[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 72 artiklit

aasta|kümme
kümme aastat, kümneaastane periood, kümnend. Ta on kolm aastakümmet lapsi õpetanud. Mehel juba kuus aastakümmet turjal. Vehklemist harrastati siis teist aastakümmet. Nii võib see jääda aastakümneteks. Aastakümneid üks ja sama töö. 19. saj. viimasel aastakümnel.

aasta|miljon
miljon aastat. Aastamiljonite eest toimunud geoloogilised protsessid.

aasta|sada
sada aastat, saja-aastane periood, sajand. Aastasadu ägas maa orjaikkes. See oli möödunud, läinud aastasaja lõpul.

aasta|tuhat
tuhat aastat, tuhandeaastane periood. IV aastatuhandel e. Kr. Jääajal kattus Põhja-Euroopa korduvalt aastatuhandeteks mandrijääga.

ajastik ‹-tiku, -tikku 30› ‹s›
geol ajastu alajaotus, ajavahemik (10–30 miljonit aastat), mille kestel kujunesid ladestiku kivimid

astendama ‹37›

1. astmeisse jaotama, astmetena seadma, järgustama. *Harilikult on kordamine veel astendatud, ülesanne läheb kord-korralt raskemaks .. R. Viidalepp.
2. mat astet leidma, arvu iseendaga teat. arv kordi korrutama

galaktiline ‹-se 5› ‹adj›
astr Galaktikaga v. galaktika(te)ga seotud. Tähe galaktilised koordinaadid. Galaktiline aasta 'Päikese täistiir ümber Linnutee keskpunkti, 200 miljonit aastat'.

kahe|aastane

1. kahe aasta vanune. Kaheaastane laps. Hobune on alles kaheaastane. Kaheaastased kuusetaimed.
2. kaks aastat kestev v. kahe aasta pikkune. Kaheaastane teenistusaeg sõjaväes. Kool on kaheaastase õppeajaga. Linn vallutati pärast kaheaastast piiramist. Kaheaastane tutvus, vanusevahe.
3. (taimede kohta:) kahel vegetatsiooniperioodil kasvav ja teisel aastal viljuv. Porgand, kaalikas on kaheaastane taim.

kaheksa|-aastane

1. kaheksa aasta vanune. Kaheksa-aastane plikatirts. Anu on juba kaheksa-aastane. Kaheksa-aastasele on see töö raske.
2. kaheksa aastat kestev, kaheksa aasta pikkune vms. Pärast kaheksa-aastast vaheaega ilmub poetessi järgmine luulekogu. Neil on kaheksa-aastane vanusevahe.

kaheksakümne|aastane
80 aastat vana. Vanaisa on kaheksakümneaastane.

kahekümne|aastane

1. kahekümne aasta vanune. Kahekümneaastane nooruk, neiu. Julius on alles kahekümneaastane.
2. kakskümmend aastat kestev v. kahekümne aasta pikkune. Kahekümneaastane periood. Peaaegu kahekümneaastased kogemused.

kaheteistkümne|aastane
kaksteist aastat vana. Poiss sai talvel kaheteistkümneaastaseks.

kasu|tegur
tehn energia otstarbeka kasutamise astet osutav näitarv (saadava kasuliku energia ja kulutatud energia suhe). Sisepõlemismootori, aurumasina, katla, transformaatori, hõõglambi kasutegur. Vesiratta kasutegur oli väike. || piltl efektiivsus, tõhusus. Õpetamise, kõrghariduse, konverentsi kasutegur.

kolme|aastane

1. kolme aasta vanune. Kolmeaastane laps. Anu oli tollal kõigest kolmeaastane. Kolmeaastased kuusetaimed.
2. kolm aastat kestev v. kolme aasta pikkune. Talle määrati kolmeaastane vanglakaristus. Konverentse korraldati kolmeaastase vaheajaga.

kolmekümne|aastane

1. kolmekümne aasta vanune. Ligemale kolmekümneaastane mees, naine. Ta saab varsti kolmekümneaastaseks.
2. kolmkümmend aastat kestev v. kolmekümne aasta pikkune. Kolmekümneaastane sõda lõppes 1648 Vestfaali rahuga. Kolmekümneaastane tööstaaž.

kolmesaja|-aastane
kolmesaja aasta vanune; kolmsada aastat kestnud. Kolmesaja-aastane tamm.

kolmeteistkümne|aastane
kolmteist aastat vana. Kolmeteistkümneaastane tütarlaps, nooruk. Eve oli kolmeteistkümneaastane.

kolmveerand|aastane
kolmveerand aastat kestev. Kolmveerandaastane pingeline töö.

kui
I. ‹konj› võrdlev sidesõna
1. (esineb sarnasusvõrdlustes:) metafoorsetes võrdlustes.; sün. nagu, otsekui, justkui, just nagu. a. kui-konstruktsioon seostub adjektiivi v. adverbi algvõrdega. Mees oli tugev kui karu. Ta oli näost punane kui keedetud vähk. Meri oli sile kui peegel. Ma olen näljane kui hunt. Lapsed on paljad kui porgandid. Poiss on laisk kui kapsauss. Ta on vaene kui kirikurott. Saksa keel on tal selge kui vesi. See on kindel kui aamen kirikus. Ta on niisama vana kui mina. Joob, on sageli täis kui tint, täis kui tina. Ants oli vait kui sukk. Nõnda kui täna pole varem sadanud. *Palaganiuksed olid pärani kui põrguväravad. F. Tuglas. b. kui-konstruktsioon seostub verbiga. Poisid võitlesid kui lõvid. Mis te vahite kui juhmid! Karjus kui ratta peal. Kaagutab kui kana. Poiss lõdises kui haavaleht. Ta istus kui tulistel sütel. Ta jäi seisma kui soolasammas. Ta kadus kui tina tuhka, kui tuul. Ta oli kui hauast tõusnud, kui meelest ära. Vihma sadas kui oavarrest. See mõjus kui välk selgest taevast. Ülikond istub kui valatud. Valu oli kui peoga pühitud. Ma kardan seda meest kui tuld. Hoiab teda kui oma last. *.. ootusärevus täitis koopa, lämmatas laulu ja tantsu, kustutas kära kui kulutule. A. Üprus. c. kui-konstruktsioon seostub substantiiviga, harvemini mõne muu noomeniga (välja arvatud adjektiiv). Tüdruk kui elavhõbe. Hambad suus kui rehapulgad. Tal on küüned kui kullil. Ise kui kirp, aga kangust täis. Seal oli rahvast kui murdu. Tal on raha kui raba. Mehe ilme oli kõike muud kui heatahtlik. *Üks neist [= naistest] oli nagu päev, teine kui kuuvalge öö. F. Tuglas.
2. (esineb sarnasusvõrdlustes:) esineb mõnedes väljendites, mis rõhutavad mingi asjaolu, seisundi ülemmäära v. sellele lähenemist. Nad tulid kõik kohale, viimane kui üks. Tunnen siin iga viimast kui rada. Viimne kui toiduraas oli otsas. Täitsin tema vähema kui kapriisi. Mul ei ole selle vastu mitte kui midagi. Ta ei saanud mitte kui millestki aru. Töö on niisama hästi kui lõpetatud. *Pärast lepingu sõlmimist on aga veerand honorarist avansina samahästi kui käes. E. Vetemaa.
3. (esineb sarnasusvõrdlustes:) alustab võrdlus- v. viisilauset. a. alistavas lauses esinevad enamasti korrelaatidena nii, nõnda, niivõrd, sedavõrd, niimoodi, sedamoodi, niiviisi, sedasi, selliselt, niikaua, niipalju jmt. adverbid; sün. nagu (sobib mõnikord). Ilm polegi nii külm, kui naabrid rääkisid. Nii kaugele ma ei julge ujuda, kui Olev ujus. Mul ei ole niipalju raha, kui see ülikond maksab. Sa tegid ikkagi teisiti, kui ema õpetas. b. ebareaalset, näilikku, kujutletavat tegevust v. olukorda väljendavas võrdluse varjundiga viisilauses on öeldis tingivas kõneviisis; sün. nagu, otsekui, justkui, just nagu (sageli sobivad kui asemel). Juss tõttas (nii), kui oleks tuli takus. Oli, kui viibiksime unenäos. Neelatasin, kui oleks midagi kurku läinud. *Mehed vaikisid ja mehed kõnelesid omavahel tasahääli, kui oleks majas olnud surnu. A. Mälk. *Vaatab paljutähendavalt mulle otsa, kui tahaks öelda, et tal olnud õigus. A. Gailit.
4. (esineb sarnasusvõrdlustes:) alustab võrdlust sisaldavat alus-, sihitis-, öeldistäite- v. täiendlauset (alistavas lauses on hrl. korrelaadiks muu, niisugune, seesugune vm. sõna). Ei siin aita muu, kui tuleb kiiresti teele asuda. Aadu ei osanud tookord muud ette võtta, kui rääkis asjast isale. Lugu näib selline, kui saaksime kumbki omamoodi armastusest aru. *Ah, Villu ei teadnud teist niisugust silma, kui oli tema pahem. A. H. Tammsaare.
5. (erinevusvõrdlustes:) esineb adjektiivi ja adverbi keskvõrde juurde kuuluva võrdluse korral (kui-konstruktsioonile vastab sageli elatiiv). Ta on noorem kui mina. Urve on ilusam kui Virve. Uus korter on natuke suurem kui vana. Ants on täna lõbusam kui tavaliselt. Viljasaak oli väiksem kui eelmisel aastal. Ilm tundub soojem kui hommikul. Olukord oli raskem kui kunagi enne. Mis nende meestega peale hakata: üks arem kui teine. Rahvast tuli kokku enam kui tavaliselt. Poiss õpib hoolsamini kui enne. Ära mine ligemale kui vaja! Mis mõjuks paremini kui kiitus! Sinna on tagasi rohkem kui viiskümmend aastat. Meie arvamused langesid ühte enam kui kümnes punktis. Nende vahet ei olnud rohkem kui kolm-neli sammu. Poiss ei saanud vanem olla kui viisteist, viieteistaastane. || teat. suurt määra osutavates väljendites. Asi on hullem kui hull 'väga hull, täiesti hull'. Olukord oli enam kui imelik. Asi on enam kui kahtlane. Selles võib enam kui kahelda. Tule rutem kui muidu!
6. (erinevusvõrdlustes:) alustab võrdlus- v. viisilauset. Rahvast kogunes rohkem, kui osati oodata. Ta teab kaugelt rohkem, kui te arvate. Ülesanne osutus raskemaks, kui oletasime. Me elame paremini, kui me vanemad elasid. *Tunnid kulusid kiiremini, kui seda oleks soovitud. E. Krusten.
7. (erinevusvõrdlustes:) alustab vastandavat kõrvutuslauset. Pigem olen söömata, kui tema käest abi paluma lähen. Ma parem nokitsen kodus midagi teha, kui siin aega viidan. *Ennem laseme Kõrboja võõraste kätte minna, kui pimeda peremehega teda pidada. A. H. Tammsaare.
II. ‹konj› aega väljendav sidesõna
1. alustab ajalauset. Uinusin alles siis, kui väljas hakkas valgeks minema. Kell kolm, kui pere lõunalauas istus, helises telefon. Kui ma töö lõpetan, siis ajame veidi juttu. Pärast seda, kui külalised olid lahkunud, heitsime magama. Ta mõtleb enne tükk aega, kui vastab sõbra küsimusele. *Kui Eeva Andrukson jõudis metsast välja, oli päike juba loojenenud. A. Jakobson.
2. alustab täiend- v. aluslauset. Ma mäletan veel aega, kui siin olid põllud. See oli aprilli lõpus, kui ekspeditsioon asus teele.
3. alustab sihitislauset ning on sageli lähedane sidesõnale et (ka siduvale määrsõnale kuidas). Kuulsin, kui aken avati. Ta ei pannud tähelegi, kui isa tuppa astus. Ta nägi, kui koer last hammustas. Juku ei armasta, kui teda töö juures segatakse. Kas mäletad, kui me esimest korda kalal käisime?
III. ‹konj› tingimust väljendav sidesõna
1. alustab tingimuslauset. Kui homme sajab, siis me jõele ei lähe. Kui säärane olukord edasi kestab, on meie lugu väga halb. Kui sa just ei taha, ära siis tule kaasa! Küll ma tulen, kui aega ja tervist on. Kui võimalik, jätaksin sinna minemata. Aga kui pension oleks äkki ära võetud, mis sa hing siis kostad! *.. kõik on arusaadav, kui asja lähemalt vaadata. J. Vahtra. | esineb konstateerivates ja otsustavust ning tegevuse tõhusust väljendavates konstruktsioonides. Kui sõita, siis sõita. Kui juba, siis juba. Kui mitte, siis mitte. Kui töö, siis töö, nii et kondid raksuvad.
2. alustab aluslauset. Teda ei häirinud see, kui mõni asi läkski viltu. *Küll on tore, kui sul on sõber, kellega koos on üle elatud midagi erakordset, mõtles Eduard. E. Krusten.
3. alustab vastandavat kõrvutuslauset (viimane on hrl. pealause ees). Kui näidendi esimene vaatus areneb rahulikult, siis järgmistes tõuseb pinge pidevalt. *Kui mardid soovisid peamiselt põlluõnne, siis kadrid saatsid karjaõnne. Ü. Tedre.
4. alustab tingimuse varjundiga kiillauset. *Teie olete vist, kui ma ei eksi, proua Pihlat? E. Raud. *Meistri tütarde sõprus – kui seda nõnda võiks nimetada – oli Matile mitmes suhtes tuluks. E. Vilde.
5. koos adverbiga mitte alustab tingimuslikku vaeglauset. See oli juba tõrkumine, kui mitte avalik vastuhakk. Poisse oli kolm, kui mitte rohkem. Asjasse suhtuti skeptiliselt, kui mitte isegi eitavalt. *Näen neidudes elu peamist, kui mitte ainukest võlu. H. Luik (tlk).
6. esineb iseseisvate lausete algul. a. alustab soovi, mõnikord ka kahetsust väljendavat lauset, kus öeldis on tingivas kõneviisis. Kui poiss ometi natuke hoolsam oleks! Kui homseks vihm üle jääks! Oh kui sa teaksid, kuidas ma sind ootasin! Kui ta ometi nii ruttu ei oleks lahkunud! *Kui seda metsa ees ei oleks... Juh. Liiv. *„Kui minu vanad silmad seda veel näeksid!” ohkas Vargamäe Andres südamepõhjast. A. H. Tammsaare. b. alustab kõhklust, kahtlust väljendavat lauset. Kui õige saadaks talle kirja! Kui siiski sõidaks mõneks ajaks ära! *Senini on olnud päris soe. Kui ei lähe ainult liialt palavaks! A. Mälk. c. alustab viisakat, tagasihoidlikku palvet v. soovi sisaldavat lauset, kus öeldis on tingivas kõneviisis. Kui te tooksite vett! Kui sa laenaksid mulle oma raamatut. Kui te näitaksite mulle seda riiet.
IV. ‹konj› põhjendav sidesõna, alustab tingimuse varjundiga põhjuslauset. *Asi pidi tühine olema, kui kõik nii lihtsalt sündis. A. H. Tammsaare. *.. ja kui selleta [= klaverita] on saadud seni läbi, miks siis mitte ka edaspidi. P. Pinna.
V. ‹konj› hrv möönev sidesõna, alustab mööndlauset; sün. ehkki, kuigi, olgugi et. *Ja tõhk, kui ta oligi väga häbematu, ei julgenud iialgi ronida rebaseurgu. R. Roht.
VI. ‹konj› samastav sidesõna, seob lisandit põhisõnaga. Peeter kui matemaatik armastas täpsust. Neist peeti lugu kui tublidest põllumeestest. Sina kui koosoleku juhataja pead päevakorrast täpselt kinni pidama. Kubism kui kunstivool tekkis 20. sajandi algul. Tunnen teda kui vaikset ja tagasihoidlikku inimest. See plaan lükati kui vastuvõetamatu tagasi.
VII. ‹konj› ühendav sidesõna, seob koondlause kaht rööpliiget (= nii(hästi) ... kui (ka)). Ta valvas haiget ööd kui päevad. Nüüd hakkas üks kui teine Oskarile appi. Ma olen sellest ühelt kui teiselt midagi kuulnud. *Mida ta siin kui seal nägi, oli ju küll ammu nähtud, ent Tõnu ei saanud sellest näinuks. E. Vilde.
VIII. ‹adv› esineb adjektiivide, partitsiipide, adverbide ja indefiniitsete pronoomenite mitu ja palju ees, väljendades määra, astet, ulatust
1. küsiva-siduva sõnana alustab küsimust. a. iseseisva küsilause algul. Kui vana sa oled? Kui kaugel ta elab? Kui kauaks Jüri ära sõitis? Kui palju see maksab? b. alustab sihitislauset. Ütle mulle, kui kaua see võib kesta. Kas sa tead, kui mitu kilomeetrit meil veel minna on? *Kas võis Juulius öelda, kui tõsiselt ta neid katseid oli võtnud? K. Ristikivi.
2. esineb hüüd- v. väitlauses. a. iseseisvas lauses, hrl. selle algul. Kui ilus maja! Kui tugev te olete! Kui noored me veel tookord olime! Oh, kui hea inimene sa oled! Kui parajal ajal sa tulid. Kui ammu see kõik oli! Kui vähe on inimesel vaja, et olla õnnelik! Kui kiiresti lendab aeg! „Kui kahju!” ütles ta kahetsevalt. Hullusti läks, oi kui hullusti! Kui mitu korda olen ma sulle öelnud: ära mine sinna! *„Kuhu su rikkused sulasid?” uriseb Jurnas. „Nüüdsama oli varandust kui palju.” A. Mägi. b. alustab sihitis- vm. kõrvallauset. Ma ei oska öelda, kui suur on tekitatud kahju. Evald ei aimanudki, kui armukade Mare on. Ma ei tea, kui kaua see kestis. Pani imestama, kui hästi ta orienteerub kõikides üksikasjades.
3. alustab imestust, üllatust, ootamatust väljendavat lauset; sün. kus (sobib sageli). *Kui nüüd hakkas usse koopast tulema! J. Parijõgi. *Oh sa taevane taat, kui see koer nüüd heitis seda ilveseroju nõnda, nõnda ja nõnda ainult! F. Tuglas (tlk).
4. esineb mitmesugustes kindlakskujunenud umbmäärastes v. määratlevates väljendites, nagu kui tahes, ükskõik kui, (jumal ~ kes) teab kui jt. (vahel ka üksikult samas tähenduses). Olgu vastane kui tahes tugev, Jõnn tuleb temaga toime. Ta pole just (kes) teab kui suur süüdlane. Poiste kuraasi ei jätkunud teab kui kauaks. Tööta ükskõik kui hoolsasti, ikka ei olda rahul. *.. õieti ei saa aru. Ei näe, kas pinguta silmi kui palju. A. Mägi. *Tema saapad enam ei pea vett ega kedagi, aga minu saabastega mine kui sügavast veest läbi. J. Parijõgi. || tähenduses 'kui tahes, ükskõik kui' alustab mööndlauset. Kui kokkuhoidlikult läbi ei ajagi, ikka tuleb rahast puudu. Kui tark ta ka poleks, kõike ta ikka ei tea. *Nii et haiglas ei ole keegi üle kolme päeva, kui kaugelt sa ka pole. V. Vahing. *Väriseja Johannes ei avanud üldse ust, kui palju Kaarel selle taga ka ei koputanud. A. Jakobson.
Omaette tähendusega liitsõnad: enne|kui, just|kui, muud|kui, nii|kui, otsekui

kuue|aastane

1. kuue aasta vanune. Kuueaastane laps, hobune. Tüdruk on kuueaastane.
2. kuus aastat kestev v. kuue aasta pikkune. Kuueaastane kooliskäimine, lahusolek.

kuuekümne|aastane
60 aastat vana. Kuuekümneaastane mees.

kuueteistkümne|aastane
kuusteist aastat vana. Kuueteistkümneaastased noorukid. Tüdruk võis olla umbes kuueteistkümneaastane. Helmut saab suvel kuueteistkümneaastaseks.

kuupima ‹kuubin 42›
mat arvu kolmandat astet leidma

kümne|aastane

1. kümne aasta vanune. Kümneaastane laps, poiss, jõnglane. Ta oli siis umbes kümneaastane. See oli noor, vahest kümneaastane kuuseistandik.
2. kümme aastat kestev v. kümne aasta pikkune. Kümneaastane abielu. Kirjaniku kümneaastane looming.

mitme|aastane

1. mitme aasta vanune. Mitmeaastane su laps on?
2. mitu aastat kestev. Olin seotud mitmeaastase lepinguga. Mitmeaastase põua tõttu oli näljahäda suur. Laev väljus mitmeaastasele mereretkele. || (taimede kohta, mille eluiga kestab üle kahe aasta). Mitmeaastane põldhein. Mitmeaastased kõrrelised, umbrohud. Mitmeaastane rohttaim 'püsik'.
3. mitme aasta jooksul saadud, kogunenud v. tehtud. Mitmeaastased töökogemused. Siin on sinu mitmeaastase hoolsa teenistuse palk.

mitmekümne|aastane

1. mitukümmend aastat vana. Mitmekümneaastane mööbel.
2. mitukümmend aastat kestnud. Mitmekümneaastase töö viljad.

mitmesaja|-aastane

1. mitusada aastat vana. Mitmesaja-aastane puu.
2. mitusada aastat kestnud. Mitmesaja-aastane võõras ike.

modaalsus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. keel kategooria, mis väljendab kõneleja vahekorda lausesisuga ja lausesisu vahekorda tegelikkusega
2. loog otsustuse omadus väljendada tõelisuse astet

mulla|väsimus
põll madalama saagi andmises avalduv mulla nõrgenenud seisund, kui mingit kultuuri v. mingeid kultuure kasvatatakse mitu aastat samas kohas

mõnekümne|aastane

1. mõnikümmend aastat vana. Mõnekümneaastane mets.
2. mõnikümmend aastat kestnud. Taas noorusmail pärast mõnekümneaastast eemalolekut!

nelja|-aastane

1. nelja aasta vanune. Nelja-aastane põngerjas. Tundis juba nelja-aastasena tähti.
2. neli aastat kestev v. kestnud. Nelja-aastane õppeaeg, stuudium. Nelja-aastase lahusoleku järel rõõmustasin teda kohates.

neljakümne|aastane

1. 40 aastat vana. Neljakümneaastane mees, naine.
2. 40 aastat kestev v. kestnud. Neljakümneaastane eemalolek kodumaast.

nelja|kümnene
40 ühikut v. üksust omav, hrl. nelikümmend aastat vana, neljakümneaastane. Umbes neljakümnene mees.

nääri|sokk [-soku]
folkl sokuks maskeeritud inimene (hrl. noormees), kes käis nääriööl perest peresse head uut aastat soovimas ja ande kogumas. Näärisokuks käimise komme. Poisid tegid näärisokku, käisid näärisokku tegemas.

paari|aastane

1. paari aasta vanune. Paariaastane laps. Need kaktused on kõige rohkem paariaastased.
2. paar aastat kestnud v. kestev, paari aasta pikkune. Paariaastane vaheaeg õppimises. Pärast paariaastast maal töötamist tuli ta linna tagasi. Paariaastane sõprus.

paarikümne|aastane

1. paarikümne aasta vanune. Paarikümneaastased noored. Olime kõik umbes paarikümneaastased, kui sõda algas. Paarikümneaastane kuuseistandik.
2. paarkümmend aastat kestnud v. kestev. Teadlane tutvustas oma paarikümneaastase uurimistöö tulemusi. *Esimest korda paarikümneaastase abielu jooksul tajus Alma mehe juures midagi võõrastavat.. A. Uustulnd.

paarisaja|-aastane

1. paarisaja aasta vanune. Paarisaja-aastased puud. Paarisaja-aastane kivimaja.
2. paarsada aastat kestnud v. kestev. Koolil oli enam kui paarisaja-aastane ajalugu.

läbi peksma
kedagi tugevasti, kõvasti peksma (läbi rõhutab tegevuse põhjalikkuse astet). Mees peksti armutult, julmalt läbi. Huligaanid tulid Aadule kallale ja peksid ta läbi. Ähvardas poisi läbi peksta, kui see veel loomad vilja laseb. Luud-liikmed valutavad: kogu keha on nagu läbi pekstud.

poole|aastane

1. poole aasta vanune. Pooleaastane laps, varss.
2. pool aastat kestev, poole aasta pikkune. Pooleaastane leping. Pooleaastane lahusolek, merereis.
3. poole aasta jooksul saadud v. tehtud; pooleks aastaks ette nähtud. Pooleaastane teenistus. Pooleaastane töönorm.

pool|sajand
viiskümmend aastat. See oli viimase poolsajandi kõige kuumem suvi.

poolteise|aastane

1. poolteise aasta vanune. Poolteiseaastane laps.
2. poolteist aastat kestev, poolteise aasta pikkune. Poolteiseaastane vanglakaristus, kirjavahetus, õpiaeg.

püsi|lill
aiand mitmeaastane lill, mis kasvab avamaal rohkem kui kaks aastat. Kõrged, madalad püsililled. Kannikesed, priimulad, astrid, tulbid on püsililled. Istutas maja ette kevadel õitsevaid püsililli.

raha|turg
maj lühiajaliste laenude turg, kus vahendatakse laene, mille tähtaeg ei ületa enamasti üht aastat. Rahvusvaheline rahaturg.

rahu1 ‹11› ‹s›

1. riikide vahekord, kus kumbki riik ei rakenda teise suhtes vägivalda; ant. sõda. Kogu maailmas peaks valitsema rahu. Rahu saavutamine Lähis-Idas. Püsiva rahu kindlustamine, säilitamine. Meie oleme rahu poolt ja sõja vastu. Me tahame elada rahus. Rahu kestis 30 aastat. Rahu on kasulik kõigile rahvastele. See juhtus rahu ajal. Tuvi on saanud rahu sümboliks. Rahu teeb rahva rikkaks. *.. aga tema [= Aleksander II] püüdis kõik rahuga, ilma verevalamiseta korda saata. J. Kõrv.
2. rahusõlmimine, rahutegemine; rahuleping. Õiglane rahu. Häbiväärne, alandav rahu. Rahu sobitama. Sakslased olid sunnitud rahu paluma. Sõjariistade rahu. Vaenlasega sõlmiti, tehti rahu. 1721. aastal Rootsi ja Vene vahel sõlmitud rahu. Kirjutati alla rahu Jaapaniga. Tartu, Versailles' rahu.
▷ Liitsõnad: relva|rahu, sund|rahu, separaat|rahu, vaherahu.
3. riiu, tüli, vaenu puudumine, leplikkus. Perekondlik rahu. Rahu naabrite vahel. Tahtis kõigiga rahu pidada ja hoidis end tülidest eemale. Elasime rahus, kellegagi tülitsemata. Meil on leplikud elanikud ja majas valitseb rahu. Püüdsime neid lepitada ja rahu jalule seada. Rahu kosutab, vaen kaotab. Parem lahja rahu kui rammus tüli. Parem pisut rahuga kui palju pahandusega. *Rusikad tõusid ja välkusid. Tüürmann katsus rahu sobitada. R. Sirge.
▷ Liitsõnad: klassi|rahu, kodu|rahu, perekonnarahu.
4. rahulik ümbrus, rahulik keskkond; rahulik häirimata olukord. Looduse, suveõhtute vaikne rahu. Ei kära ega müra – missugune sügav rahu metsade süles. Majas, ümbruses valitses täielik rahu. Alalõpmata üks trall ja mürgel, ei rahu kusagil. Ants kiusab ega anna mulle rahu. Boss ei andvat nägusatele tüdrukutele rahu 'tükkivat neile ligi'. Hambavalu ei anna rahu. Mitte kunagi ei saa ka sinust, jutulesoovijatest rahu. Parmud ei anna loomadele rahu. Haige, väsinud inimese närvisüsteem vajab rahu. Ma ei tahtnud su rahu rikkuda! Miski ei häirinud puhkajate rahu. See on kõrvaline paik, siin võib rahus, rahuga puhata. Siin pole rahu ei päeval ega ööl. Igavene rahu (surma, suremise kohta). Ta puhkab, hingab juba mitu aastat Issanda rahus 'on juba mitu aastat surnud'. *.. kui hea oleks olnud, kui tugevad lapsed tööd teeksid ja tema vanadele kontidele rahu annaksid. R. Roht. *Sellest päevast peale ei ole õmblusmasinal enam rahu. R. Kõvamees. | (hüvastijätusoovides elavale v. surnule). Kallist rahu teile, härra Luugus! Rahu tema põrmule! Puhka rahus, kallis isa! || vaikus. Palun rahu! Kõnelejale hüüti vahele, nii et juhataja pidi korduvalt rahu nõudma. *Klassis oli hauavaikus, ainult Teele nuuksumine ja tema kooliõdede kahjurõõmus kihistamine segas rahu. O. Luts.
▷ Liitsõnad: jõulu|rahu, maja|rahu, tänava|rahu, töö|rahu, une|rahu, õhtu|rahu, öörahu; haua|rahu, surmarahu.
5. rahulikkus, meelerahu. Teda on vallanud sügav rahu. Vaatas kõike külma rahuga pealt, võttis teate külma rahuga vastu. Ütles seda suure, suurima rahuga. Mehe stoiline, filosoofiline, tasakaalukas, kõigutamatu, näilik, tehtud rahu. Valetas täie, teadliku rahuga. Need mõtted ei andnud mulle rahu. Ta ei saanud enne rahu, kui oli emale kõik ära rääkinud. Ma ei leia kuidagi rahu, ikka tuleb üleelatu meelde. Nüüd su süda saab ehk rahu! Ema süda ei saa, ei leia rahu, kui poeg kauaks ära jääb. Ta südamesse asus rahu. Elsa südames, hinges valitses rahu. Ma imetlesin venda tema rahu pärast. Ta on sootuks rahu kaotanud. Raske on vahel oma rahu säilitada. Juhan oli lahingus rahu ise. Mine rahuga koju, halvasti ei ole midagi! Tulge jumala rahus 'täie rahuga, täiesti rahulikult'. Sellest mehest õhkus kartmatust ja rahu. Rahu asendus ärevusega. Mehe näost paistis kindel rahu. *„Pääasi – rahu,” räägib ta. „Mitte lärmitseda ega ärritada.” B. Alver.
▷ Liitsõnad: hinge|rahu, meele|rahu, südamerahu.

rull|raamat

1. kepi külge kinnitatud ja rulli keeratud (käsikirjaline) raamat. Vanaaegsed papüürusrullid jt. rullraamatud.
2. vallakogukonna liikmete nimestik Eestis enne 1917. aastat

ruutima ‹ruudin 42›
mat. a. teist astet leidma b. tasapinnalise kujundi pindala määrama

saja|-aastane

1. (umbkaudu) sada aastat vana. Saja-aastased taadid, memmed. Vanaisa on vist küll juba saja-aastane. Saja-aastased tammed, pärnad, kuused. Kool, apteek saab tänavu saja-aastaseks.
2. (peaaegu) sada aastat kestev v. kestnud. Saja-aastane sõda (Prantsusmaa ja Inglismaa sõda 1337–1453). *Eerika räägib okasroosikesest, kelle prints äratab saja-aastasest unest. L. Hainsalu.

seitsme|aastane

1. seitsme aasta vanune. Seitsmeaastane põnn. Saanud seitsmeaastaseks, läks Anni kooli. Seitsmeaastasele ei valmista see ülesanne raskusi.
2. seitse aastat kestev, seitsme aasta pikkune. Seitsmeaastane teenistus, sulasepõlv. Pärast seitsmeaastast kooselu läksid nad lahku. Seitsmeaastane sõda (Euroopa riikide vahel 1756–1763).

seitsmekümne|aastane
70 aastat vana. Vanaema sai seitsmekümneaastaseks.

seitsmesaja|-aastane
seitsmesaja aasta vanune; seitsesada aastat kestnud. Seitsmesaja-aastane klooster.

seitsmeteistkümne|aastane
seitseteist aastat vana. Seitsmeteistkümneaastased noormehed. Harri saab juunis seitsmeteistkümneaastaseks.

tašism ‹-i 21› ‹s›
kunst maalikunsti suund pärast 1940. aastat Euroopas ja Ameerikas

teadus|kraad
teadusliku kvalifikatsiooni astet väljendav akadeemiline kraad, kraad (2. täh.) Teaduskraad ja kutsekraad. Magister, doktor, kandidaat on teaduskraadid.

teismed ‹17› ‹s› pl
eluaastad vahemikus 11(13)–19 aastat, teismeiga. Teismetes nooruk. Poiss on juba teismetes. *Teismetesse jõudnud, käis Jaak teomehe eest mõisas .. H. Sergo.

trimester ‹-tri, -trit 2› ‹s›
kolm kuud, veerand aastat; kolmandik õppeaastat

tuhande|aastane

1. (umbkaudu) tuhat aastat vana. Tuhandeaastased puud. Ungari riik on rohkem kui tuhandeaastane.
2. (peaaegu) tuhat aastat kestnud v. kestev. Tuhandeaastane ajavahemik. Hõimude tuhandeaastased rännakud. Usk tuhandeaastase rahupõlve saabumisse.

tuline ‹-se 4›

1. ‹adj› leegitsev, tuld täis. Koldes hõõgusid tulised söed. Ahjust lennanud tuline säde süütas põranda. Taevas sähvisid tulised välgud. Päikese tuline kera 'tulekera'. || piltl tulena helendav, särav. Taevas on täis tuliseid tähti. Silme ees keerlesid tulised rõngad. *.. ja nende [= inglite] tuliseid rõivaid märkasid ainult vaimust vaesed .. A. H. Tammsaare.
2. ‹adj› põletavalt, kõrvetavalt kuum, väga kuum. Tuline pliidiraud, keris. Ahi on tuliseks köetud. Mees põletatud tulise rauaga pimedaks. Ajas triikraua tuliseks. Tulistatud nii, et püssiraud tuline. Ründajatele valati müürilt tulist tõrva kaela. Tuline rasv pritsis pannilt näkku. Kartulid pandi tulisesse tuhka küpsema. Rüüpasime tulist teed, kohvi. Tulised pannkoogid. Kompress oli liiga tuline. Tuline rannaliiv kõrvetas jalataldu. Päike on ruumid tuliseks kütnud. *Keskpäev aina lähenes ja päike [= päikesepaiste] muutus aina tulisemaks. J. Nõmm. | piltl. Asjad kipuvad siin tuliseks minema. Tao rauda, kuni raud tuline 'tegutse, toimi õigel ajal'. || temperatuurilt normaalsest v. tavalisest kõrgem, palav. Haige laup, otsaesine on tuline. Ega sul palavikku ei ole, ihu nii tuline? Laps oli üleni tuline ja sonis. Tüdruk tunneb, kuidas tal selle ütluse peale kõrvalehed tuliseks lähevad. Tagusime endal aplodeerides peopesad tuliseks. Tema tuline hingeõhk lõi mulle näkku. Niiske vili võib salvedes tuliseks minna.
▷ Liitsõnad: hõõguv|tuline, keev|tuline, põrgutuline.
3. ‹adj› kõrvetavat tunnet tekitavalt kange (alkoholi kohta). Tuline vägijook, pipraviin, naps. Üsna tulise maitsega vein. Rüüpas pudelist: viin läks tulise joana alla.
4. ‹adj› piltl tugevatest tunnetest, tundmustest lähtuv v. neid sisaldav, väga äge. Tuline soov, tahtmine, himu õppida. Tuline vabadusejanu. Noorte tulised aated. Pidas tulise ning sütitava kõne, ettekande. Pöördus rahva poole tuliste sõnadega, tulise üleskutsega. Puhkesid tulised vaidlused. Ettepanek leidis tulist poolehoidu. Teda tervitati tuliste aplausidega. Koosolek oli tuline 'ägedate sõnavõttudega, tormiline'. See on nende tuline veendumus. Kõike tehti tulise vaimustusega. Ta tegi mulle tuliseid etteheiteid. „Tee, et sa kaod!” karjus eit tulises vihas, täis tulist viha. Mul on sinu tuleku üle tuline heameel. Ta oleks tulisest rõõmust ei tea mis teinud. Teda valdas tuline tusk. Mul on tema pärast tuline mure. Tundis oma sõnade pärast tulist häbi. Eit on täis tulist õelust. Mul on temast tuline kahju. Haigel on tuline hirm lõikuse ees. Missugune tuline elamus! *Aga kunagi tulevikus taltuvad need tulised tunded [= armastus] – ja siis tuleb pikk ning troostitu elu. R. Kaugver. || selliseid tundeid omav, innukas, veendunud; fanaatiline. Tuline rahvuslane, isamaalane, patrioot. Tuline rahvajuht, revolutsionäär. Tuline humanist, katoliiklane. Koolmeister on tuline C. R. Jakobsoni vaadete pooldaja. Uuendusel oli tuliseid poolehoidjaid. Tuline vabadusidee eestvõitleja. Tuline taimetoitluse propageerija. Teda tunti talupoegade õiguste tulise kaitsjana. Poeedil on palju tuliseid austajaid. *Tundsin teda väga hästi, on üks tuline mees, armastab oma rahvast .. E. Särgava.
5. ‹adj› piltl loomult, olemuselt kuumavereline, kergesti süttiv, ka tormakas, taltsutamatu vms. Lõunamaiselt tulised armeenlased. Poiss on veel noor ja tuline. Anne oli tüdrukuist kõige tulisem. Äge ja tuline oled sa ju alati olnud. Majandusjuhiks on ta liiga tuline. Noored on harilikult tulised ja mõtlematud. Tulise loomuga mees, naine. Andresel on tuline iseloom. Tal on tuline süda, hing. Püüa taltsutada oma tulist meelt! Ta läks rääkides, rääkis end tuliseks 'ägestus'. Heitis vastasistujale tulise 'ägeda' pilgu. *Ta esiisad, tulise verega mehed, olid tapnud nii mõnegi oma vastastest .. A. Jakobson. *Clemet oli ju poisikesena üsna tulise peaga [= tulipea] .. H. Sergo. || (tormaka, rahutu looma, hrl. hobuse kohta). Tuline ratsu. Tal on tulised hobused tõlla ees. Kihutas oma tulise täkuga kõigist mööda. Taat ei saa noore tulise loomaga enam hästi hakkama. *See oli noor Sõrgelju, kes sõitis tulise põdraga läbi taiga .. H. Laipaik.
6. ‹adj› (väljendab mingi omaduse v. olukorra ülimat astet). a. väga, äärmiselt suur, kõva. Tulise külmaga ei mindud metsa tööle. Tundis lausa tulist nälga. Majas valitses tuline puudus, vaesus. Me nägime selle asjaga tulist vaeva. Sai selle tehinguga tulist kahju. Töötati tulise hoolega. Poiss oli täis tulist julgust. Neile tehakse tulist ülekohut. Mehed hauvad tulist kättemaksu. Hüüdis appi tulises hädas. Selles asjas, selle koha pealt on Jüril tuline õigus. Miks ma peaksin loobuma, kui mul on pärandusele tuline 'täielik' õigus. Hannu rääkis tulist tõtt. Tuline õnn, et täna sadama ei hakanud. *.. pohlamoos oli talvel tuline hea kala või süldi juurde salatiks võtta. A. Hint. b. (löögi, hoobi, peksmise, ka tulirelvast lasu kohta:) tubli, kõva, mõjuv. Sai paar tulist hoopi, vopsu. Andis, virutas teisele tulise kõrvakiilu. Sähvas hobusele piitsaga tulise siraka. Poiss on oma tempudega isalt tulise keretäie ära teeninud. *Kuid nüüd laskis Tuomas ja saatis tulise [= kõrvetava] kuuli karu koiba. F. Tuglas (tlk). | ‹substantiivselt›. Põrutas püssist paar tulist. c. (valutunde kohta:) terav, kibe. Haav tegi tulist valu. Kannatab tulist hambavalu. Tuline valuhoog käis kehast läbi. Tallaalused, päkad on pikast käimisest tulised 'hellad, valusad'. | ‹substantiivselt›. *.. kobe muld kõditas taldu, kuid küürukoht ajas siiski kibedat tulist välja. H. Väli. d. (võitluse, võistluse kohta:) äge, metsik, pingeline, raske. Puhkes tuline lahing. Mõlema poole kaotused selles tulises tapluses olid suured. Meeste vahel läks tuliseks lööminguks. Poiste tulised pallimängud. Tuline heitlus jalgpallis, jäähokis, males. Möödas oli esimene tuline võistluspäev.
7. ‹adj› (kiiruse, kiirustamise kohta:) tormakas, hoogne; pöörane, kange. Tuline masurka, samba. Tants, pillimeeste mängurütm muutus järjest tulisemaks. Läks lahti tuline sõit kodu poole. Hobune laseb tulist traavi, galoppi. Tulisel sammul tõtatakse tööle. Nüüd oli neil tuline minek. Ruttasin tulise valuga sõbra poole. Lapsed tormavad tulise hooga, tulise tuhinaga uksest sisse. Poiss tormas tulisi jalu 'tulistjalu' minema. Auto kihutas meist tulise ajuga mööda. Ta pani tulise kiiruga jooksu. Riietuti tulise kiiruga. Äraminek, põgenemine sündis tulise kiiru(se)ga, tulise rutuga. Kõigil oli äkki kuhugi tuline rutt. Sul ka kunagi aega ei ole, aina tuline kiire. Nende töödega on tuline kiire (taga). Tulised askeldused, toimetused, asjaajamised. Päevad olid täis tulist tööd. Viljalõikuse tulised päevad.
8. esineb mitmesugustes kirumisvormelites. a. ‹adj› Oh sa tuline kurat! Millega te, tulised kuradid, nüüd hakkama saite! Sa tuline saatan, hinge tahtis välja võtta! Sa tuline mait, mis nüüd juhtus! b. ‹s› Oh sa tuline oma jutuga! Võtku sind tuhat ja tuline! Kuhu ta, tulise päralt, ometi nii kauaks jääb! Tulise pihta, kas see on siis mehetegu! *Tuhat tulist! Kas see poisijõmm, kes mind jääpraost välja tiris, olete tõesti teie?! J. Metua.
9. ‹s› kõnek (valu tekitava löögi kohta): hoop, latakas, sirakas vms. Norijale anti, virutati, valati rusikaga paar tulist vastu vahtimist. Sai kakluses mõne hea tulise. Nähvas piitsaga hobusele paar tulist. Tõmbas hobusele ühe tulise ja kihutas minema. *Kui veel kord tuled minu [= haagikohtuniku] aega viitma, siis saad armetumast kuuskümmend tulist! E. Vilde.
10. ‹s› kõnek viin vm. kangem alkohol. Pani sada grammi tulist hinge alla. *„Katsuge söögi sekka ka Stockholmi tulist, annab hea isu,” pani tüdruk viinanõu keset lauda. H. Sergo.

veerand|aasta
veerand aastat, kvartal (1. täh.) Veerandaasta palk.

veerandsaja|-aastane
veerandsada aastat vana; veerandsaja aasta pikkune. Veerandsaja-aastane park. Veerandsaja-aastane sõda.

veerand|sajand
veerand sajandit, 25 aastat. Viimasel veerandsajandil toimunud kliimamuutused. On terve veerandsajandi aktiivne sportlane olnud.

viie|aastane

1. viie aasta vanune. Viieaastane plikatirts. Noorem laps on alles viieaastane. Viieaastaste rühm.
2. viis aastat kestev, viie aasta pikkune. Viieaastane lahusolek, vangistus.

viiekümne|aastane

1. viiskümmend aastat vana. Viiekümneaastane härra. Umbes viiekümneaastane mees. Ta saab varsti viiekümneaastaseks.
2. viiskümmend aastat kestev v. kestnud. Viiekümneaastane okupatsioon.

viiesaja|-aastane
viiesaja aasta vanune; viissada aastat kestev v. kestnud. Viiesaja-aastane tamm. Viiesaja-aastane orjapõlv.

viieteistkümne|aastane

1. viisteist aastat vana. Viieteistkümneaastane nooruk, õunapuu. Pruut oli alles viieteistkümneaastane.
2. viisteist aastat kestev v. kestnud. Viieteistkümneaastane kooselu, teenistus. Viieteistkümneaastane sõda.

võrdlus|määrus
keel võrdluse kaudu tegevuse toimumise viisi v. omaduse astet väljendav määrus

vöö ‹15› ‹s›

1. hrl. keha keskosa ümber kantav rõivaste kinnitamise ja kaunistamise vahend; ‹liitsõna järelosana› (ka mujal ja muus funktsioonis). Alpinisti, korstnapühkija vöö. Kleidiriidest, lakknahast vöö. Kirjatud, tikitud, vasknaastudega, rõhkudega, pandlaga vöö. Vööd kanti ka kasuka peal. Vööga kokku tõmmatud särk. Sidus mõõga vööle. Peremehel on võtmekimp vööl. Võttis kirve vöölt 'vöö vahelt'. Pistis seelikusaba vöö vahele. Karateka sai kollase, musta vöö (vöö värv näitab selle kandja oskuste astet).
▷ Liitsõnad: ehis|vöö, kiri|vöö, kleidi|vöö, kõla|vöö, mõõga|vöö, nahk|vöö, nöör|vöö, pannal|vöö, rihm|vöö, siid|vöö, tunnel|vöö, võrkvöö; kaitse|vöö, kande|vöö, kork|vöö, kõhu|vöö, niude|vöö, padruni|vöö, pea|vöö, puusa|vöö, pääste|vöö, songa|vöö, ujumis|vöö, voorusevöö; sadula|vöö, sedelgavöö.
2. vöökoht. Seob vöö vööle. Pani vöö vööle ka piltl läks ära. Kandis vööl kitsast paela. Võttis rihma vöölt. Tüdruk on vööst ümaraks läinud. Vööni paljad lapsed. Vesi ulatus vööni. Löök allapoole vööd ka piltl (alatu teo kohta).
3. geol lademe alajaotus, mis hõlmab mingis geoloogilises piirkonnas välte jooksul moodustunud kivimeid
▷ Liitsõnad: vahevöö.
4. zool. a. ringi- v. sadulakujuline nahapaksend väheharjasussidel ja kaanidel (clitellum). Vihmaussi vöö. b. vöölaste rüü liikuvaist kilbistest ringikujuline osa
5. mat kera kihi külgpind
6. (mitmesuguste lintjate v. rõngjate moodustiste kohta). Linnutee tähtede vöö. Kuiperi vöö astr miljonitest komeedisarnastest taevakehadest moodustuv piirkond Päikesesüsteemi välisservas. Väiksemaid vahekarniise nimetatakse vöödeks. Paks tihnik ümbritseb sipelgapesa tuultkaitsva vööna. Suurtest kividest vöö palistas järsaku jalamit. *Pillirootuttidest vöö tähistab vana jõe aset. J. Rannap.
▷ Liitsõnad: liim(i)|vöö, püünisvöö; roostiku|vöö, uduvöö.
7. ‹liitsõna järelosana› esineb mõne maadlusvõtte nimetuses
▷ Liitsõnad: eest|vöö, rist|vöö, tagantvöö.

üheksa|-aastane

1. üheksa aasta vanune. Üheksa-aastane poiss, laps. Märt võis tollal olla umbes üheksa-aastane. Üheksa-aastasena oli ta paras karjapoiss.
2. üheksa aastat kestev, üheksa aasta pikkune. Põhikool on üheksa-aastane. Üheksa-aastase kooselu järel mindi äkki lahku.

üheksakümne|aastane
90 aastat vana. Üheksakümneaastane rauk, ätt, vanamemm. Vanaema on juba ligi üheksakümneaastane, saab varsti üheksakümneaastaseks.

üheksateistkümne|aastane
19 aastat vana. Üheksateistkümneaastane nooruk. Vanem tütar saab varsti üheksateistkümneaastaseks.

üheteistkümne|aastane
üksteist aastat vana. Üheteistkümneaastane poisike. Kõige vanem laps võis olla kümne- või üheteistkümneaastane.

üle|tunamullu ‹adv›
kolm aastat tagasi, üleüle-eelmisel aastal. Peremees suri ületunamullu.