[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aadress ‹-i 21› ‹s›

1. sihtkohta (ning adressaati) osutav tekst postisaadetisel, telegrammil vms.; isiku elupaiga v. asutuse asukoha osutus. Halvasti loetav, puudulik aadress. Kodune, töökoha aadress. Sihtnumbrita (postiindeksita) aadress. Anna, jäta, ütle mulle oma aadress. Kuidas su aadress on? Olen koolivenna aadressi unustanud, ära kaotanud. Saatja aadressi ümbrikul polnud. Mul ei ole Jaani uut aadressi. Kas keegi teab Tallinna Kaubamaja aadressi? Korterinumber polnud aadressil õige. Saatke kiri aadressil Tallinn, Sakala 3. || piltl (kirjutise, teose, kriitika vms. objektist rääkides). Üldsõnaline ja aadressita kriitika. Arvustus õigel aadressil. Vaenlase aadressil sadas ähvardusi. Ülistustega võitja aadressil ei oldud kitsi. Kiitvaid sõnu öeldi tehase uudistoodangu aadressil.
▷ Liitsõnad: posti|aadress, telegrammiaadress.
2. info seadme, mälu pesa, võrgus oleva objekti vms. tähis
▷ Liitsõnad: meili|aadress, võrguaadress.
3. van (hrl. paljude allkirjadega pidulik) palve-, tänu-, märgukiri kõrgemale võimukandjale; auaadress. *Keisrile antud truualamliku aadressi teksti koostas Veske .. F. Tuglas.

abi|kaasa
üks abielupool teise abielupoole suhtes. Hea, armastav, truu abikaasa. Jaani abikaasa Ann. Minu abikaasa Jüri. Külla olid kutsutud kõik kolleegid abikaasadega.

armastus|vahekord
armuvahekord. Jaani ja Maie armastusvahekord.

briljantiin ‹-i 21› ‹s›
teat. juuksevõie. Jaani juuksed läikisid briljantiinist.

edemus ‹-e 5› ‹s›
paremus, eelis, üleolek. Edemust saavutama. Näib oma väikse edemusega rahul olevat. *Tollal ilmuvate raamatute enamikuga võrreldes on silmanähtav Suve Jaani tööde igatine edemus. E. Nirk.

elu|puu

1. bot meil ilupuuna kasvatatav lamedate soomusjate okastega igihaljas puu v. põõsas (Thuja)
2. van piltl elu (2., 3. täh.) *Ta [= haigus] sammus edasi ja hakkas Jaani elupuud tükk tüki järele ära hävitama. O. Münther. *Ka minu elupuu on maikuul õitsend, / kuid õied, viljad langenud ta päält. Juh. Liiv.

haarama ‹haarata 48›

1. midagi kiire liigutusega kätte (loomad suhu, küünte vahele) võtma, kahmama; käega (suuga, hammastega vm.) millestki kinni võtma v. selleks mõeldud liigutust tegema. Midagi tangidega, pihtidega, tangide, pihtide vahele haarama. Haaras kaika, relva, esimese ettejuhtuva eseme, et ennast kaitsta. Haaras lapse kaenlasse, käte vahele, sülle. Haarab rooliratta pihku, ohjad kätte. Isa haaras poisil käsivarrest, kraest, rinnust, hõlmast kinni. Haaran varnast mütsi ja laualt raamatu. Haarasin mantli õlgadele ja väljusin. Haaras pliiatsi ja hakkas kirjutama. See otse sunnib sulge haarama 'kirjutama hakkama'. Tüdruk haaras põõsa küljest peotäie marju. Ta haaras käega rinnust kinni ning oigas. Vaarun ja haaran kiiruga tooli seljatoe järele. Kukkudes haarab ta kätega õhku. Koer haaras kondi suhu. Kull haaras saagi küünte vahele. Uppuja haarab õlekõrrestki. | piltl. Ostjad haarasid vastilmunud raamatu otse lennult. Lained haarasid paadi ja paiskasid randa. Tuul haarab kaasa liiva ja tolmu. Leegid haarasid tallikatuse.
2. oma valdusse v. võimusesse võtma. Võimu haarama. Maa-alasid, varasid oma valdusse haarama. Haarasin jutuotsa, mänguinitsiatiivi enda kätte. Teda haaras nõrkus, palavik, väsimus. Mind haaras nukrus, mure, kartus, kaastunne, ahastus, meeleheide. Neidu haaras trots, raev, viha. Jaani oli haaranud tegutsemisiha, kummaline igatsus, võitmatu uudishimu. Lindat haaravad kahtlused, ärevad mõtted. Südant haaras erutus, rõõm. *Meelehärdus haaras voogava lainena kogu ta olemuse. A. H. Tammsaare.
3. kedagi kaasa kiskuma, kütkestama, köitma. See tegevus, töö haaras mind. Film, näidend, tants, maal haarab oma erakordsusega. Laul haaras kuulajaid esimesest hetkest. Romaan haaras mind põneva sündmustiku tõttu. Olime sügavalt haaratud sügismetsa ilust. Mäng haaras poisse niivõrd, et nad unustasid lõunasöögi. Mehed olid jutust sedavõrd haaratud, et ei märganudki lähenevat võõrast. Haarav muusika, vaatepilt, tegelaskuju. Haarav spordiala, võistlus.
4. hõlmama, enda alla võtma, endasse mahutama. Streik haaras ligi paarkümmend tuhat töötajat. Põletik oli haaranud kõri limaskesta. „Tõde ja õigus” haarab üle poole sajandi pikkuse perioodi. Kirjaniku elu ja loomingut haarav monograafia.
5. midagi tajuma, tunnetama. Kõike ümbritsevat ei haara inimene esimese pilguga. Ta haarab probleeme kiiresti.
6. sõj vaenlase tiivast möödudes ümberpiiramise eesmärgil vastase tagalasse tungima

jaan ‹-i 21› ‹s›
kõnek jaanipäev. Nädal, päev enne jaani. Enne jaani palu vihma, pärast jaani talu vihma! *Ja ta [= põud] kestis terveni seitse nädalat: jaanist rukkimaarjani. F. Tuglas.

jaani|hein
härghein

jaani|juur
van kalmusejuur (droogina)

jaani|kakar
bot suurte korvõisikutega kõrgevarreline rohttaim (Chrysanthemum)

jaani|kann [-i]
pääsusilm. *.. korjas lilli, ikka jaanikanne ja kullerkuppe .. A. H. Tammsaare.

jaani|kask [-kase]
jaanipäeval ruumide ehteks tuppa toodav kask. Jaanilaupäeva õhtul mindi metsast jaanikaski tooma.

jaani|kaun
jaanileib

jaani|kesa
van hiliskesa

jaani|komme
folkl jaanipäeva pühitsemisega seotud rahvakomme. Jaanitule tegemine on vana jaanikomme.

jaani|kuine
Soe jaanikuine vihm.

jaani|kuu
juuni. Jaanikuu viiendal päeval.

jaani|kõder
jaanileib

jaani|laat
jaanipäeva paiku peetav laat

jaani|laul
folkl jaanipäeva-teemaline laul

jaani|laupäev
päev enne jaanipäeva. Jaanilaupäeva õhtul tehti jaanituld.

jaani|leib
jaanileivapuu magus sarvekujuline vili

jaani|leivapuu
bot Vahemere mail kasvav punaste liblikõitega puu (Ceratonia siliqua)

jaani|lill
pääsusilm. *Kullerkupud, jaanililled / eide haual õitsegu.. A. Haava.

jaani|mardikas
zool pehme kehaga mardikas (Lampyris noctiluca)

jaani|puna
naistepuna

jaani|päev
24. juuni, suvist pööripäeva ja kevadiste põllutööde lõppu tähistav püha eesti rahvakalendris. Jaanipäevaks toodi kaski tuppa.

jaani|rukis
põll jaanipäeva paiku külvatud rukis, mis esimesel aastal annab haljassööta, teisel aastal teri v. haljassööta

jaani|tuleline ‹-se 5› ‹s›
jaanitulest osavõtja

jaani|tuli
jaanilaupäeva õhtul süüdatud suurem tuli; pidu selle ümber. Jaanituld tegema, põletama. Jaanitulele minema. Jaanitulel tantsiti ja lauldi. Jaanilaupäeval hüpati üle jaanitule.

jaani|uss
jaanimardika helendusvõimeline tiibadeta emasloom. Rohus hiilgasid jaaniussid.

jaani|õhtu
jaanilaupäeva õhtu

jaani|öö
jaanilaupäeva öö, öö vastu 24. juunit. Rahvajutu järgi õitseb jaaniööl sõnajalg.

jumala|koda
kirikl kirik, palvemaja. Luterlaste, katoliiklaste jumalakojad. *Jaani kiriku kell kutsus jumalakotta.. L. Kibuvits.

jätk ‹-u 21› ‹s›

1. see, millega midagi jätkatakse v. mis midagi jätkab; pikendus, lisa. Kett on lühike, vaja jätk otsa panna. Lapse lühikeseks jäänud kleidile õmmeldi jätk alla. Põhja-Atlandi hoovus on Golfi hoovuse otsene jätk. Puhkepäevamatkadele järgnevad loomuliku jätkuna kaugmatkad. Kui päevast jääb väheseks, tuleb ööst jätku võtta. Jutt sai jätku jutust. Agan leiva jätk, humal õlle jätk. *Juba varakult hakkas perenaine kartuleid tarvitama leiva sõtkumisel jahude jätkuks. A. H. Tammsaare. *..pisarad tulid ta silmi, jätkuks musttuhandeile varem valatuile.. F. Tuglas.
2. jätkukoht. Jätk tehakse rõival nii, et see võimalikult märkamatuks jääks. *Vaguni ühetooniline lõksumine [rööbaste] jätkude kohal suigutas mind varsti unne. J. Semper.
3. järk, lüli, osa. Sõrme jätkud. Mitmest jätkust koosnev õngeritv. Kahest jätkust kokkupandav antenn. Klarneti ülemine ja alumine jätk. *1910. aastal pärast jaani jõudis Juhan Liiv ühel oma rahutute rännakute jätkul taas Tartusse. J. Eilart. *Romaan on kirjutatud jätkude kaupa ajalehele, iga päev värskelt uue numbri jaoks. M. Metsanurk.
4. hrv kestus, jätkumine. Enam andel jätku kui ahnel kõhtu. *Vaks oli veel jätku ööl. H. Visnapuu.

kakar ‹kakra 20› ‹s›
kõnek karikakar; ‹liitsõna järelosana› ka muudes lillenimetustes
▷ Liitsõnad: jaani|kakar, kiri|kakar, kitsekakar.

kamar ‹-a 2› ‹s›

1. rohttaimede maapinnaligidane osa koos pealmise, taimejuurtest läbikasvanud mullakihiga. Kamara teke, kujunemine. Tihe, tallamiskindel, õrn kamar. Selle kopli kamar on puhtast aasnurmikast. Rohumaa kultuuristamiseks künti vana kamar ümber. Jalad vajusid soopinna pehmesse kamarasse. || (maa)pind. Esimest korda astun Saaremaa kamaral 'olen Saaremaal'. *Mina, Jaani ja Malle / poeg August Alle, / mollusk maakera kamaral .. A. Alle.
▷ Liitsõnad: hein|kamar, juur|kamar, karjamaa|kamar, kopli|kamar, kultuur|kamar, maa|kamar, mulla|kamar, muru|kamar, niidu|kamar, rohu|kamar, söödikamar.
2. sealiha naha- ja selle ligidane lihakiht. *Kannatage vähe, härrad, praad saab varsti valmis. Kamar ei ole veel hästi krõbe. A. Kitzberg.
▷ Liitsõnad: liha|kamar, peki|kamar, sea|kamar, singikamar.

kask ‹kase 22› ‹s›

1. meil üldlevinud, hrl. valge pealiskihilise koorega lehtpuu (Betula). Kaskede oksad, urvad. Valgetüvelised, sihvakad, jämedad kased. Kased on hiirekõrvul, lehte läinud, raagus. Kase küljest võeti tohtu. Kase all on pink. Siin kasvavad noored kased ja haavad. Kasest lasti mahla. Jaanilaupäeval toodi kaski tuppa. Sügis värvib kased kollaseks. Pikk kaskede allee. Karjala kask 'maarjakask'. Jalakalehine, kollane, mandžuuria, madal kask.
▷ Liitsõnad: aru|kask, kivi|kask, kopli|kask, kääbus|kask, leina|kask, maarja|kask, mahla|kask, niidu|kask, paberi|kask, raba|kask, raud|kask, soo|kask, tundra|kask, vaeva|kask, viha|kask, õuekask; jaani|kask, kosjakask.
2. kasepuit. Mööbel, kirjutuslaud on kasest. Kask on hea küttepuu. Puid oli mitu riita – kased, kuused ja lepad läbisegi.
3. kõnek hibisk. Hiina kask (toalill).
▷ Liitsõnad: toakask.

keerub ‹-i 2› ‹s›

1. müt inimese pea ja härja v. lõvi kehaga tiivuline olend assüüria-babüloonia mütoloogias
2. kirikl paradiisi väravavalvur; kõrgem ingel. *Keerub seisab Looja ees. F. R. Kreutzwald. | (võrdlustes). *.. nagu karistav keerub seisis ta [= preili] nüüd Jaani ees .. A. Kitzberg.

kesa ‹11› ‹s›
talivilja kasvatamiseks ettevalmistatav külvikorraväli. Kultuurideta, kultuuridega kesa. Põld jäeti kesaks, kesasse. Osa põlde on kesas. Kesa harima, kündma, äestama, kordama. Söötis, hästi haritud kesa. Veab kesale sõnnikut. Loomi karjatati kesal.
▷ Liitsõnad: haljas|kesa, jaani|kesa, must|kesa, puhas|kesa, täiskesa.

kobistama ‹37›

1. kobinat (1. täh.) tekitama, kobisema panema. Keegi kobistab esikus, ukse taga, pööningul. Astus jalgadega, saabastega kobistades edasi. Ära nii kõvasti kobista, äratad veel lapsed! Kostis kobistavaid samme. *.. ainult külmunud õunapuuoksad kobistasid akna taga .. T. Lehtmets.
2. kobinal minema; kobima (1. täh.) Mees kobistas trepist alla. *.. kobistame hea tükk aega käsikaudu, enne kui jõuame halvasti valgustatud ruumi. O. Luts. *Peremees oli vahepeal kobistanud laua juurde ja seal istet võtnud. L. Tigane.
3. kõnek (kobinal) õiendama, talitama; kohmitsema. Kobistab kapi kallal, pliidi juures. Kobistas end riidesse, endale kasuka selga. Kobistas oma asjad laualt kokku. Kes enne koitu kobistab, see varem leivameheks saab. *Kaks ülejäänud sõitjat kobistasid alles oma kompsudega .. E. Tegova. *Vanaema pöördub kannatamatult Jaani poole: too alles kobistab taskust piipu otsida. A. Tigane.

komme ‹kombe 18› ‹s›

1. teat. ühiskonnale v. paikkonnale omane pärimuslik käitumisviis v. mingi sündmusega seotud tavakohane toiming. Esiisade, indiaanlaste kombed. Paganlikud, ristiusu kombed. Idamaade kombe kohaselt. Igal rahval on omad kombed. Jaanipäeva, kadripäeva kombed. Kevadise karjalaskmisega seotud kombed. Jaanitule põletamine, ehalkäimine on vana komme. „Ristimine” ekvaatoril on igipõline meremeeste komme. Minu lapsepõlves oli veel kombeks .. *Hiiumaal kehtis vanasti komme, et pruut käis enne pulmi peigmehe kodus „kolme päeva” tegemas. H. Sergo. || (kitsama piirkonna v. inimrühma tava kohta). Ma ei tunne siinseid kombeid. Külalisena austas ta maja kombeid. Meie peres oli kombeks vara tõusta. Talus oli kombeks pärast lõunasööki pisut puhata. Vahelesegamist ei peetud heaks kombeks.
▷ Liitsõnad: ebausu|komme, jõulu|komme, kiriku|komme, matmis|komme, nääri|komme, pulma|komme, rahva|komme, tähtpäeva|komme, usu|komme, vastlakomme; ohverdamis|komme, tervitamis|komme, tätoveerimiskomme; burši|komme, joomakomme.
2. kellelgi väljakujunenud viis mingil moel toimida v. käituda. Harjuta endalt see halb, veider, inetu komme ära! Poisil oli rumal komme küüsi närida. Mul on kombeks pärast lõunat teed juua. Ta läks harjunud kombe järgi kohe koju. Mul pole kombeks end teiste asjadesse segada! Eks see ole Aadu komme – sõnadega keerutada. Kas see on kellegi komme päevad läbi ringi hulkuda? Mis komme see olgu vanematele vastu haukuda! | (loomade, lindude, asjaolude kohta). Koertel on komme igasuguseid asju peremehe juurde tassida. Sel linnul oli veider komme oma pikka saba väristada. *.. jutt jõudis tema [= šerifi] kõrvu, nagu halbadel uudistel ikka kombeks .. J. Sang (tlk). || (väline) vormitäitmine, niisama moepärast sooritatav tegu. Tegi seda rohkem kombe pärast kui tõemeeli. Mihkli kurjustamine oli pigemini justkui kombeks. Koer polnud kuri: haukus niisama kombe pärast.
3. ‹hrl. pl.› üldistele tõekspidamistele, nõuetele vastav v. mittevastav käitumisviis. Seltskondlikud kombed. Ta oli heade, viisakate, laitmatute kommetega noormees. Uus virtin olevat kommetelt väga peen. Ta oli linnas paremaid kombeid õppinud. On üldine komme, et õpilased tõusevad õpetaja klassi astumisel püsti. Tüdrukul on albid kombed. Mari oli kommetelt lodev tüdruk. *Kõik ootasid, et Ibrahim laskub majesteedi ees ühele põlvele, nagu komme oli. H. Saari (tlk).
▷ Liitsõnad: elu|komme, lauakomme.
4. kombel (mingil) viisil, moel, moodi. a. ‹koos eelneva (ühilduva) omadus- v. asesõnaga; mõnikord on asendatav vastavast omadus- v. asesõnast tuletatud adverbiga›. Tegi seda oma naljakal, pentsikul, veidral kombel. Ta pettis mind kõige nurjatumal kombel. Imelikul, kummalisel kombel pole mulle sellest loost midagi meelde jäänud. Üllataval kombel teadis Sirje asjast üsna palju. Lähen kas rongiga või muul kombel. Tegi seda harjunud kombel. Ta sai sellest omal kombel aru. Töö ei edenenud mitte mingil kombel. Sel kombel ei olnud temaga veel keegi rääkinud. || koos sõnadega kole, hirmus, armetu, hale jms. väljendab millegi rohkust v. intensiivsust. Verd tuli koledal kombel. Teda peksti armetul kombel. Ehmus koledal, hirmsal kombel. Mees vihastas rängal kombel. Kukkusin haledal kombel sisse. Töö väsitas hullul kombel. b. [gen] ‹hrl. nimisõna järel postpositsioonilaadselt› (väljendab tegelikult võrdlust eelneva nimisõnaga: mehe kombel 'nagu mees' jne.). Hullas poisikese kombel. Tervitas sõjamehe kombel. Rõõmustas lapse kombel. Elab munga kombel. Hiilis varga kombel majja. Õigem oleks olnud Jaani kombel ära minna. Sinu kombel ma küll tööd rügama ei hakka. Hiilis kassi kombel. Rebasekutsikad hauguvad koera kombel. Tegi seda üsna inimese kombel 'mõistlikult'. Juhtumise kombel 'juhtumisi, juhuslikult'. c. kõnek koos määrsõnaga. Tal oli häbemata, kuradima kombel 'väga palju' õnne. Kogemata kombel 'täiesti juhuslikult' sattusime õige raja peale.
▷ Liitsõnad: eksi|komme, ime|komme, õnnekombel.

konto ‹6› ‹s›
maj majanduslikke vahendeid ja nende allikaid ning majanduslikke tehinguid käsitleva informatsiooni rühmitamise ja jooksva arvestuse tabel raamatupidamises; arvelduskonto. Jooksev konto. Kontol on kaks poolt – deebet ja kreedit. Kontot avama, sulgema. Kandis raha juriidilise isiku kontolt eraisiku kontole. || ‹illatiivis ja inessiivis hrl. postpositsioonilaadselt› piltl. Meeskonna kontos on seni 3 võitu ja 1 viik. Tema saavutuste kontosse kuulub mitu silmapaistvat lavastust. Kõiki ebaõnnestumisi ei saa Jaani kontosse kanda. Nende kontos on juba mitu tööluusi. *Aga tööd tehti: selle pani Mart oma kontosse. E. Särgava.
▷ Liitsõnad: arveldus|konto, hoiu|konto, isiku|konto, laenu|konto, pangakonto.

kooli|koht
van koolmeistri kasutuses olev koolimaa. *Jaani [= koolmeistri] huvid käisid laialt – isa asi oli siis koolikoha põldu harida ja maja pidada. A. Kitzberg.

koot ‹koodi 21› ‹s›

1. etn pikast varrest ja selle külge liikuvalt kinnitatud nuiast (kolgist) koosnev endisaegne rehepeksuriist, pint [pinda]. Koodi vars, kolk, nui. Rehealusest kostis kootide matsumist, kolksumist. Veab oma pikki jalgu nagu koote järel.
2. looma sääre- v. küünarvarre piirkond (ka lihakeha vastav osa). Loom vajus koodist saadik mudasse. Virtsa oli lehmadele poolde kooti. Keetis kootidest sülti. || kõnek inimese (harvemini looma) jalg, koib. *Pilk langes Jaani säärtele. Ropult karvased koodid paganal! V. Lattik. *..kalpsas tuppa tagasi, püksid kootidel, suutmata neid enam kinni nööpida. V. Krimm (tlk).

korraga ‹adv›

1. äkki, äkitselt, järsku; otsemaid, korrapealt. Korraga kostis vali praksatus, pauk. Korraga jäid kõik vait. Nägin korraga enda ees tumedat kogu. Kust sul korraga niisugused mõtted? Korraga mulle meenus, kus ma teda kohanud olen. Korraga valdas poissi hirm. Kõik oli ju hästi ja nüüd korraga seesugune skandaal. Korraga tuli Kristjanil tahtmine kõik pooleli jätta. Jutt muutus korraga elavamaks. Korraga ei tule ju kõik meelde. *Martin märkab, et kui Jaani naine silmapilguks oma mured ära unustab, on ta korraga hulga noorem. H. Sergo. *Kui sa rahu mind ei jäta, / kaeban kohtu korraga! K. E. Sööt.
2. sama-, üheaegselt. Seal töötas korraga kolm meest. Tulge, aga mitte kõik korraga! Mõlemad tõusid korraga püsti. Linnud tõusid korraga lendu. Ärge rääkige korraga! Üks, kaks (ja) korraga! (hüüe, märguanne samaaegseks tegutsemiseks). Sinna mahub korraga kümmekond autot. Tuled süttisid mitmes eri paigas korraga. Tal oli korraga mitu tööd käsil. Võtsin kaks halgu korraga. *„Ei saa olla korraga tarandikus ja vaba,” mõtles ta. N. Baturin.
3. ühe hooga, ühtejärge, jutiga; ühe korraga. Laenu võid tagasi maksta korraga või osade kaupa. Joob klaasi korraga tühjaks. Võtab trepil kaks astet korraga. Korraga ei või liiga palju päevitada, pingutada. *Kauplusse tuli värsket kala ja ema praadis korraga tubli pannitäie. T. Lehtmets.

(ilma) punase krossita
täiesti ilma rahata. *Ilma punase krossita linna asuda? .. Selle eest hoiatas Jaani ta mõistus. E. Vilde.

kuine ‹-se 4› ‹adj›

1. kuune (hrl. 1. täh.) Kuine imik. Kuised põrsad.
▷ Liitsõnad: kahe|kuine, kolme|kuine, kuue|kuine, mõne|kuine, nelja|kuine, paari|kuine, poolteisekuine.
2. ‹liitsõna järelosana› teat. kuul esinev, toimuv vms.
▷ Liitsõnad: jaani|kuine, jaanuari|kuine, juuni|kuine, küünla|kuine, märtsi|kuine, suve|kuine, veebruarikuine; igakuine.

kujukas ‹-ka, -kat 2› ‹adj›

1. ilmekas, väljendusrikas; iseloomulik, tabav. Kujukas ütlus, keeletarvitus, kirjeldus. Kujukas ülevaade sündmuste käigust. Teos loob kujuka pildi sajandivahetuse külaelust. Lapsepõlvemuljed on kõige värvikamad, kõige kujukamad.
2. hrv ilmekat kuju omav, plastiline. *Jaani nukud said ikka kujukad ja siledad, Raldi omad olid aga vormitud, viletsad puutükikesed. B. Alver.

kumisema ‹37›

1. pikka tumedat meloodilist heli andma (hrl. metalli kohta); tumedalt kajama. Kirikukellad kumisevad. Telefonitraadid kumisevad tuules. Kauguses kumiseb kõu. „Tere õhtust!” kumises Jaani sügav bass. Kumisev gong. Laeva, vabriku jäme kumisev vile. *Kell kumises kümme, üksteist, lähenes südaöö tund.. O. Tooming. | piltl. Paatosest kumisevad sõnad, kõned.
2. ebamugavat tasast kuminat meenutavat heli, huugamist peas v. kõrvus tajuma. Pea kumiseb mürast, väsimusest, pingutusest, magamatusest. Peas kumises ja tasakaal kippus kaduma. Kõrvad kumisevad, kõrvus kumiseb. Kisa pani, võttis kõrvad kumisema. || visalt meeles püsima, nagu kõrvus kõlama. Ta sõnad, hääl, naer, ähvardused kumisevad mul veelgi kõrvus. *Ta peas kumiseb mitu ristipidi mõtet. R. Vellend. *„Miks?” kumises mu ajus. „Miks? Miks?” V. Saar.
3. hrv sumisema. *Lilleõites kumisesid mesilased .. L. Koidula. *.. lillapäised käbiheinad kumisesid kumalasist. H.-M. Männamaa.

kuu ‹15› ‹s›

1. Maale lähim taevakeha, Maa kaaslane. a. (tavalises tekstis üldnimena). Ümmargune, kollane, särav, kahvatu kuu. Kasvav, kahanev kuu. Vana, noore kuu ajal. Kuu alles loodi 'on noorkuu'. Kuu esimene, viimane veerand. Kuu hõbedane valgus. Kuu tõuseb, loojub. Kuu kerkib metsa kohale, paistab aknast sisse. Kuu tuli pilve tagant välja. Polnud näha kuud ega tähti. Käi, mine, sõida, keri kuu peale (tõre, tõrjuv ütlus kellegi tüütu jutu, soovi vms. peale). b. ‹suure algustähega› astr. Kuu mass, läbimõõt, pind, kraatrid. Kuu faasid. Kuu ja Maa vaheline kaugus. Lend Kuule. Automaatjaam laskus Kuule. Esimene inimene Kuul.
▷ Liitsõnad: noor|kuu, pool|kuu, täis|kuu, vana|kuu, veerandkuu.
2. astr planeedi kaaslane, satelliit. Marsi, Jupiteri, Saturni kuud.
▷ Liitsõnad: tehiskuu.
3. astr Kuu tiirlemisaeg ümber Maa. Sünoodiline kuu 'ajavahemik Kuu kahe ühesuguse faasi vahel'.
4. (hrl. kalendrikuu tähenduses:) 28–31-päevane ajavahemik, 1/12 aastast. Aastas on kaksteist kuud. Kuu lõpul, lõpus, algul, alguses, keskel. Sel, möödunud, tuleval kuul. Ta luges 'arvestas' kuid ja nädalaid. Täna on juba kahekümnes, varsti on kuu läbi. Ehituse valmimine lükkus kuust kuusse edasi. Kontinentaalses kliimas on kõige külmemaks kuuks jaanuar ja kõige soojemaks juuli. || umbes 30-päevane ajavahemik mis tahes päevast alates. Kuu aega puhkust. Olin kaks kuud haiglas. Nägin teda umbes kuu aja eest. Töö lõpetamiseks kulub paar kuud. Ta oli kuude kaupa kodust ära. Terve kuu ei ole sadanud. Möödusid mõned kuud. Töö tehti ära kolme kuuga. Linnas elamise esimesed kuud. Naine on kolmandat kuud rase. Käisin maal kaks korda kuus.
▷ Liitsõnad: aprilli|kuu, augusti|kuu, detsembri|kuu, jaanuari|kuu, juuli|kuu, juuni|kuu, kalendri|kuu, mai|kuu, märtsi|kuu, novembri|kuu, oktoobri|kuu, septembri|kuu, veebruarikuu; heina|kuu, jaani|kuu, jõulu|kuu, jüri|kuu, küünla|kuu, lehe|kuu, lõikus|kuu, mihkli|kuu, nääri|kuu, paastu|kuu, vastla|kuu, viinakuu; algus|kuu, kevad|kuu, lõpu|kuu, suve|kuu, sügis|kuu, talvekuu; elu|kuu, külma|kuu, praktika|kuu, puhkuse|kuu, püügi|kuu, rasedus|kuu, sõja|kuu, teenistus|kuu, treeningu|kuu, töö|kuu, õiekuu; hoog|kuu, hoogtöö|kuu, liiklus|kuu, sõprus|kuu, teatri|kuu, tuletõrjekuu.

küsitlema ‹37›
küsimusi esitama, küsimustega pärima. Faktide kindlakstegemiseks küsitleti kohtualust, tunnistajaid. Juhataja küsitles Jaani tema tegevuse kohta, üle, suhtes pikalt ja põhjalikult. Reporterid küsitlesid koosolekust osavõtjaid. Arst küsitleb haiget. Õpetaja küsitles õpilasi. Eksamineeritavat küsitleti kaua. Ma küsitlesin kogu õppeprogrammi risti-põiki läbi. Teda küsitleti korraga mitmelt poolt. Ta küsitles, kus ma käisin, mida nägin.

küünal ‹küünla 20› ‹s›

1. kergesti sulavast põletusainest ning tahtsüdamikust valgusallikas. Suur, pikk, jäme küünal. Valged, värvilised küünlad. Poolik küünal. Küünalt põletama, kustutama. Küünal põleb, suitseb, kustus. Valati, kasteti rasvast küünlaid. Panin kuusele küünlad külge. Küünlad on alles süütamata. Tuul puhus küünla ära. Küünalde sära. Kirik, kuusk säras küünaldes. Maja põles nagu küünal. Sirge kui küünal. | piltl. *Kastanid seisid õites, puude laialisirutatud oksad olid täis kõrgeid valevaid küünlaid. O. Jõgi (tlk). *Õige äratundmine on küünal, mis valgustab teed.. A. Saal.
▷ Liitsõnad: ilu|küünal, jõulu|küünal, kalmu|küünal, leina|küünal, parafiin|küünal, rasva|küünal, steariin|küünal, vaha|küünal, vigurküünal; elu|küünal, õieküünal; elektri|küünal, suitsu|küünal, säraküünal.
2. tehn gaasisegu süütamise seadis sisepõlemismootori silindris, süüteküünal. Mootorrattale pandi uued küünlad. Traktor lakkas töötamast küünla rikke tõttu.
3. el valgustugevuse vananenud mõõtühik (umbes 0,9-1,1 kandelat). Rahvusvaheline küünal.
4. farm ravimküünal
▷ Liitsõnad: pärakuküünal.
5. kõnek küünlapäev. *Siis veel sedamoodi: jõulust kuus nädalat küünlasse, küünlast kümme kündi, künnist kümme jaani .. H. Sergo.

laat ‹laada 23› ‹s›
kindlas kohas perioodiliselt peetav suur turg (sageli mitmesuguste lõbustustega). Laadalised lähevad laadale, tulevad laadalt. Lehm, põrsad viidi laadale ning müüdi maha. Mustlased käisid laatu mööda hobuseid parseldamas. Avinurme mehed müütasid laatadel puunõusid. Mõnikord nimetatakse laadaks ka koolitarvete vm. suurmüüki. *Tuline suvepäev leegitses laada telkide, palaganide ja karussellide .. ning lainetava rahvamere kohal. F. Tuglas. || piltl (jutu)vada, lärm, sagimine. Naistel kohe laat lahti, kui kokku saavad. Katsu siis magada, kui ümberringi käib igavene laat. *.. kolmele pärnale laskub oma kärarikast laata pidama äralennuks valmistuvate kuldnokkade musttuhat .. A. Jakobson. || piltl sagiv, käratsev hulk. *Täna ongi nagu peremeeste laat siin järve ääres koos, kõik kohad rahvast täis .. A. H. Tammsaare. *.. ja vareste laat lendas musta pilvena üle nende peade ning jättis mõlema naise südamesse raske tunde. L. Promet.
▷ Liitsõnad: aasta|laat, hulgi|laat, jaani|laat, kooli|laat, mihkli|laat, sügislaat; mokalaat.

ladna ‹6› ‹adj›
kõnek (inimese kohta:) lahke, sõbraliku rahvameheliku olekuga, täitsa. Direktor on ladna poiss, temaga annab rääkida. Jaani peetakse igati ladnaks meheks. Mängib ladnat rahvameest. On ladna olekuga, oskab igaühega ladna olla. Temast ladnamat inimest annab otsida.

lartsakas ‹-ka, -kat 2› ‹s›
larakas, plärakas. Sülitab lartsaka põrandale. Auto pritsis lartsaka pori Jaani mantlihõlmale.
▷ Liitsõnad: pori|lartsakas, süljelartsakas.

lau|päev
pühapäevale eelnev nädalapäev. Laupäeva hommik, õhtu. Möödunud, tuleval laupäeval. Laupäevaks saame töö valmis. *Öö tundus pikk kui orja laupäev .. A. Mälk. || pühade, tähtpäeva jne. eelpäev. Lihavõttepühade laupäev. Seda ei juhtu, oota või viimsepäeva laupäevani. *Karla pärast võis Ott Mäel teenida kas või oma surma laupäevani .. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: jaani|laupäev, jõulu|laupäev, pulma|laupäev, pühadelaupäev.

leht ‹lehe 22› ‹s›

1. kõrgemate taimede tüvendi hrl. lame roheline, klorofülli sisaldav organ, kus toimub fotosüntees ja vee aurumine. Nõeljas, süstjas, rombjas, ümar, hõlmine, lõhine leht. Vahajad, nahkjad, sametised, läikivad lehed. Astlaks, köitraoks muundunud leht. Puude, põõsaste lehed. Punaste lehtedega vaher. Lehtede sahin, kahin. Lehed kolletavad, langevad, varisevad. Mets läheb lehte, on lehes, lehtes, lehis. Puud on juba täies lehes. Kurgitaimed on alles kahel lehel 'kahe lehega'.
▷ Liitsõnad: abi|leht, ala|leht, idu|leht, kõrg|leht, liht|leht, liit|leht, pärisleht; haava|leht, kapsa|leht, kase|leht, kastani|leht, lepa|leht, loorberi|leht, palmi|leht, puu|leht, pärna|leht, rabarberi|leht, ristiku|leht, roosi|leht, sireli|leht, tamme|leht, tee|leht, tubaka|leht, vahtra|leht, viigileht; õiel katte|leht, kroon|leht, tupp|leht, õieleht; taimenimedes kobru|leht, korts|leht, kõõlus|leht, lese|leht, paise|leht, piibe|leht, tee|leht, ubaleht.
2. puhas v. tekstiga, piltidega v. kujunditega paberitükk, paberileht (tihti mingi dokumendi v. selle plangina). Puhtad lehed. Konspekteerib lahtistele lehtedele. Märkmikust rebitud leht. Viis lehte kopeerpaberit. Esimehe laud oli avaldusi, ankeete, arveid jm. lehti ja pabereid täis. Mitmest lehest koosnev skeem, kaart. || kunst trükitult paljundatud graafikateos, tõmmis, estamp. Graafiline leht. Graafikanäitusel oli eksponeeritud üle 100 lehe. || kõnek mängukaart. Mehed asusid kaarte mängima, Jaan segas, tegi lehed. Tal olid head lehed käes. Mängime veel, mul leht jookseb 'tulevad kätte head kaardid'. *Pikkamisi keeras Kusti oma kaardi [= potiemanda] nähtavale. Halb leht .. R. Sirge. || kuhugi köidetud paberileht, näit. vihiku-, raamatuleht. Vana raamatu, arhiivitoimiku koltunud lehed. Lehte keerama. Sirvib, lappab albumi lehti. | piltl. *Jah, eks me elu halle lehti / ka pärast meid veel sirvita. P. Haavaoks.
▷ Liitsõnad: ankeet|leht, arvestus|leht, haigus|leht, herbaar|leht, info|leht, joone|leht, kaardi|leht, kava|leht, korjandus|leht, kutse|leht, küsitlus|leht, laulu|leht, lend|leht, loendus|leht, lõike|leht, menüü|leht, mustri|leht, müüri|leht, nõrga|leht, nõude|leht, oote|leht, paberi|leht, palga|leht, registreerimis|leht, reklaam|leht, revisjoni|leht, saate|leht, suunamis|leht, sõidu|leht, teekonna|leht, tellimis|leht, täite|leht, töövõimetusleht; ees|leht, palge|leht, tiitel|leht, vaheleht.
3. lehtmaterjal; õhuke plaat mingit ainet v. materjali. Lehtkuld on üliõhuke kullast leht. Fooliumi müüakse rullina ja lehtedena. Leht nätsu, želatiini.
▷ Liitsõnad: kulla|leht, puit|leht, teras|leht, vineerileht.
4. hrl. mingi tööriista plaatjas, õhem ning laiem osa. Laia, kitsa lehega labidas. Kirvel on silm ja tera ehk leht. *Pilgu hiljem avas ta kaheteralise noa suurema lehe. A. Mälk.
▷ Liitsõnad: kaap|leht, kirve|leht, labida|leht, sae|leht, vedru|leht, viili|leht, vikatileht.
5. ‹liitsõna järelosana› kasut. ka mõne lehtja anatoomilise moodustise kohta
▷ Liitsõnad: kõrva|leht, loote|leht, lõpuseleht.
6. kõnek ajaleht. Lehti tellima. Ostab hommikul värske lehe. Loeb lehte. Mis lehes uudist? Meil käib mitu lehte. Kas lugesid seda lehest või kuulsid raadiost? Leht kirjutas Jaanist, Jaani piltki oli lehte pandud. Lehes kirjutati ufodest.
▷ Liitsõnad: ajaviite|leht, bulvari|leht, hommiku|leht, jutu|leht, kõmu|leht, maakonna|leht, moe|leht, naiste|leht, nalja|leht, noorte|leht, nädala|leht, perekonna|leht, pildi|leht, pilke|leht, provintsi|leht, päeva|leht, rinde|leht, satiiri|leht, töölis|leht, üliõpilasleht; foto|leht, laua|leht, seina|leht, välkleht.

linnu|nägu
kõnek (väikese kõhna kitsa näo kohta). Linnunäoga mees, naine. Jaani kitsas kahvatu linnunägu.

lõhkema ‹37›
lõhki minema, purunema. Õhupall, autokumm lõhkes. Tal lõhkes peas veresoon. Pimesool on lõhkenud. Rakud, vesivillid lõhkevad. Seemne kest lõhkeb, idu tungib välja. Pea valutab nii, et tahab lõhkeda. || plahvatama. Mürsk, miin lõhkeb. Lõhkekuul lõhkeb märgi tabamisel. Aurukatel lõhkes. Lõhkemata granaat. || lõhenema. Huuled, käed, sääred on tuulest, kuivusest lõhkenud. Noorel kasel on sile koor, vanal lõhkenud praguline korp. || piltl (millegi ülemäärase rohkuse kohta). Lõhkete kadedusest, kui Jaani uut maja näete. On armukadedusest, vihast, uudishimust, rõõmust ja õnnest, uhkusest, vihast lõhkemas. Süda tahab murest lõhkeda. *Võin haavu lüüa sulle – / ja endal lõhkeb rind! A. Haava.

lõksutama1 ‹37›

1. lõkse [1] tekitama; lõksuma panema, lõksuda laskma. Lõksutab kääridega, kääre. Lapsed lõksutavad ukselinke. Õlitas püssilukku, lõksutas selle libedalt käima. Naised lõksutavad kangaspuid, lõksutavad kududa.
2. kõnek latrama; klatšima, taga rääkima. Küla peal lõksutatakse, et Mari magatavat Jaani. Las lõksutavad, küll ükskord vakka jäävad. Kellest nad lõksutavad? Nüüd olen mina neil lõksutada. Pole teie asi lõksutada, kuidas meie elame!

lõõtsutama ‹37›

1. sügavalt ja kiiresti hingama, hingeldama. Mäkke ronimine paneb, võtab lõõtsutama. Jookseb ähkides ja lõõtsutades. Hobune lõõtsutab väsimusest, rasket koormat vedades. Koer lõõtsutab, keel pikalt suust väljas. || hingeldades rääkima. *„Kui sa teaksid, kui väga ma oma Jaani armastan!” lõõtsutas Kadri Tiiule näkku. E. Vilde.
2. hrv lõõtsuma (1. täh.) *Tuul lõõtsutas piki tanumat. L. Vaher. *Päevad olid hallid, tuhmid, pimedad ja tuul käis lõõtsutades üle soo. A. Gailit.

mai|tuli
mailaupäeva õhtul süüdatav lõke; pidu selle ümber. Mäel tehti jaani- ja maituld. Maitulel tantsiti ja lauldi.

mardikas ‹-ka, -kat 2› ‹s›
zool mardikaliste hulka kuuluv putukas. Mardikate vastsed. Põrnikad, sitikad jm. mardikad. Lepatriinu on ilus väike mardikas. Väike pruun, hallikas mardikas. Koloraado mardikas 'kartulimardikas'. || piltl (inimese kui väikese, nõrgukese olendi kohta). *Missuguseid naljakaid tempe tegid vahel need väikesed mardikad, kes vahetundidel koolitoast rüsinal välja tungisid .. O. Luts.
▷ Liitsõnad: hiila|mardikas, jaani|mardikas, jahu|mardikas, kartuli|mardikas, kilp|mardikas, lehe|mardikas, raisa|mardikas, roo|mardikas, rööv|mardikas, tera|mardikas, vaarika|mardikas, vesi|mardikas, villimardikas.

nagu ~ kui üks mees
üksmeelselt; kõik korraga. Terve klass oli kohal nagu üks mees. Kõik astusid kui üks mees Jaani kaitseks välja.

metafüüsika ‹1› ‹s›

1. filos filosoofia osa, mis püüab selgitada kogu olemise põhialuseid ning algupära ja reaalse kogemuse piire ületavaid probleeme. Hegeli järgi oli metafüüsika tunnetuse meetod, mis vastandus dialektikale.
2. piltl arusaamatu, tegelikkusele võõras mõtlemine ja arutlemine. *Täielik metafüüsika mu meelest – määrata, et seekord kiidame Jaani, Juhani aga jätame järgmiseks korraks ... H.-K. Hellat.

läbi minema

1. läbima. Läksime metsast ja rabast läbi. Koolmekohas saab jõest läbi minna. Nõel ei lähe nahast läbi. *.. iga talumees tahtis, et tee just tema õueaia alt läbi läheks. A. Saar.
2. teel kuhugi sisse põikama; kusagil (korraks) ära käima. Mõni jõudis kodunt läbi minna, mõni tuli peolt otse tööle. Ma lähen töölt minnes Jaani poolt läbi.
3. kõnek tarvitamiskõlbmatuks muutuma, läbi kuluma. Raadiol hakkavad patareid läbi minema. *Walborg kodus pani imeks, miks Clementi riietel [merel] sihukesed kohad läbi lähevad, mis maal just kõige kauemini vastu peavad. H. Sergo.
4. õnnestuma, korda minema; vastuvõetavaks osutuma. Viga on sees, aga ehk läheb läbi, ehk ei märgata. Minu ettepanek, plaan läks läbi. See tehing, nõks, vigur, number ei lähe (sul) läbi. Tahtsid meid petta? Ei lähe läbi! *Aga nüüd ei lähe see meil enam läbi, et vili jääks kõrre otsas järelvalmima! A. Kaal. || (hääletamisel, valimisel vajalikku arvu poolthääli saama). Tuleb leida selline kandidaat, kes läbi läheb. Minu kandidatuur ei läinud läbi. Seaduseelnõu läks parlamendis läbi.

mitte|rahuldav ‹ka s›
rahuldavast madalam. Mitterahuldav hinne. Jaani teadmised hinnati mitterahuldavaks. Ta on keskpärane õpilane, füüsika oli esimesel veerandil isegi mitterahuldav.

mood ‹moe, moodi 21› ‹s›

1. ajastu üldine maitselaad, mis määrab suuresti rõivastuse (jm. inimese välimuse juurde kuuluva), samuti ka tarbeesemete, ruumide, sisustuse, kirjanduse, kunsti vm. laadi ja ilme; mingite väärtuste suhteliselt lühiajaline tunnustatus. Moega kaasas käima, moodi järgima, moodi taga ajama. Mood näeb ette, nõuab, dikteerib. Mood vaheldub kiiresti. Mõni aasta tagasi olid sellised kleidid, pluusid, kingad moes, nüüd on nad moest läinud, nüüd on hoopis uued moed. Moest läinud esemed. Moest läinud kaabud, lipsud, muster. Käib viimase moe järgi riides. Sellised soengud, selline meik on nüüd moes. Kas praegu on moes tume või hele mööbel? Sellised ehted lähevad võib-olla kunagi uuesti moodi. Habe on jälle moes. Biitmuusika, abstraktne kunst on moes. Suurepärane laulja, aga ta pole enam moes 'populaarne'. Kõik peavad koera, koerad on moes. Millal tuli saunsuvilate ja saunapidude mood? Inimene ei tohi olla moe ori. || ‹pl.› (moodsate rõivamudelite kohta). Uued Pariisi moed. Saksa moed on praktilised. Vanemale inimesele ei sobi ekstravagantsed moed.
▷ Liitsõnad: habeme|mood, juukse|mood, kinga|mood, kleidi|mood, kübara|mood, mantli|mood, meeste|mood, naiste|mood, riide|mood, suur|mood, ülikonnamood; maksi|mood, midi|mood, minimood; kevad|mood, suve|mood, sügis|mood, talvemood.
2. tava, harjumus, komme. Rumal, paha, vastik mood küüsi närida. Tal on veider mood omaette, iseendaga rääkida. Kust ta sellise halva, lolli moe on saanud, õppinud? Üksteise peale kaebamine ei olnud moeks. Nutt, pisarad on naiste mood oma tahtmist läbi viia. Väga ootamatu ettepanek – aga see on juba kord Jaani mood! Tal on selline uhkustamise, praalimise, ilkumise mood. Varem Antsul vandumise moodi ei olnud. Ega ta seda tõsiselt võtnud, rääkis rohkem moe pärast. Mis mood see on, olgu emale vastu toriseda! See pole küll kellegi mood poole päevani sängis lesida! Kassil on mood voodis padja peal magada. Mustlase hobusel öeldakse mitmesugused vigurid ja moed küljes olevat. *.. näe, isegi maaplikad jooksevad rohkem poiste kui poisid nende järele. See nüüd niisuke uus aeg ja uus mood. A. H. Tammsaare.
3. olek, olemus; kuju. Vaikse, argliku, häbeliku, tasase, lahke, leebe moega neiu. Terase, asjaliku, targa, aruka moega poiss. Ausa, uhke moega isand. Naabrid on lepliku moega inimesed. Ta on kinnise loomu ja salaliku moega. Kuidagi väsinud ja haiglase moega. Ära ole nii õnnetu, hädise moega. Sa täna nii mossis moega. *.. ülituttava moega valged majad, mis eemalt püüdsid pilku, polnud lähedalt kuigi meeldivad. V. Saar. *Juba Reinu välispidine mood on isevärki: tilluke mehike, tedretähniline nägu ja nösinina .. Juh. Liiv.
▷ Liitsõnad: keha|mood, pinna|mood, tegumood.
4. ‹hrl. partitiivis, adessiivis v. komitatiivis koos adjektiivse täiendiga› viis, komme. Tuntuks võib saada mitut moodi, mitmel moel. Kas sa muud moodi, muul moel ei osanud seda asja ajada? Seda ülesannet saab lahendada kaht(e) moodi. Las jääb kõik vana, endist moodi. Ta püüdis igat moodi 'igati' äri ajada. Astub aeglasel, tähtsal moel. Jutustas seda lugu oma rahulikul, muhedal, asjalikul moel. Püüdsin teda ühel ja teisel, õige mitmel moel mõjustada. Mingil moel, mingi moega ta lõpuks ülikooli lõpetas. Sellest ei pääse mingil moel mööda. Sel moel, selle moega saigi temast kirjanik. Niiviisi, selle moega sa kaugele ei jõua. Ta rääkis sellest niisuguse moega, et kuulajail hakkas kõhe. Kuidas elu läheb? – Keskmist moodi. Sa pead mind aitama. – Mis moel? Nad said haledal moel, haledat moodi 'hullusti' petta. Tal vedas roppu moodi, tal oli roppu moodi 'väga ohtrasti' õnne. *Lõhnasime mõlemad koledal moel nitrolaki järele .. K. Saaber. *Elu on santi moodi [= ääretult] ebaõiglane! V. Lattik. || ‹määrsõnaga› kõnek. *Mis kuradi moodi see ometi juhtuda sai? J. Tuulik. *Igav. Pagana moodi igav ... A. Sinkel.
▷ Liitsõnad: ise|moodi, kuidagi|moodi, mis|moodi, miskit|moodi, muud|moodi, naa|moodi, nii|moodi, nõnda|moodi, oma|moodi, seda|moodi, teist|moodi, üht(e)moodi; hiigla|moodi, hullu|moodi, mehemoodi.
5. ‹genitiivis täiendiga, hrl. substantiivi järel postpositsioonilaadselt› (väljendab tegelikult mingit sarnasusvõrdlust: kellegi, millegi sarnane v. sarnaselt). Ta on välimuselt isa, loomult ema moodi. Pikk kuuri moodi ehitis. Mingi koera moodi loomake. Mingisugune sineli moodi mantel seljas. Kollakas vaha moodi aine. Poiss kires kuke moodi. Ta ei näe põrmugi professori moodi välja. Lõnguse moodi riides noorukid. Tahaks kord inimese moodi elada. Rukist lõigati siis veel esiisade moodi. Ta istub türklase moodi ristisjalu. Elad koos huntidega, käitu hundi moodi. Öösel sadas lund, nüüd on päris talve moodi. Jüri moodi poiss küll ei ole. See oli kangesti Joeli moodi ärbelda oma rikkusega. *.. preili Luige, üks teie moodi preili kõndis rannas kunstnik Liibusega. P. Vallak.
6. [part] liik, laad. Sõpru on mitut moodi. *Sealt kostis juba selle uut moodi pilli, lõõtsmoonika hääli .. A. Kalmus.

moona|laps [-e]
moonakate laps. *Pärtin Jaani tütar, Rautsimõisa moonalaps, mis sa sellest siis lootsid .. R. Kolk.

mõtlema ‹mõtelda e. mõelda, mõtelgu e. mõelgu, mõtelnud e. mõelnud, mõteldakse e. mõeldakse, mõteldud e. mõeldud 49›

1. keeruka ajutegevuse abil asjade, nähtuste vm. omadusi ja seoseid leidma, järeldusi ja otsustusi tegema (hrl. mingi probleemi lahendamiseks, millekski selguse saamiseks). Algeliselt, primitiivselt, konkreetselt, abstraktselt, loogiliselt, filosoofiliselt, teaduslikult mõtlema. Kiiresti, kainelt, pingsalt, aeglaselt, laisalt, loiult mõtlema. Kunstnik mõtleb kujundites, kujundlikult. Tavaliselt mõtleme oma emakeeles. Õpi oma peaga, iseseisvalt mõtlema. Mõned inimesed räägivad omaette, mõtlevad valjusti. Igaüks mõtles omi mõtteid. Mõtlesin palavikuliselt, mis teha. Mõtle (hästi) ja tuleta meelde, kuidas see oli. Anna aega mõelda, las ma mõtlen veel. Nõustus ilma pikemalt mõtlemata. Ära rumalusi räägi, mõtle peaga. Mõtleb nii, et pea ragiseb, suriseb. See ülesanne pani mehe mõtlema. Inimene on mõtlev olend, tal on mõtlev aju, pea. Enne mõtle, siis ütle. *Oli ta ju koju tulnud üksinduses üht-teist selgeks mõtlema .. M. Traat. || kellelegi, millelegi oma mõtteid suunama, neid sellele koondama; kedagi v. midagi silmas pidama, arvestama. Kelle peale, kellele, kellest, mille peale, mida, millele, millest sa mõtled? Mõtleb kodustest, kodustele. Ära mõtle surma peale, mõtle elule. Raha on nii vähe, et säästude soetamisele ei saa mõeldagi. Ma tahan ettepaneku üle veel mõelda. Mõtleb aina kurbi, süngeid asju. Asja on mõeldud nii ja teisiti, on mõeldud igat kanti. Mõtleb ainult endale, oma heaolu peale. Kui sa muust ei hooli, siis mõtle vähemalt lastele, laste peale. Selle vihjega mõtles ta vist mind. Ei, ma ei mõtle Jaani, ma mõtlen seda teist poissi. Mida ta selle ütlusega mõtles? Need sõnad olid vist vastuseks mõeldud. Kas uudist tead? – Missugust uudist sa mõtled? Need aastad – ma mõtlen neljakümnendaid – olid rasked. *Mõtlen: mängus ei ole mul õnne / ja naistega mul ei vea. A. Sang. || arvama, teat. arvamusel, seisukohal olema. Mis ta endast õige mõtleb, kelleks ta end peab? Ei maksa teisest inimesest halba, halvasti mõelda. Mõtlen just nii, nagu praegu ütlesin. Mõtlesin juba, et sa ei tulegi. Ma mõtlen, et Maril on õigus. Mis sina sest loost mõtled? Talle on ükskõik, mis teised temast mõtlevad. Ära mõtle, et sina oled maailma naba. Ega te ometi mõelnud, et tulime siia logelema!
2. kavatsema, plaanitsema. Mõtlesin ennast talle appi, abiks pakkuda. Mõtles kleidi pikkade varrukatega teha. Kuidas sa mõtled puhkust veeta? Vahib vihaselt otsa, justkui mõtleks kallale tulla. Mul on seni juba tehtud, kui tema alles mõtleb. Mis siin enam mõelda, teeme nii – ja valmis! Paistab, et ta ei mõtlegi käsku täita, minema hakata. Hakka tööle! – Ei mõtlegi! Romaan on mõeldud kolmeosalisena, kolme eri raamatuna. Mõeldud – tehtud (otsustamise ning kiire selle järgi toimimise kohta). Vihm ei mõtlegi üle jääda. Inimene mõtleb, aga jumal juhib. || ette nägema, määrama. See võis olla hästi mõeldud, kuid kukkus halvasti välja. Eelnev jutt oli mõeldud ettekäändeks, minu vihastamiseks. Etteheide polnud sulle mõeldud. Tööriist on mõeldud tööd hõlbustama. Tehnikumidele mõeldud õpik. Eelkõige lugemiseks mõeldud näidend. *Onnike oli mõteldud peamiselt küll õitselistele .. A. Taar.
3. kujutlema; välja mõtlema. Kui on hea fantaasia, võib mõelda enda karuks, linnuks, kas või Hiina keisriks. Mõtle end minu asemele, siis saad mu probleemidest aru. Mõtelge, mis oleks, kui talve ei tulekski! Ilusam, kui ma eales mõelda oskasin. Kui see tõsi oleks, mõtle ise, mis siis juhtuks! *Kui aga ei olnud, mida lugeda, siis mõtlesin ise endale lugusid. M. Raud. || mõtle!, mõtelge!, mõelda ~ mõtelda!, mõtleks! kõnek (millelegi v. kellelegi tähelepanu juhtimiseks, emotsionaalseks esiletõstmiseks). Mõtle, kell juba kaks! Mõtelge ometi, Milla läheb mehele! Mõelda vaid, tema loodab direktoriks saada! Mõtle, kui põnev! Mõtle, missugune suuvärk! Mõtleks, kui tähtis mees ta oma arust on! Mõtleks, kus asi, mille pärast nutta! *Mõtelda, et on veel inimesi, kes ei usu kotermanni! A. Kalmus. *Kägu kukkus. Mõtleks ometi: pärast jaani! L. Promet.

naine ‹naise, naist illat naisesse 5› ‹s›

1. (hrl. täiskasvanud) naissoost inimene, naisisik, naisterahvas. Pikk, sihvakas, sale, habras, nõtke kehaga, peenikeste säärtega, prinkide rindadega, ovaalse näoga, siniste silmadega naine. Noor, küps, vana naine. Veetlev, võluv, vaimukas, tark, tundeline, kirglik, seksikas, külm naine. Kergemeelne, tujukas naine. Laiapuusaline, lopsakas naine. Abielus, üksik, vallaline, lahutatud, lesestunud naine. Must, valge, eesti, indiaani naine. Iseseisev, töötav naine. Oli oma aja haritumaid naisi. Rase, käima peal, kandja naine. Langenud, raisus, avalik naine. Enam tütarlaps kui naine. Poiss hakkab juba naisi vaatama, naiste vastu huvi tundma, naisi taga ajama, himustama, magatama. Mees läks naiste nahka. Mul ei vea naistega. Naine ihkab õnne, hellust, turvalisust. Naised vatravad, vadistavad, räägivad teisi taga, klatšivad. Ah, naiste plära, ära kuula naiste juttu! Naiste käsitöö, mood. Toidu tegemine on nagu rohkem naiste amet. Naiste sport, slaalom, odavise, paarismäng. Suurem osa õpetajaist on naised. Meie asutuse naised. Naistesse minema, naistes käima 'ehale minema, ehal käima'. Kuidas naine, nõnda seelik. Meest arvatakse mütsist, naist tanust. || ‹pl.› kõnek perekonna naisliikmed, naissoost kodakondsed. Naised tahavad homme pesupäeva teha. Vaata, kas naistel on söök valmis.
▷ Liitsõnad: aguli|naine, esi|naine, esindus|naine, kaalu|naine, kaasa|naine, karja|naine, kirja|naine, koja|naine, kontori|naine, koristaja|naine, kõrtsi|naine, küla|naine, lauda|naine, lehe|naine, linna|naine, luksus|naine, lõbu|naine, lüpsi|naine, maa|naine, marja|naine, moe|naine, moona|naine, mustlas|naine, naabri|naine, neegri|naine, nurga|naine, nutu|naine, passija|naine, pere|naine, pesu|naine, piima|naine, poe|naine, pordu|naine, posti|naine, ranna|naine, rekordi|naine, saia|naine, sala|naine, sauna|naine, seltsi|naine, talu|naine, turu|naine, töölis|naine, ärinaine.
2. abielunaine. Poeg kavatseb naist võtta, hakkab naist võtma. Kelle ta naiseks võtab, kosib? Kes talle naiseks läheb, tuleb? Sai endale hea, kuldse, südamliku, hoolitseva naise. Tahab, ihkab Maretit (endale) naiseks. Nad registreeriti, laulatati meheks ja naiseks. Valib nii kaua, et jääbki naiseta, vanapoisiks. Vanasti rööviti, tõmmati naine. Mees olevat naist peksnud. Jättis naise maha, lahutas naisest ära, võttis uue naise. Kadunukest jäi leinama naine viie lapsega. Mul on juba kolmas naine. Vahetab naisi kui kindaid. Tema endine, praegune, tulevane naine. Hakkas teise mehe naist vaatama, võrgutama. Ära himusta ligimese naist. Juhan olevat Jaani naise üle löönud. Hea naine maja lukk, paha naine põrgutukk. Naine võta noorelt, õlut maitse värskelt. Tüdrukult kui tui, naiselt kui nui. *Täpselt üheksanda klassi viimasel päeval, umbes kell kolm pärast lõunat olid nemad Meeliga nagu mees ja naine. Siinsamas, selles toas. T. Kallas.
▷ Liitsõnad: abielu|naine, haaremi|naine, kaluri|naine, lelle|naine, lemmik|naine, lesk|naine, liig|naine, mehe|naine, onu|naine, poja|naine, päris|naine, sohi|naine, soldati|naine, sõduri|naine, vennanaine.

nimelt ‹adv›

1. (rõhutavana, kinnitavana, hrl. rõhutatava sõna ees:) just (nii), täpselt. Nimelt seda ta ootaski. Ta tahab just nimelt selliseid kingi. Kavatseb autot osta, aga ma ei tea, missugust nimelt. Nimelt selles küsimuses on meil lahkarvamusi. Tuleks end peita, aga kuhu nimelt? Meelitab minu parimaid töömehi oma brigaadi üle – just nimelt meelitab. Kas sa mõtled Jaani? – Just nimelt. *„Nii et keiser saatis flüügeladjutandile flüügeli?” – „Nimelt,” noogutas Timo. J. Kross.
2. kasut. (mõnikord sidesõna funktsioonile lähenevalt) täpsustuste, selgitavate lisamärkuste esitamisel. Andis meile head nõu, ja nimelt, et lahkuksime. Kõik meie okaspuud, nimelt kuusk, mänd ja kadakas. Võid teda õnnitleda, ta sai nimelt vanaisaks. Osa õunapuid tuleks maha võtta, nimelt need nigelamad. See päev on selgesti meeles, nimelt oli sel päeval päikesevarjutus. Meid ta ei näinud, olime nimelt põõsaste taga. Üks neist osutus äraandjaks, Peeter nimelt. Tollal nimelt oli toit väga kallis. || küsimuses väljendab nõuet täpsustuse, selgituse, loendi jms. saamiseks. Osa poisse ei saa tulla. – Kes nimelt? Mul on selleks põhjus. – Ja nimelt?
3. (rõhulisena:) nimme, meelega, sihilikult. Lähen nimelt, öeldagu mis tahes. Mida keelatakse, seda teeb jonnakas laps just nimelt. Kas kogemata või nimelt? *Ta suurendas isegi kiirust ja juhtis auto nimelt vasakule teeservale .. H. Pukk.

nimi ‹nime 12› ‹s›

1. pärisnimi. Tavaline, haruldane, võõrapärane, imelik, veider nimi. Poja nimi on Peeter, tütre nimi Mare. Mis lapsele nimeks pandi? Tal ei olegi veel nime. Nime järgi (otsustades) peaks ta eestlane olema. Elas, varjas end võõra nime all. Vahetati nimesid, võeti uusi eestipäraseid nimesid. Mis ta nimi neiupõlves oli? Mis su nimi on? Tuttav inimene, aga nime olen unustanud, nimi ei tule meelde, nime ei mäleta. Sassiks kutsuvad, aga päris nimi on tal Aleksander. Küsiti nime ja aadressi. Nimesid ei maksa siin nimetada, mainida. Sosistab armastatu nime. Följetonid ilmusid Käo Jaani nime all. Kõigi soovijate nimed on kirjas. Nimede register on teose lõpus. Ega minu nimele kirja ole? See raamat ilmus tal endise nime all. Anonüümne kiri, nime 'allkirja' all ei ole. Kirjutas, torkas, pistis oma nime 'allkirja' alla. Hobuse, lehma, koera, kassi nimi. Kanadel tavaliselt nime ei olnud. Jõgede, järvede, merede, mäeahelike, väinade, saarte, riikide, maakondade, valdade, talude nimed. Tähtede, tähtkujude, planeetide nimed. Spordiühing nimega „Kalev”. Laevale anti nimeks „Linda”. Igale suuremale kivile, rändrahnule, allikasilmale, puule andsid meie esivanemad nime. Kõlavate nimedega roosisordid. Seda talurahva ülestõusu tuntakse Mahtra sõja nime all. Ega nimi meest riku, kui mees nime ei riku. Kelle laps, selle nimi, kelle kaup, selle hind. || isikunimi oma kandja tuntuse iseloomustajana (ka üldse maine, reputatsiooni, tuntuse kohta). Tuntud, lootustandev, kuulus nimi. Kreutzwald jäädvustas oma nime „Kalevipoja” koostajana. Kirjandusse tuleb järjest uusi nimesid. Noor kunstnik, kel pole veel nime, kes pole jõudnud veel endale nime teha. Kõik võistlejad on oma meeskonna (hea) nime eest väljas. Tema ausat nime püüti määrida ja mustata. || ‹väliskohakäänetes› (kellegi, teatava nimega isiku valduses oleku, valdusse mineku, valdusest äramineku kohta). Kas talu, maja on isa või poja nimel? Auto on mu tädi nimel, ma sõidan volitusega. Sedapuhku sain rekordi oma nimele. Kirjutas maja oma nimelt tütre nimele. Lasksin kirjad tulla, saata oma õe nimele.
▷ Liitsõnad: ees|nimi, hellitus|nimi, hüüd|nimi, isa|nimi, isiku|nimi, kirjaniku|nimi, kodaniku|nimi, koha|nimi, kunstniku|nimi, liig|nimi, lisa|nimi, meelitus|nimi, mehe|nimi, naise|nimi, neiupõlve|nimi, näitleja|nimi, peite|nimi, perekonna|nimi, pilke|nimi, prii|nimi, päris|nimi, risti|nimi, sõimu|nimi, talu|nimi, tänava|nimi, vale|nimi, varju|nimi, võõrnimi.
2. (hrl. vabamas keelepruugis:) üldnimi, nimetus. Taimede, loomade, kalade, lindude rahvapärased, ametlikud, ladinakeelsed nimed. Hundil on rahvasuus mitu nime. Stepp, pusta, preeria, pampa – rohtlail on eri paigus eri nimi. Ära kaevumeistri nimele häbi tee! Kraavihalli nimel oli halb maik man. Niisugune imelik tunne, millele ei oska nime anda. Talve polnud nimekski. *Teadsin, et registreerimine päästaks mind vallasema nimest .. V. Saar.
▷ Liitsõnad: au|nimi, sordi|nimi, taime|nimi, tõu|nimi, üldnimi.
3. nimel (kaassõnataoliselt:). a. kellegi volitusel, ülesandel, kedagi esindades, kellegi poolt. Emakeele Seltsi nimel võttis sõna, tervitas, andis kingituse üle, asetas pärja seltsi esimees. Seaduse nimel – avage, tehke lahti! b. kellegi, millegi poole apelleerides. Tõotab, annab vande jumala nimel. See on nii, võin oma au nimel vanduda. Väidan, kinnitan seda kõige nimel, mis mulle püha. c. mingit eesmärki silmas pidades, millelegi pühendudes. Kas vanemad peavad kõigest loobuma oma laste õnne nimel? Töötati kodumaa, parema tuleviku nimel.

noh
I. ‹interj› esinedes lause alguses v. teatava sõna ees v. järel annab öeldavale tugevama tundetooni, rõhutab teatavat suhtumist
1. alustab tuttavlikku (sageli imestust, üllatust väljendavat) küsimust; omaette lausena väljendab küsimust v. vastuküsimust. Noh, kuidas sul siis elu läheb? Noh, kuidas elad? Noh, kas saite asjad korda? Noh, mis Tartu pool ka uudist? Noh, kuhu nüüd? Noh, mis see siis tähendab? Noh, kas siis nalja teha ka enam ei tohi? Kas sa tead, keda ma linnas nägin? – Noh? Sul on üks naljakas komme. – Noh? *Ma teadsin, mis kirjas oli, ent küsisin ometi: „Noh?” L. Promet. *„Noh, seljakont ajab tuld välja küll?” rohmas Mart .. küsida. H. Väli.
2. alustab tuttavlikku tervitust vm. suhtlusväljendit. Noh, terekest kah! Noh, nägemiseni siis! Noh, kõike head teile! Noh, adaa! Noh, aitäh sulle! Noh, olge tänatud kõige hea eest! Noh, õnn kaasa!
3. rõhutab palvet, soovitust, kehutust, millekski veenmist v. õhutamist. Noh, näita ometi mulle ka! Tule kaasa, noh, ma üksi ei julge minna! Ära nüüd nuta, noh. Noh, roni aga kähku autosse. Noh, las käia! Noh, võta ometi, kui pakutakse! Noh, palun nüüd kõiki lauda. Noh, noh, tehke kiiresti! Noh, ruttu-ruttu, muidu jääte ilma! Noh poisid, hakkame minema. Noh räägi ometi, mis siis juhtus.
4. rõhutab möönmist, millegagi v. kellegagi nõustumist. Noh, seda minagi arvasin. Noh, võtku see pealegi endale. Noh, võin ju proovida. Noh miks ma ei aita, muidugi aitan. Noh olgu (nii, pealegi), ma tulen. Noh hästi, nõndaks, heakene küll. Noh seda parem. Ei noh, nõu pole laita. Ei noh, tingimata lähme.
5. rõhutab, kinnitab väidet, väite tõesust. Ma ei taha, noh! Kas sa olid tõesti eile Pärnus? – Olin, olin, noh! Ma üksi lihtsalt ei julge, noh. Tunnen küll, noh, miks ma Jaani ei tunne! Usu, usu, ufo oli noh! Kes tegid? – Külapoisid, noh.
6. rõhutab parastust, meelepaha, hurjutamist, ähvardust. Noh, nägid nüüd! Noh, said, mis tahtsid! Noh, seda võis arvata! Noh, seda me veel vaatame! Noh, see nali ei lähe tal läbi. Noh, Peetrist pole nagunii asja.
7. rõhutab vastandamist, uuele mõttele siirdumist v. öeldu täpsustamist. Auto oleks hea asi, noh aga pole ju raha. Tuleval aastal, noh siis olen juba pensionil. Kui siin pole tööd, noh, maailm on lai.
II. ‹adv› rõhutuna annab öeldavale kõhkleva, ebaleva varjundi. Laena, noh ütleme, paarsada krooni. Läheb veel noh nii pool tundi. Võtame noh kas või sellegi näite. Noh, ma ei tea ütelda, kas tulen või ei. Noh, kes seda enam täpselt mäletab. Käis see, noh, mis ta nimi nüüd oligi.. Poeg võib tal olla noh (umbes) 5–6-aastane. *.. sest mõistan poola keelt ... noh nii ... peaaegu mitte sugugi. O. Luts. *.. nii noor ja värske nagu ... noh roosinupp. R. Sirge.

ei jõua (~ enne kui keegi jõuab) nohki ütelda ~ öelda
(miski toimub, keegi toimib) väga kiiresti, enne kui keegi midagi öelda või kuidagi reageerida jõuab. Ei jõudnud keegi nohki ütelda, kui vanamees pikali prantsatas. *Enne kui keegi nohki jõudis öelda, krapsas ta kui varblane korbitüki Kannelpulga Jaani näppude vahelt .. H. Väli.

nooh ‹interj›
(hoogne, laiutav) noh. a. rõhutab käsku, soovitust, kehutust, mööndust v. kinnitust. Nooh, hakka astuma. Nooh, jäta nüüd järele! Nooh, ära sellepärast pahanda. Nooh, olgu pealegi, ma tulen. Nooh, miks ma Jaani ei mäleta, mäletan küll. *Vaata, kellamees võtnud omal täna jälle loti täis .. – Nooh, kuis tema nüüd muidu .. O. Luts. b. rõhutab meelepaha, hurjutust, ähvardust. Nooh, mis jutt see on! Nooh, seda ma nii ei jäta! Nooh, sattugu ta ainult minu silma alla! c. juhatab sisse tuttavlikku pöördumist. Nooh, sina juba siin! Nooh, tere kõik see pere! Nooh, ega midagi, jääme nägemist.

nõretama ‹37›

1. tilkadega kaetuna, tilkuvalt v. niredena voolamiseni märg olema. Märg nii et nõretab. Puud ja põõsad nõretavad vihmaveest. Rohi nõretab kastest. Rohul nõretab paks kaste. Päike paneb, võtab niitjatel higi nõretama. Niitjad nõretavad higist, pühivad nõretavat nägu. Haavatud loom nõretas verest. Laed, aknad nõretavad aurust. Saunalaval hakkas keha varsti mõnusalt nõretama. Panime nõretavad rõivad kuivama. Rasvast nõretavad pannkoogid. || midagi eritama. Vaiku nõretav vigastatud puutüvi. *Nõretab mett niinepuu. H. Runnel.
2. midagi tilgendavalt täis olema. Sel aastal on palju sõstraid, põõsad lausa nõretavad. Pihlakad nõretavad punastest kobaratest. Mättad nõretasid pohladest. Kuuseladvad nõretavad noortest käbidest, käbide rohkusest. Õitest nõretav põõsas. *Kaskede oksad nõretavad härmatisest. E. Krusten. *.. olnud Jaani võrgud igal hommikul kalu täis, nii et nõretanud .. M. J. Eisen. | piltl. *.. kuis lõhnast nõretavad peenral nelgid .. M. Under. *Me ennustasime kaartidelt .. alati head, sest halvast nõretasid meie päevad niigi. E. Kuus.
3. millegagi liialdama, millestki üle voolama. Iga ta sõna nõretab sapist, vihast. Räägib vaimustusest nõretades oma reisist. Räägi asjalikult, ära hakka nõretama. Perenaine nõretas külalislahkusest. Headusest nõretav pilk. Kirjutab armastusest, igatsusest nõretavaid kirju. Truualamlikkusest, orjameelsusest nõretav kõne. Roppustest nõretav raamat. *See [= viiulimäng] polnud mustlaslikult vibreeriv ja nõretav, vaid kuidagi põhjamaiselt eleegiline. G. Ernesaks.
4. hrv rippuma. *Kaunid oksad nõretasid maa poole nõtkelt ja õrnalt. A. Kalmus.

nädalane ‹-se 5› ‹adj›

1. nädal (v. teat. arv nädalaid) vana. Nädalane imik. Nädalased kassipojad, põrsad. Kutsikas on kahe ja poole nädalane. *Kõik nädalases habemes, juuksed salkus ja kammimata .. R. Sirge.
2. nädala (v. teat. arvu nädalaid) kestev v. kestnud. Naasime nädalaselt ekskursioonilt. Korraldati nädalased täienduskursused. Suvepuhkusele lisaks kuluks ära nädalane talvepuhkus.
3. nädala (v. teat. arvu nädalate) jooksul tehtav v. tehtud, toimuv v. toimunud, saadav, kulutatav jne.; nädala aja peale ette nähtud, nädala. Nädalane toidumoon tuli kaasa võtta. Nädalane koormus, töö, palk, teenistus. Kaupluse nädalane läbimüük. *Kogu nädalane sündmustik ei tõstnud põrmugi Jaani meeleolu .. E. Särgava.
Omaette tähendusega liitsõnad: kahe|nädalane, kolme|nädalane, mitme|nädalane, mõne|nädalane, paari|nädalane, poolteise|nädalane, ühenädalane; iga|nädalane, läinud|nädalane, mineva|nädalane, möödunud|nädalane, selle|nädalane, tulevanädalane

ära nägema

1. (täielikult, ammendavalt) nägema; näha saama, vaatamiseks võimalust, juhust saama v. leidma. Ma nägin nüüd ka selle põneva filmi ära. Juhtusin Jaaniga kokku, nägin Jaani uue naisegi ära. Peitis küll kirja kähku raamatu alla, aga jõudsin ära näha, et see oli Marelt. Niagara kose olen oma silmaga ära näinud. || kogema, tunda saama. Olen elus kaks sõda ära näinud. Kes kõik pühad ära peab, see kõik näljad ära näeb.
2. mõistma, taipama, veendumusele jõudma. Ta nägi ära, et palumine on asjatu. Kui ära nägime, et kooselust midagi välja ei tule, läksime lahku. *Ma hakkan ära nägema, et õige ärimees meie päevil ka luuletaja peab olema. E. Vilde.
3. kõnek hrv leidma, välja valima. *Ernits tuli meile küll veel poissmehena, aga siin nägi peagi endale paraja [naise] ära. V. Ilus.

oijah ‹adv›
(murelikku) möönmist, nõustumist, kinnitust väljendav jaatussõna. Oijah, eks ta ole. Oijah, tuleb teele asuda. Oijah, ega siis midagi, hakkame pihta. Oijah, kuidagi ei tahaks tõusta. Oijah, linnas elada oleks kena küll. Kas mõtlete tihti Jaani peale? – Oijah, üsna tihti.

oma ‹illat -sse 8›
I. ‹pron›
1. ‹hrl. käändumata esineb possessiivse atribuudina objekti, adverbiaali v. atribuudi ees› viitab sama lause (elusale) subjektile; näitab, et põhisõnaga tähistatud asi, olend v. nähtus kuulub tegevuse subjektile. Ta peseb oma pead, nägu. Söö oma kõht täis! Talitse oma suud! Laulja peab oma häält hoidma. Oma südames oli ta sellega nõus. Laps tegi oma näpule haiget. Ta külastas oma sugulasi. Isa oma pojaga. Ema armastus oma laste vastu. Tal on mure oma lapse pärast. Oma sõpru ja vaenlasi ei unustata niipea. Ta on oma 65 eluaasta kohta väga reibas. Ta on oma elu hästi elanud. Siin leidis ta oma surma. Tema oma jonni ei jäta. Ta saavutas oma eesmärgi. Tihased laulavad oma kevadelaulu. Ta ei seisa oma ülesannete kõrgusel. Lapsed tegid oma tegemisi. Ta on praegu oma parimas eas. Ja mina oma lihtsameelsuses uskusin teda. Mineja paistis kogu oma pikkuses. Ta on oma erialal väga tubli. Oma õnnetuseks oli ta liiga vara kohale jõudnud. Ta on oma eluga, tööga rahul. Ta tüütas meid oma alatise virisemisega. Ära kelgi oma tarkusega! Mine metsa oma jutuga! Tal on tulnud oma elus palju vaeva näha. Nooruses ei anta endale sageli oma tegudest aru. Võta oma kott! Ta ehitas oma maja metsa äärde. Näidend oli kaotanud oma aktuaalsuse. Müra saavutas oma suurima tugevuse. Väikelinn elab oma harilikku elu. Laul võttis kuulajad oma võimusesse. Öö astus oma õigustesse. Laev seisab oma täies ilus. Jutt mõjub oma lühidusega. Meri oma võimsusega hirmutas meid. Igaüks on ise oma õnne sepp. || ‹käänduvana› van. Oma(st) arust 'enese arvates' pole ma talle halvasti ütelnud. *Andres oli siis omad suured nutud väljal kivi ääres nutnud.. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: iseoma.
2. hrl. koos genitiivatribuudiga viitab substantiivi kordamist vältides asjale, olendile v. nähtusele, mis kuulub kellelegi v. millelegi v. pärineb kelleltki v. kuskilt. a. (kõne all on mitu isikut v. asja). Peetri nägu on mustem kui Jaani oma. Minu lapsed on sinu omadega tülis. Rooside lõhn segunes jasmiinide omaga. Teiste tegelaste nimede hulgas oli ka tema oma. Siinsed olud pole meie omadega võrreldavad. Söödi lambaliha, vähem sea ja looma oma. Kingadest oli müügil Austria omi. Tema kott oli tühjaks söödud, aga minu omast polnud võetud. Eelistab kodutoitu söökla omale. Püüdis kätt poisi omast vabastada. Tema pilk kohtus minu omaga. *.. Nurme armastusluule erineb Underi omast täielikult. P. Viiding. b. (kõne all on üks isik v. asi). Raamat on poisi oma. Allkiri oli täiesti tema oma. Käekiri osutus süüaluse omaks. *Silmad oli Anupeetri Teele omad. H. Sergo. *Kahest koolimaja korstnast suitseb üks – elukorteri oma. M. Traat.
3. esineb verbi käänduva laiendina refleksiivpronoomeni enese v. enda asemel. Ta ostab omale kingad. Ema võttis lapse omale sülle. Tahtis tüdrukut omale naiseks. Ta kiskus omal mütsi peast. Võta see asi oma peale. Ta vaatas oma ümber. Peremees võttis juhtimise oma kätte. Tal on küüned oma poole. Täna on neil korter oma päralt. *No kuidas siis teie oma pool elate? Juh. Liiv.
4. esineb noomeni käänduva laiendina determinatiivpronoomeni ise asemel. See on su oma süü. Mine sina, mul omal pole aega. Ka talle omale meeldis see pilt rohkem. Need on ta oma korjatud marjad. Oma teada, oma arvates on tal õigus.
II. ‹adj›
1. väga tuttav, omane, millegi poolest lähedane. Siin on kõik nii koduselt oma. Ta on mulle läbi ja läbi oma. Olin talus juba täiesti oma inimene. Uudissõnad said ruttu omaks. Ikka rohkem said abikaasad teineteisele omaks. Need kingad on algusest peale omad 'mugavad nagu kaua kantud'. *Marie oskas ruttu omaks inimeseks saada. L. Vaher. *Maasi kui omam liikus ees. E. Tennov. || samasse perekonda vm. kitsasse kollektiivi kuuluv. Peale oma inimeste olid ka mõned tuttavad. Sünnipäeval olid ainult omad inimesed, võõraid ei kutsutud. Töö sai tehtud omade inimestega. Kes seal on, kas oma või võõras? Omad koerad kisuvad, omad koerad lepivad. || usaldusväärne, omasugune, vandeseltslaslik. Juhataja on meil oma semu. Võite julgelt rääkida, siin on kõik omad poisid. Vallavanem pidas teda omaks meheks. || kohalik, kodune. Armastab kasutada võõrsõnade asemel oma sõnu. Oma kandi, nurga inimene. Need pole importtooted, vaid omad. Ükski prohvet pole kuulus omal maal.
2. mingi teatud, teistest erinev, (kellelegi v. millelegi) vastav, iseloomulik, kohane. Oma võlu on selleski muusikas. Igal mängul on omad seadused. See on omas laadis huvitav töö. Lapsed rääkisid igaüks omas pudikeeles. Iga asi tuleb omal ajal. Igaüks lõbutses omal kombel, omal viisil. Oma näoga elamurajoon. Igal plaanil olid omad puudused. Kumbki ajab oma joru, joont. Mõte käib omi radu. Küll ta ükskord omad vitsad kätte saab. Trükikojas on palju oma ala meistreid. Ta saavutas oma kaalus esikoha. Las iga kingsepp jääda oma liistude juurde. Igal linnul oma laul. Igal oinal oma mihklipäev.
3. isiklik, kellelegi kuuluv. See on tema esimene oma raha. Oma elamine on tema jaoks kõige tähtsam. Kas sul oma arvamust polegi? Peeter oli ju ta oma poeg, mitte võõras. Jutusta oma sõnadega! Vangide hulgas oli ka oma riietes mehi. Kõik on tal laenatud, miski pole päris oma. Laps ei oska veel vahet teha, mis oma, mis võõras. Too mees meeldis talle rohkem kui oma mees. Oma asi! Seened on parimad nende omas mahlas. Maksis kahju omast taskust välja. Tegi seda omast heast tahtmisest. Ta sõidab omal kulul, omal algatusel, omal riisikol. Haige liigub juba omal jalal. Mõtle oma peaga! Seda tahaks oma silmaga näha, oma kõrvaga kuulda, oma käega katsuda. On viletsust omal nahal tunda saanud. Lahkus töölt omal soovil. Ta sõi omas leivas, omalt laualt, oma toitu. Tal on omad asjad ajada. Üht talledest võid omaks pidada. Omad vitsad peksavad. Oma tuba, oma luba. Oma särk on ihule kõige lähemal. Oma ase, pehme ase. Parem ikka oma sitsisärk kui laenatud siidisärk. *Aga piibupops, tubakatops ja naisenops – need olgu omad! H. Raudsepp. *Õigus omal maalapil seista ja end peremehena tunda oli isal täielikult. R. Sirge. | omalt poolt enda nimel, isikliku panusena; vahel rõhutavalt-vastandavalt ilma erilise tähenduseta. Tüdruk viskas ka omalt poolt oksakese tulle. Ta tegi omalt poolt kaks ettepanekut. Ta ei julgenud omalt poolt midagi öelda. Peeter omalt poolt ei saanud millestki aru.
III. ‹s›
1. keegi v. miski kellelegi kuuluv. a. omand, vara vms. Omast ilma jääma. Oma taga nõudma. Meile pole laenu vaja, meie ajame omaga läbi, tuleme omadega välja. Tema on alati omast kümne küünega kinni hoidnud. Mina otsin ja sina otsid ja igaüks otsib oma. Tema teise oma ei puutu. Võta ja hoia kui oma. Mis hammaste taga, on oma. b. oma seisukoht, arvamus, tahtmine v. nõudmine. Öelgu teised mis tahes, tema oma ei jäta, ajab ikka oma. Tema juba omast ei tagane. Mõlemad jäid oma juurde (kindlaks). Mina räägin oma, nemad raiuvad oma. Ta oli oma saanud ja läks rahunenult koju. c. oma osa. Lähme sööma, kõht nõuab oma. Väsimus nõudis oma, nii et laps jäi mängu juurde magama. *Peale seda pidi armastusele tulema vaheaeg, sest elu nõudis oma. A. H. Tammsaare. *Rohke töö ja mitmesugused mured tegid oma. Lauluisa tervis halvenes.. A. Ivask. d. ‹pl.› toimingud, tööd, asjad. Väike etleja läks omadega sassi, viltu, rappa. Kui oled omadega valmis, hakkame minema. Oleme omadega jälle jännis, jännist väljas. On osanud alati omadega puhtalt välja tulla. *.. [poisid] pidid ise omadega hakkama saama. A. Alas (tlk).
2. ‹koos possessiivse genitiivatribuudiga›. a. ‹pl.› mingisse kollektiivi kuuluvad inimesed. Raja, Kõrboja omad. Uhe omad käisid meil. Kas sa Tuule omi tunned? Naabri omad läksid juba heinale. Sepa omad on möldri omadega tülis. Meie omad on kõik pulmas. Vabriku omadel on täna pidu. „Kalevi” omad võitsid. b. ‹sg.› mingi kollektiivi liige (hrl. peremehe v. abikaasa kohta). Raja oma hakkab uut maja ehitama. Liine omal on kuldsed käed. *Meie oma ütleb teravusi teie omale ja teie oma jälle meie omale .. M. Mõtslane.
3. ‹pl., ilma possessiivse genitiivatribuudita›. a. sama kollektiivi liikmed; omaksed, mõtte-, aatekaaslased; ant. võõrad. Omadega ei maksa tülli minna. Omade peale koer ei haugu. Omade asi, küll lepivad ära. Terve klass tuli omadele pöialt hoidma. Hea on vahel omadega mõtteid vahetada. *Võik hirnub. Kaugelt vastus kajab. / Näe, omi igatseb ka loom! D. Vaarandi. b. samal poolel või(s)tlevad inimesed; ant. vaenlased, vastased. Luuraja jõudis läbi rindejoone omade juurde. Varumängijad ergutasid omasid.

paar ‹-i 21›
I. ‹s› kaks kokkukuuluvat, mingis mõttes tervikut moodustavat ühesugust v. ühelaadilist eset v. olendit
1. (kahekaupa esinevate v. kasutatavate, harvem kaheosaliste esemete kohta). Paar pastlaid, saapaid, kingi, sukki, sokke, kindaid. Ostis kaks paari uusi kummikuid. Paar säravaid silmi, tugevaid töökäsi. Kaks paari jalgu. Kolm paari suiseid. Paar kõrvarõngaid, käeraudu, suuski, suusakeppe, uiske, aere. Veski töötab kahe paari kividega. Tegime kümme paari vihtu. Pildiloto põhineb piltide valikul paaride järgi. Kromosoomide paar. Jõudude, muutuvate suuruste paarid. Üks paar võrdseid nurki. Vöö oli kinnitatud kahe paari haakidega. Kingad on ühest, samast paarist. Need kindad on eri paarist. Sokid ei ole ühest, samast paarist. Paar pesu 'särk ja püksid'. Paar nuge-kahvleid 'nuga ja kahvel'. Paar pükse, sukkpükse 'ühed püksid, sukkpüksid'. Lippas tuhatnelja kodu poole, nagu oleks tal kaks, sada, mitu paari jalgu all.
▷ Liitsõnad: jala|paar, jalatsi|paar, jõu|paar, jäseme|paar, kalossi|paar, kihva|paar, kinda|paar, kinga|paar, kivi|paar, kõrva|paar, käte|paar, pastla|paar, pesu|paar, püksi|paar, ratta|paar, riimi|paar, rööpa|paar, saapa|paar, sarika|paar, sarve|paar, silma|paar, soki|paar, suka|paar, sussi|paar, suusa|paar, sõna|paar, uisu|paar, viisu|paar, vitsapaar.
2. kaks koos esinevat, töötavat v. tegutsevat inimest v. looma. a. (inimeste kohta). Elli ja Ester moodustavad töö juures paari. Raielangil töötasid mehed paaridena. Igale paarile anti ämber. Bridži mängitakse kahe paariga. Meie klassis oli kaks paari kaksikuid. Koomikute paar. Tagumist, viimast paari mängima. Kooliajal olime sõbratariga lahutamatu paar. Tüdrukud jalutasid paaridena koridoris. Võtke paaridesse! Paariks loe! Paarid on täis, keegi ei jäänud üksikuks. Pallipüüdmist harjutati paarides. Võistlejad loositi paaridesse. Jäätantsus tuli esikohale Kanada paar. Paras paar, paar parajaid 'halvustav v. irooniline ütlus kahe mingis mõttes ühesuguse, samaväärse inimese kohta'. b. (loomade kohta). Paar härgi. Teenistuskoerte valvas paar. Sulased töötasid kahe paari hobustega. *Ilus kõrbide paar, mära ja ruun olid tõesti märjad, päris nõrgusid.. R. Sirge.
▷ Liitsõnad: esi|paar, finaal|paar, jäätantsu|paar, mees|paar, nais|paar, sega|paar, tennise|paar, võistluspaar; hobuse|paar, härjapaar.
3. kaks hrl. eri sugupoolde kuuluvat inimest v. looma. a. (abielupaari, armastajapaari kohta). Armunud paar. Registreeritud, registreerimata, laulatatud, lahutatud paar. Armunute, vanakeste paar. Nad on kena, ilus, suurepärane, ideaalne, nagu loodud paar. Üks paar suudles pargipingil. Pühapäeval oli laulatusel kolm paari. Meie ees istus üks hallipäine paar. Vanale paarile pakuti istet. Nad olid nii noor paar, et neil ei olnud veel lapsigi. Meist sinuga oleks tulnud ebavõrdne paar. Tiiust ja Antsust võib paar saada. Kodukandis peeti Annet ja Peetrit kurameerijaks paariks. Ruumid jaotati lihtsalt: üks paaridele, teine üksikutele. *Vana Tuvide paari – Jaani ja Anu – ainus poeg langes Poolamaal. L. Kibuvits. b. kaks koos elavat v. pesitsevat looma v. lindu. Leevikeste, metskitsede paar. Kaks paari koovitajaid pesitseb siin lähedal. Kolmandal eluaastal saavad toonekured suguküpseks ja heidavad paaridesse. Nurmkanad elavad paaridena. Kui ka emalinnud on pääsukestel pärale jõudnud, moodustuvad paarid. Oravate ühel paaril võib aastas olla 20 järeltulijat. c. tantsupaar. Põrandal keerlesid tantsivad, tantsijate paarid. Valsitaktis tiirlevad paarid. Mõned paarid läksid tantsima. Üks paar teise järel läheb põrandale. Tantsupõrand oli tihedalt paare täis. Rahvatantsurühmal on iga paari jaoks kaks komplekti rahvariideid.
▷ Liitsõnad: abielu|paar, armastaja|paar, noor|paar, pruut|paar, vanapaar; kuldnoka|paar, kure|paar, linnu|paar, luigepaar; mees|paar, nais|paar, rahvatantsu|paar, sega|paar, tantsupaar.
4. ‹hrl. pl.› murd kaelkoogud hrl. koos nende otsas olevate ämbritega. Läks paaridega vett tooma. Võttis seasöögi paaridega õlale. || kaks ämbritäit (hrl. kaelkookude otsas). Too üks paar vett! Vinnas eile kümme paari vett sauna. *Viilip toob teiste kaevust paarid vett ja kaob siis. R. Kõvamees.
▷ Liitsõnad: veepaar.
5. ‹hrl. pl.› murd sarikas. Katust kannavad paarid. *.. seal [= talli katuses] oli mitmesuguseid auke, kust immitses alla roosakat valgust, heites heledaid laike tolmustele paaridele. V. Uibopuu.
6. murd aampalk, tala. Parte kandjaiks on kaks tugevat tala ehk paari. Pukktuuliku ülemistele paaridele toetub võlliks olev pöörpakk. *Paremat kätt, ukse kanna taga rippus paari küljes kaks-kolm katla kooku. R. Soar.
▷ Liitsõnad: katuse|paar, laepaar.
II. ‹pron› kaks v. mingi muu umbmääraselt väike arv üheliigiliste olendite, esemete, nähtuste vms. hulgast, kaks-kolm, mõni. Paar leevikest istus oksal. Kohtasime paari tuttavat. Paar-kolm suuremat poissi võiks(id) appi tulla. Toas oli(d) laud ja paar tooli. Võtsin kaasa paar taskurätti. Astus paar sammu lähemale. Ajasime paar sõna juttu. Tahaksin teiega paar sõna rääkida. Paari hüppega oli ta trepist all. Tegi paar tiiru linna peal. Pärast paari pala tegi orkester vaheaja. Ainult paaril õpilasel olid kõik viied. Käisime veel paaris kohas sees. Seda ei saa paari-kolme lausega ära seletada. Mõned majad olid veel püsti, paaril aknadki terved. Ega meil suurt pidu ei olnud, ainult paar õnnesoovijat astus läbi. Ega mul lambaid ei olegi rohkem kui paar ainukest. *Kuskilgi kaugemas talus haukusid paar koera: üks pikkamööda, laisalt, uniselt.., teine käredalt, ruttu, vihaselt.. S. Truu. *Kummutile oli siginenud paar õuna. Sõin ühe ära, kaks jäid alles. Ü. Tuulik. || (koos mõõtu, hulka, määra väljendavate sõnadega). Paar pakki võid, paar vagu kartuleid, paar liitrit marju, paar peotäit pähkleid. Paari kilomeetri kaugusel. Paar kraadi üle nulli. Rahvaarv oli kasvanud paarile miljonile. Paarile-kolmele leheküljele jäädvustatud sündmus. Paar korda, paaril korral, korda paar, kord või paar on sulle helistatud. Pits või paar sai konjakit võetud. Teeksime õige paar õlut, paarid õlled! Tuul oli nõrk, võib-olla pall või paar kõige rohkem. Paar piiska kukkus, ega suurt vihma ei tulnudki. Sukasilmad olid paari sõrme laiuselt üles jooksnud. Raamat ei maksnud rohkem kui paar krooni. *Oli vaikne mehike ja niipea kui paar janu õllekannust juua sai, magas ta kas või söögilaua ääres. A. H. Tammsaare. || (mitmesugustes ajalistes seostes). Paar päeva, paaril päeval, paari päevaga. Paar tuhat aastat enne meie ajaarvamist. Paar-kolm aastat tagasi. Kord paari päeva jooksul. Paaril viimasel talvel, viimasel paaril talvel. Iga paari kuu tagant käib ta ema vaatamas. Paar minutit varem, hiljem. Vend on minust paar aastat vanem. Toitu jätkus ainult paariks-kolmeks päevaks. Ärasõiduni oli jäänud paar tundi, tundi paar, tund või paar. Ootas päeva, ootas paar. Paari päeva, päeva paari eest kuuldud uudis. Paari aasta, aasta paari pärast on maja katuse all. Paari päevaga, päeva paariga toimunud muutus. Peatume selles hotellis päeva või paar. Oli tulnud nädalaks või paariks, nädalaks-paariks, nädalaks, paariks. Ta oli saanud puhata ainult paar-kolm hommikueelset tundi. Paar kõige kibedamat päeva puudus ta töölt. *See on Arno ema, kes vaevalt paari tunni osa maganud on.. O. Luts.

pahanema ‹37›
pahaseks saama. Jaani meel pahanes. Südames ta pahanes, kuid ei näidanud seda välja. Ema pahaneb selle peale, sellest veel rohkem. Kui ta ära pahaneb, ei maksa ta sulle sentigi. *„Söögu sind nüüd ka veel susi!” kirus Maksim tõsiselt pahanedes. E. Vilde. *Kadri pahanes tusaseks.. P. Krusten.

personaal|raamat
luteri koguduste meetrikaraamat, kirikuraamat. Noarootsi, Tartu Jaani koguduse personaalraamat. Väike-Maarja kiriku personaalraamatus on märgitud lapse sünnikohaks Vao valla Kaarma küla.

pidu1 ‹peo 27 või pidu 11› ‹s›

1. millegi tähistamiseks, kellegi auks vm. puhul korraldatav seltskondlik koosviibimine (söökide ja jookide, ka tantsuga). Perekondlik pidu. Maja sisseõnnistamise, poisi sõjaväkke saatmise pidu. Pidu pidama, korraldama. Pidu püsti ajama, panema 'pidu korraldama'. Kui teeks õige ühe väikese peo! See oli tüüpiline noorte pidu suure tralliga. Pidu kestis hommikuni, mitu päeva. Pidu läks lahti, jõudis haripunkti, sai otsa. Pidu on täies hoos, tõusis taevani. Kas sa peole, pidule, pidusse ka tuled? Mind kutsuti peole, pidule. Tehakse ettevalmistusi suureks peoks. Uude korterisse kolimine lõppes peoga. Üks pidu ja prassimine järgnes teisele. Ega pidu ei parane, kui võõrad ei vähene (ütlus selle kohta, et tuleb hakata peolt, võõruselt lahkuma). *Oli kuskil suurem pulm, ristsed, peied või mõni muu pidu, siis kutsuti koka-tädi sinna peokorraldajaks. M. Mõtslane. || rahvapidu v. (eeskavaga) tantsuõhtu; pidustus. Peo viimane valss. Reede õhtul on klubis pidu. Pidusid peetakse kooli saalis. Tüdrukud lähevad laupäeval peole. Mis õhtul koduski teha, lähme parem pidusse! Pidudel käimiseks on ta liiga vana. Ansambel esines peol mitme lauluga. *Sääl ongi parajasti käimas suur nõidade pidu, mida nimetatakse sabatiks. J. Jaik. | piltl. Kui kassi kodus pole, on hiirtel pidu. Katku ajal peab surm pidu. *Läbi on sätendavad härmalõngapäevad ja vaibunud on metsas värviliste lehtede lõõskav pidu. K. Põldmaa.
▷ Liitsõnad: aasta|pidu, aastapäeva|pidu, aia|pidu, folkloori|pidu, jaani|pidu, jooma|pidu, juubeli|pidu, karskus|pidu, karu|pidu, kevad|pidu, kihlus|pidu, kiige|pidu, kooli|pidu, küla|pidu, lahkumis|pidu, laste|pidu, laulu|pidu, leeri|pidu, lõikus|pidu, lõpu|pidu, maa|pidu, maski|pidu, matuse|pidu, näokatte|pidu, nääri|pidu, ohvri|pidu, perekonna|pidu, pulma|pidu, rahva|pidu, rahvakunsti|pidu, rahvatantsu|pidu, ristse|pidu, sauna|pidu, soolaleiva|pidu, spordi|pidu, suve|pidu, sööma|pidu, sünnipäeva|pidu, tantsu|pidu, uusaasta|pidu, vabaõhu|pidu, vastla|pidu, vee|pidu, võidu|pidu, võimlemis|pidu, võõrus|pidu, õpilaspidu; lille|pidu, tule|pidu, värvi|pidu, õiepidu.
2. piltl lust, rõõm, lustlik olemine; hea, mõnus elu. Oh seda pidu ja põlve, mis lastel jõuluõlgedel oli! Atsi pidu oli lühike: ema käskis uued saapad jalast ära võtta. Kui isa õngedega tuli, läks poistel pidu lahti. Kui karjapoiss ärkas, pidasid lambad juba orasepõllul pidu. Haiglasolek pole mingi pidu. Ega loomadelgi sellise ilmaga väljas pidu ole. *.. ka „Koidu” Mihklil polnud Sõrve all paremat pidu. Ootas teine samuti tuulpaos. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: ilu|pidu, lusti|pidu, rõõmupidu.

pihtkond ‹-konna 22› ‹s›
kirikl endisaegne alajaotus suuremates linnakogudustes (hrl. omaette õpetajaga). Tallinna Jaani koguduse I, II pihtkond. *Ojaa, tema ja ta vanemad on koguduse saksa pihtkonna liikmed.. M. Traat.

pilke|jutt [-jutu]
pilkav jutt. Küla peal räägiti Jaani kohta igasuguseid pilkejutte.

plaanitama ‹37›
hrv plaani pidama, plaanitsema. *Madis aga oli Jaani arvates ainuke mees, kellega siin külas maksis plaanitada. A. Uustulnd.

puutuma ‹37›

1. (kergelt) kellegi v. millegi vastu minema v. ulatuma; kedagi v. midagi (põgusalt) katsuma, puudutama. Vaata, et käsi (vastu) pliidirauda ei puutuks. Kaevas, kuni labidas millegi kõva vastu puutus. Nii madal ruum, et pea puutub (vastu) lage, lakke. Paadipõhi puutub veealust kivi. Pikk hein puutub kõditades sääri. Ta soe hingeõhk puutus mu nägu. Me käed puutusid vastamisi.Puutus mööda minnes vaasi külge, vastu vaasi, nii et see laualt maha kukkus. Hüppe pikkust mõõdetakse sealt, kus kand maad puutub. Lõpuks puutuvad jalad põhja. Külma rauda ei tohi keelega puutuda. Puutus vaid moepärast huultega veiniklaasi. Nagu poiss midagi puutub, nii on tükid taga. Mida enam pori puutud, seda laiemale laguneb. *Jõgi oli, aga see ei puutunud Sooniku piire.. A. H. Tammsaare. | piltl. Tüdruku silm puutus poisi küüru. Laul ei ulatunud ta hinge põhja puutuma. Näpud on hakanud kukru, tasku põhja puutuma. *Naine, sa räägid arutuid sõnu, kurbus on su meeli puutunud. A. H. Tammsaare. || seksuaalselt lähenema. Karl ei puutunud ühtki tüdrukut, hoidis pigem kõrvale. Puutumata 'süütu' tüdruk. *Kui mees temasse puutus, ei äratanud see iha, vaid trotsi ja vastikustunnet. M. Traat. *Kaks aastat elasid abielu ja enne seda ka, sest ega Erna pulmaööl enam puutumata olnud, kus seda. V. Ilus.
2. (kätte võttes) midagi millegagi tegema: (toiduks) tarvitama, kasutama; (loata) võtma. Poisid jätsid toidu puutumata, nad ei puutunud laualt midagi. Me ei puutunudki võileibu. Jook, hommikueine jäi (minust) puutumata. Hea laps ei puutu tuletikke. Tooreid marju ei tohi puutuda! Pole aega õppida, raamatud seisavad puutumata. Minu poolest mädanegu need palgid, mina neid ei puutu. Imelik, voodi on täitsa puutumata. Mahajäetud majas on tänini kõik puutumata. Varusid me ei puutunud. Kas sina puutusid isa tööriistu? Puutumata bensiinikanistrid. Inimesest, inimtegevusest puutumata loodus. Need on puutumata 'puutumatud' tagavarad. || varastama. Mina pole tema taskust sentigi puutunud. Kes siit ikka võtab, võõrad on kaugel ja omad ei puutu. Kustas olevat peremehe rahasse puutunud. Ta pole elu sees võõrast vara, asja puutunud. || piltl midagi muutma, ümber tegema, sekkuma. Proovigu toimetaja juttu puutuda! Võimude korraldustesse ametnik puutuda ei saa. Riik ei tohiks kiriku probleemidesse puutuda.
3. kallale minema, liiga, kurja tegema, vägivalda tarvitama; kahjustama. Ära löö, ära puutu minusse! Ole rahulik, ega öökull lapsi puutu. Koer linnupesadesse, linnupesi ei puutunud. Tulgu veel mind togima, puutugu veel! Ära puutu mind, virutan vastu! Võõrasema ei puutunud kunagi kasulastesse. Needki, kes kellessegi polnud puutunud, võeti kinni. Proovigu venna külge puutuda! Mehed võeti kinni, naised-lapsed jäeti puutumata. Ise jäime heitluses puutumata, ükski kuul meid ei puutunud. Pikne lõi puusse ja jättis maja puutumata. Makedoonia kuningas ei puutunud Jeruusalemma. Surmast, sõjast puutumata küla. || puutumata rikkumata, rüvetamata; puhas. Ta on suutnud kodu puutumata hoida. Laastatud metsade taga kohiseb puutumata põlislaas. Puutumata ja püha hiis. See oli väga ilus, imeliselt puutumata koht.
4. hingeliselt haavama, riivama, haiget tegema. See märkus, vihje, lause, tõsiasi puutus teda väga. Ta vaikimine puutub mind valusalt. Perekonna, rüütli au ei tohi puutuda! Oli nii kibestunud, et ei jätnud kedagi puutumata. Laitus puutus otse ta südant. || millestki delikaatsest, haigettegevast (vihjamisi) rääkima. Olnud tülidesse ei puutunud neist kumbki. Jätame selle teema puutumata. *Kui mina räägin oma pattudest, siis kuulad sa üsna rahulikult .. aga niipea kui ma julgen puutuda sinu patte .. siis kaotad sa kohe tasakaalu ja mina olen tõbras. A. H. Tammsaare.
5. kellegi v. millegi kohta käima, kellegagi v. millegagi seoses olema. Armastas täpsust, eriti kui see puutus teistesse. See fakt puutub ministri eraellu. Teda huvitab kõik, mis lindudesse puutub. See on mu sünnikohta puutuv legend. Tahaksin küsida paari töösse puutuvat asja. Haridusse puutuvaid küsimusi ei arutatud. Mis puutub su paksusesse, siis see pole suur õnnetus. Ära räägi emale tülist, ta ei puutu asjasse. Jutt on ebameeldiv, aga puutub asja(sse). Asjasse puutumata lõigud on tekstist välja jäetud. Oli häbelik, kui asi naistesse puutus. Ta rääkis lastele asjust, mis neisse ei puutunud. Mis puutub see siia, keda ma ootan. Ma ei puutunud kuidagi temasse, aga ta hoolitses mu eest. Ema ei kuulnud enam kunagi midagi, mis puutunuks ta pojasse. *Kõik puutub kõige juurde, nõnda on juba inimese elu seatud... M. Traat. *.. kõik puutub ju kõigesse. Kõik! A. H. Tammsaare. || (väljendab mingi seose olulisust v. mitteolulisust kellegi jaoks:) korda minema, asja, pistmist, tähtsust olema. Maameeste mured ei puutu linnameestesse. See, kuidas sul asjad edenevad, puutub minusse küll. Ta soovid ei puutunud minusse. Nad ei huvitanud kedagi – kellesse puutukski vaesed inimesed. Mis puutuvad meisse elu argiaskeldused! Nende eraelu ei puutu teisse ega meisse. See ei puutu muidugi minusse, aga.. Mis puutub see võõrastesse, mida ma teen! Mis see sinusse puutub? Ei puutu teistesse, kellega ma elan. Andres ei puutu sinusse, ta on minu laps! | van. *Jaa, jaa, härr Oili, mis puutub sõda meile! O. Luts. *Mis puutub see teile, / kes armas on mull'.. A. Haava.
6. sattuma, juhtuma (3. täh.) Tüdruk puutus üha sagedamini naabertallu. Teel puutus sõber vastu. Autod puutuvad siiakanti harva. Mees polnud seni kohtu alla puutunud. *Puutub külapoiste sekka, irvitavad need, hambad laiali, kui koerad. Juh. Liiv. *.. palus Jaani, kui see linna puutuvat, teda vaatama tulla. E. Vilde. | (püsiühendites). Laps sõi seda, mis kätte puutus. Klassikateosed puutusid poisile juba varakult kätte. Haaras esimese toika, mis pihku puutus. Hoidku taevas teda praegu isa(le) pihku puutumast. Peale vihmakrabina ei puutunud midagi kõrvu. Sauna Antsu kaudu puutus asi peremehe kõrvu. Lugu puutus politsei(le) kõrva. Mulle on kõrvu puutunud, et... Ega mu piip pole sulle silma puutunud?

päev ‹-a 22› ‹s›

1. päikesetõusu ja -loojaku vaheline (valge) ajavahemik, ülaloleku aeg (varahommikust hilisõhtuni). Ilus, päikesepaisteline, selge, vihmane päev. Pilvitu, pilves, hästi leitsakuline päev. Talvine, suvine päev. Päev koidab, valgeneb, kustub. Päev on keskhommikus, pooles lõunas. Sadas pool päeva. Päeva süda 'keskpäev'. Päev jõudis, kaldus, kiskus õhtusse, õhtule. Päev hakkas hämarduma. Ootasin sind päev otsa, läbi. Olin päevad otsa rannas. Pööripäeval on öö ja päev ühepikkused. Talvel on päevad lühikesed, kevade poole pikemad. Päevad hakkasid juba pikemaks minema. Tahaks ikka valge päevaga 'päevavalges' koju jõuda. Haige ei leidnud rahu ööl ega päeval. Ära kiida päeva enne õhtut. *Ei ole mingit mõtet ööd ja päevad rühmata! Ega me tööloomad ole. M. Metsanurk. || hommiku ja õhtu vaheline aeg, keskpäev. Hommik oli jahe, päeva poole, päeva peale läks ilm soojemaks. Ma olen päeval tööl, tule õhtul! Päise päeva ajal, päisel päeval 'lausa keskpäeva ajal, keset päeva'. Head päeva! (lahkumisväljendus). || tegevuses olemise aeg, tööpäev. Perenaise päev algas ammu enne päikesetõusu. Heinaajal tuleb teha pikki päevi. Mõisale, parunile, talule karjamaa, heinamaa eest päevi tegema. *Emale lubanud saks Hüübakaevu sauna anda – üsna väheste päevade eest.. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: kevad|päev, suve|päev, sügis|päev, talvepäev; külma|päev, pakase|päev, põua|päev, saju|päev, sooja|päev, tormi|päev, tuisu|päev, vihmapäev; polaarpäev; kesk|päev, südapäev; heina|päev, hobu|päev, hobuse|päev, inim|päev, inimtöö|päev, jala|päev, mõisa|päev, normi|päev, põrsa|päev, rendi|päev, teo|päev, tööpäev; masinapäev.
2. kalendripäev, ööpäev (umbmääraselt v. konkreetselt). Aastas on 365 päeva. Laps on neli päeva vana. Seda kuud on jäänud veel kaks päeva. Ekskursioon kestab viis päeva. Juba mitu päeva järjest on sadanud. Mõni päev varem või hiljem, mis vahet sel on. Haige jäi iga päevaga nõrgemaks. Päevast päeva, päev päeva kõrval kordub üks ja seesama. Viisa saamine on vaid päevade, mõne päeva küsimus. Luges 'loendas' pulmadeni jäänud päevi. Tuleks ta kas või päevaks paarikski. Päev möödub, veereb päeva järel. Iga (jumala) päev. Rohtu tuleb võtta kolm korda päevas. Kevad astub iga päevaga üha enam oma õigustesse. Elati päevast päeva 'tasapisi, tulevikule mõtlemata'. Ühel heal, ilusal päeval 'ükskord, kunagi'. Ainult tänane ja homne päev jääb meil veel maal olla. Ma ei saanud lubatud päeval tulla. Reedene, laupäevane päev. Mis päev täna on? – Neljapäev. Septembrikuu, lehekuu, heinakuu päevad. Seitsmenda päeva adventistid 'laupäeva puhkepäevana pühitsev adventistide rühmitus'. Jumalal päevi, peremehel leiba. Kõik päevad ei ole vennad. *Täna on päev pärast jaani.. V. Saretok. || (mingi vahemaa mõõduna, näitab selle läbimiseks kuluvate päevade arvu). Kahe, kolme päeva teekond. *Tormis jäid nad „Kodumaast” veel peaaegu päeva tee maha.. K. Raja. || teat. eripäraga aeg; aeg, mil midagi toimub v. tehakse. Lõbus, õnnelik, kurb, väsitav, sündmusrohke päev. Kooli lõpetamise päev on tähtis päev. Eile oli mul hea päev. Saatuslikul, otsustaval päeval. 1. aprill on naljategemise päev. Haiglas täna külastajate päeva ei ole. Sain (töölt) vaba päeva. Meil on täna kolimise päev. Homme on võistlustel finaalide päev. Lahtiste uste päev 'päev, mil teat. asutus on kõigile tutvumiseks avatud'. Tal on (pahad) päevad kõnek menstruatsiooniaeg. || kellelegi v. millelegi pühendatud tähtpäev. Pühakute päevad. Ülemaailmne autovaba päev. Rahvusliku leina päev. || ‹hrl. pl.› (mitmepäevane) nõupidamine, kokkutulek; (mitmepäevaste) ürituste sari. Maakondlikud õpetajate päevad. Loodusuurijate päev(ad) korraldatakse Saaremaal. Vanalinna päevad. Tallinna päevad Kotkas. *Vapsid laiutasid. Nad organiseerisid oma „päevi” ja kongresse. A. Kaal. || ‹hrl. pl.› teat. ajajärk, aeg (eriti ühiskonna arengus, inimese elus); elupäevad. Iseseisvuse, okupatsiooni päevad. Talvesõja päevil. Kalevipoja päevist räägitakse kui kaugest õnneajast. Ta oli meile rasketel päevadel toeks. Tunnen teda ülikooli päevilt. Meie päevil 'praegusel ajal'. Müürid on püsinud tänase päevani 'tänini'. Elab mõtetega eilses päevas 'minevikus, möödunus'. Mure homse päeva, tulevate päevade 'tuleviku' pärast. Lapsepõlve, vanaduse päevad. Mine või vanul päevil 'vanaduses' veel kerjama. Haige elas oma viimaseid päevi. Mine tea, kus tema oma päevad veel lõpetab. Lõpetas oma päevad ise 'tegi enesetapu'. *Sinu päevades [= vanuses] võetakse mõnikord veel teine nainegi. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: argi|päev, esmas|päev, hingamis|päev, iga|päev, jõude|päev, kolma|päev, lau|päev, luusi|päev, nelja|päev, nädala|päev, puhke|päev, püha|päev, teisi|päev, täna|päev, äripäev; kalendri|päev, kuu|päev, pööri|päev, ööpäev; aprilli|päev, augusti|päev, detsembri|päev, jaanuari|päev, juuli|päev, juuni|päev, mai|päev, märtsi|päev, novembri|päev, oktoobri|päev, septembri|päev, veebruaripäev; ekskursiooni|päev, haigla|päev, haigus|päev, jooma|päev, karja|päev, kohtu|päev, kooli|päev, koristus|päev, külvi|päev, künni|päev, laada|päev, laagri|päev, lahkumis|päev, lõikus|päev, matka|päev, metsa|päev, niidu|päev, oksjoni|päev, palga|päev, pealetungi|päev, pensioni|päev, pesu|päev, praktika|päev, puhkuse|päev, püügi|päev, reisi|päev, remondi|päev, saabumis|päev, saama|päev, sanitaar|päev, sauna|päev, stipendiumi|päev, stipi|päev, streigi|päev, sõidu|päev, sööma|päev, treeningu|päev, turu|päev, töö|päev, võistlus|päev, võitlus|päev, võtte|päev, õppe|päev, ärasõidupäev; aasta|päev, au|päev, hälli|päev, juubeli|päev, leeri|päev, lipu|päev, matuse|päev, mälestus|päev, nime|päev, peo|päev, pidu|päev, pulma|päev, ristimis|päev, surma|päev, sünni|päev, täht|päev, õnnistamispäev; hingede|päev, jaagupi|päev, jaani|päev, jüri|päev, kadri|päev, karjalaske|päev, karuse|päev, kolletamis|päev, kolmekuninga|päev, korjuse|päev, küünla|päev, lauritsa|päev, luutsina|päev, luuvalu|päev, maarja|päev, madise|päev, mardi|päev, mareta|päev, markuse|päev, mihkli|päev, nigula|päev, nuudi|päev, nääri|päev, peetri|päev, pärtli|päev, risti|päev, seitsmemagaja|päev, seitsmevenna|päev, simuna|päev, süütalaste|päev, tooma|päev, tuhka|päev, tõnise|päev, vastla|päev, volbripäev; emade|päev, lastekaitse|päev, naiste|päev, protesti|päev, solidaarsus|päev, teatri|päev, tervise|päev, võidupäev; linna|päev, maa|päev, mees|päev, riigipäev; keele|päev, konverentsi|päev, kultuuri|päev, laulu|päev, spordi|päev, suusapäev(ad); alg|päev, algus|päev, ava|päev, eel|päev, järel|päev, lõpu|päev, viimnepäev; hiilge|päev, häda|päev, katsumis|päev, mure|päev, näguri|päev, nälja|päev, rõõmu|päev, valu|päev, viletsus|päev, õnnepäev; priiuse|päev, rahu|päev, sõja|päev, vabaduspäev; elu|päevad, lese|päevad, noorus|päevad, vanaduspäevad; algkooli|päevad, gümnaasiumi|päevad, keskkooli|päevad, seminari|päevad, üliõpilaspäevad.
3. päike. Päev on juba suures kõrges 'kõrgel', pooles taevas. Päeva tõusust loojakuni. Päeva loojangu ajal. Kass soojendab end päeva paistel. Päeva käes pleekinud kangas. Ära jäta võid päeva kätte! Lähen kevade poole, kui päev hakkab juba kõrgemalt käima. Parem päeva kuumus kui vihma vilu. *„Sein on vastu päeva, roose tuleb kogu aeg kasta,” kurtis direktor. K. Saaber.

pöörduma ‹37›

1. ümber keskpunkti v. telje liikuma v. nihkuma. Uks pöördus vaikselt hingedel. Võti pöördub lukus, lukuaugus. Käepide pöördub kergesti. Rattad pöörduvad pehmes pinnases raskelt.
2. end (ümber) pöörama, end käänama, end keerama. Lamaja pöördub selili, ühelt küljelt teisele, teisele küljele. Pöördub näoga hüüdja poole, suunas. Lauasistujad pöördusid mind tunnistama. Ingrid pöördus pikkamisi ja vaatas mulle otsa. Ta pöördus trepil ja vaatas tagasi. Poiss pöördub ema vaate eest kõrvale. Pöördusin hüüde peale. Kõigi pilgud, silmad pöördusid ukse poole. Külalise vaade pöördus lakke, peremehele. Paat pöördus kummuli. Lilled pöörduvad päikese poole. | piltl. Ta on alati nii endasse, enesesse pöördunud 'endasse tõmbunud, endasse sulgunud'. Sissepoole pöördunud pilk. Elu pöördus ootamatult pahupidi. Kõik väärtused on pöördunud pea peale. *.. temagi nina hakkas viimasel ajal pudeli poole pöörduma. M. Traat.
3. kuskile v. kellegi juurde abi, nõu v. teadete saamiseks minema; oma palvet, kaebust vms. kellelegi suunama; kellelegi oma sõnu suunama, kedagi kõnetama. Haige pöördus arsti poole. Ravile pöördus ta alles viimases hädas. Selle küsimusega, selles küsimuses pöördu juristi poole. Pöördus kaebusega, avaldusega ametiisikute, valitsuse poole. Õpilased pöördusid kirjaniku poole palvega kõnelda romaani saamisloost. Kui sul abi, nõu, toetust on vaja, võid julgesti minu poole pöörduda. Tema poole pöörduti mitmesuguseis asjus. Häda sunnil kellegi poole pöörduma. Valitsus pöördus üleskutsega rahva poole. „Peame vist appi minema,” pöördus Ain kaaslaste poole. „Kallid vanemad!” pöördub ta kirja alustades koduste poole. *Pöördusin siis arhiivide poole, et esiisade jälile jõuda. J. Semper. || tegevust millelegi suunama, millegagi tegelema hakkama. Helilooja pöördus oma loomingus rahvamuusika poole. Elu lõpul pöördus kirjanik uuesti proosa juurde tagasi. Ta on nõela ja niidi juurde 'õmblustööle' tagasi pöördunud. *Ei jäänud Andresel muud üle kui pöördus ikka sagedamini pühakirja lugemisele. A. H. Tammsaare.
4. endisest suunast kõrvale v. tagasi pöörama, oma suunda muutma, pöörama (6. täh.). a. (liikumisel). Pöördusime väiksema liiklusega tänavale. Poiss pöördub rattaga külavaheteele. Nad pöördusid ümber nurga, mere suunas. Pöördusime tuldud teed tagasi, poolelt teelt vasakule. Kuulsin selja taga samme ja pöördusin joostes maja poole. Kõndis toas ringi ja pöördus siis kööki. Ostud tehtud, pöördusime koduteele. Mees lehvitas ja pöördus minekule. Pöördusin juba mitu korda minema, aga ikka hoidis miski kinni. Vanker pöördus laiale kruusateele. Paat pöördub laeva poole. Auto pöördus töökoja juurest maanteele. Tuul pöördus põhja, loodesse, vesikaarde. Torm oli pöördunud kagust itta. || kuskile (tagasi) minema v. tulema. Kui kooli lõpetan, pöördun maale, kodukülla tagasi. Pöördus tagasi tööpostile. Sõda lõppes ja mehed pöördusid koju, kodumaale tagasi. Meile anti käsklus kohe sadamasse pöörduda. Usuti, et pärast surma pöördub hing kehasse tagasi. b. (liikumiseta). Jõgi pöördub lõunasse. Esialgu viis tee põhja, siis pöördus kaarega läände. *Särjepütilt viis tee mööda ja talu ligidal pöördus sellele veel teisigi külavahelisi radasid. V. Uibopuu. c. piltl. Ilm pöördub vihmale, halvale. Jutt pöördus tervisele, laste peale. Pöördusime tagasi endise teema juurde. Kõigi tähelepanu pöördub lavale. Mõtted pöördusid asjalikumale rajale. Jättis joomise ja pöördus õigele teele. Jaani rahu pöördus pikkamööda tagasi. d. pöörduv vastupidiseks muutuda võiv. Pöörduv reaktsioon keem nii päri- kui vastassuunas kulgeda võiv keemiline reaktsioon. Pöörduv protsess füüs ka esialgsele vastupidises suunas toimuda võiv protsess.
5. teiseks muutuma v. saama. Näib, et kõik pöördub siiski heaks, hea poole. Olukord pöördus naljaks. *Kord veel rõõmuks pöördub / kõik su lein ja halin.. A. Kaalep (tlk). || usku vahetama; meelt parandama. Paganad pöördusid ristiusku. Mõni patune võib veel pöörduda.
6. keel pöördeti muutuma, konjugeeruma. Kuidas pöördub sõna „tekkima”? Kõik selle tüüpkonna sõnad pöörduvad täpselt tüüpsõna järgi.

püha ‹8›
I. ‹adj›
1. hrl kirikl (Jumala kui kõigest argisest ja maisest kõrgemal seisva olendi olemisvaldkonna kohta, mis on eriliselt väärtustatav ja austatav). Püha taevane isa! Püha kolmainsus. Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel. *Patused oleme me kõik tema [= Jumala] püha palge ees. A. Kalmus.
2. (Jumalaga lähedases ühenduses oleva v. vaga isiku, samuti tema meelelaadi, eluviisi kohta); ka pühakute nime koostisosa. Püha neitsi. Püha jumalaema. Püha Perekond (Neitsi Maarja koos Jeesuse ja Joosepiga, hrl. kujutava kunsti motiivina). Pühad inglid taevas. Püha isa (hrl. paavsti kohta). Pühad isad (piiskoppide, kardinalide ja teiste kõrgemate vaimulike kohta). Püha Sinod. Pühad evangelistid Matteus, Markus, Luukas ja Johannes. Püha Antonius. Püha Jüri. Püha Anna. Püha Birgitta klooster. Kedagi pühaks 'pühakuks' kuulutama. Patust pööranud pühad õed. Kes võib selle püha mehe kohta midagi halba öelda. Ta on ainuke püha inimene selle saare peal. Kirikuõpetaja on väga püha eluviisiga. *.. Hispaanias, mis on vististi kõige püham, kõige usklikum maa Euroopas. A. H. Tammsaare.
3. selline, mis on Jumalale, jumalustele, jumalateenistuseks määratud ja pühendatud v. mille vahendusel Jumal, jumalus end ilmutab ja millele seetõttu osutatakse erilist austust. a. (otseselt jumalateenistusega, kultusega seoses). Püha ristikirik. Ristimine ja laulatus on pühad talitused. Lapsuke sai pühas ristimises nimeks Elsa. Püha sakrament, ristikäik. Altar pühade säilmetega. Püha õhtusöömaaeg 'viimne söömaaeg, mida Jeesus sõi koos jüngritega'. Maailma usundite pühad raamatud (Piibel, Koraan jt.) Püha tekst. Püha Pärimus 'ristiusu kirikus suuliselt edasiantavad usulise tõe aluseks olevad õpetustekstid'. Kõlasid pühad laulud. Püha sõda 'ususõda, eriti muhameedlaste sõda nn. väärusuliste vastu'. Tegi lahkumisel püha ristimärgi. Gangese vees toimetatakse püha pesemist. Pärismaalaste, šamaanide pühad tantsud. b. (koha, hoone, eseme jne. kohta). See siin on püha paik, püha maa. Palestiinat peavad kristlased pühaks maaks. Jeruusalemm on kristlastele, Meka muhameedlastele püha linn. Püha mägi, jõgi, allikas. Püha ohvrihiis. Seda suurt kadakat, pihlakat on peetud pühaks puuks. Ta sängitati pühasse mulda. c. (jumalatele pühitsetud loomade, taimede jms. kohta). Püha ohvriloom. Muinasegiptlaste püha härg Apis. India püha lill lootos. Paljud rahvad on pääsukest pühaks pidanud. Ikooni ees põles püha tuli. d. (aja kohta). Püha jõuluõhtu. Püha öö 'jõuluöö'. Muiste peeti neljapäeva õhtut pühaks, sel ajal ei tohtinud tööd teha. *Vaikne laupäevaõhtu jõuab oma püha rahuga. Jak. Liiv.
4. eriti sügavat austust, lugupidamist vääriv, ülimalt aukartuses austatav; selline, mida ei tohi rikkuda, labastada jne. Kellegi mälestust pühaks pidama. Seadusi, lepinguid, omandussuhteid pühaks pidama. Pühaks peetud kombed, viisakusreeglid. Püha kodumaa. Isamaa püha pind. Tema abielu, abikaasa on talle püha. Sinu soov on mulle püha. Vanemate püha kohus on hoolitseda oma laste eest. Pühad ideaalid, aated. Tegin kindla ja püha otsuse suitsetamine maha jätta. Meid ootavad kõrged ja pühad ülesanded. Töö on tema jaoks midagi pühamast pühamat. Meie vanemaile oli vaevaga saadud leib püha. Talle pole miski püha. *Siin oli nende kõige püham paik. Selle kohaga olid kõige ilusamad mälestused ühendatud. M. Metsanurk. *Suverään peab olema riigi esimene teener, oma isikus püha, aga vastutav oma tegude eest.. J. Kross. || (nõrgenenud tähenduses tunnete, meeleolu kohta:) sügav, ülev, üllas. Sa solvasid mu kõige pühamaid tundeid. Meie sõprus oli püha. Mees läks püha viha täis. Ootamatu solvang täitis ta püha vihaga. „Milline argpüks!” hüüdis tüdruk täis püha põlgu. *Armastus on taeva tuluke ja on ikka püha, ükskõik, kus ta ruumi leiab. A. Saal.
5. esineb rahvapärastes ütlustes ja ehmatust, imestust, üllatust väljendavates hüüatustes. Sa püha taevas! Püha jumal, mis nüüd teha! Püha issand, püha jeesus! Sa püha arm, nüüd on kõik läbi! Issa pojuke, püha vaimuke! Sa püha ristike küll, mis sest elust sedasi saab! Püha ristivägi, ta on hulluks läinud! Oh sa püha kurat, nüüd hakkad sina ka veel peale! Sa püha müristus küll! Oh seda püha lihtsameelsust!
II. ‹s›
1. rahvapärimuslik, kultuslik v. riiklik tähtpäev, mil ei tehta tööd (ja mida kombekohaselt pühitsetakse). Riiklik, kiriklik püha. Kristlikud pühad. Vanad ristiusueelsed pühad. Pühi pidama. Surnute mälestamise püha. Lihavõtted on suured pühad. 1. mai on tööliste püha. Pühade reede, laupäev. Jõulu esimesel, teisel, keskmisel, viimasel pühal. Paar päeva enne, pärast pühi. Pühadeks sõidame koju. Pühade puhul oli lõunasöök tavalisest pidulikum. Pühade ajal käidi kirikus, mindi sugulastele külla. Pühadeks pannakse lipud välja. Nüüd tulevad pikad 'mitu päeva kestvad' pühad. Vihmase ilmaga tööd ei tehtud, mehed pidasid niisama püha 'logelesid'. Mäletan seda päeva nagu mõnda suurt püha. Häid pühi! Pühad tulevad suurelt, lähevad väikselt. Kui on pühad, siis olgu pühad! Kes kõik pühad peab, see kõik näljad näeb.
▷ Liitsõnad: jõulu|püha, kevad|püha, lihavõtte|püha, mai|püha, muna(de)|püha, neli|püha, nääri|püha, oktoobri|püha, paasa|püha, palmipuude|püha, suve|püha, suviste|püha, taevaminemis|püha, talviste|püha, ülestõusmispüha; rahu|püha, rõõmu|püha, võidupüha; jordani|püha, kabeli|püha, kalmistu|püha, lõikus|püha, surnuaia|püha, surnutepüha; kiriku|püha, kroonu|püha, rahvus|püha, riigi|püha, usupüha; kliistri|püha, külma|püha, streigi|püha, tormi|püha, tuisu|püha, vihmapüha; pähklipüha.
2. rahvapärastes ütlustes ja ehmatust, imestust, üllatust väljendavates hüüatustes. Sa pühade vägi küll! Pühade päralt, ega nad ometi siia tule? Kõigi pühade juures, kust sa nii ruttu siia said? Sa pühade vahe, kuidas ma küll ehmatasin! *Aga oh sa pühade reede küll, kuidas mu süda püksisäärest saapasse vajus.. A. Jakobson.
3. van pühapäev. *Püha peale jaani laulatatakse.. J. Mändmets.
▷ Liitsõnad: nädalapüha.
4. van pühak. Vandus kõigi pühade nimel, et räägib tõtt. *.. vahest aitab jumal ja abistavad pühad ning ei lasegi vaenlasi lähedale. K. A. Hindrey.

raamatu|huvi
huvi raamatute vastu. Jaani raamatuhuvi sai alguse juba varases nooruses.

reduline ‹-se 5› ‹s›
redutaja. *Küti Jaani muldvana memm hoidis reduliste seitset-kaheksat lapsepudilast .. J. Kross.

restaureerimis|projekt
Tartu Jaani kiriku restaureerimisprojekt.

rukis ‹rukki 19› ‹s›

1. kõrreline kultuurtaim, mille teradest tehakse peam. leivajahu, harilik rukis (Secale cereale); bot kasut. ka teiste sama perekonna taimede kohta. Harilik rukis. Rukis õitseb, loob pead. Rukist külvama, lõikama, õsuma, peksma. Lõigatud rukis köideti vihkudesse ja pandi hakki. Rukis kasvas vägev, ilus, rinnuni. Suur põld sai rukki alla, on rukki all. Kas teil on rukis (maha) tehtud, maas? Seemendas, tegi põllu rukkisse 'külvas põllule rukki'. Kui hein tehtud, jäi rukkini 'rukkilõikuseni' veel paar nädalat. Rukis on maja peremees. || maa-ala, kus see kultuur kasvab, rukkipõld. Kombain läks rukkisse 'rukist lõikama'. Sead on rukkis, aja nad minema. Meenutab, kus olid naabertalu rukkid. Ei maksa nii kergesti püssi rukkisse visata 'alla anda'. *Aga küllap läks ta .. elust ka edaspidi läbi nagu rukkist. J. Peegel.
▷ Liitsõnad: haljas|rukis, jaani|rukis, maa|rukis, rappe|rukis, suvi|rukis, talirukis.
2. selle taime vili, terad. Kott, vakk rukist, rukkeid. Rukkist jahvatatakse liht-, kroov- ja püülijahu. Kõige jämedam rukis jäeti seemneks. *Viiskümmend vakka, imestas masinist endamisi, tohoo hullu, see on mõne väiksema talu aasta rukis. M. Traat.
▷ Liitsõnad: seemnerukis.

saama ‹imperf sain, sai 41›

1. väljendab objekti siirdumist kellegi omandusse, valdusse v. kasutusse, lähtudes selle vaatepunktist, kellele see antakse, võimaldatakse, pakutakse, müüakse jne..; ant. andma. a. (konkreetsete esemete, olendite vms. kohta). Sain isalt sünnipäevaks koera, nukumaja. Kogust saab huvitavaid raamatuid. Sain uue passi. Lapsed ei saa terariistu oma kätte. Haige saab rohtu, ravimeid. Täna lõunaks saame head süüa, toitu. Kas saaksin klaasi vett? (tagasihoidlik palve). Võileiva kõrvale saime piima. Kas kõik on nüüd suppi saanud? Saan palka 4000 krooni kuus. Viljast saadi head hinda. Mis ta turul kartulikilost on saanud? Sain kirja, postipaki. Sai raamatu laenuks, mälestuseks, kingiks, päriseks. Saab kaasavaraks maja ja auto. Sai mõisamaadest asunikukoha. Kas ta kaupa võlgu ei saa? Osa töötasu saadi avansina, avansiks. Viiekuune laps saab rinda 'teda imetatakse'. Mida ma selle eest saan? Kes teab, millal ta viimati iva suhu sai. Ta pole tilka viina suhu saanud. Väeosa sai täiendust. Põgenik sai kuuli, tuld, tina 'teda tulistati'. Sai kuuli keresse, kõhtu. Emalt on ta saanud 'pärinud' tumedad juuksed, isalt sinised silmad. Nüüd saite endale nõiamoori kraesse. b. (abstraktsemates seostes). Tööd, ametit saama. Sai loa, käsu, korralduse koju minna. Märt sai puhkust, naisest lahutuse. Poiss sai koolist hea tunnistuse. Joonistuse eest sain viie 'hinde 5'. Suusahüppaja sai kõigilt kohtunikelt ainult 16 punkti. Praeguse nime sai tänav alles hiljuti. Rein sai koosolekul esimesena sõna. Tema käest ei ole ma eal paha sõna saanud 'ei ole ta mulle pahasti ütelnud'. Sain sõna 'teate', et vajate mu abi. Prantsuse keele algteadmised sai ta kodus. Ta on vähe haridust saanud. Kas võib asjast veel kindlamat tunnistust saada? Sai õiguse toimida oma äranägemist mööda. Poeg tahtis talupidamises ohje enda kätte saada. Kust võiks selle kohta infot saada? Sain võimaluse uuesti katsetada. Sain oma teo andeks. Sain esmaabi, mudaravi. Sai lastelt tuge, abi. Täna võime saada tormi. Nendega saab alati nalja. Peeter on õpetust saanud, ei kiusa enam tüdrukuid. Kui aega saan, räägin pikemalt. Ei saanud aega külla tulla. Tulen, kui toimetustest mahti saan. Ei saanud ta kuskil asu, rahu ööl ega päeval. Tahan natukesekski nende eest, nendest rahu saada. Kes meist on elult hõlpu saanud? Selle teeme siis, kui muust tööst hõlpu saame. Siit sai alguse Pedja jõgi. Tüli sai alguse arusaamatusest. | piltl. Sai oma uhkusele valusa hoobi. Temata saaks meeskond kabelimatsu. Mehed saavad õppustel kõva mahvi. Kosilane sai hundipassi. c. (karistuse, hrl. löömise, peksmise kohta). Aga sa saad, kui isa koju tuleb! Mul on kaigas, kes ligi tuleb, see saab! Poiss sai kõvasti, aga sai ka asja eest. Sa saad mu käest ükskord nii, et ei tea, kui vana oled! Ants sai eilegi valetamise eest. Selle eest saab ta mu oma rusikaga. Sai nuudiga selga, rihmaga tagumiku peale. Saime isa käest pükste alla ja peale. Vanasti saadud koolmeistrilt joonlauaga näppude peale, näppude pihta. Sõnakuulmatuse eest võis saada vitsa, vitsu, malka, rihma 'peksukaristust'. Sai teiselt hoobi, kopsu, laksu, matsu, müksu, obaduse, põntsu, võmaka 'löögi'. Aga ta sai kõva koosa, nahatäie! Noormees sai neiult kõrvakiilu, vastu kõrvu. Paras, nüüd said ka sina oma jao, karistuse! Hobused said piitsa ja tõld läks liikvele. Varas sai poolteist aastat (vangistust). Rahurikkuja oli saanud trahvi, kolm päeva (aresti). Vangirauad saate mõlemad! d. (parastusena, kahjurõõmu avaldusena). Ahah, said nüüd! Kas said, va kiitleja! Said nüüd, hoopis minul oli õigus! e. (objekti mainimata). Kui ilusasti küsite, saate kindlasti. Küll saad, kui küsid. Ära nuru, sa oled juba küllalt saanud. Kui palju sul on veel saada? 'sulle võlgnetakse'. Mees oli kaunikesti saanud 'joobnud', sellepärast noriski tüli. Kutt hooples, et on saanud igalt tüdrukult, kellelt on tahtnud (sugulises vahekorras olemise kohta). f. saada saadaval. Maja on nüüd odavalt saada. Seda raamatut ei ole enam ühes(t)ki poes(t) saada. Naaberkihelkonnas olevat koolmeistrikoht saada. See ei ole enam saada tüdruk, tal on juba peigmees. Mõlemad olid noored saada 'vallalised' inimesed.
2. kellelegi, millelegi tunda, kogeda, omandada tulema. a. (haiguste, vigastuste vm. seisundi v. mõjustustega seoses). Ega sa kukkudes häda, haiget saanud? Puhus haiget saanud sõrmele. Terariistaga võib kergesti viga saada. Haige sai palaviku, tugeva köhahoo. Sai külmetusest kopsupõletiku. Sai nutukrambid, vihastamisest peaaegu rabanduse. Terve öö ei saanud ta und. Joostes saab sooja. Olen külma saanud, kurk valutab. Külma saanud kartulid ei kõlba enam toiduks. Leivad olid ahjus pisut liiga saanud. Tal oli pruun, päikest saanud nägu. b. (juurde) võtma, omandama (3. täh.) Seistes saab melon õige maitse ja lõhna. Höövli all saab laud vajaliku paksuse, kuju. Küpsetis on ahjus isuäratava näo, välimuse saanud. Lugu sai loomuliku seletuse. Ajapikku on sõna saanud uue tähenduse. Oras on saanud tubli kasvuhoo. c. ‹aistimisverbide da-infinitiiviga› (millegi kogemise kohta). Kas minu silmad seda enam näha saavad? Saime kuulda häid uudiseid. Sain temalt kuulda, et kõik on hästi läinud. Selle eest saad malka maitsta 'peksukaristust'. Olen ka head elu maitsta saanud. Ta on küllalt muret tunda saanud. Ülekohut tunda saanud inimene. Elu ja unistuste erinevust sai ta varsti omal nahal tunda. Tahan täit tõde teada saada. Sain sellest sõbranna kaudu teada. d. ‹da-infinitiiviga› rõhutab tegevuse kestust v. paratamatust. Emad said poegade pärast nutta, muretseda, silmavett valada. Saime hulga aega oodata, enne kui teised tulid. Vanamees sai sasitud võrke mitu päeva harutada. Selle kallal saame mitu päeva tööd teha, vaeva näha. Eks saab näha, mis sest loost tuleb! *.. igatahes ta haiged jalad said käia pika edasi-tagasi tee. L. Promet. e. ‹hrl. da-infinitiiviga› teat. kohtlemise, hinnangu, menetluse vms. alla langema. Linn sai sõja ajal raskesti kannatada, rängalt purustada. Sõdur oli jalast haavata saanud. Selg sai kukkumisel, kukkumisest põrutada. Olime teel külmetada saanud. Sai koera käest pureda. Sain mesilaselt nõelata. Laps sai kassilt küünistada. Kukkusin nõgesepõõsasse ja sain kõrvetada. Poiss sai emalt kiita. Keegi ei taha laita saada. Kes tahaks peksa, pekstud saada! Vaata ette, et sa petta ei saaks! Alati oled sa kõigilt petta saanud. Põrkasin tagasi, nagu oleksin lüüa saanud. Vaenlase väed said kõvasti lüüa. Laps sai ema käest riielda, vallatuste eest tõrelda. Aga ma sain õpetajalt võtta! 'noomida'. Sain temalt sõimata, kui vastu vaielda püüdsin. Selle eest saate isa käest sugeda, kolkida, nahutada, tuuseldada 'kehalist karistust'. Tõnu sai õelt tutistada. Lüpsta, nühkida 'petta' saama. *.. leiva saamiseks tuleb [järjekorras] rüselda, trügida, pigistada ja pigistatud saada. L. Kibuvits. *Sest [mõõgavõitluses] lõpuni minna tähendas tappa või saada tapetud. J. Kross. | piltl. Seekord sai meie naiskond lüüa 'kaotas'. Meie meeskond sai selles mängus haledasti sugeda 'kaotas'.
3. omaks tulema enese tegevuse läbi. a. hankima, muretsema (3. täh.), soetama. Nendest kaevandustest saadakse põlevkivi. Tuld saadi vanasti tuleraua ja tulekivi abil. Sai oma elatise kauplemisest. Ta on elu jooksul palju sõpru saanud. Kust saaks nüüd abilisi? Riks on endale hea, rikka naise saanud. *Saan riided selga, saapad jalga – eks siis või jälle maa peal ringi vaatama hakata... V. Saar. | (järglaste kohta). Jaan ja Juuli said juba teise lapse. Teenijatüdruk saanud perepojalt lapse. Selle poja on ta oma teise mehega saanud. b. (jahi-, põllu- jm. saagi kohta). Ants sai täna paisu juurest kolmekilose havi. Jahilised olid saanud põdra ja kaks metssiga. Kass on saanud öö jooksul mitu hiirt. Talvel saime lõksuga viis tuhkrut. Heina saadi tänavu kolm kuhja. Kartulit saime mullu tublisti. Kaera saame sel aastal rohkem kui otra. Piima saab napilt, lehm hakkab kinni jääma. Vaenlastelt saadi lahingus mitu suurtükki ja kuulipildujaid. c. (arvutamise, järeldamise vms. tulemuse kohta). Kui korrutame kahe kolmega, saame kuus. Kui palju saad, kui liidad kümnele viis? Jagamisel saadud arvust lahutage 7. Uuringutel, katsetega saadi ootamatuid tulemusi. d. saavutama. Sportlane sai kõrgushüppes isiklikuks rekordiks 2.05. Sain mälumängus 20 punkti. Meie võistkond sai esikoha. Mida sa heaga ei saa, seda ära pahaga püüa. Vend ei saanud alati oma tahtmist. Teo motiividest ei saadudki täit selgust. Ära lase oma kätel voli saada! Viha sai tema üle, temast võimust. Ta sai nende üle võidu. Rahune, katsu endast võitu saada! Saime hirmust, uudishimust, häbitundest võitu. Nüüd hakati loost selgemat pilti saama. Ta ei tohi millestki enneaegu aimu saada. Ülekaalu said uued tavad.
4. väljendab tegevust, millega õnnestub objekt panna, siirda, suunata, viia mingisse kohta, olukorda, seisundisse v. tegevusse. a. (kohta). Raske ankur saadi siiski paati. Saime venna viimaks tuppa. Lõpuks sai ta hobuse aiste vahele. Surumises sai tõstja sirgetele kätele 222,5 kg. Sain keti koera kaela ümber. Vaevaga sai ta kuue seljast, kingad jalast. Mai ei saanud toitu suust alla. Ta sai joogist alla ainult suutäie. Kas saad lambi lakke (tagasi)? Mis mees see on, kes naela seina sisse ei saa! Sügiseks saame majale katuse peale. Saime viljad maha, nüüd võib veidi puhata. Saab vastuse vaevaliselt üle huulte. Ta maigutab ega saa häält kurgust. Alles pooleldi möödas, sai suust tere. Sain talle aru pähe. Pole ammu kätt saepea külge saanud 'saaginud'. Tüdruk ei saanud pilku, silmi peeglilt, maast. Lohutamatu ema ei saanud silmi peost 'nuttis'. *Nõnda tuli uus põhjus uute kambrite ehitamiseks: et saaks sead ukse eest tänavasse ja et saaks lauad toaukse piitade küljest. A. H. Tammsaare. b. (seisundisse, olekusse, asendisse). Uppunu saadi jälle hinge. Sai enda kähku jalule. Küllap mehed saadakse nõusse. Lapsi ei saadud nii kaugele, et nad oleksid üksi läinud. Selle asja saame hõlpsasti joonde, jutti, ühele poole. Sain teised enese poole 'oma nõusse', Antsu vastu. Nüri kirvega ei saanud puud kuidagi lõhki. Heina saame õhtuks maha 'niidetud'. Ei saanud pilli häälde. Ähvardustega olid nad ta keelepaelad valla saanud. Sain poisi magamast üles. Suure tööga oli ta oma maja üles saanud. Läks aega, kuni sarikad püsti saadi. Sepp sai raua kuumaks. Suurt ahju ei saa kergesti soojaks. Meest saime kõik oma suu magusaks. Sain kingad porist puhtaks. Räägid siis, kui oled suu söögist tühjaks saanud. Sain oma une segamatult täis. Sellel karjamaal ei saa loomad kõhtu täis. Haigus sai mehe pikali. | piltl. Ta on kamba oma käpa alla, meelevalda saanud. Mehi ei saadud mundri alla 'sõjaväkke'. Ta on nad küüsi, pihku, võrku 'meelevalda' saanud. Tehti kõik, et mehi ühe mütsi alla, ühele nõule saada. Naised on Mari oma hambusse 'kõne alla' saanud. c. (tegevusse, teole). Pingutasime, et rasket paati liikuma saada. Poiss ei saanud mootorratast käima. Tüdruk ei saanud nuttu pidama. Lapsed saadi õhtul varakult magama. Tehast ei saadudki sel aastal käiku. Lõpuks saadi mehed minekule. Kõva sõnaga saadi ka loodrid tööle. *.. nõudis ikka tööd ja ränkamist, enne kui sai puud taeva poole tõusma [= korralikult kasvama]. H. Sergo.
5. muutuma, kujunema, arenema. a. uut omadust v. tunnust omandama, mingisuguseks muutuma. Ära saa pahaseks! Sain tigedaks, kurjaks, vihaseks, ägedaks. Meel sai haigeks, haledaks, kurvaks, heaks, rõõmsaks. Hing sai hellaks, liigutatuks. Ämber on tühjaks saanud. Näidend saab varsti lavaküpseks. Märkamatult on lapsed suureks saanud. Iga poiss tahab tugevaks saada. Kõik on muutunud, teiseks saanud. Ta oskas igal pool omaseks, koduseks saada. Tõde saab ükskord avalikuks. See viga sai talle saatuslikuks. Kes ei tahaks tuntuks, kuulsaks, rikkaks saada! Poeg oli joodikuks saamas. Vihm tuleb, saate märjaks! Pluus on mustaks, tõrvaga, tahmaga saanud. Rohijal saavad käed ikka mullaseks, mullaga. Küll särk saab pesus jälle puhtaks. Tuli tublisti kütta, enne kui ahi soojaks sai. Päikesest sai tuba rõõmsaks ja säravaks. Küll sa saad jälle terveks! Paljast õhust ei saa keegi söönuks. Käisin armsaks saanud paikades. Vähemalt ühes asjas olen targemaks saanud. Järk-järgult said lapsed julgemaks ja hakkasid üksteisega mängima. Kas tervis hakkab juba paremaks saama? See lugu sai kõigile selgeks, teatavaks, tuntuks, tuttavaks. Tahaksin temaga tuttavaks saada. Ta rahutus sai teistelegi märgatavaks. Sumina seast sai üks hääl selgesti kuuldavaks. Elu on teiseks, teistsuguseks saanud. Poiss sai viieaastaseks, viieseks, viis aastat vanaks. *Valitseja sai neist sõnadest otse liigutatud.. M. Metsanurk. b. uut seisundit, olekut v. funktsiooni omandama; kellekski v. millekski kujunema, selleks arenema. Kelleks sa tahad saada? Tahan saada näitlejaks, õpetajaks. Ta on oma ala meistriks saanud. Tüdruk on saanud tubliks ujujaks. Poiss on juba noorukiks saanud. Paljud said selle õpetuse pooldajaks. Noor õpetaja sai kooli direktoriks. Viimased saavad vahel esimesteks. Orb sai oma tädi kasvandikuks. Sain temaga sõbraks, sugulaseks. Jüri võttis naise ja sai aasta pärast isaks. Mari on varsti emaks saamas 'sünnitab lapse'. Laps mängis, et on linnuks saanud. Rahu Lähis-Idas on saanud rahvusvaheliseks küsimuseks. Kohtla-Järve sai 1946. a. linnaks. Ülikooli õppekeeleks sai eesti keel. Luuletus on saanud rahvalauluks. Sai tavaks, kombeks suuri töid ühiselt teha. Luuleharrastus on moeks saanud. Iga mõte ei saa teoks. Rahvatarkus on jälle kord tõeks saanud. Selline au ei saa mu osaks iga päev. Tänu asemel sai nende osaks sõimuvaling. Maja oli tulekahjus tuhaks saanud. Kunagi peab igaüks mullaks, põrmuks saama. Nii võid teiste naeruks, naerualuseks saada. See poeg sai vanemate(le) kirstunaelaks. Armastus võib saada vihkamiseks.
6. ‹hrl. 3. pöördes› (välja) tulema (hrl. mis, kes, missugune, kui palju vms.). a. (millegi v. kellegi tekkimise, sündimise, ilmsikstulemise v. saabumise kohta). Kogusin materjali, kuni sai artikkel. Otsustati, et saagu matk ja matk sai. Kevadel võib õue all päris järv saada. Kas homme saab ilus ilm? Sai talv ja lumi tuli maha. Temast oleks võinud kunstnik saada. Küll sinustki saab mees. Kaarlist on saanud hea traktorist. Katist ja Matist sai paar. Sellest kutsikast saab kuri koer. Sälust saab varsti sõiduhobune. Kahtlane, kas minust täna sinna minejat saab. Pole viga, sinust saab pikapeale asja. Soost saab põllumaa. Neist palkidest saab saun. Puuvillast saab riie. Ei saa sellest muud kui haamrivars. Mis tast saada muud kui tulehakatust. Nädalatest said kuud. Talvest sai kevad, kevadest suvi. Õhtust on juba saanud öö, hämarusest pimedus. Sellest näitusest sai kunstielu nael. Kas sellest pillilogust enam asja saab? Armastusloost nende vahel ei saanud midagi. *Saed vihisevad. Saavad talad, / seinapalgid, paarid, katus.. H. Visnapuu. *Võttis vitsakimbu, vehkis ümber pea ja hüüdis: „Saagu siia suur linn ja hulk inimesi linna!” J. Kunder. || ‹seoses mis-küsimusega v. -kõrvallausega› juhtuma, tulema. Mis niimoodi saab? Mis saab siis, kui meid koos nähakse? Mis siis minust saab? Ja mis sellest põgenikust sai? Mis nende puudega edasi saab? – Ei saa nendega muud kui pannakse pliidi alla. *Mis „Pääsukesest” [= laevast] saab, seda ei teadnud Martingi, sest Uudepere Anna tuleb ka ise kaasa.. H. Sergo. b. (seoses omadusega). Öö sai tuulevaikne. Remont sai korralik, hea. Pesu saab keetes puhas. On lõng ilus, saab ka kangas ilus. Maja on saanud hästi ruumikas. Retsensioon sai julgustav. Sall sai soe ja kaelale pehme. Rukis sai mullusest kehvem. Laste rõõm sai suurem, kui arvata oskasime. Lapse kleit saagu pigem lühike kui pikk. Eeskava saavat huvitav, lõbus. Romaani teine osa saab esimesest lühem, ainult 250 lehekülge. Tütar saab ema nägu 'ema moodi (näoga)'. Jumestasin hoolikalt, et saaksin võimalikult kena. Õlu on saanud samasugune kui möödunud jõuluks. Jõuluvanata saaks laste kingirõõm poolik. *„Ükskõik, saagu või sitem, aga siit lähme ära,” toonitas poiss. A. H. Tammsaare. c. kõnek (seoses seisundiga:) hakkama. Tal oli kõndides üsna soe saanud. Joo klaas vett, kohe saab sul parem! Tüdrukul sai kiitusest hea meel. *Tundide kaupa võib ta .. istuda ilma sõna lausumata, nii et emal mõnikord tema pärast õudne hakkab, temast kahju saab.. A. H. Tammsaare. d. (seoses teat. hulga, määraga). Külalisi sai tosin. Iga sööja kohta saab kaks muna. Nii sai meid ühtekokku palju. Meie ümbruskonnas saab järvi ligemale poolsada. Koolimajja saab siit napilt kilomeeter, ei saa kilomeetritki. Otse astudes saab meilt naabritele paarsada meetrit. Nüüd sai minu mõõt ka täis 'kannatus lõppes otsa'. e. (seoses ajamääraga). Naabertaluni sai veerand tundi tiidsat astumist. Pühapäeval sai nädal, kui teda viimati nägin. Saab juba oma kümme aastat kooli lõpetamisest. See kõik polnud kuigi ammu, sinna saab aastat kaks või kolm. Kevadel saab meie abiellumisest juba neli aastat. || (kellaajaga seoses). Kell saab üks, hakkab üks saama. Kell saab viie minuti pärast seitse. Kell sai kaheksa, siis üheksa, aga ema polnud ikka veel koju tulnud. f. (seoses kuuluvusega). Väiksem karp saab märkide jaoks, märkidele. See pluus saab kostüümi juurde. Talle sai üks kook, mulle teine. Poistele said välivoodid. Anule sai omaette tuba. Saaks see töö mulle!
7. jõudma (2. täh.); pääsema (3. täh.). a. (kohta v. kohast). Saa siis ilusasti koju! Kes koju sai, see kohe puhkama heitis. Varsti saime kohale, pärale. Mees sai lehmaga varakult laadale. Sina pole siit ka veel kaugemale saanud? Saame metsast läbi, kohe ongi Pirgu. Mine, aga vaata, et sa ruttu tagasi saad. Sina ka üle hulga aja linna saanud! Kuidas sa nii äkki siia said? Ma pole ammu kodukanti saanud 'seal käinud'. Kust need lilled on siia vaasi saanud? Nii kui pea padjale sain, jäin kohe magama. Ei mina tea, kuhu su raamat on saanud 'jäänud'. Laev sai sadamasse, mehed maale. Homme saame kohe aega viitmata põllule. Ei saanud paigast, kohalt, edasi ega tagasi. Läks tükike aega, enne kui buss paigalt sai. Katsusin, et kiusajatest eemale sain. Majja sai kahe ukse kaudu. Vanaema sai harva kodunt välja, tütrele külla. Linna oleks saanud jalgsigi. Siga teeb pahandust, kui kartulisse saab. Ma ei saanud hobuse selga muidu kui kivi pealt. Eidekene ei saanud aknalt, nii huvitav oli välja vaadata. Kui saad üle koera, siis saad üle saba ka. *Aga kuhu ta siis nii pimedas tahtis saada? A. Saal. | piltl. Nende partei mehed on pukki saanud. Kust selline jutt inimeste suhu sai? Kas saad ükskord maast lahti? 'magamast üles'. b. (olukorda, seisundisse, asendisse). Jüri ja Mari said paari. Haige sai ise istukile, püsti. Jookse, et saaksid pakku, peitu! Aegamööda said päevad õhtusse. Talv hakkab jõusse saama. Kõrbes võib ilma veeta hukka saada. Sai sõjas, tulevahetusel, autoavariis surma. Koer sai lapsele õigel ajal appi. Asi saab varsti kombesse, joonde. Kuidas ma sinuga tasa saan, kui sa oma töö eest raha ei võta? Hein sai tänavu kuivana kuhja. Toit saab varsti valmis. Nende maja on nüüd valmis, sarikate alla, katuse alla saanud. Ploomid saavad hiljem valmis kui murelid. Kui aasta täis saab, lähen mujale tööle. Aeg sai täis ja noorik tõi lapse ilmale. Isa sai just äsja 70 täis. Müüja lisas marju, kuni kilo sai täis. Kõigest saab viimaks himu, isu, tahtmine täis. Mul sai sellest küll(alt), villand. Varsti saab kuu täis 'tuleb täiskuu aeg'. Su soovid saavad täide. Asjaga tuleks kiiremini ühele poole saada. Tuleme, kui tööd koomale saavad. Täna saame varakult õhtule. Tema päevad saavad varsti õhtusse 'lõpevad'. Mari sai noorelt sepale mehele. Ta olevat saanud uue töö peale. Nad said sõidu asjus autojuhiga kaubale, kokkuleppele. Lõpuks saadi üksmeelele, ühele meelele. Nad on üsna jõukale järjele saanud. Kui lapsed juba järjele saanud, läheb vanematel kergemaks. Saime viimaks jutu peale, jutuotsale, jutujärjele, jutusoonele. Selles asjas saime selgusele. Laev sai jälle auru alla ja sõideti edasi. Viljasalv on poole peale saanud. | piltl. Tütar olevat linnas leiva otsa, külla otsa saanud. c. (kellegagi v. millegagi ühendusse, seosesse, kokkupuutesse). Järjekord sai minu kätte, minuni. Kõik koolid said ministeeriumi alla. Uudismaa sai kaera alla. Sai varastele, kaklejatele jaole. Sain teie saladuse jälile. Ta oli saanud (hingekarjaseks) suure koguduse peale. Hiired on leiva kallale saanud. Kui see mees toidu kallale saab, teeb puhta töö 'sööb kõik ära'. Sina oma lauluga ööbiku ligi ei saa 'võrreldav ei ole'. d. (tegevusse, teole:) pääsema. Buss sai lõpuks liikuma. Kulus aega, enne kui mehed astuma, liikvele said. Oli juba hilja, kui magama saime. Kui tema kõnelema saab, ei ole jutul lõppu. Jooksu pealt ei saa kohe pidama. Tüdruk oli saanud sakste juurde teenima. Ei saa siit kuidagi põgenema. Oleks hea, kui me varsti minema saaksime, sest kodus oodatakse. Selle ettekäändega saimegi sealt tulema. Jüri katsus, kuidas kähku äestama sai. Kui lapsel õpitud ei ole, siis jalutama ei saa. Vesi sai viimaks jooksma ja loik tühjenes. Lind sai natukese aja pärast jälle lendu. || kõnek (tegevusse käskides, sundides:) hakkama; kasima (2. täh.) Tehke silmapilk, et minema saate! Kas sa kuriloom saad minema! Kas saate juba ükskord astuma! Tee, et kähku turule saad! Kas saad juba ahju otsast alla! *„Kas saate õue! Või ma võtan rihma!” kisendas Helvi laste peale. L. Promet. e. ajaliselt midagi jõudma. Sain ukse sissetungija ees kinni tõmmata. Sai kontrolltöö enne teisi lõpetatud. Sain kartulid kooritud, kirja kirjutatud. Sain just puhkama heita, kui telefon helises. Kui ta sai istet võtnud, koguneti tema ümber. Kui kõik said söönud, asuti minekule. Sai eit lugema hakata, kostis taadi poolt norin. *Sai karu saba tükk aega järves olnud, käskis rebane katsuda, kas saak otsas. A. Jakobson.
8. väljendab tegevuse võimalikkust ja subjekti võimelisust v. võimalust selleks. a. võimeline olema, suutma, võima. Kas sa ikka saad ise käia? Ma ei saanud mõtelda. Ma ei saa seda uskuda. Ei saanud enam pisaraid tagasi hoida. Kui jooma kukub, siis ei saa enam pidama. Prooviti, kes saab kauem vee all olla. Ta ei saanud teistega kaasa rõõmutseda. Kas te ei saa siis omavahel kuidagi leppida? Ta ei saa teisiti toimida. Või temagi saab sinna, selle vastu siin midagi parata. Ta ei saanud olla kirjutamata. Ma ei saanud muidu, teisiti, kui pidin kaasa minema. Ära aita, ma saan isegi, üksigi. Sirutas käe välja nii pikalt kui sai. Üksi sa kahe vastu ei saa. Jooksmises ei saanud keegi Jaani vastu. Surma vastu ei saa. Ei saa sina ka ennast peetud, ikka pead midagi vastu nähvama! Saad sa oma haige käega veel midagi tehtud? Poiss ei saanud tüdrukule kuidagi öeldud, et armastab teda. *Ikka jälle tuleb see taltsutamatu viha, ja mina ei saa selle vastu! A. Kitzberg. b. võimalust omama. Ta ei saa sinna minna. Tegime kraavile tammi, et vesi ei saaks joosta. Kas saad mulle natuke laenata? Ta on saanud segamatult töötada. Kas sa saad pühadeks maale sõita? Ta sai jälle omas kodus elada. Nad said magada ainult mõne tunni ööpäevas. Kella viieks saan ma küll tulla. Läheks jaanitulele, seal saaks oma nurga rahvast näha. Oma käigust saime teistele rääkida alles õhtul. Istuti, kuhu keegi sai. Ööbis, kus sai. Hoidsime kinni, kust saime. c. ‹hrl. sg. 3. pöördes› võimalik olema, võima. Sirgel teel saab sõita suure kiirusega. Lahkarvamusi saaks ehk klaarida ka riiuta. Kuidas saab sõpra reeta? Too midagi, millest saab süüa teha. Selle rahaga saanuks ehitada mitu maja. Kas saab üldse tõsta sellist süüdistust? Tema juttu ei saa võtta puhta kullana. Seda tegu ei saanud ema eest varjata. Ei saa salata, et pakkumine tundub ahvatlev. Kui õigust rääkida ei saa, tuleb valetada. Osavõtjaid sai ühe käe sõrmedel üles lugeda. Ei saa öelda, et nende suhted oleksid sõbralikud. Tema käitumist ei saa kiiduväärseks pidada. Teda ei saa kenaks nimetada. Nii ei saa enam edasi elada. Temaga saab rääkida kõigest. Koolis tuleb käia, ilma koolita ei saa. Ei saa muidu, kui pean seal ise ära käima. Kui suvilat pole, saab ilma selletagi. Sellise asjaga ei saa naljatada. *Ei saa nii, saab teisiti. Aga saama peab! G. Ernesaks. d. tohtima, võima. Sellest ma ei saa sulle rääkida. Räägi ikka, kui vähegi saad! Ma ei saa kojuminekuga, kohtumisele, lõunalauda hilineda. Saan sulle ainult mõne vihje anda. Ma ei saa ju sinu eest alla kirjutada.
9. ‹hrl. sg. 3. pöördes› piisama, aitama, jätkuma. Saab tänasest, homme teeme edasi! Kas talle ühest naisest ei saa? Saab ainsast sõnast, et tüli jälle puhkeks. Kassile saab hiirtest, jätku linnupesad rahule. Saab juba jutust, asume tegudele! Vihmast hakkab juba saama, nüüd võiks jälle kuiva pidada. Kas saab sellest või valan lisa? Rahast saab veel umbes nädalaks. Mõnele saab vähesest. Sellest kogusest saab talle küllalt. Vihtlesin, et küll sai. Võiks veelgi näiteid tuua, kuid saagu sellest. Raamatuid saab tal riiulile, lauale ja põrandalegi. Tööd on palju, saab kõigile ja mitmeks päevaks. Siit saab endal süüa ja teistele müüa. Saiadest sai lastel terve õhtu maiustada. Seda nalja sai mitmeks ajaks naerda. Nii rasket kotti saab endalgi tirida, mis siis laps sellega teeks! Kelder on hoidiseid täis, saab perenaisel talv läbi võtta. Saiast sai ainult paar korda ampsata. Temast, teda sai ka igale poole. *Ma riidlesin Oskari läbi, et sai. A. Tigane.
10. ‹pöördelised vormid ma-infinitiiviga› esineb tulevikku väljendavates liitvormides. Meie elu saab olema raske. Uuel aastal saavad töönormid suuremad olema, suurenema. Ma kardan, et jalg ei saa nii pea paranema. Ema saaks seda kuuldes pahandama. Saame talle alati tänumeeli mõtlema. Saagu need sütitavad laulud ikka kõlama! Aega saavat tal oma töö jaoks küllalt jääma. *Teie mind ei tundnud ega tunne ega saagi tundma. V. Panso. || (sajatades). Saagu ta kondid soos mädanema! Ärgu saagu su silmavesi lõppema! Saagu su lehmad verd lüpsma!
11. kõnek esineb sisult 1. isikut (v. impersonaali) esindavates passiivilausetes. a. ‹tulevikus›. Kõik saab tehtud 'tehakse' nii, nagu sina soovisid. Kohe homme saavad asjad selgeks räägitud. Saab tuldud 'tulen, tuleme', nagu kokku lepitud. Kooliga on mul lõpp, saab hoopis tööle mindud. b. ‹olevikus›. Tööd saab murtud 'murran, murrame, murtakse' iga päev. *.. ise saab päeviti roogitud uulitsat.. L. Kibuvits. *„Napsi võtad?” Einar muigas: „Noh, vahel saab ka väikselt tehtud”. H. Angervaks. c. ‹lihtminevikus›. Mäletan, et koolis sai käidud 'käisin, käisime' mardipäevast jüripäevani. Terve kilomeeter sai ilmaaegu maha käidud. Lapsepõlves sai kuulatud vanaema lugusid. Külas sai kõvasti söödud ja joodud. Suvel sai aidatud rohimistöödel. Nooremast peast sai tublisti tööd tehtud, ehal käidud, vempe visatud. Sai kätte võetud ja suitsutegemine maha jäetud. Sai poegi koju oodatud, aga ei tulnud neid ühti. Mõnikord sai ööd läbi tantsu vihtuda. Noormehena sai kõvasti tööd teha, tüdrukuid passida. *Jõnn: Oled sa kohaotsimise peal väljas? Mann: Jah, sellepärast sai tuldud. J. Smuul. *.. vahel sai võtta päris looma moodi, küll õlut, küll viina.. R. Vellend. d. ‹täisminevikus›. Õlut on saanud ikka teha, küll endale, küll teistele. *„Sa oskad siis ehitustööd?” päris Kusta. „Saanud kõike tehtud,” vastas Vello. E. J. Voitk. *.. kuida need kahjud iseenesest oleksid saanud sündima ja tulema. O. W. Masing.
12. esineb püsiühendites, mis väljendavad:. a. ‹ka eitavalt› kinnitust, möönmist. Saagu mis saab, mina lähen. Saagu mis saab või tulgu mis tuleb, seda poissi ma ei jäta. Räägin kõik ära, saagu (siis), mis saab. Saagu muud, mis saab, aga uus auto tuleb muretseda. Pean lubaduse täitma, saagu mis tahes. Pole aega jännata, saagu tast, mis saab. Õiget hobust ei saa sellest varsanirust saamagi. Mehele ta ei saanud saamaski. Ta pole targemaks saanud ega saa saamagi. *„Laevale teie selle ilmaga koguni ei saa”. – „Saagu või saamata, see on jumala tahtmine..” ütlesid mehed.. Suve Jaan. b. ebamäärast lubadust. Too mulle ka poest leiba! – Küll(ap) saab. Üks „säh” on parem kui kaks „küll saab!”. || kõnek tagasihoidlik vastus millegi pakkumisele. Tule võta istet! – Küll saab. *„Sööge, võtke ette ja maitske veini!” – „Aitäh, küll saab, väga maitsev..” V. Gross.

saavutamatu ‹1› ‹adj›
selline, mida (v. keda) pole võimalik saavutada, kättesaamatu. Eesmärk tundus olevat saavutamatu. Saavutamatu unistus, õnn. *Jaani arvates oli ta [= naine] uhke, kõrk ja saavutamatu. F. Selg.

seisma ‹seista, seisan 44›

1. (inimeste ja loomade kohta:) hrl. jalgadega millelegi toetudes püstiasendis olema. Seisab kivil, pingil, mingil alusel. Poiss seisab kiigelaual, vankris, koorma otsas püsti. Keegi seisab keset õue, ukse taga, väravas, väraval. Seisis laua taga, tahvli juures, kõnepuldis. Seisab sirgelt, liikumatult, kühmus, vabalt. Laps seisis, jalad harkis ja kõht punnis. Rivis seisvad sõdurid. Kikivarvul, ühe jala peal ei seisa kuigi kaua. Mõned istusid, mõned seisid. Mis te seisate, istuge ometi! Suurest väsimusest seisin vaevu jalul. Pakub külalisele istet, ise jääb seisma. Õpetaja käsutas klassi püsti seisma. Fotograaf seab lapsed kolme ritta seisma. Mati seisis 'jäi, asus seisma' maaliva kunstniku kõrvale. Invaliid ajas end vaevaliselt karkudele seisma. Õpilased seisid ringis ümber õpetaja. Ta paremal käel seisab tütar, vasemal poeg. Seisa siin ja oota! Avanud ukse, seisan silm silma vastu kellegi tundmatuga. Kes seismast väsib, kükitagu. Kunstnik on kujutanud teda seisvas poosis. Eks katsu käte, pea peal seista! Loom seisis hüppevalmis. Koer küsis tagajalgadel seistes süüa. Mehed seisavad vastamisi nagu tigedad kuked. Seisab nagu nui nurgas, nagu post, nagu soolasammas. Poiss seisis nagu vaene patune. *„Võta hobune lahti!” käskis Vello. „Kaua loom rakkes seisab.” E. J. Voitk. | piltl. Praktiline inimene seisab kahe jalaga maa peal. Vanaisa seisis ühe jalaga, teise jalaga juba hauas. Ta ei taha vanematest sõltuda, vaid omal jalal seista. Haige tunneb, et seisab kodustel tee peal, risti teel ees 'on takistuseks'. Ei maksa uue poole seljaga seista 'olla uue vastu'. Tundis, et terve klass seisab tema poolel, tema selja taga. Kes selle varjunime taga seisab? Seisab elutee algul, teelahkmel, kuulsuse tipul, viiekümne lävel. Seaduse silmis seisame kõik ühe pulga peal. Seisame oma kogemuste najal. Seisab varguse pärast süüpingis, kohtu all. *Et valgus võidab, selles olime Erikuga surmkindlad, sest võitlus selle eest käis igal pool. Ja selle najal meiegi püsti seisime. H. Laipaik. || (pikemat aega teat. eesmärgil). Roolis, vahis, vahipostil seisma. Kirstu juures seisavad auvalves lahkunu töökaaslased. Seisti tundide viisi sabas, järjekorras. Vallatul poisil tuli pahatihti nurgas seista.
2. (millegi kohta:) jalgadele vm. toetudes püstiasendis olema. Kolme jalaga taburet ei seisa kindlalt. Vedur seisab ratastel. Jõulukuusk pandi metallist jalaga toanurka seisma. Tee ääres seisab kilomeetripost. Ehitusplatsil seisis kõrge tornkraana. Nisu seisis nagu müür. Kolm kõrvuti seisvat kastanit. Mäe otsas seisab tammesalu. Kahel pool teed seisid õitesse mattunud majad. Et lobudik püsti seisaks, pandi seintele toed alla. Põllul seisavad reas viljarõugud. Mesilastarud seisavad ridadena. Akna all seisab laud. Taburetil seisab veeämber. Pani raamatu riiulile teiste vahele seisma. Vikat seisab seina najal. Külma pärast seisid ihukarvad püsti. Vanamehel ei seisa enam kõnek peenis ei jäigastu. Tühi kott ei seisa püsti. *.. tema uhke pea seisis tugevatel õlgadel püsti, kui ta möödus Martat märkamata. E. Rängel. | piltl. Totalitaarne riik seisis savijalgadel. See asutus seisab püsti loterii ja hasartmängude varal. Asja lahendus seisab veel mõningate formaalsuste taga. Minevik seisis kogu aeg ta kõrval. Märkas, et kevad seisab juba ukse ees. See sündmus seisis tal üha silme ees. Surm seisis silma ees, suu ääres. *.. kuid et laeva valmis teha, pidi siin ka lell Tõnise rahavägi järel seisma. A. Hint.
3. (üldisemalt:) olema; asuma, asetsema. Noormehel seisis kübar uljalt kuklas. Uksel seisab mingi silt. Lõunaajaks peab toit laual seisma. Kontuse talu seisab maanteest üsna kaugel. Linn seisis mägede vahel orus. Surnuaed seisab mäerinnakul. Laevad seisavad sadamas, reidil. Must pilvesein seisis silmapiiril. Päike seisab seniidis, pooles lõunas. Meri olevat varem kõrgemal seisnud. Tal seisid pisarad silmas, kurgus. Otsaesisel seisab külm higi. *Meil oli suur kahekordne maja ja meie eneste tarvitada seisis tervelt kuus tuba. A. Jakobson. *Seisis lõpmatu vaikus üle maa ja taeva, suur ja hirmuäratav. J. Vahtra. | piltl. Kodused tööd seisavad ikka naise õlul, kaelas. Mul seisis paras vastus kohe keelel. Räägi siis, mis sul südame peal seisab! Meil seisab ees pikem matk. Olen mitu korda seisnud surmasuus. Kõrgel ametikohal seisnud isik. Nüüd seisame küll keerulise küsimuse ees. Kahekümneaastasel seisab elu alles ees. Purjelaevad seisid tollal oma hiilguse tipul. Kunst seisab ilu teenistuses. Kodukaunistamine seisab alles madalal järjel. Uudistesaates seisab esiplaanil poliitika. Teen kõik, mis minu võimuses seisab. Tundsin, et õigus seisab minu poolel. Koolmeister seisis suures lugupidamises, suure au sees. Ta ei seisa oma ülesannete kõrgusel. Ülemuste juures seisab ta heas kirjas. Kui vaja, tuleb poisilgi mehe eest seista. *Niisugune tõele väga lähedal seisev pilt saadi metsavahipoju jutustusest, kes oli lugu pealt näinud.. E. Krusten. || (harjumuspärases, teada olevas kohas). Aiatööriistad seisavad kuuris. Ma ei tea, kus teil väravavõti seisab. Sõnaraamatud seisid tal alati käepärast laual. Kus tal see raha seista võiks? || (mingis asendis v. seisundis). Rukis seisis juba hakkides. Puud-põõsad seisavad kevadel õieehtes, talvel raagus. Uks seisis öösel lukus. Aken seisis pärani lahti, veidi irvakil. Turbasoo seisab leekides. Maja seisis varemeis. Laev seisab ankrus, triivis. Vihad seisid saunaesikus valmis. See krunt pidavat müügil seisma. Kõrb on seisnud talus ainult sõiduhobusena. Karjamaa seisab kevaditi kaua vee all. Musta kuningas seisab aktiivselt. Etturid ei pääsenud liikuma, sest valge vankrid seisid nii hästi. Spasski seisab paremini Larseni vastu. Lapse silmad ei tahtnud väsimusest enam lahti seista. Silmad seisavad tal sageli pisarais, vees, vett täis. Ema süda seisab vaevas, mures. Meeleolu seisab elevil. | piltl. Pärast vanemate surma seisin ilmas nagu täiesti üksi. Töö seisab laokil, aga mehed purjutavad. Oma teadmiste poolest seisab ta meist palju kõrgemal. See juhtum seisku ainult meie endi teada. Tuleb uurida, kuidas asjad, lood seisavad. *Ta süda hakkas aimama, mis nende sõnade taga varjul seisis. A. Saal. || ka piltl (kellegagi v. millegagi mingis vahekorras). Sõjajalal, vaenujalal seisma. Seisab naabritega heal jalal. Igaüks püüab seista ülemusega heades suhetes. Meie perekonnad seisid elavas läbikäimises. Need asjad peavad omavahel mingisuguses ühenduses seisma. Seisan teie teenistuses, käsutuses. Talupojad seisid mõisniku rõhumise all. Vanemad seisid ägedalt poja väljavalitu vastu. Kuuldavasti seisvat ta naise päka all. Ada oli talle kunagi väga lähedal seisnud. Ta on seisnud loodusega silm silma vastu. Päranduse asjus seisis õde vennaga vastamisi. Luule seisab tegelikust elust eemal. || kirjas, kirja pandud, loetav olema. Loeb ette, mis paberil seisab. Kas nendes paberites siis midagi täpsemalt ei seisa? Lehes seisis rasvaste tähtedega trükitud kuulutus. Raamatus, õpikus seisab selle kohta ainult paar rida. Nõnda seisab piibliski. Visiitkaardil seisis: Meelis Mägi, fotograaf. Kirja lõpus seisab allkiri. Silmad ei seleta hämaruses, mis sildil seisab. Nimekirjas seisis 18 inimest. Nõnda seisab siin must valgel lugeda. *„Kas sa usud, et inimese saatus seisab tähtedes üleval?” küsis Johannes viimaks. B. Kangro.
4. mingis kohas v. seisundis püsima; vastu pidama, säilima. Põrmugi ei seisa kodus, muudkui hulgub ringi. Haige ärgu kõndigu ringi, vaid seisku voodis. Kiusliku perenaise juures ei seisa teenijad üle ühe kuu. Poiss mujal ei seisakski kui sadulas. Laps on ära hellitatud, mujal ei seisagi kui süles. Poiss on nagu elavhõbe, ei seisa pudeliski. Õppisin basseinis vee peal seisma. Et kübar peas seisaks, õmble pael külge. Nõel ei taha kuidagi seista külmast kangete sõrmede vahel. Tuba on kaua kütmata seisnud. Majal on uksed-aknad sisse löödud, aga seinad seisavad. Kaua see vana lobudik veel ülal seisab? Ega sinu suu naljalt kinni ei seisa (inimese kohta, kes ei oska vait olla). Tema suu seisab kindlalt lukus. Laps seisku vait, kui teised räägivad. Taat seisab ikka veel hinges, elus. Kanna hoolt, et seisaksid vormis. Tema käe all seisab majapidamine alati korras. Maja, korter on juba pikemat aega tühi seisnud. Saar seisis sajandeid asustamata. Imelik, et põrand nii puhas seisab. Ootan ja ootan, aga telefon seisab tumm. Terve suve on seisnud ilusad ilmad. Suvel seisavad õhtud kaua valged. Jää seisis tiigil kuni kevadeni. Pani kala külmkappi, et see värske seisaks. Märg suhkur ei seisa. Keeda moos läbi, siis seisab kauem. Kaua koeral vorst kaelas seisab. | piltl. Jaani käes raha ei seisnud. Poisil seisavad peas ainult autod. See sündmus seisab mul eluaeg meeles. Telefoninumbrid ei taha meeles seista. Teenib vaid nii palju, et hing sees seisab. Mõtted seisavad üha ootamatu kohtumise juures. Niikaua kui maailm seisab, jäävad ka vastuolud. Ülekohus ei seisa kotis. *Vanamees seisis nädal aega pilves, siis leppis.. A. Hint. *Maarahva, talupoege vaba maa, / jää vabaks sa! Jää seisma sa! H. Visnapuu.
5. ühel kohal olema; mitte liikuma v. tegutsema. Elav laps ei seisa paigal minutikski. Seisan tükk aega aru pidades paigal, enne kui uuesti minema hakkan. Paat, jääpank seisis tükk aega paigal. Jõevool on nii nõrk, et vesi seisab peaaegu paigal. Võõras jäi uksele seisma. Anni jäi ootamatusest tulbana seisma. Külamees tõmbas hobuse seisma. Seiske, mis te tormate! Malev seisab linnuse all laagris. Rinne seisis parajasti Väike-Emajõe joonel. Vaenlase edasitung pandi seisma. Rong seisis jaamas mitu tundi. Auto nõksatas seisma. Tormiga pannakse laevaliiklus seisma. Masin, mootor seisab. Kell oli seisma jäänud. Vabrik kord töötab, kord seisab. Oli raske majanduskriis: mitmed tehased ja ettevõtted jäid sootuks seisma. Töö jäeti seisma ainult pühapäevaks. Vihmaga põllutööd seisid. Talvel kaubavedu saarele seisab. Sõda pani majanduse arengu seisma. Otsitakse kiiresti uut õpetajat, kooli ei saa ju seisma jätta. Ajaleht 'ajalehe väljaandmine' pandi seisma. Perenaise käed ei seisa iial paigal. Teadja osanud verd seisma ja jooksma panna. Süda ähvardas seisma jääda. Haigel jäi hingamine seisma. Tuulgi jäi seisma 'vaikis, lakkas'. *Haav mädanes ja seda ei saadud kuidagi seisma panna. Joh. Tamm (tlk). | piltl. Mehe silmad jäid nagu naelutatult neiu peale seisma. Pika ootamisega jäi mõtegi peas seisma. Aeg, meie elu ei seisa paigal. | seis(a) (käsklusena, käsuna). Rühm, paigalsammu marss, seis! Seis! Käed üles! „Seisa!” kisendas keegi põgenejale järele. || (tegevuseta, liikumata, kasutamata oleku kohta). Aktiivsel inimesel on piin jõude seista. Lase mul ka midagi teha, mis ma muidu seisan! Müü auto ära, mis ta niisama seisab. Tuhandeid hektareid soostunud maad seisis kasutult. Raha seisab pangas mustade päevade jaoks. Riputas kleidi kuni järgmise peoni kappi seisma. Ladudesse seisma jäänud kaup. Käsikirjad jäävad toimetusse liiga kauaks seisma. Ei tea, kus see kiri nii kaua seisnud on? Kangas seisis poes terve suve, keegi ei ostnud. Liha pannakse marinaadi ja jäetakse ööpäevaks seisma. Valmis segatud tainas peab paar tundi seisma. Enne trepi ehitamist lastakse pinnasel seista ja vajuda. See konjak on kümme aastat seisnud 'laagerdunud'. Võttis pitsi kanget kadakamarjade peal seisnud viina. Hõbe läheb seistes tumedaks. Seisev vesi läheb haisema. Võil oli seisnud maitse. Seisnud ja läppunud õhk.
6. kellegi v. millegi eest hrl. rääkimisega kaitsvalt välja astuma v. vastutama. Ta ei oska, julge enese eest seista. Ta on sind kogu aeg nöökinud, ja sina seisad veel tema eest! Igaühe eest ma küll seisma ei hakka! Ema on alati valmis tütre eest seisma. Terve elu on ta eesti keele eest seisnud. Seisab kindlalt uuenduste, oma õiguste eest. Mis ma öelnud, selle eest tahan ka seista. Kes seisab selle eest, et see lugu tõsi on? *Sealt tullakse juba, ja kui teid siit leitakse, siis ei või ma millegi eest seista. A. Saal.
7. ‹inessiiviga› seisnema; olema. Ma ei taipa, milles asi seisab. Asi ei seisnud üksnes reisirahas, vaid palju enamas. Asi seisab selles, et.. Küsimus seisis ainult põhimõttes. Põhiline häda, viga seisab selles, et pole õiget peremeest. Milles seisab sinu töö? Arvas ekslikult, et õnn seisab rikkuses. Ma ei teagi, milles tema süü õigupoolest seisis. *.. mõnda aega ei hooligi Hans tööst, sest ega elu mõte ju rassimises ja orjamises seisa. H. Sepamaa (tlk).

sobimatu ‹1› ‹adj›

1. kuskile, millekski ebasobiv; kohatu (1. täh.), sündmatu. Jalgratas osutus kruusateel sobimatuks sõiduriistaks. Kasutas sobimatuid kääre. Vallandati kui ametikohale sobimatu. Ravimite säilitamiseks sobimatud tingimused. Tuli sobimatul ajal. Sobimatu oli naerda. Kardab midagi sobimatut öelda. Pean asjasse sekkumist sobimatuks.
2. mitte kokku sobiv, kokkusobimatu. Nende abielu osutus sobimatute inimeste liiduks. *.. [Jaani] ülesanne on vaadata, et vanarahval ei oleks liigseid muresid ega vanadusega sobimatut töökoormat. P. Viiding.
▷ Liitsõnad: kokkusobimatu.

sport ‹spordi 21› ‹s›
mängulist laadi võistluslik kehaline tegevus, sportimine. Harrastussport ja kutseliste, kutseline, professionaalne sport. Sport karastab keha ja vaimu. Meil on sport au sees. Ilma võistluseta pole sporti. Armastab sporti. Peab spordist lugu. Hakkas sporti harrastama, spordiga tegelema juba keskkoolipäevil. Poisid teevad sporti 'spordivad'. Spordis ei saanud Jaani vastu keegi. Tegeleb maadlusega, aga muust spordist ei tea tuhkagi. Miks küll suured mehed spordiga jahivad? Noormees jõudis suurde sporti 'tippsporti'. Vend tegi sporti küll: käis õhtuti jooksmas. Kaevas lausa mõnuga, spordi 'kehalise tegevuse' mõttes. || spordiala. Ragbi on meil vähetuntud sport. Kõige odavam sport olevat kabe. || piltl (hasartse tegevuse kohta). Harrastab paradokside pildumise sporti. *.. võrrandite koostamine oli teda alati vaimustanud. See oli omamoodi sport, huvitav, põnev ja täpne. V. Saar. *.. minge mustlasega hobust vahetama, siis alles näete, mis on sport. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: allvee|sport, auto|sport, jahi|sport, jalgratta|sport, kala|sport, kardi|sport, langevarju|sport, laske|sport, lennu|sport, maadlus|sport, matka|sport, mootori|sport, mootorratta|sport, mudellennu|sport, orienteerumis|sport, poksi|sport, purilennu|sport, purje|sport, ralli|sport, ratsa|sport, spinningu|sport, sõude|sport, tõste|sport, ujumis|sport, vee|sport, vibu|sport, õngesport; amatöör|sport, inva|sport, massi|sport, profi|sport, rahva|sport, tipp|sport, üliõpilassport; suve|sport, talisport; tegev|sport, tervise|sport, võistlussport; ajusport.

susserdama ‹37›

1. murd kohmitsema, koperdama. *Tasasel vanainimesesammul oli kohale susserdanud Altpere Jaani naise ema .. T. Lehtmets.
2. kõnek segi ajama; vassima. Susserdab arvudega. Firma püüdis rahadega susserdada.

talu|rentnik
talukoha rentnik. Jaani isa oli talurentnik, kes ostis hiljem renditalu päriseks.

ümber tegema

1. millelegi midagi ümber ehitama v. rajama. Lasksin majale piirdeaia ümber teha.
2. muutma, teistsuguseks v. teiseks tegema; uuesti, teisiti (paremini) tegema. Õhtu kava tuli laulja haigestumise tõttu ümber teha. Seadusi tehakse alatasa ümber. Autor keeldus käsikirja ümber tegemast. Praaktöö tuli ümber teha. Kui halvasti läheb, võid eksami ümber teha. Ei tea, mis selle põhjus on, aga mees on just nagu ümber tehtud. *Kuid Jaani polnud võimalik ümber teha: mis ta oli, selleks ta jäi, – pikaliseks, asjalikuks ja rahulikuks. R. Roht. || (rõivaste kohta). Tegin oma talvemantli ümber.

tegevus|tung [-i]
tegutsemistung. Äkitselt valdas Jaani suur tegevustung. Suurenenud liikumis- ja tegevustung võib olla haiguslik.

tellis|kirik
tellistest kirik. Eesti tuntumaid telliskirikuid on Tartu Jaani kirik.

terrakota|kuju(ke)
Tartu Jaani kiriku terrakotakujud. Terrakotakujukesi kasutati hauapanuste ja amulettidena.

tooma ‹tuua, tõin 40›

1. midagi v. kedagi kusagilt kaugemalt kellelegi v. kuhugi lähemale toimetama (kandes, vedades v. endaga kaasa võttes).; ant. viima. a. (elusolendi jõul v. vahendusel). Toob pakid koju käe otsas, jalgrattaga, autoga. Toit toodi lauale kandikuga, suure tirinaga. Jõuluvana tõi seljakotiga kingitusi. Käskis keldrist tuua korvitäie kartuleid. Tõin mõned asjad pööningult alla. Käi poes ära, too piima ja leiba! Tädi toob iga kord külakostiks tordi. Jõuluõhtul toodi õled tuppa. Endel tõi kuurist jalgratta. Ajalehed tuuakse tellijaile koju kätte. Näitusele toodi eksponaate kogu Eestist. Laudu toodi hobustega saeveskist. Kuidas pidi salakaup tollist läbi toodama? Lind toob nokas, noka vahel poegadele ussikesi. Ta oli käinud karjamaal hobust toomas. Läks haigele arsti tooma. Isa nõuab, et tütar oma väljavalitu näha tooks. Tõi endale naise Muhust. Tuli algul üksi, siis tõi pere järele. Aiandisse toodi appi, abiks kooliõpilasi. Vaenlane tõi kohale lisajõude teistest rindelõikudest. Kurjategija tuuakse kohtu ette. Preili toodi tõllaga kohale. Jalgadega on palju liiva tuppa toodud. Võistluselt toodi hõbemedal, teine koht. Kütust on odavam maale tuua 'importida' Venemaalt kui Norrast. Kaktused on meile toodud Mehhikost. Sakslaste toodud ristiusk. *Helene von Habermann oli rikaste vanemate laps ja tõi [abielludes] rohke kaasavara abikaasa majasse .. E. Aspe. || (suulise teatamise, edasirääkimise kohta). Kui abi vaja, tulgu keegi mulle sõna tooma. Kubjas tõi käsu, et hommikul tuleb mõisa minna. Kas sa tood häid uudiseid? Linnast toodi ootamatu teade. Ma toon sulle tervitusi Agneselt. Mis sõnumeid sa tood? b. (millegi jõul v. toimel). Laevad toovad Tallinna iga päev palju turiste. Tehas on pidevalt uusi mudeleid turule toonud. Tsüklon tõi paduvihma. Torm oli linnupesa puu otsast maha toonud. Täpne lask tõi vaenlase lennuki alla. Tuul toob ninna värske heina lõhna. Hukkunud laevadelt toovad lained randa igasugust kraami. | piltl. Mari on toonud elu vaiksesse majja. Direktor tõi kooli uusi tuuli. Tood oma juttudega meile veel õnnetuse kaela. Püüab tuua 'manada' näole rahulikku ilmet. Raadio, raamat toob kauged paigad lähemale. Soojade pannkookide nägemine toob vee suhu. Kuuldud hällilaul tõi tal meelde lapsepõlve. Mälestus tõi pisara silma, naeratuse huulile. Kohutav vaatepilt tõi mehel judinad üle selja. Solvumine toob huulile, keelele tigedad sõnad. Ehmatus olevat pummeldajatel aru pähe toonud. *.. mulle oleks proua Renate seltskond ainult muret ja kavalerikohustusi kaela toonud ja seepärast otsustasin minna üksinda. O. Tooming.
2. märgib, et millegi tulekuga koos toimub midagi, sellega kaasneb midagi. Keegi ei tea, mida toob homne päev. Pööripäev tõi lund. Mustlane ennustas, et tulevik toob talle au ja kuulsust. Mis saatus toob, tuleb vastu võtta. Vihm enne jaani toob head. Viimati toob see juhus meile õnnetuse kaela. Õhtupoolik tõi tugeva äikesehoo. Sügis tuleb ja toob värvid metsa. Lõoke toob lõunasooja, pääsuke toob päevasooja, ööbik toob öösooja. *„Tuul tõuseb, ehk toob külma ja lund,” mõtles valges pihtkasukas noor naine .. E. Tennov.
3. (kusagilt, millegi seest) välja võtma v. tõmbama; (kedagi v. midagi) ilmsiks v. avalikuks tegema, (selgesti) nähtavaks v. kuuldavaks tegema. a. (konkreetse objekti kohta). Tuhnis sahtlis ja tõi sealt nähtavale paksu klade. Tõi põuetaskust lagedale suitsupaki, viinapudeli. Poiss toob põuest igasugust kraami lagedale. Hõikumine tõi kadunud lapse viimaks lagedale. Näita, mis mees sa oled, too dokumendid lagedale! Kontrollreid ei toonud ilmsiks ühtegi korrarikkujat. Taskulambi valgus tõi pimedusest nähtavale tekki mähitud lamaja. Kaevamiste käigus toodi päevavalgele pronksiaja kivikalme. Arhiividest päevavalgele toodud materjal. Mihkel tõi esitatud nõudmiste peale kuuldavale sügava ohke. Tumm vehkis kätega, tuues kuuldavale veidraid häälitsusi. *Jah, linna kaunistamiseks oskab Perikles maa altki raha lagedale tuua .. L. Metsar (tlk). *Tõrkus [laps sündimisel] nii, et kaks tohtrit ta vägisi päevavalgele pidid tooma ja ema elu rippus juuksekarva otsas. E. Vilde. b. (abstraktse objekti kohta). Artikkel tõi avalikkuse ette tehingu tagamaad. Kuuldemängu põhiidee oli hästi kuulajateni toodud. Too oma tarkus, tähtis põhjus siis lagedale! Selline käitumine tõi päevavalgele mehe tõelise olemuse. Politsei on jõugu pettused ja kuritööd valge ette toonud. Ta lõi lauale oma suure trumbi, tuues mängu isalt kuuldud saladuse. *Aga ei olnud ka seda, kes tõe oleks valgele toonud ... J. Oengo.
4. juhtima, suunama. Eksimist pole karta, sest siia toob asfalttee. Kraavid toovad järve vett lisaks. Rattajäljed tõid ta naabri õue. Neljas lõng tuuakse üle esimese lõnga. *Nõnda, ilma majata, ei viinud nad [= trepid] kuhugi, ei toonud kuskilt. M. Berg.
5. avaldama; esitama. Ajaleht toob mitmesuguseid kirjutisi, lugusid, sõnumeid. Raadio tõi teateid sõjakoldest. Tõlketeoseid tuuakse „Loomingus” harva. Kirjanduse nimestik on toodud artikli lõpus. Kliimamuutusi iseloomustavad tabelis toodud andmed. Väite kinnituseks tõi sõnavõtja rohkesti näiteid, tsitaate. Eespool toodud mõttekäigust järeldub, et .. Kaie tuuakse alati teistele eeskujuks. Liiklusõnnetuse põhjuseks olevat toodud tee libedus. Lahkub, tuues ettekäändeks, vabanduseks peavalu. Ma toon kõik avalikkuse ette, kuidas minuga on ümber käidud. || lavastama. Draamateater on lavale toonud ka muusikale.
6. midagi tagajärjena esile kutsuma, mingit seisundit põhjustama. Sõda tõi rahva ellu suure muutuse, pöörde. Viivitus oleks toonud kasu asemel kahju. Välisreis tooks talle vaheldust. Selline teguviis toob üksnes tüli ja pahandust. Hukatust toov auahnus. Kas sellesse asjasse on ülepea võimalik selgust tuua? Ükski rohi ei toonud haigele abi ega kergendust. Minestanut püüti meelemärkusele, teadvusele tuua. Tooge ta ometi mõistuse juurde, mõistusele! Kolin toob magaja ärkvele. Maavärin tõi paljudele surma. Vaidlusele toob lõpu kellahelin. Kerge raputus võib pähklirahe kaela tuua. Öeldakse, et killud toovad õnne. *Isa matused ja mõningad teised toimetused toovad õppimisele kaunis pika vaheaja .. O. Luts. *.. arvati koguni, et saunaahju kütmiseks ei kõlba haab üldse – toob saunalistele sügelised või kärnad külge. A. Viires. || põhjustama kellegi tulemist kusagile. Teab mis tuuled teda siia on toonud. Mis sind nii hilja veel meile tõi? Laat tõi 'meelitas' rahvast murdu kohale. Ilus suvi toob turistid Pärnusse. Teda oli vanglasse toonud viin. Sõda tõi saarele võõraid inimesi. Valimised tõid seekord võimule, tüürile, tüüri juurde konservatiivid. Loos tõi mulle esimeseks vastaseks Peetri.
7. andma. Jumalatele toodi lepitamiseks ohvreid. Mis sundis sind oma karjääri ohvriks tooma? *Ning täna kiriku juures tuli [õpetaja] mulle kohe ise juure ja tõi terekätt! A. Mälk. || tulu andma, sisse tooma. Arvati, et soo ei too mingit tulu. Küllap maja hakkab peagi kasu tooma. Luulekogu ei toonud talle nimetamisväärset tasu. Eilne börsitehing tõi aktsiate müüjale tuhandeid. See hüpe tõi talle kuldmedali. Rahvalaulude esitus oli koorile toonud eriauhinna. || kõnek (käsu korral). „Too raha siia!” käratas röövlinägu. „Tooge 'laske' ma näitan teile, kuidas seda tehakse,” teen ettepaneku. *„Jõudu!” – „Jõudu tarvis!” võttis naine tervise vastu ja lisas juurde: „Eks too oma jõud ka!” J. Parijõgi.
8. sünnitama; poegima. Tahab, et naine talle poja tooks. Suure kõhuga, nagu hakkaks last tooma. Tavaliselt toob lammas korraga ühe talle. Emis tõi kevadel kümme põrsast. Kui kass pojad tõi, jäeti neist ellu ainult üks.

tuli ‹tule, tuld 13› ‹s›

1. leegiga põlemise ilming, mille juures eraldub valgust ja soojust. Lahtine tuli. Elus 'leegiga põlev' tuli. Igavene tuli (näit. mälestussamba ees). Kreeka tuli aj (keskajal:) vee peal ujuv põlev segu vastase laevade hävitamiseks. Tule soojus. Tule kasutamine, austamine. Vanaisa teeb aias tuld. Ema tegi tule pliidi alla. Poisid tegid kraavikaldal tule üles. Jaanilaupäeval süüdatakse mäel tuli. Süütas pliidi all, ahjus, kaminas tule. Tuli praksub pliidi all. Pane 'tee' tuli ahju! Kohendab tuld pliidi all, lõkkes. Segab roobiga ahjus tuld. Sussitab tuld katla all. Pani kartulipaja, teekannu, kohvivee tulele 'tule kohale'. Pada on juba tulel, tule kohal. Marju keedetakse nõrgal tulel. Paneb hagu tulle lisaks. Puhusin tule lõkkele. Tuli hakkas põlema, kustus. Tõrvased puud võtsid kergesti tuld. Tuli visiseb märjas puus. Pista puudele, risuhunnikule tuli otsa. Märatsevad, vaat et pistavad veel tule räästasse, majale tule otsa. Seda rämpsu pole mõtet hoida, tuli otsa! Keskajal hukati inimesi tulega 'põletati elusalt'. Koguneti tulele lähemale. Istusime tule ääres, ringis tule ümber. Vahtis üksisilmi tulle. Soojendab tule kohal käsi. Taat raiub, täksib, paneb piibule tuld. Pani suitsule, paberossile tule otsa. Küsis suitsu peale tuld. Tõmbab tikust, tikuga tuld. Kirves lõi vastu kivi tuld 'viskas sädet'. Kivid löövad rautatud kapjade all tuld. Tulega ei tohi hooletult ümber käia. Tuli tallati jalgadega surnuks. Vulkaan purskab tuld ja tuhka. Äikesepilvest sähvis tuld. Lähen tema eest kas või tulle. Sõrmed valutasid jäises vees nagu tules. Kange jook kõrvetas maos nagu tuli. Ta kardab mind kui tuld 'üliväga'. Nagu tuli toores puus 'vaevaliselt, viletsalt'. Kus suitsu, seal tuld. Tuli tuld ei kustuta. Tuli ei ole laste mänguasi. | piltl. Taevas punetab päikesetõusu tules. Sügisesed haavad lõõskavad punases tules. || (tulekahju kohta). Tule levik. Kes seda teab, kust see tuli alguse sai. Tuli pääses lahti katkisest korstnast. Kogu hoone oli juba tules 'põles'. Tulele suudeti peagi piir panna. Tulest ei saadud jagu. Tuli hävitas hooned, tüki metsa. Tules hävis kogu vara. Katusest lõi tuli välja. Allatuult olevad põhukuhjad võtsid tuld 'süttisid põlema'. Hooned on tule vastu kindlustatud. Mis tuli ei võta, seda võtab varas. Tulel on lai käsi, veel sügav vagu. *.. korsten tahab kodus ammu puhastamist, talvel küttis naispere armutult, panevad veel tulele! K. Saaber.
▷ Liitsõnad: ahju|tuli, kamina|tuli, kolde|tuli, laagri|tuli, lee|tuli, lõkke|tuli, pikse|tuli, priimuse|tuli, söe|tuli, taeva|tuli, tiku|tuli, välgu|tuli, ääsituli; gaasi|tuli, hao|tuli, laastu|tuli, õletuli; ale|tuli, jaani|tuli, jüri|tuli, laulupeo|tuli, mai|tuli, märgu|tuli, ohvri|tuli, olümpia|tuli, ranna|tuli, sõrru|tuli, sõõru|tuli, õitsituli; hiigla|tuli, kahju|tuli, kulu|tuli, ladva|tuli, laus|tuli, maa|tuli, pinnatuli; puhastus|tuli, põrgu|tuli, päikese|tuli, soo|tuli, virvatuli.
2. mingi valgusallika tuli (1. täh.); selle valguslaik. Hele, tuhm tuli. Eemalt paistsid suure linna, mõningate majade tuled. Tuledes särav linn. Kauguses vilgub üksikuid tulesid. Toas oli juba hämar, süütasin tule (põlema). Mis sa pimedas istud, võta tuli üles! Lülitas, klõpsutas tule põlema. Laes, laual, lambis põles tuli. Nägin väljast, et sul on alles tuli ülal 'põleb'. Tagakambris põles veel tuli. Linnas, majades süttisid esimesed tuled. Kustutas, puhus tule ära ja heitis magama. Koridoris tehti tuled surnuks. Tuli lambis läks suureks, hakkas suitsema. Majade akendes on veel tulesid. Saali aknad olid tuledes. Ilma tuleta ei näe enam lugeda. Riietuti ähmase tule valgel. Näitas mulle taskulambiga, küünlaga tuld 'valgustas pimedas kulgemisteed'. Jõulupuu, kuusk säras tuledes. Vastutulev auto pimestas tuledega. Ööliblikad lendavad tule peale. | piltl. Virmaliste tuli. Löövad särama jaaniusside tuled. || mingi valgussignaal, signaaltuli. Vasakul plinkis Vilsandi majaka tuli. Stardiraja vilkuvad tuled. Auto tagumised tuled ei põlenud. Taksol põles roheline tuli 'märgiks, et takso on vaba'. Punane tuli 'keelusignaal tänavaliikluses'. Bengali tuli 'teat. värviline ilu- v. signaaltuli'.
▷ Liitsõnad: elektri|tuli, gaasi|tuli, küünla|tuli, lae|tuli, lambi|tuli, laterna|tuli, neoon|tuli, peeru|tuli, pirrutuli; ahtri|tuli, ankru|tuli, auto|tuli, esi|tuli, ilu|tuli, majaka|tuli, masti|tuli, parda|tuli, plink|tuli, poordi|tuli, pära|tuli, ranna|tuli, sadama|tuli, semafori|tuli, taga|tuli, topituli; hoiatus|tuli, juht|tuli, kaug|tuli, käigu|tuli, liini|tuli, lähi|tuli, märgu|tuli, numbri|tuli, ohu|tuli, park|tuli, pette|tuli, pidurdus|tuli, reklaam|tuli, signaal|tuli, siht|tuli, stopp|tuli, suuna|tuli, täis|tuli, valetuli.
3. piltl (tugevate tunnete v. tundepuhangute, ka tulise, ägeda oleku kohta). Armastuse, igatsuse, vihkamise tuli. Temas põles alati mingi sisemine tuli. Tema hinges, südames on veel aadete tuld. Noormees on täis tuld ja vaimustust. Ei ole temas enam seda tuld mis vanasti. Kui palju tuld, kui palju kirge neis sõnades! Ta süda oli nagu tules 'väga rahutu'. Vastuväidetest läks mees tuld täis. Ülekohtune süüdistus ajas mehe tuld täis. Tuld olid täis nii ratsu kui ratsanik. Orkestrantide mängus on tuld ja hoogu. *Peaasi on kogu aeg eneses tuld kanda ja hoolitseda, et see ei kustuks. K. Ristikivi. || selle väljendus silmades, pilgus (v. üldse näoilmes). Mehe silmis põles hullumeelne tuli. Ta silmis välkus kuri, õel tuli. Silmad leegitsesid, välkusid raevukas tules. Silmad pilluvad, löövad, sähvivad tuld. *Tema silmad lõõskasid tulest, kui ta kõneles tööst .. P. Vallak. *.. silmad sädelesid vihast ja häbist, palged hõõgasid tuld ja alumine huul värises ... E. Särgava.
▷ Liitsõnad: armastus|tuli, armu|tuli, elu|tuli, hinge|tuli, kire|tuli, noorus|tuli, südame|tuli, vihatuli.
4. hrl sõj tulirelva(de)st laskmine, tulistamisega hävitamine. Hõre, tihe, sage tuli. Metoodiline tuli. Suurtükkide, miinipildujate, kuulipildujate tuli. Vastase tuli tugevnes, nõrgenes. Ründajate pihta avati kõikidest relvadest tuli. Õhutõrjekahurid andsid ägedalt tuld. Varitsuspaigast tõmmati sõjaväeautodele tuli peale. Raskerelvade tuli kantakse üle kaitse sügavusse. Luurajad satuvad, jäävad tule alla. Sild oli vastase tule all. Patareide tuld juhiti vanast vaatlustornist. Duellandid andsid teineteise peale püstolist tuld. Andis püssist vareste pihta tuld. | (käsklustes). Tuld! Tuli lõpetada! || piltl (kritiseerimise kohta). Sattus koosolekul mitme sõnavõtja tule alla. *Üht ütlen aga: kõik võtame ägeda tule alla, kes meil teel ees .. J. Mändmets.
▷ Liitsõnad: automaadi|tuli, kahuri|tuli, kuulipilduja|tuli, miinipilduja|tuli, püssi|tuli, suurtükituli; automaat|tuli, ettevalmistus|tuli, hävitus|tuli, katte|tuli, kiir|tuli, koond|tuli, kurnamis|tuli, lähi|tuli, mahasurumis|tuli, maru|tuli, otse|tuli, pidev|tuli, rida|tuli, rist|tuli, segav|tuli, tiib|tuli, toetus|tuli, turm|tuli, tõkke|tuli, tõrje|tuli, vastu|tuli, üksiktuli; kriitikatuli.
5. piltl võitlus, lahing, taplus. Viimased reservid saadeti, paisati tulle. Ära kipu rindel uljaspeana tulle! Ta olnud rindel mitmes tules. Mehed karastusid lahingute tules 'lahingutes, võitlustes'. Eestlased ristiusustati tule ja mõõgaga 'vägivalla abil'. *.. kuid tal oli ometi nii hea olla, .. teada, et ta on jälle kord sealt tulest tervena tagasi tulnud: et ta elab. A. Jakobson. || (võistlustel jm.). Meie meestest olid täna tules .. Algas eksam, esimesena läks tulle Kuno.
▷ Liitsõnad: eksami|tuli, karastus|tuli, lahingu|tuli, mässu|tuli, proovi|tuli, sõja|tuli, võistlustuli.
6. sport (males:) seis, kus vigur (hrl. kuningas) on sattunud vastasmängija malendi löögi alla. Tuld andma (kuningale). Saavutas igavese 'pideva' tulega viigi. Pani kogemata lipu tulle ja alistus.
7. hrv ebaeestipäraselt vandumisvormelites. *Süütu! Tuli ja välk! ma söön su elusalt ära! F. Tuglas (tlk). *Vaikisin. „Vasta, tuli ja põrgu!”. R. Janno.
8. ‹liitsõna esiosana› väga, ülimalt; näit. tulihapu, -kallis, -kange, -kibe, -kiire, -kuiv, -kuum, -näljane, -palav, -soolane, -terav, -uus

tuttavlikult ‹adv›

1. (nagu) tuttavalt. Aiavärav kääksatas tuttavlikult. Hääled kõlasid tuttavlikult. Pildil kujutatu mõjub tuttavlikult. Tuttavlikult nagisev trepp.
2. tuttava(te) kombel, omainimeselikult, omamehelikult; familiaarselt. Tervitasime tuttavlikult. Naeratas, viipas tuttavlikult. Tegi kelnerile tuttavlikult silma. *„Tere, semlakid,” lausus ta külalisi märgates tuttavlikult, kuigi nägi Jaani alles esimest korda. E. Raud.

uhin ‹-a 2› ‹s›
murd vuhin. *Imelik tuuletõmbus äratas Palde Jaani, sest külm uhin tungis teki serva vahelt sisse. E. Tegova.

umb|aher
täiesti, püsivalt aher. Umbaher lehm. | piltl. *.. Kasepää pood jäi pärast jaani umbahtraks, pani uksed kinni .. L. Hainsalu.

vahe|aeg

1. kahe tegevuse vm. ajamomendi vaheline aeg, hrl. katkestus, paus mingis jätkuvas, kestvamas tegevuses v. olukorras. Talvine, suvine koolitöö vaheaeg. Õppuste, filmivõtete vaheaeg. Põllutöödes on pärast jaani vaheaeg. Külastas pärast mitmeaastast vaheaega taas kodumaad. Taimi pritsiti mõnepäevaste vaheaegadega. Tudengid on vaheajal, jäid vaheajale. Nõupidamisel, kohtuistungil tehti viieminutine vaheaeg. Jutus tuli vaheaeg. Sõjategevuses esines vaheaegu. Vihma sadas lühikeste vaheaegadega päev otsa. || eeskava osade vaheline pikem paus teatris, kontserdil, peol. Vaatuste vaheajad kippusid venima. Vabaõhuetendus toimub ilma vaheajata. Kontserdi vaheajal mindi einelauda. || vahetund. *Suurel vaheajal, kui lõunaleib oli ära hammustatud, mängisime ringmänge ja laulsime. K. Ader.
▷ Liitsõnad: jõulu|vaheaeg, kevad|vaheaeg, kooli|vaheaeg, lihavõtte|vaheaeg, lõuna|vaheaeg, pühade|vaheaeg, püügi|vaheaeg, semestri|vaheaeg, suve|vaheaeg, söögi|vaheaeg, talve|vaheaeg, töö|vaheaeg, õppevaheaeg; jäävaheaeg.
2. sport distantsi mingis punktis fikseeritud vahepealne tulemus. Võistlejate ametlikud vaheajad 1,5 ja 3,5 km kohal (5 km suusatamises).

vahe|maa

1. ruumiline kaugus millegi v. kellegi vahel. Kauged, pikad, suured vahemaad. Sadade, tuhandete kilomeetrite pikkune vahemaa. Maa ja Kuu vahemaa. Linnade, külade, bussipeatuste vahemaad. Majad paiknesid tänava ääres ühtlaste vahemaadega. Vahemaa kodust kooli oli võrdlemisi lühike. Reinu ja Jaani vahel oli vahemaad paarsada meetrit. Mees jälitas teda väikese vahemaa tagant. Poiss tuli mõnemeetrise vahemaaga ema kannul. Küti vahemaa karuga võis olla kõigest kümmekond sammu. Vahemaa jooksjate vahel suurenes, vähenes, kahanes. Iga samm vähendas vahemaad finišini. Läbitud oli juba pool vahemaad. Vahemaid taevakehade vahel mõõdetakse valgusaastatega. | piltl. Neid lahutasid aastad ja arusaamade vahemaad.
2. ‹hrl. kohakäänetes› teat. objektide vahepealne (maa-)ala. Kärde ja Vaimastvere vahemail asuvat voort tuntakse ka Kärde mäena. Soome-ugri rahvaste esivanemaid arvatakse pärinevat Euroopa ja Aasia vahemaadelt. Siil kondas kusagil aia ja õue vahemail. *Sügavasse soo ja nõmme vahemaasse olid puurinud nende [= kuuskede] juured .. V. Saar. | piltl. Uusi teadusharusid sünnib vanade vahemail. Juhan lamas uinumise ja ärkveloleku vahemail. *.. ta oli ametnikuteelt pöördunud kunstide poole, jäädes lõpuks peatuma teatri ja kirjanduse vahemaale. O. Kruus.
3. vaheaeg; ajaline vahemik. Paariaastase vahemaaga sündis peresse kaks tütart. Neist sündmustest lahutab meid juba kümne aasta pikkune vahemaa. Teoses kujutatud sündmuste vahemaa on ligi veerand sajandit. Luulekogu sisaldab 1992.–1996. aasta vahemail loodud luulet.
4. distants inimsuhetes. Perenaine oli ikka püüdnud säilitada teatud vahemaad teenijatega. Vahemaa, mis neid kaht seni oli lahutanud, kadus äkitselt.

valu|viirg
valujutt, valujuga. Kunagise kodumaja varemeid nähes käis valuviirg südamest läbi. *Jaani peas .. otsekui tagus keegi südame rütmis väikese terava haamriga. Iga löögiga tuli põletav valuviirg ajudesse. R. Vellend.

välja vedama

1. kuskilt välja vedama, välja tooma, välja tõmbama. Hakkab metsast puid, palke välja vedama. Laudast on sõnnik juba välja veetud. Prügikastid on välja vedamata. Mindi lehma soost välja vedama. Vedas käed taskust välja.
2. (kaupa) välismaale välja viima, eksportima. Riik veab välja toiduaineid, kütust jm. Metsa veeti välja Inglismaale.
3. piltl raskest olukorrast välja aitama. Kes meid sellest hädast välja veab? *Jaani aga vedasime kord juba kopsupõletikust välja .. E. Rängel.
4. piltl vastu pidama, toime tulema, hakkama saama. Küll ta selle rahaga välja veab. Loomasöödaga ei vea kevadeni välja. Toitu oli vähe, aga kartulite varal veeti välja. || mõõtu välja andma, millenigi (tasemelt) küündima. Oleks nagu noorteajakiri, aga päris välja ei vea. Pole ta mingi poisike, veab juba viiskümmend välja.

vidukil ‹adv›
kissis, pilukil, vidus. Silmad olid eredast valgusest vidukil. Taat vaatas vidukil silmadega, vidukil silmi(l) merele. Jaani vidukil pilk käis üle koosolijate nägude.

viha|ving
vihavimm. Tundis Jaani vastu vihavingu. Üleaedsed kisuvad, veavad vihavingu. Ta ei pidanud kunagi vihavingu.

visavii ‹adv›
vastas, vastamisi, vastakuti. Nad istusid vagunis visavii. *Kord istusin pingil visavii Mona Lisaga ligemale kaks tundi. M. Möldre. *Ta läks kingsepp Jaurami saapaärisse, mis asus Jaani kirikuga visavii. V. Adams.

võrgu|ain
kal ain. *Nähtavasti ei pidanud Jaani pehastunud võrguainad tormile vastu ning katkesid, viies kaasa ka osa Kiigela Sassi uutest võrkudest. A. Kasemaa.

õhtu ‹1› ‹s›

1. päeva lõpuosa. Pime, pikk, vihmane õhtu. Kevadine, hilissügise, septembrikuu õhtu. Varajane õhtu. Jõululaupäeva õhtu. Õhtu on juba käes. Saabus, jõudis õhtu. Päev kaldus õhtusse. Päev vajub, kisub õhtule. Päev on juba õhtus, õhtul. Õhtu langes maale. Õhtu otsa 'terve õhtu' ajasime juttu. Õhtu eel, vastu õhtut. See sündis õhtu poole ööd. Laupäeva õhtul tehti sauna. Saade algab kell kümme õhtul. Uinus õhtul vara. Õhtuks jõuti kohale. Töö käis hommikust õhtuni. Ära hõiska enne õhtut! Hommik on õhtust targem. | kõnek. Tere õhtut! Head õhtut! || (tööpäevajärgse õhtuse vaba aja kohta). Reedel saadi varem õhtule. Nad lasti juba lõunast õhtule. Kui põld küntud, jääme õhtule. Heinalised läksid õhtule. || piltl (esineb väljendites aja kulu(ta)mise kohta; eluõhtusse jõudmise kohta; millegi läbikulumise, otsalõppemise kohta). Saadab, veeretab päevi õhtusse. Veab oma päevakesi niisama õhtusse, õhtule. Päevad läksid vaikselt hommikust õhtusse. On oma päevad õhtule elanud rentnikuna. Elupäevad kalduvad õhtule. Vanaisa päevad saavad varsti õhtusse. Eluvanker veeres õhtule. Ta elu on juba õhtul. Ära karda, su päevad pole veel õhtul. Mine sooja, muidu oled omadega õhtul! Auto, firma on omadega õhtul. Mu jõud ja jaks on õhtul.
▷ Liitsõnad: argipäeva|õhtu, augusti|õhtu, eel|õhtu, halla|õhtu, hilis|õhtu, kevad|õhtu, laupäeva|õhtu, märtsi|õhtu, neljapäeva|õhtu, novembri|õhtu, pühade|õhtu, pühapäeva|õhtu, suve|õhtu, sügis|õhtu, talve|õhtu, tormi|õhtu, tuisuõhtu; eluõhtu; jaani|õhtu, jõulu|õhtu, kadri|õhtu, mardi|õhtu, vana-aastaõhtu.
2. õhtusöök. Pererahval on õhtu alles söömata. Istuti õhtut sööma. *Võib-olla mõnele suursaksale on need seitsmest-kaheksast söögist koosnevad lõunad ja õhtud vaid keskmise moonaka pruukostid. J. Sütiste.
3. ‹hrl. liitsõna järelosana› õhtupoolikul toimuv etendus, kontsert, ettekanne, koosviibimine vms. Selts korraldas Tammsaare õhtu. Sonaatide õhtu. Inglise keele õhtu. Teenis õhtu pealt kolm tuhat krooni. Korraldas perekondliku õhtu.
▷ Liitsõnad: austamis|õhtu, autori|õhtu, ava|õhtu, diskussiooni|õhtu, filmi|õhtu, gala|õhtu, kamina|õhtu, kirjandus|õhtu, klassi|õhtu, klaveri|õhtu, kohtumis|õhtu, kohvi|õhtu, kohviku|õhtu, kursuse|õhtu, küünlavalgus|õhtu, lahkumis|õhtu, luule|õhtu, lõkke|õhtu, lõpu|õhtu, mälestus|õhtu, noorte|õhtu, peo|õhtu, pidu|õhtu, poissmehe|õhtu, puhke|õhtu, sauna|õhtu, soolo|õhtu, sõprus|õhtu, tantsu|õhtu, teatri|õhtu, tulu|õhtu, tutvumis|õhtu, vaidlus|õhtu, vestlus|õhtu, viiuliõhtu.
4. lääs, läänekaar. Õhtu pool ajab pilvi üles. Tuul puhus õhtu poolt. Kambri aknad on vastu õhtut. Päike kaldub, vajub, veereb õhtusse, õhtule. Päike on juba pooles õhtus 'pooles läänetaevas'. Päike on õhtus 'loojumas'. Mõis jääb linnast kaks versta õhtu poole.

õpetaja ‹1› ‹s›

1. koolis lapsi õpetav isik. Algklasside õpetaja. Prantsuse keele, kehalise kasvatuse, tööõpetuse õpetaja. Töötab õpetajana. Koolis on palju noori õpetajaid. Mäletan hästi oma esimest, esimese klassi õpetajat. Range, nõudlik õpetaja. Ebapopulaarne õpetaja. Igal õpetajal pole autoriteeti. Õpetajate tuba. | (ametinimetus mõnes muus asutuses). Ülikooli keelekeskuse õpetajad. Koolieelse lasteasutuse õpetaja. || (üldisemalt:) see, kes ütleb v. näitab, kuidas midagi teha. Ma ei salli igasuguseid nõuandjaid ja õpetajaid. *Vana Aadu oli õpetajaks härgade rakendamisel. A. Kalmus. || vaimne juht; autoriteet, kelle loomingust, tõekspidamistest v. oskustest võetakse õppust, kes on teistele eeskujuks; miski, millest võetakse õppust. Kirjanik kui rahva õpetaja. Oma kogemus on parim õpetaja.
▷ Liitsõnad: mees|õpetaja, naisõpetaja; algkooli|õpetaja, era|õpetaja, gümnaasiumi|õpetaja, keskkooli|õpetaja, kodu|õpetaja, kooli|õpetaja, maa|õpetaja, põhikooli|õpetaja, rahvakooli|õpetaja, ränd|õpetaja, vallakooliõpetaja; abi|õpetaja, aine|õpetaja, asendus|õpetaja, hooldus|õpetaja, klassi|õpetaja, noorem|õpetaja, vanemõpetaja; ajaloo|õpetaja, bioloogia|õpetaja, emakeele|õpetaja, füüsika|õpetaja, geograafia|õpetaja, joonistus|õpetaja, keele|õpetaja, keemia|õpetaja, kirjandus|õpetaja, käsitöö|õpetaja, matemaatika|õpetaja, muusika|õpetaja, sõjandus|õpetaja, usu|õpetaja, võimlemisõpetaja; klaveri|õpetaja, laulu|õpetaja, oreli|õpetaja, puhkpilli|õpetaja, solfedžo|õpetaja, sõidu|õpetaja, tantsu|õpetaja, viiuliõpetaja; kaas|õpetaja, lemmikõpetaja.
2. kirikuõpetaja. Jaani koguduse õpetaja. Õpetaja astub kantslisse, peab jutlust. Kogudus oli terve aasta ilma õpetajata.
▷ Liitsõnad: abi|õpetaja, diakon|õpetaja, vikaarõpetaja.

õrn ‹-a 23› ‹adj›

1. soojust, hellust ja hoolivust ilmutav, südamlik, hell; soe. Mul oli õrn ja hellaloomuline ema. Õrn armastaja, abielumees. Oma kirjades sa hellitad mind, oled õrn. Ole oma nooriku vastu õrnem! Mõni mees kardab, häbeneb õrn olla. Kirjutas oma vanematele hoolitsevalt õrna kirja. Kõiges oli tunda ema õrna hoolt. Jaani ja Kaie vahel on hakanud arenema õrnemad suhted. Ämma vastu polnud tal mingeid õrnemaid tundeid. Sosistas armsamale õrnu sõnu. Ütle mulle midagi õrna ja armsat! Õrn pilk, naeratus, kallistus. Selle inimesega, kohaga seovad mind õrnad mälestused.
2. hingeliselt tundlik, kergesti haavatav, hellahingeline, hellatundeline (ka sellele osutavates piltlikes väljendites). Õrna hingega poisike. Luuletajal oli õrn hing. Ma pole nii õrn, et ennast iga tühja asja pärast haavatud tunnen olevat. Need jämedakoelised jutud pole määratud õrnematele kõrvadele. Ta on nii õrna nahaga, et ei kannata mingit kriitikat. Selle teemaga puudutasid sa ta õrna kohta. *.. vaatamata õrnale südamele ei lase ema end iial isa käratustest kohutada. J. Rannap. || ettevaatlikku lähenemist nõudev, delikaatne. Poliitika on nendes ringkondades õrn teema. See on eriti õrn küsimus. Elukaaslase valik on õrn asi, siin ei saa teised nõu anda.
3. kergesti murduv, katkev v. purunev, habras; õhuke v. rabe. Munakoor on õrn. Õrnad klaaskuulid, ehteasjad, portselantassid. Õrnemad tassid läksid katki. Õrna jää ajal ei maksa merele minna. Äsja ahjust võetud sai on veel õrn ega kannata transportimist. Õrna koorega õunad. Õrn materjal purunes näppude vahel. | piltl. Midagi õrna rebenes tema hinges. Õrn tasakaal. Püssipauk lõhestas õrna vaikuse. || õhuline, kerge; pehme. Kandis näo ees õrna valget loori. Seelik oli õrnast lendlevast siidist. Akna ette olid tõmmatud õrnad valged kardinad. Õhus liugles õrnu lumehelbeid. Õrnad udusuled. *.. pluus on rinnal õrn kui vaht .. H. Suislepp. || (taimede, nende osade kohta). Kibuvitsa õrnad õied. Kelluka õrnad õiekobarad. *Polaarpaju .. on õrn nagu rohi, õhukeste kitsaste lehtedega. E. Õunas. | bot (taimenimetustes). Õrn tarn, lemmalts, priimula, näsakaktus.
▷ Liitsõnad: ime|õrn, loor|õrn, pits|õrn, siid|õrn, õhkõrn.
4. kehaehituselt v. üldilmelt habras, peen(ike), peenejooneline. Tantsija õrn ja painduv keha. Neiu õrnad sõrmed. Väikesed õrnad käed. Õrna näoga poisike. Liiga raskete raamidega prillid sellise õrna näo jaoks.
5. (hääle, helide kohta:) mahe, pehme, vaikne. Õrn lapselik hääl. Tüdruk laulis hapra, õrna häälega. Flöödi õrn kõla. Õrnad kandlehelid. *Kõrkja-roolinnu .. laul on samuti karedavõitu .., kuid selles kuuldub ka õrnemaid järke .. M. Mäger.
6. (toidu, hrl. liha kohta:) pehme, mitte sitke; (maitse kohta:) mahe, hõrk. Õrn vasikaliha. Noore looma liha on õrn ja mahlane. Küllastunud rasvhapped annavad võile õrna maitse. Aurus keedetud kala on eriti õrna maitsega.
7. (valguse, värvide kohta:) väheintensiivne, mahe; (lõhna kohta:) vaevutajutav, kerge (ja meeldiv). Koidu õrn hahetus. Õrn ehakuma, loojangupuna. Kevadel kattusid põõsad õrna rohelusega. Õrnad pastelsed toonid. Õrnades toonides maal. On tunda õrna kannikeselõhna. Pluusist õhkus õrna aroomi. *Õrn must ja sama õrn punane peaksid kokku andma korraliku pruuni. A. Saar.
8. mitte tugev, kerge; vaevumärgatav, vähene. Põsekedele tõusis õrn puna. Õrn päevitus näol. Õrn tuulepuhang, lainetus, sadu. Korstnast kerkis õrn suitsuvine. Aasa kohal heljub õrn udu. Taevas on õrnas pilvevinas. Kinganinad olid kaetud õrna tolmukorraga. Silmade all on õrnad varjud. Siledal laubal oli paar õrna kortsu. Tüdrukus tärkas õrn lootus. Mul polnud sellest õrna aimugi 'vähimatki aimu'. || delikaatne, leebe, mitte pealetükkiv. Tegin õrna katse vestlust alustada. Rääkis nähtust õrna irooniaga. Nägin ta näol õrna muiet. Tüdruk ütles seda õrna etteheitega.
▷ Liitsõnad: ime|õrn, udu|õrn, õhkõrn.
9. (kehalise oleku, tervise jm. kohta:) vähe vastupidav, nõrk; välismõjude suhtes tundlik. Kõht on pärast haigust veel õrn, ei kannata tugevamat toitu. Ta on õrna tervisega. Liiga soojalt riietamine on lapse õrnaks teinud. Küll sul on õrnad närvid! Õrna närvisüsteemiga lapsed. Vastsündinu õrn nahk vajab hooldust. Silmalaugudel on nahk eriti õrn. Jalahoop tabas meest kõige õrnemasse 'valutundlikumasse' kohta. *.. see tuul, mis vasikate kõhud õrnaks võib tõmmata, võib ka Jüri selja ära tõmmata .. O. Anton. || külma vms. halvasti taluv. Õrnad tõusmed hävisid öökülmas. Õrnemate püsilillede peenrad kaeti talveks kinni. Haned on külma suhtes veidi õrnemad linnud kui luiged. || mingile haigusele vastuvõtlik. Kärntõve suhtes õrn pirnisort.
▷ Liitsõnad: külma|õrn, tallamis|õrn, talve|õrn, tuuleõrn; haigus|õrn, nakkusõrn.
10. nooruse tõttu tundlik ja vastuvõtlik. Õrn lapse-, teismeiga. Tüdruk on õrnas eas. Alustas iseseisvat elu väga õrnas eas 'väga noorena'.
11. (väljendites, mis märgivad naissugu, naist). Õrnem sugu. Naabrimehe õrnem pool oli sünnitanud kolmikud. Viisakas kavaler aitas oma õrnema kaaslase üle kraavi.
12. selline, mis ei mõju ärritavalt (näit. tundlikule nahale mõeldud). Õrn kreem, šampoon. Õrn kehahooldus.

öö ‹illat öösse e. öhe 15› ‹s›
õhtu ja hommiku vaheline pimedam osa ööpäevast, hrl. magamise aeg; päikeseloojaku ja -tõusu vaheline ajavahemik. Tähine, selge, tähitu, pilkane, pilvine öö. Kottpime, kuuvalge öö. Valged ööd. Suvine öö on lühike. Ööd on hakanud pikenema, pikemaks minema. Troopikas saabub öö järsku. Terve öö, öö läbi sadas. Öö hakul. Eelmisel, möödunud ööl. Õnnetus juhtus ööl vastu laupäeva. Töötas hilise, hilja ööni. Pidu kestis poole ööni. Võõras kadus öhe. Jõudis koju vastu ööd. Jäi koristamisega öö peale. Kojusõit jäi öö peale. Saatis külalise peale poolt ööd ära. Olin öö otsa tööl. Veetis öö sõbra pool, lageda taeva all. Oli, magas ema juures ööd. Jäi minu juurde ööd 'ööseks'. Uinus alles hommiku poole, hommiku poolt ööd. Halvasti magatud öö. Unetu öö. Keset ööd läks uni ära. Olin kogu öö üleval. Tänane öö 'tänaöine uni' jäi lühikeseks. Head ööd soovima (magamaminekul). Töötas päevad läbi ja võttis öödestki, öödeltki lisa. Mis päeval ehitati, aeti ööga, öö jooksul laiali. Naabrid ei anna rahu ööl ega päeval. Kartulivõtmise aegu polnud enam ööl ja päeval vahet. Rügati ööd ja päevad (läbi) 'vahetpidamata, lakkamatult'. Unistab reisist ööd kui päevad (läbi) 'kogu aeg, lakkamatult'. Temalt pole mõtet küsida, ta ei tea ööst ega ilmast 'ei tea midagi'. Õde ja vend erinevad nagu öö ja päev. Tänavu tuli kevad üle öö 'järsku, kiiresti'. Sai ühe ööga 'järsku, kiiresti' kuulsaks. Esimese öö õigus aj feodaalhärra õigus oma talupoja noorikuga selle pulmaööl magada (ius primae noctis). Walpurgi öö 'volbriöö'. Öö on varga vari. *Pean ostma püssi ja hakkama ööd-päevad [kartulikuhje] valvama ... V. Saar. | piltl. Aegade öhe kadunud rahvad. Hingele langes meeleheite öö. Keegi ei teadnud, et öö [= surm] talle nii lähedal on.
▷ Liitsõnad: hilis|öö, kesk|öö, südaöö; kevad|öö, suve|öö, sügis|öö, talveöö; augusti|öö, juuni|öö, maiöö; jaani|öö, jõulu|öö, jüri|öö, nääri|öö, uusaasta|öö, vana-aastaöö; halla|öö, tormi|öö, tuisu|öö, äikeseöö; polaaröö; pulmaöö; orjaöö.

üks ‹ühe, üht e. ühte, ühesse e. ühte, ühtede, ühtesid e. üksi, ühtedesse e. üksisse 22›
I. ‹num›
1. põhiarv 1. Kaks pluss üks on kolm. Üks viiendik. Null koma üks. Kaheksakümmend üks. Sada üks. Üks, kaks ja – korraga! | (kellaaja kohta). Kell üks öösel, päeval. Kell oli kolmveerand üks. Kell üks kakskümmend viis minutit. Kell on viis minutit ühe peal. Ma jõuan ehk kohale (kella) üheks. See võis juhtuda kaheteistkümne ja poole ühe vahel. || arvult, hulgalt 1. Selles majas elab ainult üks inimene. Sügisel müüs ühe lehma ära, kaks jäi alles. Praegu töötab vaid üks masin. Raamatust on säilinud üks eksemplar. Neid võib ühe käe sõrmedel üles lugeda. Ühe jalaga mees. Särgil ei olnud ees enam mitte ühte 'ühtegi' nööpi. Kas ühtedest kinnastest ei aita? Ühe päevaga seda tööd ära ei tee. Olen seal käinud ainult ühe korra. Kui ta mulle ühegi hea sõna ütleks! Sobib ainult üks variant. Tühjendas peekri ühe sõõmuga. Meil on ju ainult üks elu elada. Üks tee ja kaks asja. Üks pääsuke ei too kevadet. Ega puu ühe laastuga lange. Üks ühe vastu tulen temaga toime. Mida üks ei suuda, seda üheksa suudavad. Üks kõigi eest, kõik ühe eest. Üks kärnane lammas ajab terve karja kärna. Üks rumal oskab enam küsida kui üheksa tarka vastata. Üheksa korda mõõda, üks kord lõika. | (piltlikes väljendites). Kas nii või teisiti, aga asjad olgu lõpuks ühel pool 'korras, selged'. Oodati, et asi kord ühele poole saaks. Ants ei läinudki kaebama, oli ühe sõnaga 'lühidalt öeldes' täitsapoiss. *„Poisi eluga on siis ühel pool,” ohkas isa kergendatult .. M. Mutt. || (vastava arvulise järjekorra kohta). Punkt, paragrahv üks. Lehekülg (number) üks.
2. ‹s›. a. number 1. Rooma, araabia üks. Ühega lõppevad liitarvud. b. hinne 1. Sai matemaatikas ühe. Karm õpetaja jagas küsitlemisel ühtesid ja kahtesid. c. (muid juhte). Viskas täringuga ühe. Mängiti kahtkümmend üht 'teat. kaardimängu'.
▷ Liitsõnad: ükskordüks.
II. ‹pron› umbmäärane asesõna: osutab, et tegemist on objektiga, keda v. mida ei identifitseerita
1. ‹adjektiivselt› kasut. kellegi v. millegi esmakordsel mainimisel, kui põhisõnaga tähistatavat ei konkretiseerita. Elas kord üks kuningas. Üks kirjanik on kusagil öelnud, et .. Seal on üks võõras mees. Mulle helistas üks tuttav inimene. Ta käitus nagu üks korralik kodanik kunagi. See on üks kuulus laulja. Meile tuleb tuleval nädalal üks praktikant. Kas ma tohin ühe sõbra kaasa võtta? Jõe ääres on ühed suvitajad. Ühed nurjatud viskasid mu akna sisse. Kelle juurde sa lähed? – On üks Sirje, sa ei tunne teda. Olid sa üksi? – Üks teine oli ka. Kusagil meres on üks saar. Sõime lõunat ühes kohvikus. Ja siis tuli üks põhjalikum jutuajamine. Mul on sulle üks palve. Tal on üks veider komme. Ta lubas üks teine kord tulla. Ma tulen ühel õhtul sinu juurest läbi. Mulle meenub üks suveöö. Ja ühel heal päeval tuligi asi ilmsiks. Otsis hoones viimse kui ühe urka 'kõik kohad' läbi. *.. ja jutt aina voolas Jaani suust nagu üks otsata lai ja laisa vooluga jõgi. A. Ploom. | aitab põhisõna emotsionaalselt esile tõsta. See Gustav on üks ütlemata lahke inimene. Sirje on ikka üks vahva ja elav tüdruk! Sa oled ka üks naljatilk! Oled ikka üks ohmu küll! Ta tormas mööda nagu üks keravälk. Metsatöö on üks raske töö. See jutt pole muud kui üks totter jama. See joomine on ikka üks hirmus asi. Oli see vast üks võit! Oled sina ka üks! Miks sa varem ei rääkinud? | rõhutab mingi tegevuse v. olukorra pidevat jätkuvust. Üks töö ja õiendamine ilmast ilma, ei mingit puhkust. Nende vahel käib kogu aeg üks kisklemine ja riid. Üks lõpmata kisa ja lärm iga päev! *Hommikust õhtuni üks mürin, kolin ja gaasiving ... akent ära parem lahti teegi .. V. Lattik. | ‹koos sõnaga mitte eitavalt› (mitmesugustes fraseoloogilist laadi väljendites:) mitte sugugi, üldsegi mitte, mitte natukestki. See lugu ei meeldi mulle mitte üks raas. Toit ei maitsenud mitte üks põrm. Ma ei usalda teda mitte üks tera. Tütar ei ole mitte üks mõhk ema moodi. Aga meie jutust Mihklile mitte üks noh! || kõnek hulka väljendava sõna ees ebamääraselt tähenduses 'umbes, umbkaudu, võiks öelda vms.'. Sinna tuleb maad üks kolm kilomeetrit. See läheb maksma üks kuus-seitsesada krooni. Kas tahad veel kohvi? – Vala üks pool tassi. *.. aga äkki seal vana veskikere kohal ratsutab meile vastu üks paarkümmend punast. Andsime kohe tuld. A. Kivikas.
2. ‹ka pl., substantiivselt› (isiku vm. olendi kohta:) keegi. Ole tasa, üks tuleb. Üks tuli mulle teel vastu, aga ma ei tundnud teda. Üks on mu magustoidu ära söönud. Pean nüüd minema, üks juba hüüdis. Ärkasin, kui üks koputas. Ühed räägivad seal. *Lähedal tegi üks: „Ku-kuu-kuu-ku” ja kaugel vastas talle teine ... V. Luik.
3. ‹substantiivselt› tähistab konkretiseerimata üksikobjekti mingi hulga seast v. konkretiseerimata hulka (lähedane numeraalile). Üks meist. Üks neist, nende seast tegi seda. Kutsututest jäi üks tulemata. Lahkus peolt ühena esimestest. Üks lastest uppus. Viimane kui üks põgenikest tabati. Onul on palju maale, üks neist meeldis mulle eriti. Õunad on köögis, too mulle sealt üks. Täna müüdi ilusaid kingi, ostsin endale ka ühed. Mis sa enam valid, võta üks ära! Ta on üks väheseid õnnelikke, kes pääses. See mees on üks meie tuntumaid kunstnikke. Ta on üks andekamaid õpilasi klassis. Penitsilliin oli omal ajal üks efektiivsemaid ravimeid. *Kuningas teab isegi, et sõduril peab olema kas viin ja veri või viin ja naine, üks kahest. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: igaüks.
4. ‹substantiivselt› (mingi asjaolu, olukorra kohta, millest hrl. järeldub midagi). Üks on selge – alustatu tuleb lõpule viia. Üks mis selge: töömeest temast enam ei saa. Teist sellist võimalust enam ei tule, see on üks mis kindel. Kuid ühes ta ei kahelnud: naine rääkis tõtt. Ühte arvasid kõik: see oli Jaagupi kättemaks. *Mina ütlen ühte: enne kui neid baase ükskord ehitama hakatakse, on sakslased meil ammugi sees. J. Semper.
III. ‹pron› substantiivne ja adjektiivne umbmäärane asesõna, esineb koos asesõnaga teine ja väljendab midagi ebamäärast v. viitab mingile täpsemalt konkretiseerimata asjale, olendile v. olukorrale
1. (mitmesugustes ühendites umbkaudu tähenduses:) see, miski, mõni, mõnesugune vms. Uustulnukalt küsiti üht ja teist. Olen sellest üht ja teist kuulnud, aga täpselt ei tea. Rääkisime ühest ja teisest. Ta on sel teemal üht-teist kirjutanud. Poest oli tarvis veel üht-teist osta. Lobiseti niisama ühest-teisest. Eks elus ole üht kui teist nähtud. Üks kui teine oli saladuse jälile saanud. Ma ei tea midagi, võin ainult üht kui teist oletada. Võõrastelt oli võimalik ühte kui teist õppida. Ei kuulnud ma temast ühte ega teist. Kodus on alati ühte või teist teha. Üht või teist võis ju tema vaikimisest oletada. Üks ja teine hädaline käis abi palumas. Külas pakuti ühte ja teist paremat. Vaatasin ühele ja teisele poole, aga kusagil ei olnud kedagi näha. Ta oli sellele juba üks kui teine kord mõelnud. Kartsin, et ettepanek lükatakse ühel või teisel põhjusel tagasi.
2. tõstab kahe (v. mitme) objekti hulgast lähemalt täpsustamata esile ühe v. üksiku(id). Üks mees saagis, teine hööveldas. Vanaemal on kaks kassi, üks on hall ja teine must. Ühele meeldib ema, teisele tütar. Ühes käes tort, teises lilled. Üks kivi oli liiga suur, teine väike, kolmas liiga teravate servadega. Kompassinõel näitab ühe otsaga põhja, teisega lõunasse. Siis äkki kadusid kõik, üks siia, teine sinna. Sõideti, kord üks ees, kord teine. Mis üht inimest vaimustab, võib teise hoopis külmaks jätta. Ühed juba lõpetavad, teised alles alustavad. Ühtedega rääkis spordist, teistega arutles kirjandusprobleeme. Ühed kivimid murenevad kiiremini, teised aeglasemalt. *Rääkisin öömaja pärast küll ühega, küll teisega, aga kaubale ei saanud. H. Sergo. || iga üksik eraldi võetuna. Tuleb ära otsustada, mis ühele või teisele lapsele kinkida. Ütle, milline tapeet ühte või teise tuppa panna. Meile õpetati, kuidas ühel või teisel juhul käituda. *.. seadis Mari liha ja vorstid ahju ning kerisele, nagu ühele või teisele kohane. A. H. Tammsaare. || (kaht asjaolu, olukorda vastandavalt). Täna üks meeleolu, homme hoopis teine. Ühelt poolt oli sellest kasu, aga teiselt poolt tuli uusi muresid lisaks. Raadio räägib üht, tegelik elu näitab hoopis teist. *Rahvalaul teeb vahet töö ja töö vahel, üks töö on endale, teine – töö võõrale, orjastajale. Ü. Tedre. || (objektide vastastikuse tegevuse v. olukorra puhul). Nad saavad hästi läbi, üks aitab teist. Hõikasid ja hüüdsid küll, aga üks ei kuulnud teist. Nad istusid nii lähestikku, et üks kuulis teise hingamist. Üks maja on ühel pool, teine teisel pool teed. Vili on kehv, üks kõrs hüüab teist taga. || ‹komparatiivses võrdlustarindis›. Üks tüdruk on ilusam kui teine, ei oska valida.
3. esineb korduvuse, järgnevuse osutamisel. Käis rahutuna ühest toast teise. Tõstab asju ühest kohast teise. Poiss pääses raskusteta ühest klassist teise. Üks koorem metsamaterjali teise järel toimetati laoplatsile. Polegi vahet: üks külaline läheb, teine tuleb. Üks töö ajab teist taga. Teda tabas üks häda teise otsa. Üks sõna järgnes teisele ja tüli oligi käes. || (vahelduvuse osutamisel). Poiss keksis ühelt jalalt teisele. Kaldub oma meeleoludes ühest äärmusest teise.
IV. ‹pron› lähedane omadussõnalisele näitavale asesõnale
1. osutab objektide, nähtuste, olukordade identsusele, samasusele v. sellele, et miski on kahele v. enamale ühine; sün. sama (sobib sageli). Seisab kui naelutatult ühe koha peal. Ta läheb igal õhtul ühel ajal magama. Ole ettevaatlik: nad on kõik üks kamp. Šamaan oli preester ja arst ühes isikus. Neis on nii palju ühist, et nad on kui üks olend. Meil olid ühte värvi mantlid. Üht tüüpi laevad. Seadused kehtivad ühte viisi kõigi kohta. Olime ühel nõul, arvamusel, seisukohal. Selles asjas on nad ühel meelel. Riis on tatraga ühes hinnas. Mõlemad raamatud on ühe hinnaga. Ametiredelil olime enam-vähem ühel pulgal. Kõiki inimesi ei saa mõõta ühe mõõdupuuga. Temperatuur püsis kogu aja ühel tasemel. Kasutati küll eri vahendeid, kuid eesmärk oli üks. Nad istusid ühe laua taga. Ühiselamus elasime temaga ühes toas. Temaga on võimatu ühe katuse all 'samas majas' elada. Tuleb välja, et sõitsime ühes rongis. Oleme käinud ühes koolis, kuigi eri aegadel. Lähme koos, meil on üks tee! Koer ja kass sõid ühest kausist. | esineb koos sõnadega sama ja seesama, mis aitavad identsust rõhutada. Ei mingit vaheldust, aina ühed ja samad inimesed ümberringi. Nende nimetustega mõeldakse tegelikult üht ja sama asja. Kuidas ka arvutati, tulemuseks oli ikka üks ning sama summa. Mart käib kogu aeg ühe ja sellesama tüdrukuga. Ma ei saa ju ühel ja selsamal ajal mitmes kohas olla. Aastast aastasse korduvad kirjandites ühed ja needsamad vead. Päevast päeva kordub üks ja seesama.
2. ühesugune, samasugune. Vennad on ühte nägu 'näolt sarnased'. Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad. *„Ei usu ma enam kedagi ega midagi. Ühed petised olete te, mehed, kõik!” karjatas Ene-Age .. O. Kruus.