[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 73 artiklit

abistamis|leping
(näit. riikide vahel)

allianss ‹-ansi 21› ‹s›
hrl pol (riikide) liit, ühendus

anglo|ameeriklane
Ameerika maailmajao ingliskeelsete riikide e. Angloameerika elanik

baltimaalane ‹-se 5 või -se 4› ‹s›
Balti riikide elanik

blokaad ‹-i 21› ‹s›

1. linna, sadama, väegrupi jne. täielik sissepiiramine hävitamise v. alistumisele sundimise eesmärgil; sellise isoleerituse seisukord. Leningradi blokaad. Vaenlase blokaad murti läbi. Neil õnnestus blokaadist läbi murda. Palju inimesi hukkus blokaadis.
▷ Liitsõnad: maa|blokaad, mere|blokaad, õhublokaad.
2. poliitiliste, majanduslike jt. abinõude v. sõjalise jõu rakendamine mõne riigi v. riikide rühma isoleerimiseks
▷ Liitsõnad: kontinentaalblokaad.
3. füsiol med mõne elundi v. elundite süsteemi tuimastamine v. talitluse ajutine katkestamine
▷ Liitsõnad: novokaiin|blokaad, südameblokaad.

blokk1 ‹bloki 21› ‹s›

1. riikide, parteide vm. organisatsioonide alatine v. ajutine liit teat. poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Parteide blokk. Riikide sõjalised blokid. NATO bloki maad.
2. sport (võrkpallimängus:) sulg (2. täh.), tõke. Lõi palli blokki, blokist läbi, üle bloki. Vastasmängijad tegid bloki.

demarkatsiooni|joon

1. pol (vahe)rahu sõlminud riikide relvajõude v. võidetud riigi okupeeritud piirkondi üksteisest eraldav piirjoon v. maariba
2. med piir haige ja terve koe vahel

devalvatsioon ‹-i 21› ‹s›
maj oma valuuta kursi alandamine kulla v. teiste riikide valuuta suhtes; rahaühiku kulla- v. hõbedasisalduse vähendamine. Dollari devalvatsioon.

dollar ‹-i, -it 2› ‹s›
USA, Kanada, Austraalia ja mõnede teiste riikide suurem rahaühik. USA dollari ostujõud. Hind dollarites. Kas teil dollareid on?

embargo ‹6› ‹s›
jur maj
1. kaupade sisse- v. väljaveo keeld
2. välismaa kaubalaevade vm. vara kinnipidamine; keeld teiste riikide laevadel tulla keelu kuulutanud riigi sadamaisse

föderalism ‹-i 21› ‹s›
pol
1. riikide ühinemise v. ühendamise põhimõte, mille kohaselt mitu riiki moodustavad liitriigi (föderatsiooni) v. riikide liidu (konföderatsiooni)
2. föderatiivse riigikorra kehtestamist taotlev poliitiline suund

husaar ‹-i 21› ‹s›
aj kergeratsaväelane mõnede riikide sõjaväes, algselt Ungaris. Ungari husaarid.

integratsioon ‹-i 21› ‹s›
lõiming, integreerimine, lõimimine; integreerumine, lõimumine; maj samasse sotsiaal-majanduslikku süsteemi kuuluvate riikide koondise loomine nende majanduslike ja poliitiliste eesmärkide kooskõlastamiseks. Keelte, murrete integratsioon. Teaduste integratsioon. Majanduslik, poliitiline integratsioon.

kapten ‹-i, -it 2› ‹s›

1. laevajuht, kõige kõrgem juhtiv isik laevas. Kaubalaeva, sõjalaeva, reisilaeva kapten. Auriku, „Suure Tõllu” kapten. Kapteni esimene, teine abi 'esimene, teine tüürimees'. Kapten seisis komandosillal.
▷ Liitsõnad: kaugsõidu|kapten, laevakapten; sadamakapten.
2. sõj enamiku riikide maa- ja lennuväes (ka Eesti Vabariigis) majorist ühe astme võrra madalam ohvitseriauaste; selles auastmes sõjaväelane. Kapteni auastmes ohvitser. Üksuse komandöriks oli kapten. Ta ülendati teenete eest kapteniks. Kapten Martna.
▷ Liitsõnad: eru|kapten, jalaväe|kapten, kaardiväe|kapten, lennuväe|kapten, mereväe|kapten, staabikapten.
3. sport võistkonna vanem ning esindaja. Võistkonna, meeskonna, naiskonna kapten. Jäähokikoondise kapten.

koalitsioon ‹-i 21› ‹s›
pol riikide v. parteide vaheline (ajutine) liit ühiste eesmärkide saavutamiseks. Koalitsiooni looma. II maailmasõja ajal kujunes välja fašismivastane koalitsioon. Pahempoolsed parteid moodustasid omavahel koalitsiooni. Parlamendivalimistel esinesid mitu parteid koalitsioonis.
▷ Liitsõnad: valitsuskoalitsioon.

koalitsiooni|sõda
pol riikide koalitsiooni sõda ühe v. mitme vaenlasriigi vastu. Koalitsioonisõjad Napoleoni vastu.

koloniaal|stiil
ehit Euroopa riikide asumaade emamaalt omandatud ehitusstiil 17.–20. saj.

konföderatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. lepingu alusel kestvalt liitunud, kuid suveräänsuse säilitanud riikide liit
2. mingi organisatsioonide liit

kontinentaal|blokaad
aj Prantsusmaa jt. Euroopa riikide majanduslik blokaad Suurbritannia vastu a-il 1806–1814

kontuur|kaart
mitmesugustel töödel aluseks olev kaart, kus on kujutatud ainult objektide olulisemad piirjooned (rannajoon, riikide piirid, jõgede ja järvede kontuurid jms.)

konventsioon ‹-i 21› ‹s›

1. tava, seltskondlik, konventsionaalne komme. *..ilusaimas linnas, kus konventsioonid on nii tugevad, et noort tütarlast iialgi ei juleta poisiga nelja silma alla jätta.. J. Semper.
2. jur rahvusvaheline kokkulepe, hrl. riikide suhteid mingis valdkonnas v. küsimuses reguleeriv leping. Konventsiooni sõlmima. Konventsioonile alla kirjutama. Bakterrelva keelamise ja hävitamise konventsioon. Ülemaailmne autoriõiguse kaitse konventsioon.
3. maj ettevõtete v. organisatsioonide majanduskokkulepe

konverents ‹-i 21› ‹s›

1. ulatuslikum teaduslik, metoodiline vm. nõupidamine ettekannete ja diskussioonidega. Soome-ugri filoloogia konverents. Üliõpilaste teadusliku ühingu konverents. Seltsi 60. aastapäevale pühendatud konverents. Konverentsi ettekanded, sõnavõtud. Konverentsi korraldama. Pidasin konverentsil ettekande. Konverentsile oli saabunud teadlasi paljudest maadest.
▷ Liitsõnad: keele|konverents, kehakultuuri|konverents, majandus|konverents, metoodika|konverents, teaduskonverents; ajakirjandus|konverents, pressikonverents.
2. ühiskondlike, riiklike vm. organisatsioonide v. riikide esindajate kokkutulek kindlaksmääratud teemade arutamiseks ja küsimuste lahendamiseks. ÜRO konverentsid. Potsdami, Krimmi konverents.
▷ Liitsõnad: aasta|konverents, ametiühingu|konverents, desarmeerimis|konverents, partei|konverents, rahukonverents.

kosmose|õigus
jur rahvusvahelise õiguse haru, mis reguleerib riikide suhteid maailmaruumi uurimisel ja kasutamisel

kuningas ‹-ga, -gat 2› ‹s›

1. mõnede monarhistlike riikide meessoost riigipea tiitel; seda kandev valitseja. Rootsi kuningas. Hispaania kuningas Juan Carlos. Kedagi kuningaks kuulutama, kroonima. Kuninga troon, kroon, loss. Pärast kuninga surma sai, tuli, astus troonile ta poeg. Ta on kuningate soost. Elab nagu kuninga kass 'muretult, lahedalt'. || (üldisemalt:) pealik, vanem, juht. Kerjuste, varaste kuningas. Ülestõusnud talupojad valisid endi seast neli kuningat.
▷ Liitsõnad: ase|kuningas, ekskuningas; hõimukuningas.
2. piltl (inimeste, loomade, esemete vm. kohta). a. mõjuvõimas, silmapaistev v. juhtiv isik kellegi hulgas. Kui sul on raha, siis sa oled kuningas! Kuningate kuningas, taevane kuningas 'jumal'. Inimest on ülistatud looduse kuningaks. Kiiruisutajate, suusamägede kuningas. b. kõige suurem ja tugevam loom. Loomariigi kuningas lõvi. Meie metsade kuningas karu. Kotkas on lindude kuningas. Kukk, kanade kuningas. c. tähtsuse, väärtuse, ilu vms. poolest muude hulgast esilekerkiv ese, aine, ala vm. Orelit peetakse pillide kuningaks. Teemant on mineraalide kuningas. Kergejõustikku loetakse spordialade kuningaks. *Aluspalgid olid äraproovitud „puude kuningast” – tammest – .. K. Saaber.
▷ Liitsõnad: ajalehe|kuningas, kala|kuningas, mere|kuningas, nafta|kuningas, piirituse|kuningas, terase|kuningas, õlikuningas; džässi|kuningas, laulu|kuningas, nõela|kuningas, sprindi|kuningas, suusakuningas; hiire|kuningas, kõrbe|kuningas, käbi|kuningas, laanekuningas; ussikuningas.
3. (mängudes). a. (kaardimängus:) kõige tugevam pildiga kaart. Käis, lõi, tappis, võttis kuningaga. Vastasmängijal oli äss ja kaks kuningat käes. b. (malemängus:) malend, mida vastasmängija püüab matistada. Käisin kuningaga. Valge kuningas on tules.
▷ Liitsõnad: pada|kuningas, poti|kuningas, risti|kuningas, ruutu|kuningas, trump|kuningas, ärtukuningas.

leitnant ‹-nandi 21› ‹s›
nooremohvitseri auaste enamiku riikide relvajõududes; selles auastmes ohvitser. Sai leitnandiks, leitnandi pagunid. Nooruke leitnant.
▷ Liitsõnad: noorem|leitnant, vanemleitnant; kindral|leitnant, kolonel|leitnant, ooberstleitnant; miilitsa|leitnant, politseileitnant; reservleitnant.

liit ‹liidu 21› ‹s›

1. üksteisest sõltumatute osapoolte omavaheline leping, sobimus (2. täh.) ühiseks tegevuseks, ühiste eesmärkide saavutamiseks; sellisel sobimusel rajanevad suhted. Riikide majanduslikud, sõjalised liidud. Sõlmiti liit ühise vaenlase vastu. Koostöö ja liidu kujunemine Eesti muistsete maakondade vahel. Ta on nendega liidus, lõi nendega liitu. | piltl. *Kuid just nende [= jõu ja vaimu] liidus avardub meie mõttepildis Lurichi erakordne ning plastiline isiksus. V. Panso.
2. liitunute organisatsiooniline ühendus. a. teat. ala esindajate v. teat. tõekspidamistega isikute organisatsioon v. nende koondis (hrl. juriidilise isikuna). Loomingulised liidud, näiteks kirjanike, kunstnike, heliloojate liit. Luterlik Maailmaliit jt. kirikute liidud. b. riikide (ka kogukondade, linnade vms.) ühendus. Tallinn kuulus Hansa Liitu. Hõimuliitude asemele tekkisid territoriaalsete kogukondade liidud – kihelkonnad ja maakonnad.
▷ Liitsõnad: esperanto|liit, hõimu|liit, kaitse|liit, kino|liit, spordiliit.
3. hrv hulk, summ. *Inimesi seisis suuremas ja vähemas liidus .. L. Promet.

lipnik ‹-niku, -nikku 30› ‹s›
ohvitseri madalaim auaste mõnede riikide relvajõududes; selles auastmes ohvitser
▷ Liitsõnad: eru|lipnik, reserv|lipnik, vanemlipnik.

lääne|riik
‹hrl. pl.› (Lääne-Euroopa riikide kohta, vahel ka USA ja Kanada juurde arvatud)

maailma|majandus
maailma riikide majandusi siduv majandussuhete ja rahvusvahelise tööjaotuse süsteem

maailma|sõda
maailma paljusid riike (eriti suurriike ja riikide blokke) haarav sõda. Esimene (1914–1918), Teine (1939–1945) maailmasõda. Inimkond on 20. sajandil üle elanud kaks hävitavat maailmasõda.

maailma|süsteem

1. universumi, esmajoones päikesesüsteemi struktuuri teat. kirjeldus. Geotsentriline, heliotsentriline maailmasüsteem.
2. pol (marksistlikus käsitluses:) ühesuguse ühiskonnakorraga laialdane riikide süsteem maailmas. Sotsialistlik, kapitalistlik maailmasüsteem.

madrus ‹-e 4› ‹s›

1. lihtsaid laevatöid tegev ja vahis seisev laeva meeskonna liige. Sõitis mitu aastat madrusena merd. Läks kaubalaevale madruseks. Madrused askeldavad laevatekil.
▷ Liitsõnad: noorem|madrus, vanemmadrus; rooli|madrus, teki|madrus, vahimadrus; adramadrus.
2. sõj sõjalaevastiku reakoosseisu liige; madalaim auaste paljude riikide sõjalaevastikus. Musta mere laevastiku madrused.
▷ Liitsõnad: vanemmadrus.

majandus|ühendus
maj majandusliku koostöö organisatsioon; sinna ühinenud riikide rühmitus. Riikidevahelised majandusühendused. Euroopa Majandusühendus.

mediatsioon ‹-i 21› ‹s›
jur vahendus, eriti ühe riigi vahendus teiste riikide tüli lahendamisel

mitšman ‹-i, -it 2› ‹s›
sõj hrl. maavägede lipnikule vastav auaste paljude riikide mereväes; selles auastmes mereväelane. Teenis mitšmanina Mustal merel. Noormees ülendati mitšmaniks.

neutraliteet ‹-teedi 21› ‹s›
pol otsene ning kaudne sekkumatus teiste riikide vahelisse sõtta; sõjaliste liitudega mitteühinemine. Neutraliteeti säilitama, rikkuma. Rootsi, Šveits jäid maailmasõdadest eemale tänu neutraliteedile.

oma|valuuta
maj mingi riigi valuuta, mida vahetatakse v. mille kurssi võrreldakse teiste riikide valuutadega, omavääring, omaraha. Eesti omavaluuta on kroon.

pan|amerikanism
pol Ameerika riikide ja rahvaste solidaarsusideoloogia ja -liikumine

panislamism ‹-i 21› ‹s›
pol kõigi islamiusuliste rahvaste ja riikide ühinemist ning koostööd taotlev usulis-poliitiline liikumine

piiri|ülene
üle riigipiiri(de) ulatuv, eri riikide piirialasid v. eri riike hõlmav. Eesti ja Venemaa piiriülene koostöö . Euroopa Liidu piiriülesed alad. Advokaatide piiriülene tegevus.

protokoll ‹-i 21› ‹s›

1. koosoleku vms. toimingu käiku kirjeldav dokument. Koosoleku, nõupidamise, istungi protokoll. Protokollis fikseeritud päevakord. Kas see sõnavõtt, otsus tuleb ka protokolli kanda? Pane Miku vahelehüüe protokolli! Ta ei kirjutanud ülekuulamise protokollile alla. Füüsikaeksami protokollid on kadunud. || spordivõistluste tehniline aruanne, võistlusprotokoll. Protokolli on kantud sada võistlejat.
▷ Liitsõnad: eksami|protokoll, hääletamis|protokoll, juurdlus|protokoll, kohtu|protokoll, lahangu|protokoll, rae|protokoll, uuringu|protokoll, ülekuulamisprotokoll; finiši|protokoll, olümpia|protokoll, stardi|protokoll, võistlusprotokoll.
2. toimunut tõendav ametiisiku koostatud akt. Kordnik kirjutas vara arestimise, varguse kohta protokolli. Liikluseeskirjade rikkumise kohta koostatud, vormistatud protokollid. Röövpüügi eest teeme kindlasti protokolli.
▷ Liitsõnad: politseiprotokoll.
3. riikidevahelist suhtlemist ja välisriikide ametlike esindajate vastuvõttu korraldavad eeskirjad, diplomaatiline protokoll
4. rahvusvahelisel konverentsil vm. riikide esindajate kohtumisel sõlmitud kokkulepe. Allakirjutatud protokoll ühisettevõtte rajamise kohta.

puul ‹-i 21› ‹s›
maj
1. turumajanduses ettevõtete kokkulepe hinna kehtestamise, patendi ühise kasutamise vms. kohta
2. riikide kokkulepe ühise kulla- v. valuutavaru moodustamise kohta

rahu1 ‹11› ‹s›

1. riikide vahekord, kus kumbki riik ei rakenda teise suhtes vägivalda; ant. sõda. Kogu maailmas peaks valitsema rahu. Rahu saavutamine Lähis-Idas. Püsiva rahu kindlustamine, säilitamine. Meie oleme rahu poolt ja sõja vastu. Me tahame elada rahus. Rahu kestis 30 aastat. Rahu on kasulik kõigile rahvastele. See juhtus rahu ajal. Tuvi on saanud rahu sümboliks. Rahu teeb rahva rikkaks. *.. aga tema [= Aleksander II] püüdis kõik rahuga, ilma verevalamiseta korda saata. J. Kõrv.
2. rahusõlmimine, rahutegemine; rahuleping. Õiglane rahu. Häbiväärne, alandav rahu. Rahu sobitama. Sakslased olid sunnitud rahu paluma. Sõjariistade rahu. Vaenlasega sõlmiti, tehti rahu. 1721. aastal Rootsi ja Vene vahel sõlmitud rahu. Kirjutati alla rahu Jaapaniga. Tartu, Versailles' rahu.
▷ Liitsõnad: relva|rahu, sund|rahu, separaat|rahu, vaherahu.
3. riiu, tüli, vaenu puudumine, leplikkus. Perekondlik rahu. Rahu naabrite vahel. Tahtis kõigiga rahu pidada ja hoidis end tülidest eemale. Elasime rahus, kellegagi tülitsemata. Meil on leplikud elanikud ja majas valitseb rahu. Püüdsime neid lepitada ja rahu jalule seada. Rahu kosutab, vaen kaotab. Parem lahja rahu kui rammus tüli. Parem pisut rahuga kui palju pahandusega. *Rusikad tõusid ja välkusid. Tüürmann katsus rahu sobitada. R. Sirge.
▷ Liitsõnad: klassi|rahu, kodu|rahu, perekonnarahu.
4. rahulik ümbrus, rahulik keskkond; rahulik häirimata olukord. Looduse, suveõhtute vaikne rahu. Ei kära ega müra – missugune sügav rahu metsade süles. Majas, ümbruses valitses täielik rahu. Alalõpmata üks trall ja mürgel, ei rahu kusagil. Ants kiusab ega anna mulle rahu. Boss ei andvat nägusatele tüdrukutele rahu 'tükkivat neile ligi'. Hambavalu ei anna rahu. Mitte kunagi ei saa ka sinust, jutulesoovijatest rahu. Parmud ei anna loomadele rahu. Haige, väsinud inimese närvisüsteem vajab rahu. Ma ei tahtnud su rahu rikkuda! Miski ei häirinud puhkajate rahu. See on kõrvaline paik, siin võib rahus, rahuga puhata. Siin pole rahu ei päeval ega ööl. Igavene rahu (surma, suremise kohta). Ta puhkab, hingab juba mitu aastat Issanda rahus 'on juba mitu aastat surnud'. *.. kui hea oleks olnud, kui tugevad lapsed tööd teeksid ja tema vanadele kontidele rahu annaksid. R. Roht. *Sellest päevast peale ei ole õmblusmasinal enam rahu. R. Kõvamees. | (hüvastijätusoovides elavale v. surnule). Kallist rahu teile, härra Luugus! Rahu tema põrmule! Puhka rahus, kallis isa! || vaikus. Palun rahu! Kõnelejale hüüti vahele, nii et juhataja pidi korduvalt rahu nõudma. *Klassis oli hauavaikus, ainult Teele nuuksumine ja tema kooliõdede kahjurõõmus kihistamine segas rahu. O. Luts.
▷ Liitsõnad: jõulu|rahu, maja|rahu, tänava|rahu, töö|rahu, une|rahu, õhtu|rahu, öörahu; haua|rahu, surmarahu.
5. rahulikkus, meelerahu. Teda on vallanud sügav rahu. Vaatas kõike külma rahuga pealt, võttis teate külma rahuga vastu. Ütles seda suure, suurima rahuga. Mehe stoiline, filosoofiline, tasakaalukas, kõigutamatu, näilik, tehtud rahu. Valetas täie, teadliku rahuga. Need mõtted ei andnud mulle rahu. Ta ei saanud enne rahu, kui oli emale kõik ära rääkinud. Ma ei leia kuidagi rahu, ikka tuleb üleelatu meelde. Nüüd su süda saab ehk rahu! Ema süda ei saa, ei leia rahu, kui poeg kauaks ära jääb. Ta südamesse asus rahu. Elsa südames, hinges valitses rahu. Ma imetlesin venda tema rahu pärast. Ta on sootuks rahu kaotanud. Raske on vahel oma rahu säilitada. Juhan oli lahingus rahu ise. Mine rahuga koju, halvasti ei ole midagi! Tulge jumala rahus 'täie rahuga, täiesti rahulikult'. Sellest mehest õhkus kartmatust ja rahu. Rahu asendus ärevusega. Mehe näost paistis kindel rahu. *„Pääasi – rahu,” räägib ta. „Mitte lärmitseda ega ärritada.” B. Alver.
▷ Liitsõnad: hinge|rahu, meele|rahu, südamerahu.

rahu|leping
rahvusvaheline leping, mille põhjal lõpetatakse sõda ning taastatakse sõdinud riikide normaalsed suhted. Versailles', Tartu rahuleping. Venemaa rahuleping Jaapaniga. Rahulepingu sõlmimine, allakirjutamine, ratifitseerimine. Rahulepingu järgi, kohaselt pidi kaotanu nõustuma kõigi esitatud tingimustega. Rahulepingu alusel kuulub see maa-ala Poolale.

rahu|liikumine
rahvahulkade sõjavastase hoiaku kujundamine. Rahvusvaheline rahuliikumine. Rahuliikumise aktivistid. Ülemaailmne rahuliikumine 'NLKP algatusel pärast Teist maailmasõda organiseeritud liikumine, mis patsifismi loosungi all oli suunatud peam. kapitalistlike riikide julgeoleku nõrgestamisele'.

rahu|läbirääkimised pl
läbirääkimised rahu sõlmimiseks sõdivate riikide vahel. Rahuläbirääkimised Eesti ja Venemaa vahel 1919.–1920. a. Alustati, peetakse rahuläbirääkimisi.

rahu|poliitika
poliitika, mille eesmärgiks on sõdade vältimine ning riikide tüliküsimuste rahulik lahendamine. Rahupoliitikast on huvitatud kõik rahvad.

rahvas ‹rahva 19› ‹s›

1. etniliste tunnuste alusel piiritletav inimrühm. Eesti, saksa, vene, hiina rahvas. Soome-ugri, uurali rahvad. Prantslased, inglased, itaallased jt. rahvad. Iisraeli rahvas 'juudid'. Aasia, Aafrika rahvad. Põhjamaade rahvad. Väike, suur rahvas. Ühe või teise rahva kultuur. Hõimude liitumine rahvaks. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) 'iseseisvate riikide suurim poliitiline organisatsioon'.
▷ Liitsõnad: antiik|rahvas, hõimu|rahvas, koloniaal|rahvas, korilas|rahvas, kultuur|rahvas, kääbus|rahvas, loodus|rahvas, mets|rahvas, muinas|rahvas, mägi|rahvas, naaber|rahvas, pisi|rahvas, põhi|rahvas, põhja|rahvas, põlis|rahvas, päris|rahvas, ränd|rahvas, sugu|rahvas, sugulas|rahvas, vennas|rahvas, võõr|rahvas, vähemus|rahvas, väikerahvas; laulu|rahvas, mererahvas.
2. mingi paikkonna, koha elanikud v. teat. (talu)pere liikmed. Asula rahvas. Oma küla rahvas. Kohalik rahvas. Rahvas kutsub seda paika Röövlimäeks. Ära usu kõike, mida rahvas räägib! Oru Pearul oli naabripere rahvaga alatasa õiendamist. Käisin Jaaguõue rahval abiks. Tere, siitpere rahvas! Ma pean ruttama, muidu läheb sealne rahvas kodunt ära. Kus siis teie rahvas kõik on? *Jüri seletas, et Kustas on Sarapuu rahvaste, metsavahi ja kõrtsipere ühine karjapoiss .. H. Raudsepp.
▷ Liitsõnad: aguli|rahvas, ilma|rahvas, küla|rahvas, linna|rahvas, maa|rahvas, mõisa|rahvas, rannarahvas; kodu|rahvas, maja|rahvas, naabri|rahvas, pere|rahvas, saunarahvas.
3. maa, riigi rahvastik, eeskätt selle töötav enamik. Töötav rahvas. Vaesema, kehvema rahva lapsed ei pääsenud haridusteed jätkama. Jõukam, peenem rahvas. Mõisnike all ei olnud rahva põli kerge. Koolmeister peab rahvast valgustama. Tähtis on, et haridus ja kultuur pääseksid rahva sekka. Ta on iseõppinu, inimene rahva seast. Uuendustega püüti rahva elujärge parandada. Ässitajad kihutasid rahvast üles. Rahvas nõudis vabadusi ja maad. Teose kohta annab lõpliku hinnangu rahvas. Referendumil küsitletakse rahvast. President esines raadios ja televisioonis rahvale. Rahva suud ja suurt teed ei saa kinni panna.
▷ Liitsõnad: alam|rahvas, härras|rahvas, isanda|rahvas, kehvik|rahvas, kolhoosi|rahvas, liht|rahvas, maata|rahvas, ori|rahvas, popsi|rahvas, saksa|rahvas, sulas|rahvas, talu|rahvas, teenija|rahvas, töö|rahvas, töölis|rahvas, vabrikurahvas; pagana|rahvas, ristirahvas.
4. inimesed; suur rahvahulk. Õu oli rahvast täis. Turul oli rahvast veel vähe(võitu). Jaanituli meelitas palju rahvast kokku. Kogunenud oli hulk rahvast. Ruum oli rahvast tulvil. Rahvast oli nagu murdu. Huvitav näidend tõmbab rahvast teatrisse. Koosolekul, näitusel oli igasugust rahvast. Rahvas koguneb kontserdile. Teedel voolas, rändas rahvast. Sõdurid tulistasid rahvast. Tegi seda kogu rahva nähes, ütles kogu rahva kuuldes. Kadus tagaajajate eest rahva hulka. *Selle kohta öeldakse näitlejate keeles: rahvas oli mul peos, tegin temaga, mis tahtsin .. V. Panso.
▷ Liitsõnad: jala|rahvas, kiriku|rahvas, kõrtsi|rahvas, laada|rahvas, matuse|rahvas, pidu|rahvas, pulma|rahvas, saaja|rahvas, talgurahvas.
5. (teat. inimrühma v. -põlvkonna kohta). Kunstnikud on huvitav rahvas. Autojuhid on üksmeelne rahvas. Öise vahetuse rahvas on juba oma töö lõpetanud. Arutasime neid probleeme esimese kursuse rahvaga. „Estonia” rahvas kutsus Trilljärve onu Leksiks. Noored on teadmishimuline rahvas. Vanem rahvas oli mures põllutööde venimise pärast. Kas meie tööd ka tulevaste põlvede rahvas küllaldaselt oskab hinnata? *Mereröövlid olid lindprii rahvas keset mõõtmatuid vetevälju. A. Pervik. *.. päris võssa rajatud Sarapuu kohas oli noorem rahvas, aga lapsi neil polnud. V. Ilus.
▷ Liitsõnad: filmi|rahvas, kirja|rahvas, kunsti|rahvas, male|rahvas, raadio|rahvas, spordi|rahvas, teatri|rahvas, üliõpilasrahvas; noor|rahvas, vanarahvas; meeste|rahvas, naiste|rahvas, poisterahvas; abielu|rahvas, paar|rahvas, paari|rahvas, paarisrahvas.

rahvus|vaheline
eri rahvaste v. riikide vaheline, neisse puutuv, neid siduv, kohustav v. neile ühine, internatsionaalne. Rahvusvaheline koostöö, kaubavahetus. Rahvusvaheline komitee, kongress. Rahvusvahelised spordiorganisatsioonid. Rahvusvaheline mess, näitus. Rahvusvaheline maleturniir. Rahvusvahelised interpreetide võistlused. Rahvusvahelised lennuliinid. Rahvusvahelised jõed, kanalid, väinad. Laev oli rahvusvahelistes vetes 'mitteterritoriaalvetes'. Rahvusvahelised kokkulepped, lepingud. Pinev rahvusvaheline olukord. Rahvusvahelised vaidlusküsimused, suhted. Sündmused omandasid rahvusvahelise ulatuse. Uus riik vajab rahvusvahelist tunnustamist. Eesti on taas jõudnud rahvusvahelisele areenile. Rahvusvahelise tähtsusega sündmus. Rahvusvaheline õigus 'õigusnormide kogum, mis korraldab riikide suhteid'. Rahvusvaheline naistepäev, lastekaitsepäev, üliõpilaspäev, teatripäev. Rahvusvaheline geofüüsika-aasta, rahuliku Päikese aasta (teat. rahvusvahelised teadusüritused). Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem. Rahvusvaheline küünal 'mittesüsteemne valgustugevuse ühik'. Rahvusvaheline signalisatsioonikood 'merelaevade omavahelist v. merelaevade ja rannaobjektide vahelist sidepidamist võimaldav signaalide kogum'. Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon. Rahvusvahelise mainega teadlane. Ringrada, õppekava vastab rahvusvahelistele nõuetele. Inglise keel on laialt levinud rahvusvaheline keel. Tehiskeeltest on kõige rahvusvahelisem esperanto. Meie keeles vastav sõna puudub, tuleb kasutada rahvusvahelist nimetust. Rahvalauludega võrreldes on rahvajutud palju rahvusvahelisemad. Rahvusvaheline uskumus. Paljudesse keeltesse tõlgituna muutus teos rahvusvaheliseks. Rahvusvaheline kabe '100-ruudune kabe'. Rahvusvaheline meister, suurmeister (spordiklassifikatsioonides). *Mõnelgi korral on mainitud, et mereröövlite meeskonnad olid rahvusvahelised, koosnedes peale sakslaste, rootslaste ja soomlaste ka ärapagenud eestlastest. L. Tiik. | (paljude organisatsioonide, organite, asutuste v. ühenduste ametlikes nimetustes). Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Rahvusvaheline Valuutafond. Rahvusvaheline Kohus. Rahvusvaheline Kaalude ja Mõõtude Büroo. Rahvusvaheline Matemaatikaunioon.

rekonkista ‹6› ‹s›
aj Pürenee poolsaare kristlike riikide võitlus mauridest vallutajate väljatõrjumiseks 8.–15. saj.

revolutsiooni|sõjad pl
aj sõjad, mida revolutsiooniline Prantsusmaa pidas aastail 1792–1802 Euroopa riikide koalitsiooniga

riigiti ‹adv›
riikide kaupa; eri riikides. Ajaloost pole kunagi midagi õpitud, ei isikuti, ei riigiti.

sala|liit
salajane liit (isikute, riikide vahel). Opositsioonijõudude salaliit valitsuse vastu. *.. laulan kiitu / vapratele kreeklastele taas, / kelle vastu sõlmib salaliitu / kõik Euroopa.. J. Kross (tlk).

sega|komisjon
hrl. eri riikide esindajaist koosnev komisjon. Venemaa – Ameerika Ühendriikide segakomisjon.

seitsme|aastane

1. seitsme aasta vanune. Seitsmeaastane põnn. Saanud seitsmeaastaseks, läks Anni kooli. Seitsmeaastasele ei valmista see ülesanne raskusi.
2. seitse aastat kestev, seitsme aasta pikkune. Seitsmeaastane teenistus, sulasepõlv. Pärast seitsmeaastast kooselu läksid nad lahku. Seitsmeaastane sõda (Euroopa riikide vahel 1756–1763).

sisseveo|luba
maj dokument, mida nõuavad ja annavad välja mõnede riikide valitsusasutused kaupade sisseveo lubamiseks, sisseveolitsents

sotsiaalkindlustus|leping
(sõlmitakse riikide vahel, et tagada nende riikide kodanikele sotsiaalsed garantiid lepinguosalistes riikides)

sõda ‹sõja 25› ‹s›

1. organiseeritud relvastatud võitlus eri riikide v. ühe riigi erinevate rahvaste v. ühiskonnarühmituste vahel. Agressiivne, ebaõiglane, halastamatu, imperialistlik, julm, kurnav, laastav, mõttetu, purustav, püha, salajane, totaalne, verine, õiglane sõda. Bakterioloogiline, keemiline sõda. Kolmekümneaastane, Seitsmeaastane, Rooside sõda. Sõda alustama, jätkama. Sõjas võitlema, langema, hukkuma. Läks, jäi sõtta. Riigid katkestasid, lõpetasid sõja. Inglismaa astus Prantsusmaa vastu sõtta. Aastal 1710 kuulutas Türgi Venemaale sõja. Sõda tuli, tungis ka meie seni lahingutest puutumata kodukanti. Vanamehe tervis oli sõja läbi, sõjas rängalt kannatada saanud. Tuleb likvideerida võimalused uueks sõjaks. Kus sõda, seal häda. || ülestõus, mäss, talurahvasõda. Mahtra sõda. Talupoegade suuremaid vastuhakke mõisnikele Lõuna-Eestis oli nn. Pühajärve sõda. *.. [soldatid] püüdsid Kose-Uuemõisa sõjast osavõtjaid. M. Aitsam. || (mäng). Lapsed mängisid puuriitade vahel sõda. Vahetundidel peeti tahvlilapi ja kriiditükkidega sõda. Lastel läks põllul sõjaks (lahti), loobiti üksteist kartulitega.
▷ Liitsõnad: aatomi|sõda, anastus|sõda, feodaal|sõda, isamaa|sõda, iseseisvus|sõda, kaitse|sõda, kodu|sõda, maailma|sõda, partisani|sõda, piiramis|sõda, positsiooni|sõda, rahva|sõda, revanši|sõda, rinde|sõda, risti|sõda, rööv|sõda, sise|sõda, sissi|sõda, talurahva|sõda, tuuma|sõda, usu|sõda, vabadus|sõda, vallutus|sõda, vennatapu|sõda, välk|sõda, õhusõda; kartuli|sõda, kastani|sõda, kivi|sõda, kriidi|sõda, käbi|sõda, lume|sõda, muda|sõda, padja|sõda, palli|sõda, rusika|sõda, veesõda.
2. piltl võitlus, konflikt. Ideeline, ideoloogiline, poliitiline, psühholoogiline sõda. Perekondlik, sõnadeta sõda. Korteri muretsemisega oli sõda omajagu. Põldudel tuli pidada alatist sõda kividega. Alustasime peenardel sõda umbrohu vastu. Astusin sõtta tolmu vastu. Sajandeid on siin lained pidanud sõda kaljudega. || tüli, riid. Eitede sõda. Naiste vahel käis ühisköögis alatine sõda. Naabrid ei osanud elada ilma omavahelise protsessimise ja sõjata. Sõda mõistuse ja tunnete vahel.
▷ Liitsõnad: noka|sõda, närvide|sõda, paberi|sõda, sule|sõda, sõnasõda.

külm sõda
poliitiline, ideoloogiline võitlus erineva sotsiaalse korraga riikide vahel. NSV Liidu ja USA suhetes murti külma sõja jää läbi 1960. aastate alguses.

sõja|õigus
jur sõdivate riikide ja sõdivate ning neutraalsete riikide suhteid reguleeriv rahvusvahelise õiguse osa. Kapitulatsiooni küsimused kuuluvad rahvusvahelise sõjaõiguse valdkonda. || õigus alustada sõda teiste riikidega. Varem tunnistati sõjaõigust, s. t. riikide õigust agressiivsete sõdade alustamiseks.

sõprus|leping
leping sõprussuheteks hrl. riikide vahel. Kirjutati alla riikidevahelisele sõprus- ja koostöölepingule.

telg1 ‹telje 22› ‹s›

1. ka tehn mehhanismi v. masina pöörlevaid osi kandev hrl. silindriline detail; ratasveoki osa, mille otste ümber pöörlevad rattad. Teljed ja võllid. Liikumatu, jäik, pöörlev telg. Vokiratta, käia, propelleri telg. Habemenoa tera liigub teljel. Teljed koos ratastega. Bussil olevat telg katki. Vankril murdus telg. Peremees määris vankri telgi. Sõiduk vajus teljeni, telgedeni mudasse. Telgede ägisedes ronis buss üha kõrgemale.
▷ Liitsõnad: pool|telg, veo|telg, õõtstelg; ratta|telg, vankritelg; puu|telg, raud|telg, terastelg.
2. (mõtteline) sirgjoon. a. füüs liikumatu sirge, mille ümber toimub pöörlemine, pöörlemistelg. Maakera pöörleb ümber oma telje. b. füüs mat sümmeetriatelg. Kujund on sümmeetriline, kui tal on telg ja kaks ühesugust peegelpildilist osa. Läätse optiline telg. c. mat koordinaattelg. Telgede pööramine. | piltl. *Iga inimese südames .. on rist. On igavese telg ja kaduvuse telg ristamisi. E. Ilbak. d. mõtteline keskjoon. Maantee, kaeveõõne telg. Tee telg ja sõidurajad. *Umbes südalinna teljel viib üle jõe Printsessi sild ning algab suur St. Kilda tee .. V. Beekman.
▷ Liitsõnad: projektsiooni|telg, pöörde|telg, sümmeetriatelg; abstsiss|telg, arv|telg, horisontaal|telg, koordinaat|telg, ordinaat|telg, piki|telg, püst|telg, rõht|telg, vertikaal|telg, x-|telg, y-telg; nägemistelg.
3. piltl midagi keskset, põhilist, kooshoidvat; millegi tuum v. pealiin. Teose, näidendi süžeeline telg. Romaani ideeliseks teljeks on talupoja võitlus maaga. Kindla teljeta, nõrgalt koos seisev lugu. Ka jutusaatel peab olema mingi telg, et kogu loos oleks iva sees. *Kultuurikontaktide paatos on käesoleva reisijutu telg. L. Meri.
▷ Liitsõnad: pea|telg, põhitelg.
4. osutab teat. poliitilisele ühendusele, riikide liidule vrd teljeriik Berliini-Rooma telg. Berliini-Rooma-Tokyo telg.
5. bot taimevars v. õieraag
▷ Liitsõnad: pea|telg, õisikutelg.
6. (rahvakeeles mõnede kollaste õitega põlluumbrohtude, näit. põldsinepi, tõlkja kohta). *Liivastel põldudel ummistasid teljed suvivilja ära ja kerge rukis oli pooliti lustjatega segatud. J. Mändmets. *.. Pao äärne kõrts ja põllumaa, / kus õitseb mesik, kollab telg .. V. Ridala.
7. van ukseriiv; ust v. väravat põigiti kinnitav raudlatt. *Laanekotkas pimedas küünis surus ettevaatlikult väravale telje ette. M. Aitsam.

töölis|aristokraatia
pol (marksistlikes käsitlustes kapitalistlike riikide kõrge kvalifikatsiooniga oportunistlike tööliste kihi kohta)

töölis|sport
peam. Lääne-Euroopa riikide tööliste spordiliikumine (Eestis kuni 1940)

vabakaubandus|piirkond
maj riikide ühendus, mille liikmete vahelt on kaotatud kõik väliskaubandust tõkestavad tollimaksud

valuuta|blokk
maj ühe riigi valuutapoliitikaga ühinenud riikide rühm, vääringublokk

valuuta|süsteem
maj vääringusüsteem
1. riigisisest raha- ja krediidisuhete korraldust hõlmav rahasüsteem
2. rahasüsteemi osa, mis korraldab kontakte teiste riikide rahasüsteemidega. Euroopa valuutasüsteem.

valuuta|tsoon
maj omavahel valuutapoliitikat kooskõlastav riikide rühmitis, vääringutsoon

vesi ‹vee, vett 36› ‹s›

1. tavalisim vedelik maakeral, vesiniku ja hapniku ühend; see aine vihma- v. põhjaveena vms. Looduslik vesi. Puhas, selge vesi. Soolane vesi on raskem kui mage vesi. Vesi külmub jääks. Vee ringkäik looduses. Kõik elusorganismid sisaldavad vett. Inimene ei saa elada veeta. Raske vesi keem vesi, mille molekulis esineb deuteerium. Arteesia vesi 'kahe vettpidava kihi vahel rõhu all olev põhjavesi'. Räästaist ladistab vett. Okstelt tilkus vett. Kraavid on (ääreni) vett täis. Vesi imbub, kaob pinnasesse. Jalanõud ei pea vett, lasevad vett läbi. Veri on paksem kui vesi. Kõik pilved ei anna vett. *Tibamine läks järjest tihedamaks ja juba valaski vett alla nagu oavarrest. A. Kork. || see aine joomiseks, pesemis- v. puhastusvahendina vms. otstarbega seonduvalt. Värske, seisnud vesi. Destilleeritud, gaseeritud vesi. Võttis lonksu, sõõmu külma vett. Palavaga joovad loomad palju vett. Vett saadi, toodi kaevust. Ammutas ojast vett. Kraanist jookseb, niriseb vett. Liiter vett. Ämber, pudel, klaas vett. Valas kannu vett täis. Mahla lahjendati veega. Vees lahustuv pulber. Seemneid leotati vees. Vett soojendama, keetma. Vesi keeb, aurab. Kare, pehme vesi. Vett filtreerima, puhastama, pehmendama. Segas vee kapas parajaks. Viskas kerisele kapatäie vett. Nõud küüriti kuuma veega puhtaks. Vett peale tõmbama (WC-s). Majja pandi vesi 'veevärk' sisse. Must vesi juhitakse kanalisatsiooni. Püha, pühitsetud vesi. Vaimulik piserdab vett ristitava laubale. || (ütlustes ja piltlikes väljendites). See väide ei pea vett 'ei vasta tõele'. Kirjutises on palju vett 'ülearust, tühja, sisutut teksti'. Kellelegi, millelegi vett peale tõmbama 'kedagi v. midagi maha kandma; kellelegi suuri ebameeldivusi põhjustama'.
▷ Liitsõnad: gravitatsiooni|vesi, juveniil|vesi, kapillaar|vesi, kihi|vesi, kondens(atsiooni)|vesi, kristallisatsiooni|vesi, maake|vesi, mage|vesi, peit|vesi, termaal|vesi, tilk|vesi, udu|vesi, uhkvesi; allika|vesi, jõe|vesi, järve|vesi, jää|vesi, jääsulamis|vesi, kaevandus|vesi, kaevu|vesi, kanalisatsiooni|vesi, karsti|vesi, kaste|vesi, kevad|vesi, kraani|vesi, kraavi|vesi, lauka|vesi, liustiku|vesi, lume|vesi, lumesulamis|vesi, lätte|vesi, mere|vesi, mulla|vesi, ookeani|vesi, pilsi|vesi, pinna|vesi, pinnase|vesi, puurkaevu|vesi, põhja|vesi, raba|vesi, räästa|vesi, sademe|vesi, saju|vesi, sula|vesi, sulamis|vesi, taeva|vesi, tiigi|vesi, vihma|vesi, veevärgivesi; gaasi|vesi, heit|vesi, jahutus|vesi, joogi|vesi, kastmis|vesi, keedu|vesi, kohvi|vesi, kupatamis|vesi, kupatus|vesi, kõntsa|vesi, laua|vesi, leo|vesi, leotamis|vesi, leotus|vesi, loputus|vesi, lubja|vesi, mineraal|vesi, niisutus|vesi, nõudepesu|vesi, olme|vesi, peapesu|vesi, pesemis|vesi, pesu|vesi, põrandapesu|vesi, raua|vesi, ravi|vesi, reo|vesi, riistapesu|vesi, risti|vesi, ristimis|vesi, roisk|vesi, rooste|vesi, sauna|vesi, seebi|vesi, solgi|vesi, supi|vesi, surve|vesi, tarbe|vesi, tee|vesi, tervis(e)|vesi, toite|vesi, toor|vesi, uhte|vesi, vanni|vesi, vihmutusvesi; moosi|vesi, sidruni|vesi, siirupi|vesi, sooda|vesi, sool(a)|vesi, suhkruvesi.
2. see vedelik veekogusid vm. looduslikke veemasse ja -välju moodustavana. a. hüdrosfäär; veekogu(d) kui elu- v. toitekeskkond. Vee ja maismaa vahekord. Vesi ja tema asukad. Osa imetajaid asus elama vette. Kalad elavad vees. Saarmas armastab vett. b. meri, järv vms.; selle osa (ka keskkonnana, kus võib supelda, ujuda, sukelduda). Eesti on kolmest küljest veega piiratud. Nad kasvasid üles vee ääres. Mees on paljud maad ja veed läbi sõitnud. Ta on sõitnud paljudel vetel. Parema elu otsinguil sõideti üle vee 'mere, ookeani'. Kaupu veeti vett mööda. Läänemere, Peipsi, Emajõe veed. Veed on juba kinni külmunud, lahti. Paat lükati, lasti vette. Laev jõudis vabasse vette. Sügav, põhjatu, madal vesi. Seisev vesi. Siin on madal koht, vett on ainult üks meeter. Rahuliku veega madal laht. Vesi õitseb. Lapsed jooksid vette, sulistasid vees. Proovis varbaga vett (enne suplemist). Kuumaga on värskendav vees käia. Tundmatus kohas ei tasu vette hüpata. Uppuja toodi õigel ajal veest välja. Vaga vesi, sügav põhi. || ‹pl.› (mingile riigile v. riikide liidule kuuluva mereosa kohta). Tursapüük Eesti, Euroopa Liidu vetes. Jõudsime Hispaania vetesse. Rahvusvahelised veed 'neutraalveed'. || veekogu pind; veetase. Sukelduja kadus vee alla. Paat vajus vee alla. Vesi virvendab. Vesi oli vaikne kui peegel. Pilved peegelduvad vees. Vesi tõuseb, alaneb. c. muu suurem veehulk, veemassid v. -vood; suur- v. tulvavesi. Vett paisutama, alla laskma. Veed kogunevad tammi taha. Langeva vee energia. Kevaditi oli luht vee all. d. (ütlustes ja piltlikes väljendites). Sellest ajast, kui me viimati kohtusime, on palju vett merre voolanud 'palju aega möödunud'. Kogu töö, raha on vette visatud 'asjatuks osutunud; tulutult kulutatud'. Põgenik kadus nagu vits vette 'kadus jäljetult'. Sellised tüübid kerkivad iga võimu juures vee peale.
▷ Liitsõnad: aju|vesi, ava|vesi, kalda|vesi, kiil(u)|vesi, kodu|vesi, kõrg|vesi, laam|vesi, lahva|vesi, lahve|vesi, laus|vesi, liig|vesi, loe|vesi, madal|vesi, mõõna|vesi, padu|vesi, pagu|vesi, pais|vesi, pinna|vesi, päri|vesi, püügi|vesi, ranna|vesi, riim|vesi, seisu|vesi, sise|vesi, sula|vesi, suur|vesi, sõidu|vesi, süva|vesi, tulva|vesi, tõusu|vesi, ulgu|vesi, vooluvesi; kala|vesi, kalastus|vesi, troopikaveed; neutraal|vesi, territoriaalveed.
3. (mitmesuguste eritiste jms. kohta). a. pisar(ad). Vesi tuleb silma, kui möödunule mõtlen. Need sõnad võtsid tüdrukul vee silma, silmast välja, silmist välja. Saatjatel olid silmad vett täis. Nohu on nii kõva, et silmad jooksevad vett. Tüdrukul läks vesi lahti 'tüdruk hakkas nutma'. || ‹inessiivis ja allatiivis adverbilaadselt›. Perekond seisab haigevoodi ümber, kõigil silmad vees. Silm kisub veele. Suits võttis silmad veele. b. (higi, sülje, uriini vms. kohta). Kõva rassimine võttis mehel päris vee välja. Pühib käega otsaeest vett. Nohus nina tilgub vett. Isuäratav toidulõhn paneb, ajab suu vett jooksma 'toob sülje suhu, tekitab v. suurendab isu'. Suu jookseb vett 'on isu' kalatoidu järele. Vett laskma, viskama 'urineerima (mehe kohta)'. Kutsikal kergesti vesi taga 'kutsikas pissib sagedasti'. *Suur pime oli käes, kui nad veele [= higile] aetud hobustel Limandu vallamajja pärale said. J. Kross. | piltl. Mehel jookseb suu vett võõra vara järele.
▷ Liitsõnad: nutu|vesi, silmavesi; hernes|vesi, higi|vesi, nõresvesi; eel|vesi, lootevesi; õisvesi.
4. ‹hrl. liitsõna järelosana› (muude vedelike ja (vesi)lahuste kohta). Kölni vesi 'odekolonn'.
▷ Liitsõnad: juustu|vesi, piimavesi; humala|vesi, hundijala|vesi, kartuli|vesi, kesva|vesi, peedi|vesi, põrgu|vesi, rõõmu|vesi, tulivesi; ammoniaagi|vesi, ammoniaak|vesi, boor|vesi, kloori|vesi, kuning|vesi, ristiköömne|vesi, tina|vesi, tuhavesi; juukse|vesi, kase|vesi, kurgi|vesi, lõhna|vesi, näo|vesi, roosi|vesi, suu|vesi, tualettvesi; eluvesi.

välis|majandus
maj majandussuhted teiste riikide rahvamajandustega

õigus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. kellelegi millegi (näit. õigusnormi, tava, sisetunde) põhjal kuuluv võimalus, voli, vabadus, luba toimida mingil viisil. Rüütlite õigused Liivimaal. Kodanike, naiste õigused. Lapse õigused. Rahva enesemääramise õigus. Troonipärimise õigus. Autojuhtimise, kalapüügi õigus. Õigus tööle, puhkusele. Seaduslik, juriidiline, moraalne õigus. Poliitilised, varalised, demokraatlikud, võrdsed, vanemlikud õigused. Klubil on juriidilise isiku õigused. Esimese öö õigus aj feodaalhärra õigus oma talupoja noorikuga selle pulmaööl magada. Õigused ja kohustused. Õigusteta orjad. Astub pärija õigustesse. Valitses vürst feodaalisanda õigustes. Võttis isatalu vanema poja õigusega üle. Tal on õigus siin majas elada. Mul pole õigust dokumentidele alla kirjutada. Igaühel on õigus mõelda, mida ta tahab. Astub oma õiguste eest välja. Ta õigusi on rikutud. Tal on täielik õigus vaikida. Juhatajale anti nõukogus suured õigused. Selts asus oma õigusi laiendama. Võttis endale õiguse kõiki käsutada. Arvas endal õiguse olevat tulemata jätta. Mis õigusega ta seda tegi? – Tugevama õigusega. Kärgib naise peale abielumehe õigusega. Poiss on õigusega 'õigustatult' uhke. Mehel pole naise peale õigust. Haigus andis õiguse koju jääda. Meie olime siin enne, meil on siin rohkem õigust. Naabrimees ajab oma õigust (taga), paneb oma õiguse(d) maksma. Õigust ei saa vägisi võtta. Tõrva sai linna õigused. Kool sai gümnaasiumi õigused. Kel võim, sel õigus. *Vanu koeri ja vanu kasse ei lasknud peremees naljalt hukata. Neil oli õigus surra loomulikku surma .. R. Sirge. | piltl. Väljas pimenes, öö astus oma õigustesse. Kevad astub iga päevaga aina rohkem oma õigustesse. Ilm on tormine, sügis ajab oma õigust taga.
▷ Liitsõnad: ainu|õigus, eelis|õigus, ees|õigus, eri|õigus, esmaõigus; allkirja|õigus, asutamis|õigus, eelisostu|õigus, eestkoste|õigus, enesemääramis|õigus, hääle|õigus, hääletamis|õigus, hääletus|õigus, jahi|õigus, juhtimis|õigus, kalapüügi|õigus, kalastus|õigus, kaubandus|õigus, kauplemis|õigus, kirjastamis|õigus, kirjastus|õigus, kodukari|õigus, kontrolli|õigus, linna|õigus, müntimis|õigus, müügi|õigus, nõude|õigus, omandi|õigus, osavõtu|õigus, otsustamis|õigus, otsustus|õigus, pallingu|õigus, pensioni|õigus, pärimis|õigus, püügi|õigus, ranna|õigus, relvakandmis|õigus, streigi|õigus, sõna|õigus, tava|õigus, trüki|õigus, valiku|õigus, valimis|õigus, veto|õigus, viinamüügiõigus; eluõigus; inim|õigus, kodaniku|õigus, lapse|õigus, peremehe|õigus, vanemaõigus; kauka|õigus, mõõga|õigus, rusika|õigus, röövli|õigus, südameõigus.
2. jur riigi kehtestatud v. sanktsioneeritud üldkohustuslike käitumisreeglite kogum, mille järgimine tagatakse riiklike mõjutusvahenditega; õigusnormid. Objektiivne õigus. Avalik õigus. Rooma õigus. Saksa õigus. Rahvusvaheline õigus 'õigusharu, mis reguleerib riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide jms. käitumist'. Kanooniline õigus relig roomakatoliku kirikus kehtivate seaduste kogum. Õpib õiguse ajalugu.
▷ Liitsõnad: asja|õigus, autori|õigus, era|õigus, finants|õigus, haldus|õigus, kohtu|õigus, kosmose|õigus, kriminaal|õigus, maa|õigus, linna|õigus, mere|õigus, omandi|õigus, pandi|õigus, perekonna|õigus, ranna|õigus, riigi|õigus, rüütli|õigus, sõja|õigus, talurahva|õigus, tava|õigus, tsiviil|õigus, töö|õigus, võlaõigus; kirikuõigus.
3. (hrl. (püsi)väljendite koosseisus märgib otsustust v. veendumust kellegi arusaamade, tegude vm. õigsuse kohta); õiglus; seaduslikkus; tõde, tõsi. Mul on õigus. Kohus selgitab, kellel on õigus. Peremees sai kohtus õiguse. Ema andis nooremale pojale õiguse. Kummalgi on oma õigus. Usu oma õigust. On oma õigust täis. Tal jääb õigust ülegi. Selles asjas tuleb õigus maksma panema. Õigust mõistma 'kohut mõistma'. Nõuab kohtukullilt õigust. Kohtus õigust saama. Isa teeb õigust 'otsustab, kellel on õigus, ütleb, mis on õige'. Armastab õigust jagada. Õigus peab võidule pääsema. Õigust jalule seadma. Pole siin ilmas õigust. Võim valitseb õiguse üle. Usub õiguse võitu. Õigus peaks igas asjas võidule pääsema. Seekord on õigus sinu poolel. Seisab, võitleb tõe ja õiguse eest. Õigust taga nõudma. Otsib õigust. Õigust jalge alla tallama. Painutab õigust. Õigus on kõveraks pööratud. See, mis ta räägib, on tuline, sula, jumala õigus. Räägi, ütle õigust! Õigust öelda 'õigupoolest' olen ma omadega plindris. *Kel õigus, kel kõverus, võis vanajumal mõista, mitte maapealne kohus. A. H. Tammsaare. | (tähendus nõrgenenud, umbes:) ahjaa. Õigus, ma pidin raamatud ära viima. | ‹adjektiivselt› õige; õiglane. Saime vähem tasu kui õigus. Sai madalama hinde kui õigus.
▷ Liitsõnad: sulaõigus.

ühendus ‹-e 5› ‹s›

1. üksteises kinniolek; kokkupuutes olek. Elektroodidevaheline ühendus. Luuotste ühendus. Järvel on oja kaudu ühendus Väikese Emajõega. Suurvee ajal poolsaare ühendus maismaaga katkeb. Kõrvuti asuvad toad olid omavahel uste kaudu ühenduses. | piltl. Poeet rõhutab oma luuletustes inimese ja looduse lahutamatut ühendust. || (telefoni, raadio vm. teel). Püüdsin helistada haiglasse, kuid ei saanud ühendust. Telefon vaikis: tormiga oli ühendus katkenud. Radist võttis ühenduse keskusega. Laevad on omavahel raadio teel ühenduses. || (inimeste sidemesoleku, seotuse, kontakti kohta). Kirjutasime teineteisele, olime omavahel ühenduses. Palume teid ajakirja toimetusega ühendust võtta! Pea ikka minuga ühendust! Tähtis mees, seisab ministriga otseses ühenduses. Tal oli ühendus allilmaga. Vangid püüdsid välismaailmaga ühendust luua. Paljude emigrantide ühendus kodumaaga on katkenud. Otsis Piiblit lugedes jumalaga ühendust.
▷ Liitsõnad: automaat|ühendus, liigend|ühendus, lühi|ühendus, maa|ühendus, pistik|ühendus, polt|ühendus, põkk|ühendus, sild|ühendus, šarniirühendus; otse|ühendus, püsi|ühendus, raadio|ühendus, telefoni|ühendus, telegraafi|ühendus, vale|ühendus, võrguühendus; kirja|ühendus, posti|ühendus, salaühendus.
2. (eri paiku ühendava liikluse, ka vastavate liiklusteede jm. liiklusvõimaluste kohta). Bussiliinid kindlustavad regulaarse ühenduse linnade vahel. Helsingiga, Tallinna ja Helsingi vahel ühendust pidavad laevad. Mitu päeva ei olnud ühendust üle väina. *Milline neist paljudest mürskudest Emajõe põlise kahe kalda ühenduse [= silla] vastu taevast viis? L. Vaher.
▷ Liitsõnad: bussi|ühendus, laeva|ühendus, lennu|ühendus, maantee|ühendus, mere|ühendus, otse|ühendus, paadi|ühendus, praami|ühendus, raudtee|ühendus, rongi|ühendus, trammiühendus.
3. mehe ja naise (abieluline) kooselu. Kreeklaste heeros Herakles sündis peajumal Zeusi ja Teeba kuninganna Alkmene ühendusest. Loodusrahvastel toob lapse sünd kaasa vanemate ühenduse legaliseerimise. *Niisugune ühendus, kooselu ilma armastuseta, ainult varanduse pärast, – ma ütleksin küll, et see on avalik nurjatus! M. Nurme.
▷ Liitsõnad: armuühendus.
4. organisatsiooniliselt seotud koondis ühiste eesmärkide saavutamiseks, liit (2. täh.). a. teat. ala esindajate v. teat. tõekspidamistega (varem ka maa-alaliselt seotud) isikute koondis. Majanduslikud, kaubanduslikud ühendused. Poliitiline, religioosne ühendus. Kodanike, mõttekaaslaste ühendused. Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus. Paljudel rahvastel esineb tänapäevalgi hõimkondade ühendusi. Kihelkondade kui territoriaalsete ühenduste kujunemine algas juba keskmisel rauaajal. b. riikide liit. (Briti) Rahvaste Ühendus 'Briti impeeriumist arenenud iseseisvate riikide ja neist sõltuvate maade ühendus'. Euroopa Liit on riikide ühendus.
▷ Liitsõnad: eriala|ühendus, kaubandus|ühendus, kutse|ühendus, majandus|ühendus, vabaühendus; sõprusühendus.
5. seos (1. täh.) Neil nähtustel ei näi esmapilgul mingit ühendust olevat. Kas need sündmused tõepoolest omavahel ühenduses seisavad? 'seotud on'. *Tüdruk paneb imestusega tähele, et linnud on juba harjunud kevadkündi ja -külvi traktorimürinaga ühendusse viima [= seostama]. J. Piik. | ‹inessiivis kaassõnalaadselt›. *Jah, siis on veel kuivus suus ja kurgus ja sellega ühenduses janu. A. Alas (tlk).