[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

adra|kurg
kõver käepidemega puu (näit. vannasadral) v. raud (hõlmadral) adra juhtimiseks. Kündja võttis adrakured pihku. Juba noore poisina pidi ta adrakurgi hoidma.

põhja|kobesti
põll adra tööosa künnialuse mullakihi kobestamiseks

sahk ‹saha 23› ‹s›

1. murd ader, eriti harkader. Pani hobuse saha ette ja läks kündma. Ta suur poiss, võib juba küll saha taga käia. *Viljategemine tuli kätte; aga temal ei olnud ei sahka ega seda, kes vedas.. J. V. Jannsen.
2. adra künniraud v. adratera (ka traktoriadral). Surus vaootsal saha maasse. *Harkadra sahad olid veel teravad, kulumata, vanatüübilised, putkedega, puust hargi otsa kinnitamiseks. A. Kalman.
▷ Liitsõnad: adra|sahk, eel|sahk, põhisahk.
3. lumesahk. *Küll sahk selle eest hoolitseb, et buss läbi saab. A. Liives.
4. sõj lafeti külge kinnitatud terasplaat, mis maapinnale toetudes takistab suurtüki tagasinihkumist laskmisel

vagu ‹vao 27› ‹s›

1. adra vm. töövahendiga viljeldava maa mullasse selle harimiseks v. millegi mahapanekuks tehtud pikk kitsas uure. Sirge, sügav, madal vagu. Kevadkünni mustavad vaod. Vao põhi, sügavus. Vagusid ajama. Kündis üle põllu mõned vaod. Hoidis kõigest jõust sahka vaos 'et see kündmisel mullast välja ei tuleks'. Traktoriader künnab mitu vagu korraga. Hobune peab, ei pea vagu 'läheb, ei lähe kündmisel piki eelmise vao serva'. Hobune käib korralikult vaol 'peab vagu'. Nõõtab, sunnib hobuse vaole. Kündja järel hüplesid linavästrikud vagudes. Kartulipõld tuleb vakku 'sellel vaod sisse' ajada. Kartulipanijad asetavad kartulid vakku, vagudesse. | piltl. Noor õpetaja ajab oma esimesi vagusid koolipõllul. *Eesti kirjanduse alusepanijate ees seisis kündmata maa – neil tuli vagusid ajada kõigil nurmil. O. Kruus. || see kinniaetud kõrgendina, millel kasvab kartul vm. köögivili. Vagudel kasvasid porgandid, kapsad. Kartuleid oli tal põllulapil vahest paarkümmend vagu. Kartulivõtul aeti vaod eelnevalt lahti. Rohijad tulid alles esimese vaoga.
▷ Liitsõnad: istutus|vagu, künni|vagu, niisutus|vagu, otsa|vagu, piiri|vagu, piki|vagu, tõkke|vagu, veevagu; kaalika|vagu, kapsa|vagu, kartuli|vagu, peedi|vagu, porgandivagu.
2. (üldisemalt:) uure, piklik madal süvend v. jälg millegi pinnas. Metsaveoautode rattad on vajutanud pehmesse pinnasesse sügavad vaod. Vagudest ja aukudest konarlik tee. Nõlvakust allavoolavad veenired jätavad järele vagusid. Looma minekuteed näitas mahatallatud vagu pikas heinas. Laev, paat jätab ahtri taha vahutava vao. Krõllide pind on sile või nõgusate vagude abil voldiliseks vormitud. Ajukoore käärud ja vaod. Seljal piki selgroogu jooksev vagu. Madalrõhu vaod (õhurõhu puhul). Päikesekiir heitis seinale helendava vao 'joone'. *Saag ei tahtnud meie käes kuidagi esimest vagu võtta. Aina hüppas paremale ja vasakule. H. Pukk.
▷ Liitsõnad: helivagu; seljavagu.
3. (tugev) kurd, korts näos. Sügavad vaod laubal, otsmikul, suu ümber. Töö ja mure jätsid sügavad vaod näkku. Kui ta naeratas, süvenes vagu näos. *Aeg künnab vagusid üle me näo, / ei äesta neid siledaks ta. E. Niit (tlk).
▷ Liitsõnad: mure|vagu, otsmikuvagu.
4. endisaegne pikkusmõõt: umbes 50 jalga. *.. paar vagu metsast eemal seisis Sunni talu. F. R. Kreutzwald.