|
Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit
arengu|abi
majandus- ja tehnoabi arengumaadele. Arenguabi vajav riik. Jaapan suurendas Indoneesiale antavat arenguabi.
litsents ‹-i 21› ‹s›
maj
1. valitsusasutuse luba kauba sisse- v. väljaveoks. Taotles litsentsi, sai litsentsi puuvilja sisseveoks.
▷ Liitsõnad: ekspordi|litsents, impordi|litsents, sisseveo|litsents, väljaveolitsents.
2. leiutaja v. patendivaldaja luba leiutist, tööstusnäidist v. kaubamärki kasutada. Jaapan ostab igal aastal välismaalt sadu litsentse. | piltl. *Ühelgi rahval pole jumaliku tõe peale antud erilist monopoli ega litsentsi. M. Metsanurk.
3. müügi- vm. tegutsemisluba. Alkoholimüügi litsents.
▷ Liitsõnad: müügi|litsents, tegevuslitsents.
pea|konkurent
peamine konkurent. Jaapan on USA peakonkurent mitmes tööstusharus. Meie meeskonna peakonkurentideks võistlustel olid leedulased.
prefekt ‹-i 21› ‹s›
1. politseiprefektuuri juhtiv kõrgem politseiametnik. Põhja prefektuuri prefekt.
2. suure territoriaalse haldusüksuse ülem (näit. Prantsusmaal). Seine'i departemangu prefekt. *Uue administratiivse korra alusel jagunes Jaapan prefektkondadeks eesotsas prefektidega.. J. Konks.
3. aj Vana-Rooma kõrgem tsiviil- v. sõjaväeametnik
saatkond ‹-konna 22› ‹s›
1. riigi alatine diplomaatiline esindus teises riigis. Eesti saatkond Soomes. Eesti Soome saatkond. Välisriikide saatkonnad Moskvas. Jaapan avas saatkonna Mongoolias. Saatkonna töötajad, kaubandusatašee. Ta on töötanud diplomaadina välismaal mitmes saatkonnas. Saatkonna ees toimus meeleavaldus.
▷ Liitsõnad: suur|saatkond, välissaatkond.
2. isikute rühm, keda saadetakse kellegi nimel esitama soove, palvet, nõudmisi vms. Keiser läkitas naaberriikidesse saatkondi läbirääkimisteks. *Keegi pole teadnud muud nõu peo pikendamiseks kui moodustada saatkond ja minna õppealajuhatajalt tunnikest juurde paluma. V. Saar.
3. saatjaskond. *Võisin järgneda peapiiskopile ta kõrges saatkonnas koos Püha Laurentiuse vendadega. B. Kangro.
tegutsema ‹37›
1. tegevuses olema, midagi tegema v. toimetama. Uudishimu tõukab tegutsema. Ühine töö õpetab ühiselt tegutsema. Lastel lasti segamatult, omapäi tegutseda. Terve pere tegutses aias. Tema rohkem mõtleb kui tegutseb. Jätke jutt ja asuge tegutsema! Aitab unistamisest, aeg on tegutseda! Maailma saab muuta üksnes tegutsedes. Tuleb viivitamatult tegutseda 'midagi ette võtta', et ära hoida suurt õnnetust. Tegutsesin ettekavatsematult, mõtlematult. Tormi ajal tuleb tegutseda kiiresti ja otsustavalt. *Asuti palavikuliselt tegutsema. Maeti toidumoon ja maskeeriti end lumega. H. Laipaik. | (loomade kohta). Hämariku saabudes hakkavad tegutsema siilid. Aedades tegutsevad musträstad. || (nähtuste, loodusobjektide aktiivsuse kohta). Alateadvus tegutseb omasoodu. Tegutsev tulemägi. Jaapan on maid, kus maa-alused loodusjõud tegutsevad eriti aktiivselt.
2. mingi töö v. tegevusega pidevamalt seotud olema, töötama (ka asutuste ja organisatsioonide kohta). Jüri tegutseb nüüd äri alal. Tema isa tegutses advokaadina. Koolis tegutsevad mitmed huviringid. Ühing tegutseb aastast 1920. Meie laulukoor on tegutsenud 80 aastat. Vanimad koolid Tallinnas tegutsesid Toomkiriku ja kloostrite juures. Linnas tegutseb kolm raamatukogu. Talvel tegutseb siin talispordibaas. Partei tegutses põranda all. Kirjastus lakkas tegutsemast. Alaliselt tegutsevad komisjonid.
tõusma ‹tõusta, tõusen 44›
1. ülespoole, kõrgemale liikuma. a. (keegi v. miski mingi pinna suhtes). Tõusin mööda treppi pööningule, torni. Tõuseme mäele, mäkke, kinkudele. Tõusti Elbrusele. Tõusis ikka kõrgemale ja kõrgemale. Nüüd me enam ei tõuse, vaid laskume. Tõusis raskelt, jõudsal sammul. Eit tõusis pulkhaaval redelil ülespoole. Orkestrijuht on pulti tõusnud. Kapten tõuseb silda, sillale, laevatekile. Lind tõusis lendu, õhku. Lennuk tõuseb maast lahti. Allveelaev tõuseb pinnale. Laev tõuseb ja vajub lainetel. Lift tõusis ülakorrusele. Lipp tõuseb masti. Tõkkepuu tõuseb. Eesriie tõusis. Nui aina tõusis ja vajus ta käes. Korstnast tõuseb suitsu. Kraatrist tõusis tuhapilv. Jõelt tõuseb udu. Leil tõuseb pahinal lakke. Soe õhk tõuseb ülespoole. Kevadel hakkab kasemahl tõusma. Taimemahla tõusev ja laskuv vool. || ka astr (tähe v. taevakeha ketta ülaserva horisondile ilmumise kohta; taevakeha näiva liikumise kohta taevavõlvil). Päike tõuseb täna kell üheksa ja loojub viie paiku. Päike tõusis merest, metsa tagant. Kuu pole veel tõusnud. Jaapan on tõusva päikese maa. Tõusvad ja loojuvad tähed. Päike on kesktaevasse tõusnud. || kõrgemale nihkuma. Vöö on tõusnud kaenla alla. Seelik tõuseb üle põlvede. || piltl (ka püsiväljendite koosseisus). Vandesõnad tõusid kergelt ta keelelt lendu. Hele naisehääl tõuseb üle kuulajate peade. Painajalik mälestus tõusis taas pinnale. Kops tõuseb üle maksa (vihastamise kohta). Veri tõuseb pähe (ärrituse, vihastamise kohta). Viin tõusis pähe, latva 'hakkas pähe'. Tõuseb tippu, võimule. Tõusis karjääriredelil kiiresti. Tõusev täht äritaevas. b. istuvast v. lamavast asendist üles tulema, püsti(semat) asendit võtma. Mees tõusis ja lahkus. Tõusin külalist tervitama. Aitas kukkunud sõbral tõusta. Tuttav tõuseb minekule. Noormees tõusis liikvele. Peale etendust tõusis rahvas kolistades. Olin juba tõusmas, kui mind paluti veel hetkeks istuda. Tõuseb toolilt, kivilt, voodist. Tõusis lebamast. Oleme alles lauast 'söömast' tõusnud. Kergitab, asutab end tõusma. Kohus tuleb, palun püsti tõusta. Peapõrutuse kahtluse puhul ei tohi tõusta. Tundis, et ei suuda jalule tõusta. Tõusis voodis istukile. Tõusis istuli, istuma. Tõusis vaevaliselt põlvili. Koer tõuseb saba liputama. Karu tõusis tagajalgadele. | piltl. Pere on peale õnnetust taas jalule tõusnud. || end varvastele ajama. Tõuse kikivarvule, siis näed paremini. Baleriin tõusis varvastele. c. ka piltl (karvade, kehaosade vm. kohta:) püsti(semasse) asendisse liikuma, püsti(semat) asendit võtma. Kassi seljakarvad tõusid turri. Poisi juuksed tõusid uuesti püsti, turri. Habe tõuseb kikki. Koera kõrvad tõusid nakki, tirki. Hääletajate käed tõusevad üksmeelselt. Poisi rusikas tõusis. Ema käsi on kerge tõusma (löömiseks). See oli esimene kord, kui ta käsi inimese vastu tõusis (kellegi löömise kohta). || (ütlustes, mis väljendavad tõrget mingi soorituse suhtes). Mu keel ei tõusnud seda ütlema. Käsi ei tõuse kõrvakiilu andmiseks. Kas su käsi tõuseb isakodu lõhkuma? Jalg ei tõuse vihamehe majja astuma. *Minul elusa looma peale püss ei tõuse. J. Tuulik. || kõnek (suguliikme kohta suguvõimega ühenduses). Tal tõuseb, ei tõuse. || (taimevarre kohta; ka taimede liiginimetustes). Suure teelehe vars on lamav või tõusev. Tõusev maran. d. ärkama, peale ärkamist asemelt üles tulema, üles tõusma. Tõusis magamast väga vara. Meie peres tõustakse kell seitse. Tõuse, kõik on juba üleval! Mine õhtul varem magama, siis on hommikul kergem tõusta. Pidi äratuskella helisema panema, sest ei tõusnud ise kunagi. Tõuseb kanadega ühes, enne kukke ja koitu, poole öö ajal. Oled täna vasaku, pahema jalaga voodist tõusnud (kellegi paha tuju märkivalt). *Talu oli küll ärganud, aga rahvas polnud veel jõudnud tõusta. A. Kalmus. || (haigusest paranemisega seoses). Kui ta nüüd voodisse jääb, ei ta siis enam tõuse. Haigel on lootust alles kuu-kahe pärast jalule tõusta. || (taas ellu ärkamise kohta). Laps tõusis arsti abiga uuesti hinge. Peetrus seadis surnu luud kokku ja lausus: „Tõuse ellu!” Ta ilmus ootamatult kui tõusnud surnu. *Surnu ei tõuse ka siis, kui kogu maailm ta terviseks jooks. A. Uustulnd.
2. kõrgemaks muutuma, kõrgenema, kerkima. a. rõhtpinnaga teat. nurga all kõrgenema. Sealpool järve hakkab pinnas tõusma. Maapind, maastik tõusis aegamööda. Tee tõuseb siin oma 200 meetrit. Teatrisaali põrand on tõusev. Tõusvad istmeread. Sõõriksõlg tõuseb kergelt kuhja. Tõusev sirgjoon. Trepp, redel tõuseb peaaegu püstloodis. Rind tõuseb ja langeb ärevusest. Rind tõusis uhkusest kummi. b. (taseme, nivoo vms. kohta). Vesi tõusis üle tavalise taseme. Jõgi tõusis üle kallaste. Meri tõuseb. Piim tõusis keema. Vererõhk tõuseb. Õhutemperatuur ei tõusnud üle nulli, kümne kraadini. || (abstraktsemalt). Lõputööde tase tõuseb. c. paisuma. Tainas on tõusma pandud. Leib, saiategu tõusis astjas. d. (hääle, intonatsiooni vms. kohta). Kõneleja hääl tõusis ärritusest. Ingliskeelset küsimust iseloomustab tõusev intonatsioon. Tõusev ja laskuv heliredel.
3. (taimede kohta:) maapõuest üles tulema, tärkama; kasvama. Kuivast maast ei tõuse ühtki liblet. Sel aastal seeme ei tõusnudki. Põllumehed loodavad, et tõuseb hea oras. Porgandid on ühtlaselt tõusnud. Kännult tõusid võrsed. Üks puu langeb, teine tõuseb asemele.
4. kõrguma, kõrgusse kerkima, oma ümbrusest kõrgemale ulatuma. Taamal tõuseb mets. Linna ääres tõusevad tehasekorstnad. Laevamastid tõusid taevasse. Üle latvade tõusev trampliin. Järvest tõuseb kaunis saar. || mingi piirini ulatuma. Hanged tõusevad rinnuni. Kadakad ei tõusnud kõrgemale puude alumistest okstest.
5. (määralt, ulatuselt, astmelt, näitajatelt jne.) suurenema, kasvama; tugevnema; kiirenema. Palk, pension, honorar tõusis. Hinnad tõusevad 10% võrra. Aktsiate kurss tõuseb. Töötajate arv tõusis kahekordseks. Tiraaž tõusis. Abiellumus ei tõusnud, vaid langes. Aastatega on vilumus, vastupidavus tõusnud. Pinge tõusis viimse piirini, haripunkti. Tuul tõusis tormiks, maruks. Tuulepuhangud tõusevad ja vaibuvad. Ta viha aina tõusis. Mootorimürin tõuseb ja vajub. Aplaus tõusis tormiks. Pianist mängis üha tõusvas tempos. | piltl. Pärast sõda tõusid noorte meeste aktsiad enneolematult kõrgele. *.. Karin arvas tundvat, et tema kurss tõuseb viimasel ajal. A. H. Tammsaare.
6. paranema, ülenema. Meeleolu, enesetunne hakkas tõusma. Tuju tõusis topsi najal. Õppeedukus on tublisti tõusnud.
7. tekkima, sündima; ilmuma, (esile) tulema; kerkima. a. (millegi ehitatava, rajatava kohta). Südalinna tõuseb uus hotell. Ehitajate kätest tõusevad elumajad, tehased. Narva tõusis tuhast ja varemeist. Siin tõuseb tore talu. | van (millegi asutatava kohta). Põllumeeste seltsid on ellu tõusnud. *1921. aastal .. tõusis ellu Eesti Bibliograafia Asutis. J. V. Veski. b. nähtavaks v. kuuldavaks saama, kostma (hakkama). Pimedusest tõuseb (esile) kaame mehenägu. Silmisse tõusevad pisarad. Puna tõusis palgesse. Kibe naer tõuseb huulile. Paadist tõusis hüüdeid ja lärmi. Ukse tagant tõusis naeru. Saalis tõusis kihin ja kahin. c. välja kujunema, silma paistma (hakkama). Uued juhid tõusevad (esile) noorte seast. Meie keskelt tõusnud luuletaja. Uus prohvet on tõusnud. Poiss tõusis koolis esile hea joonistusoskusega. Tõusev intelligents, linnakodanlus. d. (muid kasutusi). Iiveldus, klomp, klimp, tükk, nutt tõusis kurku. Veremaitse tõusis suhu. Naise südamesse, hinge tõusis suur tänu. Unes tõusis kodu ta silme ette. Meelde tõusid vanaema sõnad. Jälle tõusis ärasõit päevakorda, päevakorrale. Tulipunkti, esiplaanile, tähelepanu keskpunkti tõusid kasvatusprobleemid. Asi tõusis ilmsiks, avalikuks. See töö tõuseb veel hinda. Tõusis kiusatus pintsli ja lõuendi järele. Ei tea, kas sellest ka kasu tõuseb. Küsimus tõuseb küsimusest. Paadis tõusis väike heitlus. On tõusnud kerge tuul.
8. ka piltl kellekski v. millekski saama, teat. positsiooni saavutama, edenema. Tal on kange soov direktoriks tõusta. Vallavanemaks tõusnud mees. Tõusis edukaks firmajuhiks, kaptenist kindraliks, väejuhi kohale, eesrindlaseks. Peremeheks tõusnud sulane. Ta on tõusnud tugevaks maletajaks. Meeskond tõusis liidriks, kolmandaks. Nad on meile kõvaks konkurendiks tõusnud. Noormees on tõusnud vormelisõitjate esirinda, esiridadesse, etteotsa. Oleme tõusnud jõukale, kindlale järjele. Sportlane on tõusnud (heasse) vormi. Silmapaistvaks teaduskeskuseks tõusnud ülikool. Rahvad ja kultuurid tõusevad ja langevad. Riik tõusis Euroopa kõige rikkamate hulka. Kuningapoeg tõuseb varsti troonile. On lihtne treial, aga loodab kõrge(ma)le tõusta. Tüdruk tõusis mu silmis 'arvamus temast paranes'.
9. võitlusse astuma, vastu hakkama, üles tõusma. Talupojad tõusid mõisnike vastu. Rahvas tõusis võitluseks. Kogu klass tõusis õpetaja kaitseks. *Siis lõpuks tõusis maa: tõusid üles hõimud, kes elutsesid steppides .. J. Selirand (tlk).
vabastama ‹37›
1. kellegi võimu alt v. sunnist vabaks päästma. Meie väed vabastasid Tartu, Võru. Pealetungi jätkates vabastati üks asula teise järel. Maa vabastati vaenlasest. Talupojad vabastati pärisorjusest. Peremees vabastas mitu orja 'andis neile vabaduse'.
2. vangistusest, kinnihoidmisest vm. takistavast vabaks laskma v. vabaks tegema. Ta vabastati vanglast, kolooniast ennetähtaegselt. Mees ei ole süüdi ja vabastatakse vahi alt. Ülestõusnud rahvas vabastas vangid. Galeeriori vabastati ahelaist. Vabastasin koera ketist, lamba aia vahelt. Neiu vabastas end noormehe käte vahelt, embusest. Püüdis oma kätt ründaja haardest vabastada. Katsuti laeva madalikult vabastada. Vabastas kalakese õnge otsast. Kevad on veekogud jääkattest vabastanud. *Hästiinformeeritud tuusad sosistasid omavahel, et Jaapan valmistuvat lahkuma Rahvasteliidust, vabastades käed pealetungiks Hiinale .. A. Kaal. | füüs keem (mingis protsessis). Fotosünteesis luuakse orgaanilisi aineid ja vabastatakse hapnik. || midagi lahti päästma. Vabastas ukse riivist. Mees vabastas püstoli kaitsevinnast. Vabastasin pikkamisi mantlinööbid. Ta oli ööseks juuksed soengust vabastanud. Alkohol vabastab pidurid 'sisemised tõkked millekski'.
3. mingist tegevusest v. kohustusest vabaks päästma. Tõnis vabastati mitmeks päevaks raskemast tööst. Poiss oli nõrga tervise tõttu võimlemisest vabastatud. Ta vabastati lühinägevuse tõttu sõjaväeteenistusest. Ansambli liikmed vabastati muudest ülesannetest. || töölt, ametikohalt vallandama, kellegagi töösuhet lõpetama. Kedagi töölt, ametist vabastama. Ta vabastati ministri käskkirjaga kantsleri ametikohalt. Politseiprefektuuri komissarid nimetab ametisse ja vabastab kohalt siseminister. Ettevõtte direktor vabastas peainseneri tema kohustest. *.. teenistust pole kuskil loota, aina vabastatakse temagi kutsealal tublisid mehi. M. Metsanurk.
4. millestki koormavast, ahistavast, rõhuvast vabaks tegema. Edukas üliõpilane vabastati õppemaksust. Ära püüagi end vastutusest vabastada! Püüan vabastada sind eelarvamustest ja kompleksidest. Olmetehnika vabastab inimesed paljudest raskustest ja muredest. See vann vabastab poorid sinna kogunenud rasust. Kõik ootasid lämbe ilma järel õhtust vabastavat jahedust. *Tal oli tunne, et peab end millestki vabastama, millestki, mis matab hinge ja rõhub õlgadele. E. Krusten.
5. midagi seljast, küljest, ümbert ära võtma. Hakkas ennast üleriietest vabastama. Vabastasime end riietest ja pugesime voodi. Vabastas enese mantlist, pintsakust, jalavarjudest. Vabastasin lilled paberist ja õnnitlesin juubilari. Ta vabastas ratsu valjastest. *.. vabastab kala osavalt noaotsaga luudest ja pistab pöialt appi võttes suhu. A. Alas (tlk).
6. midagi hõivatusest vabaks tegema. Vabastage kiiremini autodele tee! Rahvahulk tõmbus kõrvale, et vabastada lahkujale tee. Vabastasime uutele tulijatele mõned istekohad. Peame toa hotellis kella kaheteistkümneks vabastama. Kõigepealt tuleb maa-ala rusudest vabastada. *.. korraldas midagi oma kaupluses ümber, et vabastada Koljale kas või müüja koht. O. Samma (tlk).
7. hrv paljaks tegema v. jätma, paljastama. *.. seljas [Kerstil] Rumeenia hommikumantel, mis vabastas istudes rohkem kui põlved. K. Saaber.
|
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
|