|aasta, ikaldus|aasta, ilmumis|aasta, juubeli|aasta, kalendri|aasta, kasvu|aasta, keskkooli|aasta, kiriku|aasta, kooli|aasta, kriisi|aasta, kuu|aasta, lapsepõlve|aasta, leina-|aasta, lese|aasta, liig|aasta, lisapäeva-|aasta, maapao|aasta, majandus|aasta, marja-|aasta, mõõna-|aasta, neiupõlve|aasta, noorus|aasta, nälja-|aasta, okupatsiooni|aasta, olümpia-|aasta, orjus|aasta, pagendus|aasta, pensioni|aasta, pool|aasta, proovi|aasta, põllumajandus|aasta, põua-|aasta, päikese|aasta, raamatu|aasta, rahandus|aasta, rahu|aasta, revolutsiooni|aasta, rännu|aasta, saagi|aasta, surma-|aasta, sõja-|aasta, sünni|aasta, teenistus|aasta, tegevus|aasta, tõusu|aasta, tähe|aasta, töö|aasta, valgus|aasta, valitsemis|aasta, vanadus|aasta, vangla-|aasta, veerand|aasta, vilja-|aasta, õnne|aasta, õpi|aasta, õpingu|aasta, õpipoisi|aasta, õppe|aasta, õuna-|aasta, ülikooliaasta; uus|aasta, vana-aasta

dregovitšid ‹-de 21› ‹s› pl
aj 9.–10. saj. Prõpjatsi ja Lääne-Dvina vahelist ala asustanud idaslaavi hõimud

ikonoklast ‹-i 21› ‹s›
aj pildirüüstaja (8.–9. saj. Bütsantsis). Ikonoklastide liikumine.

jagamis|märk [-märgi]
mat koolonitaoline märk, millega tähistatakse jagamist (9 : 3)

kapitulaarid ‹-de 21› ‹s› pl
aj Frangi kuningate 8. ja 9. saj. antud seadused ja määrused

kesk|hommik

1. aeg suvel u. kella 9–10 paiku hommikul. Oli alles varane keskhommik. Keskhommikul, keskhommiku ajal, paiku hakkas sadama. Magas keskhommikuni. Tulen homme keskhommikul. Olen töötanud keskhommikust alates, peale. Oli keskhommik ja pere tuli koju sööma. Lõpetas niitmise keskhommikuks. Aeg oli alles keskhommikus.
2. vastav söögikord ning töövaheaeg. Keskhommikut sööma, pidama. Heinalised hõigati, kutsuti keskhommikule. Pere tuli keskhommikule. Käidi kodus keskhommikul. Töö jätkus pärast keskhommikut. Keskhommikuks söödi niisama piima-leiba. Maarjapäev toob keskhommiku ja rukkivihk viib keskhommiku.
3. ilmakaar, kust päike paistab keskhommiku (1. täh.) paiku. Päike oli jõudnud keskhommikusse. Päike oli, seisis juba keskhommikus, pooles keskhommikus. Päike paistis keskhommikust. *Põhjas Kõrgmetsa sumetsev laas, keskhommikus Viirelõuka lauge lahemeri .. H. Sergo. *Tarud .. seisid õunapuude vahel lennuavadega vastu keskhommikut. E. Krusten.

korrutis ‹-e 5› ‹s›
mat korrutamisel saadud arv (näit. 3 x 3 = 9). Positiivne, negatiivne korrutis. Ristküliku pindala võrdub tema aluse ja kõrguse korrutisega.

kuli2 ‹11› ‹s›
etn suur jahu- v. viljakott; endisaegne vilja mahu- v. kaalumõõtühik (mahumõõduna setvert, kaalumõõduna olenevalt vilja erikaalust 5–9 puuda). Kuli rukkeid, kaeru. *Aga sügisel tulen tagasi, kuli kumbagi vilja vankris, nael villu, tünder kartuleid .. J. Parijõgi.

kuup|süld
endisaegne ruumimõõt, u. 9,7 m³. Kümme kuupsülda puid, kive.

külimit ‹-mitu, -mittu 21› ‹s›
ümmarguse v. ovaalse kerega külvi- ja mõõduriist (9–18 toopi). Külvas, külimit seemnega kõhul, rihmal. Mõõtis külimituga vilja. Mihkel võttis külimitu seemnega ja asus külvama. Külimit on tühi, täis. Külimitus olid kaerad. || külimitutäis. Külimit kaeru, nisu, vilja, teri. Tõi aidast pool külimittu jahu. Külvas kevadel maha külimitu ube.

laua|äädikas
6–9%-ne äädikhappelahus toitude juurde tarvitamiseks

luuvalu|päev
(eesti rahvakalendris:) 9. veebruar. *Järgnes [küünlapäevale] luuvalupäev (9. veebruar), mil igaüks pidi laskma oma luid-liikmeid puhata lähenevateks kevadtöödeks. K. Põldmaa.

maadlus|matt
sport hrl. ringikujuline (7–9 m läbimõõduga) pehme matt, millel maadeldakse. Võimlasse hangiti treeninguteks maadlusmatt. Sai maadlusmatil 'maadluses' jagu kõigist oma vastastest.

mark2 ‹margi 21› ‹s›
aj
1. Lääne-Euroopa, peam. Saksamaa keskaegne külakogukond
2. kindlustatud piirimaa 8.–9. saj. Frangi riigis ja keskaegsel Saksamaal. Marki valitsesid markkrahvid.

märtsi|pommitamine ‹-se 5› ‹s›
aj Tallinna pommitamine NSV Liidu õhuvägede poolt 9. märtsi ööl 1944.

noon ‹-i 21› ‹s›

1. muus diatoonilise heliastmiku 9. heli; üheksa diatoonilise astme vaheline intervall
2. kirj üheksast värsist koosnev stroof

parabellum ‹-i, -it 2› ‹s›
9 mm kaliibriga automaatpüstol. Parabellumist tulistama, laskma. Haaras kabuurist parabellumi.

pikt ‹-i 21› ‹s›, piktid pl
aj Šotimaal elanud rahvas, kes sulas 9. saj. paiku ühte gaelidega

pildi|tüli
aj võitlus pühapiltide kummardajate ja pildirüüstajate vahel Bütsantsis 8.–9. saj.

poljaan ‹-i 21› ‹s›, poljaanid pl
aj idaslaavi hõimuliit 6.–9. saj. Dnepri keskjooksul

punkt ‹-i 21› ‹s›

1. (tehtud v. looduslik) väike ümmargune nähtav objekt, täpp. Punktidest ja kriipsudest koosnev muster. Punktidega kaardile märgitud piir. Silmaterad ahenesid punktideks. Merel õõtsuv punkt osutus paadiks. Kotkas taeva all näis väikese punktina. Kassi silmad olid pimeduses kui kaks kiirgavat punkti. | piltl. *Iga inimene on punkt oma tutvuste, suhete, vahekordade ringi keskel. F. Tuglas.
2. kirjutatud v. trükitud täpikujuline graafiline märk (.), millel on oma tähendus. a. kirjavahemärk, mis pannakse jutustavate lausete lõppu. Lause lõppu tuleb panna punkt. Lause lõpust on punkt puudu. | piltl. Sellel lool on nüüd punkt 'lõpp'. See oli punkt 'lõpp' ta senisele elule. Kui sulale läheb, on metsaveol punkt (peal). *„Kaardikambri uks tuleb kinni hoida ja punkt,” ütles kapten. J. Smuul. b. kasut. muude kirjavahemärkide osana. Kolm punkti 'mõttepunktid'. Koolon ehk kaksikpunkt koosneb kahest ülestikku asetsevast punktist. Semikoolon ehk punktkoma koosneb punktist ja selle all olevast komast. Punkt on hüüu- ja küsimärgi alumiseks osaks. c. kasut. mõnikord lühendite lõpus märkimaks seda, et osa sõna(de)st on ära jäetud. Punkti kasutatakse lühendite järel, näiteks: ibid., resp. jms. d. kasut. arvude puhul märkimaks korrutusmärki (näit. 2 · 9 = 18), araabia numbritega edasiantavat järgarvu (näit. 3. klass, 20. sajand) v. eraldamaks tunde minuteist (näit. kell 15.30), meetreid sentimeetreist (näit. teivashüppes 5.20) ja rahaühikuid (näit. 500.45 kr., s. t. 500 krooni 45 senti) e. kasut. mõnede kirjatähtede osana. Pane i-le punkt peale. f. kasut. noodikirjas. Noodist paremal olev punkt pikendab nooti poole võrra. Noodist all- või ülalpool olev punkt osutab, et nooti tuleb esitada staccato. g. kasut. morsemärgi osana. Morse punktid ja kriipsud. h. kasut. transkriptsioonis. O. W. Masing tegi ettepaneku märkida konsonantide palatalisatsiooni punktiga eelneva vokaali all. Punkti on transkriptsioonis kasutatud ka rõhumärgina. i. kasut. kaartidel. See punkt kaardil tähistab minu koduküla.
3. (väiksem) koht, paik, ala. Geograafilised punktid. Maakera mingi punkti geograafilise pikkuse ja laiuse määramine. „Titanic” riivas punktis koordinaatidega 41°46' N ja 50°14' W ujuvat jäämäge. Meeskond juhtis kuukulguri ettenähtud punkti. Suur Munamägi on Eesti kõrgeim punkt. Keri saar on Eesti põhjapoolsemaid punkte. Raketid võivad tuumarelva toimetada mistahes punkti maakeral. Huvitavamate vaadetega punktides tegi turismibuss peatuse. Orienteerujal tuli võistluse jooksul läbida 30 märgistatud punkti. Juba kiviajal hakkas tekkima püsiva asustusega punkte. Asustatud punktideks on külad, alevid, asulad, linnad jms. Vallutati raudteesõlm, postkontor ja teised linna strateegilised punktid. *Üleaedsetel oli talvel üksainus punkt, kus nad kahekesi võisid kokku puutuda: ühine talitee heinte, hagude, puude ja muu materjali vedamiseks. A. H. Tammsaare. *Niipalju kui me binoklitega ja ka ilma uurime, ei leia me ühtki punkti merrekukkuvas kaljuseinas, kus paat või laev võiks randuda. J. Smuul. || kitsas, piiratud ala. Silma võrkkesta teatud punktid. Mõnedes naha punktides on elektriline potentsiaal kõrgem. Mägironijate kolme punkti reegel nõuab, et korraga võib edasi tõsta ainult üht kätt või jalga, ülejäänud asugu paigal. Kuju tuleb vaadelda mitmest punktist 'mitmest vaatenurgast'. Jäin üksisilmi ühte punkti vaatama. || ‹hrl. liitsõna järelosana› koht, spetsiaalne ehitis v. ruum mingi töö v. tegevuse jaoks, asutus. Teenustööde vastuvõtu punkt. Vilja vastuvõtu, töötlemise punkt. Matkavarustuse, sporditarvete laenutuse punkt. Arstiabi punkt. Günekoloogilise läbivaatuse punkt. Kunstliku seemenduse punkt. Piirivalve, passikontrolli punkt. Marjade, seente kokkuostu punkt.
▷ Liitsõnad: algus|punkt, kesk|punkt, kokkupuute|punkt, koond|punkt, lõpp-|punkt, puute|punkt, rakendus|punkt, raskus|punkt, ristumis|punkt, siht|punkt, sõlmpunkt; tasakaalu|punkt, toetus|punkt, tugipunkt; külma|punkt, valupunkt; maandumis|punkt, peatus|punkt, stardi|punkt, tule|punkt, tulistus|punkt, vaatlus|punkt, vahi|punkt, valve|punkt, ülekande|punkt, ümberlülituspunkt; abiandmis|punkt, agit|punkt, apteegi|punkt, arsti(abi)|punkt, desinfektsiooni|punkt, dispetšeri|punkt, esmaabi|punkt, evakueerimis|punkt, hobulaenutus|punkt, informatsiooni|punkt, jaotus|punkt, juhtimis|punkt, kogumis|punkt, kogunemis|punkt, kokkuostu|punkt, komando|punkt, konsultatsiooni|punkt, kontroll|punkt, korrespondendi|punkt, kuulde|punkt, kõne|punkt, laadimis|punkt, laenutus|punkt, läbilaske|punkt, makulatuuri|punkt, meditsiini|punkt, metsa(tööstus)|punkt, miilitsa|punkt, mobilisatsiooni|punkt, müügi|punkt, nõuande|punkt, piiri|punkt, rahavahetus|punkt, remondi|punkt, seemendus|punkt, sidumis|punkt, sorteerimis|punkt, taara|punkt, tapa|punkt, teenindus|punkt, toitlus(tus)|punkt, tolli|punkt, trauma(toloogia)|punkt, turustamis|punkt, vahetus|punkt, valimis|punkt, varumis|punkt, vastuvõtu|punkt, velskri|punkt, vetelpääste|punkt, villavahetus|punkt, väljaandmispunkt.
4. ‹hrl. liitsõna järelosana› mingi astmestiku, suuruse, muutuse, arengu vms. teatav koht, aste, staadium, moment. Kiudu venitatakse teatud punktini. Kriitiline punkt 'kvalitatiivse muutusega seotud staadium, üleminekustaadium'. Trampliini projekteeritud võimsus on 70 m, kriitiline punkt 85 m. Noolutamisel kuumutatakse metalli alla kriitilise punkti. | piltl. Alati jõuab ta oma jutuga sellesse punkti välja. Töö on samas punktis kui möödunud nädalalgi. Tundus, et sellest punktist me oma uuringutes enam edasi ei pääse. Olin jõudnud punktini, kus kõik muutus vastumeelseks.
▷ Liitsõnad: aja|punkt, algus|punkt, hari|punkt, kaste|punkt, keemis|punkt, kulminatsiooni|punkt, kõrg|punkt, kõrgus|punkt, küllastus|punkt, külmumis|punkt, lagi|punkt, leek|punkt, lõpp-|punkt, lähte|punkt, madal|punkt, murde|punkt, null|punkt, pöörde|punkt, tahkumis|punkt, tõusupunkt.
5. mat mingi matemaatilise ruumi element, millel pole mõõtmeid. Geomeetria põhielemendid on punkt, sirge ja tasapind. Punkti koordinaadid. Sirged lõikuvad punktis P. Arvutage vahemaa punktide A ja B vahel. | astr. Kevadise võrdpäevsuse punkt 'kevadpunkt'. Sügisese võrdpäevsuse punkt 'sügispunkt'.
▷ Liitsõnad: alus|punkt, kesk|punkt, lõike|punkt, lõikumis|punkt, null|punkt, ots|punkt, ruumi|punkt, telgpunkt; kevad|punkt, kulminatsiooni|punkt, lagi|punkt, suve|punkt, sügispunkt.
6. asi, asjaolu, aspekt. See punkt tuleb meil selgeks vaielda. Ainuke ebameeldiv punkt kogu loos on see, et.. Selles loos on mitu segast punkti. Selles punktis ma sulle järele ei anna, ei saa ma sind aidata. Ta on igas punktis sobiv kandidaat. Asja arutades jõudsime mitme üllatava punktini. *Ainult üks punkt tegi ta nukraks: isa surm. R. Roht. || külg, koht, küsimus. Kellegi õrn punkt. Isatus oli Karlile valus punkt. Jutt keerles kõigile hella punkti ümber. *Just kõnnak oligi Karini nõrk punkt: ta hoidus astudes liiga ettepoole, nagu oleks ta pisut vimmas. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: kokkupuute|punkt, lähte|punkt, pide|punkt, raskus|punkt, sõlm|punkt, tüli|punkt, vaate|punkt, vaidluspunkt.
7. dokumendi v. teksti alajaotus; väike sisuliselt terviklik lõik v. osa. Seaduse, määrustiku, eelarve, otsuse, eeskirja, lepingu, põhikirja, paragrahvi, süüdistuse punkt. Loetelu, küsimustiku, tööplaani punktid. Põhikirja võeti kaks uut punkti. Määrustikus on niisugune punkt, et.. Otsuse esimene punkt näeb ette, et.. Lepingu viimased punktid käsitlevad osaliste õigusi. Teorendi kohta käivad punktid uues talurahvaseaduses. Nõudmised võeti kokku järgmistesse punktidesse.. Koosoleku päevakorras oli ainult üks punkt: korterimaksed. Raamatu lõpus on 12 punkti õpetusi. Tõestus esitati punktide kaupa. Ettekanne on punktidena kirja pandud. Punkt punkti järel 'süstemaatiliselt, kavakindlalt, punkt-punktilt' kummutati süüdistused.
▷ Liitsõnad: ala|punkt, pea|punkt, projekti|punkt, põhi|punkt, päevakorra|punkt, seaduse|punkt, süüdistus(e)punkt.
8. mõõtühik. a. hindamissüsteemi ühik (hrl. võistlusi, mänge, katseid vms. hinnates). Punkte saama, saavutama, koguma. Punktide summa, arv, arvestus. Kogus 6 punkti 11 võimalikust. Tõi meeskonnale mitu punkti. Korvpallur viskas mängu jooksul 19 punkti. „Kalev” nopib punkte kiirrünnakutega. Kaotas esimesel ringil 2 punkti. Kolme punkti vise. Teiseks tuli Pärnu 8,5 punktiga. Juhtisime võistlust 6455 punktiga. Malesuurmeister võitis turniiri 14 punktiga. Kaotasin talle ainult poole punktiga. Võitma, kaotama punktidega 'maadluses v. poksis punktivõitu v. punktikaotust saama'. Vahe, edumaa kahanes 2 punktile. Suurendasime eduseisu 5 punktile. Lõi palli punktiks (võrkpallis, tennises). Võrdsete punktide puhul otsustavad korvpallis omavahelised mängud. Viiuldaja sai konkursil 10 punkti 10 võimalikust. Sisseastumiseksamitel jäi mul 2 punkti puudu. Esikoht taidluses andis klassile 10 punkti. Toidu kalorsust võib hinnata ka punktide alusel. | piltl. Näitleja korjab publikult punkte ka oma noorusvärskusega. || kupong (1. täh.) *Näh, mõni mees rabeles, andis viljanormi viimse kiloni ära, et saaks aga mõne punkti, ostaks nende eest saabast, riiet või tarbeasja.. A. Beekman. b. trük tüpograafilise mõõdusüsteemi põhiühik, 0,3759 mm. Punktides väljendatakse trükitüüpide ja täidismaterjalide mõõtmeid jms.
▷ Liitsõnad: aktiivsuse|punkt, enam|punkt, esikoha|punkt, hinde|punkt, kaotus|punkt, karistus|punkt, klassifikatsiooni|punkt, koha|punkt, kvalifikatsiooni|punkt, kümnendik|punkt, miinus|punkt, pluss|punkt, protsendi|punkt, sajandik|punkt, stiili|punkt, tabamis|punkt, trahvi|punkt, võidupunkt.

püha|päev
nädala viimane (v. esimene) päev. Pühapäeva pidama, pühitsema 'sel päeval mitte tööd tegema'. Oli ilus suvine pühapäev. Mineval, tuleval, eeloleval pühapäeval. Pühapäeva hommikul saab kauem magada. Veetis pühapäevad oma lastega. Pühapäeval läheme külla, tulevad külalised. Kibedal tööajal tuli ka pühapäev tööpäevaks võtta. Pühapäev oli hingamispäev. Verine pühapäev aj 9. jaanuar 1905, mil tsaarivalitsuse käsul tulistati tööliste rahulikku meeleavaldust Peterburis. Iga päev ei ole pühapäev. *.. ega meil siin põle pühapäevi ja nädalalõppu nagu teil seal linnas. Üks töö ja talitus alati. R. Sirge.

ramadaan ‹-i 21› ‹s›
islami kalendri 9. kuu, muhameedlaste paastukuu (2. täh.) Ramadaani paast, usulised kombetalitused.

rondell ‹-i 21› ‹s›

1. kirj kolmestroofiline 9–15-värsiline vanaprantsuse luuletus
2. teat. ümar ese, kettake. Automaat stantsib rondelle nööpide valmistamiseks.

saks ‹-i 21› ‹s›, saksid pl
aj läänegermaani hõim Saksamaa aladel ja Britannias 1.–9. saj. Anglid, saksid ja jüüdid.
▷ Liitsõnad: anglosaks.

severjaan ‹-i 21› ‹s›, severjaanid pl
aj 8.-9. saj. idaslaavi hõimuliit

torm ‹-i 21›

1. ‹s› väga tugev tuul; meteor tuul, mille tugevus on suurem kui 9 palli. Tugev, kange, kõva, metsik, kohutav torm. 10-palline torm. Tuul on tugev, päris noor torm kohe. Sügisesed tormid ja sajud. Puhkes, tõusis, algas torm. Tuul muutus, paisus tormiks. Hakkab tormi kiskuma. Torm kõvenes, nõrgenes, hakkas vaibuma. Torm möllab, mässab, lõõtsub, juurib puid maast. Akende taga undas, huilgas, vingus torm. Merel märatses torm. Tuli torm ja tegi palju kahju. Kalurid jäid tormi kätte. Tormis hukkus mitu laeva. Tormist murtud puud. Torm ajas, paiskas paadi karile. Tormi võimuses mässav meri. Laev heitleb tormiga. Tormiga, tormi pärast ei saadud merele minna. Torm mühiseb puude ladvus.
▷ Liitsõnad: hiigel|torm, keeris|torm, liiva|torm, lume|torm, pööris|torm, troopika|torm, äikesetorm; kevad|torm, loode|torm, lääne|torm, põhja|torm, pööripäeva|torm, sügis|torm, talvetorm; magnettorm.
2. ‹s› piltl võimas, äge käärimine, möll; äge rahutus v. rahulolematus. a. (inimtunnetes, inimsuhetes). Tundmuste, tunnete, kirgede, mõtete torm. Hinges, rinnus möllas torm. Tema süda oli täis torme ja valu. Ta ei lasknud välja paista tormi, mis temas mässas. Mees oli tormi täis: teda tullakse alusetult süüdistama! Kadri ilme ennustas peatset tormi. Kui juhtunust kodus teada saadakse, siis alles tõuseb torm. Mõnest ettevaatamatust lausest puhkes perekonnas torm. Vallandus, puhkes kiiduavalduste, elaguhüüete torm. Arutelude torm ei tahtnud vaibuda. Aplaus paisus lausa tormiks. See sündmus kutsus ajalehtedes esile raevuka tormi. „Torm ja tung” 'kirjanduslik liikumine Saksamaal 18. saj. viimasel kolmandikul'. Kes tuult külvab, see tormi lõikab. *.. aga üldiselt oli ta uhke oma tormi ja tungluse perioodile, sest see oli talle andnud elukogemusi .. G. Helbemäe. b. (ühiskonnas, ajaloos). Sotsiaalsed tormid. Maailmasõdade tormides sai otsa palju inimelusid. Revolutsioon on kogu ühiskonda vapustav torm.
▷ Liitsõnad: aplausi|torm, kiidu|torm, kire|torm, kisa|torm, pahameele|torm, vaimustustorm; ajaloo|torm, elu|torm, revolutsioonitorm.
3. ‹s› van tormijooks. *Juhanil tuli nüüd jutustada Plevna piiramisest, tormiga võtmisest ning vene soldatite vahvusest .. M. Metsanurk.
4. ‹adj› tormakas, äkiline, tasakaalutu. Torm inimene. Küll on torm mees! Oota, ära ole nii torm! Ta on mõnikord liiga rutakas ja torm. Ma ise olin torm ja ajasin asja nurja. Teie, tormid, võtke meel pähe ja kuulake minu nõuannet! Kaarel oli meestest kõige lärmakam ja tormim. Ta võis joomase peaga päris tormiks minna. Tormi iseloomuga mees. Noor torm hobune. See oli küll loll ja torm temp.
5. ‹adj› hrv tormine. *.. aga tagasi polnud [laiult] enam pääsenud, meri oli nii järsku tormiks läinud. M. Traat.

tropo|sfäär
meteor atmosfääri kõige alumine kiht (aluspinnast 9–17 km kõrguseni)

tüve|number

1. mat arvu number alates esimesest numbrist, mis erineb nullist, ja lõpetates viimase usaldatava numbriga, tüvekoht. Arvu 0,73 tüvenumbrid on 7 ja 3 ning arvu 260 tüvenumbrid 2 ja 6.
2. (numeroloogias:) numbrid 1–9

vana|prantsuse
Vanaprantsuse keel 'prantsuse keel 9.–13. saj.'.

veering ‹-u 2› ‹s›

1. aj keskajal hõbeda massi- ja arvestusühik (1/4 marka); Vana-Liivimaal vermitud hõbemünt (9 killingit); sün. ferding. Maksis palkide eest seitse veeringut ja ühe killingi.
2. kõnek raha, eriti väikem rahasumma. Säästetud, higi ja vaevaga teenitud veeringud. Vähesed veeringud lõppesid kiiresti. Tegi rahakoti viimse veeringuni tühjaks. Laps ohverdas oma veeringud maiustuste heaks. Iga veering kulus ära. *Ainuke hüve, et ei suitseta, selle veeringu võib muu peale kulutada. A. Hint.

verine ‹-se 4› ‹adj›

1. selline, kus on verd. a. verd sisaldav; veresegune. Verine roe, okse. Paisest pigistati välja verist mäda. Valudes vaevlev loom hakkas verist vahtu välja ajama. Verine kõhutõbi 'düsenteeria'. b. (haavade, vigastuste kohta:) selline, kus veri on väljas, verd jooksev, veritsev. Verine haav. Laubal oli verine arm. Kukkus põlve veriseks. Kriimustas käe veriseks. King hõõrus jala veriseks. Hobustel olid turjad veriseks hõõrdunud. Talupojad peksti mõisas veriseks. Poiss pääses veriseks löödud ninaga. *Hakkas kiskuma verisi sõrmi merest köieotsa .. U. Masing. c. verega koos, verega määritud. Verine lihatükk. Seatapjal oli verine puss käes. Peremees nülgis lammast, käed verised. Verine side, lina. Särk on rinna eest verine. Haavatu oli üleni verine.
2. selline, kus on (palju) tapmist, verevalamist, rohkete ohvritega. Verine vägivald. Verine arveteõiendamine, taplus. Sõda oli väga verine. Käisid verised lahingud. Kümme aastat oli peetud verist võitlust. Viimane vallutusretk oli kõige verisem. Sai verises kokkupõrkes surma. Gladiaatorite võitlus oli verine vaatemäng. On oodata veriseid sündmusi. Vannuti verist kättemaksu. Verine Pühapäev aj 9. jaanuar 1905, mil tsaarivalitsuse käsul tulistati tööliste rahulikku meeleavaldust Peterburis. || (paljude veretöödega seotud inimese kohta). Verine vallutaja, valitseja. *.. [Louis XIV] muutis aadlikud orjadeks ning oli kristlase välimuse all verine barbar. J. Kross.
3. kõnek vihane, tige; raevukas. Naaber on mu peale pisut verine. Nad on üksteise peale üsna verised. Kõige tulisemad pooldajad ja kõige verisemad vastased. Vanast sõbrast sai tema kõige verisem vaenlane.
4. kõnek (määra väljendades:) väga suur, äärmine. Talle on tehtud verist ülekohut. *Iga palukese eest, ükskõik mis teel ta selle ka hankis, tuli tal lausa verist vaeva näha. A. Jakobson.
5. piltl (veri)punane, verekarvaline. Loojuva päikese verine kuma. *Mäel põleb talu ja tulekumast / on sauna kambergi verine. K. Merilaas.

ühe|kohaline
ühe kohaga (hrl. 2. täh.) Võttis hotellis ühekohalise toa. Ühekohaline kajut 'üksikkajut'. Ühekohaline lennuk. Ühekohaline arv 'mingi arv 1–9'.

üheksa ‹1›

1. ‹num› põhiarv 9. Üheksaga korrutama, jagama. Kolm korda kolm on üheksa. Üheksa ja pool. Null koma üheksa. Kakskümmend üheksa. Üheksa tuhat. Üheksa kümnendikku. | (kellaaja kohta). Kell on pool üheksa, saab viie minuti pärast üheksa. Kell on üheksa ja kaksteist minutit. See juhtus vähe enne (kella) üheksat, umbes (kella) üheksa paiku. Jõudsime (kella) üheksaks pärale. Olin õhtul (kella) üheksani tööl. || hulgalt, koguselt 9. Üheksa aastat vana. Linnamüür oli üheksa kilomeetrit pikk. Kott võis kaaluda kaheksa-üheksa kilo. Sügisesel ööl on üheksa poega. Üheksa ametit, kümnes nälg. Üheksa korda mõõda, üks kord lõika. || (vastava arvulise järjekorra kohta). Paragrahv üheksa 'üheksas paragrahv'. Sinna tuleb sõita bussiga number üheksa, buss üheksaga. Korter 9 on kolmandal korrusel.
2. ‹s›. a. number 9. Rooma, araabia üheksa. b. (muid juhte). Esimene kuul läks üheksasse. Ärtu üheksa.

üheksandik ‹-diku, -dikku 30› ‹num›
murdarv 1/9. Neli üheksandikku. Üheksandik aastat. Üheksandik põldu, põllust oli kapsa all.

üheksane ‹-se 5› ‹adj›

1. üheksat ühikut v. üksust omav. a. (vanuse kohta:) üheksa-aastane. Olin üheksane, vend minust paar aastat vanem. Vanem poiss saab varsti üheksaseks. b. (muudel juhtudel). Moodustati üheksased rühmad.
2. kella 9 ajal minev, algav, toimuv vms. (Kella) üheksane kiirrong, buss. Poole üheksane buss oli juba läinud. Võtsin pileti üheksasele seansile.

üheksas ‹-nda 2› ‹num›
järgarv: 9., IX. September on aasta üheksas kuu. 9. märtsi pommitamine. Üheksanda klassi õpilased. Elab üheksandal korrusel. Meeskond saavutas üheksanda koha, jäi üheksandaks. Tütar käib üheksandat 'on üheksandas eluaastas'. Üheksas laine 'kõige kõrgem, hukutav merelaine (eriti kirjanike ja meremaalijate teostes)'. Prantsuse kuningas Louis IX. Neljakümne üheksas. Üheksas osa 'üks üheksandik'.