|
Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 1 artikkel
aer ‹-u 21› ‹s›
paadi-, varem ka laevasõudevahend, eeskätt tulli külge kinnitatav paariline sõudevahend. Pikad, rasked aerud. Kahe, nelja aeruga paat. Süstal on kahelabaline, kanuul ühelabaline aer. Kalur sõudis nii, et aerud raksusid. Üks meestest asus aerudele, teine tüüris. Suruge aerudele! Tugevad käed vedasid, kiskusid aere. Rand on lähedal, tõmba aerud paati. *Juhkam tõmbab aerudega nii ägedasti, et neiule vett näkku läigib. J. Lintrop. *Kakskümmend meest oli aerudel, kümme kummalgi pool. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: kanuu|aer, paaris|aer, pära|aer, rooli|aer, süsta|aer, üksikaer.
|
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
|