[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aeg-ajalt ‹adv›

1. mõne aja tagant kordudes; vahetevahel. Aeg-ajalt kostis kauget kõuekõminat. Aeg-ajalt poetasin mõne märkuse teiste jutu vahele. Aeg-ajalt käis järvel kalapüüdjaidki. Kuu tuli aeg-ajalt pilve tagant välja.
2. van pikkamööda, vähehaaval. *Aeg-ajalt kasvas Nuia alev, sinna ehitati kivist vene kirik, preestri ning köstrite eluhooned, koolimaja. A. Kitzberg.

aegamööda ‹adv›

1. vähehaaval, aja jooksul, järk-järgult. Aegamööda muutus olukord paremaks. Ta rahunes aegamööda. Aegamööda harjusime uue olukorraga. Sügishommik valgeneb aegamööda ning visalt.
2. aeglaselt, mitte ruttu. Mindi kiirustamata, aegamööda. Liiga aegamööda edeneb meie töö. *.. vaid kõik sündis üsna aegamööda, ikka samm-sammult, tasapisi .. A. H. Tammsaare.

aegne ‹-se 2› ‹adj›
‹ka liitsõna järelosana› määratud aega kuuluv v. kuulunud, sel ajal olnud, toimunud, selle aja kestnud, sellest ajast pärit jne. Esimese maailmasõja aegsed kaevikud. Lauluisa Kreutzwaldi aegne Võru.
▷ Liitsõnad: aadama|aegne, ammu|aegne, elu|aegne, enne|aegne, esiisade|aegne, isaisade|aegne, jõulu|aegne, jää|aegne, kaas|aegne, kasvu|aegne, kaua|aegne, kesk|aegne, kivi|aegne, kliki|aegne, kooli|aegne, kriisi|aegne, lõikus|aegne, lühi|aegne, meie|aegne, muinas|aegne, noa|aegne, nüüdis|aegne, oma|aegne, ordu|aegne, pikema|aegne, praegus|aegne, pronksi|aegne, pärisorjus|aegne, rahu|aegne, raua|aegne, revolutsiooni|aegne, sama|aegne, sõja|aegne, tolle|aegne, täht|aegne, viimase|aegne, õige|aegne, ühe|aegne, ürgaegne.

aja|arvamine ‹-se 5› ‹s›
teat. tegelikust v. legendaarsest sündmusest lähtuv aastate arvestamine. VI sajandil enne Kristust, enne meie ajaarvamist. 3. sajandil pärast Kristust, meie ajaarvamise järgi. Meie ajaarvamise kolmandal sajandil. Bütsantsi, juudi, islami ajaarvamine. Geoloogiline ajaarvamine 'maakoore kihtide tekkimise järjekorra ja aja kindlakstegemisega tegelev ajaloolise geoloogia haru, geokronoloogia'. *Kohalik ajaarvamine algas talude päriseksostmisest. M. Traat.

aja|häda
kasutada jääva aja nappus, selle lõpukorral olemine (eriti males). Partii lõpul jäi suurmeister ajahätta. Mõlemapoolses ajahädas tegid maletajad rohkesti vigu. Ajahäda sunnib eksamisessiooni ajal öötundegi kasutama.

aja|kadu
kasutada oleva aja kaotsiminek; asjata kuluv v. kulutatud aeg. Töö halvast organiseerimisest tingitud ajakaod.

aja|laul
kirj oma aja aktuaalseid ühiskondlikke probleeme käsitlev luuletus. Gustav Suitsu ajalaulud. Loodus- ja lembelüürika kõrval on Sütiste kirjutanud ka ajalaule.

ajaldasa ‹adv›

1. aja poolest. *Lühikeseks jäi aga ka Juhan Liivi kogu maine teekond. Ajaldasa ei jõudnud see viiekümnenda verstapostinigi. P. Rummo.
2. ajaldi. *Õnneks juhtub üks purjus töövoorimees ajaldasa jaole. O. Luts.

ajaline ‹-se 5› ‹adj›

1. ajaga (hrl. 1., 2. täh.), kestusega, vältusega seoses olev, sellesse puutuv, ajas esinev jne.; ‹liitsõna järelosana› teat. aja kestev, vältav. Ruumilised ning ajalised suhted. Ajaline järgnevus, piir, vahe, vahemaa. Sademete ajaline jaotus. Selle romaani ajaline haare on peaaegu pool sajandit. Kunstiteose mõistmiseks on vaja tunda tema ajalist tausta. Tähtsamad sündmused ajalises järjekorras, reastuses.
▷ Liitsõnad: kuu|ajaline, lühi|ajaline, pika|ajaline, pikema|ajaline, tunniajaline.
2. med õigeaegne. Ajaline sünnitus 'sünnitus normaalse aja kestnud raseduse järel'. Ajaline laps 'normaalse aja kestnud raseduse järel sündinud laps'.

aja|mõõt
aja mõõtühik (näit. sekund, tund)

ajapikku ‹adv›
pikapeale, aja jooksul. Ajapikku oleme hakanud mõnestki asjast aru saama. Ajapikku kosus maa sõjahaavadest. Ajapikku sirgus mahajäetud alemaale taas mets. Ärevus rauges ajapikku. Oleksin talle ajapikku andestanudki.

aja|plaan
plaan aja kasutamise kohta. Paindlik ajaplaan. Meistrivõistluste mängude ajaplaan.

aja|puudus
aja vähesus, aja nappus. Ta ei saanud tulla ajapuuduse tõttu, ajapuudusel. Kõike ei saa ajapuudusega vabandada. Must jätkas ajapuuduseski partiid leidlikult.

aja|raisk [-raisu]
aja raiskamine; raisatud aeg. See on tarbetu töö ning ajaraisk.

aja|raiskamine ‹-se 5› ‹s›
tarbetu aja kulutamine. Koosolek kujunes tõeliseks ajaraiskamiseks. Paljude arvates on televiisori vaatamine ajaraiskamine.

aja|režiim
kindel ning range kord aja kasutamises. Ajarežiim distsiplineerib inimest.

aja|signaal
raadio kaudu edastatav õige aja signaal. Raadio annab ajasignaali.

aja|sääst
aja säästmine; säästetud aeg. E-teenused tähendavad kliendile märkimisväärset ajasäästu.

aja|taju
ka psühh biol aja kulgemise, selle jagunemise jne. tunnetus. Alatine hilineja, ajataju pole tal olemaski.

aja|teenistus

1. kohustuslik tegevteenistus relvajõududes. Ajateenistusse kutsuma. Ajateenistuses olevad sõdurid, madrused. Ajateenistusest tulnud noormehed.
2. astr õige aja täpse määramise, säilitamise ja vastuvõtmisega seotud tegevus; ka sellega tegelevad inimesed. Ajateenistus annab õiget aega ajasignaalide abil.

aja|tunne
aja tunnetamine, ajataju. *Meretuul mässib kõrvad ja hävitab ajatunde. J. Piiper.

aja|viide
(meeldiv) aja möödasaatmine; seda võimaldav tegevus, meelelahutus jms. Huvitav, lõbus, meeldiv, sobiv ajaviide. Pidudel käimist pidas ta tühiseks ajaviiteks. Aiatöö oli tema armsaim ajaviide. Teatri ülesanne pole ainult ajaviidet pakkuda. Ajaviiteks lugesin, mängisin malet, vaatasin vaguniaknast välja.

aja|viitmine ‹-se 5 või -se 4› ‹s›
(tarbetu) aja kulutamine

aja|võit
aja võitmine; võidetud, säästetud aeg. Õhusõit on ajavõit.

aja|ühik
aja mõõtühik, näit. sekund

algus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. alustamine, peale- v. pihtahakkamine. Hea, hoogne, julge algus on pool võitu. Täpne, õigeaegne algus. Oodati koosoleku, kontserdi algust. Alguse asi, küllap pärast hakkab paremini minema. Millegagi algust tegema 'midagi alustama'. Millestki algust saama 'millestki algama, tekkima, tulenema'. Iga algus on raske. *Alguseks pakkus Jussi [talgulistele] tubakat – närimistubakakäärusid ning kirikuküla poest toodud piibutubakat. H. Lepik (tlk).
2. mingi aja, perioodi v. sündmuse, tegevuse, töö jne. algusmoment v. algusosa. Sajandi, aasta, kvartali, kuu, nädala, suve, heinatööde, rukkilõikuse alguses. Enne meie ajaarvamise algust. Vilde kirjandusliku tegevuse algus. Filmi algus oli igav. See juhtus üsna sõja alguses. Õppeaasta algusest peale. Pidu oli hoogne algusest lõpuni. Kas jõuame loengu alguseks kohale? Kooli alguseni jääb veel kaks nädalat. | alguses algul, esialgu. Alguses ta oli vastu, pärast nõustus. Alguses lapsed võõristasid üksteist.
3. koht, paik, piir, millest miski algab, lähtepunkt; esimene osa. Tänava, tee, magistraalkraavi algus. Apteek on kohe puiestee alguses. Raamatu, rea, salmi algus. Taandrida lõigu alguses. Lugesin raamatu algusest lõpuni läbi.

ammu ‹adv›

1. ajamomendil suhteliselt palju v. pikka aega tagasi, kaua aja eest; kauemat, pikemat, pikka, tükk aega. Lõuna on juba ammu söödud. Läks juba ammu poodi. Vihm on ammu üle. Kas sa tulid juba ammu? See juhtus päris, üsna, väga, õige ammu. Ammu kuuldud lugu, jutt, viis. Ammu möödunud ajad. Pääsmed olid juba ammu enne kontserti läbi müüdud. Ammu enne jaanipäeva. Ükskord ammu hallil ajal elanud kuri nõid. Kunagi ammu, vist Põhjasõja ajal. Ootan teda (juba) ammu. Ma tunnen, tean, armastan teda ammu. Seda ei usu ammu enam keegi. Kas sa elad ammu Tartus?
▷ Liitsõnad: igiammu.
2. ammuks (2. täh.), liiatigi. *Peremees ei pea hobust, kui tal seda tarvis ei lähe, ammu siis veel sulast. R. Sirge. *Ma pole kunagi midagi sarnast mõelnudki, ammu veel rääkinud. O. Tooming.
3. ammuks (1. täh.), alles. Ammu sa tulid ja juba tahad ära minna! Ammu see oli, kui ta pensionile jäi. *Need sibulad on ju alles nii väikesed. Ammu need maha pandi! A. Mälk.

avama ‹37›

1. midagi kinnist, suletut lahti tegema; läbitavaks tegema, sulgevat tõket eemaldama. Ust, luuki, väravat avama. Avab laeka. Koputasin, kuid mulle ei avatud. Magab avatud akna all. Õllepudelit, konservikarpi, moosipurki avama. Avasin portfelli, kohvri. Kalmistul puusärki enam ei avatud. Ta ei osanud seda lukku avada. Nööpe, haake avama. Mantlihõlmad avatud. Pakke, kompse, kotte avama. Avati vihmavarjud. Sõlmi on tülikas avada. Hakkas kingapaelu avama. Võõrast kirja ei tohi avada. Avatud raamat. Hommikul, kui silmad avab. Avas suu, nagu tahaks midagi öelda. Huuled suudluseks avatud. Tulbiõied on päeval avatud, õhtul nad sulguvad. Avasin kraani, ventiili. Avage avaldises sulud! Tuultele avatud 'ligipääsetav' maa, kõrgendik. Päikesele avatud lõunapoolsed nõlvad. | piltl. Avas oma elus uue lehekülje. See raamat avab ukse muinasmaailma. Viin avas meeste keelepaelad. || piltl (ka:) võimaldama, pakkuma. Uusi perspektiive, laiu võimalusi avama. Noortele on õppimiseks kõik teed avatud. || avatud piltl avaramate võimalustega, paindlik. Avatud ülikool 'institutsioon v. programm, mis võimaldab omandada kõrgharidust paindlikult, igapäevatööd katkestamata ning ilma formaalset ülikooli vastuvõtmist läbimata'. Avatud õpe ped paindlik õppimisviis, mille puhul ei kehti geograafilised, sotsiaalsed, aja- vm. piirangud.
2. käiku, kasutusse andma. Igal aastal avatakse uusi kauplusi, lasteaedu, kinosid. Millal avati „Vanemuise” uus hoone? Avatakse uusi bussi-, laeva-, lennuliine. Läheb õppima sügisel avatavasse tehnikumi. || (monumendi jms. kohta:) pidulikult katet kõrvaldades üldsusele nähtavaks tegema. Mälestussammast, memoriaaltahvlit avama. || külastamiseks, asjaajamiseks jne. lahti tegema. Piletikassa avatakse kl. 15. Kauplus on avatud 9.00–20.00. Kas muuseumid on pühapäeviti avatud? Näitus on avatud kuu lõpuni. || midagi alustama. „Vanemuine” avas hooaja uue algupärandiga. Taidluskontserdi avas lastekoor. Ball avati Straussi valsiga. Paraadi avas ohvitseride kolonn. Ründajate pihta avati tuli. 1944. aasta juunis avasid liitlased Euroopas teise rinde. || millegi algusest avalikult (ning pidulikult) teatama; midagi avatseremooniaga, avakõnega alustama. Avan koosoleku, nõupidamise, läbirääkimised. Istung avati kl. 9.30. Aastakoosoleku avas seltsi esimees. || kontot vms. sisse seadma. Avas pangas konto. Seaduserikkuja kohta avati politseijaoskonnas toimik.
3. lahti mõtestama, analüüsides selgitama. Mõiste sisu, sõna tähendust avama. Avamata pseudonüümid ja signatuurid. Kirjandustundides avati Tolstoi teose „Sõda ja rahu” ideestik. *Baleriin ei illustreeri muusikat, ta avab selle. L. Metsaalt.

eksami|protokoll
ametlik dokument eksami kohta (sisaldab eksamineeritava(te) nime(d), andmed eksami tegemise aja kohta, eksamihinde(d) jne.). Eksamiprotokollid saabusid dekanaati.

elu ‹11› ‹s›

1. (üleüldse:) see, mis eristab elusorganisme surnud organismidest v. anorgaanilisest ainest (näit. võime kasvada, paljuneda jne.). Elu tekkimine maakeral. Kas Marsil on elu?
2. inimese, looma ja taime füsioloogiline seisund sünnist surmani. Ellu tõusma, ärkama. Kedagi ellu äratama. Ellu jääma, jätma. Uppunule saadi jälle elu sisse. Jäta talle veel seekord elu! Põgenegu, kellele elu armas, kallis! Surmamõistetule kingiti elu. Usub hauatagust elu, hauatagusesse ellu. Kas su elu ja vara on kindlustatud? Ta elu on ohus, väljaspool hädaohtu. Elu rippus juuksekarva otsas 'oli ohus'. Arstid võitlesid haige elu eest. Haavatu elu päästeti. Merehädalised jõudsid, pääsesid eluga randa. Tal on veel elu sees. Kedagi elus hoidma, elus pidama. Kellelgi elu sees hoidma. Elu küljes rippuma. Kardab oma elu pärast. Keegi ei taha oma elust ilma jääda. Elu või surm! Oleme koos elus ja surmas. Vaakus elu ja surma vahel. Võideldi elu ja surma peale. Oma eluga riskima. Elu kaalule, mängu panema. Kaalul, mängus on rohkem kui elu. Elu ja surma küsimus 'väga tähtis küsimus; eksisteerimist otsustav küsimus'. Eluga mängima. Ei hooli oma noorest elust. Ei hoia oma elu. Oma elu andma, ohverdama kellegi, millegi eest. Elu jätma, kaotama. Millegi eest eluga maksma. See võib elu maksta. Päästis teised oma elu hinnaga. Kellegi, kellelegi elu kallale kippuma. Karjub, nagu oleks keegi ta(l) elu kallal. Katk võttis paljude elu. Mürsukild lõpetas ta elu. Elu kustus. Tal on elust isu, himu otsas. Võttis endalt elu. Lõpetas elu enesetapuga. Tegi oma elule lõpu, otsa. On käe oma elu külge pannud. Tegi eluga lõpparve. Lahkus elust. Elu edasi andma; kellelegi elu andma 'sigitama v. sünnitama'. Endas uut elu kandma 'rase olema'. Kas see härg läheb elu peale või tapale? Selles puus pole enam elu. *Alla käppadele langes ta [= karu] ja hingas välja oma elu verisele lumele. F. Tuglas (tlk). | piltl (esemete, nähtuste kohta). 1990. aastatel äratati üliõpilaste korporatsioonid uuesti ellu. || (mõnedes mängudes). Rahvastepallis on igal mängijal üks elu 'mängija langeb mängust välja, kui on ühe korra palliga pihta saanud'.
3. (päevast päeva toimuv) olemine, eksisteerimine, elamiseks oleva aja möödasaatmine. Igapäevane elu. Kuidas elu läheb? Mis elu sa oled elanud? Rääkisin oma elust. Elul ei ole viga(gi). Elu on ilus. Elus on nii head kui halba. Elu veereb oma rada, pisitasa, üksluiselt. Laseb elul minna nagu läheb. Elu tahab elada. Elu igavus, tühjus. Mis meie elust nii välja tuleb? Kuidas ta oma elu elatud saab? Võtab elu tõsiselt, kergelt. Otsib elu mõtet. Maitseb, naudib elu. Ta elu oleks võinud teistsuguseks kujuneda. Keegi ei või oma elu ette teada. Üks oma eluga segab teist. Elu selle mehega pole kerge. Sidus oma elu vääritu naisega. Temata elu ei lähe. Selles ettevõttes loodritel elu 'asu' ei ole. Teater, kool, lapsed on ta elu. Lapsed on juba suured ja oma elu peal. Suur pööre elus. See sündmus lõi ta elu segi. Elust tüdinud. Ta ei oska oma elu korraldada. Meil tuleb oma elu siin sisse seada. Elu kergeks, raskeks tegema. Kelle(l)gi elu hapuks, kibedaks, põrguks tegema. Elu on viltu, sassi läinud. Elu läks, jooksis rappa, rööpast välja. Elu on raisus, sassis, nahas. On oma eluga ummikusse jooksnud. Elu läheb ülesmäge, paremuse poole. Linnas on hoopis teine elu kui maal. Kool valmistab noori eluks ette. Rääkis lõbusalt elust koolis. Talvel koondus elu rehetuppa. Lõunamaa linnades käib kogu elu tänaval.
4. kellegi eksisteerimise periood, iga. Terve, kogu elu. Pikk, lühike, üürike elu. Laskis silme eest läbi seni elatud elu. Sul on pool elu alles ees. Elu saab otsa. Elu möödub kiiresti. Elu hommik, keskpäev, loojang. On elu jooksul, kestel mõndagi näinud. Parimad aastad ta elust viis sõda. Need aastad olid luuletaja elus kõige viljakamad. Mäletan seda elu lõpuni, otsani. Ta ei saanud oma elus häid päevi nähagi. Oli esimest korda elus haige. Jätkub minu eluks ja jääb lastelegi. Tegi mehe eluks ajaks 'kogu eluks' õnnetuks. Kuniks elu! || elus, elu sees ‹eitavas lauses› (mitte) iialgi, kunagi. *.. tunned end samuti süüdlasena, olgugi et ei ole elu sees ise kellegi asja puutunud. V. Alttoa. *Näha kohe, et ta pole elus veel noormehega suudelnud, häbeneb. J. Tuulik.
5. kellegi eksisteerimise viis v. laad; põli. Harilik, üksluine, igav, kurb, huvitav, vaheldusrikas elu. Elab täisverelist, sisukat, tervet, laitmatut, tagasihoidlikku, kergemeelset, pillavat, kõlvatut elu. Otsib kergemat elu. Elu nagu kuninga kassil. Noorpaar alustas ühist elu. Vaese inimese peost suhu elu. Peaksid oma elu muutma. Tütar sai jõuka elu peale. Ta on hea elu peal laisaks läinud. Tubasest elust kahvatud lapsed. Tal on lausa härra elu. Vaat see on alles elu! Ei ole tal seal õiget elu ega olemist. *Jahil aga elati kogu aeg laia elu. Igal õhtul peeti sööminguid ja joominguid. H. Sergo. *Oli ju tal kaks elu, üks siin ja teine seal, kodus. M. Traat.
6. teatavat elu- v. tegevusala iseloomustavad nähtused (nende arengus ja järjestikuses seoses). Isiklik, kodune elu. Maa majanduslik, ühiskondlik-poliitiline, vaimne elu. Avalik, seltskondlik, kirjanduslik elu.
7. (meid ümbritsev) reaalne tegelikkus. Tegelik, praktiline, reaalne elu. Mõtiskles maailma elu üle. Elu tundma õppima. Tuleb leida oma koht elus. Ta on laialt käinud ja elu näinud. Tunneb hästi kohalikku elu ja olu. Eks elu näita, kellel on õigus. Küll elu teda õpetab, koolitab. Elu ise nõudis igalt mehelt korralikku tööd. Sa, laps, ei tea elust veel mitte midagi. Unistused ja elu on eri asjad. Tegelikult elus nii ei juhtu. Seisab kahe jalaga keset elu. Elust irduja, põgeneja. Näidendi tegelased on elust võetud. Elu on teda hellitanud. Elust vaevatud, muserdatud mees. Hakkaja saab elus kergemini läbi. Ta on elus edasi jõudnud. Elus(t) (omal käel) läbi lööma. Ta on elule alla jäänud. Kes ei käi eluga kaasas, jääb elule jalgu. Ellu astuma 'kooli lõpetama'. Instituut saatis ellu järjekordse lennu noori õpetajaid. Ideed, teooria, kavatsused, plaanid, otsused viiakse, rakendatakse ellu. *Kirjanik peab minu arvates alaliselt nägema elu, viibima alati keset elu. Eks elu ole see, mis teda inspireerib .. J. Mändmets.
8. füüsilise ja vaimse jõu ning energia avaldus. Viimaselegi laiskvorstile tuli elu sisse. Poiss läks kuuldust tuld ja elu täis. Tugev, elu täis mees. Noor, elust pakatav keha. Silmisse, näkku tuli uut elu. Elu tuli jõuetuisse jalgadesse tagasi. Tõi enesega kaasa elu ja lusti. Ta silmad peegeldasid jõulist sisemist elu. || eluga kõnek kiiresti, ruttu. Tehke nüüd eluga! *Eluga, eluga! Kell kuus olgu tekk puhas. J. Smuul. || elevus, liikumine, tegevus. Eduard tõi elu unisesse seltskonda. Seltskonnale tuli elu sisse. Näitelava taga kääris palavikuline elu. Lastega on majas enam elu. Sipelgapesas kihab, keeb elu. Tõeline elu algab metsas kevadel. Varahommikul ärkas tänavatel vilgas elu. Jaaniõhtul on külavainud elu täis. Maja ümber polnud mingit elu märgata. Supelrand on talvel eluta.
9. murd elamu, maja. *Ei, nende vanade elude sisse ma naist ei too. Raiun ise Saarekoplisse maja üles ja siis alles. H. Sergo.
Omaette tähendusega liitsõnad: abi|elu, argi|elu, era|elu, haridus|elu, hinge|elu, hulgu|elu, hõlbu|elu, ilma|elu, inim|elu, intiim|elu, jõude|elu, kiriku|elu, kirjandus|elu, koera|elu, kooli|elu, koos|elu, kultuuri|elu, küla|elu, laagri|elu, linna|elu, maa|elu, maailma|elu, majandus|elu, mere|elu, metsa|elu, muusika|elu, patu|elu, perekonna|elu, poissmehe|elu, pordu|elu, rinde|elu, ränduri|elu, seltsi|elu, sise|elu, spordi|elu, sugu|elu, tagala|elu, tunde|elu, tõsi|elu, ula|elu, vangi|elu, äri|elu, öö|elu, ühis|elu, üliõpilaselu

enne
I. ‹adv›
1. varem, varemalt. Enne rääkis kõik emale ära, nüüd aga salatseb. Olen enne hakkama saanud, saan pärast ka. Niisugust asja pole ma enne näinud, kuulnud. Nii on ennegi tehtud. Kus sa enne töötasid? Tüdruk näis ilusam kui kunagi enne. Mina olin ammu enne kohal kui tema. Minek pole enam nii lihtne kui enne. Autoga oleksime enne pärale jõudnud. Enne ma sind ära ei lase, kui töö lõpetatud. Mul oli see temaga enne kokku lepitud. | ‹ühendsidesõna osana› enne kui vt kui || ennist, natukese aja eest. Just enne ma tulin sealt läbi.
2. eelnevalt, esmalt, kõigepealt (osutab millegi järgnemisele). Enne mõtle asi läbi, siis otsusta. Arutame enne koos, millest kirjutada. Kuhu sa nii kiirustad, söö enne! Ma ei saa praegu sõita, pean enne töö lõpetama. Kohe alustame, enne aga mõni sõna sissejuhatuseks. Kõige enne on vaja plaan koostada. Enne töö, siis palk.
3. kõnek pigem, ennem. Enne olgu sul müüa kui osta.
4. murd aga, ainult, vaid. *„Ei tea, kas tuleb [noormees] õige siia?” – „Katsugu enne,” ütleb Linda sõjakalt. L. Tigane. *Ega kõik pääse marjamaale. Mõnel ennegi läheb see korda. R. Roht.
II. ‹prep› [part]
1. millestki v. kellestki ajaliselt varem. Enne meie ajaarvamist. Enne jaanipäeva. Enne lõunat, keskhommikut. Ega ta enne õhtut tule. Tõusti juba enne kukke ja koitu. Rong väljub kümme minutit enne kuut. Katsuti enne pimedat koju jõuda. Vaikus enne tormi. Töö valmis enne tähtaega. Elas enne abiellumist vanemate juures. See juhtus enne sõda. Oli enne surma kaua haige. Keegi on siin enne meid käinud. Uhkus tuleb enne langemist. || vahetult millegi eel. Jõudsime just enne sadu koju. Enne päikesetõusu oli eriti külm. Pesi enne sööki käsi. Sulges enne kodunt lahkumist kõik uksed. Enne ärasõitu käisin tuttavatega hüvasti jätmas. Enne startimist keskendus ta kaua.
2. hrv (ruumiliselt:) varem, enne kui millenigi jõutakse. Enne seda maja keerab maanteelt rada paremale.

ennist ‹adv›
natukese aja eest, hiljuti, enne. Mul jäi ennist pesupesemine pooleli. Ta tundub rõõmsam kui ennist. Vihm pole üle jäänud, sajab ikka nagu ennist. Kas teil torte on? – Ennist oli, aga praegu on otsas. Ütle nüüd, mis ennist ütlemata jäi.

esimene ‹-se 5›
I. ‹num› järgarv põhiarvust 1 (ka liitjärgarvude lõpposana), märgitakse mõnikord numbriga 1. (punktiga) v. I (punktita)
1. osutab mingite üht laadi sündmuste, nähtuste vm. rea v. millegi loenduse v. arvestuse algust. a. alguses v. eesotsas olev, loendit v. rida alustav. 1. märts. I sajand, aastatuhat. Septembri esimesel nädalal. Iga kuu esimesel teisipäeval. Esimesel elunädalal, elukuul, eluaastal. I dekaad, poolaasta. Esimene üleriigiline künnivõistlus. I maailmasõda. I klass, kursus. Esimese astme võrrand. I astme põletus, külmumine. Kuu esimene veerand. Selgroo esimene lüli. Konkursi esimene voor. Näidendi esimene vaatus. Filmi I seeria. „Tõe ja õiguse” I köide. Teose kolm esimest osa. Peeter I, Richard I Lõvisüda. Newtoni esimene seadus. Helistiku 1. aste. I oktaavi la. Esimene rühm, salk. 21. Kool. Mustamäe I mikrorajoon. Pavlovi õpetus I ja II signaalisüsteemist. I käändkond, pöördkond. Ainsuse, mitmuse 1. pööre. Elamu I sektsioon, esimene sissekäik, esimene korrus. On rivis, nimekirjas, järjekorras kahekümne esimene. On pildil paremalt esimene. Otsekoridoris esimene uks vasakul. Tuli kuulitõukes esimeseks. Jõudis ujumises esimese kümne hulka. Kooli esimene lend. Valmis metroo esimene järk. Etendus algab varsti, esimene ja teine märguanne on juba olnud. b. tähtsuselt v. väärtuselt teisest, kolmandast jne. ees v. kõrgemal asuv. Ministri esimene asetäitja. Kapteni I abi. Laeva I tüürimees. I koht, auhind, preemia. Esimene seisus. Esimese gildi kaupmees. Esimese järgu ateljee, võõrastemaja. Esimese klassi vagun, kajut. Ta on I järgu maletaja. Valgetähe ordeni I järk. Esimese sordi kaup. Esimese ringi pärijad. Täna õhtul esineb tantsijate esimene koosseis. I sopran, I alt, I tenor, I bass 'hääleliigi kõrgemad rühmad kooris v. ansamblis'. Laulab esimest 'hääleliigi kõrgemat, meloodiat kandvat' häält. Esimesed viiulid (sümfooniaorkestris). Esimene armastaja 'peamiselt armastaja osades esinev näitleja'.
2. ‹ka pl.› teat. ajavahemikul, teat. sündmuse puhul teistest kõigist varasem (ja sellele järgnevad). a. ajaliselt (kõigist) muudest v. kõigest muust eespool, enne muid olev v. olnud. On alati esimene tööle tulema. Esimene mees platsis. Õhtul viimane, hommikul esimene. Lõpetas töö esimeste hulgas. Andrese esimene tütar. Esimese öö õigus aj feodaalhärra õigus oma talupoja noorikuga selle pulmaööl magada. Minu esimene kool, õpetaja. Oli esimene, kes mulle sellest teatas. Esimene hüpe õnnestus paremini kui järgmised. Armastus esimesest pilgust. Esimene klaas sünnipäevalapse terviseks! Esimesed sammud. Esimesed vaod. Esimesed katsed keeleajakirja väljaandmiseks. Kõlasid esimesed akordid. Langesid esimesed vihmapiisad. Esimene pärib eide helmed, viimane pärib viisupaelad. b. mingil ajavahemikul (hrl. sel aastal) kõige varasem. Esimesed soojad, külmad ilmad. Esimene sügistorm. Esimesed hallad. Esimene lumi. Esimesed sinililled, maasikad. Esimene liblikas. Esimene lõoke, kuldnokk, pääsuke. Esimesed suvitajad, suplejad. Esimene uudsevili läks seemneks. See on mul tänavu esimene saanisõit. Tulid esimesed hommikused ostjad. Ärkas esimese kukelaulu ajal. c. järgnevatest kõige varasem, ajaliselt kõige lähem. Saadan kirja esimese postiga. Tulen, sõidan, maksan ära esimesel võimalusel. Esimene tuisk ajab teed uuesti umbe. d. lähim, kõige esmalt ettesattuv. Jäin esimesse taksopeatusse ootama. Ära vali, võta esimene, mis pihku juhtub! Ega esimesele vastutulijale kõlba kohe südant puistata. Tõmbaksin selle kassirisu esimese oksa külge. Haaras maast esimese käepärase kivi ja viskas.
3. varem mitteolnud v. mittekogetud. a. (ühiskonna vm. kollektiivi eksisteerimise aja jooksul). Esimene aurumasin, aatomielektrijaam. Esimene auto Tallinna tänavail. Esimene kosmoselend. Esimene selletaoline tehas Euroopas. Esimene eestikeelne trükis. Esimene naisprofessor Eestis. Meie esimene kutseline maalikunstnik, ajakirjanik. Esimene ametlikult kinnitatud kirjanike organisatsioon. Selline juhtum on meie kooli ajaloos esimene. b. (üksikolendi, eseme vm. eksisteerimise aja jooksul). Esimene armastus, suudlus, kohtumine, pettumus. Esimene rasedus, sünnitus. Esimest korda elus. Ükskord on ikka esimene kord. Esimest ja viimast korda. Näitleja esimene suurem osa. Minu elu esimene ball. Tema esimene töökoht, välisreis, meresõit. Esimene iseseisev töö. Esimene selline juhtum tema praktikas. Esimest ööd uues korteris. Esimest poega 'esimest korda' lüpsmatulev lehm. Hundipoegade esimene jaht. Esimest aastat kandev õunapuu. See on meil korteris alles esimene remont. Riie andis esimeses pesus värvi.
II. ‹adj›
1. (kõige) eesmine, eespoolne, esi-, ees-. Teatrisaali, kino esimesed read. Bussi esimesed istmed. Esimesed ja tagumised käpad. Siga sõi, esimesed jalad mollis. Tagumine tuba oli esimesest väiksem. Piletijärjekorra esimene ots oli kassa ees, lõpp ulatus tänavale.
2. esialgne, esma-. Esimene mulje on hea. Esimeses ärevuses, ehmatuses ei osatud midagi ette võtta. Asi näis esimesel pilgul väga lihtsana. Tahtis esimeses tuhinas, õhinas kohe tegutsema hakata. Esimese ähmiga ei tulnud midagi meelde. Esimene nälg, isu, janu sai kustutatud. Esimene abi 'esmaabi'.
3. muid mingis suhtes ületav, muude seast esileküündiv. a. tähtsaim, olulisim, peamine. Esimene nõue, tingimus. Hästi õppida on õpilaste esimene kohustus. Töö peab saama inimeste esimeseks eluvajaduseks. Praegu on ta esimene mure korter leida. Koju jõudnult oli tal esimene asi süüa otsida. b. silmapaistvaim, tähelepandavaim, kuulsaim; juhtpositsioonil olev, parim. Küla esimene kaunitar. Ta on üle valla esimene mees, poiss, tüdruk. Esimene jutumees, vigurivänt, tantsija, keelepeksja. Esimese numbri suli, elumees. Esimene ihnus, röövel, kelm. Klassi esimene joonistaja. Teatri esimene koomik. Esimene meister korve punuma, pitse heegeldama. Seletas enesekindlalt nagu esimene asjatundja. Esimene parimate seas. Tahab kõiges esimene olla. Ärgu hakaku esimeseks, kui asja ei tunne!

ette
I. ‹adv›
1. kellestki v. millestki esikülje, liikumise suunas teat. kaugusele, ettepoole; ant. taha. Astus kaks sammu ette. Üks jooksja oli teistest umbes 100 m ette jõudnud. Ta püüdis rahvasummas ette trügida. Oli nii pime, et ette ei olnud midagi näha. Komandör saatis piilurid ette. Vaatas ette ja taha. Ma istusin ette juhi kõrvale. Ta istus võrdlemisi ette. Prožektor suunas valgusvihu ette. Tirel, salto ette. Käte pendeldus ette ja taha. Lõi kirikusse sisenedes risti ette. || esikülje lähedusse kasutusvalmis v. tarvituseks. Rong, auto, tõld sõitis ette. Viskas, pani hobusele, lehmadele heinad ette. Niitis lehmale rohtu ette. Viis sigadele söögi ette. Sööge ikka rohkem, tõstke endale ette! Pole enam, mida suurele perele, loomadele ette anda. || (kehaosa asendi kohta). Ta sirutas käed, ühe jala ette. Ajasin rinna uhkelt ette. Kallutas pea vihaselt ette. Ajas lõua ähvardavalt ette. Ta on endale juba kõhukese ette kasvatanud. Ta kummardus ette, nagu poleks hästi kuulnud. Kere kallutus ette. Kass sirutas käpad ette.
2. esiküljele külge (oma otstarvet täitma v. selleks valmis). Perenaine sidus põlle ette. Pane (endale) lips ette! Õmbleb, ajab pintsakule nööbid ette. Pani (endale) prillid ette. Näitlejale kleebiti vurrud ette. Jäta võti ette! Pani (endale) suitsu ette, keeras endale vägeva vilka, pläru ette. Paari päevaga on pikk habe ette kasvanud. Majale pandi aknad ette. Pani aidauksele taba ette. Uksele tuleb uus lukk ette panna. Pista, topi augule punn, prunt ette! Tõmba, lase aknale kardin ette! Ojale tehti tamm, pais ette. Peremees pani, rakendas täku ette ja sõitis linna. Käias vikatil tera ette 'käias vikati teravaks'. Tegi hea näo ette 'tegi hea näo', nagu oleks kõik korras. Manas endale üsna süütu näo ette 'tegi süütu näo'. *„Võtan teemeistri hoovilt saha [autole] ette ja lükkan tee lahti,” ütles Paju Juss kontoris. O. Kool.
3. takistuseks, segavaks teguriks; tülinaks. Astusin talle teele risti ette. Ega ma sulle siin ette ei jää? Vii see pink välja, muidu jääb veel ette! Poiss pani teisele jala ette. *Ärgitan ikka talle kirjutada, kuid jälle tuleb midagi ette. E. Rängel.
4. eelnevalt, enne, millestki toimuvast varem. Tulemused olid ette teada. Teata, helista oma tulekust aegsasti ette! Võin sulle ette öelda, et head sellest loost ei tule. Meid hoiatati juba ette, et revidendid on tulekul. Tundis sellest sõidust juba ette rõõmu. Arvasin, aimasin, kartsin, tundsin juba ette, et see nii läheb. Kõiki võimalusi ei osanud ette näha. See asi oli juba ette otsustatud. Restoranis on võimalik laudu ette tellida. Läks nii, nagu mustlaseit ette kuulutanud. Uskus, et tema saatus on ette määratud. Ta oli juba ette vaenulikult häälestatud. Pärast tarku palju, ette ei ühtegi. *Ostulepingut mul ei ole, sest teine ostja jõudis ette. E. Vilde. || ‹seoses valmistama-verbiga› (rõhutab tegevuse toimumist millegi järgneva jaoks). Ülikool valmistab ette kvalifitseeritud kaadrit. Ta valmistab ette loenguid, homseid tunde. Maapind tuleb külviks ette valmistada. Iga ülesande puhul oli ette nähtud selle konkreetne täitja. || tulevase aja, töö, kasutamise arvel, tulevikus tehtava töö, saadava kauba vm. eest. Kahe nädala palk maksti ette. Ühe kuu üür tuleb ette maksta. Parandustööde eest tuleb ette tasuda. Mul on mõned (töö)päevad ette tehtud. || (males jm. materjali v. punktide mängueelse loovutamise kohta). Suurmeister andis vastasele ratsu ette. Põhimeeskond andis noorte meeskonnale jäähokis 3 väravat ette.
5. ajaliselt kaugemale, ettepoole, tulevikku. Oskab kaugele ette planeerida, arvestada, mõelda. Pisut ette rutates olgu mainitud, et .. Ennustas ilma terve suve peale ette. *Ta võib plahvatada ja käratada, nii et mõjub pooleks aastaks ette .. L. Vaher. || kellestki, millestki arengus, saavutustelt, tegevuselt kaugemale, mööda. Püüdlikkuse tõttu jõudis ta õppimises teistest ette. Suur kunstnik jõuab enamasti oma ajast ette. Vastasmeeskond läks peagi ette 13:8. *Aeg on ette tõtanud J. Verne'i fantaasialennust, kogu maailmapilt on tohutult muutunud. E. Link. || (kellaosutite seisu kohta:) õigest ajast ettepoole. Pane kell paar minutit ette. Mu kell käib ööpäevas 3 minutit ette.
6. osutab, et verbiga väljendatud tegevus on määratud kuulaja(te)le v. vaataja(te)le. Õpilane ütles teisele salaja ette. Poiss vuristas õppetüki õpetajale ette. Luges meile aeg-ajalt raamatust ette. Kohtu eesistuja luges kohtuotsuse ette. Mängis meile klaveril paar pala ette. Rahvatantsurühm kandis ette mitu tantsu. Näitas tolliametnikule kõik oma asjad ette. Kandis lühidalt ette asja sisu. Põhjendusena tõi ta ette järgmised asjaolud. Ta pani ette põgeneda. Mine tea, mis talle minust ette räägiti. Seal loratakse talle igasuguseid asju ette. *Mis sa siin koolmeistrile ette puhusid, on sula luiskamine! .. E. Vilde. *„Eks usu aga sina lehti, mis need sulle ette pasundavad,” ütles isa halvakspanevalt. A. H. Tammsaare. || kasutamiseks valmis v. eeskujuks. Veele tuli äravoolamiseks tee ette teha. Ronimise hõlbustamiseks raiuti kaljusse astmed ette. Tõmbas kriidiga joone ette, mida mööda lõigata. Õpetaja, meister näitas ette, kuidas seda teha.
7. osutab mingile juhuslikumat laadi esinemusele v. toimumisele, millele satutakse. Selliseid juhtumeid oli ka mujal ette tulnud. Sipelgad panid nahka kõik, mis ette puutus. Vahel sattus, juhtus ette ka mõni rada. Tee peal sattus mitu kraavi ette. See asi tuleb mulle tuttav ette. *Temast vanemat [inimest] pole mul ette tulnud näha. N. Baturin.
8. osutab millegi esinemusele kellegi kujutluses, mälus, mõttes. See mees tuleb mulle tuttav ette. Niisugune võimalus ei tulnud mul kohe ettegi. *Nõnda siis, kujuta endale ette: temal, mõistad, temal polnudki mingit äri. A. H. Tammsaare.
9. kõnek etem, parem. Juhan oli ikka kõige ette, kõigist ette mees. Ta on küll hea inimene, kuid Ants on veel ette. Kartulisaak on tänavu möödunud aasta omast ette. Ta polnud teistest tüdrukutest halvem, pigem hoopis ettegi. Iseloomu poolest on ta sinust ette. *„Siin oli kaugelt ette kui kuskil kuurordis või liivarannal,” vastas Robi. M. Metsanurk.
10. kõnek teat. isikute rühmale v. üksikisikule kontrollimiseks, otsustamiseks vms.; kellegi jutule. Komisjon laskis poisid kahe-kolmekaupa ette kutsuda. Direktori juures ei olnud kedagi, pääsesin kohe ette. || (kohtus, kohtuistungil arutlemisele). Nende tüliasi, pärandusasi tuleb homme kohtus ette.
11. kõnek (males:) löödavaks, tule alla. Jättis vastasele ratsu, viguri puhtalt ette.
12. ‹ühendverbi osana› (ülekantud tähendustes:) näit. ette heitma, ette kirjutama, ette lööma, ette nägema, ette vaatama, ette viskama, ette võtma
II. ‹postp› [gen]
1. millestki, kellestki ettepoole, esikülje v. liikumise suunda; ant. taha. Ta jäi meie ette seisma. Maja ette istutati põõsaid. Auto sõitis kaupluse ette. Ta jäi ukse, trepi ette seisma. Istus kamina, klaveri ette. Ta vahtis enda ette maha. Pani käe silmade ette. Astus aeglaselt jalg jala ette. Veeretas suure kivi koopasuu ette. Panin raamatud ja ajalehed tema ette lauale. Viskas leivatüki koera ette. Ülejäänud toidud viidi sigade ette 'sigadele söömiseks'. Tooge avaldises ühine kordaja sulgude ette! Silme, vaimusilma ette kerkis isamaja. Pomises, muheles, lausus enese ette 'endamisi, omaette'.
2. millegi külge, millegi esiküljele. Tõmbas kardinad akna ette. Unustas võtme ukse ette. Lükka riiv ukse ette! Õmbleb nööbid särgi ette. Pistis tropi augu ette. Rakendas, pani hobuse ree, vankri, adra ette.
3. kellegi näha, tutvuda, hinnata vms. Sel aastal jõuab vaataja ette veel mitu uudislavastust. Oma teostes toob ta lugeja ette keskaegse Tallinna eluolu. Asi jõudis, tuli avalikkuse ette. Poiss kartis isa silma ette sattuda. || kellegi küsitletavaks, käsitletavaks, otsustatavaks, lahendatavaks vms. Mehed kutsuti, läksid kohtu ette. Sa pead komisjoni ette ilmuma. || kellegi juurde, kellegi jutule. Talumehed püüdsid palvekirjaga keisri ette pääseda. Kuningas laskis väepealikud enda ette kutsuda. *Kuid aeg-ajalt kutsuti Sass ikkagi peremehe ette, räägiti pikki jutte. R. Sirge.
4. ‹hrl. asendatav põhisõna allatiivilõpuga› kellelegi, millelegi ülesandeks, nõudeks vms. Tänapäeva elu seab meie ette üha uusi ülesandeid. Need ja paljud teised probleemid kerkisid meie põllumajanduse ette. *Ainult neid tingimusi täites või täita püüdes saab kriitika tõusta tema ette seatud ülesannete kõrgusele. V. Gross.
5. kasut. osutamiseks mingile olukorrale, nähtusele, kuhu on jõutud v. lähemal ajal jõutakse. Sinu küsimus seab mind teatavate raskuste ette. Teda tuleb seada tõsiasja, sündinud fakti ette. *.. võetakse su varandus ära puhtamuidu, nii et pole muud kui mine tuulevarjust kurja ilma ette. O. Jõgi (tlk).
6. kõnek eest; asemel. Poiss teeb tööd juba päris täismehe ette. *Ning seepärast ei saanud Taader Traadi haigust täie tõe ette võtta. R. Sirge. *Poeg Märt käis talus sulase ette, tütar Liina teenis tüdrukuna .. H. Raudsepp.
7. kõnek eest (rahaliselt). *Raske raha ette kultuurheinamaid tehtud – mis mõte sellel oli? R. Sirge. *.. tulge kõrtsi jooma, mina ostan teile viina ja maksan joomise ette kuuskümmend kopikat päevas. J. Parijõgi.
8. van pärast, eest. *Teie ärge muretsege nii palju võõraste inimeste ette ja ärge murdke pead, mis nad söövad ja mis nad joovad .. O. Luts.
9. esineb fraseologismides, näit.:. Altari ette minema, astuma. Altari ette viima. Pärleid sigade ette heitma. Täie ette minema. Ukse ette jõudma. Valge ette tooma, tulema.
Omaette tähendusega liitsõnad: oma|ette, otsaette

hilja ‹adv›
ant. vara
1. hilisel (kella)ajal. Hilja öösel. Õhtuti hilja. Rong väljub õhtul üsna, väga hilja. Saabusime hilja, kui kõik juba magasid. Kust te nii hilja veel öömaja leiate? On juba päris hilja 'on juba päris hiline aeg'. Jäin kojutulekuga hilja 'hilise aja' peale. Vara tööle, hilja voodi, nõnda rikkus tuppa toodi. || ‹täiendina› hiline. Istus seal hilja õhtuni. Hilja aja eest 'hiljaaegu, hiljuti' seisis siin vana kõrtsihoone. *Härra pidutses sel õhtul hilja ööni. J. Parijõgi.
2. pärast tavalist, määratud v. vajalikku aega, hilinenult. Parem hilja kui mitte iialgi. Abi saabus liiga hilja. Kevad tuli tänavu võrdlemisi hilja, sest talv venis. Sel aastal tulid nad maale hilja, alles südasuvel. See mõte tuli talle hilja, alles enne ärasõitu. Mine enne, kui on hilja. Sa pead temaga rääkima, kuni pole veel hilja. *..aga ta tahtis ka, et need kortsud üldse ei tuleks või et nad tuleksid võimalikult hilja.. A. H. Tammsaare.

hilja|aegu ‹adv›
hiljuti, natukese, mõne aja eest. Alles hiljaaegu polnud siin veel mingit maja. Ta lõpetas ülikooli hiljaaegu. Sellest kaevust on veel hiljaaegu vett võetud.

igand ‹-i 2› ‹s›
oma aja äraelanud arusaam, tava vms. Feodalismi, pärisorjuse igandid. Mineviku igandid perekondlikes suhetes, inimeste teadvuses. *Vee ja tule austamise igandeid leidus veel kuni XIX sajandini vanades pulmakommetes.. A. Moora. *Tollal kaabut ei kantud – seda peeti vana maailma igandiks. R. Toming (tlk).

ilm1 ‹-a 23› ‹s›
pidevalt muutuv atmosfääri olek (temperatuur, sademed, tuul, pilvitus), hrl. lühema aja jooksul. Soe, pehme, vilu, külm ilm. Vaikne, tuuline, tormine ilm. Päikesepaistene, kuiv, selge, vihmane, udune, ilus ilm. Ilm kisub sulale, muutub pehmemaks, keerab sajule. Ilm läks ootamatult halvaks, paranes kiiresti. Ilma ennustama. Igasuguse ilmaga, kui ilm vähegi lubab. Ilm niisugune, et hea peremees ei aja koeragi ulualt välja. Sügisel ilmad jahenevad. Ootame paremaid ilmu. Kui ilma peab, saame töödega hakkama. Oleks vähegi ilma! Ilm muutub kiiresti hämaraks. Ilm valgeneb vähe.
▷ Liitsõnad: aprilli|ilm, heina|ilm, kevad|ilm, koera|ilm, lennu|ilm, maru|ilm, pakase|ilm, põua|ilm, püügi|ilm, raju|ilm, saju|ilm, sula|ilm, suusa|ilm, suve|ilm, sügise|ilm, talve|ilm, tormi|ilm, tuisu|ilm, äikeseilm.

initsiaal ‹-i 21› ‹s›

1. ‹hrl. pl.› nime algustäht. Tõlkija on varjanud end initsiaalide P. S. taha. Artikli lõpus on vaid initsiaalid H. V.
2. trük (peatüki, lõigu, artikli) suur ilustatud algustäht (vanema aja) raamatus, käsikirjas vm. Dekoratiivsete initsiaalidega vanaaegne käsikiri.

intensiiv|kursus
kursus, kus õpetus toimub võimalikult pingeliselt suhteliselt lühema aja vältel. Saksa keele intensiivkursus.

intensiiv|õpe
ped õpe, kus õpetus toimub võimalikult pingeliselt suhteliselt lühema aja vältel. Eesti keele intensiivõpe. Intensiivõppe nädal.

isiku|kindlustus
maj kindlustus, mille puhul kindlustussumma makstakse välja isiku surma, õnnetusjuhtumi, teat. aja üleelamise, teat. elujuhtumi vms. puhul

jagu ‹jao 27› ‹s›

1. (jaotatud v. jagatud) osa millestki v. kelledestki. a. (üldiselt). Suurem jagu heina on juba tehtud. Juurviljaaiast on väike jagu maasikate all. Üks jagu tüdrukuid läks ujuma, teised jäid kaldale peesitama. Perekonna hauaplats on surnuaia uues jaos. Õlgkatust ehitati jagude kaupa. Skandinaavlased on suuremalt jaolt pikka kasvu. Istuti enamalt jaolt vaikides. b. (antav v. saadav) osa; annus, portsjon; norm. Sõi oma jao ära ja küsis lisagi. Jättis laste jao leiba kappi. Söödajagamiskonveierilt tuleb igale loomale tema jagu. Ega sa ilma jää, annan sulle omast jaost. Kümnik hakkas kraavikaevajatele jagusid välja mõõtma. Võtke julgesti, nüüd on jao aeg! Sai oma jao (näit. tõrelda, pahandada, peksa). c. kõnek (osutab kellelegi kuulumist). See pall on vist Marju jagu. Esimesed saapad, mis on päriselt tema enda jagu. Räägitakse, et Anna laps on Mihkli jagu 'Mihkel on lapse isa'. d. van kindla suurusega osa (koos järgarvuga märgib murdarvu). Kolm jagu aasta(s)t on meri jääs, üks jagu jäävaba. Heinateost sai peremees kaks jagu, saunik ühe jao. Sega kaks jagu vett ja kolm jagu viina. Neljanda jao ruumi võttis ahi ära. *..linnast [on] kolmas jagu hinda rohkem lubatud, kui mõis seda võib anda. Jak. Liiv. *..kolmas, neljas või ka viies jagu põldu iga aasta lina alla läheb. C. R. Jakobson.
▷ Liitsõnad: linna|jagu, maailmajagu.
2. mingi struktuuri koostisosa. a. raamatu v. filmi alaosa, jaotis. Romaani I osa koosnes kahest peatükkideks liigendatud jaost. „Sõda ja rahu” on film neljas jaos. b. sõj kõige madalam, 6-12 sõjaväelasest koosnev taktikaline allüksus. *Piki magistraalkraavi kallast viis ta oma jao edasi, nad pidid koos rühma teiste jagudega jõudma rannamaantee joonele.. J. Peegel. c. van kooliklass v. selle alajaotis. Kreiskooli ülem jagu e. sekunda. *..selle ettevalmistusega võis ta pääseda ainult kihelkonnakooli või siis linnakooli esimese klassi teise jakku.. J. Semper.
▷ Liitsõnad: jalaväe|jagu, laskur|jagu, luure|jagu, sapööri|jagu, sidejagu.
3. hulk, määr. a. (üldiselt). Vilja on veel hea jagu koristada. Igal inimesel peab olema paras jagu auahnust. *..püstiseisjaidki jätkus kiriku istmeteta uksepoolde veel maailmatu jagu. J. Kross. | üks jagu, üksjagu; kõnek teat. määral, küllaltki palju. Üks jagu loll lugu. *..ühtekokku sai vedusid kohe üks jagu. H. Lehiste. b. (hrl. koos mõõtu v. hulka märkivate sõnadega:) määr v. hulk, mille võrra midagi kas on olemas, jääb üle v. puudu. Kaalus ostjale naela jao liha. Pange põhjas on vahest liitri jagu vett. Paadi parras oli paari vaksa jagu veest väljas. Kaevamisega jõuti ainult mõne meetri jagu edasi. Käia jääb veel kilomeetri jagu. Väljasõit lükkus tunni jao edasi. Paari tänava jagu tuleb jalgsi minna. Tõusis edetabelis koha jao ülespoole. Kui ühed lahkusid, jäi teistele seda jagu lahedamalt ruumi. Lapse kingad peavad olema kasvamise jagu suuremad. Tal on habet ainult udukarva jagu. Ripsmed on juustest varjundi jagu tumedamad. Juuksekarva jagu jäi puudu. On temast pea jagu, pea jao pikem, lühem. On teadmistelt kõigist pea jagu, pea jao 'tublisti, tunduvalt' üle. c. määr v. hulk, mis millessegi läheb, millekski kulub, millekski vajalik on. Paari sao jagu loogu jäi vihma kätte. Eterniiti on ainult elumaja katuse jagu. Luuletusi on tal kogunenud juba raamatu jagu. Lõhub nädala jao puid valmis. Toiduaineid anti laost välja päeva jagu korraga. Kas said une jao juba täis? *..Elli võis üsna rahulikult edasi nutta, kuni jagu täis. A. H. Tammsaare.
4. kõnek liik, laad, sort. Paksemat, õhemat jagu riie. Korjas nõidumiseks seitset jagu rohtusid. Külvas segamini mitmest jaost seemneid. Tal on kõik lapsed ühte jagu, puha tüdrukud. Mõni jagu inimesi armastab kiuselda. *Peegelsepad on vabrikus nooremat jagu keskealised mehed. J. Kross. *Leenardile meeldib tema tõmmu näojume.. ja töö juures alati paljad prisket jagu käsivarred. H. Kiik. || (aja määratlustes). On veel eilset jagu purjus. Hommikust jagu ööd hakkas sadama. See oli vist sügisest jagu talve.

jõudma ‹jõuan 45›

1. jaksama, suutma, võimeline olema. a. (kehaliselt). Jõuan kotte kanda, pommi tõsta, kände kangutada, kivi kergitada. Hobune jõuab sellest suurematki koormat vedada. Kes temaga jõuab võidu joosta! Jõuan vaevalt jalga jala ette tõsta, kätt liigutada, silmi lahti hoida. Ei jõua enam jalul seista. Kas laps jõuab nii pikka maad käia? Tõmbab, tirib nii kõvasti kui jõuab. Vanake jõuab veel ise ülalpidamist teenida. Ei jõua kogu heina ise ära teha. Ei jõua kõike ära süüa, ära juua. Koduhaned ei jõua lennata. b. (vaimselt, moraalselt). Ei jõudnud enam loota, kannatada. Seda ei jõutud küllalt kahetseda, ära imestada. Ei jõudnud end pidada, valitseda, tagasi hoida, rahulikuks sundida. Ei jõua teda küllalt kiita, tänada, kiruda, manada, põhjata. Jõuan ise enese eest seista. Jõuab saladust pidada, keelt hammaste taga hoida. Sõpru ei jõua miski lahutada. Kes maailma suud jõuab sulgeda. Jõuab siis kõike meeles pidada! Üks tark ei jõua nii palju vastata kui kümme lolli küsida. Arm jõuab enam kui hirm. c. (majanduslikult). Jõuab osta maja, auto. Ei jõua veel võlga ära maksta. Jõuab ennast ise ära toita. Jõudis oma pensionist veel lapsigi aidata. Talupojad ei jõudnud oma makse tasuda. Ei jõudnud oma lapsi gümnaasiumis koolitada. Talus jõuti eraldi sõiduhobustki pidada. d. (ajaliselt, aja poolest). Olid jõudnud enne meie tulekut lahkuda. Poiss oli jõudnud ema ära olles palju pahandust teha. On jõudnud lühikese ajaga kõik ära tüüdata, paljudega riidu minna. Ei ole jõudnud veel tööga harjuda, töösse sisse elada. Jõudis hoobi eest kõrvale põigata. Jõudis märgata solvumist teise näos. Jõudsin vaevalt uinuda, kui jälle ärkasin. Ma ei jõudnud möödujat ära tunda. Ma pole jõudnud veel õppima hakatagi. Jõudsin lõunavaheajal poes ära käia. Heina ei jõutud rukkilõikuseks koristada. Jõudsin teda õigel ajal hoiatada. Vahepeal on mitmed vanad jõudnud surra, noored abielluda ja lahkugi minna. Poiss on jõudnud püksid jälle viledaks kulutada. Aed on jõudnud paari aastaga metsistuda.
2. tulema, saabuma. a. (ajaliselt). Jõudis hommik, öö, päev. Päike loojub, õhtu jõuab. Lehed kolletavad, varsti jõuab sügis oma sadudega. Jõuavad talvised külmad, tuisud. Pime(dus) jõuab, aga meie oleme alles teel. Jõudis aeg isakodust lahkuda. Jõuab vanadus, üksindus. Mõtlesin, et nüüd on jõudnud mu viimne tunnike. b. (kuhugi, kuskilt). Jõudsime jaama, koju, linna. Buss jõuab Tartust Tallinna 3 tunniga. Jõudsime tunnelisse, tunnelist välja. Jõudsime suure kivi juurde, metsa äärde, küla vahele, aia taha, nendega kohakuti, metsast läbi, üle õue. Auto jõudis teelahkmele. Jõudis finišisse enne mind. Igale poole tuli jõuda. Kogu hingamisteedesse sattunud tolm ei jõua kopsu. Jõudsime kohale, sündmuspaigale, jaole. Tagaajajad jõudsid neile kannule, lähedale, jälile. Muuseumi varadest jõuab näitusele, saalidesse ainult väike osa. Varsti jõuab värske Eesti kurk poelettidele. Lavastus jõuab vaatajate ette eeloleval kuul. Sel nädalal jõudis kinodesse, linale uus film. Millal päike juba nii kõrgele jõudis? Hüüe ei jõudnud teiste kõrvu, teisteni. Tundsin, et mu sõnad ei jõua kuulajateni. Lugejate kätte on jõudnud mitu novellivalimikku. Sõna „pidžaama” on meile jõudnud Indiast. c. (seisundisse, olekusse, olukorda). On jõudnud arusaamisele, otsusele, järeldusele, arvamusele, selgusele, äratundmisele. Jõuab eesmärgile, sihile, võidule. Jõuti kokkuleppele, kaubale. See poiss jõuab veel (omadega) heale järjele. Jõudis mõtetega sinnasamasse, kust oli alustanud. Mees on jõudnud keskikka, esimese juubelini. Mets on kevadesse jõudnud. Meeskond jõudis poolfinaali. Olin jõudnud kolmandale kursusele. Semester jõuab varsti lõpule. Päev jõuab õhtusse, õhtule. Rauga elupäevad olid õhtule 'lõpule' jõudmas. Aeg oli jõudnud üle kesköö. On oma võimete piirile, piirini jõudnud. On töö, tööga valmis jõudnud. Jõudis diplomini, teaduskraadini, iseseisva lavastuseni, tipptulemusteni. Omas laadis täiuseni jõudnud luule. Kaugele sa oma rügamisega ikka jõuad! d. (tegevusse, midagi tegema). Jõudsime niitma alles keskhommikul. Jõudsin sööma, kui teised olid juba lõpetamas. Loeb huviga kaugetest maadest, kuhu ise pole käima jõudnud.

jälle ‹adv›

1. (teat. aja järel) uuesti, uut puhku, taas. Tulen homme jälle. Juba jälle sajab. Kevad on jälle käes. Pärast pikki aastaid jälle kodumaal. Kõik saab jälle heaks. Mis sul jälle tarvis on? Juba jälle on poiss oma riided ära määrinud! Ikka jälle pidi ta end selleks ettevõtmiseks julgustama. Ikka (ja) jälle pöördus mõte kodule. Kägu kukkus, jäi vait, siis kukkus jälle. Sõitsime edasi, algas jälle suur mets.
2. (rõhutus positsioonis vastandades:) seevastu; omalt poolt; omakorda; aga. Üks ütles, et võib, teine jälle, et ei või. Poeg on huvitatud tehnikast, tütar jälle muusikast. Mina tahtsin minna otse, tema jälle maanteed mööda ringi. See tuba on külm, teine jälle liiga soe. Mina jälle hoolitseksin kõigepealt iseenda eest. Ära mine! – Lähen jälle küll! *..vabriku praagaga nuumati loomi, loomad jälle läksid tapamajasse. I. Sikemäe.

kaduma ‹kaon 42›

1. teadmata paika sattuma v. minema, nii et on raske v. võimatu üles leida; puudu jääma v. olema. Kindad, võtmed, kiri, pliiats on kadunud. Karjapoisil kadus lehm. Tagaaetav kadus jälitajate käest. Ta läks ja kadus. Poiss oli mitu päeva kadunud. On nagu maa alla, nagu tina tuhka kadunud. Ta kadus nagu vits vette. Kadunud asjad, loomad. Kütt jäi metsas jäljetult kadunuks. Mehi peeti teadmata kadunuks. Politsei poolt kadunuks kuulutatud isik. *Aidast kaob vili, taganurme küünist on pooled heinad ära viidud. R. Sirge.
2. (mingi takistava teguri tõttu) lakkama nähtav olemast. Peagi kadus maa silmist. Tee kaob põõsaste vahele, kaugusse. Majad kadusid jõelt tõusvasse uttu. Mäetipp kadus pilvedesse. Jõgi kadus metsa taha. Taamal kadus pimedusse väike metsatukk. Ta silmad peaaegu kaovad pikkade kulmukarvade alla. *Tuiskas. Kadusid maa ja taevas, külatänavad ja needki kaks kõrget sangleppa, mis siin kasvasid. L. Promet.
3. kusagilt, hrl. kellegi eest, juurest, nähtavalt, silmapiirilt (kiiresti) ära minema, lahkuma. Kaob kiiresti toast, nurga taha. Oskab parajal, õigel ajal kaduda. Vihastus ja kadus oma tuppa. Pidas õigemaks salaja kaduda. Tegi oma töö ja kadus jälle. Võtab õnged ja kaob jõele. Kao minema! Kao mu silmist, silme alt! Kaduge mu majast! Tee, et sa (siit) kaod! Kaome, enne kui meid märgatakse! Kõige targem on sul siit mõneks ajaks kaduda. Lapsed sirgusid ja kadusid laia maailma. Kadus nagu tuul 'tuulekiirul'. Pardipere kadus kõrkjatesse. Hiir kadus ahju alla. Õngekork kaob vee alla. Vesi kadus maa sisse. Päike kadus ja videvik laskus tasandikule. Üks pirukas teise järel kadus poisi suhu. Ehmatuse tõttu kadus näost viimane kui verepiisk.
4. (aja kohta:) mööduma; kuluma. Nädalad, aastad kadusid kui unes. Suvi on kiire kaduma. Aeg kadus käest lennates, niisama tegevusetult. Noorus kaob märkamatult. Päev kaob päeva järel, ilma et midagi juhtuks. *Suve kolm kuud olid kadunud pingelises töös .. A. Hint. || (tee, vahemaa kohta). *Tunnid möödusid, miilid kadusid. J. Smuul.
5. (vähehaaval) olemast lakkama. See sõna on käibelt, tarvituselt kadumas. Vanad kombed, tavad kaovad aegade jooksul. Meelemärkus, teadvus kadus. Esimene lumi, udu kadus kiiresti. Vahe linna ja maa vahel hakkab üha enam kaduma. Selle teose tähtsus ei kao kunagi. Tööpuudus pole kuhugi kadunud. Murdevead on visad kaduma. Tsüklonid tekivad ja kaovad. Omaaegne kiviktaimla on kadunud. Maakeralt on kadunud palju loomaliike. Kadunud rahvad, riigid. Teda peeti elule, ühiskonnale kadunud inimeseks. Mul ei kao meelest see päev. *Teadis ülihästi, et vanad külad kaovad .. V. Saar. || otsa saama, lõppema, ära jääma. Uni, isu, elurõõm on kadunud. Jõud kadus kätest ja jalgadest. Väsimus, roidumus, valu, hirm, vaimustus, elevus, igavus kadus. Hiljutine kõhklus ja kohmetus olid kadunud. Poiste julgus hakkas kaduma. Lõpuks mu kannatus kadus. Laste huvi uue mänguasja vastu on kadunud. Kadus vajadus sunduse järele. Naer kadus kuulajate näolt. Punetus kaob ihult. Raha kaob tühjale-tähjale, sõrmede vahelt. Huvitavad raamatud kaovad kiiresti kaupluselettidelt. Kadunud kahtlused, lootused, illusioonid. Jutulõng kadus käest 'jutt valgus laiali v. soikus'. Umbrohi ei kao. *Tee muutus ikka liivasemaks ja pehmemaks ning lõpuks kadus kõva põhi täiesti. P. Kuusberg. || ‹hrl. nud-partitsiibis› surema, surma läbi lahkuma. Helmi on oma kadunud ema moodi. Minu kadunud vanaisa oli meistrimees. Mis siis saab, kui vanemad ükskord kaovad! Kaob isa, kaob kodu, kaob ema, kaob pere. *Kui ma ka varsti kaon, mul jääb ometi poeg, kes elab edasi .. J. Kärner. || lakkama kuuldav olemast, vaibuma. Koerte haukumine kadus ikka kaugemale. Kaugenevad sammud, hüüded kadusid peagi kõrvust. Kaja kadus kaugusse. *Mõne sekundi pärast kadusid kõik hääled äikesemürinasse. H. Pukk.
6. kadunud otsas, läbi, hukkumisele v. läbikukkumisele määratud. Kui karuga vastamisi satud, siis oled kadunud (hing). Kõik on päästmatult kadunud! *„Olen igapidi kadunud mehike!” mõtles ta ahastades. „Vangiraudadest ei päästa mind enam ükski ime ega vägi!” P. Vallak.
7. ‹ma-infinitiivis adverbilaadselt koos verbidega minema, jääma, saama› kaotsi. Vend jäi sõjas kaduma. Käsikiri on kaduma läinud. Vaata, et ükski pakk kaduma ei läheks! Aega läks asjatult kaduma. Halva kuuldavuse tõttu läks tekstist palju kaduma. Temas on õpetaja kaduma läinud. *Kui isa sõjas kaduma sai ja ema ikka haiglane oli, siis jäi kogu talu raskus Elli kanda. A. Valton.

kaitseväe|kohustus
kohustus teenida seadusega ettenähtud aja jooksul riigi kaitseväes

kaotama ‹37›

1. mingite asjaolude tõttu kaduda (1. täh.), kaduma minna laskma (hrl. esemete kohta); ant. leidma. Kaotas vihmavarju, taskuräti, rahakoti, mantlivöö. Olen oma raamatu, sulepea kuhugi kaotanud. Laps kaotas kindad. Kaotasin taskust kümme krooni. Leidis kaotatud asja üles. Hobune kaotas raua. Ta kaotas rahvamurrus oma kaaslased. Matkajad kaotasid teeraja. Koer kaotas jänese jäljed.
2. olemasolevast ilma jääma, seda minetama. a. (varanduse vm. omatavaga ühenduses). Riik kaotas sõjas neljandiku oma territooriumist. Kaotas ettevõtte pankrotistumisel kogu oma vara. Ta kaotas selle tehinguga paarsada krooni. Kaotas kaardimängus kenakese summa, kihlveoga pudeli veini. Peremees kaotas loomataudi läbi kaks lehma. Teenistust, (töö)kohta kaotama. Sõjamöllus kodu, peavarju kaotanud inimesed. Ründas, ent kaotas siis palli. Valge eksis ja kaotas etturi. Põdrapullid kaotavad jaanuaris-veebruaris sarved. Laev kaotas tormis purjed. Puud kaotavad sügisel oma lehestiku. b. (ühenduses tervisliku olukorra ja füüsilise ning psüühilise seisundiga). Kaotas sõjas mõlemad jalad. Kaotas tööõnnetusel parema käe. Mees kaotas nägemise, kuulmise. Haavatu kaotas rohkesti verd. Ta kaotas töövõime. Kaotas närvivapustuse tagajärjel kõnevõime. Kaotas raskete läbielamiste tõttu mõistuse, aru. Ta on tublisti kaalus kaotanud. Meelemärkust, teadvust kaotama. Sõrmed kaotasid painduvuse. Laulja on kaotanud hääle. Kaotas tasakaalu ja kukkus. c. (seoses isikutega). Vaenlane kaotas lahingus surnute ja haavatutena mitu tuhat sõdurit ja ohvitseri. Ta kaotas autoõnnetusel mehe ja kaks poega. Kaotasin juba õige noorelt oma vanemad. Toitja kaotanud perekond. Kaotasime teise linna ülekolimisega oma sõbrad. Ta on naisele kiivas, kardab teda kaotada. Seltskond ei lasknud teda tulema, sest ei tahetud kambameest kaotada. d. (muid, abstraktsemaid tarvitusi). Elu kaotama. Ära julgust kaota! Ta oli lootust, kannatust, rahu, enesevalitsust, närve kaotamas. Ta on kaotanud au, väärikuse, sündsustunde. Ta kaotas igasuguse mõõdutunde. Tüdruk kaotas süütuse. Mees on kaotanud usu oma võimetesse, oma tavalise jutukuse, mõju teiste üle. Kõneleja kaotas mõttelõnga. Juhid ei tohi kaotada sidet rahvaga. Ta on kaotanud teiste lugupidamise, usalduse. Ta on kaotanud huvi kõige vastu. Soodsat võimalust kaotama. Ta on meie silmis palju kaotanud. Sa ei kaota midagi, kui selle filmi vaatamata jätad! Pärija kaotas oma õigused. Rahvas kaotas vabaduse. Seadus on kaotanud jõu, kehtivuse. Probleem on kaotanud oma tähtsuse, aktuaalsuse. Nii kaotab asi mõtte. Isegi lemmikharrastus oli ta jaoks võlu kaotanud. Lennuk kaotas juhitavuse. Riie on kaotanud esialgse värvuse. Kingad, kübar on kaotanud vormi. Päevavalguses kaotas paik igasuguse romantika. Laul on kaotanud populaarsuse. Energiat, soojust kaotama.
3. hävitama, likvideerima, kõrvaldama. Kaotati pärisorjus, rahvuslik rõhumine, viimased feodaalkorra jäänused. Valitsus kaotas tsensuuri, sõjaseisukorra, kitsendused. Kurjategijad püüdsid kuriteo jälgi kaotada. Püüdis lahke sõnaga laste võõristust kaotada. Ähvardas vaenlased maa pealt kaotada. Ihuvilja kaotama 'aborti tegema v. teha laskma'. Miski ei suutnud ebausku kaotada. Paar võileiba kaotasid esialgse näljatunde. Rohi kaotas sügelised, valu. Rahu kosutab, vaen kaotab. *.. paljude jalgade astumine ja jutukõmin kaotas vaikuse. A. Mälk.
4. (mängus, võitluses jne.) vastas(t)ele alla jääma, võidetuks osutuma; ant. võitma. Mängu, matši, võistlust, teatejooksu kaotama. Kaardimängus, males, jalgpallis kaotama. Meeskond võitis, naiskond kaotas. Poolaeg kaotati 26:32 ja kogu mäng 53:71. Eesti noored kaotasid tasavägises mängus Gruusiale. Kaotasin talle kaks partiid. Suurmeister tegi raske vea ja kaotas võiduseisust. Kaotas 400 m jooksus oma peamisele konkurendile rinnaga. Kaotab liidrile 3 sekundiga, 2 punktiga. Fašistlik Saksamaa kaotas sõja. Diviis kaotas ühe lahingu teise järel. Kaotasin kihlveo, (kohtu)protsessi.
5. (aja kohta:) ettenähtust rohkem v. asjatult kulutama. Pingutas küll, kuid ei suutnud kaotatud aega tasa teha. Ei tohi aega kaotada – ruttu teele! Ei olnud lennuilma, nii kaotasime terve päeva. Kaotas sillast ringiminekuga mitu väärtuslikku minutit.

karneval ‹-i, -i 10› ‹s›

1. paastueelse aja rahvapidustused maskeraadiga (eriti katoliku maades). Rooma karnevalid. *Karneval Buenos Aireses algab märtsis ja kestab paar nädalat. E. Krusten.
2. maskipidu. Koolis korraldati karneval. Noored ruttasid karnevalile.
▷ Liitsõnad: kevad|karneval, nääri|karneval, vastlakarneval.

kassa|käive
maj kassa sularahaline käive teat. aja (näit. päeva, kuu) jooksul

kasutus|liising
maj liising, mille puhul rentija kasutab teat. aja jooksul mingit vara ning lepingu lõppedes tagastab selle rendileandjale, kasutusrent. Auto kasutusliising. Kasutusliisinguga hangitud buss, arvuti.

kaupa
‹postp› [gen]
1. osade, annuste v. üksustena, mingi osa, üksus v. annus korraga, haaval, viisi. Vihma sadas hoogude kaupa. Teos ilmus annete kaupa. Tasus laenu osade kaupa. Kool rivistati klasside kaupa üles. Oskussõnavara korrastatakse erialade kaupa. Rüüpas jooki väikeste lonksude kaupa. Luuletus õpiti salmide kaupa pähe. Pinnas eemaldati kihtide kaupa. Tööl tuli käia vahetuste kaupa.
▷ Liitsõnad: järgu|kaupa, kahe|kaupa, kilo|kaupa, kolme|kaupa, minuti|kaupa, mitme|kaupa, nelja|kaupa, nõksu|kaupa, paari|kaupa, saja|kaupa, salga|kaupa, tera|kaupa, tropi|kaupa, tuhande|kaupa, tüki|kaupa, viie|kaupa, ühekaupa.
2. (pikem) rida teat. võrdseid üksusi järjest (sageli rõhutab rohkust, aja pikkust). Istub tundide kaupa harjutades klaveri taga. Nädalate kaupa ei käinud ühtki võõrast. Päevade kaupa ladistas sadada. Viibis kuude kaupa eemal. Aastate kaupa pole sõbrad kokku saanud. Kilomeetrite kaupa laiuvad mõlemal pool teed metsad. Inimesi oli tööta sadade ja tuhandete kaupa. Hunte oli neis metsades karjade kaupa. Raamatuid oli laudadel virnade kaupa. Sääraseid lugusid teatakse tosinate kaupa. Lehekülgede kaupa leidub raamatus looduskirjeldusi.
▷ Liitsõnad: hulga|kaupa, hunniku|kaupa, karja|kaupa, parve|kaupa, virnakaupa.
3. van abil, teel, kombel. Sain sellest juhtumise kaupa teada. Parem nõu kaupa kui jõu kaupa. *Maailm läheb aegamööda katsumise kaupa igas asjas ja tundmises targemaks .. O. W. Masing.
▷ Liitsõnad: väe|kaupa, õnnekaupa.

kell ‹-a 22› ‹s›

1. hrl. peekri-, pirnikujuline õõnes, tila v. vasarakesega metallese helide tekitamiseks (tihti millegi alguse v. lõpu kuulutamiseks). Ilusa kõlaga kell. Kiriku kellamees lööb kella. Kellad hakkasid lööma, helisema. Kellad tagusid alarmi. || samakujuline väiksem metallese aisa külge v. loomadele kaela sidumiseks, ka koolides tunni alguse ja lõpu helistamiseks vm. otstarbeks. Vastlasõidu tegime kellade ja kuljustega. Sõideti nii, et kellad paukusid. Lehmal, hobusel on kell kaelas. Kari tuli kellade kõlksudes. Karjaaias tilksuvad kellad. Kooliteenija helistas kella. Ukse avamisel helises kaupluse ukse kohal olev kell. Õnnetus ei tule, kell kaelas. || elektri vm. toimel töötav mitmesuguse ehituse ja kujuga helistus-, märguandeseadeldis. Kell helises, tee uks lahti! Kell helises ja etendus algas. Jalgrattur tilistas kella.
▷ Liitsõnad: kiriku|kell, torni|kell, vaskkell; aisa|kell, kaela|kell, karja|kell, kooli|kell, laeva|kell, lehmakell; elektri|kell, jalgratta|kell, signaal|kell, uksekell.
2. kella (1. täh.) helistamine; kellahelin, kellakõlin. Õpilased jõudsid kooli veidi enne kella. Kõlas kolmas kell ja etendus algas. Andis ukse taga kella 'helistas ukse taga'. Eemalt kostsid loomade kellad. *Juhan maeti kelladega, laulmisega ja lugemisega. A. Kalmus. || piltl kuulujutt, kõlakas. *Kogu küla oli kella täis, et Rohtmaa Leeni tahtnud Hitleri-meestele pommi alla panna. H. Pukk.
▷ Liitsõnad: hinge|kell, häda|kell, häire|kell, lõuna|kell, matuse|kell, märgu|kell, surma|kell, tulekahju|kell, õhtu|kell, ärakell.
3. (numbrilauaga) riist aja mõõtmiseks. Kella numbrilaud, vedru, osuti. Raudteejaama, raekoja kell. Pommidega, pendliga kell. Vanaaegne käoga kell. Kell käib, tiksub. Kell on seisma jäänud, maha käinud. Kell näitab õiget aega. Kell käib ette, jääb taha. Kell on vale, õige, täpne. Kella õigeks seadma, ette lükkama, üles keerama. Kell on rikkis. Kell lõi kaheksa, tirises. Polnud aega kellagi vaadata. Kellassepp parandab kellasid. Füsioloogiline ehk bioloogiline kell 'loomadele ja taimedele omane aja hindamine organismi elutegevuse perioodiliste muutuste põhjal'.
▷ Liitsõnad: kamina|kell, kapp|kell, kontroll|kell, käbi|kell, käe|kell, käo|kell, laua|kell, male|kell, pendel|kell, seina|kell, stopper|kell, tasku|kell, tunni|kell, täpsus|kell, äratuskell; hõbe|kell, kuld|kell, nikkelkell; aatom|kell, elektri|kell, elektron|kell, kvarts|kell, liiva|kell, päikese|kell, veekell.
4. aeg, mida kell (3. täh.) näitab. Mis, (kui)palju kell on? Tüdruk küsis minult kella. Kell on juba palju, täpselt kolm, üle nelja, viie peal, veerand viis, pool seitse. Kell saab 20 minuti pärast üheksa. Tulen enne, pärast kella kaheksat. Kella kuue ajal. Kella kolme ja nelja vahel. Mis kellast sa õhtule jääd? Mis kellani on kauplused avatud? Mis kell see juhtus? Mul on kella peale minek 'täpselt kokkulepitud ajaks'. Meil käib kõik kella pealt 'toimub täpsel ajal'. Laps ei tundnud veel kella 'ei osanud kellaaega lugeda'. *Bussijuht istus käsipõsakil rooli taga, oodates, millal kell saab täis. M. Traat.
5. ‹pl.› muus rippuvatest, erineva pikkusega metalltorudest koosnev löökpill kellaheli matkimiseks

kihutama ‹37›

1. tugeva hooga, kiiresti sõitma v. minema. Maanteedel kihutasid bussid. Auto kihutas kraavi, jalgratturile otsa. Kiirrong kihutas läbi avarate väljade. Mootorpaat kihutab piki jõge meile vastu. Hobune kihutab nelja, galoppi, täit traavi. Saan kihutas mööda kõrvalisi teid külast linna abi järele, abi tooma. Vaenlase lennuk kihutas meist madalalt üle. Kelk kihutas täie hooga nõlvakust alla. Mõni autojuht armastab kihutada. Me kihutasime taksoga kohale. Kihutas end autoga surnuks. Poisid kihutasid jalgratastega, jalgratastel ühest kohast teise. Eelsalk kihutas mootorratastel, suuskadel linna poole. Käskjalad kihutasid teadet viima. Võidusõitjad kihutasid meeletu kiirusega. Püüdis teistest mööda kihutada. Vaata, et sa otsa ei kihuta! Kihutab, nii et hobune valges vahus. Külla kihutas vaenlase ratsasalk. Ta kihutas ratsa, täku seljas põllule. || kiiresti jooksma, käima, kiiresti minema; tormama. Kihutasin joostes koju. Ta kihutas, nii kuidas jalad võtsid, tulistvalu peitu. Poisid kihutasid kõigest väest joosta. Kutsikas kihutas klähvides ringiratast. Kari kihutas palavaga koju. | (loodusjõudude, mõtete, aja vms. kohta). Üle lagendiku kihutasid tuulehood. Pilved kihutasid taevas. Üle tee kihutasid tuisujoomed. Lained kihutasid rannale. Läbi pea kihutasid mitmesugused mõtted. || kõnek midagi kiiresti tegema, toimetama v. askeldama. *Sest küllap see eit kihutab vist kooke küpsetada ja suppi vaaritada .. A. Jakobson.
2. ägedalt, energiliselt, hooga kuhugi ajama, liikuma v. tegema sundima, kupatama. Vaenlane kihutati piiri taha. Politsei kihutas demonstrandid laiali. Vangid kihutati nuudihoopidega tööle. Peremees kihutas poisi metsast loomi otsima. Kihuta see laiskvorst oma majast kuuse alla! Kihutas koerad malakaga eemale. Kutsar kihutas hobuseid üha kiiremale sõidule. Kari kihutati vaenlase eest ära, metsa. Koer kihutas kassi puu otsa. Tuul kihutab lund näkku, pilved laiali. Kihuta need rumalad mõtted peast! || tagant tõukama, tagant sundima; ajendama. Uudihimu kihutas inimesed kohale. Armukadedus, pime kirg kihutas teda nurjatustele. Mis salajõud küll inimesi reisima kihutab! Mis valu sind siia kihutas 'mis sind siia tulema sundis'? Kordaminek kihutas edasi töötama. *.. kunagi ei jätnud ta rõhutamata, et teda kihutab sõna võtma ainuüksi õiglane soov pahesid välja juurida .. J. Semper.
3. ässitama, õhutama; agiteerima. Kihutas oma juttudega inimesi üksteise vastu. Oma ägedusega kihutab ta teised enda vastu. Kihutab teisi kuriteole. Kihutab rahvast mässule, ülestõusule.
4. kõnek hooga virutama v. viskama. Kihutas poisile rusikaga vastu kõrvu, vastu pead. Ole ettevaatlik, kihutab sulle veel äkki pussiga kõhtu! Kihutas tüdrukule kopsikutäie vett kaela. *Ta sirutas käed ridvaga pea kohale ja kihutas õnge kogu jõust vette. R. Kaugver. || (tulistamise kohta). Kihutas vastasele kuuli rindu, reide, keresse. Mees kihutas endale kuuli pähe 'laskis end maha'. *.. rabab sellelt automaadi, paneb vastu tervet õlga ja kihutab kogu magasini tühjaks. J. Peegel.

kinni ‹adv›
(koos nii olukorda kui ka üleminekut märkivate verbidega)
1. suletud seisundisse, suletuks; suletud seisundis, suletuna; ant. lahti. Lükkas, pani ukse, akna, värava kinni. Viskas, virutas, lõi ukse mürtsudes kinni. Uks prantsatas, kolksatas, mürtsatas, paugatas, langes kinni. Uks, aken on kõvasti kinni. Tõmbasin akna kinni. See aken käib halvasti kinni. Lükkas laeka kinni. Alumine sahtel ei lähe kinni. Aknaluugid on kinni. Uksehaak lõksatas kinni. Pane portfell kinni! Kohver ei seisa kinni. Panin ahju kinni 'sulgesin ahjuukse'. Kas siiber on kinni? Keeras kraani, kruvid kinni. Keerab, paneb raadio, televiisori kinni 'lülitab raadio, televiisori välja'. Pani raamatu pärast lugemist kinni. Raamat on kinni. Kõik nööbid on korralikult kinni. Kuub ei anna eest kinni. Nööpis kasuka, mantlihõlmad kinni. Vedas tõmbeluku kinni. Pani, sidus kingapaelad kinni. Silmad vajusid, kiskusid vägisi kinni 'uni kippus peale'. Suu kinni! 'ole vait!' Lillede õienupud on alles kinni. || mittetöötav(aks), mittetegutsev(aks) (ajutiselt v. alatiseks). Pood, kauplus on pühapäeval kinni. Kool on pakase, gripi tõttu kinni. Varase aja tõttu olid ametiasutused alles kinni. Saun pannakse õhtul kell kümme kinni. Ajaleht pandi kinni.
▷ Liitsõnad: poolkinni.
2. (hrl. mingi süvendi, ava vms. korral:) täis, täidetuks, umbe, kokku, tihedaks; täis, umbes, täidetuna; ant. hrl. lahti. Auk, haud, kraav aeti kinni. Sõjaaegsed kaevikud on kinni vajunud. Järv, tiik kasvab pikkamööda kinni. Haav kasvab, õmmeldi kinni. Põrandapragu, hiireauk topiti kinni. Ema nõelus kinda- ja sukaaugud kinni. Tee on kinni tuisanud. Tuisk mattis jäljed kinni. Silm paistetas kinni. Valjuhääldi rõkkas nii kõvasti, et topi või kõrvad kinni. Talla, sõtku muld kinni! Nina on kinni (nohu korral).
3. pealt (täiesti) kaetuks v. kaetuna; ant. hrl. lahti. Haav seoti kinni. Kartulikuhjad tuleb kinni matta. Aknad on kinni kaetud, et valgus välja ei paistaks. Järv, jõgi külmus kinni. Kas meri on juba kinni 'jääkattes'? Pilved katsid taeva kinni. *Ning Tõnn mässis oma jalad põlvini kinni .. P. Vallak. | piltl. Puudusi, vastuolusid, vigu kinni mätsima.
4. sellisesse olukorda v. sellises olukorras, et liikumine on takistatud v. seda ei toimu v. kellegi vabadus on piiratud; ant. lahti. Puu juured on tugevasti mullas kinni. Kruvisin aparaadi laua külge kinni. Lõi laua naeltega kinni. Sidus hobuse lasipuu külge kinni. Vangi käed seoti kinni. Hoidke teda kinni, et ta põgenema ei pääseks! Ära karda, koer on toas kinni. Jäime lifti kinni. Hoidis käega kübarat kinni. Sidus koorma kinni. Laev on madalikul kinni. Paat sõitis ninaga kaldasse kinni. Auto jäi porisse kinni. Õng on põhjas mingi roika taga kinni. Saag jäi puusse kinni. Toit jäi kurku kinni. Kinni nagu kärbes liimipaberil. Poisid seisid paigal nagu kinni naelutatud. Jalad olid nagu maa külge kinni kasvanud. Kõht on kinni (kõhukinnisuse kohta). | piltl. Hääl jäi kurku kinni. Kuulajate silmad, pilgud olid kõnelejas kinni. Mu mõtted on temas kinni. Ta on kõvasti oma kodukolde küljes kinni. Nad on vanas, harjumuslikus, traditsioonides kinni. *Igati armas neiu oli, kasvas südamesse kõvasti kinni .. E. Tennov. || osutab sellele, et kellelgi ei võimaldata lahkuda. Pidas mind oma pärimistega pool tundi kinni. Selliseid töömehi hoitakse igal pool kinni. || osutab kulgemistee suletusele v. kusagilt väljapääsemise takistatusele. See tee on remondi tõttu kinni. Ta tahtis lahkuda, kuid kaks meest panid tal tee kinni. *Linn on ju kinni, linnast ei pääse keegi, ehk olgu siis, et ta langeb piirajate küüsi. A. H. Tammsaare. || kõnek (karistusena pärast tunde koolimajja jätmise, leeris ka järgmiseks aastaks kordama jätmise kohta). Õpetaja jättis poisid ulakuse eest tunniks ajaks kinni. *.. Hans jäi leeris kaks korda kinni, mina sain esimese korraga lahti .. E. Vilde. || kõnek vangi; vangis. Ta mõisteti, pandi, läks kolmeks aastaks kinni. Istub, on näppamise pärast kinni. || tihedalt kokkuköidetud, kokkusurutud, kokkunööritud v. kokkupigistatud seisundisse v. sellises seisundis. Koorem tuleb köitega kõvasti kinni tõmmata. Sidus paki, kompsu paelaga korralikult kinni. Vigastatud veresoon tuleb kinni pigistada. Hais oli nii jube, et pigista või nina kinni. Ta tahtis karjuda, kuid hirm nööris kõri kinni. || tihedalt kokkusuruvaks, kokkunöörivaks, pingule; tihedalt kooshoidev v. kokkusuruv, kokkunööriv, pingul. Tõmbab sedelgarihma, rangirinnuse, püksirihma kinni. Vöö on kõvasti kinni. *„Küll vanakuri selle eest hoolitseb, et [poojal] silmus kinni jookseb,” seletas saunatädi .. A. H. Tammsaare. || (kasut. sukkade v. sokkide ja jalatsite jalgapaneku kohta). Jalgu kinni panema. Jalad on kinni. Varsti oli ta riides ja jalad kinni. || (hingamise tagasihoituse v. takistatuse kohta). Arst käskis hinge kinni pidada. Suits, vastik hais matab, lööb, paneb hinge kinni. Jooksis, nii et hing (rinnus) kinni. Hing jäi hirmu pärast, erutusest kinni. || koos pidama-verbiga osutab, et teat. rahasumma jäetakse välja maksmata. Peremees pidas sulase palgast osa kinni. Tema töötasust peetakse osa maksudeks, alimentideks kinni. || osutab millegi takistatusele, pidurdatusele v. lakkamisele. Vihm lõi tolmu kinni. Kuusepõõsas pidas suurema vihma kinni. Verejooks jäi kinni. Põud pani vilja kasvu kinni.
5. haarates külge, haardesse; haardes, küljes; ant. hrl. lahti. Hoiab trepikäsipuust kinni. Hakkas, võttis mul kaela, õlgade ümbert, õlgadest, käsivarrest kinni. Laps hoiab emal käest, seelikusabast kinni. Nad käivad käe alt kinni. Haaras tal käisest, kuuehõlmast, kraest, varrukast, kuuenööbist kinni. Sasis vastasel rinnust kinni. Kargas vastasele tutti, natti, karvu kinni. Vastased olid teineteisel rinnus, tutis kinni. Hakka nööri otsast kinni! Koer kargas võõrale säärde kinni. Hunt tahtis hobusele kõrisse kinni karata. Hoia kinni, et sa koorma otsast maha ei kuku! | piltl. Pakane hakkas kõrvadesse kinni. Ta hakkas asjast, ideest, ettepanekust õhinal kinni! Ära hakka kohe kogemata öeldud sõnast kinni!
6. (püütava, otsitava kättesaamise, ka vahistamise, kontrollimise alla võtmise kohta). Püüdis talle visatud palli osavalt kinni. Kass püüdis hiire kinni. Rebane krapsas kana kinni. Väle jooksja, kuidagi ei saa teda kinni. Põgenik püüti varsti kinni. Vargajõuk nabiti kinni. Võtke varas kinni! Öösel peeti kinni mitu kahtlast isikut. | piltl. Ta püüdis juhtgrupi kinni. Raadiojaam püüdis kinni hädas oleva laeva appikutse. Püüdsin kinni tema vargsi heidetud pilgu. Kõrv püüdis kinni mõne üksiku lausekatke. || koos võtma-verbiga osutab ebaselgusele v. kahtlusele millegi suhtes. Mine võta kinni, mis seal tõsi, mis vale! Võta sa kinni, kellel õigus on! *.. ütles küll, et oli sõjas, aga mine võta kinni. O. Luts.
7. (peatamise v. peatumise kohta). Auto pidas hetkeks teeotsal kinni. Pea kinni, ma tulen ka! *.. pidas noormehe kinni. „Ega te juhuslikult Tõnuri ei ole?” M. Rebane.
8. vahetus läheduses v. kokkupuutes, õige lähedal. Linnas on maja majas kinni. Ühiselamutoas oli voodi voodis kinni. Laat oli suur: vanker vankris ja müügilaud teises kinni. Liiklus on tihe, auto autos kinni. Põld oli vilets: kivi kivi küljes kinni. Seisti tihedalt üksteise kõrval, õlg õlas kinni.
9. mingi tegevusega v. millegagi hõivatud; kellegi poolt mingiks otstarbeks hõivatud (nii et keegi teine kasutada ei saa); ant. vaba. Tee uks lahti, mu käed on pakkidega kinni! Isa on tööga väga kinni. Täna hommikupoolikul ma olen väga kinni. Pole aega kinno minna, sest kõik õhtud on kinni. Kõik autod on praegu kinni. Piimanõu on vee all kinni. Raha on kauba all kinni. See koht on kinni. Pani hotellis toa kinni. Restoranis olid kõik kohad kinni. WC, vannituba on kinni. Number, telefon on kogu aeg kinni (telefoniühenduse taotlemisel).
10. kõnek nahka, pintslisse, keresse (söömise v. joomise kohta). Pistis kausitäie suppi kinni. Söögiisu on tal hea, vitsutab kõik kinni, mis ette annad. Kass pistis tihase kinni. *„Säh, keera kinni!” pakub ta mulle klaasi viinaga. J. Lapp.
11. kõnek maksmisega seoses osutab mingi summa, arve väljamaksmisele, kohustuste õiendamisele, kahjude hüvitamisele vms. Kõik on juba ette kinni makstud. Maksis võla, kahju kopikapealt kinni. Isal tuli poja kõrtsiarveid kinni taguda.
12. koos pidama-verbiga osutab millegi järgimisele v. püüdele midagi alal hoida. Seadusest, tavadest, põhimõtetest peetakse täpselt kinni. Esialgu peeti veel neutraliteedist kinni.
13. (aja kohta, kus lehm ajutiselt ei lüpsa). Lehm oli kinni jäämas: vaevalt tassitäie andis veel piima. Kui oma lehm oli kinni, toodi piima külast. Lehm jäeti kinni.

kogunema ‹37›

1. (elusolendite kohta:) koonduma v. kokku tulema. Troppi, kobarasse kogunema. Mehed kogunesid salka. Kaaslased kogunesid Karla juurde. Rahvas kogunes tänavale, klubisse. Õhtuti kogunes noori igalt poolt kiigeplatsile lõbutsema. Õnnetuspaigale kogunes rahvast. Koguneti koosolekule, miitingule, aktusele. Pere kogunes lõunale. Kogunesime kell 8 postkontori ette. Sügisel kogunevad linnud äralennuks parvedesse. *Kõigil viieks minutiks koguneda. Välknõupidamine .. O. Tooming.
2. (asjade, esemete, nähtuste kohta:) aja jooksul korjuma, kokku kuhjuma, ladestuma. Orgudesse kogunes lund. Vesi kogunes loikudeks. Mööblile oli kogunenud paks tolmukord. Suhu kogunes sülge. Taevasse koguneb pilvi. Taimede juurtesse koguneb toitaineid. Kapital kogunes üksikute kätte. Aastaid kogunes turjale. Sentidest kogunes annetuskarpi kroone. Hinge kogunenud viha purskus välja. Aastate jooksul kogunenud elutarkus.

kolofoon ‹-i 21› ‹s›
bibl varajaste tiitelleheta trükiste ja käsikirjade lõpus esitatud andmed kirjutamise v. trükkimise koha, aja ja trükkali v. kirjutaja kohta

kronoloogiline ‹-se 5› ‹adj›
ajaliselt järjestatud, aja-; kronoloogiasse puutuv. Sündmuste esitus kronoloogilises järjestuses, järjekorras. Teoste kronoloogiline nimestik. Kronoloogiline kogu, register. Kronoloogiline käsitlus. Kronoloogilised andmed.

kronometraaž ‹-i 21› ‹s›
millekski kuluva aja täpne mõõtmine, kronometreerimine. Tööoperatsioonide kronometraaž.

kultuurharidus|töö
inimeste vaba aja sisustamine teadmiste andmise, kultuuriliste ja praktiliste huvide rahuldamise ning taidlusega

kuluma ‹37›

1. pideva kasutamise, hõõrdumise vms. tõttu järjest väiksemaks, õhemaks v. kehvemaks muutuma. Pehme pliiats kulub kiiresti. Kandis ühtsama palitut, kuni see narmendama, narmale, näruks, räbalaks, katki kulus. Vanal hobusel on kulunud hambad. Vikat, nuga on lausa kriipsuks kulunud. Mereranna kivid on lainetest siledaks, ümmarguseks kulunud. Mäed on aegade jooksul madalamaks kulunud. Muhklikuks kulunud põrand. Autokummidelt on muster juba kulunud. Rahatasku, kohver on peaaegu värvituks kulunud. Luuad on kontsuks kulunud. Paikab hõredaks, viledaks kulunud püksipõlvi. Kasukas, läkiläki oli üsna karvutuks kulunud. Küüned on kraapimisest (peaaegu) lihani kulunud. Masinad on kaunikesti kulunud. Palju mängitud heliplaat on kähisema kulunud. Mis liigub, see kulub. *Andres tundis, nagu kuluks ta kahest otsast korraga: töö sööb keha ja üleaedne põletab hinge.. A. H. Tammsaare. | piltl. Kulunud 'äraelanud' välimusega mees. Tuimaks kulunud inimene. Lühemaks kulunud sõna. *Minu kangus ei kulu. See kõveneb! M. Raud. || ‹hrl. nud-partitsiibis› sagedasest kasutamisest mõju kaotama, tüütult tuntuks, trafaretseks, äraleierdatuks muutuma. Tabavad ütlused, võrdlused kuluvad, kui neid liiga tihti tarvitada. Kulunud käibetõed, sõnakõlksud, fraasid. Tema oskab ka kõige kulunumad anekdoodid värskeks rääkida. Luuletus on igav, kulunud riimide ja kujunditega. Näidendi sündmustik hargneb tuttavate kulunud skeemide järgi. Ähvardus on kulunud võte, see mulle ei mõju. Meloodial pole muidu vigagi, ainult et tüütuseni kulunud. *Kulunud naeratus püsis Lota näol.. M. Nurme.
2. (millekski, millegi peale) tarvis minema, ära kasutatud saama. Suurem osa palka kulus söögi, viina, lõbustuskohtade peale. Raha kulus võlgade katteks. Sõidu peale, sõiduks ei kulu rohkem kui paar päeva. Suure pesu pesemiseks kulub palju seepi. Kleidiks, kleidile, kleidi peale kulub kaks ja pool meetrit riiet. Lina kulus kangasteks, kanep purjeriideks ja köiteks. Õhtupoolik kulus ümbrusega tutvumiseks. Jalgsi kulub Viru väljakult Balti jaama jõudmiseks kümme minutit. Toitu kulub suures peres palju. Tööga kulus aeg käest. *Rein jäi trepile niikauaks peatuma, kui kulub aega paberossi süütamiseks. O. Tooming.
3. (aja kohta:) mööduma, minema. Aeg kulus pikkamisi, tasapisi, visalt, märkamatult. Päevad, nädalad kulusid kiiresti. Sellest on kulunud juba aastaid. Tund kulus tunni järel. Öö kulus ootuses, vaidlustes. Ei kulunud nädalatki, kui ta oli juba kõigiga semu. Kulus tükk aega, enne kui ta nähtavale ilmus, kuni kõik kogunesid. Kevad ja suvi kulusid kibekiires töös. Kogu ta elu oli kulunud vaesusega võideldes.
4. kõnek vaja minema, vaja olema; tulema, pidama. Pärast tööd kulub veidi puhata, ringi vaadata. Selle üle kuluks mõelda. Mulle kuluks paarsada krooni laenu. Põhjalikumaks retsenseerimiseks oleks kulunud rohkem aega. Ei saa anda, kulub mulle eneselegi. Õunu tuli tänavu rohkem kui meile kulub. Võta nii palju kui kulub! Oleks kulunud endalgi sekka lüüa. Sellele poisile kuluks kaigast, malka, paar tulist, kere peale anda. Nii tige pull kuluks maha lüüa või lihaks teha. Seda kuluks sinulgi teada, osata. *„Praegu kuluks midagi hästi tahedat hinge alla,” unistas Veski. P. Kuusberg. *Sind kuluks veidi õpetada, saaks ehk meeski. H. Angervaks.

kunagi ‹adv›

1. ‹jaatavas lauses› (ebamäärase, kindlalt piiritlemata aja kohta:) mingil ajal, millalgi. a. (minevikus). See võis kunagi varem nii olla. Kunagi aastate eest. Olen seal käinud kunagi lapsena. Lõhavere linnamäel seisis kunagi Lembitu linnus. Kunagi on siin lainetanud meri. Kunagi töötasime koos. Enn oli ka kunagi kooliõpetaja. Kas see pleekinud riie on kunagi tõesti sinine olnud? Unusta, mis kunagi oli! *Läksin, valvsus treeningutugevates jalgades, hüppasin või astusin, kuidas kunagi. A. Maripuu. b. (tulevikus). Seletan sulle kunagi hiljem. Tule kunagi meile! See raamat läheb kunagi hinda. Kunagi sa seda veel kahetsed! Tahan seal kindlasti kunagi ära käia. Kunagi tuleb nagunii surra.
2. ‹eitavas lauses› mitte mingil ajal, korral v. juhul, iialgi, eales(ki). Ta ei tee seda kunagi. Nemad ei tule siia enam (mitte) kunagi tagasi. See lugu ei lähe mul kunagi meelest ära. Tal pole kunagi aega. Tõnis ei tule (mitte) kunagi täpselt. Nii vihasena pole teda kunagi varem nähtud. Head pole ta meist kunagi rääkinud. Kunagi pole liiga hilja end parandada. *Tahan ainult, et see kunagi ei lõpeks: ei täna, homme, ei kümne aasta pärast. H. Raudsepp.
3. iganes, iial, eales, üldse. Oled sa kunagi kuulnud, et isa valetab? Kauneim taies, mis kunagi loodud. See on nüüd mulle selgem kui kunagi varem.
4. nagu- v. kui-võrdlusega seostuv rõhutav sõna: ikka, teadagi. Võitles nagu julge mees kunagi. Häbenesin nagu süüdlane kunagi. Enesekindel nagu noor inimene kunagi. Armastas käsutada nagu perenaine kunagi. Käed karedad nagu töömehel kunagi. Nad olid ühte nägu nagu õde ja vend kunagi. Ta hääl kõlas karmilt nagu arupärijal kunagi. Eks ole temalgi, nagu inimesel kunagi, omad head ja vead. Metssea põrsad on kui põrsad kunagi, ainult et triibulised. Aeg kulus ruttu nagu pühade ajal kunagi. Tralliti nagu maapidudel kunagi. *Kõrboja elas oma endist elu, elas nagu tõsise peremeheta maalapp kunagi, metsastus, rohtus, lagunes. A. H. Tammsaare.

kunas ‹adv›
millal
1. a. otseses küsimuses. Kunas rong Tallinna jõuab? Kunas me üksteist jälle näeme? Kunas me hommikul tõusma peame? Kunas ja kus see juhtus? Sa tuled küll, aga kunas? b. hüüatustes ja retoorilistes küsimustes. Kunas sa küll aru pähe võtad! Mine nüüd, kunas see parem aeg! Kunas see päev ükskord koidab! Kunas viin on enne seistes halvaks läinud! *.. meil lätlasil aga kõik majad ning õued mööda metsavahesid laiali, kunas sa kogud mehed kokku?! E. Kippel.
2. alustab sihitis-, aja-, täiend- vm. kõrvallauset. Ütle, kunas sa tuled. Küsisin isalt, kunas ta linna läheb. Ma ei tea, kunas ma selleks aega leian. Ei pannud tähele, kunas teised lahkusid. Ootasime, kunas meid koju sööma hüütakse. Rein tuli ja läks, kunas tahtis. *Lähemale nihkunud oli aeg, kunas saab tagasi pöörduda kodumaale. K. A. Hindrey. *Kunas ta küla pealt tuli, see oli tema asi.. V. Ilus.
3. osutab ebamäärast, juhuslikku aega. Võin tulla kunas tahes. Prügikaste tühjendati kunas juhtus. Lapsed hakkasid kodus talitama, sest ema tuleb ei tea kunas.
4. ‹korduvana, sidesõnalaadselt seob eri lauseosi ja lauseid› märgib olukordade vaheldumist. Ta käis sageli väljas: kunas kinos, kunas teatris, kunas sõprade pool. Kunas taat otsis piipu, kunas tikutoosi. *Kunagi ei saa temast õiget aru kätte, kunas luiskab, kunas räägib tõtt. E. Männik. *Kunas [poisipõnn] nutab, kunas naerab, kunas kilkab, kunas laulab. E. Maasik.

kuni
I. ‹konj›
1. aega märkiv sidesõna, mis näitab, missuguse ajani toimub pealauses väljendatud tegevus v. olukord. a. alustab ajalauset. Magasin, kuni mind äratati. Oota siin, kuni ma tulen. Tee seda, kuni pole hilja! Võitles unega, kuni jäigi tukkuma. Rüübati, kuni pudel sai tühjaks. Läksime edasi, kuni jõudsime suurele teele välja. Laps nuttis seni, kuni väsis. Ta mangus seni, kuni ma järele andsin. Kuni päike paistis, oli soe. Nad vaidlesid niikaua, kuni kaubale said. Käisin talle senikaua peale, kuni ta nõusse jäi. Seni linnuke lendab, kuni ta pesa leiab. b. alustab sihitislauset. Ta ootas, kuni teised järele jõudsid. *Ei ole laeva, tee maal tööd ja oota, kuni õige aluse alla saad. H. Sergo.
2. (harvemini:) aega märkiv sidesõna, alustab ajalauset, mis näitab, mis ajal toimub pealauses väljendatud tegevus v. olukord; sün. sel ajal kui, sellal kui. Kuni kaks varblast kaklesid, näppas kolmas tera endale. *Kuni nad pakkisid, haihtus udu.. V. Raud (tlk). *Kuni niiviisi seisan ja vahin, sõidab minust mööda noor ratsanik, arvata 13-aastane poiss. A. Kaal.
3. ühendav sidesõna, seob sõnu v. sõnaühendeid, mis märgivad millegi ulatuvuse äärmisi piire. a. ühenduses arvsõnadega. Kala võis kaaluda kümme kuni viisteist kilo. Sõidan kaheks kuni kolmeks nädalaks Hiiumaale. Mul läheb aega veel viis kuni kümme minutit. Kümne kuni kaheteistkümne päeva pärast kirjutatakse ta haiglast välja. Reis võib kesta kaks ja pool kuni kolm nädalat. b. ühenduses omadussõnadega. Kuue- kuni kaheksa-aastased lapsed. Tuli piirduda viie- kuni kuuetunnise uneajaga. Seene kübar on kollakas- kuni kahvatupruun. Vesi järves on kollakaspruun kuni rohekaskollane. *Leheserva allosas asetsevad hõredalt tömbid hambad või on serv lainelis-loogeline kuni saagjas. H.-E. Rebassoo.
II. ‹prep› [term] rõhutab noomeniga märgitud piiri, milleni miski toimub v. esineb (võib ka ära jääda, ilma et lause tähendus muutuks) a. (koha, ruumilise ulatuse puhul). Jalutasime kuni metsani. Saadan sind kuni järgmise tänavanurgani. Korva luht ulatub Iigastest kuni Sangasteni. Käed olid kuni küünarnukkideni sidemeis. Sügav arm põsel ulatus kuni kõrvani. b. (aja puhul). Töötasin sellel kohal kuni 1965. aastani. See õunasort säilib kuni järgmise kevadeni. Pidutseti kuni keskööni, kuni varavalgeni. Ma ei unusta seda kuni surmatunnini. Jaanipäevast kuni mihklipäevani. See komme on säilinud kuni tänapäevani. c. (hulga, määra v. seisundi puhul). Kotka tiibade siruulatus küünib kuni 2 meetrini. Süüdlasi trahviti 500 kuni 1000 kroonini. Sõime leiva kuni viimase raasuni ära. Kõik oli kuni pisiasjadeni läbi mõeldud. Võttis riided kuni särgini seljast. Linnust kaitsti kuni viimse meheni. Tantsiti kuni nõrkemiseni.
III. ‹adv› hulga-, mõõdu- v. määramääruse koosseisus rõhutab mingi nähtuse, olukorra küündivuse piiri. Saal mahutab kuni 500 inimest. See võib maksta kuni 150 krooni. Kartoteegis oli keeleainest kuni kümnest kihelkonnast, kuni kahekümnelt autorilt. Ma võin jääda siia kuni nädalaks. Mäed on kuni kilomeeter kõrged. Vesi oli kuni poolde säärde. Heinamaa ulatus sooservast kuni põllu äärde välja. Nähtus ulatub tagasi kuni esiajaloolisse aega.

kus ‹adv›
I. küsiv-siduv sõna: missuguses kohas
1. otseses küsimuses. Kus sa elad? Kus sa käisid? Kus me kokku saame? Kus on kõige lähem postkontor? Eedi, kus sinu asjad on? Millal ja kus see juhtus? Kus see kirjas on? Kus Madis on? '(tõlgendatav ka:) miks Madis siin ei ole?' Siin kusagil ta on, aga kus nimelt? Kus kohas sa teda nägid? Kus su aru oli! *„Kus siis sina olid!” karjus Eeva Lusja peale. L. Promet.
2. alustab sihitis-, koha-, täiend- vm. kõrvallauset. Küsisin õelt, kus ema on. Ma ei tea, kus kandis see maja asub. Ma lähen vaatan, kus nad on. Ema hakkas pärima, kus ma käisin. Küllap ta on seal, kus teisedki. Kus esines alusmetsa, seal kasvasid sarapuud ja toomingad. Nad läksid järve äärde, kus noori oli juba varem koos. Kus suitsu, seal tuld. Ta rääkis sellest kõikjal, kus kuulajaid leidus. Nüüd mindi tuppa, kus toidulaud juba ootas. Ta aitas, kus võis. Ta rääkis paikadest, kus ta suvel käis. Siit on ühiselamuni, kus Margus elab, hea tükk maad. Näita mulle ajalehte, kus sellest on kirjutatud. See on ammu teada, kus ta on. Saar on ainuke, kus on säilinud haruldased taimeliigid.
3. mõningates väljendites osutab ebamäärast kohta. Küll ma üles leian, olgu ta ükskõik kus, kus tahes. Kõik varjasid end, kus keegi. Kõik olid suvel kes kus. Ta on ilma peavarjuta, ööbib kus juhtub. Kus ta ka ei viibiks, kodu on ikka meeles. Pool päeva on möödas ja tagaotsitav juba kes teab kus. Poiss vedeleb kurat teab kus. Ta oli oma mõtetega jumal teab kus. || kõnek mitmesugustes enamasti fraseoloogilist laadi ütlustes. Käige, käi kus kurat! Kasi, kasige kus kurat! Mingu, lennaku kõik kus kurat! Mine siit oma jutuga kus kurat! Saada ta kus kurat! Tuul viib võrgud kus kurat. Käi siit kus kurivaim! Jäta kõik kus pagan! Minge kõik kus tuhat! Jäta, saada kõik kus see ja teine! Õppimine jäi seks korraks kus seda ja teist. *Kuni sa järele jõuad, oleme meie kus kolmkümmend. L. Metsar.
4. kõnek kuhu (hrl. otseses küsimuses). Kus kohta ma selle panen? *„Kus sa lähed?” küsis Tõnisson.. O. Luts.
5. kõnek (hrl. küsimusena:) kuidas. *Aga kus te üldse selle peale tulete, et teie Ines viibib Atlantises? B. Kabur.
II. siduv ajamäärsõna, alustab täiend-, aja- vm. kõrvallauset; sün. mil(lal) (sobib mõnikord). Küll veel tuleb aeg, kus sa seda kahetsed. Oli päevi, kus polnud midagi süüa. See oli silmapilk, kus kõik oli kaalul. See polnud ainuke kord, kus nad kohtusid. Nüüd, kus kõik tööd korras, võib pisut puhata. See pole võimalik enam praegu, kus olukord on muutunud. Nüüd, kus tuul selja tagant, liikus paat palju jõudsamini. See juhtus lõuna ajal, kus kogu pere kodunt ära. Kõige ülevam silmapilk oli see, kus mängiti hümni. *..liig järsku tuli see, kus ta köstri ette pidi minema. O. Luts.
III. kõneleja suhtumist, tundetooni rõhutav sõna a. hrl. lause algul aitab toonitada millegi hoogsust, ägedust, võimsust, suurust, ka kellegi imestust, üllatust vms. Kus hakkas rängasti sadama! Kus naised pistsid tänitama! Kus noorest peast sai möllatud ja trallitud! Kus käsi läks paiste mis hirmus! Kus siis läksid kõigil silmad suureks! Kus Andres sai vihaseks, ägedaks! Mina nii väga ei tahtnudki, aga kus tema! Vaata aga, kus poisil pea lõikab! Kus oli ikka vaprus! Kus oli pidu, süüa ja juua jätkus hommikuni! Kus see külarahva naer, kui teada saadakse! Vaat kus oli alles õnn! Vaat kus lugu – või kohe käsitsi kallale! Kus selle kahju, häbi ots! *Kus mul oli maal ilus talu nagu pupe, aga näe, vaja oli trügida linna.. O. Luts. b. rõhutab (ja vormistab) kõneleja põlastamist, pahandamist v. üleolekut. Ena kus mul targad väljas! Kus mul ka asjamees, käskija! Vaat(a) kus närukael, saatan, sunnik! Vaat kus kuradid! Kus mul kavaler, keda vaadata! Vaata kus kutsikanäru, või hammastega külge! Kus ikka tobu, tema ei ole nõus! Kus asi, millega ka uhkustada! Kus ka varandus, mida taga nutta! Kus ka leidis tuttava! Kus teeb ennast tallekeseks, tema pole kedagi puutunud! c. alustab hrl. vormilt jaatavat lauset (v. ütlust), mis tegelikult sisaldab eitavat arvamust v. hinnangut. Kus ma seda võisin teada! Kus meil see aeg ringi hulkuda! Kus ta's haige on! Tule õhtul meile! – Kus ma siis saan! Kus siis kõik meelde jääb! Oh, kus tema nüüd kodus püsib! Teised läksid ees, kus tema maha sai jääda. Kus Toomalgi see raha kohe võtta! Keelati küll, aga kus tema (kuulas)! Nii ma tulingi, kus sa hakkad ära ütlema. Aga kus nüüd nemad millestki hoolivad. Kus niisugune viitsib sul tööd teha! Ma pean minema, kus ma pääsen! Kus tema nüüd nõus ei ole! Et ka kellegagi nõu peaks, kus sa sellega! Kas sind sunniti? – Ei, kus sellega! *„Kas karjas pika päevaga uni peale ei tiku?” – „Kus ta ikka tikub, kui silmad lahti hoida!” A. Hint.

kuune ‹-se 4› ‹adj›

1. üks kuu (v. teat. arv kuid) vana. Kuune laps, imik. Kutsikas on kahe ja poole kuune.
2. ühe kuu (v. teat. arv kuid) kestev. Kuused täienduskursused. Nelja ja poole kuune kodunt äraolek.
3. kuu (v. teat. arvu kuude) jooksul saadud, tehtud jne.; kuu aja peale ette nähtud, määratud jne. Kuune teenistus. Kuune toidumoon.
▷ Liitsõnad: igakuune.
Omaette tähendusega liitsõnad: kahe|kuune, kaheksa|kuune, kolme|kuune, kümne|kuune, nelja|kuune, viie|kuune, ühekuune; mitme|kuune, mõne|kuune, paarikuune

kuu|viisi ‹adv›
kuu korraga; kuu aja kaupa. Kuuviisi makstav üür. Üüris tube välja kogu suvitushooajaks või kuuviisi.

kõrts ‹-i 21› ‹s›

1. endisaegne joogi- ja söögimaja, kooskäimiskoht, teeliste peatus- ja ööbimispaik. Kõrtsi pidama. Kõrtsi eeskamber, tagakamber. Laadalised söötsid ja puhkasid kõrtsi ees hobust. Mehed läksid kõrtsi, tulid kõrtsist, jõid kõrtsis pool toopi viina. Võttis mõisalt kõrtsi rendile. Öömajale jäädi kõrtsi. Kõrts kuradi kabel. || kõrtsis, kõrtsitoas olev rahvas. *Kõrts möirgas. „Pearu on sees!” hüüti mitmelt poolt. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: kiriku|kõrts, küla|kõrts, maa|kõrts, mõisakõrts.
2. kõnek restoran, trahter, baar vm. joomakoht, sageli halvemat sorti joomakoht. Sadamas oli rohkesti meremeeste kõrtse. Prassis kõrtsides oma raha maha. Vanamees mujal ei seisagi kui kõrtsis 'joob kogu aja'. Peenemasse kõrtsi minekuks puudus raha. *..me istusime näitlejate kõrtsis, jõime veini ja sõime vähke.. M. Käbin (tlk).
▷ Liitsõnad: aguli|kõrts, sadama|kõrts, sala|kõrts, sopakõrts.

külalis|raamat
paks kunstipäraselt kujundatud kaustik, kuhu külalised v. külastajad võivad märkida oma nime, külaskäigu aja, arvamusi jms. Nahkköites külalisraamat. Muuseumi, näituse külalisraamat. Kõik sünnipäevalised kirjutasid midagi külalisraamatusse. Koori külalisraamatus on palju kiitvaid hinnanguid, sissekandeid.

liug|graafik
paindlik töögraafik, mis võimaldab töötajal tööle tulla ja töölt lahkuda teat. aja piires oma äranägemise järgi

lume|põlv
hrv (talvise aja kohta, kus lumi on maas). *Lumepõlveski käis Andres kord kraavi vaatamas, nii väga rippus ta süda selle küljes. A. H. Tammsaare.

luule|pilt

1. luule vahenditega, luuletuses loodud nägemuspilt. *G. Suitsu soolaugaste allegoorilised luulepildidki annavad uusi meeleolusid .. J. Eilart.
2. üldpilt, läbilõige mingi aja luulest. *.. aga tolle aja luulepildis on Suits kahtlemata peajao kõrgem kõikidest teistest poeetidest .. P. Rummo.

luuslank ‹-langi 21› ‹s›
logelemine, aja mõnus tööta veetmine. Tööd ei viitsi teha, lööb luuslanki 'logeleb'. Heinaajal ei saa keegi luuslanki lüüa. *Suvine päev maksab talvise nädala: ei tohi nüüd villast vedada ega luuslanki lüüa. O. Jõgi (tlk).

läbi|müük
teat. aja jooksul müüdud kaup (hrl. rahalises väljenduses). Läbimüük suurenes, kasvas, vähenes, langes. Müüja töötasu sõltub läbimüügist. Kaupluse päevane, aastane läbimüük.

lähemale ‹adv›
(< komp lähedale)
1. (ruumi-, aja- jm. suhete kohta). Tule lähemale! Jõudsime müügilettide lähedale, trügisime veelgi lähemale, järjest lähemale ja lähemale. Mida lähemale jõudsime, seda paremini nägime. Nihkus, nihutas end ikka lähemale. Tõmba tool lähemale. Tähtpäev, juubel jõuab üha lähemale. Kuidas moodsat luulet paremini mõista, kuidas talle lähemale pääseda?
2. murd ligemale, ligi, peaaegu. *Kempe juures oli teda peetud juba lähemale nädal .. M. Metsanurk.

lüpsis ‹-e 4› ‹s›
põll teat. aja jooksul lüpstud piim. Päevane lüpsis.

maa|tõug
teat. maa kohalik, pika aja jooksul väljakujunenud loomatõug (nimetust kasut. hrl. Eesti olude kohta). Eesti maatõugu veised. Maatõugu hobune. || nlj (kohaliku põlisrahva päritoluga inimese, meil eesti soost inimese kohta). *Need mehed polnud aga mitte maatõugu, vaid enamalt jaolt olid nad sakslasi. H. Saari.

magus ‹-a 2›

1. ‹adj› suhkru, siirupi, mee jms. aine maitsega, sellise ainega maitsestatud, seda sisaldav. Suhkruga, sahhariiniga magusaks tehtud kohv. Jook oli parajalt, liiga, läägelt magus. Kas sa jood magusat või mõru kohvi? Magusad koogid, saiad, küpsised. Magus kohupiim. Magusad kastmed. Sahhariin on suhkrust magusam. Ploomid olid hästi magusad, magusad kui mesi. Magusad ja hapud veinid. Külma(st) näpistatud kartulid on magusa maitsega. Soolase toidu peale kuluks magus suutäis ära. Kompvekist jäi magus maitse suhu. Tahaksin kohvi kõrvale midagi magusat. Tee suu magusaks 'söö, maitse, pane midagi magusat suhu'. | ‹substantiivselt›. Ants armastab magusat. Ma ei või magusat süüa. Tal tekkis isu magusa järele. || (lõhna meeldivuse kohta). Magusa lõhnaga vedelik. Magus heinalõhn, viirukisuits. *.. tundis mahedalt magusaist lõhnadest, et see oli daam, kes oli tulnud tema naabriks. M. Raud.
▷ Liitsõnad: hapu|magus, hapukas|magus, imal|magus, kibe|magus, mage|magus, mesi|magus, mõru|magus, suhkur|magus, tulimagus.
2. ‹s› hrl van mesi. *Kui suur ka meeisu oli, pidas karuott valusat õppetundi meeles ja ei korranud rünnakut. Üksikud magusat näppama kippuvad herilased, kimalased ja sipelgad tõrjuti kerge vaevaga eemale .. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: linnumagus.
3. ‹adj› maitsev, (maitselt, lõhnalt) isuäratav. Kanast saab magusa prae. Kondi ümber on liha kõige magusam. Köögist tuleb magusaid toidulõhnu. See mees juba magusat leiba 'kerget, hõlpsat, mugavat elu' ei otsi. Sügisel suured söömad, kevadel keed magusad. *Suure tüki sooja leiba! / Oh küll maitses magus see! Juh. Liiv. *.. lihapala oli kuum, kuid selle mekk ütlemata magus: liha söödi haruharva. M. Lott (tlk).
4. ‹adj› mõnus, mõnu(tunnet), naudingut pakkuv, seda sisaldav. Kehas oli magus rammestus, roidumus, väsimus, surin. Magab magusat 'rahulikku, sügavat' und. Ta aeti üles kõige magusama une pealt. Magus tukastus tuli peale. Magus saunaleil veel kontides. Värske lõhnav viht on magus väsinud kehale. Magus ringutus, sirutus, haigutus. Magus judin, värin käib kehast läbi. Mõtteid täitis magus ärevus. Tõmbab esimesed magusad mahvid suitsu. Keelatud vili, patt, kättemaks on magus. || ülimalt meeldiv; rahulolu, rõõmu pakkuv. Mehed ajavad, puhuvad magusat juttu. Õnn, kuulsus – oo mis magusad sõnad! Teiste kiitust oli magus kuulda. See on päris magus 'ihaldusväärselt kena ja armas' piiga, naine. Ega see karjase- ja sulasepõli nii magus olnudki! Teda valdas magus õnnetunne, rõõm, rahulolu, igatsus. Unelmate, unistuste magus veetlus. Elab magusas ootuses ja lootuses. Hing oli täis magusat valu. *.. siis alles tuleb puhkeaeg, kallis magus laupäeva-õhtu ... E. Vilde. *Mul on praegu tööl magus minek. M. Seping.
5. ‹adj› (meeldida püüdvalt) lahke ja mahe; ülepakutult ilus ja armas. Oskab magusat nägu teha ja mahedalt rääkida, kui midagi tahab. Ta pöördus minu poole magusa naeratusega. Mehe hääl oli magus ja meelitav. Magusa lahkuse taga pidi küll midagi peituma. Selline magus ülistamine, kiitmine hakkab vastu. Magus muusika, valsiviis. Maastikumaal tundus idülliliselt magusana. Ajakiri avaldas magusaid lookesi. Tema stiil on nõretavalt magus.
▷ Liitsõnad: mesimagus.
6. ‹adj› armas, kallis. *„Mu magus, mu magus Julia,” algas ta [= kiri], „mu öö ja päeva kustumatu janu!” F. Tuglas. *Lapsed olid nagu lapsed kunagi – magusad väikesed võrukaelad, täis ilmsüüta kelmust ja vallatust .. E. Bornhöhe.
7. ‹adj› (aja kohta:) millekski eriti soodus, eriti sobiv. Õhtutunnid on poeedile magusaks tööajaks. Te laisklete kõige magusamal tööajal! *Mees valvas magusa momendi, kus naine parajasti keetis ja küpsetas, ronis katusele ning istus korstna otsa. A. Beekman.

maha ‹adv›

1. maapinnale v. mingile muule aluspinnale (v. selle lähedale). Isa pani lapse sülest maha. Hüppas, kukkus kiigelaualt, põhukuhja otsast maha. Roni koorma otsast, autokastist, hobuse seljast maha! Tuleb, kobib sadulast, vankrilt, jalgrattalt maha. Õled laotati põrandale maha. Paneme uue vaiba maha. Pane puusületäis pliidi ette maha! Laadisime koorma, tõstsime kastid maha. Viskas kivi käest maha. Pillas tassi, kohvikannu, noa maha. Võti libises käest, sõrmede vahelt maha. Õun potsatas puu otsast maha. Ära pillu pabereid, prahti maha! Ettevaatlikult, et sa midagi laua pealt maha ei aja! Kallab, valab vee maha. Natuke kohvi loksus üle tassiääre maha. Leivaraasukesi pudenes maha. Astusime bussist, vagunist maha. Selles peatuses, jaamas ei läinud keegi maha. Vikatid toodi lakast maha. Talv jõudis kätte, lumi tuli maha. Kaste, udu langes maha. Ehitusgeodeedid märgivad rajatavad hooned maha. Saia ei saja taevast maha. || allapoole, madalamale, alla. Marjade kättesaamiseks painutasime pihlaka, oksa maha. Poiss laskis püksid maha. Õmblus triigitakse, pressitakse maha. Ära noruta, ära löö, lase pead maha! Ants ohkas ja vaatas maha. Lööb häbelikult silmad, pilgu maha. *.. ta väljasirutatud käsi langeb lõdvalt maha. E. Vilde. *.. ostis endale punase ning läikiva auto, millel katus maha käis. A. Beekman. || püstiasendist pikali, siruli vms. asendisse. Istusime, kükitasime põrandale, kraavipervele, kuuseheki äärde maha. Tuleb maha istuda 'istet võtta' ja tööle hakata. Paiskas, rabas, tõukas, lõi teise pikali maha. Heitsin, viskusin murule kõhuli maha. Ta kukkus selili maha. Mees prantsatas, vajus täies pikkuses maha. Kogupauk niitis esimesed ründajad maha. Mis sa tormad, jooksed teise jalust maha! Ta joob end lausa käpuli maha. Vedasin õhtul oma kere koiku peale maha. Jooksis, kuni varises jõuetult maha. Viruta talle nii, et maha jääb! Pani jõukatsumisel oma vastase maha. Haigus võtab, murrab tugevadki mehed maha. Kaamelid heitsid maha. Hunt langes lasust surnult maha. Torm murdis mitu puud maha. Auto ajas väravaposti maha. Rohi on maha tallatud. | piltl. *Elu surus maha, kippus tülbistama, ära väsitama. R. Sirge.
2. mullasse, maa sisse (näit. kasvama, peitu). Kartuleid maha panema. Tulbisibulad pannakse maha sügisel. Kapsataimed istutati maha. Kui palju otra, lina maha teete 'külvate'? Rukis sai õigel ajal maha. Koer matab kondi maha. Laip, surnud maeti maha. Majaperemees matnud oma kulla ja väärtasjad sõja ajal aeda maha. *Matusepäeva hommikul pani ta enese riidesse ja sõitis Jussi maha viima. A. H. Tammsaare. | piltl. Mine linna, mis mõtet on sul end sellesse maakolkasse maha matta! *Hea on vahel, kui on raske, / mure maha matta. L. Seppel.
3. küljest, otsast v. pealt ära. Jalg tulevat amputeerida, pealtpoolt põlve maha võtta. Vargal raiuti käsi, tapjal pea maha. Nülgis, võttis rebasel naha maha. Nahk tuli kestendades turjalt maha. Ajab habeme, vuntsid maha. Pea aeti paljaks, juuksed aeti masinaga maha. Hakkas tapetud seal karva maha võtma. Põder, sokk ajab aasta lõpupoole sarved maha. Puu laseb sügisel lehed, okkad maha. Saagisin palgil, latil tüki otsast maha. Viljapuudel tuleb kuivanud oksad maha lõigata. Väejooksikul kisti pagunid maha. Trellid võeti akende eest maha. Traktoril tuli roomik maha. Kruvis aparaadil paar detaili maha. Siit tuleks paari millimeetri jagu maha viilida. Seintelt, laualt on värv kohati maha koorunud, maha tulnud. Hõõru, nühi rooste maha. Pühkis jalanõudelt suurema pori maha. Hakkasin riietelt tolmu maha rapsima. Pesin duši all päevase higi maha. Kustuta tahvlilt need kritseldused maha! Sukasilm jooksis maha 'hargnes'. | piltl. Kes suudab seda häbiplekki enam maha pesta! Oma kõnega rebis ta vastaskandidaatidelt maskid maha. See komme harjuta endast maha! *Meid kujundab kollektiiv, lihvib liigse maha, annab puuduva juurde. J. Smuul. || (riiete v. jalanõude äravõtmise kohta:) ült, seljast, peast, jalast. Võta mantel, pintsak, kampsun, särk (seljast) maha. Ajab püksid jalast maha. Võtsin üleriided, kasuka maha. Koorib endal paksud vammused maha. Müts maha söögilauas! Kisub, sikutab, tirib saapad, säärikud maha.
4. kõnek hulgalt, määralt vähemaks. Peremees võttis palka maha, mitu krooni palgast maha. Tingib, kaupleb hinda maha. Hinnast ei jäetud kopikatki maha. Honorarist arvati maksud maha. Peaksid vähem sööma, et kaalu, kaalust maha võtta. Ma olen haiguse ajal mitu kilo maha võtnud. Hoogu, kiirust, tempot maha võtma. Ära kihuta, võta gaasi maha! Kui õnnestuks endalt kümmekond aastat maha raputada! *Kaheksast kolm maha arvata, üheksa juurde panna ... Palju see on? M. Traat. || (seoses tunnete talitsemisega, nende vaigistamisega). Hirmu, pahameelt, ärevust, erutust, viha, vastikustunnet maha suruma. Püüdis valutunnet, iiveldust, haigutust maha suruda. Surusin endas maha soovi, kiusatuse pikali heita. Lugu tegi talle nalja, ent ta surus muige maha. Mees oli algul äge, kuid rahunes pikkamööda maha. Kähvanud oma pahameele välja, jahtus osakonnajuhataja maha. Püüdsin vihamehi, sõnelejaid maha rahustada. Mehe viha jahtus peagi maha. || mitteväärtuslikuks, kehvaks, kõlbmatuks. Ma laitsin tal selle kavatsuse, plaani, mõtte maha. Arvustus tegi, laitis teose, lavastuse täiesti, maani maha. Ta ei kiitnud ennast ega teinud ka teisi maha. Ettepanek, kandidaat hääletati maha. *Teiste tööd materdab maha, ise ei oska midagi teha. E. Tennov. *Veel sajand-kaks tagasi elasid tõelised mehed – miks ometi on nad meie ajal nii maha käinud? V. Lattik.
5. kellestki v. millestki (sellega mitte kaasa jõudes) tahapoole. a. (ruumiliselt). Ta tuleb koos minuga ega jää sammugi maha. Ta oli juba minust tüki maad maha jäänud. Astu kiiremini, ära jää maha! Voor oli polgust maha jäänud. b. (tegevuses, arengus, võimetes, tasemes vms.). Kippusime põllutöödega, põllutöödes naabritest maha jääma. Poiss jääb õppimises, aritmeetikas teistest maha. Inglise keele oskuses jättis ta klassikaaslased kaugele maha. Meie võistleja jääb turniiri liidrist maha poole punktiga. Sa oled ajast, elust maha jäänud. Ants ei jää sõbrast julguses ja ettevõtlikkuses sugugi maha. Mõned taimed jäid teistest kasvus maha. Hotell ei jää millegi poolest maha suuremate keskuste omadest. *Vallak kui sotsioloog või filosoof jääb tunduvalt maha Vallakust kui psühholoogist. H. Puhvel.
6. osutab rõhutavalt millegi sooritamisele, läbitegemisele, teostamisele; lõpuni, täielikult, ära. Käisime, kõmpisime, vantsisime, marssisime paarkümmend kilomeetrit maha. Autoga sõideti maha üle kahesaja kilomeetri. Kas sa jõuad nii pikka maad maha käia? Magasin tervelt pool päeva maha. Logelesin pühapäeva niisama maha. Peeti maha künnivõistlused, kõnekoosolek. Piim tuleb korralikult maha jahutada. Pidasime maha väikese peo. Keerutasin minagi peol paar tantsu maha. Giid vuristas oma seletuse kiiresti maha. Rääkisime, ajasime temaga pikad jutud maha. Pidasime maha tulise vaidluse. Kell oli maha käinud. || (hrl. hävimisega v. hävitamisega ühenduses). Maja, saun põles maani maha. Aegade jooksul on osa müüri maha varisenud. Vaenlane põletas linna, mitu küla maha. Kuur, ahi lõhuti, kisti maha. Tõmbas, kriipsutas sõna, terve lõigu maha. || (mõnikord osutab kasvavate puude v. taimede langetamisele raiumisega v. lõikamisega). Raius, võttis, saagis mõned puud maha. Mets võeti, raiuti, saeti maha. Võsa, põõsastik tuleb maha raiuda. Niitsin eile osa kaera, heina maha. *Laupäeval oli Maret ristikupõllu masinaga maha niitnud .. R. Sirge. || ‹ka ühendverbi osana› (tapmisega, surmamisega v. suremisega ühenduses). Vaenlane tappis, nottis küla elanikud viimseni maha. Hundid murdsid põdra maha. Ta on nii armetu, et võib tänapäev maha surra. Mitu vangi, kurjategija lasti maha. Laskis, kõmmutas paar ründajat maha. Ähvardas varga nagu marukoera maha lüüa. Röövlid koksasid mehe maha. || ‹ühendverbi osana› ka piltl esineb müümist, ka raiskamist, kulutamist märkivates ühendverbides. Müüs maja, loomad, auto, kõik viimseni maha. Laohoidja äritses, sahkerdas osa kaupa maha. Ta parseldas, äris hobuse laadal maha. Mees jõi, laristas, prassis raha, kogu teenistuse, varanduse maha. Parun mänginud oma mõisa kaartidega maha. Ta on reetur, vaata et müüb veel meid kõiki maha. *Niiviisi mängid maha sellegi usaldusenatukese, mida sinu vastu veel on tuntud! V. Lattik. || osutab aja, mingi olulise momendi v. sündmuse märkamatult, tegutsematult mööduda laskmisele. Passi peale, et sa õiget momenti maha ei maga! Lähme, sellist võimalust, juhust ei tohi maha magada! Väärtuslik aeg jookseb kasutult maha. *Armas jumal, kui elu on antud, kuidas ma ta maha magan! H. Raudsepp.
7. ‹ühendverbi osana› osutab vabatahtlikule v. sunnitud loobumisele millestki v. kellestki. a. (ühenduses ameti v. töökohaga). Kustas pani õpetajaameti, treenerikohustused maha. Ta otsustas vanuse, haiguse tõttu oma ameti maha panna. Kui sa ülemustega vastuollu lähed, võetakse sind (kohalt) maha! Mehed maksti laevalt maha 'vallandati ja neile anti lõpparve'. b. hrl. ühenduses verbiga jätma osutab kellegi v. millegi hülgamisele. Mees jättis oma perekonna, naise ja lapsed maha. Ta olevat leidnud uue kallima ja jätnud vana pruudi maha. Kõik sõbrad on Villemi maha jätnud. Jättis maha oma kodukoha ja läks võõrsile. Üksus jättis oma positsioonid maha. Linn jäeti taganemisel maha. Hoone, veski on ammu maha jäetud ja pooleldi lagunenud. Jätsin suitsetamise, kaardimängu maha. Niisugused mõtted jäta küll maha! Uni jättis mu täna varakult maha. Õnn on mind maha jätnud.
8. osutab kellegi (v. millegi) tegutsemast, toimimast lakkama sundimisele (vahel ka ilma konkreetse tegusõnata). Kõneleja karjuti maha. Maha türannid, okupandid! Maha sõda! Ülestõus, mäss, vandenõu, vastuhakk suruti julmalt maha. Tsaarivalitsusel õnnestus 1905. a. revolutsioon maha suruda. Kõik rahva protestiavaldused suruti maha. Suurtükitulega suruti vaenlase tulepesad maha. „Jama,” suruti seegi oletus maha.
9. ‹hrl. koos verbidega jääma, jätma› kellegi (v. millegi) lahkumisel endisesse paika püsima, sinna alles. Vanemad surid noorelt, neil jäid maha väikesed lapsed. Jättis surres maha korras talu, suure varanduse. Tal jäi perekond kodumaale maha. Lehvitasin veel sõpradele, kes perroonile maha jäid. Miia läks emaga kaasa, ei tahtnud vanaema juurde maha jääda. Põgenemisel jäeti osa asju teele maha. Ma unustasin oma käekella maha. Jäin eile rongist, bussist maha. Teekäänaku taha kaduv buss jättis maha tolmupilve. Lumme jäid jäljed maha.
10. osutab, et midagi tehakse millegi järgi, midagi jäljendades. Poiss kirjutas matemaatikaülesanded pinginaabrilt maha. Kirjutasin valemi tahvlilt maha. Joonistage see pilt raamatust maha! Kust sa selle loo maha vehkisid, viksisid, treisid? Kas ta rääkis peast või luges paberilt maha?
11. arvelt (3. täh.), arvestusest ära, nimistust v. koosseisust välja. Amortiseerunud masinad, lõpnud loomad kanti aktiga maha. Riknenud kaup, puuvili tuli maha kanda. Ma ei tule, tõmmake mind nimekirjast maha! Küsimus tuleb päevakorrast maha võtta. *.. mõis peab mind uppunuks, arvab hingekirjast maha, mina ise kaon aga metsa! A. Hint.
12. ‹hrl. koos verbidega salgama, vaikima› olematuks, mitteesinevaks v. -esinenuks. Juhtunut polnud võimalik maha salata. Ta räägib puhast tõtt, ei salga midagi maha. Parem, kui me selle fakti, loo maha vaikime. Partii lõpul mängisin oma paremuse maha.
13. ‹koos verbiga saama› toime, valmis, midagi sooritanuks. Naine sai lapsega maha 'sünnitas lapse', sai enneaegu maha 'sünnitas enneaegu'. Kirjanik sai maha uue romaaniga, filmistsenaariumiga. Kuidagi saime selle eksamiga maha. Mis tembuga, rumalusega sa nüüd oled maha saanud!
14. kindlaks, otsustatuks, kokkulepituks. Tingimused olid vastuvõetavad ja mehed tegid kaubad maha. Mul oli Antsuga maha tehtud, et lähen tema asemel karja. *.. aga mina tegin endamisi maha, et olgu jonniga, kuidas on, Hansu-Tooma lugemistele ma küll enam ei lähe. J. Rannap.
15. ‹hrl. koos verbiga kuulutama› avalikult teatavaks (eriti abiellu astumise eelteatena). Maali ja Tõnis kuulutati pühapäeval esimest korda (kantslist) maha. *Mäletan veel selgesti, kui alles hiljem kirikust maha öeldi: nüüd olla luba ka ilma mõisakirjata lugema ja laulatusele tulla. A. Kitzberg.
16. ‹hrl. koos verbiga viskama› osutab millelegi, mida on kulutatud asjata, tulemusteta. Ravimitest polnud abi, ainult hulk raha maha visatud. Kui nüüd ka ei õnnestu, siis on meie vaev maha visatud.

millal ‹adv›
küsiv-siduv sõna: mis ajal, kunas
1. a. otseses küsimuses. Millal rong saabub? Millal tehti Tartu rahu? Ükskord kindlasti, aga millal? *Millal ühte me tuleme, / kunas, sõbrad, kokku saame? A. Annist (tlk). b. retoorilistes küsimustes ja hüüatustes. Millal vanaemal oli aega õppida! Millal see aeg ükskord tuleb! Millal nendest puudest ükskord asja saab!
2. alustab sihitis-, aja-, täiend- vm. kõrvallauset. Küsi järele, millal avaldus anda. Ootan väga, millal sind jälle näen. Poiss teadis, millal vait olla. Seda, millal vihm järele jääb, ei oska keegi öelda. Päev, millal Kaupo sündis, oli tuisune. Oli momente, millal minagi lõin kartma. Nüüd, millal Mart oli kahekümnene, tundis ta end täismehena. Mari ei saa aru, millal vend nalja teeb. Rääkisime sellest, millal puhkusele minna. Selle üle, millal on õige külviaeg, võib vaielda. *Ja mõnikord on väga raske vahet teha, millal uus on kassikuld, millal ehtne. H. Siimisker.
3. osutab ebamäärast, juhuslikku aega. Jumal teab millal see aeg ükskord tuleb! Millal iganes kokku saime, oli temal ikka midagi huvitavat rääkida. *Lihakarnist sai küll millal tahes värsket liha, aga selle killuviisi toomine lõhnas Mae meelest vaesuse järele. M. Pihla.

minema ‹minna, lähen, läksin, läks, mingu, mingem (e. lähme e. läki), minev, läinud, minnakse, mindud 39›

1. (eesmärgile osutamata:) (eemaldudes) edasi liikuma. a. (kulgeva inimese v. looma kohta). Seal metsaserval liigub keegi, ei saa aru, kas läheb või tuleb. Läheb kõndides, aeglaselt jalutades, komberdades, kepile toetudes, joostes, hüpeldes, puusi hööritades. Läheb kas või neljakäpukil, roomates. Longib, vehib, tipib, sibab minna. Mari läks ees, teised tema kannul. Mindi mööda metsasihti. Läksime tükikese maad. Kas läheme jala või hobusega, jalgrattaga, bussiga? See on pikk maa, annab minna. Lähme rutem, kiiremini! Jänes läheb pikkade hüpetega, hölpsat-hölpsat. Mees magab vankris, hobune läheb omapead. Läheb sammu, sörki, galoppi. Jälgedest on näha, et siit on läinud suur koer. b. (sõiduki vm. liikuva objekti kohta). Süst läheb lainetel kui nool. Sputnik läheb üle tähistaeva. Jõel läheb jää suure raginaga. Pilved tulevad ja lähevad. *Läks suitsev rong kesk udust ööd. M. Heiberg. *Mööda lõpmata teed / lähevad reed .. V. Ridala.
2. eesmärgipäraselt (eemale) liikuma, kuhugi v. midagi tegema suunduma. Poodi, kaubamajja, kinno, külla minema. Lähme, käime seal ära! Läki teele! Kuhu ta pidi minema, kuhu ta lubas minna? Läheb jõele, jõe äärde. Lähme siit veidi kaugemale! Kas sa pulma, koosolekule lähed? Peaks minema naabrimehe jutule. Lähme korraks aeda, sauna juurde. Poiss läinud kapi kallale. Hommikul läheb kari metsa, õhtul tuleb koju. Lähen nädalaks maale. Ehale, naistesse, tädiranda, kosja minema. Tööle, õppima, kooli minema. Homme mindavat puid istutama. Pere läks luhta heinale. Marjule, seenele, jahile, kalale minema. Kalurid läksid võrke sisse laskma. Kas lähete jalutama? Lähen toon piima. Läks põõsa taha asjale. Ära nii sügavale vette mine! Tule, lähme tantsima. Lähme juubilari õnnitlema. Läks kööki nõusid pesema. Kes siis nii vara magama läheb? Kuhu sa vastu ööd ikka lähed! Ma pean õhtul valvesse minema. Hädalistele tuleb appi minna. Läks istus kõige viimasesse lauda. Kaugele reis läheb? Sõtta, lahingusse, rünnakule, luurele minema. Sõjaväkke, aega teenima, kroonusse, sõduriks minema. Läheb sepale selliks, õpipoisiks. Läks linna autojuhiks. Lähen suvel karja, karjaseks. Rebane läinud kanavargile. Kass läheb hiirejahti. Loomad läksid paha peale. | kõnek (halvustavalt tõrjudes). Mine metsa, põrgusse, potilaadale, kassisaba alla! Ah, mine persse! || (suunatud v. juhuslike liigutuste v. liikumise kohta). Käsi läheb käisesse, tasku. Sõrm läks päästikule. Pall läks korvi, väravasse. Nael läks hõlpsasti seina. Niit ei läinud nõela taha. Paks püree läheb halvasti läbi sõela. Pilv läheb päikese ette. Päike läheb pilve taha. Hoop läks vastu õlga, põlve. Vaikse ilmaga läheb suits otse üles. Tolm läheb suhu, ninna. Mul läks midagi kurku. Laudlinale on küünlarasva läinud. Pind läks jalga, küüne alla. | piltl. Ta läks nii kaugele, et süüdistas mind plagieerimises. Ärge minge kergema vastupanu teed. Naljadega ei tohi liiga kaugele, liiale minna. Need sõnad läksid talle südamesse, hinge. See päev, sündmus läheb ajalukku. Majapidamine, kord läheb allamäge. Jutt läks oma rada. See lugu läheb homsesse lehte. Oletus läks märki, täppi, täkkesse. *Siis läks naerune vaade jälle üle hommikuse vee maamärke jälgima. O. Kool.
3. lahkuma, kuhugi mujale siirduma, (mõnikord ainult öeldisverbi tugevdavalt:) ära. Külalised asutavad juba minema. Kured on läinud, luiged on veel minemata. Kontoris tuleb koondamine, ei tea veel, kes jäävad ja kes lähevad. Raske on kodumaalt võõrsile minna. Lõi ukse kinni ja läks oma teed. Pärast lühikest nõupidamist mindi laiali. Millal buss, rong, laev läheb? Jooksis, lippas, kihutas, tormas, pühkis, lendas, pani (tulistjalu, padavai) minema. Katsu, et sa siit kiiremini minema saad. Hüppesse, pakku, redusse minema. Koer hiilis minema, saba jalge vahel. Vanker sõitis, veeres minema. Viige ta minema. Saadeti, aeti, kihutati, peksti, kupatati minema. Ta löödi töölt minema. Hirmutas linnud marjapõõsaste kallalt minema. Ehmatad, peletad une minema. Viska need vanad kotad minema! || (ajades v. ähvardades). Tee, et minema saad! Käi, kasi, kao minema! Välja mu majast, minema! Kukemait, kas saad minema! || piltl surema. Ta on väga haige, päris minemas. Igaühel tuleb kord (mulda, mulla alla) minna, keegi ei ela igavesti. Temal oli juba aeg manalasse minna. Siit ilmast minema. Teise ilma minema. *Aga nägu oli tal [= surnul] ilus, väga vaikselt vist läks. R. Kaugver. || (tegevust, elukorda, omandust v. alluvust vahetades) millelegi v. kellelegi muule siirduma. Jutt läks teistele teemadele, muudele asjadele. Läks sörgilt kõnnile. Ta olevat taimtoidule läinud. Läks mehele 'abiellus'. Ei see tüdruk Jürile (naiseks) lähe. Noored kurameerisid paar kuud ja läksid siis paari. Läksin erru, pensionile, kergemale tööle. Meie teeme töö, aga raha läheb tema taskusse. Hiljem läks maja pärijatele, pärijate kätte. Küla läks ühe valla alt teise alla. *Võru on läinud, Narva on läinud, kui kaua me siin sedaviisi juperdame! H. Susi.
4. kaduma, (ära) kuluma. a. kaotsi minema; otsa saama, olematuks muutuma. Kohver on läinud, keegi on ta vist ära varastanud. Ei leia rahakotti kusagilt, läinud mis läinud. Mis läinud, see läinud, tagasi seda enam ei saa. Kui on trumm läinud, siis mingu ka pulgad! Maja, auto läks võlgade katteks. Kui avarii teed, on su juhiload läinud 'võetakse ära'. Kevad käes, varsti on lumi läinud. b. (millegi peale) kuluma. Kui palju sul kuus korteri peale läheb? Suur osa palgast läheb toidu peale. Mida rohkem raha saad, seda rohkem läheb. Mingu või viimane kopikas, aga auto peab saama! Üle saja krooni on läinud, kuhu see mul küll läks? Sügisel ja talvel läks palju petrooleumi. Kleidile, kleidiks läheb oma 4 meetrit riiet. Ütle, kui palju see sul maksma läks! Pani 'kulutas' restoranis ühe õhtuga pool palka minema. Pole viga, see raha läks asja ette. *.. näete, kui palju mehi laua ääres, üks tegu leiba teise järel läheb nagu kerisele. A. H. Tammsaare. c. (aja kohta:) mööduma, kuluma. Kui kiiresti küll aeg läheb! Aega läks, aga asja sai! Läks tükike, hulk aega. Tervet päeva selle töö peale küll ei lähe. Ja nii läks päev päeva järel. Paar tundi läks tarbetu tegevuse nahka. Palju aega läks kaotsi. Meenutati läinud aegu. See oli läinud pühapäeval, nädalal, aastal, suvel, sajandil. *Ja laevade peal / tema paremad aastad on läinud. J. Smuul. d. piltl. Kas sa mäletad veel või on sul see juba meelest läinud? See on ammu moest läinud. Kõik lootused on läinud. Õnn ja armastus – kõik on läinud! *.. ja sest saadik on tema sõprus Mariga läinud. A. H. Tammsaare.
5. oma seisundit, olekut v. asendit muutma; senisest erinevaks muutuma. a. (elusolendiga toimuvate füüsiliste, füsioloogiliste, psüühiliste jm. muutuste kohta). Ta on priskeks, paksuks läinud. Mehel on pealagi paljaks läinud. Ihu läheb kananahale. Kulm, otsmik läheb kortsu. Juuksed lähevad halliks. Läheb näost punaseks, valgeks, kahvatuks. Jalg läheb paiste(sse), siniseks. Silme ees läheb mustaks. Käed läksid kärna, paiste. Kõht läheb tühjaks. Vanainimese sõrmed lähevad konksu ja kõveraks. Tuju läheb halvaks, heaks. Meel läheb haledaks, härdaks, nukraks. Mängijad läksid järjest enam hoogu. Silmad lähevad märjaks seda meenutades. Ära sellepärast pabinasse, ärevusse, ähmi (täis) mine. Ei maksa ägedaks, marru, hasarti, põlema minna. Tüdrukud läksid kihevile. Suu läheb ammuli. Silmad lähevad imestusest suureks, pärani. Nägu läheb pilve, mossi, naerule. Kas ta on hulluks, lolliks, jaburaks, segaseks läinud? Tal läks mõistus segi. Laps on ulakaks, ülekäte läinud. Mees läks vihaseks. Loll läheb kergesti lõksu, mõrda 'saab petta'. See mees läheb joomisega põhja. Poiss on logardiks, pätiks läinud. Vanad kurdavad alati, et noored on raisku, hukka läinud. Lehmal läheb karv siledaks, läikima. Toakoer kippus liiga rammusaks, rasva minema. Kõrvad lähevad kikki, lonti, lingu. Saba läheb püsti, rõngasse, sorgu. Karv läheb turri, hambad lähevad irevile, paljaks. Pull läks kurjaks, tigedaks. Hobune on kaerte peal jõudu 'tugevaks, jõuliseks' läinud. *Näe kassipoeg läheb ka niruks, kui teda solgutad. A. H. Tammsaare. b. (elutute objektide, esemete, nähtuste vms. muutuste kohta). Järv läheb järsku sügavaks. Puud lähevad lehte, mets läheb roheliseks, sirelid lähevad õide. Ilm läheb külmaks, külmale, sulale, soojaks, soojale, vihmale, sajule. Läheb vist tormile, tuisule. Tuul on suureks läinud. Väljas läheb juba valgeks, pimedaks. Taevas läheb selgeks, pilve. Puud lähevad härma. Seened on vanaks läinud. Nuga on roostesse läinud. Katki, pooleks, tükkideks, kildudeks, lömmi, mõlki minema. Kott läks lõhki. Nöör läks umbsõlme. Uks läks sneprisse, lukku, riivi. Lukk läks rikki. Kevadel lähevad teed põhjatuks, poriseks. Seelik läks istudes kortsu. Toit läks soojaga halvaks. Lärm, kära läks suureks. Käru läks kummuli, uppi, uperkuuti. Talu läks pankrotti. Õhk läheb lämbeks, paksuks, raskeks. Nende kooselu läks võimatuks. Asi läheb halvaks, tõsiseks. Nüüd läks meil kiireks. Elu läheb räbalaks, viletsaks, viltu. Kõik kipub untsu, nässu, nurja minema. Nüüd sa läksid oma jutuga küll metsa. Unistused lähevad harva täide. Igavaks siin küll ei lähe. See ennustus võib tõeks minna. Seekord läks veel õnneks 'õnnestus, läks korda'. Ega sellepärast veel ilm hukka lähe! Kogu ettevõtmine läks tühja. c. välimuselt v. loomult kellegi sarnaseks kujunema. Vanem poeg on isasse läinud, noorem jälle emasse. Tal pole sarnasust ei isa ega emaga, oleks nagu pulmalistesse läinud. Kellesse ta niisugune küll on läinud! *Ta näis minevat noorusepäevade Jakobisse. Ilmalik trall oli tema kõrvadele magusam inglite laulust .. O. Tooming. *.. erineb oma isast, .. arvatavasti on ta läinud mõnesse kaugemasse esivanemasse .. M. Traat.
6. protsessi v. tegevust alustama; hakkama, algama, puhkema. Mootor ei tahtnud käima minna. Uus elektrijaam läheb käiku. Lind läks lendu. Maja läks välgust põlema. Ahi läks hõlpsasti küdema, kütte. Kohvivesi läks keema. Haav läks mädanema. Mahl on käärima, pealt hallitama läinud. Selline kuuldus, kumu on liikuma, liikvele läinud. Istutasin kadaka, aga see ei läinud kasvama. Koerad läksid purelema. Eks katsu minna rahva vastu! Läheb nüüd sulane peremehega maid jagama! Läksid omavahel vaidlema, nägelema, tülli, riidu, raksu, käsitsi kokku, kaklema, kiskuma. Läks vaidluseks, ütlemiseks, nägelemiseks, tüliks. Nüüd läheb löömaks, mölluks, madinaks, raginaks. Hommikul läheb sõiduks. Traktoristidel kippus palgapäeviti viinavõtmiseks minema. *Kas siis mõni kaupmees teil kahjuga kauplema läheb, hurjuh! O. Luts. | läks! las läheb, las minna. Tähele panna! Valmis olla! Läks! *.. (valab Filosoofile veiniklaasi konjakit täis): Läks! E. Rannet.
7. sujuma, edenema, arenema. Kuidas elu, töö läheb? – Läheb ka, mis seal ikka. Kuidas sul koolis, eksamil läks? – Läks üle ootuste hästi. Seekord läks halvasti, kehvasti. Sul võib haprasti minna. Alati ei lähe nii, nagu soovime. Eks näe, kuidas tal kauplemisega läheb. – Mis seal minna! Sain asjad korda, kõik läks libedasti. Ei tea, mis saab või kuidas läheb. Ära muretse, las minna nagu läheb. Harjuta rohkem, küll hakkab minema. Töö ei lähe ega lähe, tee mis tahad. Sul, sinu käes läheb puude ladumine nagu päris metsamehel. Sai jalad alla, elu hakkas minema. Kõik asjad läksid korralikult. Jutt hakkas kuidagimoodi minema. Kuidas lükkad, nõnda läheb. *On mehi, kellel ei õnnestu hobustega, leidub teisi, kellel ei lähe linadega. R. Sirge. || kujunema, juhtuma. Läks nii, et ma ei saanudki tulla. Kahju, et nõnda läks. Ega see teisiti võinudki minna. See asi läks küll viltu.
8. sobima, kõlbama, sünnis olema. See kübar läheb sulle hästi. – Peab minema, kui teist ei ole. Minusugusele see korter ehk kuidagi läheks. Punased värvitoonid lähevad talle. Igale mehele habe ei lähe. See pole viisakas, see lihtsalt ei lähe. See nõu ei lähe. *Kuidas see ikka läheb, et kooliõpetaja lõhub puid. E. Männik.
9. mahtuma; mõõtmetelt sobima. Topi kott nii täis kui vähegi läheb! Siia ei lähe enam midagi. Kõht on nii täis, et enam ei lähe suutäitki. Saunapatta läheb 15 pange vett. Kilosse läheb marju poolteist liitrit. Need kingad ei lähe mulle jalga. Sinu mantel mulle selga ei lähe. Püksid lähevad lahedasti jalga. Proovisin sõrmust sõrme, aga ei läinud.Raamatud on riiulil nii tihedalt, et käsi ei lähe vahele.
10. tarvis, vaja olema, ära kuluma. Jämedamad puud läksid ehitusmaterjaliks. Seda läheb sul endal tarvis. *Ustel valvavad virgad, enamasti nahkpõlledes poesellid ja küsivad igalt mööduvalt maainimeselt: „Noh, peremees, noh, peremees, mis läheb?” O. Luts. *".. Või läheb ehk enne magamist üks topka?” – „Ei lähe ühtigi,” vastas onu. E. Männik.
11. ostetav, nõutav, menukas olema. Vanamoelised rõivad ei lähe, kes neid ostab. Kirjastaja kartis, et selline raamat ei lähe. Sõnaraamatud lähevad nagu soojad saiad. *Lugu on nõnda, et meie leht enam viimasel ajal ei lähe. M. Metsanurk.
12. teat. suunas paiknema v. kulgema; selliselt liikumist v. läbipääsu võimaldama. Esikust läheb üks uks kööki, teine tuppa. Kuhu see tee läheb? See tee läheb Paide peale, Türi poole. Raudtee läheb läbi metsa. Jõgi teeb siin käänaku ja läheb kirdesse. Koobas, kust pidi minema tee põrgusse. Näitas kaardilt, kus(t) rindejoon läheb. *Kahelt poolt ta [= pulli] kaelast läksid jämedad ketid käevarrepaksuste raudpostideni .. F. Tuglas.
13. etenduma. „Kuningal on külm” läheb „Vanemuises” suure menuga. Kõik etendused läksid täissaalile. O. Lutsu „Kevade” läks üle 200 korra. Kinos läks suure menuga üks Tarzani-film.

minev ‹-a 2›

1. (< partits minema). Tartusse minevad ja Tartust tulevad bussid. Ekspordiks minev või.
2. ‹adj› (aja kohta). a. käesolevale, praegusele vahetult eelnenud, viimane. Kas see oli mineval või ülemineval nädalal? Mineval suvel oli laulupidu. See oli mineva sajandi 60-ndail aastail. Tal on osa mineva aasta puhkust veel saamata. Mees on minevast kolmapäevast saadik kadunud. *Jass juba mineva [= mineva aasta] jõuluks lubas, aga ei pea mees sõna. A. Mägi. b. hrv üldse ajaliselt möödunud. *Indrek istus veel tükk aega endises poosis, uneldes minevaist ja olevaist päevist. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: üleminev.
3. ‹adj› müübiv, nõutav. Talvesaapad on praegu minev kaup. Kaubelda tasub sellega, mis on minev. Minevamad raamatud lausa haaratakse müügilettidelt ära. See ajakiri pole eriti minev olnud.
▷ Liitsõnad: mitteminev.

mineviku|kirjandus
varasem, eelnenud aja kirjandus

mineviku|kunst
varasem, eelnenud aja kunst

mitu ‹mitme, mitut 17› ‹pron›
umbmäärane arvsõnaline asesõna; käitub atribuudina ning hrl. ka aluse ja öeldise ühildumises nagu arvsõna, nõuab arvsõna rektsiooni
1. väljendab umbmäärast arvu, mis on vähemalt, hrl. aga rohkem kui kaks, kuid hõlmab siiski kergesti loendatavat hulka hrl. samasuguseid olendeid, esemeid, nähtusi; võib väljendada (eriti mitmuslikuna) suuremat umbmäärast hulka (kasut. sõna palju tagasihoidlikuma sünonüümina) vrd mõni. a. ‹substantiiviga›. Neid oli mitu meest. Mitu kilogrammi, tonni kaupa. Mitu kuud, aastat, inimpõlve tagasi. Alevis on mitu kauplust. Vallutati mitu asulat. Kogunesid mitme ala eriteadlased. Mitut liiki kalad. Mitmes suuruses karbid. Seda võib teha mitut moodi, viisi, mitmel (eri) kombel, moel, viisil. Juhtunust tegi ta juttu päris mitmel korral, puhul. Mitmel pool Eestis. Mitu ja mitu korda suurem, kallim, huvitavam. See materjal sobib väga mitmeks otstarbeks. Ootasime teda mitu head tundi. Ma olen kuulnud seesuguseid lugusid üsna mitu. Kui mitu korda olen sind hoiatanud! Mitme tähendusega sõna. Kirjandis ei ole mitte üks, vaid on mitu viga. Plaat purunes mitmeks tükiks. Jagasin õuna mitmeks võrdseks osaks. See on mitmes tükis huvitav lugu. Majandi kordaseadmiseks kulus õige, üsna mitmeid aastaid. Mitmed eesti kirjanikud on ka head tõlkijad. Tutvusin mitme silmapaistva sportlasega, mitmete silmapaistvate sportlastega. Kirjuta, et oled töölt puudunud nii ja nii mitu korda, hilinenud nii ja nii mitu korda. Heal lapsel mitu nime. Sügisööl on üheksa poega ja merel mitu nägu. | (ühendarvsõnades). Mitu tuhat. Mitu miljonit, miljardit. || (väljendab umbmäärast määra, hrl. aja kohta:) päris, üsna hulk. Tuba oli mitu aega kütmata. Töö soikus mitmeks ajaks. Mitme aja tagant, üle mitme aja saan jälle rahulikult magada. See ahastav hääl ei kadunud mu kõrvust veel mitmel ajal. Seda juhtus jälle üle mitme-mitme aja. b. ‹ilma substantiivita›. Mitmeks jagunema. Mitmeks, mitme peale jaotama. Neid polnud üks ega kaks, vaid mitu. Üle mitme saadi vajalik summa kokku. Köök on mitme peale. Saadetisest jätkus mitmele. Ma tean mitut, mitmeid, kes seda haigust on põdenud.
2. ‹substantiiviga v. ilma› väljendab küsimust arvu, hulga kohta. Mitu nädalat te ehitusel töötasite? Mitu last sul on? Mitu kotti, kilo kartuleid nad ostsid? Mitu kilomeetrit siit linna on? Mitu teid on? Mitu sa ostsid? Kui mitu korda ma pean sind hüüdma?
3. ‹substantiiviga v. ilma› esineb kõrvallause algul. Ma ei mäleta, mitu neid oli. Tuleta meelde, mitu sa ostsid? Õige põllumees teadis, mitu seemet annab rukis, mitu oder või kaer. Mind huvitas küsimus, mitu õpilast täna puudub.

niru ‹11›

1. ‹adj› kõnek (mitut laadi halbade omaduste kohta:) näru, vilets, kehv, halb jne.. a. (esemete, ainete jms. kohta:) näru, kulunud, liru, (peaaegu) kõlbmatu, logu. Nirust materjalist head toodet ei saa. Ülikond on vilets, kingad veel nirumad. Nii niru tool, et sellele ei julge istudagi. b. (nähtuste, olukordade, aja, koha jms. kohta). Ilmad olid juulis nirud. Meil on kivised nirud põllud, seal mustmullamaa. Elu on siiamaani küll päris niru olnud. Toit on siin veel nirum kui teistes sööklates. Kuidagi ajame läbi, kuigi ajad on nirud. Teised ju nii niru palga eest tööle ei tulnud. Niru lugu, et ei jõudnud heina enne suuri sadusid ära teha. c. (töö, tegevuse jms. kohta:) vastumeelne, tüütu. Kartulivõtmine vihma ja poriga on niru töö. Niru tunne on teise töö järele valvata. *.. veekandmine on tal [= isal] talvisel ajal ka niru. L. Tungal. d. (inimese v. looma kehalise seisundi kohta:) kõhn, kõhetu, jõuetu, kiitsakas, kidur; (taime kohta:) kidur, kiratsev. Näost hall, kehast niru. Oled kehva toidu peal nirumaks jäänud. Selline niru lehmakont annab ainult paar liitrit piima. Nirud põrsad, ei söö ega kasva. Rukis on niru, põud tegi liiga. *.. need [= lihunikud] on kõik rasvased. See aga kõhn ja niru nagu suvise silgu niisk .. I. Sikemäe. *Niruma söömisega poisid hakkasid juba lõpetama. R. Männis. e. (inimese iseloomu, käitumise, teistesse suhtumise jne. kohta:) halb, sant; närune. Niru mees viriseb ja iriseb iga asja juures. Nirumat ülemust on raske ette kujutada. *Niru vend, kes naist ähvardab .. A. Beekman. f. (inimese suutlikkuse, võimete jne. kohta:) vilets, nõrk. Oli hea riie, aga niru rätsep rikkus ülikonna ära. Keegi ei taha teistest nirum olla. Ta teeb üksi rohkem ära kui niru paarimehega koos.
2. ‹s› kõnek selliste omadustega inimene, loom v. ese; (kirumissõnana:) raisk, raip. Jaan on nuhk, sellisest nirust hoia eemale. See niru valetas minu peale. Kuramuse niru niisugune! Osta korralikud rõivad, ära too täikalt nirusid ja närusid. Saapad, nirud, lasevad vett läbi. Autost, nirust, on palju tülinat ja muret. *Mis mina sust nirust tapan, sured isegi, kui õige aeg .. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: kinga|niru, kleidi|niru, mantli|niru, rõiva|niru, saapaniru; kännu|niru, oksaniru; hobuse|niru, kassi|niru, koera|niru, lehma|niru, põrsaniru; plika|niru, poisikese|niru, tüdrukuniru.

nädal ‹-a 2› ‹s›
seitsme päeva pikkune ajavahemik. a. (aja arvestamise üksusena:) päevade tsükkel esmaspäevast pühapäevani v. pühapäevast laupäevani. Nädala algus, lõpp. Algav, lõppev nädal. Meil algab nädal esmaspäevaga ja lõpeb pühapäevaga. Möödunud, sel, tuleval nädalal. Kas sa see või tulev(a) nädal kinno lähed? Kui ma pühapäeval ei saa tulla, siis tulen kunagi nädala sees. Kiosk on avatud kuus päeva nädalas. Internaadilastele pandi nädala toidumoon kaasa. Sama menüü nädalast nädalasse. *Ajuti veedab ta kas või kõige kibedamal tööajal pooled nädalad kõrtsis .. A. H. Tammsaare. b. seitsme päeva pikkune ajavahemik mingist päevast alates. Täna, homme nädala pärast. Olen alles nädala puhkusel olnud. Olime nädalat kolm, umbes kolm nädalat maal. Pühadeni jääb tänasest veel kaks nädalat. Nädal enne, pärast sünnipäeva. Nädal aega, nädal otsa lamasin voodis. Kevad tuli järsku: nädala ajaga, nädalaga oli kõik roheline. Ta käib mul iga nädal või vähemalt üle nädala külas. Nädala-paari, nädala või paari (nädala) eest sain talt kirja. c. millelegi pühendatud seitsme päeva pikkune ajavahemik. Kevadel organiseeriti linna haljastamise nädal. Tööstuskauba odava müügi nädal. Vaikne, suur nädal kirikl ülestõusmispühade eelne nädal.
▷ Liitsõnad: jõulu|nädal, kannatus|nädal, külvi|nädal, paastu|nädal, palve|nädal, puhkuse|nädal, töönädal; elu|nädal, rasedus|nädal, õppenädal; kunsti|nädal, liiklus|nädal, muusika|nädal, raamatu|nädal, spordi|nädal, tervisenädal; mesinädalad.

nädalane ‹-se 5› ‹adj›

1. nädal (v. teat. arv nädalaid) vana. Nädalane imik. Nädalased kassipojad, põrsad. Kutsikas on kahe ja poole nädalane. *Kõik nädalases habemes, juuksed salkus ja kammimata .. R. Sirge.
2. nädala (v. teat. arvu nädalaid) kestev v. kestnud. Naasime nädalaselt ekskursioonilt. Korraldati nädalased täienduskursused. Suvepuhkusele lisaks kuluks ära nädalane talvepuhkus.
3. nädala (v. teat. arvu nädalate) jooksul tehtav v. tehtud, toimuv v. toimunud, saadav, kulutatav jne.; nädala aja peale ette nähtud, nädala. Nädalane toidumoon tuli kaasa võtta. Nädalane koormus, töö, palk, teenistus. Kaupluse nädalane läbimüük. *Kogu nädalane sündmustik ei tõstnud põrmugi Jaani meeleolu .. E. Särgava.
Omaette tähendusega liitsõnad: kahe|nädalane, kolme|nädalane, mitme|nädalane, mõne|nädalane, paari|nädalane, poolteise|nädalane, ühenädalane; iga|nädalane, läinud|nädalane, mineva|nädalane, möödunud|nädalane, selle|nädalane, tulevanädalane

nüüdsama ‹adv›

1. väga vähe aega tagasi, äsja. Just nüüdsama oli ta siin. Läks nüüdsama mõni minut tagasi. Nüüdsama rääkisime sinust. Ma alles nüüdsama kuulsin, et .. Isa oli nüüdsama töölt tulnud, võttis esikus jalgu lahti. *.. kus miski ei ole järgmisel hetkel see, mis ta oli praegu, alles nüüdsama ... R. Sirge.
2. väga vähese aja pärast, (otse)kohe; samal ajahetkel. Külalised on nüüdsama tulemas. Mine ruttu, pood pannakse nüüdsama kinni. Pungad on nüüdsama puhkemas. Tundsin, et nüüdsama minestan, kukun kokku. Asjad tuleb nüüdsama selgeks rääkida. *Seal ta on, see naisterahva meel ja mõistus: nüüdsama nuriseb, nüüdsama hõiskab! L. Hainsalu. *Tihti haarasid need [= meenutuspildid] teda nii, et tal tekkis tunne, nagu toimuks kõik alles nüüdsama. P. Kuusberg.

olümpia|tuli
Kreekast muistselt olümpiastaadionilt toodav kogu olümpiamängude aja vastaval olümpiastaadionil põlev tuli. Olümpiatuli süüdatakse, loidab, on kustunud.

ootama ‹oodata 48›

1. kuskil mõnda aega viibima v. kuhugi jääma, arvestades teatud aja möödumisel kellegi v. millegi saabumist v. millegi toimumist. Ootasin järgmist trammi. Rongi tuli kaks tundi oodata. Ootasime, kuni äike möödus. Aeglustas sammu, et teisi järele oodata. *Siis ta märkab, et Tõnis toetub eemal seljaga kiviaiale, on jäänud teda ootama. P. Krusten. *Joosep pidi tasahilju siia ronima ja ootama, kuni Liisi võimaluse leiab tulla. A. H. Tammsaare. || arvestama kunagi tulevikus kellegi v. millegi saabumist v. millegi toimumist. Ootan pojalt kirja. Lapsed ootasid kevadet. Und andis kaua oodata. Ätt ootas surma. Noorik ootab last, titte, beebit 'on rase'. *.. olen valmis ootama. Luba ainult, et millalgi, aasta, kahe või kolme pärast. A. H. Tammsaare. || ‹imperatiivis› (hoiatuse v. ähvardusena). Oodaku aga! *„Oota sa!” pomises mees hambaid purres. „Olen ma poisikeseks sulle mängida? Oota sa!” F. Tuglas.
2. millelegi lootma, midagi eeldama, igatsema, soovima v. kartma. Temalt oodati abi. Ta ei ootagi andeksandmist. Saabus oodatud abivägi. Ootasime kontserdist enamat. Temalt võiks kõike oodata. Tulemused ei lasknud end kaua oodata. *Varasematel aastatel, kui ta ootas elult imet, oli Linda mõnikord mahedam. L. Vaher.
3. piltl kellegi jaoks valmis v. teada olema, kellelgi ees seisma. Teda ootas soe vastuvõtt. Ees ootasid uued seiklused. Poissi ootab kõva keretäis. *.. ta ei teadnud veel, kui suured kulud teda linnas ootavad .. E. Vilde. *Kes teab, kuidas läheb uues kohas, mis seal ees ootab. J. Kärner. || millekski valmis olema, midagi eeldama v. vajama. Maja ootab remonti. Probleem ootab lahendamist. Õhtusöök juba ootas laual. *Lutsul on kiire, tema mootorratas ootab juba aida ees. V. Saar. *Seal on palju tühje seinu, mis ootavad teoseid.. K. Ird.

paast ‹-u 21› ‹s›

1. usulistel põhjustel teat. aja kestel osaline v. täielik toidust v. mõnest toiduliigist loobumine, paastumine. Mitmenädalane paast. Paastu pidama. Katoliku usk keelas paastu ajal liha söömise. Suure paastu ajal 'vastlapäevast lihavõtteni'. *Aga venelane pidi pikki paaste pidama ja nädalate viisi „poslamaslaga” läbi ajama. H. Raudsepp. || söömata olek, nälgimine olude sunnil, tervislikel kaalutlustel jne. Kolmepäevase paastu järel oli tal hundiisu. *Pärast kolme kuud sunnitud paastu olid metsamehed täna esimest korda kõhud korralikult täis söönud. H. Võsamäe (tlk).
2. paastuaeg. Vastlapäevast algas õigeusulistel pikk paast. Oldi rõõmsad paastu lõppemise üle. *Oli viimane pidustuste aeg enne paastu. Noored paarid ruttasid pulmadega ja teatrid andsid viimaseid etendusi. J. Lintrop.

paastuma ‹42›

1. teat. aja kestel täielikult v. osaliselt toidust v. mõnest toiduliigist loobuma, paastu pidama, söömata v. vähese söögiga olema. Mungad paastusid nelikümmend päeva. Paastub juba teist päeva, ühe päeva nädalas. Mis sa paastud, tule sööma! Tal kõhnal inimesel pole küll põhjust paastuda rikkaliku laua ääres.
2. piltl muudest elumõnudest loobuma. Suitsud on otsas, paastun juba eilsest peale. *Tule ka vahel kõrtsi, mis sa paastud. H. Pärli-Sillaots. *Ta nagu pelgas vähe mu silmi, niisugune kaua paastunud mees nagu ta oli. A. Maripuu.

parand ‹-i 2› ‹s›
täpsustus, korrektiiv. Barogrammi, liikumissuuna parand. || astr õige aja ja kella lugemi vahe. Kella parandiks nimetatakse arvu, mis tuleb liita kella lugemile õige aja saamiseks.

parda|logi
mer käsilogi, millega jahi läbisõidetud miilid määratakse kindlaks vöörist vette visatud puutüki ahtrisse jõudmise aja põhjal. Jahi keskmine kiirus määratakse pardalogiga.

peale
I. ‹postp› [gen] ‹sageli asendatav põhisõna allatiivilõpuga›
1. millestki v. kellestki ülespoole, kõrgemale, millegi pealispinnale; midagi katma, varjama; ant. alla. Kohver tõsteti kapi peale. Asetas kruusi laua peale. Klaveri peale oli kogunenud tolmu. Heitis diivani, kušeti peale pikali. Istus sängi ääre peale. Võta mind ka reepära peale! Taat ronis ahju peale. Koor kerkib piima peale. Pane võid ka leiva peale. Ära mulle jala peale astu. Pani käed kõrvade, rinna peale. Raha laoti talle kohe peo peale. Vaiküla ehitati vee peale. Heinad aeti aida peale 'aidalaele'. Tõmbas endale paksu kampsuni särgi peale. Loss tehti maatasa, nii et kivi ei jäänud kivi peale. Kahtluse vari langes tema peale. Ma ei tea, mis kuri minu peale tuli. Küsija suu peale ei lööda. || (kehaasendist kõneldes:) nõnda et põhisõnaga märgitud kehaosa jääb alla. End selja, külje peale keerama, pöörama. Komistas, ent jäi ometi jalge peale.
2. kasut. viitamaks kohale, kuhu keegi läheb v. saadetakse, midagi rajatakse vms. Poisid läksid paadiga järve peale. Ta tõttas rongi, bussi peale. Läksime soo peale marjule. Kari lasti ristikupõllu peale. Lageda peale ei maksa minna, seal tuul tõmbab. Ema tuli ukse peale 'ukselävele'. Astus mulle poole kehaga tee peale ette. Õue, hoovi peale ehitatakse kuuri. *.. ma kardan, kas see pole mitte Põdeja veski – selle koha peale leek jääb. E. J. Voitk. | ‹asendatav ka põhisõna illatiivilõpuga› kõnek. Õhtul läksime niisama küla, linna peale hulkuma. Tuleks minna Tartu peale uudiseid kuulama. Ta läks vist kõrtsi peale. *„Võta Ilvese Hendrik koolimajja korteri peale,” ütleb ta. M. Traat. || teat. kaugusele, teat. vahemaa taha. Oli nii pime, et paari sammu peale polnud midagi näha. Seda võis mitme versta peale kuulda. Vaenlane oli lähenenud linnale kümne kilomeetri peale. Ta tuli meile poole tee peale vastu.
3. kasut. viitamaks mingile ametile, tööle, tegevusalale, millele keegi siirdub. Ta sai, läks tähtsa, vastutusrikka koha peale. Noormees tahtis väga traktori, kombaini peale saada. Milda viidi põllutöö pealt karja, linnufarmi peale. Mis ameti peale ta pandi? Esimene päev pandi mind heinaveo peale. Noored himustasid linna kergema töö peale. *Kui Reinul tahtmist, saadab poisi ükskord ülikooli matemaatika peale. A. Hint. || viitab tegevuse eesmärgile v. iseloomule. Läks metsa jahi peale. Võtsin ta tööle proovi peale. Lapsed vist läksid ula peale. Ära lase loomi paha, kurja peale! Poiss sai linnas tädi juurde kosti peale. Pani sea nuuma peale. Võitlus käis elu ja surma peale. Sattusime temaga hea jutu peale. *Nad lähevad küll välja rumalate matside pügamise peale.. J. Kärner. || viitab seisundile, millesse jõutakse. Ta on töökas olnud ja kindla järje peale jõudnud. Kõik lapsed on otsa peale aidanud. Noored jõudsid parema põlve peale, kui vanemad seda olid suutnud.
4. kasut. viitamaks sellele, millest tingituna v. ajendatuna, mille pärast midagi toimub. Uks avati pika kloppimise, mitmekordse koputamise peale. Ärkasin uksekella helistamise, telefonihelina, mingi kolksatuse, mingi krõbina peale. Kisa, kära, karjumise peale jooksis rahvast kokku. Ta tegi seda minu käsu, nõudmise peale. Nagu käskluse peale pöörasid kõik ümber. Vahekohtuniku märguande peale sööstsid võistlejad rajale. Tuli alles kutsumise peale tuppa. Tegi seda pika nurumise, palumise peale. Poiss ei vastanud midagi ema pärimise, küsimiste peale. Kõik hakkasid tema jutu, sõnade peale naerma. Ajalehe kuulutuse peale tuli mitu pakkumist. Leidsin selle koha alles pika otsimise peale. See kõik oli nagu tellimise peale. Selle peale ei osanud keegi midagi kosta, ütelda, lausuda. *Ärkas Jaak unenäo peale üles ja ei saanud enam und silma. J. Vahtra.
5. kasut. viitamaks teat. hulgale v. üksusele, kelle v. mille kohta midagi tuleb. Norm oli kaheksasada grammi leiba mehe peale. Saate viiskümmend krooni nina peale. Kui palju te kahe peale (kokku) teenite? Kaks väikest tuba suure pere peale on vähe. See toidukraam on meile kamba peale. Koristajaid on terve maja peale ainult üks. Saime magada ainult neli-viis tundi ööpäeva peale. Kui suur on autol kütusekulu 100 km peale? *Ainult mõne mõõdu kalu said mehed kogu laeva peale. A. Kalmus. || kasut. viitamaks rühmale, hulgale, kes midagi koos, ühiselt teeb. Hulga peale saaksime selle raha kokku. Tellisime ajalehe kahe peale. Purjekas oli ehitatud mitme mehe peale. Jõime kahe peale ära pudeli veini. *.. Tõnis ei taha laeva üksi teha, vaid kamba peale.. A. Hint.
6. kasut. viitamaks objektile, kuhu on suunatud mingi tegevus v. mõju. Nad vist peavad jahti selle põgenenud vangi peale. Me ei saa otsimise peale rohkem aega raisata. Ta mõtleb oma poja, kodukoha, tuleviku peale. Ära karju mu peale! Ta käib kaaslaste peale ülemusele kaebamas. See ei ole õige, ta valetas minu peale. Ella räägib sinu peale igasuguseid jutte. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kümne päeva jooksul. Kõva südamega inimene, ei tema halasta, heida armu kellegi peale. Sinu peale ma lootsin kõige enam. Mihkel oli Tõnu peale kade, maruvihane, tige. Miks sa minu peale pahaseks said? Ta on uhke oma laste, saavutuste, rikkuse peale. Ta ei vaata sinu peale mitte hea pilguga. Koerad haukusid võõra peale. See mürin, lärm käib juba närvide peale. Suur lugemine, nõrk valgus mõjus silmade peale. Selle mehe peale ei hakka tuli ega vesi 'ei mõju miski'. See lehk hakkab juba südame peale käima. *Jutt tahtis vägisi poliitika peale kiskuda.. A. Kitzberg. *.. rikka peale ei hakanud ei kirik ega kohus. A. Hint. || kallale. Kui sa veel meie õue tuled, ma ässitan Muri su peale. *.. nad peitsid endid metsas põõsaste varju ja koobastesse ning langesid salaja meie peale. A. Saal.
7. millegi suhtes eriliselt oskuslik, valmis, hakkamas. Ta on iga töö peale meister, mees. Õmblemise peale on tal lahtised, osavad käed. Teisi tüssata – selle peale on ta mees! Poisil on muusika, keelte peale andi. Matemaatika peale ei ole tal pead. Tempude, koerustükkide peale oled sa valmis! Ta on viina, naiste peale maias.
8. suunas, poole. Üks tee läheb Valga, teine Pärnu peale. Liiguti läbi metsade otsejoones Vändra peale. Siit viib metsasiht Kikepera peale. Laev võttis kursi Aegna peale. Läksin traktorimürina, pillihäälte peale. Ööliblikad lendavad valguse peale. Ta viskas palli korvi peale, kuid ei tabanud.
9. kasut. viitamaks sellele, mille järel v. millega ühenduses midagi (vahetult) toimub. Raske töö peale kuluks väike puhkus, kehakinnitus ära. Ärkas paaritunnise magamise peale. Hoop käis hoobi peale. Peremehelt tuli üks käsk teise peale. Kiskus kogu aeg suitsu, pabeross paberossi peale. Pole hea suitsetada tühja kõhu peale. Pill tuleb pika ilu peale. *Viimaks pika ootamise peale tuli hommik.. A. Kalmus.
10. kasut. viitamaks teat. ajale, millele miski jääb, jäetakse v. mille jooksul midagi toimub v. muutub. Ära jäta kõiki toimetusi õhtu peale. Sõit jääb paraku öö peale. Teeme kiiremini, muidu jääme liiga hilja peale. Hakka varem tulema, ära jää pimeda peale. Väitekirja kaitsmine lükkus sügise peale. Uue hoone ehitamine jäi tuleviku peale. Ole mureta, küll ta aja peale unustab. Öö peale läks külm käredamaks. Küll päeva peale ilm paraneb. *.. laulatus oli suvistepühade peale määratud. O. Kruus.
11. kasut. viitamaks mingile asjaolule v. väitele, mille kinnituseks midagi tehakse v. ollakse valmis tegema. Kaubatehingu peale tehti väikesed liigud. Küll poiss hakkama saab, minu käsi selle peale! *Niisugusest tüdrukust – selle peale võib kas või vanduda – saab tubli perenaine.. E. Vilde.
12. kasut. viitamaks sellele, mille alusel, millele tuginedes midagi tehakse. Tulin siia meie kokkuleppe peale. Kogu äriajamine toimus ausõna peale. Merele mindi hea õnne, hea usu, ehku peale. Mõnigi mees tuli kohale vana usu peale, et küll abistajale midagi ikka antakse. *Hiilgav meil väljamaal muidugi ei saa olema. Me läheme algul lihtsalt Teresa kasina kaasavara peale... J. Kross. || viitab tingimus(t)ele, mille põhjal midagi toimub v. tehakse. Raha peale kaarte mängima. Vedasime kihla kümne krooni peale. Võttis mitu hektarit maad pooletera peale. Kaupmees andis kaupa ka võla, raamatu peale. Pani raha panka intressi peale. Mul ei ole aega, mul on kella peale minek. *Tean, et oled talu peale mõne aasta kestes hulga võlgu teinud.. A. Taar.
13. kasut. viitamaks sellele, millele v. kellele midagi kulub v. kulutatakse. Toiduained on kallid, nende peale kulub palju raha. Laste peale kulus kuus mitusada krooni. Raiskad liiga palju õlle, lõbustuste, loteriide peale. Kampsuni peale kulus palju lõnga. Seda laadi töö peale kulub umbes kolm päeva. Selle käigu peale üle poole tunni kulutada ei saa. Ma panen sulle toitu tee peale kaasa. *Juhan kulutas kogu oma jõu töö peale. H. Sergo.
14. kasut. viitamaks mingile määrale, hulgale. Jõi oma pitsi, klaasi poole peale. Sõidupileti hind tõusis kahe krooni peale. Tegi sulasekauba suve, ühe aasta peale. *.. lõi välk põlisesse tamme, mille vanust arvati vähemalt paarisaja aasta peale.. O. Samma (tlk).
15. kasut. viitamaks sellele, kellele on miski ülesandeks, kohustuseks, taluda vms. Mina seda ülesannet küll enda peale ei võta. Selle töö lõpetamine jääb sinu peale. Käskjala kohustused pandi Riina peale. *Aga ta vaene süda tunneb siiski nii elavat tänutunnet isiku vastu, kes enda peale tema pärast nii raske nuhtluse on tõmmanud.. E. Vilde.
16. kasut. viitamaks mingile seisukohale, arvamusele, mõttele, mis kellelgi on millegi suhtes. Kuidas sa üldse seesuguse mõtte peale tulid? Ta lihtsalt ei tulnud selle peale, et neid kahtlustada. Ma vilistan seesuguse lori peale! Miks pole juba keegi varem selle peale tulnud! *Hindrik ise muidugi niisuguse asja peale ei tulnud. O. Kruus.
17. kasut. viitamaks sellele, kellele v. millele juhuslikult, poolkogemata satutakse. Metsavaht sattus metsavaraste peale. Sattusin raamatukogus huvitava ajakirja, teose peale. Ega alati vajaliku kauba peale ei juhtu. *Oravaga ajasin juttu, väikese väleda rästiku peale juhtusin. A. Kitzberg.
18. kasut. viitamaks sellele, millele minnakse üle v. on üle mindud. Oli vanasti piibumees, kuid on nüüd paberosside peale üle läinud. Kõik masinad on elektri peale viidud. Läks poole jutu pealt inglise keele peale üle.
19. kasut. viitamaks hindele v. hinnetele, mida keegi saab. Õpib, sooritas eksamid viite peale. *Praegu huvitas mind väga, kuidas võis Ingel vene keel viie pealt kahe peale kukkuda. H. Pukk.
20. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Kellegi hammas ei hakka tema peale. Kellegi peale hammast ihuma. Hinge peale käima, jääma. Ilma peale jääma. Kaela peale käima, tulema. Kanna peale astuma, käima. Keele peale tulema, kerkima. Kere, kitli, naha peale andma, saama. Kindla peale. Kobina peale. Kedagi kuu peale saatma. Ei tõsta, liiguta kõrt kõrre peale. Käima peale saama. Oma käe peale hakkama. Liimi peale minema. Kedagi liistu peale tõmbama. Mett moka peale määrima. Naha peale andma, saama. Ei saa nahka silma peale. Nina peale andma, saama. Nina peale kirjutama, viskama. Kellegagi nugade peale minema. Kellelegi näppude peale vaatama. Oraste peale. Ei saa kuidagi otsa peale. Pole pea peale kukkunud. Midagi pea peale pöörama, keerama. Pinna peale käima, andma, tegema. Ühe pulga peale panema. Õige soone peale sattuma. Pole suu peale kukkunud. Kellelegi midagi südame peale panema. Tasku peale käima. Tuhka (oma) pea peale raputama. Tuliseid süsi pea peale koguma. Tupe peale andma, saama. Kellelegi varba peale astuma. Vee ja leiva peale.
21. [elat] millestki alates. a. (ajaliselt). Hommikust, lõunast, eilsest peale on sadanud. Nii on see olnud esmaspäevast, kevadest, septembri keskpaigast peale. Tänasest (päevast) peale. Lapsepõlvest, noorest east, lapsest, poisikesest peale. Sündimisest peale on teda hellitatud. Oleme koolivennad esimesest klassist peale. 16. sajandist, 19. sajandi 50-ndaist aastaist peale. Need kivid on siin iidsetest aegadest peale. Sellest ajast peale. Nüüdsest peale hakkame teistmoodi elama. Oleme sõbrad esimesest kohtumisest peale. Nad pole algusest peale omavahel sobinud. *Vanamooriks ta sind laulatusest peale kutsus, kutsub kuni surmani. K. Saaber. b. (harvemini muudel juhtudel). Esimene katse ebaõnnestus, tuleb uuesti otsast peale alata. Õpetust alustati päris a-st ja b-st peale. *Ja mitte Arno üksi, kõik isast ja emast peale silmitsesid viiulit suure uudishimuga. O. Luts.
II. ‹prep›
1. [gen] välja arvatud. Peale vanaema polnud kedagi kodus. Kõik peale Peetri olid kohal. Peale minu ei tea seda veel keegi. Peale leiva polnud neil midagi süüa. Midagi polnud kuulda peale tuule ulgumise. Ei saanud kedagi ega midagi usaldada peale oma vaistu. *Ja nii naeris ja laitis ta iga ametit peale põllumeheameti. K. Ristikivi.
2. [gen] kellelegi v. millelegi lisaks. Peale minu oli toas veel kaks inimest. Peale sinu pean ma ka ema eest hoolitsema. Peale rätsepatöö pidas ta ka kingsepaametit. Peale raamatute hävis tules ka väärtuslikke käsikirju. Ta kogus ise rahvaluulet, peale selle innustas selleks teisi. Peale kutsehariduse annab kool ka üldise keskhariduse. Ma pean artikli käsikirja lõpetama, muud tegemist veel peale selle.
3. [gen] van üle, rohkem kui. Ta on peale kaheksakümne aasta vana. Talul oli peale viiekümne vakamaa põldu. *Meid on peale neljasaja hinge teises klassis. E. Vilde.
4. [part] pärast (ajaliselt). Peale lõunat, hommikusööki. Kaks nädalat peale jaanipäeva, jõulu, pühi. Mõni aasta peale sõda. Aastal 580 peale Kristust, meie ajaarvamist. Läks peale tööd, koolipäeva kohe koju. Peale koosolekut vesteldi kuluaarides. Peale pikki vaidlusi jõuti kokkuleppele. Peale vihma lõi kõik roheliseks. Jõudsime kohale peale teisi. Autot saab näha iga päev peale kella 18. Varsti peale seda vanaema haigestus. *Poiss püüab tekile pikali heita ja peale paari katset see õnnestub. J. Smuul. | [gen] van. *Noomitakse. Peale tundide jäetakse istuma. K. A. Hindrey.
III. ‹adv›
1. pealepoole, kõrgemale; pealispinnale, katma, katteks; ant. alla. Kartulihunnikule kuhjati katteks mulda peale. Kesale veeti sõnnikut peale. Pani pudelile korgi, lambile klaasi peale. Karbile käib ka kaas peale. Keeras kruvile mutri peale. Autojuht surus pidurid peale. Tegi ojale purdegi peale. Määrisin leivale paksult võid peale. Pane haavale joodi peale. Puhus haiget saanud kohale peale. Kitlile tuleb taskud peale ajada. Siin on klaasikilde maas, vaata et sa peale ei astu! Piimale kerkib koor peale. Majale tuleb uus vooder peale panna. Hakkasime autole koormat, kotte peale laadima. Laotas lapsele paksu teki peale. Pani pintsakule veel mantli peale. Kirjuta oma vihikule nimi peale. Kirjale löödi tempel peale. Aidale lüüakse parajasti katust peale. Talveks ehk saame uuele majale sarikad peale. Ta läks vankri juurde ja kobis peale. Üks juhuslik auto võttis mind tee äärest peale. Istu peale, sõidame linna. Selles peatuses ei tulnud kedagi peale. Buss tuli, jõudsin veel peale. *Künna see maatükk ... pealegi üles ... ja tee midagi peale... V. Uibopuu. || kahjustades kellelegi v. millelegi otsa. See kruusaaugu sein võib sulle peale vajuda. *Ja vaata sa ühtelugu selja taha, et mõni hobusemees sulle peale ei aja. O. Luts. || võitjaks, valitsema. Vallutajad jäid selles võitluses peale. Poiste omavahelises jõukatsumises jäi Oskar enamasti peale. Esimese mängu võitsime, teises jäid peale Läti võrkpallurid. Vaidluses jäi meistri sõna, arvamus peale.
2. kinnitab, fikseerib mingi füsioloogilise protsessi, psüühilise seisundi jms. tekkimist. Mul tuli kole hirm peale. Nii jube, et ajab hirmu, judinad peale. Uni tükkis, kippus kangesti peale. Nii mõnus tukastus tuli peale. Köhahoog, aevastus, iiveldus tuli peale. Poisil tulnud pissihäda peale. Haigel käivad krambid peale. Imelik nõrkus tuli äkki peale. Naer, nutt tükkis vägisi peale. Mul tuli seda nähes ahastus peale. Kogu miljöö ajas talle tülgastuse peale. Tusk, norutunne, kahetsus tuli peale. Meestel kippusid laulutuurid peale. Mis sul ometi meeles oli, nagu hullustus oleks peale tulnud. Lähen jälle edasi, kui tahtmine peale tuleb. Ma ei oska midagi öelda, mul ei tule vaim peale.
3. osutab kallaletungi, rünnaku, surve, ahistamise suunatust kellelegi v. millelegi. Vaenlane tungis, pressis suurte jõududega peale. Eestlased langesid ristirüütlitele kahelt poolt metsast peale. Peale, mehed, vaenlane taganeb! Andrus oli kange kaklema, tuli otse rinnutsi peale. Ma assetan, ässitan sulle koera peale! Oli suur trügimine, kõik pressisid eesminejatele peale. Taludele käidi suurte normidega peale. Siin tungib meri maismaale, teisal jälle maa merele peale. Lained käisid laevale kõvasti peale. Tuiskliiv, võsa surub põldudele peale. Mured, rasked mõtted, mälestused rõhusid peale. | (pallimängudes). Viskas küll peale, kuid pall ei läinud korvi. Lõi küljelt väravale peale. || (ägeda, järsu, käsutava ütlemise kohta). Peremees käratas karjapoisile kurjalt peale. Ärgu tulgu ikka mulle iga asja pärast peale hüppama! Poisile peab peale põrutama, muidu läheb ülekäte. Kus karjus peale, et mis sa mees õige endast mõtled! „Kas sa jääd juba vait!” käratas ta koerale peale.
4. osutab kellelegi v. millelegi suunduvale mõjuavaldusele. Talle ei meeldinud tüdrukud, kes (end) peale pressivad. Ära topi end peale, kui sinust ei hoolita! Nii tugev puit, et isegi kirves ei hakka peale. Hambad ei hakka kivikõvaks kuivanud leivale peale. Sügisene päike ei hakka enam peale. Siin võib tuul lapsele peale käia. Mul pole aega, tööd pressivad peale. Sügiskülmad pressivad juba peale. || osutab ühtlasi tegevuse intensiivsusele. Isa murdis ägedalt tööle peale. Poisid, pressige peale, õhtuks peame heinad rõuku saama! Aga nüüd kiiremini, paneme jalgadele pressi peale! *..rõhun vaikides labidale peale ega mõtlegi õieti midagi. R. Kaugver.
5. kellelegi midagi kohustusena kanda, taluda; kellegi suhtes kehtivaks, maksvaks. Riik pani elanikkonnale mitmesugused maksud peale. Sõja ajal pandi taludele suured normikohustused peale. Ristiusk suruti meie esivanematele relva jõul peale. Sageli surusid vallutajad alistatud rahvastele peale oma kultuuri ja tavad. Abielu paneb peale kohustusi. Selle risti, koorma on sulle jumal peale pannud. Püüdis oma vaateid, seisukohti, tahet teistele peale suruda. *Väevõimuga ei saa kellelegi sõprust ja armastust peale sundida.. L. Metsar (tlk).
6. osutab mingi aja, sündmuse, olukorra saabumisele, mille tõttu hrl. midagi katkeb v. jääb tegemata. Külmad tulid peale ja põllud jäidki kündmata. Võistlused jäid pidamata, kevad tuli enne peale. Lähme koju: õhtu, öö tuleb peale. Pime, pimedus oli peale tulemas. Peale tulnud sõda tõmbas kõikidele plaanidele kriipsu peale. Ehitus jäi pooleli, sest muud tööd ja ülesanded tulid peale. Pole enam jõudu: vanadus tükib peale. *.. tea, mis selle lehega teha, töö surub peale ja lugeda aega pole. E. Maasik.
7. osutab olukorrale, kus kedagi v. midagi märgatakse ootamatult, juhuslikult, hrl. asjaomasele soovimatult. Sattus, trehvas varastele peale. Õpetaja juhtus peale, kui poisid suitsu tõmbasid. Jahimehed sattusid padrikus karukoopale peale. *Lõbu ma ei tundnud, küll pani mind kannatama salahirm, et keegi ehk tuleb peale. P. Krusten.
8. lisaks, juurde; rohkem. Korterivahetusel tuli tal mõni tuhat peale maksta. Kaupmees andnud peoga kompvekke peale, kui midagi ostsid. Sellist filmi ei vaataks ma ka siis, kui peale makstaks. Metsa ei tohtinud rohkem raiuda, kui peale kasvab. Uus kunstnike põlvkond on peale kasvamas. *.. siis viimaks jäi uskuma, et paarikümne aasta paiku see aeg peaks kõikuma – olgu ivake alla või pisut peale... M. Raud.
9. toidule, joogile (nagu hõlbustava) lisana otsa. Mehed sõid ja rüüpasid piima peale. Kuivale toidule joodi kalja peale. Joodi õlut ja hammustati juustu peale. Tühjendati pitsid ja hammustati hapukurki, heeringat peale. Samagonn on vastik, peab olema midagi peale haugata. *.. vanamees pistis õhtul kausitäie ahjus hautatud hapukapsaid kinni ja helpis rosinatega leivasuppi peale. O. Tooming.
10. osutab kusagil ringiliikumise lõpetatusele v. kogu ala läbikäimisele. Tegime kogu saarele, vahtkonnale ringi peale. Selle ajaga jõudsime külale mitu tiiru peale teha. *Mina lasin ringi kolhoosile peale, sest agronoomil on korralik mootorratas.. E. Maasik.
11. esineb millegi algusmomenti rõhutavana. Siit see asi siis peale algas. Aeg on käes, kus koolid peale algavad. Film oli juba peale alanud. Mina ei ole süüdi, tema hakkas peale. Hommikut ei tahaks kohe tüliga peale hakata. *„Nii. Hakkame siis peale,” pomises doktor Kubelik.. A. Jakobson.
12. pealegi. a. (nõustudes). Noh, olgu siis peale nii. Jäägu peale koju, kui ta nii väga tahab. Eks sa siis mine peale! Minge aga peale, ärge mind ootama jääge! Las olla peale, mis sest enam rääkida. Las võtab peale, siin on küllalt. *.. pomises korra: „Naerge peale, mis narridel muud ametit on,” ja hakkas Kiirt otsima. O. Luts. b. kõnek muudkui, alalõpmata. Ajas aga peale oma joru. Tiirutab peale ringi, ära ka ei lähe. Rüga aga peale päevast päeva. *Ja teie logelete peale, ei ametit ees ega taga.. A. Kitzberg.
13. ‹tähenduslikult lahutamatut tervikut moodustava ühendverbi osana› näit. peale ajama, peale hakkama (osas ühendites), peale käima, peale passima
Omaette tähendusega liitsõnad: koha|peale, mis|peale, pika|peale, sealt|peale, see|peale, sest|peale, siit|peale, tihtipeale

pealt
I. ‹postp› [gen] ‹sageli asendatav põhisõna ablatiivilõpuga›
1. millegi v. kellegi ülapoolelt, pealispinnalt, millestki kõrgemalt (ära); midagi katmast, varjamast; ant. alt. Laua, pingi pealt. Tõstsime kohvrid pakiriiuli pealt alla. Võta noodid klaveri pealt. Ajab aida pealt heinu alla. Taat ronis ahju, vankri pealt maha. Võtsin teki voodi pealt. Lapsed kiskusid kivi pealt sammalt. Riisus lusikaga piima pealt koort. Ta tuli rongi, bussi pealt. Murdis seene jala pealt. Lahingute käigus pühiti paljud külad maa pealt 'hävitati sootuks'. Mul langes seda kuuldes nagu koorem südame pealt. Ega meiegi ole sita pealt riisutud 'viletsad' mehed. || (kehaasendist kõneldes:) nii, et lakatakse põhisõnaga märgitud kehaosale toetumast. Lamaja keeras end selja pealt külje peale. Mees tammus jala pealt jala peale. Täies elujõus inimene varises jala pealt 'püsti olekust'. || (staatiliselt, koha väljendamisel). Särk oli selja pealt märg, lõhki. Musta ülikonna pealt paistab iga tolmukübe kohe silma. *Papüürusekõrkjas on tubli kaks meetrit pikk, juure pealt neli-viis sentimeetrit jäme.. E. Lumet (tlk).
2. kasut. viitamaks kohale, kust keegi (v. miski) läheb, liigub v. kust midagi saadakse, hangitakse. Kalamehed tulid paadiga järve pealt. Kari tuli ristikupõllu pealt. Tulen praegu turu pealt. Rein tuli pikema reisi pealt. Mine mul tee pealt eest! Auto paiskus tee pealt kraavi. Hakkas minema, kuid vaatas veel ukse pealt korraks tagasi. Ostsin selle nurga pealt poest. Ma ei suutnud kuidagi oma pilku tema pealt lahti rebida. | ‹asendatav ka põhisõna elatiivilõpuga› kõnek. Millal te linna pealt tagasi jõuate? Ma ei kuulnudki, millal poiss küla pealt tuli. *Ta [= vana soldat] pani kroonu päält saadud „serdoki” selga.. Jak. Liiv. || teat. kauguselt, teat. vahemaa tagant. Mõne sammu pealt oli võimatu mööda tulistada. Peotrall oli mitme versta pealt kuulda. Seda võis juba hulga, tüki maa pealt näha. *Ta tabas vaenlast kiviga terve postivahe pealt. E. Raud.
3. kasut. viitamaks ametile, tööle, tegevusele, millest keegi loobub v. sunnitakse loobuma. Tulin selle töö, ameti pealt ära. Ta on nüüd autojuht, traktori pealt ammu ära. Ella viidi põllutöö pealt üle karja peale. Ta võttis end, tehti, sai koha pealt lahti. *Oma liberaalsete vaadete tõttu pidi ta varsti ka kooli pealt kaduma.. V. Panso.
4. kasut. viitamaks sellele, mille v. kelle eest v. arvel midagi saadakse v. loovutatakse. a. (üldiselt). Teenis selle tehingu pealt kenakese summa. Kaupmehed said kauba pealt suurt vahekasu. Relvavabrikandid teenivad ka sõja pealt. Ma hoidsin sel nädalal toidu pealt natuke kokku. Võta, 100 krooni kogu kupatuse pealt! Tulumaksu tuleb maksta igasuguste sissetulekute pealt. Mõisnikud nõudsid talupoegadelt teopäevi ka kõlbmatu maa pealt. *Neile makstakse preemiaid piima pealt, ja vilja pealt, ja lina pealt.. R. Sirge. *.. see voorimees maksis oma poja pealt kaks hõbemarka aastas kooliraha. J. Kross. b. (üksuse kohta, distributiivselt). Mis praegu piimaliitri pealt makstakse? Teenis õhtu pealt kakskümmend marka. Autojuhid saavad tasu veetud koormate pealt. Koormiseks oli neli külimittu adramaa pealt. Sauna kasutamise eest tuli maksta kümme krooni mehe pealt. *Nüüd olid tulepõletaja kalad eraldatud võrgumajade ette kuhjakestesse, iga paadi pealt oma osa.. A. Mälk.
5. mingist suunast, mingilt poolt. Tuul puhus külje pealt. *Tulime Hiiumaa pealt. / Paadis on räimed ja mõrrad. J. Smuul. || mingis suhtes, mingist aspektist, mingist küljest. *Seda asja tuleb iga kandi pealt kaaluda. Elu on iga kandi pealt mees oli Tõivgi, kui vara pealt vaadata. Ainult seesama valge hobune tal hinge taga oligi ja lapike kehva maad.. A. Maripuu.
6. kasut. viitamaks käimasolevale protsessile, tegevusele, mille ajal midagi toimub v. juhtub. Aeti südaöösel une pealt üles. Paistab, et mees on tapetud magamise pealt. Tulime poole etenduse, filmi pealt ära. Poisid saadi teo, pahanduse pealt kätte. Loomad tabati kurja pealt. Katkestas jutu poole lause pealt. Sõidu pealt ei tohi trammist maha hüpata. Kukkus äkki jooksu pealt pikali. Pealetungijad tulistasid otse jooksu, käigu pealt. *Õpetajad kutsuti poole tunni pealt direktori kabinetti kiirnõupidamisele. E. Raud.
7. kasut. viitamaks ülimale ajalisele vm. täpsusastmele. Maksan sulle selle kõik sendi, kopika pealt kinni. *„Ega nad siis kella pealt tule,” naeratas Aija. – „Miks ei tule? Ikka kella pealt. Kella pealt ja graafiku järgi..” M. Traat.
8. kasut. viitamaks sellele, mille kasutamiselt, pruukimiselt millelegi muule üle minnakse. Vabrikus mindi, vabrik läks auru pealt elektrimootoritele üle. Kütmine viidi masuudi pealt briketi peale.
9. kasut. viitamaks isikule, kelle tööd v. keda ennast eeskujuna võetakse. Poiss on ülesanded teiste pealt maha kirjutanud. Eks ma võtnud oma kirjatöös sinu pealt eeskuju. *Need olid nii ilmselt isa pealt õpitud sõnad, et see ajas peaaegu muigama. J. Kross.
10. kasut. viitamaks hindele, millelt mingis suunas toimub muutus. Füüsikahinne on langenud nelja pealt kolme peale, ajalugu aga tõusnud nelja pealt viie peale.
11. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Kõike hinge, südame pealt ära rääkima, ära ütlema. Kohvipaksu pealt ennustama. On nagu kuu pealt kukkunud. Noatera pealt.
II. ‹prep›
1. [gen] rohkem kui, enam kui, üle (hrl. vanusega ühenduses); ant. alla, alt. Naine juba pealt neljakümne, viiekümne.
2. [part] hrv pärast. *Tulime pealt jõulupühi, just enne uut aastat suurelt merelt.. Ü. Tuulik.
III. ‹adv›
1. pealtpoolt, kõrgemalt (ära); pealispinnalt, katmast (ära); ant. alt. Kangutas kastil kaane pealt. Kruvisin pudelil korgi pealt. Lambil on klaas pealt ära. Laps on teki pealt ära ajanud. Ratas viskas rihma pealt. Tapeet, värv on pealt ära tulnud. Varbal tuli küüs pealt ära. Masinal on mootor pealt maha võetud. Hakkasime koormat pealt maha lükkama. Hein tuleb pealt ära niita. Võta endal mantel pealt ära. Rüüpas pealt paar sõõmu ja andis õllekapa edasi. Ma ei lasknud sel mehel silma pealt 'jälgisin meest kogu aja'. *.. ilmus kooliõpetaja Laur ukse peale ja sõnas: „No poisid, poisid, ärge [mürgeldamisega] lage pealt ära tõstke.” O. Luts. || (staatiliselt, koha väljendamisel). Sibul on pealt kullakarvaline, seest siiruviiruline. Suured jääpangad olid pealt valged. Porgandid olid pealt küllalt jämedad, altpoolt peenemad. Pealt karvane riie. Pealt lahtine kaev. Pinal, karp on pealt lakitud. Kartulikuhi kaeti pealt õlgede ja mullaga. Järv kasvab pealt kinni. *.. seisis madala metsa serval palktare, pealt karusnahkadega kaetud nagu jakuudi jurta. J. Pärni (tlk). || väliselt, väljastpoolt. Ta pole nii paha poiss, kui pealt paistab. *Pealt ei saanud keegi aru, et [mees] haige . E. Park.
2. rõhutab mingi füsioloogilise protsessi, psüühilise seisundi jms. lakkamist kellelgi. Mul läks varakult uni pealt ära. *.. nii maias kui ta oligi – oli kompvekiisu ootamatult pealt ära läinud. E. Raud.
3. ‹tähenduslikult lahutamatut tervikut moodustava ühendverbi osana› näit. pealt kuulama, pealt kuulma, pealt nägema, pealt vaatama jt.
Omaette tähendusega liitsõnad: koha|pealt, äärepealt; kõigepealt; hetke|pealt, jala|pealt, jõhvi|pealt, kanna|pealt, karva|pealt, kopika|pealt, korra|pealt, kriipsu|pealt, minuti|pealt, paugu|pealt, punkti|pealt, päeva|pealt, ropsu|pealt, sendi|pealt, sõna|pealt, tunni|pealt, täpipealt

pika|ajaline
pikka aega kestev v. kestnud. Väga pikaajalise arengu tulemus. Pikaajaline ajakirjanduslik tegevus. Sai aukirja pikaajalise laitmatu töö eest. Esemed kuluvad pikaajalisel kasutamisel. Pikaajaline sõda kurnas riiki. Pikaajaline väljaõpe, komandeering. Pikaajaliseks säilitamiseks sobivad kõige paremini taliõunad. Kannab pikaajalist karistust. Meid seob pikaajaline sõprus. Haige vajab pikaajalist ravi, hoolitsust. Pikaajaline nälgimine. Pikaajaline sadu. Samblikud taluvad pikaajalistki külma. Pikaajalisel keetmisel vitamiinid lagunevad. || pika, pikema aja kestel toimunu tulemusena saavutatud. Pikaajalised tähelepanekud, kogemused. Pikaajaline kogemus, praktika osutab, et.. || pika aja kestel jõus, kehtiv, pikemaks ajaks määratud. Pikaajaline majandusliku koostöö leping. Pikaajaline laen, võlg, krediit. Pikaajaline kohustus. Pikaajaline veksel. Pikaajalised ilmaennustused. Pikaajalised 'pikemat aega kasutatavad' kultuurkarjamaad. *Ta pakkus talu vennale pikaajalisele rendile. S. Ekbaum.

pikaldaselt ‹adv›

1. pikkamööda, aeglaselt, aegamööda. Eit kõndis pikaldaselt, taarudes. Mees sõi pikaldaselt, kiirustamata. Mida samm edasi, seda ettevaatlikumalt ja pikaldasemalt liiguti. Jutustas kõigest pikaldaselt ja mõtlikult. Hommiku eel venis aeg eriti pikaldaselt. Ravim mõjub pikaldaselt, selle tervistavat mõju on tunda alles mõne päeva pärast. Üleminek vanemast kiviajast keskmisse toimus väga pikaldaselt 'pika aja jooksul'. *.. loodes õhkus taevas nagu ääsilt võetud raud, seni kui ta pikaldaselt värve muutes tuhmiks pimeduseks tardus. A. Kalmus.
2. hrv pikka aega, pikemat aega. *.. kellel lapsed läinud ülekäte, kellel abikaasa pikaldaselt haige. M. Metsanurk.

pika|peale ‹adv›

1. (pikema) aja jooksul, aegamööda, pikkamisi. Vaidlejad leidsid pikapeale ühise keele. Jutuvada hakkas mulle pikapeale närvidele käima. Pahameel läks pikapeale üle. Pikapeale käib selline elu meile üle jõu. Pikapeale sai mulle selgeks, et.. Inimene harjub pikapeale kõigega. Pikapeale hakkas mul külm. Pikapeale hakkas haige loom siiski toitu võtma. Pikapeale tasun võla ära. See ost tasub end pikapeale ära. Eks pikapeale saa kõik tehtud, ühekorraga ei jõua! Pikapeale sirgusid poistest mehed. Loss lagunenud pikapeale ära. Pimedus võttis kogu ümbruse pikapeale enda hõlma.
2. (ruumiliselt:) vähehaaval, järk-järgult. Mets muutus pikapeale hõredamaks. *Paremat kätt madaldus kalju ja muutus pikapeale tasaseks liivaseljandikuks. L. Meri.

pilguke(ne) ‹-se 5› ‹s›

1. kiirpilk, põgus pilk. Heidame pilgukese minevikku, möödunule.
2. ‹ka adverbilaadselt› (võrdlemisi lühikese aja kohta:) natuke, veidike. Silmitsesin teda pilguke aega. Oota mind pilguke (aega). Vaikisin pilgukese, mõeldes, mida vastata. Ometi pilguke hingetõmmet! 'puhkust'. Pilguke hiljem oli plats tühi. Jäin pilgukeseks seisma. Mehed istusid pilgukeseks suitsu tegema.

pool ‹-e, -t 34›
I. ‹num›
1. murdarv üks kahendik (½). Kaks ja pool. Kaheksa ja pool pluss pool võrdub üheksa. Pool miljonit. Pool protsenti. Saadud avaldis tuleb korrutada poolega. *.. kirikus oli rootslasi ja eestlasi peaaegu pool poolega [= pooleks]. H. Sergo. | (kellaaja kohta). Kell on pool kaksteist. Poole kümnest poole seitsmeni kehtivad odavamad hinnad. Rong tuleb poole viie paiku.
2. hulgalt, koguselt üks kahendik tervikust. a. ant. terve, kogu. Pool liitrit piima. Kolm ja pool kilogrammi liha. Koduni pole poolt kilomeetritki. Pool krooni. Pool leiba. Ta jättis üle poole arvest tasumata. Maksin saabaste eest vaid pool hinda. Pool suve veedeti maal. Viis ja pool aastat, päeva, tundi. Ta jõi ainult poole klaasist tühjaks. Ligi pool jahust läks maha. Ta on minust pool pead pikem. Pool raha(st) jäeti üüri maksmiseks. Poole rusika suurune tükk. Pooles elusuuruses büst. Pool maailma on läbi rännatud. Julge pealehakkamine on pool võitu. See on alles pool häda. Ta ei mõistnud pooltki meeste kõnest. Töötasime poole koormusega. Mootor töötas poole võimsusega. Aine radioaktiivsus on vähenenud poole peale, pooleni. Vorm täidetakse taignaga poole sügavuse jagu. Jagatud mure on pool muret. Pool süüst on sinu, pool minu. b. ant. kõik. Pooled inimesed, raamatud, lilled. Peaaegu pooled küpsised on söödud. Pooltel õpilastel on töö tegemata. Ta ei teadnud pooli asjugi. Pooled külalistest jäid tulemata. Üle poole seadmetest on rivist väljas. Rohkem kui pooled poed olid kinni. c. piltl osutab millegi nappusele, vähesusele. Poole aruga inimene. Poole häälega, poolel häälel kõnelema, laulma. Oldi juba poole jalaga kodus. Ta saatis mind poole pilguga. Sellest pole keegi poolt sõnagi rääkinud. Teda pole poole sõnagagi puudutatud. Mõistis teda poolelt sõnalt, poole sõna pealt, poolest sõnast. Ei tagane oma nõudmistest poolt sammugi. Taskus pole mul poolt pennigi. Haige on väljas vaid poole mehe eest. *Kaaruküla inimesed ei teinud tülist väljagi.. Isegi koerad lõid ainult poole lõuaga kaasa. E. Tegova.
3. (määruslikes ühendeis:) keskkoht, keskpaik. Pooles vardas lipp. Saag oli juba pooles puus. Ta seisab pooles trepis, poolel trepil. Jooksin poolde tänavasse. Hüüdis juba poolelt õuelt tere. Mees peatus, rusikas pooles vinnas. Poolde säärde, poole sääreni ulatuv seelik, lumi. Juuksed ulatuvad tal poole pihani. Olen raamatuga varsti poole peal. Aasta on poole peale jõudnud. Valas klaasi poolest saadik, pooleni konjakit täis. Uks on poolest saadik klaasist. Elan poolest saadik 'pooleldi' tema kulul. Filmi pole huvitav poole pealt vaatama hakata. Jäi poole 'poolelioleva' jutu pealt vait. *.. pooles lennus [pooleldi lennates] punusid [kanad] Mari juurde. I. Truupõld. | piltl. Asjaajamine jäi poolel(e) teel(e) seisma. Tuju on pooles mastis. || (aja kohta). Päike on alles pooles hommikus, lõunas, õhtus. Jaanuar juba poole peal! Ta luges poole ööni. Poolest päevast lasti rohijad põllult tulema. Koju saime alles pooles pimedas, poole öö ajal. Üles tõusti juba poolest ööst, poole koidu ajal. Istub pooled ööd kaardilauas. Pooleks suveks oli saun valmis. Nädal on juba poole peal.
4. millegagi võrreldes kaks korda (suurem, väiksem vms.). Püksid maksid poole vähem kui pintsak. Poiss oli teistest poole noorem, väiksem. Otse läbi metsa minna on tee poole lühem. Turult saab piima poole odavama hinnaga. Ants on poole etem poiss kui Jüri. Nii saab ju poole rutem. Tundsin end poole kindlamalt. Poiss on poole suuremaks kasvanud. Kiirust suurendati poole võrra. Hinnale on pool otsa pandud 'hind on kahekordistatud'.
II. ‹s›
1. kaheks jaotatava eseme, nähtuse, toimingu vms. üks osa. Suurem, väiksem pool. Tabeli ülemine, alumine, vasak, parem pool. Peo, kontserdi, võistluste esimene, teine pool. Möödunud sajandi, septembrikuu, aasta teisel poolel. Päeva hommikune, pärastlõunane pool. Üks pool toast oli tühi, teises paar mööblitükki. Pähklikoor prõksatas kaheks pooleks. Käärid koosnevad kahest omavahel ühendatud poolest. Ta sättis kammi tiheda poolega juukseid. Jalakäijad hoidugu tee vasakule poolele. Elu argipäevasem pool. Võrduse pooled. Ajas oma tagumise poole 'tagumiku' urvi. || külg. Kaardi, sedeli esimene ja tagumine pool. Kasuka karvane pool. Kuu valgustatud, valgustamata pool. Kuulame plaadi teist poolt ka. Heegelpinna pooled tulid erisugused. Madalpistetikand jääb riide mõlemal poolel ühesugune. Mündi vapiga pool. Elu heledam pool. See on vaid medali üks pool. *.. viha ja armastus on ainult ühe tunde kaks poolt. K. Ainver. || hoone, hoonete rühma vms. hrl. kuuluvuse, otstarbe v. paiknemise järgi eristatav osa. Meeste, naiste pool ühiselamus, saunas, haiglas. Suur kahe poolega elumaja. Käisin seal tihti lelle pere poolel. Teenijate ja pererahva pool talus. Kõrtsid olid jaotatud härraste ja talupoegade pooleks. Tulin köögi poole pealt. Mine oma poolele ja heida magama. Naabri poole peal peeti tihtilugu pidu. Tee sellel poolel on põllud, teisel mets. Turu see pool, kus müüakse juurvilja. Pärast poolaega vahetasid mängijad pooled 'asetusid teisele väljakupoolele'. Rünnak kandus vastasmeeskonna poolele. *Nagu kool, nii asus ka kirik Jaanilinna poolel. M. Möldre.
▷ Liitsõnad: ala|pool, algu|pool, esi|pool, kõhu|pool, köögi|pool, lõpu|pool, meeste|pool, miinus|pool, naiste|pool, näo|pool, nuri|pool, pahu|pool, pluss|pool, selja|pool, suu|pool, tagu|pool, tee|pool, tänava|pool, varju|pool, väljaku|pool, värava|pool, ülapool.
2. ühetaolistest osadest koosneva eseme üks osa. Kahe poolega uks, värav. Kolme poolega peegel, kapp. Mõlemad välisukse pooled on lahti. Ühe poolega kirjutuslaud. Suur mitme poolega rahakott.
▷ Liitsõnad: akna|pool, kapi|pool, kardina|pool, uksepool.
3. ka jur üks vastastest v. partneritest mingis toimingus. Kaotaja, kannataja, kuulav, kõnelev pool. Või(s)tlevad, nõutlevad, vaidlevad, vaenulikud pooled. Süüdlaseks pooleks jääma. Pooli huvitavad küsimused. Leping tõi kasu mõlemale poolele. Meie poksija oli ründavam pool. Kinkelepingu järgi annab üks pool oma vara tasuta teise poole omandusse. *Kumbki pool jäi oma seisukohale: valitseja nõudis, talupojad keeldusid. A. Kruusimägi. || (abikaasa kohta). Mehel on oma õrnema poolega mingid arusaamatused. Miks nimetatakse naisi nõrgemaks pooleks? Perekonna kangem, tugevam pool oli kirglik kalamees. || üks vastandlikest leeridest. Mõlemad pooled kandsid lahingus kaotusi. Venelaste poolel oli rohkesti haavatuid. Ta läks liitlaste, ülestõusnute poolele üle. Vend oli olnud kommunistide poolel. Onu oli sõdinud valel poolel. || (kellegi v. millegi toetamise väljendamisel). Ajaleht oli võimumeeste poolel. Õigus on meie poolel. Tülide ajal asus õde alati venna poolele.
▷ Liitsõnad: abielu|pool, lepingu|pool, osa|pool, sugu|pool, teine|pool, vastaspool.

päine2 ‹-se 4› ‹adj›
päevane (püsiühendeis sõnaga päev valge aja v. avaliku tegutsemise rõhutamiseks). Oleks veel, et öösel, aga päise päeva ajal, päisel päeval, keset päist päeva! See on ju röövimine päise päeva ajal 'avalik, ilmselge röövimine'.

püha ‹8›
I. ‹adj›
1. hrl kirikl (Jumala kui kõigest argisest ja maisest kõrgemal seisva olendi olemisvaldkonna kohta, mis on eriliselt väärtustatav ja austatav). Püha taevane isa! Püha kolmainsus. Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel. *Patused oleme me kõik tema [= Jumala] püha palge ees. A. Kalmus.
2. (Jumalaga lähedases ühenduses oleva v. vaga isiku, samuti tema meelelaadi, eluviisi kohta); ka pühakute nime koostisosa. Püha neitsi. Püha jumalaema. Püha Perekond (Neitsi Maarja koos Jeesuse ja Joosepiga, hrl. kujutava kunsti motiivina). Pühad inglid taevas. Püha isa (hrl. paavsti kohta). Pühad isad (piiskoppide, kardinalide ja teiste kõrgemate vaimulike kohta). Püha Sinod. Pühad evangelistid Matteus, Markus, Luukas ja Johannes. Püha Antonius. Püha Jüri. Püha Anna. Püha Birgitta klooster. Kedagi pühaks 'pühakuks' kuulutama. Patust pööranud pühad õed. Kes võib selle püha mehe kohta midagi halba öelda. Ta on ainuke püha inimene selle saare peal. Kirikuõpetaja on väga püha eluviisiga. *.. Hispaanias, mis on vististi kõige püham, kõige usklikum maa Euroopas. A. H. Tammsaare.
3. selline, mis on Jumalale, jumalustele, jumalateenistuseks määratud ja pühendatud v. mille vahendusel Jumal, jumalus end ilmutab ja millele seetõttu osutatakse erilist austust. a. (otseselt jumalateenistusega, kultusega seoses). Püha ristikirik. Ristimine ja laulatus on pühad talitused. Lapsuke sai pühas ristimises nimeks Elsa. Püha sakrament, ristikäik. Altar pühade säilmetega. Püha õhtusöömaaeg 'viimne söömaaeg, mida Jeesus sõi koos jüngritega'. Maailma usundite pühad raamatud (Piibel, Koraan jt.) Püha tekst. Püha Pärimus 'ristiusu kirikus suuliselt edasiantavad usulise tõe aluseks olevad õpetustekstid'. Kõlasid pühad laulud. Püha sõda 'ususõda, eriti muhameedlaste sõda nn. väärusuliste vastu'. Tegi lahkumisel püha ristimärgi. Gangese vees toimetatakse püha pesemist. Pärismaalaste, šamaanide pühad tantsud. b. (koha, hoone, eseme jne. kohta). See siin on püha paik, püha maa. Palestiinat peavad kristlased pühaks maaks. Jeruusalemm on kristlastele, Meka muhameedlastele püha linn. Püha mägi, jõgi, allikas. Püha ohvrihiis. Seda suurt kadakat, pihlakat on peetud pühaks puuks. Ta sängitati pühasse mulda. c. (jumalatele pühitsetud loomade, taimede jms. kohta). Püha ohvriloom. Muinasegiptlaste püha härg Apis. India püha lill lootos. Paljud rahvad on pääsukest pühaks pidanud. Ikooni ees põles püha tuli. d. (aja kohta). Püha jõuluõhtu. Püha öö 'jõuluöö'. Muiste peeti neljapäeva õhtut pühaks, sel ajal ei tohtinud tööd teha. *Vaikne laupäevaõhtu jõuab oma püha rahuga. Jak. Liiv.
4. eriti sügavat austust, lugupidamist vääriv, ülimalt aukartuses austatav; selline, mida ei tohi rikkuda, labastada jne. Kellegi mälestust pühaks pidama. Seadusi, lepinguid, omandussuhteid pühaks pidama. Pühaks peetud kombed, viisakusreeglid. Püha kodumaa. Isamaa püha pind. Tema abielu, abikaasa on talle püha. Sinu soov on mulle püha. Vanemate püha kohus on hoolitseda oma laste eest. Pühad ideaalid, aated. Tegin kindla ja püha otsuse suitsetamine maha jätta. Meid ootavad kõrged ja pühad ülesanded. Töö on tema jaoks midagi pühamast pühamat. Meie vanemaile oli vaevaga saadud leib püha. Talle pole miski püha. *Siin oli nende kõige püham paik. Selle kohaga olid kõige ilusamad mälestused ühendatud. M. Metsanurk. *Suverään peab olema riigi esimene teener, oma isikus püha, aga vastutav oma tegude eest.. J. Kross. || (nõrgenenud tähenduses tunnete, meeleolu kohta:) sügav, ülev, üllas. Sa solvasid mu kõige pühamaid tundeid. Meie sõprus oli püha. Mees läks püha viha täis. Ootamatu solvang täitis ta püha vihaga. „Milline argpüks!” hüüdis tüdruk täis püha põlgu. *Armastus on taeva tuluke ja on ikka püha, ükskõik, kus ta ruumi leiab. A. Saal.
5. esineb rahvapärastes ütlustes ja ehmatust, imestust, üllatust väljendavates hüüatustes. Sa püha taevas! Püha jumal, mis nüüd teha! Püha issand, püha jeesus! Sa püha arm, nüüd on kõik läbi! Issa pojuke, püha vaimuke! Sa püha ristike küll, mis sest elust sedasi saab! Püha ristivägi, ta on hulluks läinud! Oh sa püha kurat, nüüd hakkad sina ka veel peale! Sa püha müristus küll! Oh seda püha lihtsameelsust!
II. ‹s›
1. rahvapärimuslik, kultuslik v. riiklik tähtpäev, mil ei tehta tööd (ja mida kombekohaselt pühitsetakse). Riiklik, kiriklik püha. Kristlikud pühad. Vanad ristiusueelsed pühad. Pühi pidama. Surnute mälestamise püha. Lihavõtted on suured pühad. 1. mai on tööliste püha. Pühade reede, laupäev. Jõulu esimesel, teisel, keskmisel, viimasel pühal. Paar päeva enne, pärast pühi. Pühadeks sõidame koju. Pühade puhul oli lõunasöök tavalisest pidulikum. Pühade ajal käidi kirikus, mindi sugulastele külla. Pühadeks pannakse lipud välja. Nüüd tulevad pikad 'mitu päeva kestvad' pühad. Vihmase ilmaga tööd ei tehtud, mehed pidasid niisama püha 'logelesid'. Mäletan seda päeva nagu mõnda suurt püha. Häid pühi! Pühad tulevad suurelt, lähevad väikselt. Kui on pühad, siis olgu pühad! Kes kõik pühad peab, see kõik näljad näeb.
▷ Liitsõnad: jõulu|püha, kevad|püha, lihavõtte|püha, mai|püha, muna(de)|püha, neli|püha, nääri|püha, oktoobri|püha, paasa|püha, palmipuude|püha, suve|püha, suviste|püha, taevaminemis|püha, talviste|püha, ülestõusmispüha; rahu|püha, rõõmu|püha, võidupüha; jordani|püha, kabeli|püha, kalmistu|püha, lõikus|püha, surnuaia|püha, surnutepüha; kiriku|püha, kroonu|püha, rahvus|püha, riigi|püha, usupüha; kliistri|püha, külma|püha, streigi|püha, tormi|püha, tuisu|püha, vihmapüha; pähklipüha.
2. rahvapärastes ütlustes ja ehmatust, imestust, üllatust väljendavates hüüatustes. Sa pühade vägi küll! Pühade päralt, ega nad ometi siia tule? Kõigi pühade juures, kust sa nii ruttu siia said? Sa pühade vahe, kuidas ma küll ehmatasin! *Aga oh sa pühade reede küll, kuidas mu süda püksisäärest saapasse vajus.. A. Jakobson.
3. van pühapäev. *Püha peale jaani laulatatakse.. J. Mändmets.
▷ Liitsõnad: nädalapüha.
4. van pühak. Vandus kõigi pühade nimel, et räägib tõtt. *.. vahest aitab jumal ja abistavad pühad ning ei lasegi vaenlasi lähedale. K. A. Hindrey.

püsi ‹11› ‹s›

1. paigal v. ühe tegevuse juures püsimine; selleks vajalik kannatlik, kärsituseta seisund, püsivus. Rändajal pole kuskil pikema(l)t püsi. Polnud tal pikka püsi, astus korra sisse ja läks jälle edasi. Enne külaliste tulekut pole perenaisel püsi. Koduigatsus ei andnud enam püsi. Rahutu loomus ei anna talle kauaks püsi kodus olla. Libiseb ühelt tegevuselt teisele, miski ei võta tas õiget püsi. Käin püsi leidmata toast tuppa. Tal pole püsi paigal istuda, raamatutes tuhnida, haige olla. Järelduste tegemiseks sel tuulepeal püsi ei piisa. Kellel jätkukski püsi nii vana mehe targutusi kuulata. Küll töö õpetab, ainult püsi peab olema. Käed ei leidnud püsi, aina kobasid taskuid ja näppisid salli. Silmad jooksevad ilma püsita üle kirjaridade. Tormiga polnud lainetel püsi. *.. söögilauale lähenedes ta silmis näisid kaotavat liuad oma püsi, irduvat linalt ning keerlevat. M. Jürna. || sport võimlemises asendi hoidmine teatud aja vältel
▷ Liitsõnad: paigalpüsi.
2. jätkuv eksisteerimine, püsimine, kestmine. Ilmateade ennustas kuivadele ilmadele pikemat püsi. Külmaga pole neil lilledel püsi. Neil kingadel polnud kauaks püsi: varsti olid tallad lahti. Soovime juubilarile elujõu ja huumorimeele püsi. Ta tõotustel pole pikka püsi. Kurbusel ärgu täna püsi olgu. Kõrvu sõnaalgulise „h” püsiga leidub murdematerjalis näiteid ka selle kao kohta. *Aeg-ajalt sadas juba lund, aga sellel polnud veel püsi – maha langenud, muutus ta varsti veeks. M. Metsanurk. *Polnud püsi ta sugukonnal, ainult tema ise, vana väike mehike, elas oma põliseid päevi. R. Roht.

püsi|hind
maj mingil ajal kehtinud tegelik hind, mis loetakse tinglikult kehtivaks v. kehtinuks pikema aja jooksul

realism ‹-i 21› ‹s›

1. olukorra ja võimaluste arvestamine, kainelt tegelikkusesse suhtumine, asjalik mõtlemisviis; poliitiline praktitsism. Mis te fantaseerite, püsige realismi pinnal. Nendes mõtetes on realismi piisavalt. Riigi välispoliitika kõigub idealismi ja realismi vahel. Riigijuhtidelt oodatakse mõistlikku realismi. *Tänapäeval oskame paljudele asjadele vaadata kaine realismiga .. Ü. Tuulik.
2. kirj kunst tegelikkusest tõetruud ja tüüpilist pilti anda püüdev loomingutüüp; vastav kirjandus- ja kunstivool. Realism vastandus romantismile ja klassitsismile. Eestis kujunes realism eneseteadlikuks kirjandusvooluks Eduard Vilde ja Ernst Särgava loominguga. Olustikurealismi kõrvale astus psühholoogiline realism. Kriitiline realism '19. saj. realism, millele on iseloomulik tugev ühiskonna- ja kombekriitiline hoiak'. Maagiline realism 'kirjandussuund, kus elu realistlikku kujutusse põimitakse müütilisi ja fantastilisi kujutelmi'. Realism Madalmaade maalikunstis.
▷ Liitsõnad: antiik|realism, foto|realism, hüper|realism, küla|realism, linna|realism, neo|realism, olustiku|realism, uus|realism, valgustus|realism, vararealism.
3. filos. a. keskaegse Lääne-Euroopa filosoofia vool, mis oli seisukohal, et üldmõisted eksisteerivad reaalselt; ant. nominalism. Mõõdukas, äärmuslik realism. b. uuema aja gnoseoloogilised vaated, mis tunnistavad maailma eksisteerimist väljaspool inimese teadvust. Naiivne realism 'mitteteoreetiline maailmakäsitus, mis samastab välismaailma omadused meelte andmetega'.

ressurss ‹ressursi 21› ‹s›

1. maj toote keskmine töömaht (aja- v. pikkusühikute, töötsüklite arvu vms. abil väljendatuna)
2. ‹hrl. pl.› varud, tagavarad; maj (majanduslikud) vahendid v. varud; raha. Looduslikud ressursid. Uue silla ehitamiseks ei jätku linnal ressursse. Tehasel leidub kindlasti veel ressursse toodangu suurendamiseks. Kõik ressursid pole ehk veel ammendatud. Tal on selleks tööks piisavalt kogemust ja vaimset ressurssi. *.. oleks isegi kahjulik ja ohtlik pillata oma energia kellelegi teisele ajal, mil kõik su ressursid peavad olema mobiliseeritud enda eest hoolitsemiseks, iseenda elu ja tervise säilitamiseks. R. Kaugver.
▷ Liitsõnad: energeetika|ressurss, energia|ressurss, gaasi|ressurss, inim|ressurss, kütuse|ressurss, loodus|ressurss, maa|ressurss, nafta|ressurss, toorme|ressurss, tööjõu|ressurss, veeressursid.

restauratsiooni|aeg
aj (hrl. Bourbonide dünastia taasvalitsemise aja kohta Prantsusmaal 1814–1830)

roomama ‹roomata 48›

1. kehaga pinnale toetudes (edasi) liikuma. a. (kõhuli ja/või käte-jalgade abil). Käpuli, (nelja)käpakil, kõhuli roomama. Põlvili, põlvede peal roomama. Laps hakkab juba roomama. Koopasse pääses ainult roomates. Sõdurid roomavad lumes, üle põllu. Haavatu roomab omadeni, kaevikust välja. Vaatamata porile tuli edasi roomata. Roomavad aia, traadi alt läbi. Kass roomab saagile lähemale. Mesilane ei rooma, vaid kõnnib. *Lellepoja abil roomas ta okste alt välja, ajas end käpakile ja viimaks püstigi. M. Metsanurk. *Jalgadest auklikuks tambitud lumel aga armastavad nad [= pingviinid] roomata pugul, tiivakontsudega kaasa aidates. J. Smuul. b. (loogeldes v. keha venitades ja lühendades). Madu roomab rohus. Rästik roomab vingerdades põõsasse. Lehtede alt roomas välja vaklu ja vihmausse. c. piltl (aeglase, vaevalise liikumise kohta:) ronima, venima. Auto, raske koorem, rong roomab mäkke. Traktorid, kombainid roomavad üle välja. Lennukilt vaadates näis, nagu laevad merel roomaksid. Mööda roomasid väsinud kolonnid. || levima, edasi tungima. Suitsusambad roomavad taeva poole. Vesikaarest roomas musti pilvi. Udujoomed roomavad soo kohal. Merelt hakkab roomama rõsket õhtujahedust. Laisad lained roomavad randa. Puude varjud roomasid pikenedes üle tee. Näole roomas kahjurõõmus naeratus. Soo roomas põldudele peale. Lepavõsa roomab karjamaale. Liivaluited, jäämäed roomavad visalt edasi. Küla peal roomas ringi igasuguseid kuulujutte. Roomav inflatsioon. || (aja kohta:) aeglaselt edenema, venima. Oodates roomavad minutid tundidena. Jutustuse roomav tempo. *Kaht haiget valvates roomasid Annal päevad mööda – igavalt ja kurvalt. L. Koidula.
2. looklema (1. täh.) Tee roomab mööda mäenõlva. Jõgi roomas läbi ürgmetsa. Seintel roomab läbisegi igasuguseid juhtmeid. Madalad kadakapõõsad roomavad rannavallidel. Luuderohi roomab kõrgele mööda tüve. Poiss komistas üle jalgraja roomavatele puujuurtele. Roomav mähis. | roomav (taimenimetustes jt. terminilaadsetes ühendites). Roomav kastehein, maran, metsvits, tulikas. Roomavate varte, risoomidega taim. Maasikal on roomavad võsud.
3. piltl pugema, lipitsema, lömitama. Tudeng võib hea hinde pärast roomata. Ta ei roomanud ülemuste ees. Roomav käitumine äratas tülgastust. *Ta oli aastate kaupa roomanud, selleks roomanud, et selle läbi midagi enesele kätte võita. J. Mändmets. || alandlik olema v. alandlikult paluma. *Sa tuled mul veel roomates, krants! E. Vilde. *Ja kerjanud olen ja santind / ja roomanud põrmuni .. Juh. Liiv.

ruttama ‹rutata 48›
kiirustama, tõttama. a. (elusolendite kohta:) ruttu liikuma v. kuhugi minema. Tänaval ruttab inimesi. Korraks hinge tõmmanud, ruttasin jälle. Ruttab, et õigeks ajaks tööle jõuda. Peame ruttama, sest oleme niigi hilinenud. Parvest maha jäänud lind ruttas teistele järele. Ruttame koju, kooli, poodi, maale, laadale, mere äärde. Ruttab joostes, paari pika hüppega lähemale. Naine ruttas kiirel sammul väravast välja. Möödakäija ruttab uppujale appi. Kui kukk toitu leidis, ruttas kanakari kohe jaole. Perenaine ruttab külalistele vastu. Mehed ruttasid tülitsejaile vahele. Nüüd polnud enam kuhugi rutata. Ei jõua mööda rutates teretadagi. Vaatan aknast edasi-tagasi ruttavaid inimesi. Poiss ruttas pooljoostes, nagu ajaks teda keegi taga. | piltl. Rong ruttab lõuna poole. Sinitaevas ruttas üksikuid pilvepalle. Päike ruttab õhtusse. Ärevad mõtted ruttavad läbi pea. Elu muudkui ruttab ja ruttab edasi. Väsimatult ruttav tuul. *.. tublisti hiljaks jäänud kevad tuli rutates, nagu tahtes oma laiskust tasa teha.. B. Kangro. b. ruttu midagi alustama v. tegema; millegagi kiiret pidama. Rutake, aeg ei oota. Külviga tuleb nüüd rutata. Küsitav ei rutanud vastusega. Sõdur ruttas käsku täitma. Ruttab seletama, miks ta hilines. Külaline ruttas minekule. Sõi aplalt ja rutates. Tõmbas ruttamata paar mahvi, enne kui vastas. Kui kevadel mets ruttab, peab põllumees külviga ruttama. Mis täna võid teha, seega rutta. *Ta oli kohe valmis oma roosivärvilist ihu paljastama, kuid härra Barbatus ruttas vahele. J. Seilenthal (tlk). c. (aja kohta:) ruttu mööduma, kaduma, lendama. Aeg ruttab pöörase kiirusega. Päevad, aastad aina ruttavad. Elu on tuulekiirul mööda rutanud.

ränd|sell
aj pärast õpiaega tsunfti vastu võetud sell, kellel oli kohustus teatud aja jooksul töötada võõraste meistrite juures väljaspool kodulinna

saatma ‹saadan 46›

1. kellegagi (v. millegagi) liikumisel kaasas olema, kaasas käima, kaasa minema (näit. seltsiks, kaitseks, abiks vms.). Ronald saatis sageli isa tema ärireisidel. Läbirääkimistele minejaid saatis kaitsemeeskond. Vange saatsid konvoisõdurid. Saani, tõlda saatis mitu relvastatud ratsanikku. Ma tahtsin üksi minna, kuid õde tuli saatma. Ma saadan sind natuke maad, suure maanteeni. Nad läksid teda terve kambaga bussijaama saatma. Saatsin tütarlapse pärast pidu koju. Mart saatis külalise väravani. Tants lõppenud, saatis noormees tütarlapse taas kohale tagasi. Ema käis lastel abiks karja karjamaale saatmas. Poisid saatsid mööda kallast tükk aega palgiparve. Koer saatis truult oma peremeest. Laeva saatis karjuv kajakaparv. *.. peenramaad haris pirakas kukk, keda saatis kümmekond kana. M. Varik (tlk). | piltl. Õnn saatis teda kogu elu. Saatku sind ikka vanemate õnnistus! Kõik need päevad saatis teda mure koduste saatuse pärast. Laul on meie esivanemaid saatnud hällist hauani. Meie sportlasi saatis edu 'nad olid edukad'. Jõgi saadab maanteed mitu kilomeetrit. *.. varjud, mis kahte teekäijat saatsid, muutusid üha pikemaks. E. Kippel. || midagi liikuvat pilguga jälgima. Saatis silmadega, pilguga möödujaid. Ema saatis mu toimetusi nukra pilguga. *Oskar Põdrus tajus, et teda saatsid kõigi saalisviibijate pilgud. P. Kuusberg.
2. kellelegi mänguriistal saateks kaasa mängima v. kaasa laulma. Lauljat, viiuldajat klaveril saatma. Laulja saatis end ise kitarril. Lauljaid võidi saata mitmesuguste pillidega. Koori saatis orkester. Nende laulu saatis viiul. Eeslauljat saadab koor. *Ringmängu saatis õige ühetooniline laul. K. A. Hindrey.
3. mingi tegevuse v. olukorraga kaasas käima, sellega koos esinema. Pulmapidu saatsid laul ja pillimäng. Ennemuiste saatis talveõhtusi töid ja toimetusi sageli laul. Meie lavalt lahkumist saatis aplaus. Teekäijat saadab koerte käre haukumine. Lindude ägedat tegutsemist saatis vihane kädin. Etenduse käiku saatis sageli publiku lõbus naer. Haige iga liigutust saatis terav valusähvatus. Vihmakohinat saatsid piksekärgatused. *.. nende teemade käsitlust saadab enamasti pastorlik moraliseerimine. A. Vinkel.
4. kedagi (v. midagi) mingil eesmärgil, otstarbel, põhjusel kuhugi suunama, lähetama, mingisse olukorda ajama vms. Ema saatis poja vett tooma. Haige poiss saadeti koolist koju. Mis ta siin asjata logeleb, saada ta minema. Kus Anton on, saada ta siia! Saatke kedagi arsti järele! Kui abi vaja, saada mulle Ats järele! Peremees saatis sulase veskile, naabrile paar sulast appi. Külalistele tuleb auto jaama vastu saata. Sind tuleks haiglasse saata. Isa saatis poja linna kooli. Kool saadab ellu järjekordse lennu lõpetajaid. Ta saadeti pensionile, erru. Saatis oma perekonna sõja eest pakku. Karistussalgad saadeti rahutusi maha suruma. Saarele saadetud dessant ebaõnnestus. Teda saadeti mõneks aastaks välismaale tööle. Rindele saadetakse järjest uusi vägesid. Kurjategijad saadeti sunnitööle, asumisele. Sind tuleks selle eest vangi saata 'panna'. Inkvisitsioon saatis inimesi tuleriidale. See ei ole õige mees, saada ta oma asutusest kohe minema! 'vallanda ta töölt'. Ta on nii vihane, et saadab sulle veel koerad kallale. Ta saadab sulle veel politsei, oksjoni kaela. Moor oskavat nõiakunste ja võivat teistele haigusi või surma saata. Tüdrukud saatsid lahkuva rongi suunas õhusuudlusi. Üks raadiojaam saatis öö läbi head muusikat. See asjaolu on mulle kui jumalast saadetud. | piltl. Vanataat saatis mulle uuriva, etteheitva pilgu. Istus tee ääres ja saatis aeg-ajalt pilke kodu poole. Talle saadeti ähvardusi, pilkesõnu järele. Jõgi saadab oma veed merre. Päike saatis taevast kuldseid kiiri. || kellegi lahkumist pidulikult tähistama, tema lahkumiseks ettevalmistusi tegema vms. Külarahvas oli tulnud nekruteid saatma. Lahkunut oli viimsele teekonnale saatmas palju rahvast. *See oli Reedal esimene poeg merele saata, ja ta oli ta kasti hoolega pakkinud. A. Kalmus. || kedagi, midagi teat. olukorda viima, teat. olukorda jõudmist põhjustama. Valitsus, riigikogu, parlament saadeti laiali. Peale projekti täitmist saadetakse meeskond laiali. Saatis oma pillamistega talu haamri alla 'põhjustas oksjoni'. Sa saadad meid veel rahva naeru alla. Andke andeks, ärge saatke mind hukatusse, hukka! Kurat saadab su hinge hukka. *Ja paari nädala pärast olin niikaugel, et saatsin Kaljukotka hästi sihitud paremsirgega istukile. A. Kork. || kõnek (vandumissõnu tarvitades) millestki lahti ütlema, seda mitte arvestama v. kedagi mitte kuulda võtma. Saada kogu see kupatus pikalt ja tule tulema. See on sul asjata käik, ta saadab sind lihtsalt pikalt. Saatis eidekese kõigi tema nõuannetega kassi saba alla. Oma käreduses võis ta teise saata sinna, kus pipar kasvab. *Kui arvab, et tal on õigus, võib ükskõik millise ülemuse rumalasse kohta saata. J. Peegel. || kõnek esineb mitmes tapmist väljendavas ütluses. Selline röövel võib iga inimese teise ilma saata. Ta olevat saatnud võlausaldaja, oma isa teise ilma. Segastel aegadel saadeti inimesi ilma kohtuotsuseta mullatoidule, mättasse. Ei seal kohut olnud, saadeti inimene kohe looja karja. Vaenlane oli kõige hirmsamate piinade läbi saatnud hukka hulga inimesi. *On inimsüdameid, mis võimaldavad nende omanikel tappa koguni oma emasid, saata surma vastsündinud lapsi! L. Kibuvits.
5. kellegi, millegi kaudu v. vahendusel kellelegi midagi lähetama v. teada andma. Kirja, meili, telegrammi, pakki saatma. Ta saatis mulle vahetevahel tuttavatega, posti teel veidi raha. Pension saadeti mulle koju kätte. Saatke mulle post Berliini järele! Reet saatis Juhanile kirjaga oma pildi. Korrespondendid saadavad ajalehtedele kaastööd, sõnumeid. Peokutsed on juba laiali saadetud. Saadame tuttavatele pühadeks õnnesoove, õnnitlusi. Ta saadab mulle aeg-ajalt tervitusi. Kes sulle saatis roose, selle kingituse? Kõik asjad on autoga kohale saadetud. Saatsin talle teate ema surmast. Isa saatis sõna, et tulgu ma kohe koju. Kui sa ei saa tulla, katsu mulle sellest kuidagi sõna saata.
6. virutama, viskama, heitma, lööma. Jõi pudeli tühjaks ja saatis selle siis tagantkätt põõsasse. Haaras maast kivi ja saatis selle koera suunas. Saatis läbiloetud kirja paberikorvi. Madis saatis kapatäie vett kerisele. Mängija saatis palli hoogsa löögiga üle võrgu, otse vastase väravasse. *Ta saadab Lontule paraja hoobi otse südame auku, nii et vastasel hing kinni jääb. H. Pukk. || (tulistamise kohta). Saatis laengu valgustatud aknasse. Metsa vahel saadeti talle kuul selga, tina keresse.
7. (aja kohta:) veetma, mööda saatma. Mis vanal inimesel enam, muudkui saada päevi surma poole. *Aga eks see ole ükskõik, kuidas me oma päevad õhtusse saadame. O. Luts.
8. van põhjustama, valmistama, tooma. *Ma rääkisin talle .. tähtsatest ajaloolistest meestest, kelle töö nii palju maailma rahvastele kasu saatnud.. Juh. Liiv. *.. oli ta seisukord niisuguseks kujunenud, et ta venna raha oma ärist, sellele kahju saatmata, ei võinud välja võtta. E. Vilde.

sekund ‹-i, -it 2› ‹s›

1. aja mõõtühik: 1/60 minutit; sellise kestusega ajavahemik (tähis s, sek.); äärmiselt lühike ajavahemik, hetk, viiv. Sekund on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi põhiühik. Minutis on 60 sekundit. Kell saab mõne sekundi pärast kaks. Maavärin kestis umbes kakskümmend sekundit. Jookseb 100 meetrit kümne sekundiga. Distantsi läbimiseks kulus tal 4 minutit 44,8 sekundit. Tuule kiirus oli 12 meetrit sekundis. Kõik toimugu sekundi pealt 'väga täpselt'. Jooksja edestas teisi vaid sekundi murdosaga 'väga napilt'. Sekundi murdosa jooksul kohtusid nende pilgud. Laps ei püsi sekunditki paigal. Ta peaks iga sekund 'otsekohe' siin olema. Jõudsime viimasel sekundil 'silmapilgul, hetkel' rongile.
▷ Liitsõnad: kümnendik|sekund, mikro|sekund, nano|sekund, piko|sekund, sajandik|sekund, tuhandiksekund; amper|sekund, vattsekund.
2. nurga ja kaare mõõtühik: 1/3600 kraadi (tähis ″). Nurk 44 kraadi 28 minutit ja 15 sekundit. 54 kraadi 35 minutit 25 sekundit idapikkust.
▷ Liitsõnad: kaare|sekund, nurgasekund.
3. muus diatoonilise heliastmiku teine aste; kahe diatoonilise astme vaheline intervall. Väike, suur sekund.

siginema ‹37›

1. sigima, paljunema. Lõikus oli hea ja kari sigines hästi. Kalakajakas sigineb viimasel ajal jõudsasti. Meie rannas siiad enam ei sigine.
2. (vähehaaval, tasapisi) ilmuma, tekkima, aja jooksul kogunema; sugenema. a. (elusolendite kohta.). Hiired siginesid majja. Koerale siginesid kirbud karvadesse. Kajakaid sigineb linnadesse järjest rohkem. Diivanisse on lutikad siginenud. Haava olid siginenud ussid. Eelmisel suvel sigines aeda palju kahjureid. Perre on lapsi juurde siginenud. Tüdrukule on uus austaja siginenud. Tuttavaid, sõpru sigines ühtäkki nagu seeni pärast vihma. Mis tuttavad küll poisile on siginenud? Järve äärde on liiga palju suvitajaid siginenud. Päris vihavaenlasi pole tal veel siginenud. Lauda sigines paar võõrast meest. Äkitselt, ei tea kust, nagu maa alt sigines mu ette, kõrvale väike mehike. Uks avanes ja tuppa sigines lõbus seltskond. Õige pea sigines rannakülla ka ettevõtjaid. Aknale sigines uudishimulikke. *Juba siginesid mõrsjad peiukeste põlvile.. E. Vilde. *.. või jälle sigineb lasterodu järele, nii et otsa ega äärt pole. A. Beekman. b. (asjade, esemete, nähtuste kohta). Autosid sigineb tänavaile järjest rohkem. Lauale sigines kohvikann, kompvekikarp, veinipudel. Lae alla on mõned ämblikuvõrgud siginenud. Aianurka sigines suur prahihunnik. Jõulukuuse alla oli siginenud hulk kirjudes paberites pakke. Raamatuid sigines nii palju, et tuli uus riiul osta. Sööginõusid sigineb majja aina juurde. Taevasse on siginenud pilvi. Põskedele, kaelale siginesid punased laigud. Silmadesse siginevad pisarad. Suunurkadesse siginesid kortsud. Näole, näkku sigines muhelus, naeratus, naeruvine. Juustesse, habemesse on tublisti halli siginenud. Tuppa sigines vaikus. Trepikotta siginesid toidulõhnad. Häälde sigines reipust. Hinge hakkas siginema kartus, uhkustunne, viha, kahtlus, pettumus. Tuli pimeduse varjus koju, et ei sigineks jutte. *Meestesumm ja kuum vesi kulusid.. marjalt ära, sellest sigines ihule ja hingele sooja. A. Vanapa. *Sina aga – nii kui natuke veeringuid sigineb, otsekohe ruttad neid millegi peale sirgeks lööma. H. Lepik (tlk). || arenema, kujunema. Noorte vahel sigines kirjavahetus, elav vestlus. Jutt ei siginenud (hästi). Poiste vahel sigines peagi sõprus. Ega ei teagi, kas sellest sigineb kasu või kahju. Sellest loost ei sigine midagi head. Milline pahandus sellest oleks võinud sigineda!

siin|samas ‹adv›

1. siin, sellessamas kohas. Oota mind siinsamas. Siinsamas ta mõni päev tagasi surigi. Mees istus mõttesse vajunult, siinsamas ja siiski nagu ära. Laual olid raamatud, siinsamas vedelesid apelsinikoored. Mäetipud näivad otsekui siinsamas, käeulatuses. Siinsamas lähedal on koolimaja. Karjamaa on siinsamas lauda taga. Ta elab siinsamas, üle koridori. Siinsamas, tema silmade, nina all läksid poisid tülli.
2. väga vähese aja pärast v. selsamal ajal, samas; nüüdsama. Varas peeti kinni, siinsamas tuli ka politsei. Siinsamas sai ta aru, et oli end ülekohtuselt süüdistanud. Ta tahab kohemaid, siinsamas lahenduse leida. Ta ütles seda nii lihtsalt, et jäin teda siinsamas sõnapealt uskuma. Naisterahva meel on imelik: siinsamas ta nutab, siinsamas naerab. *Ta teeb neile etteheiteid ja kaitseb neid siinsamas. A. H. Tammsaare.

sukelduma ‹37›

1. vee alla laskuma (mõne aja pärast jälle pinnale tõustes); veepinnast allapoole, põhja suunas ujuma. Poiss sukeldus jääkülma vette. Sukeldusin vee alla, lainetesse. Sukeldus pea ees järve. Tõmbas kopsud õhku täis ja sukeldus. Ujumistreener õpetas sukelduma. Sukeldusime akvalangiga. Pärlipüüdjad sukelduvad päevas 30–40 korda. Tuuker sukeldub põhja uurima. Inimene sukeldus meresügavikku juba tuhandeid aastaid tagasi. Hai sukeldus sügavusse. Part sukeldus tiigi põhja toitu otsima. Pingviin sukeldub tiibade abil. Naarits ujub ja sukeldub sama hästi kui saarmaski. Allveelaev sukeldus 900 m sügavusele. | piltl. Päike sukeldus merre.
2. millessegi, kusagile sisenema, millegi v. kellegi hulka liikuma. Lennuk sukeldus õhuauku, pilvedesse. Rong sukeldub tunnelisse. Buss sukeldus kitsastesse ja kõveratesse tänavatesse. Kesklinna sõites sukeldusime rüsinatunni autovoolu. Astusin rongist maha ja sukeldusin Pariisi rahvasumma. Tüdrukud sukeldusid kaubamajja kingituste jahile. Rändurid sukeldusid hämarasse metsa. Käsi sukeldus taskusse sigarettide järele. || millessegi kaevuma, pugema, tungima. Sisalik sukeldus liivasse. Mesilased sukeldusid õitesse. Pani dressid selga ja sukeldus magamiskotti. Sirelitesse sukeldunud 'mattunud' küla. *Ja vares hakkas veel veidramalt lumes sumama ja sukelduma, otsekui arust ära. L. Promet.
3. piltl millessegi süüvima, süvenema; millelegi anduma, pühenduma. Sukeldus mälestustesse, mõtisklustesse, unistustesse. Koolieas sukeldusin raamatutesse, lugemisse. Vanaisa oskab täielikult laste maailma sukelduda. Ülikoolis sukeldusin kiiresti rõõmsasse tudengipõlve. Peale ülikooli lõpetamist sukeldus ta poliitikasse. Tol ajal sukeldusime kõik ühiskondlike sündmuste keerisesse. Kunstnik olevat sukeldunud suurteose loomisse. Kõik on ülepeakaela töösse, töhe sukeldunud. Põgenes kodust ja sukeldus kirevasse hulkuriellu.
4. nähtavale ilmuma v. tulema. Varasest hommikuhämarusest sukeldus esile New York oma pilvelõhkujatega. Käänaku tagant sukeldus äkitselt välja üks auto. *Äsja merest sukeldunud päike õõtsus uksel.. A. Hint.

suve|uni
zool looma talveunega sarnanev tardumus toiduvaese ja kuuma aja üleelamiseks. Kollasusliku suveuni läheb üle talveuneks ja loom ärkab ellu alles järgmisel kevadel.

sõduri|leib

1. sõjaväes sõduritele antav leib. *Aga varsti ma käisin sinuga kõrvuti / rindeteede nätskes savis, / mis kleepus saabastele nagu sõdurileib / hammaste külge .. L. Tiitsaar.
2. piltl (sõdurielu, sõjaväeteenistuse aja kohta). Noormees on jõudnud paar kuud sõdurileiba maitsta. Kui kaua sa sõdurileival oled olnud? Sõdurileivaga polnud kerge harjuda.

sõidu|kaart
sõidudokument, mis annab õiguse ühissõidukis sõita teat. aja vältel. Paberkandjal, elektroonilised sõidukaardid . Kehtiv sõidukaart.

sõidu|tund

1. sõidu harjutamise tund. Autojuhilubade taotlejail peab enne eksami sooritamist sõidutundide miinimumarv täis olema. Ratsutajad saavad treeninguil sõidutundide kõrval teadmisi hobuste valjastusest ja saduldusest.
2. vahemaa selle läbisõitmiseks kuluva aja kaudu väljendatuna. Meie sihtpunkt asus linnast kahe sõidutunni kaugusel.

sõja|käik

1. sõj sõjategevuse etapp, mis koosneb mitmest üksteisega koha ja aja poolest seotud operatsioonist. Hästi ettevalmistatud, nurjunud, võidetud, võidukas sõjakäik. Napoleoni sõjakäik Venemaale 1812. a. Makedoonia Aleksandri sõjakäigud. Oma sõjakäikudelt tõid germaanlased kaasa sõjasaaki. Koondati jõud suureks ühiseks sõjakäiguks ristirüütlite vastu. Võeti ette, korraldati, sooritati uus sõjakäik naaberhõimu aladele. Mindi, siirduti sõjakäigule. Läksid sõjakäiguga türklaste peale, türklaste kallale. Sõjakäigult naasnud väed. See kihelkond on saanud sõjakäikude tagajärjel tugevasti kannatada.
2. piltl võitlus, (pidev) väljaastumine kellegi v. millegi vastu. Ideoloogiline, poliitiline sõjakäik. Politsei sõjakäik narkoäri tõkestamiseks. Kriitikud alustasid suurt sõjakäiku uue romaani vastu. *.. kavatseb uue ärilise sõjakäigu plaani .. M. Metsanurk. *Portselan alustas sõjakäiku fajansi vastu kogu Euroopas. E. Pillau (tlk).

sõjaväe|kohustus
(meeskodanike) kohustus teenida sõjaväes seadusega ettenähtud aja jooksul. Üldine sõjaväekohustus. Tal on sõjaväekohustus veel täitmata. Täitis oma sõjaväekohustust mereväes. Noormees püüdis sõjaväekohustusest kõrvale hoida, mööda hiilida.

sõudma ‹sõuan 45›

1. aerupaari (v. aeru) tõmmetega paati vees liikuma panema. Lootsikut, paati sõudma. Praami sõudsid neli meest. Võtsin aerud ja hakkasin sõudma. Sõuda tuli vastutuult, vastuvett. Mees sõudis kõigest jõust, pikkamisi edasi. Merd sõudma 'sõudepaadiga merel käima, näit. kalastamas'. Sõudsime jõel, lahel. Sõudsime kaldale, üksikule saarele, laiu poole. Olin seni ainult rannalähedastes vetes sõudnud. Päevas tuli mitu korda üle jõe sõuda. Sõudsime läbi kõik järvesopid. Hakkasime püüniseid sisse sõudma 'sõudes sisse laskma'. Käisime sõudmas (näit. vastaval treeningul). Paat libises sõudmatagi edasi. Üksik paat sõudis merele. *Põhjanaela järgi sõudsime otse lõunasse. J. Parijõgi. || sõudepaadiga kuhugi toimetama. Ta sõudis mind üle jõe. Loots sõuti laevale.
2. piltl kasut. mitmesuguste liigutuste v. liikumise kulgemise märkimiseks. a. käte v. jalgadega edasi-tagasi liigutama, vehklema, õõtsutama vms. Väikemees sõuab kätkis käte ja jalgadega. Ujuja sõuab hoogsalt mõlema käega. Maria sõudis hälli. Järvel sõuab pardipere. *Viimased [= noormehed] seisavad ühel kiigepingil püsti ja sõuavad; neiud istuvad teisel pingil ja hoiavad püstpuudest tugevasti kinni. E. Vilde. *.. kuna ämm keeva vette sõrejahu raputab ning puulusikaga pajas sõuab. K. Saaber. b. lendama v. lendlema; õhus liuglema. Põllu kohal sõuab paar varest. Kurgede kolmnurgad sõuavad lõuna poole. Taevas, üle taeva sõuavad valged pilved. *Ometi jõuab ükskord päev, kus kõrgel puulatvade kohal sõuavad valgest siidist langevarjud – võilill külvab ennast. L. Hainsalu. c. (taevakehade kohta:) näiliselt taevafoonil edasi liikuma. Taevalaotuses sõudis vaikselt poolkuu. *Päike mägede kohalt kesktaevasse sõuab.. U. Laht. d. (tuule, helide liikumise kohta). Tuuleiilid sõuavad üle sügisese nurme. *Päike oleks soojendanud selga, kellahelid oleksid vaikselt sõudnud üle karjuse ja karja .. L. Kibuvits. e. (mõtte, kujutluse vms. kohta:) tõtlema, kihutama. Lesisin avasilmi sängis ja mõtted aina sõudsid. Hinges sõudsid igatsused. *„Suur meri mõõdab mitmeid maid, suur süda sõuab laialt,” vastas pime targalt. A. Mälk. f. van (aja, mingi olukorra lähemale tulemise, kättejõudmise kohta). *Õhtu jõudnud, õhtu sõudnud, / looja läinud päikene. Jak. Tamm.

taanduma ‹37›

1. tahapoole, tagasi liikuma, tagasi tõmbuma, eemalduma, taganema (1. täh.). a. (tagurpidi) käies, kõndides vms. Taandub hoovõtuks, et oleks vabam hüpata. Taandus paar sammu, et tulijaga mitte kokku põrgata. Rahvahulk taandub kahele poole ja vabastab tee. Tüdruk taandus tagurpidi ukse poole, nurka. Saadikud tõusid ja taandusid aupaklikult. Taanduti kõrvaltuppa ja sõneldi seal edasi. Liikus külaliste keskel ja taandus siis koridori. Osa inimesi nihkus lähemale, osa taandus kaugemale, eemale. Propelleri tuul sundis lennukiootajaid taanduma. Loom taandus küljega vastu laudaust. b. hrl. vastase survel oma positsioone maha jätma. Tatarlased ründasid ja venelased taandusid. Poola väed sunniti taanduma. Taanduti uuele positsioonile. Rindelt taanduvad üksused. Armee taandub itta. Sisside peajõud taandusid mägedesse. c. (looduses toimuvate muutuste kohta:) alanema; (aja jooksul) kaugenema, eemalduma. Meri kord tõusis, kord taandus. Oma sängi taandunud jõgi. Laialehised metsad on taandunud rannikule. Meri taandus pikkamööda lääne poole. Rannajoon taandus mandri poole. Mets taandus kaugele ning tegi ruumi põldudele. Soo ei taandunud teest enam hetkekski. Kõrgrõhuala taandub kagu poole. || (muid juhte). Varakult taanduma hakanud juuksepiir. Eenduvad ja taanduvad 'tagasiastega' müüriosad. d. piltl. Õnn on taandunud kaugele. Solvumisest tekkinud kibedus on taandunud alateadvusse. Unistus taandus karmi reaalsuse ees.
2. nõrgenema, vähenema, järele andma (ja kaduma); tähtsust kaotama; sün. taganema (2. täh.) Palavik oli täielikult, veidi, ajutiselt taandunud. Valu taandus talutavuse piiridesse. Põletiku ägedad nähud taandusid. Laul taandus poolkuuldavaks üminaks. Hirm, erutus, isu taandus. Peale hoolikat kontrolli kahtlused taandusid. Ta võim on taandunud, kuid mitte murtud. Vaen on kergeks vimmaks taandunud. Vihmasadu oli hommikuks taandunud. Pakane taandus üleöö. Suurte pulmade pidamise komme on taandumas. Ühed haigused taanduvad, teised sagenevad. Käsitööndus taandus tööstusrevolutsiooni aegadel.
3. kõrvale tõmbuma; loobuma, lahti ütlema. On suurest spordist taandunud. Tegi karjääri ja taandus siis vaikselt. Taandus oma seisukohtadest. Ei taandunud oma „ei”-st. Õpetlane taandus oma õpetusest. Mees pole oma julgetest mõtetest taandunud. *Olin taandunud oma saatuse kõrvaltvaatajaks. M. Traat.
4. (lihtsamale) tagasi minema, lihtsustuma; millekski vähem väärtuslikuks muutuma. Ta eluvaade ei taandu lihtsale optimismile või pessimismile. Looduses toimuvad muutused taanduvad Demokritose õpetuse järgi mitmesugustele aatomite kombinatsioonidele. Rahvariiete juurde kuulus peaaegu mänguasjaks taandunud mõõk. Tal oli hirm, et terve elu taandub perekonnamuredeks. Endine mõjukas partei on taandunud vaidlusklubiks. Halb lastekirjandus taandub tühiseks ajaviiteks. Meie koorilaul on taandunud isetegevuse tasemele. || Taanduv murd mat harilik murd, mille lugejal ja nimetajal leidub pluss v. miinus ühest erinev ühistegur.
5. keem keel redutseeruma, reduktsioonile alluma

taganema ‹37›

1. tahapoole, tagasi liikuma, eemalduma, tagasi tõmbuma, taanduma (1. täh.). a. (tagurpidi) käies, kõndides vms. Laps taganes nurka. Rongkäigu lähenedes taganes rahvamass tee äärde. Jäär taganes ja ründas siis. Taganeb paar sammu. Hobune ajas taganedes vankri kummuli. Külaline taganes kummardustega ukse poole. Poiss taganes tagurpidi roomates. Tagane minust, saatan! Taganes esimesel võimalusel tagatuppa lapse juurde. *Villu taganeb, taganeb. Selg põrkub vastu ust. H. Pukk. *Pommer taganeb meeleheitlikult hoope jagades kodu poole. M. Traat. b. hrl. vastase surve mõjul oma positsioone maha jätma; põgenema, pagema. Väesalk taganes vaenlase eest. Anti käsk taganeda. Ülepeakaela, võideldes, vastupanuta taganema. *.. Berthold langes, võõrad põgenesid, / üle mere kõik nad taganesid. C. R. Jakobson. c. (looduses toimuvate muutuste kohta:) alanema; aja jooksul kaugenema, eemalduma, pinnalt vähenema. Jõgi taganes oma sängi. Maa tungib peale ja meri taganeb. Mandrijää levis ja taganes taas. Soorohi taganeb aruheina ees(t). Küla kerkis ja mets taganes. || (muid juhte). Taganev juuksepiir. Koobastesse taganenud silmad. d. piltl. Öö taganeb hommiku ees. Ta loomingus on luule taganenud proosa ees.
2. nõrgenema, vähenema, järele andma (ja kaduma); tähtsust kaotama, tagaplaanile jääma; sün. taanduma (2. täh.) Talvekülmad taganevad. Haigus taganes iseenesest. Uni ei tahtnud taganeda. Reisiväsimus on taganenud. Hirm ja häbi taganesid. Koduigatsus taganes uute elamuste mõjul. *Noorusluules sagedane isamaaline idee taganes Suitsul 1904. aasta kestel .. N. Andresen.
3. loobuma, lahti ütlema, ära salgama; kõrvale tõmbuma. Kavatsusest, ettevõtmisest, seisukohtadest, raskuste ees taganema. Taganes lepingust, kaubast, sõnast, lubadusest, tõest. Ta on usust taganenud. Oma rahvusest taganema. Oled kord otsustanud, siis ära tagane. Ei mõelnudki tülis taganeda. Vaidlus läks nii ägedaks, et taganesin. *Ma ütlen: ma ei tagane majadest. Sest need on raad ise mu kadunud Margarethe tahtel minu omaks tunnistanud .. J. Kross.

tagant
I. ‹adv›
1. tagantpoolt küljest, tagaküljelt; tagumisest otsast.; ant. eest. a. tagantpoolt teat. kauguselt. Ärgita sa eest, ma lähen tagant. Keegi lähenes talle tagant. Auto sõitis tagant otsa. Tagant oli kuulda tulistamist. Üks sikutas eest, teine lükkas tagant. Tuul puhus tagant. Uuris kummalist elukat eest ja tagant 'igast küljest'. Bussi tuleb tagant peale minna. Ta oli järjekorras tagant kolmas. || (osutab taga asumist v. liikumist). Hõikas veel meile nõuandeid tagant järele. Läksin talle silmnäolt tagant järele. Ta jooksis ees, meie tagant järele. b. tagumisest otsast, tagaküljelt (sealse olukorra, esinemuse poolest). Ora oli tagant jämedam. Krae on tagant üleval. Hobune lõi, raius tagant üles. Noorikul tuli tuju pisut tagant üles lüüa (vastuhaku, allumatuse kohta). Eest kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas? (Mõistatus).
2. tagumiselt poolelt v. osalt küljest ära. Nõelal tuli niit tagant ära. Võttis uksel puu, kangi tagant (sulgemast ära). *.. kahmas [koer] haudujal tedrel sabasulgedest kinni, aga need olid nii pudedad, et nad kohe tagant ära tulid .. A. H. Tammsaare.
3. osutab kellegi sõnadega nõustumisele, nende toetamisele. Kiitis tagant, mis teised ees ütlesid. „Ega ma mõni hilpharakas ole.” – „Ei ole jah,” kiitis õde tagant. *Ei julge rääkida vastu, vaid tõendab alandlikult tagant, et inimesekuradid on ikka alandlikud küll .. P. Krusten.
4. ‹ühendverbi osana› sundimist ja õhutamist väljendavates ühendverbides rõhutab protsessi intensiivsust. Ergutas hobust ohjaharuga tagant. Peremees sundis sulaseid tagant. Kihutas, kupatas oma alamaid tagant. Mind pole vaja tagant torkida. „Tee kähku, tee kähku!” kiirustas ta tagant. Ta ei keelanud, pigem õhutas, ässitas veel tagant. Mingi imelik sund, pime kättemaksuiha, ärev mõte, töö kihutas tagant. Tuul piitsutas lainet tagant. *.. ka aeg kihutas tagant. Valge peale jäämine võis kogu mineku nahka panna. H. Sergo. *Eks su enda ülalpidamine kihutab neid jutte veel tagant. A. Jakobson.
II. ‹postp› [gen]
1. millegi v. kellegi suhtes tagantpoolt (esile), millegi v. kellegi taga olekust (esile); millegi v. kellegi tagakülje poolt; ant. ka. eest. Põõsaste tagant ilmus võõras mees. Tulija trügis teiste tagant esile. Kurvi, tänavanurga tagant tormas välja auto. Tõusis laua tagant istumast. Poiss söandas maja nurga tagant välja tulla. Päike tõusis metsa tagant. Kuu tuli pilveserva tagant välja. Võta käsi selja tagant! Päästis poisi luku tagant 'lukustatud ukse tagant'. Ta on pärit Narva tagant. Hiilis maja tagant mööda. Seina tagant kostis jutuajamist. Plangu tagant paistis naabermaja. Sõiduteed võib ületada bussi tagant. Piilusin teda puu tagant. Pani keti kukla tagant kinni. Haaras tüdrukul selja tagant ümbert kinni. Järelväele on selja tagant kallale tungitud. Kratsis, sügas kõrva tagant.
2. teat. vahemaa kauguselt. Tal tuleb mitme kilomeetri tagant tööl käia. Inimesi oli tulnud isegi mõnekümne kilomeetri tagant. Palke veeti kuue-seitsme versta tagant. Märkasin teda juba paarisaja meetri tagant. Nad on tulnud kauge maa tagant 'kaugelt'. Tulistatud oli lähedase maa tagant 'lähedalt'. *.. käis mitme tänava tagant mind kutsumas. L. Promet. || (ajaliselt:) teat. kauguselt minevikust. See komme pärineb aastasadade tagant.
3. kasut. viitamaks esemele v. tegevusele, mille juurest (tegevusest) eemaldutakse. Läks otse raamatute tagant sõtta. Mehed tulid kaartide tagant 'kaarte mängimast'. *Ta oli tulnud otse töö tagant – jalas poripritsmeis kirsad .. N. Baturin.
4. millegi tagumise osa küljest ära. Niit tuli nõela tagant ära. Võttis puu ukse tagant (sulgemast ära).
5. kasut. viitamaks asjaolule, olukorrale, nähtusele, mille varjust miski (v. keegi) esile tuleb. Selle nime tagant ei avasta teda keegi. Ükskõikse tooni tagant võis aimata kahjutunnet. *Palju niisugust selgub ridade vahelt ja tagant. J. Peegel.
6. kasut. viitamaks vahemikule, mille järel miski kordub.; sün. järel. a. (ajaliselt). Teadurite ümbervalimine toimub iga nelja aasta tagant. Vahetas paari aasta tagant töökohta. Käis raamatukogus kord kahe kuu tagant. Muru niideti iga kahe-kolme nädala tagant. Sinna käib buss iga tunni tagant. Helistamine kordus iga viie minuti tagant. Haigutas iga natukese aja tagant. Kohtusime uuesti mitme aja tagant. Saab sind ka kaua aja tagant näha! Oli hulga aja tagant jälle kodumaal. b. (ruumilise vahemaa kohta). Peatus iga sammu tagant. Sama muster kordub kangal iga kolme sentimeetri tagant. *Väikeste vahemaade tagant korduvad aga Šiva templid oma iseloomulike tornidega .. A. Kaal.
7. teat. aja järel. Nüüd, aastate tagant tundub kõik tähtsusetuna.
8. kasut. viitamaks isikule, kellelt tema teadmata midagi omastatakse. Poiss näppas, varastas isa tagant kümme krooni. Ei tea, kelle tagant ta selle pliiatsi võttis. *Või kas see siis oleks mõni vargus olnud, kui tütar isa tagant omaenese raha oleks võtnud! E. Vilde.
9. esineb fraseoloogilistes jm. väljendites. (Kõike, viimast) hinge tagant ära andma. Kõike hinge tagant ära rääkima. Nagu, kui paisu tagant. Ei näe puude tagant metsa.
Omaette tähendusega liitsõnad: seljatagant

tagant|järele ‹adv›

1. millegi toimumisest hiljem, pärastpoole, teat. aja järel. Plahvatus oli tugev, klaasid klirisesid tükk aega tagantjärele. Tagantjärele sain aru, et eksisin. Tagantjärele mõtlema, tähele panema, meenuma. Juhtunu jätab tagantjärele rusuva mulje. Olgu ta tagantjärelegi tänatud. Pulmapidu peeti tagantjärele. Õnn on enamasti alles tagantjärele tuntav. Palk maksti tagantjärele välja. Käsikirja on tagantjärele täiendatud. Uhkustas terve päeva tagantjärele, millega hakkama oli saanud. Tagantjärele on kõik targad. Tagantjärele tarkus 'hilinenud tarkus, teadmine, kuidas oleks pidanud toimima'. *.. tuleb laenab minu käest raha, siis koorib mu paljaks, ja tagantjärele olen ma temale veel võlgu pealegi. P. Viiding.
2. ruumiliselt kellelegi v. millelegi tagant järele. Koer jooksis ees, meie tagantjärele. *„Ah ikka veel lähed!” hüüab Liide õuelt tagantjärele. A. Mägi. *.. kuldnokad küütisid nad [= varblased] kastidest välja ja pildusid nende pesad tagantjärele .. A. H. Tammsaare.

tagune ‹-se 4›

1. ‹adj s› ‹hrl. liitsõna järelosana› millegi taga asetsev; millegi taga asetsev ala, paik. Kaukaasia mägede tagused maad. Pirita jõe tagune ala. Kivikalmed Kõmsi kiriku tagusel karjamaal. Surnuaed ja selle tagune. Vana härrastemaja tagust piiras kõrge tara.
▷ Liitsõnad: ahju|tagune, aia|tagune, akna|tagune, jõe|tagune, järve|tagune, kapi|tagune, kukla|tagune, kõrva|tagune, laua|tagune, leti|tagune, linna|tagune, maja|tagune, mere|tagune, metsa|tagune, nurga|tagune, ookeani|tagune, piiri|tagune, rinde|tagune, sauna|tagune, selja|tagune, tare|tagune, toa|tagune, väravatagune; ematagune; hauatagune; kulisside|tagune, telgitagune; mõistusetagune; pinutagune.
2. ‹adj› teat. aja taha ulatuv. See on kolme aasta tagune lugu. Üle kümne aasta tagused päevad kerkisid silme ette. Kahe sajandi tagused sõjasündmused.
▷ Liitsõnad: aasta(te)|tagune, nädala(te)|tagune, sajandi(te)tagune.

takka
I. ‹adv›
1. tagant (hrl. kõnekeelsem, ülekantud tähendustes üldine). a. tagantpoolt küljest, tagaküljelt; tagumisest otsast. Üks sikutas eest, teine lükkas takka. Mees uuris autot eest ja takka. Poiss lidub ees, mutt vehib takka järele. Hobune lõi, raius takka üles. Täkk pillub takka üles. *Plikal oli seljas sihuke kellukesekujuline seelik, mis takka püsti seisis. H. Lepik (tlk). *Aga mida rohkem ta [= Saulus] Issanda vastu takka üles lõi, seda raskem see oli. A. Kalmus. b. osutab hrl. kellegi sõnadega nõustumisele, nende toetamisele, nõusolule. Kiitis aina teiste juttu takka. Vennad kiidavad teineteisele takka. „Täitsa õige,” kiitis ta teise sõnu takka. „Just minu mõte,” kinnitasin takka. Vend itsitas mu üle ja kogu pere naeris takka. *„Kange mark.” – „See on kange jah,” kiitsin mina takka. T. Liiv. *Ega põld ole lasteaed! Esimees noogutas takka ja ütles, et õige küll .. H. Jõgisalu. c. ‹ühendverbi osana› rõhutab sundimise ja õhutamise intensiivsust. Ergutas hobust ohjaharudega takka. Kubjas sundis teolisi kepihoopidega takka. Rabas ise tööd ja tegi ka teistele säru takka. Kihutasin, kiirustasin kaaslasi takka. Ega ta ise oleks teinud, teised ässitasid takka. Ässitas koera takka. Anna härgadele takka! „Mine jah,” õhutasin teda takka. Ta ei keelanud, pigem andis hoogu takka. Viha, auahnus kannustas takka. Pole aega puhata, töö ajab takka. Kui sul jaksu ja tahtmist rassida, siis tõmba aga takka!
2. hiljem, pärastpoole. Igaüks takka tark, ette ei tea keegi.
3. hrv järele. *.. ainult Mall Habahannes jääb neile [= parvepoistele] kurvalt takka vaatama, kuni näha veel nende kogusid ja kuulda nende hääli. A. Gailit.
II. ‹postp› [gen] tagant (sageli vananenum ja kõnekeelsem). a. millegi v. kellegi suhtes tagantpoolt, millegi v. kellegi tagakülje poolt. Maja nurga takka ilmus koerarakats. Päike tõusis metsa takka. Tähesilmagi ei paistnud pilvede takka. Keegi lõi talle selja takka pähe. Seina takka kuuldus jutukõminat. Kratsis kõrva takka. *Teed on porised ja venivad loogeldes ühe põõsa takka teise taha nagu poriojad .. E. Särgava. b. teat. vahemaa kauguselt. Liiva toodi ehitusele sajakonna meetri takka. Kauge maa takka kuuldi kostmas jahisarve häält. Järgnes isale pika vahemaa takka. c. kasut. viitamaks ajavahemikule, mille järel miski kordub. Vaatas iga natukese aja takka kella. Pesu vahetati viie-kuue päeva takka. Saab sind ka mitme aja takka näha! Kes see nii pika aja takka enam täpselt mäletab! d. teat. aja järel. Nüüd, saja aasta takka, on selle kirja sisu raske mõista. e. kasut. viitamaks isikule, kellelt tema teadmata midagi võetakse. Ei tea, kelle takka ta selle rätiku näppas! f. esineb fraseoloogilistes väljendites. (Kõike, viimast) hinge takka ära andma.

taktika|jooks
sport vahelduva kiirusega jooks, mida joostakse koha saavutamiseks, mitte aja peale. Ameeriklased said 800 meetri taktikajooksus topeltvõidu.

taktika|sõit
sport vahelduva kiirusega sõit, mida sõidetakse koha saavutamiseks, mitte aja peale. Velotrekil nägime taktikasõitu, kus vahepeal jäädi peaaegu seisma.

tee1 ‹15› ‹s›

1. käimiseks ja sõitmiseks kasutatav (ning selleks ettevalmistatud) pinnaseriba; liiklemiseks ehitatud rajatis. Suur, lai, sirge, looklev, kitsas, väike tee. Hea, halb, vilets, auklik tee. Lumine, porine, põhjatu, libe, umbes, tolmune tee. Asfalteeritud, mustkattega, üldkasutatav tee. Palkidest ehitatud tee. Eesti, Tallinna teed. Sangaste–Laatre tee. Jalakäijate tee. Mitme sõidurajaga tee. Tee laius, pikkus, kalle. Teede ristumiskoht. Teed tegema, parandama, sillutama, kastma. Kevadeti teed lagunevad. Tee tolmab. Tee on umbe, täis tuisanud. Käis teid lahti rookimas. Kahel, kummalgi pool teed laiuvad viljaväljad. Tee teeb käänaku, tõuseb mäkke, viib läbi metsa. Teed on autosid täis, inimestest tühjad. Teedel liigub palju matkamehi. Tulija põikab teelt kõrvale. Jättis mu kesk, keset teed seisma. Ootab tee servas, ääres. Jänes jookseb üle tee. Teed palistasid tuhanded uudishimulikud. Seda teed sõitis ta esimest korda. Mis teed nad peaksid tulema? Väsinud jalad ei taha enam teed pidada. Park on teid täis. See tee ei vii kuhugi. Teedeta kõrb. Loomad tallasid söögikohani sügava tee. Maja juurde viis sissesõidetud tee. Selle maja juurde polegi teed. Siit läheb otsem tee. *Saarel ei ole suure maa mõttes teid. On ainult puudevahelised liivased rajad, ilma teemärkide ja valgusfoorideta. U. Toomi. | (tänavanime osana). Õismäe, Ehitajate tee. | (raudtee kohta). Jaamas on kaheksa teed. Rong seisab teisel teel. Tramm jäi rikke tõttu teele. | (veeteede kohta). Jõed olid muistsetel aegadel tähtsad teed. Valge mere tee oli laevatatav ainult 3–4 kuud aastas.
▷ Liitsõnad: aia|tee, asula|tee, auto|tee, heinaveo|tee, hobuse|tee, hoovõtu|tee, jalg|tee, jalgratta|tee, jalutus|tee, jooksu|tee, juurdepääsu|tee, jää|tee, kaevu|tee, kalda|tee, karavani|tee, karja|tee, karjääri|tee, kauba|tee, kelgu|tee, kõnni|tee, käigu|tee, käima|tee, küla(vahe)|tee, liiklus|tee, liikumis|tee, linna|tee, lume|tee, maan|tee, maandumis|tee, maismaa|tee, metsa(vahe)|tee, moto|tee, mägi|tee, mülgas|tee, nõlvaku|tee, palgiveo|tee, pargi|tee, posti|tee, puies|tee, puuveo|tee, põllu(vahe)|tee, ralli|tee, ree|tee, saani|tee, sauna|tee, sissesõidu|tee, sala|tee, soo|tee, stardi|tee, stepi|tee, suusa|tee, suve|tee, sõidu|tee, tali|tee, talu|tee, talve|tee, traktori|tee, transiit|tee, transpordi|tee, uisu|tee, vankri|tee, vee|tee, veo|tee, voori|tee, välja|tee, väljaveo|tee, õue|tee, ühendus|tee, ülesõidutee; haru|tee, kallak|tee, kesk|tee, kiir|tee, kõrval|tee, magistraal|tee, otse|tee, pea|tee, põhi|tee, ring|tee, rist|tee, siksak|tee, sild|tee, sise|tee, suur|tee, trepp|tee, umbtee; asfalt|tee, betoon|tee, bituumen|tee, halg|tee, killustik|tee, kilp|tee, kivi|tee, kruusa|tee, laud|tee, liiva|tee, munakivi|tee, pakk|tee, palk|tee, plaat|tee, tsementtee; era|tee, riigi|tee, vallatee; köis|tee, mono(relss)|tee, raud|tee, ripp|tee, rongi|tee, rull|tee, roobas|tee, rööbas|tee, tagavara|tee, teras|tee, trammitee; kald|tee, liug(e)|tee, lohistus|tee, veeretee; laeva(sõidu)|tee, lennu|tee, mere|tee, vee|tee, õhutee.
2. liikumissuund, kellegi v. millegi liikumistee, marsruut, liikumisjoon. Tunneb tähtede järgi teed. Tuli teed küsida. Keegi juhatas, näitas neile teed. Viit juhatab teed. Lühim tee poodi läheb otse üle põllu. Meie teele jäi mitu tanklat. Ööbiti lageda taeva all, sest teel polnud ühtegi maja. Meil on vist üks tee. Jätsime hüvasti ja läksime kumbki oma teed. Varas lahkus sama teed, kust oli tulnud. Tuli näitas meremeestele teed. Kapten tunneb teid püügikohtade juurde hästi. Sirge on kõige lühem tee kahe punkti vahel. Päikese elliptiline tee. | (saetee kohta). *Tema [= sae] tee, mis algas puu teisest servast ja ulatus juba üle südamiku, oli liiga kitsaks vajunud. R. Vaidlo. || liikumist võimaldav ruum, läbi-, väljapääs. Teeb, rajab rahvamurrus endale (kätega, küünarnukkidega) teed. Teed tuli murda läbi tihedate põõsaste. Tee ukse juurde oli suletud, vaba. Kõik annavad külalisele teed. Põgenikul lõigati tee ära. Seisis mul risti teel ees. Tee lahti, vabaks! Gaasid otsivad teed ülespoole. Vetele oli kraavi pääsemiseks vaja tee ette teha.
▷ Liitsõnad: rände|tee, voolutee; saetee.
3. teekond, kuhugi liikumine. Ees ootab pikk, raske, vaevaline tee. Teele asuma, minema. Ennast teele seadma, valmistama, asutama. Saadikud saadeti, läkitati teele. Ema paneb tee peale toidukraami kaasa. Pärast lühikest peatust jätkatakse teed. Hea tüki teed sõitsime rongiga. Tee viis läbi mitme maa. Lahkujale soovitakse head teed. Matkarühm on alles teel. Kõik on teest väsinud. Nad vaidlesid kogu tee. Teel haiglasse kannatanu suri. Poolel teel hakkas ujuja väsima. Teelt tulles olid kõigil kõhud tühjad. See tee tuleb varsti ette võtta. Ütles mõned sõnad teele kaasa. Tõmbas käe poolelt teelt tagasi. Pall läks korvi poole teele. Panin, saatsin kirja teele. || (pikkuselt v. ajalt määratud vahemaa kohta). Sinna on mõnikümmend kilomeetrit teed. Klooster asus päevase hobusesõidu tee kaugusel. Nad on paari tunni tee kaugusel. *.. siit läbi padrikute mäele / jääb tubli söögivahe tee. B. Alver. || van kasut. möödunud aja märkimisel. *Ükskord – sest on aastat kuus teed – elasin ma tüki aega Oluvere kiriku ligidal .. F. R. Kreutzwald. *Nüüd on kakskümmend kaks aastat teed, et sinna paika oma kõige kallima sõbra olen matnud. O. W. Masing.
▷ Liitsõnad: jahi|tee, kerja|tee, kiriku|tee, kodu|tee, kooli|tee, kosja|tee, kroonu|tee, manala|tee, matka|tee, mineku|tee, pidurdus|tee, pulma|tee, päeva|tee, reisi|tee, rännu|tee, taandumis|tee, tagala|tee, tagasitee.
4. piltl kasut. kõige üldisemalt kulgemise, kujunemise, suuna märkimisel; ka sellesisuliste (püsi)väljendite koosseisus. a. kellegi elutee v. -käigu, arengu, teenistuskäigu, tegude vms. kohta. Kunstniku loominguline, muusikaline tee. Võitleja okkaline tee. Poeg jätkab isa teed. Laste tee saab vanemate omast kergem. Vanakese tee lõppes rahulikult. Lendur räägib oma tee algusest. Nende teed lähevad, viivad lahku. Tüdrukute teed kulgesid kõrvuti. Ta teed valgustab usk. On läbi käinud raske tee. Tee on olnud käänuline. Käis oma teed üksinda. Ta alles otsib oma teed. Käib, läheb, sammub elus hoopis teist teed kui vend. Õde läks oma teed. Joomamehe tee läheb, viib mäest alla. Ta teele astus, jäi üks naine ette. Mu teele sattus tõeline sõber. On jäänud poolele teele, poolel teel peatuma. Kool saatis teele esimese lennu. Vanaema oli, seisis noorte teel (ristiks, risuks) ees. Koristas vastase oma teelt. Veeretab teistele kive teele. Ta teele veeretati suuri raskusi. Vajab kaaslast, kes suudaks teda sirgelt teel hoida. Oli käinud pika tee jungast kaptenini. Meistri tee võidule. Lavastust tehes käidi läbi pikk tee. Issanda teed on imelikud. b. teatava tegevus-, käitumisjoone, arengusuuna vms. kohta; kuhugi juurdepääsu kohta. Mees valis kompromissitu võitluse tee. Kuritegevuse teele sattunud nooruk. Esimesed sammud tarkuse teel. Sa kõnnid põrgu teel. Uuenduste teele asunud riik. Tee ülikooli oli suletud, avatud. Noortel on kõik teed lahti, valla. Ajakiri on leidnud tee lugejate südameisse. Murrab endale rinnaga teed. Rajas endale tee hariduse juurde. c. esineb püsiväljendite koosseisus, mis märgivad hrl. moraali- ja eetikanormide vastu eksimist (vt. ka fraseoloogiaosa). Õigelt teelt kõrvale kalduma, astuma, minema. Käib keelatud teed. Mõni libiseb kergesti halvale teele. Viin on ta kurjale teele saatnud. On läinud, sattunud kõverale teele. d. muud. Serviis läks kõige kaduva teed 'purunes, hävis'. Tööasjad läksid isevoolu teed 'olid unarusse jäetud, tegija kontrolli alt väljas'. Seda teed peame me kõik käima (suremise kohta). Algas ta viimne tee (matuste, matusetalituse kohta). Kedagi viimsele teele saatma 'kellegi matusetalitusel osalema'. Naeris selle idee kõige otsemat teed 'otse, avalikult' välja. Otsemat teed 'kohe, jalamaid' magama! Kõik teed viivad Rooma (selle kohta, et eri meetodeid kasutades on tulemus ikka sama). Millelegi, kellelegi rohelist teed andma (vaba läbipääsu, eelisolukorra kohta). Käis enne tähtsat kohtumist meile teed silumas, tasandamas, tegemas (millekski ettevalmistava tegevuse kohta). Võit sillutas teed medalile.
▷ Liitsõnad: arenemis|tee, arengu|tee, eksi|tee, elu|tee, kannatus|tee, kujunemis|tee, langemis|tee, patu|tee, surma|tee, taeva|tee, tuleviku|tee, tõusu|tee, ummik|tee, vaeva|tee, õnnetee; ameti|tee, haridus|tee, kasvatus|tee, kirjaniku|tee, kunsti|tee, kunstniku|tee, laulja|tee, lava|tee, loome|tee, loomingu|tee, luuletaja|tee, luule|tee, madruse|tee, maletaja|tee, meremehe|tee, muusiku|tee, näitleja|tee, pedagoogi|tee, põgeniku|tee, spordi|tee, sportlase|tee, sõduri|tee, sõjamehe|tee, teadlase|tee, teatri|tee, töömehe|tee, uurija|tee, ülikoolitee; lahingu|tee, põgenemis|tee, rinde|tee, sõja|tee, tapluse|tee, vabastus|tee, vastupanu|tee, võidu|tee, võitlustee.
5. abinõu, vahend, meetod; moodus, viis, võimalus. Sõnavara rikastamise teed. Aidsi nakatumise teed. Näitas, juhatas sõbrale teed, kuidas kasumisse jõuda. See on otsene, kaudne, ainuõige, kindel tee lahenduseni. Tulemuseni jõuti erinevaid teid pidi. Juhatatud tee tundus liiga vaevanõudev. Ükski tee ei viinud sihile. Kõik teed prooviti ära. Otsiti uusi teid. Õiget teed ei leitudki. Leidis viimaks tee, kuidas naiseni jõuda. Selleks on teisigi teid. Teist, muud, kolmandat teed ei ole. Neil ei jäänud teist teed (üle). Ma ei näe pääsemiseks mingit, ainsatki teed. Veel üht teed võiks katsuda. || teel abil, vahendusel, kaudu; kombel, moel. Juhtunust teatati kirja, telefoni teel. Kahjutasu nõuti sisse kohtu teel. Kooperatiiv moodustati kahe ühisuse ühendamise teel. Maja müüakse enampakkumise teel. Sai pettuse teel diplomi. Mahla saadakse pressimise teel. Harib ennast iseõppimise teel. See taim paljuneb isekülvi, vegetatiivsel teel. Sel teel ei saavuta ta midagi. Hankis infot mõnel teisel, muul, otsesel, kaudsel, mitteametlikul teel. On raha kogunud ausal teel. Ka kodusel teel saab alkohoolseid jooke valmistada. *Iga palukese eest, ükskõik mis teel ta selle ka hankis, tuli tal lausa verist vaeva näha. A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: kasutus|tee, lahendus|tee, leviku|tee, lähenemis|tee, pääse|tee, väljapääsutee.
6. rada (5. täh.); miski teed (1. täh.) meenutav. Küüni juurde viib heinapeprede tee. Ei viitsitud jalgu pühkida ja nüüd on poritükkidest tee taga. Loojuv päike heidab üle veevälja punaka tee.
7. ‹hrl. pl., liitsõna järelosana› elundite kohta, mida kaudu miski liigub
▷ Liitsõnad: hingamis|teed, kuse|teed, lümfi|teed, sapi|teed, sünnitusteed; juhtetee.

tehis|elund
hävinenud elundit lühema v. pikema aja jooksul asendav aparaat v. seadis (näit. tehisneer)

temporaalne1 ‹-se 2› ‹adj›
ajaline, aja-

toimuma ‹37›
sündmusena v. protsessina (mingi aja jooksul v. mingil ajahetkel) teoks saama, aset leidma, sündima. Koosolek toimub homme. Suve jooksul on staadionil toimunud mitu tähtsat võistlust. Tunnid toimuvad kaks korda nädalas. Parlamendivalimised toimuvad juba sügisel. Järgmine kongress toimub Budapestis. Üle maa toimus ridamisi streike ja meeleavaldusi. Väike-Emajõe kaldail toimusid eriti ägedad lahingud septembris 1944. Kas olete kursis sellega, mis toimub praegu piiril? Nähtavasti on üks sündmus toimunud teisest varem. Nägin kõik, mis siin toimus. Juba teist aastat toimub ajakirjas mõttevahetus nüüdiskirjanduse üle. Kaubavahetus toimus peamiselt meritsi. Muutused majanduselus ei toimu üleöö. Areng on toimunud pidevas tõusujoones. Näidendi tegevus toimub kolkakülas. Asja arutamine toimugu kohtus. Vee sissevool järve toimub kraavide kaudu. Toimumas on vist midagi erilist. Toimunud löömingus sai üks kakleja tublisti kannatada. Registreeritakse peaajus toimuvaid närviprotsesse. Teistel pole aimugi, mis poisi südames toimub. Lapsed vahivad toimuvat hirmu ja hämmeldusega. *Nii oli see siis toimunud, mis teati juba mõni aeg toimumas olevat. Kuid see oli toimunud teisiti, kui oli oodatud. F. Tuglas. || juhtuma. Meie maja ees olevat toimunud liiklusõnnetus. Korraga toimus midagi imelikku, ehmatavat. *Liisi tulek trükikotta oli toimunud ettekavatsematult. R. Vellend.

toona ‹adv›
mõne aja eest; kunagi mõni aeg tagasi; tookord, tol ajal. Ta oli toona õelt kirja saanud. Toona, eelmiste jõulude ajal. Kui poeg toona, seitse aastat tagasi, merd sõitma läks, lubas ta peagi tagasi tulla. Kes see härra oli, kellega sind toona kohvikus nägin? Eks ma öelnud seda sulle juba toona! Paistab, et tänavu tuleb parem aasta kui toona. Majas oli kõik samuti nagu toona(gi), tema lapsepõlves. Toona polnud veel üldist kirjaoskustki.

tõttama ‹tõtata 48›
ruttama, kiirustama. Tänavatel voorisid autod ja tõttasid inimesed. Lapsed tõttavad kooli, bussi peale. Tõttas jooksujalu koju. Perenaine tõttab köögi ja sahvri vahet. Puhkas veidi ja tõttas edasi. Kuulsin trepikojas tõttavaid samme. Peab tõttama, et õigeks ajaks kohale jõuda. Ärge minge veel, kuhu te nii väga tõttate! Sööb, loeb tõttamata. Laps rääkis tõtates, mis temaga juhtunud oli. Kõik tõttasid ilmaimet vaatama. Keegi ei tõtanud vanainimesele appi. Tarvis tööga tõtata. Kojuminekuga tuleb tõtata. Kas oli vaja otsustamisega tõtata? Keegi ei tõtanud mantlit seljast võtma. *Vaevalt ma tollal teda kosima oleksin tõtanud. R. Sirge. | piltl. Rong tõttab lõunasse. Taevas tõttab valgeid pilvi. || (aja kohta:) kiiresti mööduma. Aeg muudkui tõttab.

täitma ‹täidan 46›

1. (anumat, ruumi, auku vms.) täis panema. Peoperemees täidab klaasid. Pudelid täita kaelani, poolest saadik. Täidab lillepotid mullaga. Täidab piibu tubakaga. Täitis ahju puudega. Ääreni heintega täidetud regi. Täidab seinapraod pahtliga. Akvalang täideti õhuga. Tänavaaugud täidetakse. Kivide ja hagudega täidetud tee. Võtsime võileivad välja ja täitsime kõhtu. Elevant täidab ennast 'sööb' päev otsa. | piltl. Maamees pidi ka mõisniku kukrut, taskut, kõhtu täitma. *Tuli jälle raha, et sai .. täita auke, mis olid tekkinud töötutest päevadest. S. Kabur. || kulinaarset täidist sisse v. vahele panema. Õunad võib enne ahjupanekut täita. Täidetud haug, hani, kurgid, munad. Suitsupeki ja sibulaga täidetud metspart. || katma. Täitis paar lehekülge peene kirjaga. || (iste-, ametikoha kohta). Baaris on kõik kohad, lauad täidetud 'hõivatud'. Büroos on mitu kohta täitmata 'vakantsed'. || piltl (väljendab millegi rohkust, valdavust v. mingi emotsiooni võimusesse sattumist). Kaarnad täidavad pargi oma kisaga. Saapad täitsid köögi tökatihaisuga. See meloodia täidab mind vaimustusega. Sõnum täitis hinge kibedusega. Asjaolu, mis täitis meid imestusega. | (aja kohta:) sisustama. Täidab oma vaba aja telekavaatamisega.
2. oma olemasoluga täis olekusse viima, millegi täiteks olema. Suur ahi täidab pool tuba. Tõusuvesi täidab lahesopi. Laine täitis paadi. Veega täidetud lohk. Setetega täidetud merelaht. Tänavaid täidab rahvamurd. Inimestest täidetud ruum. Puder täidab hästi kõhtu. Unistused ei täida kõhtu. Üks silp võib täita terve värsijala. Tervet lehekülge täitev kirjutis. || piltl (väljendab millegi rohkust, valdavust v. mingi emotsiooni v. seisundi võimuses olemist). Heledad hääled täidavad hoovi. Õhku täidab peenike tolm, männiokste lõhn, linnuvidin. Hämarus täidab taevast ja maad. Linna täidab rahu. Mind täidab rõõm, ärevus, ahastus. Rinda, põue, meeli täidab hirm. Rahu täitis südame, südant. Hinge täidab tühjus. Liikmeid täidab roidumus. Meid täitis ärasõiduootus. | ajaliselt sisustama. Kohustused täitsid kogu ta päeva. Kontsert täidab terve õhtu. Elu on tühi, kui seda ei täida armastus.
3. hrl. lünkadesse vormikohaselt andmeid kirjutama. Kohtunik täidab protokolli. Autojuht täitis teekonnalehe. Need lahtrid tuleb täita trükitähtedes. Arst täitis haigusloo. Küsitluslehed täidetakse tunni aja jooksul. Täitke lüngad! Valesti täidetud lotopilet. Koolipoiss täidab päevikut.
4. ellu viima, teoks tegema, täide viima. Täitsime ekspeditsiooni programmi. Plaan, norm on täidetud. Lubadust tuleb täita. Poeg ei täitnud vanemate lootusi. Täitsin ta korralduse, käsu, soovi, palve. Kellegi tahtmist täitma. Seadust täitma. Ülesanne on täidetud. Koosoleku otsused jäid täitmata. Mehed täidavad oma kohust isamaa ees, vastu. Siin saarel täidetakse vanu pulmakombeid. Täitis naise vähimadki tujud. Tellimus on täidetud. Vana veski täidab veel oma otstarvet, ülesannet. Peakatte osa täitis rätik. Perenaine pidi ka teenijatüdruku kohuseid täitma. Peaosa täitis 'peaosas mängis' kuulus koomik.

töö|osak
maj töötamise aja ja tööpanuse järgi arvestatud osa ühismajandi varas

töötuskindlustus|hüvitis
hüvitis, mida makstakse töötuks jäänule teat. aja jooksul . Töötuskindlustushüvitist saab koondamise, ettevõtte likvideerimise või pankroti korral.

tühine ‹-se 4› ‹adj›

1. kehtetu; jur oma algusest peale õiguslike tagajärgedeta. Tühine tehing. Allkirjata leping on tühine.
▷ Liitsõnad: õigustühine.
2. tähtsusetu, ebaoluline, suurema mõju, kaalukuse v. ulatuseta, kõrvaline, väheväärtuslik, väike. Tühine vahejuhtum, viga. See on tühine takistus. Esitati mõned tühised küsimused. Ei andesta tühiseimatki valet. Oleks mul kõige tühisemgi süütõend! Vallandati täiesti tühisel põhjusel. Nii tühise asja pärast ei tasu vaielda. Nutab, naerab, teeb skandaali iga tühise asja pärast. Üle aia ronimine oli poistele tühine asi 'lihtne asi, käkitegu, tühiasi'. Näitleja esines tühises osas. Tühine ametikoht. Kõik ilmalik näis tühine. Siin kaubeldi tühise kraamiga. Maksis tühiste iluasjakeste eest terve varanduse. || (kellegi kohta:) positsioonita; armetu, vaene, vilets. Ta on tühine ametnik. Olen tühine putukas. *Ma olen ori, ma olen koerast tühisem .. L. Metsar (tlk). *Üheteistkümnenda tantsu ajal tuli keegi mees, kõige tühisem tühiste hulgast, viletsake, kellega keegi teine ei tahtnud tantsida .. M. Pedajas (tlk).
3. arvu, suuruse, hulga poolest väike, vähene. Tühine hind, tasu, summa, protsent. Palk, võlg, trahv oli tühine. Kulud, kahjud on õnneks tühised. Pakkus tühise summa. Ostis tühise raha eest maja. Pool kilomeetrit on üsna tühine vahemaa. See on tühine osa tema raamatutest. Kõrbes leidub vett tühises koguses. Vesi sisaldas tühisel hulgal baktereid. Õpilaste arv oli tol ajal tühine. Tühine karistusmäär. Vastuolijad moodustasid tühise vähemuse. Tühine kiirgus. || (aja kohta:) lühike. Elu on vaid tühine viiv. Jäi haigeks tühisest veerandtunnist vihma käes.
4. sisult kergekaaluline, sisutühi. a. (millegi kohta). Tühine jant, naljatükk, film, ajaviide. Tühised laulukesed. Laskus tühisesse keskustellu. Naerab tühiste naljade peale. Tühine sõnakõlks. Vahetasime mõned tühised laused. Lausuti paar tühist sõna. Alustas tühist kuramaaži. Peab rõivauhkust tühiseks. Varjub maailma tühise kära eest. || mõttetu, viljatu, asjatu. Elu näis hall ja tühine. Kõik mu töö on tühine olnud. Su kartus osutus tühiseks. b. (inimese olemuse kohta:) mitte tõsiselt võetav, sügavuseta; kergemeelne. Tühine inimene. On muutunud vaimselt tühiseks. Tühine iseloom, hing. Tal on tühised sõbrad. Osutus tühiseks hooplejaks. Tühine tüüp see naabrimees! Mis sa suhtled selle tühise naisega. Plika oli tühine ja labane. Tühine tüdruk, loodab ainult oma ilu peale.
5. veidi märgatav v. tajutav, kerge, vähene, nõrk. Tühine tuulehoog. Täiesti tühine lainetus. Teda häiris tühiseimgi suitsulõhn. Selgitustöö mõju oli tühine. || (vigastuse, terviserikke kohta:) mitteohtlik, mitteraske. Tühine haav, vigastus, kriimustus. Tal on tühine nohu ja köha. Jookseb iga tühise hädaga arsti juurde.

uuesti ‹adv›
uut puhku, jälle, taas. a. (millegi jätkuna v. kordusena teat. aja tagant:) veel kord. Elab toimunu mõttes uuesti läbi. Hakkas uuesti sadama. Rein valiti uuesti esimeheks. Kohtasin teda uuesti alles mitme aasta pärast. Ootas pisut, koputas siis uuesti. Kui keegi ei vasta, helista hiljem uuesti. Ikka ja uuesti pöördus ta selle teema juurde tagasi. Ta luges sama palvet üha uuesti ja uuesti 'palju kordi'. *.. nad kohtusid õhtusel puiesteel ja järgmisel õhtul uuesti ja uuel õhtul veel ja veel. E. Ilbak. b. algusest peale, kuid teisiti. Kirjutas kogu artikli uuesti. Mahapõlenud maja ehitati uuesti üles veel uhkemana kui enne. Vihmajärgne loodus oli nagu uuesti sündinud.

vaba ‹7 komp vabam superl kõige vabam› ‹adj›

1. iseseisev, sõltumatu. a. (inimese kohta:); selline, kelle üle teistel ei ole käsutamisõigust, täielike õigustega. Nad olid vabad inimesed, mitte orjad. Vabaks ostetud ori. 19. sajandi alguse talurahvaseadustega kuulutati eesti talupoeg isiklikult vabaks. | ‹substantiivselt›. Orjandusliku korra ajal jagunes elanikkond vabadeks ja orjadeks. b. (rahva, riigi v. maa kohta:) selline, kes v. mis ei ole alistatud, suveräänne. Vaba rahvas, maa. Vaba Eesti. Kodumaa on jälle vaba, võõras ike murtud. Koloniaalsõltuvuses olevad maad, rahvad võitlevad end vabaks. c. (riiklike v. ühiskondlike olude kohta:) selline, kus kodanike õigused, tegevus, üldine seisund ei ole ülemäära kitsendatud. Vaba ühiskond. Vaba maailm (nimetus mittetotalitaarsete ja mittekommunistlike maade kohta). Elame vabal maal, kus igaüks võib oma arvamust avaldada. Vaba ajakirjandus, trükisõna. Vabad valimised. Vaba turumajandus, ettevõtlus, konkurents. Lõpuks ometi hakkasid vabamad tuuled puhuma 'muutusid olud vabamaks'.
▷ Liitsõnad: liht|vaba, maa|vaba, õilisvaba.
2. selline, kes (v. mis) ei ole vangistatud, kinniseotud v. -hoitud olekus vms. Ta oli vaba, mitte enam vang. Sai vangist, vangilaagrist vabaks. Osa vange, kinnipeetuid lasti vabaks. Mees lasti süütõendite puudumisel vabaks. Sai lunaraha eest vabaks. Ta päästeti köidikuist vabaks. Rabeles end kinnihoidjate käest vabaks. Sai käe teise haardest vabaks tõmmata. Laskis linnu puurist vabaks. Päästis endal vöö vabamaks 'lõdvemaks'. *Lase vasikas koplist vabaks, vaata mis ta teeb! A. Antson. || füüs keem mitteühinenud millegi teisega; sidumata. Vaba aatom. Vaba hape, hapnik, süsinik, ioon, neutron. Vabad elektronid, radikaalid. Vaba laeng. Vaba energia (energia termodünaamiline parameeter). Vaba vesi (mineraalides).
3. selline, keda ei takista, piira, seo korraldused, keelud, kohustused vms. ning kes võib oma tahte järgi toimida. a. (inimese, harvemini muu elusolendi kohta). Ma olen vaba mees: lähen, kuhu tahan. Vaba inimesena ei pruukinud ta teisi arvestada. Saad töö varem valmis, oled vaba mees. Ma olen täiesti vaba, ei sõltu kellestki. Minu poolest oled sa nüüdsest vaba. Lõpuks oli ta kõikidest kohustustest vaba. Sai kroonuteenistusest, sõjaväest vabaks. Ta oli nõus lahutama ja naist vabaks andma. Lõpuks ometi tundis ta end vabana nagu linnuke oksal. b. (tahte, otsustuse jne. kohta). See on meie vaba tahe. Tulime siia oma vabal tahtmisel, vabal soovil. Sul on vaba voli otsustada. Nad tegid seda vabal kokkuleppel. See on kirjaniku vaba fantaasia vili. Kirjand vabal 'ette mittemääratud' teemal. Reegli järgimine anti vabaks 'jäeti igaühe enda otsustada, kuidas kasutada'. *Oleme inimesed, kes oskavad hinnata vaba mõtte juhtivat tähtsust avalikkuses .. A. Saarna. c. (mingi tegevuse v. olukorraga ühenduses:) mittepiiratud; kitsendamatu. Elas suvel vaba hulkurielu. Loengutest osavõtt, raamatukogu kasutamine on kõigile vaba. Vaba planeering, hoonestus (näit. linnaosa tänavate kujunduses). Sõja ajal ei olnud vabal müügil paljusid tarbekaupu. || ‹pl.› (koos sõnaga käsi piiramata toimimisvõimaluse kohta). Peremees jättis, andis töödejuhatajale kõiges vabad käed. Sai pangadirektorina kõikideks operatsioonideks vabad käed. Nõudis kulutusteks vabu käsi. Uus seadus jättis mõisnikele talumaade suhtes vabad käed. Repertuaari valikul olid esindusteatril mõnevõrra vabamad käed.
4. selline, kus ei arvestata, järgita täiel määral eeskujusid, originaali, üldisi reegleid, kombeid vms. Vaba 'mitte sõnasõnaline' tõlge. Raamatuke on vaba mugandus saksa keelest. Rahvajuttudel on enamasti vaba vorm. Vaba 'täpselt reeglistamata' sõnajärjestus. Vaba improvisatsioon rahvamuusika ainetel. Skitseeriv ja vaba maalitehnika. Kunstniku pintslitõmme on julge ja vaba. Tal on liiga vabad vaated. Võõristust äratavalt vaba käitumine. Vabade elukommetega naised. *Elen ei sallinud liiga purjus mehi, ehkki muidu oli ta väga vaba. M. Mutt.
5. oma olekus sundimatu, mittepingutatud, lahe. Ole nii vaba ja loomulik, kui vähegi suudad! Ta on muutunud enesekindlamaks ja vabamaks. Meeste olek muutus vabamaks, juba naerdi. Kõiki haaras vaba ja sundimatu meeleolu. Vestlus oli vaba ja otsekohene. Mind valdas selles seltskonnas kerge, vaba tunne. *Ja samm oli tal vaba nagu inimesel, kes pärast päevatööd, ilusal kevadisel õhtul ajaviiteks ringi luusib ... A. Kaal. || (avara, laheda, mittepingul rõivastuse kohta). Vaba ja lohmakas pintsak. Eelistatud on vaba ja lai rõivas. Vaba 'mitterange' tegumoega mantel, kombinesoon.
6. kasutuses mitteolev, mittehõivatud v. mida ei ole mingiks otstarbeks kinni pandud. a. (mingi koha, eseme vm. kohta). Kas see koht, tool on vaba? Kohvikus polnud vabu kohti, vabu laudu. Üks pinginurk oli veel vaba, istusin sinna. Mihkli voodi on praegu vaba, lama natuke! Hotellis polnud enam ühtki vaba tuba. Keldrikorter jäi, sai hiljaaegu vabaks. Igale kalendrilehele on jäetud märkuste jaoks vaba ruumi. Kui leidub mõni vaba reha, ma tulen appi! Võtsin möödasõitva vaba takso. Meie asutuses on üks toimetajakoht vaba, see peaks sulle sobima. Põgenikud asustati vabadele ääremaadele. Ühes käes oli korv, teine käsi vaba. b. (palgatööst v. muudest kohustuslikest ja vajalikest toiminguist hõivamata aja kohta). Ametitööst, õppetööst vabal ajal. Käis vabal ajal kalal. Kella kaheni on meil pool tundi vaba aega. Küsisin, sain töölt vaba päeva. Mul on täna vaba õhtu, õhtupoolik. Kõik vabad tunnid istus ta õpikute taga. Kas sul on mõni vaba minut minu jaoks? Tuli igal vabal hetkel haiget sõpra vaatama. c. (parajasti kasutuses mitteoleva vara kohta). Ma ei saa sulle laenata, mul ei ole praegu vaba raha. Oma vaba raha viib ta panka. Vaba kapital 'sularaha'. d. (millegi v. kellegi poolt mittehõivatud isiku kohta). Ma ei ole kahjuks täna õhtul vaba. Paari tunni pärast lõpeb tööaeg, siis olen vaba. Küsisin end töölt paariks tunniks vabaks. Vahikorrast vabad mehed kogunesid ruhvi. Meil on külluses vaba tööjõudu. Tüdrukul on juba keegi, ta ei ole enam vaba. Kas Kreeta süda on ikka veel vaba? *Varsti kolmkümmend täis, kust ta endale siis vaba meesterahva leiab. L. Tungal.
7. (liikumise, kulgemistee, nähtavuse kohta:) tõkketa, takistusteta. Kutsar karjus: „Tee vabaks!” Vaata, et taganemistee vaba oleks! Pääs keldrisse peab olema vaba. Otsisime kaljude vahel vaba käiku. Vaba liin tsentris (näit. males). Õhu vaba juurdepääs. Kõrgendikult avaneb vaba vaade merele. Vaba langemine füüs keha liikumine maapinna suhtes ainult raskusjõu toimel. | piltl. Tuulele avaneb kõrbes vaba tegevusväli. Ollakse huvitatud kapitali võimalikult vabast liikumisest üle riigipiiride.
8. katmata; lahtine. a. (vee, veekogu kohta). Jõgi, järv on jääga kaetud, ainult kallastest kaugemal on vaba vett. Soostuvas järves on vaba pinda suhteliselt vähe. Mõne aerutõmbega libisesime roostikust välja vabasse vette. Jää oli läinud ja meri jälle vaba. *Vaheti oli jää vahel siin-seal lahva vett, aga mida kaugemale laevad jõudsid, seda kitsamaks vabad veed läksid. A. Kalmus. b. (palja kehaosa kohta). Õhtukleidi dekoltee jättis õlad ja selja vabaks. Haavatul oli sidemeist vaba vaid tilluke lapike näost. See soeng jätab lauba vabaks. c. (muu pinna kohta). Liustikest vaba maapind. Kiviktaimlakivide vahele peab jääma vaba pinda lillede istutamiseks. d. (looduslikus keskkonnas v. ruumidest väljasoleku kohta). Pühapäeval ruttavad inimesed vabasse loodusesse. Peaksime rohkem viibima vabas looduses, vabas õhus. Rahvapidusid korraldatakse vabas õhus. Õhtust söödi vabas õhus väikese lõkke ääres. Kohvikus kaetakse suviti mõned lauad vaba taeva alla, terrassile.
9. millestki v. kellestki ilmaolev; millestki v. kellestki lahti saanud. Ta on vaba eelarvamustest, valskusest, himudest ja ihadest. Ka mina ei olnud taolisest arvamusest päriselt vaba. Elu oli nüüd muredest vaba. On väidetud, et tõeline kunst on poliitikast vaba. Püüti hankida viirushaigustest vaba kartuliseemet. Lõpuks sai ta tüütavatest külalistest vabaks. Need päevad võis ta tööst vabana lihtsalt puhata. *Tuba oli niisama vaba kunstist kui raamatukapp kauniskirjandusest. K. Ristikivi. || sport (pallimängudes:) vastastest mittetakistatud. Mängis end korvi all vabaks ja asus pealeviskele. Mängus on oluline osata rünnakul kohta valida ja ennast vabaks joosta.
▷ Liitsõnad: aatomi|vaba, alkoholi|vaba, eelarvamus|vaba, haigus|vaba, happe|vaba, illusiooni|vaba, jää|vaba, kahjuri|vaba, kompleksi|vaba, koormus|vaba, kriisi|vaba, kõhklus|vaba, leelis|vaba, limiidi|vaba, lume|vaba, lämmastiku|vaba, maksu|vaba, mikroobi|vaba, mängu|vaba, müra|vaba, mürgi|vaba, nakkus|vaba, pinge|vaba, pisiku(te)|vaba, plii|vaba, rasva|vaba, reklaami|vaba, riski|vaba, rooste|vaba, soola|vaba, stambi|vaba, suitsu|vaba, žürii|vaba, taudi|vaba, teenistus|vaba, tolli|vaba, tolmu|vaba, tuuma|vaba, täi|vaba, töö|vaba, umbrohu|vaba, vee|vaba, viisavaba.
10. tasuta, prii. Vaba pääse kontserdile, ballile, teatrisse.
11. Vabad kunstid aj Vana-Roomas ja keskajal vabale (1. täh.) haritud mehele sobivaks peetud teadmiste ja oskuste alad (grammatika, dialektika, retoorika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika), artes liberales.

vahepeal
I. ‹adv›
1. millegi vahel toimuval v. toimunud ajal, mingi ajavahemiku sees. Tee vahepeal, mis tahad, aga õhtuks ole tagasi! Ma lähen vahepeal koju, söön ja tulen siis tagasi. Puhka natuke vahepeal! Magasin ühtejärge kaheksa tundi, ärkamata kordagi vahepeal. Käime natuke ära, vahepeal ei juhtu siin midagi. Keegi helistas sulle vahepeal. Ilm oli vahepeal pilve läinud. Vahepeal on siin olnud suur tulekahju. Maaharimine oli vahepeal unarusse jäänud. Möödus hulk aastaid vahepeal, enne kui jälle kohtusime. *Õppused, vahepeal kuu aega kindlustustöid ja jälle õppused. P. Kuusberg. || üksvahe, mingil teat. perioodil. „Olin siin vahepeal gripis,” kirjutab poeg emale Tartust. Õppis ülikoolis füüsikat, kuulates aga vahepeal ka filosoofialoenguid. Vastasmeeskonnal oli vahepeal koguni kümnepunktiline eduseis. *Saare noorhärra kuuldi ikka olevat teisel [= Teelel] suur peigmees, aga vahepeal oli jälle kuulda, et asi katki jäänud .. O. Luts. || sedaaegu, selle aja sees. Läks mööda paar päeva, vahepeal olime juba üksteisega tuttavaks saanud. Lehitsege seda albumit, ma panen vahepeal kohvivee tulele. Vahepeal, kui ma väljas käisin, oli keegi mu koha ära võtnud.
2. asukohalt, asetuselt millegi vahel. *Igatahes ei ole kunagi ülearune kuulata vastaspoole argumente, sest tõde on kuskil seal vahepeal. H. Rajamaa.
II. ‹postp› [gen]
1. paiknemiselt v. seisundilt millegi vahel. Kõrge küngas maantee ja järve vahepeal. Viibis une ja ärkveloleku vahepeal. Oma arenemisastmelt seisab ahvinimene inimese ja ahvi vahepeal. Sisu poolest on nimetatud raamatuke tõsi- ja populaarteaduse vahepeal.
2. ajaliselt millegi vahel. Ta saabus kella kahe ja kolme vahepeal. Õpingute vahepeal oli ta ühe aasta töötanud. *Kahe ostja vahepeal puhus lihunik väikest pasunat ja vaatas üles küla poole .. T. Hallap (tlk).

valge ‹1›

1. ‹adj› lume, piima vms. värvi; hele. Valge värv, värvus. Valge kasetoht, kriit, paber. Lumi oli silmipimestavalt valge. Puudel oli valge härmatis. Aknad, lagi on värvitud valgeks. Valgeks lubjatud ahi. Suhkur on valge. Valge savi, räniliiv. Valge riie, riietus. Seljas oli valge ülikond, mantel, kittel. Pruut oli valges kleidis ja looris. Käes valged kindad, jalas valged kingad. Naiste valged pearätid, pitstanud. Valge kraega tume kleit. Osa pesu oli valge, osa kirju. Laual on valge lina. Valge lipp (allaandmise, relvarahu märgiks, ka motovõistlustel stardi märguandeks). Valge lõng, niit. Valge tikand 'valge lõngaga valgele riidele tikitud kaunistus'. Lammaste vill on valge ja pehme. Valges nahkköites raamat. Valged ja mustad malendid. Valge hobune, kass, kana, luik. Kaskede valged tüved. Valged ülased, roosid. Valgete täppidega punane kärbseseen. Valge habemega jõuluvana. Poisil on heledad, peaaegu valged juuksed. Aastatega on vanaisa pea 'juuksed' muutunud üleni valgeks. Naisel on valge klaar nägu. Taevas uitavad suviselt valged pilved. Merel on kõrged valged lained. Kihutavate hobuste küljed olid valges vahus. Keereldes tõusis õhku valge suitsusammas. Jõe kohal on paks valge udu. Ta kahvatas, ta huuled muutusid veretult valgeks. Sa oled ju näost päris valge (näit. kohkumisest). Valge leib 'nisuleib'. Valge kohv 'kohv piima v. koorega'. Valge viin 'tavaline värvusetu maitsestamata viin'. Valge vein 'hele lahja viinamarjavein'. Valge liha 'valkjas liha, näit. linnu- v. vasikaliha'. Valge vorst 'vereta tanguvorst'. Valge pipar 'piprapuu kooritud marjadest saadud maitseaine'. Valge vares zool albinootiline vares. Valge pimedus 'polaaraladel (eriti Antarktikas) optiline atmosfäärinähtus, mille puhul ei ole võimalik eristada ümbrusest mitte midagi'. Valge kääbus astr oma evolutsiooni lõppjärgus olev tuumaenergiata, aeglaselt jahtuv suure tihedusega kääbustäht. Valge pass van tõend sõjaväeteenistuseks kõlbmatuks tunnistamise kohta, valge pilet. Valge leht 'töövõimetusleht haige põetamiseks'. Valge süsi piltl hüdroenergia. Valge kuld piltl puuvill. Valge maagia 'keskajal maagia heade vaimude mõjutamiseks'. | piltl. *Oma kangelaste kujutamisel tunneb muinasjutt ainult musta ja valget värvi. Pooltoone ei kasutata. Ü. Tedre. | (taime-, harvemini loomanimetustes). Valge mänd, nulg, mooruspuu. Hall ehk valge lepp. Valge sõstar, peakapsas, klaar(õun). Valge ristik, mesikas, kastehein, lupiin. Valge liilia, nartsiss. Valge karikakar, vesiroos, hanemalts, kukehari, tolmpea, nokkhein, iminõges, pusurohi. Valge riisikas, helvell, kobarheinik, kärbseseen. Valge laiarinnaline kalkun (kalkunitõug). Valge leghorn, plimutrok (kanatõud). Suur valge siga (seatõug). || heleda nahavärvusega (rassi tunnusena). Valge rass. Lõunameresaarte valge elanikkond. Ameerika esimesed valged asunikud. Aafrikas uudistati valgeid inimesi. Punanahad tapsid mitu valget meest. || (hrl. maapinna kohta:) lumega kaetud, lumine. Hakkas lund sadama: maa on juba valge. Valge vaip 'lumevaip' katab maad. Liugles suuskadel üle valge lagendiku. Tänavu tulevad valged jõulud. *Tal oli tunne, et valge torm [= tuisk] matab inimeste tallatud teed, majad .. L. Vaher.
▷ Liitsõnad: alabaster|valge, hõbe|valge, hõbejas|valge, härma|valge, kajak|valge, koor|valge, kriit|valge, kulu|valge, lamba|valge, liilia|valge, lina|valge, lubi|valge, luik|valge, lõuend|valge, marmor|valge, paber|valge, piim|valge, piimjas|valge, portselan|valge, pärgament|valge, pärl|valge, suhkur|valge, tohik|valge, toht|valge, udu|valge, vaha|valge, vahtvalge; ere|valge, erk|valge, hall|valge, hallikas|valge, hele|valge, hõõguv|valge, ime|valge, kahkjas|valge, kahvatu|valge, kiiskav|valge, kollakas|valge, kreem|valge, kreemikas|valge, läikiv|valge, matt|valge, must|valge, määrdunud|valge, pimestav|valge, pleek|valge, puhas|valge, punakas|valge, rohekas|valge, roosa|valge, roosakas|valge, sinakas|valge, sinkjas|valge, särav|valge, tuhm|valge, õrnvalge; puna|valge, sinivalge.
2. ‹adj› (küllaldaselt) valgust omav; valgustatud. a. (üldiselt). Valged kevadpäevad, suveööd. Õhtu oli veel küllalt valge, polnud vaja tuld süüdata. Ööd olid kuupaistest valged. Oli ilus valge hommik. Sompus ilm hakkas valgemaks minema. Tõusis hommikul vara, kui juba hakkas natuke valgeks minema. Kui ärkasin, oli väljas juba täiesti, jumala valge. Novembris on juba päevas valget aega väga vähe. b. (ruumide v. muu konkreetse koha kohta). Suure akna tõttu on see tuba valgem kui teised. Ruumis oli väga valge, sest päike paistis sisse. Teises toas on valgem. Saal tehti vaheajaks valgeks 'selles süüdati tuled'. Vajutas lülitile ja tuba lõi valgeks. Tuba, korter oli valge: kõik tuled põlesid. Mõned vastasmaja aknad olid südaöölgi veel valged. Koputamise peale lõi üks aken valgeks. Tuledest valge tänav, tee. Muretse endale valgem 'tugevamini valgustav' lamp! Koitis: metsaalune oli peaaegu valge. Välk lõi ümbruse pimestavalt valgeks.
▷ Liitsõnad: kuu|valge, lume|valge, päikese|valge, tule|valge, tähevalge; varavalge.
3. ‹adj› kõnek valgete poolele kuuluv v. sellega seotud, valgekaartlik; kodanlik. Valge armee. Valged ohvitserid, valge kindral. Valge terror.
4. ‹s› see, mis v. kes on valge (1. täh.). a. valge värv v. värvus. Lagi värviti valgega. Kleidiriide mustris on punast ja valget. Valgega 'valge lõngaga' tikitud pluus. Valge on tuntud kui puhtuse sümbol. b. valge riietus. Pruut oli üleni valges. Kes on see daam valges? Tütarlaps riietus valgesse. c. valge loom (eriti hobune). Rakendas vana valge vankri ette. Valge saani ees tegi head sõitu. *Teised kaks [muna] on nõrga koorega – vigase valge omad. M. Traat. d. heleda nahavärvusega inimene (rassina). Lõuna-Aafrika valged. Sadamakail tunglesid valged ja mustad. Suhted valgete ja indiaanlaste vahel olid pidevalt halvad. Kaevandustes on värvilise palk väiksem sama tööd tegeva valge omast. e. valge viin. Vabariigi valge (Eestis toodetud valge viina kohta). Võttis paar pitsi Viru valget. Vana valge ikka meeste jook. Pudel, klaas, sada grammi valget. Kas soovid konjakit või valget? Valas teeklaasi valget täis. f. valge malend, ka nendega mängiv maletaja. Selle partii mängis ta valgetega. Valge jäi ajahätta. Katkestusseisus on valgel enamettur. g. silmavalge. *Körberi silmad suurenesid, valged sähvatasid. E. Särgava. h. munavalge. Koksis munad katki – kollane ühte, valge teise tassi. i. van (hõberaha kohta). *.. palju see aega võtab, et sa tohtrihärra laeva kajutisse viid ja sääl talle paar „valget” pihku pistad. O. Kallas.
▷ Liitsõnad: näpu|valge, riigivalge; plii|valge, tina|valge, titaan|valge, tsinkvalge.
5. ‹s› (päeva)valgus. Suur valge väljas. Oli juba suur valge, kui teele mindi. Ärkasin hommikul suure valgega. Tõusti hommikul esimese valgega. Lahkus hommikul valge hakul kodunt. Magas hommikuse valgeni välja. Suvel töötati maal valgest valgeni 'kogu päevavalguse aja'. Praegu enam hästi ei näe, jätkan homme valgega, valges. Laagrisse tuleb jääda valges. Ema alustas laudatalitusi vara enne valget. Kustuta tuli ära, ma ei jää valges magama. Tule siia valgesse, valge kätte! Rada oli kuupaiste valgel hästi nähtav. Tubaseid töid tehti petrooleumilambi, elektritule, küünalde valgel. Vaatas pudelit, riidetükki vastu valget. *Kukelaulu ajal rakendati hobused ja valge varul jõuti metsa. J. Mändmets. *Ju näeb, kust kurust ta ennast valgele [= nähtavale] veab. R. Kõvamees. || piltl (hrl. üllatust v. meelepaha väljendavates emotsionaalsetes hüüatustes). No nüüd on valge väljas – Ants ei taha! *Kus mul kah peigmees! .. Või mina peaksin sinule tulema, säh sul valge väljas! O. Samma (tlk).
▷ Liitsõnad: ao|valge, eha|valge, hommiku|valge, koi|valge, koidu|valge, päevavalge; kuu|valge, küünla|valge, lambi|valge, laterna|valge, päikese|valge, tule|valge, tähevalge.
6. ‹s› kõnek parempoolsete, kodanlike vaadetega isik, ka valgekaarti kuulunud isik; ant. punane. Punaste ja valgete vaheline sõda. Valgete väeosad, jõugud. Võttis kodusõjast, Eesti Vabadussõjast osa valgete poolel. Langes punakaartlasena lõunarindel valgete vastu võideldes. *Valged püüdsid punaseid vene üliõpilasi Tähtvere mäe seltsimajast ... L. Kibuvits.

vanema|hüvitis
jur hüvitis, mida makstakse lapsega kodus olevale vanemale lapse sünni järel teat. aja jooksul

varajane ‹-se 5› ‹adj›
varane; ant. hiline
1. ajaliselt oma alguses v. algamas olev. Varajane hommik, pärastlõuna, õhtu, kellaaeg. Varajane hommikutund. Jalutasime varajase õhtutunnini. On alles varajane kevad. Aeg on üsna, väga varajane. Laps sündis varajasel tunnil 'varahommikul'. || varajasel kellaajal toimuv, esinev, tegutsev vms.; varahommikune. Varajane ärkamine on raske. Varajased tööleminejad tõttasid rongile. Varajane koiduvalgus. *Puis häälitseb paar-kolm varajast lindu .. B. Alver. || (perioodi, protsessi kohta:) algus-, kujunemisjärgus olev. Varajases eas õpitu jääb meelde. Ta varajane noorus möödus maal. Varajane lapsepõlv. Varajane keskaeg, kiviaeg. Varajane romantism.
2. enne tavalist, kindlakskujunenud v. vajalikku aega saabuv, esinev v. toimuv; (liiga) vara tulnud, enneaegne. Varajased hallad, öökülmad. Varajase külvi tõttu jäi saak kehvaks. Toas piriseb varajane kärbes. Vanemate varajane surm rikkus tulevikuplaanid. Külalised olid nii varajased, et leidsid eest suletud ukse. Tüdruk on armuasjus varajane. Muretses tütre varajase küpsuse üle. Varajane huvi keelte vastu. Varajane vanadus. Rõõm oli liiga varajane. Nimesid nimetada on esiotsa varajane. || enne teisi omasuguseid, varakult valmiv v. valminud, esinev, tehtav v. tehtud. Varajane kartul, ristik, oder, köögivili. Varajased tulbid. Varajased ja hilised kirsisordid. Luumurru varajased ja hilised tüsistused. Haiguse varajased tunnused, varajane avastamine.
3. ammu tekkinud, toimunud, esinenud vms., vana aja. Varajased kivikalmed. Varajaste teoloogide piiblitõlgendused. Varajastest kirjalikest allikatest nähtub, et .. Varajased põlluharijad.
4. ‹komparatiivselt› varem ilmnev, saadud v. tekkinud; endine; eelmine. Avastus kummutas varajasemad seisukohad.

varane ‹-se 4› ‹adj›
varajane; ant. hiline
1. ajaliselt oma alguses v. algamas olev. Varane hommik, õhtu, kellaaeg. Varane hommikutund. Aeg on veel väga varane. Nii varasel tunnil 'nii vara hommikul' ei tule siia keegi. Tõusti varase koidu aegu. Varane õhtupoolik oli soe ja tuuletu. Bänd tegutses varaseil viiekümnendail. || varasel kellaajal toimuv, esinev, tegutsev vms.; varahommikune. Varane ärkamine. Naabrid on varased tõusjad. Varase rongi vile. Varane lind leiab ikka tera. || (perioodi, protsessi kohta:) algus-, kujunemisjärgus olev. Varane lapseiga, noorus. Varane keskaeg, rauaaeg. Varane kristlus.
2. enne tavalist, kindlakskujunenud v. vajalikku aega saabuv, esinev v. toimuv; (liiga) vara tulnud, enneaegne. Varased öökülmad. Varane talv, lumi. Esimesed varased kuldnokad on juba kohal. Isa varane surm. Tüdruku varane huvi poiste vastu. Varane vanadus. Poisi naisevõtuplaan on pisut varane. || enne teisi omasuguseid, varakult valmiv v. valminud, esinev, tehtav v. tehtud. Varane kartul, kurk. Haiguse varased tunnused, varane avastamine.
3. ammu tekkinud, toimunud, esinenud vms., vana aja. Varased kivikalmed, kääpad. Varaste küttide relvad.
4. ‹komparatiivselt› varem ilmnev, saadud v. tekkinud; endine; eelmine. Hilisemad tähelepanekud kinnitavad varasemaid andmeid. See laine on kõrgem kui ükski varasem. Tallinn, varasema nimega Reval. Praegune peaminister, varasem luuletaja. See artikkel on ilmunud mõnes ajakirja varasemas aastakäigus. Küllap unustasin vihmavarju siia juba mõnel varasemal korral.

varsti ‹adv›
natukese aja pärast, peagi, peatselt. Üsna varsti, juba järgmisel päeval. Varsti pärast süsti hakkas valu järele andma. Ära nuta, ema tuleb varsti! Lubas õige varsti tagasi olla. Kohe varsti kutsun teid lauda. Küll sa varsti terveks saad. Sellest on varsti juba kuu aega möödas. Puutumata loodus muutub meilgi varsti harulduseks. Panen ahju küdema, varsti, varsti saab sooja. *.. paljudes [asjades] aga olid poisid juba varsti, pärast aastast linnaselamist, isast targemad. A. Hint.

varu ‹11› ‹s›

1. miski (v. keegi), mis (v. kes) on kogutud v. olemas hiljem v. vajaduse korral kasutamiseks; tagavara. a. (toiduainete, asjade, raha vms. kohta; müügiks varutud kauba kohta). Toiduainete, puude varu. Keldris säilitati köögivilja, veini ja muid varusid. Laos on suured varud. Kaubamaja koolikaupade varud on piisavad. Tootmiseks vajalike materjalide varud. Laev täiendas sadamas oma varusid. Matkajate varud hakkasid lõppema. Sõi ära oma viimased varud. Varud on läbi. Varusid soetama. Meil on väike varu häid veine. Näppas isa varudest paar sigaretti. Midagi varuks hoidma, jätma. Tal on pisut raha varuks. Vanaemal on poiste jaoks paar kommi ikka varuks. Kaktused koguvad vett varuks. Orav on puuõõnde pähkleid varuks kogunud. Hoidis paari lambipirni alati varus. || (teat. kindla koguse kohta:) teat. määr, jagu. Talvine varu briketti on juba kuuris. Jõusööta oli umbes kuu varu. || ‹hrl. pl.› (milleski sisalduva vee v. toitainete kohta; loodusvarade, looduslikkude ressursside kohta). Mulla niiskuse varud. Taime seemnes peituvad toitainete varud. Looduslikud varud. Põhjavee, mageda vee varud. Energeetilise tooraine varud. Vedelkütuse varude poolest vaene piirkond. Suured sinisavi varud. b. reserv (2. täh.) Reservohvitser on ohvitser, kes teenib reservis ehk varus. c. (kellegi kohta, kes on valmis kellegi asemele asuma). Mul on kaks töömeest varuks. Parim ründemängija jäeti esialgu varusse. Kosjamooril on veel üks peigmehekandidaat varuks. d. (aja, ruumi ülejäägi kohta). Suusatajal on veel terve minut varus. Ületas lati paari sentimeetrise varuga. Läksime jaama poole tunni varuga. e. (muu kohta). Suure naljade varuga mees. Emal on kaunike varu kannatust. Tal on terve hulk nõkse varuks, mis sihile viivad.
▷ Liitsõnad: energia|varu, fosfori|varu, fosforiidi|varu, gaasi|varu, hapniku|varu, juurvilja|varu, jõu|varu, kala|varu, kauba|varu, kivisöe|varu, kulla|varu, kütuse|varu, laskemoona|varu, leiva|varu, magevee|varu, materjali|varu, metsa|varu, nafta|varu, niiskuse|varu, puidu|varu, põlevkivi|varu, raha|varu, relva|varu, söe|varu, sööda|varu, toidu|varu, toitaine|varu, tooraine|varu, toorme|varu, turba|varu, valuuta|varu, vee|varu, viina|varu, viljavaru; anekdoodi|varu, kogemuste|varu, teadmistevaru; talvevaru; tootmisvaru; palistus|varu, töötlemis|varu, õmblusvaru.
2. varuks ‹adverbiliselt koos olema-verbiga› (näitab, et miski on tulekul, lähedal, ähvardamas:) varaks. Nüüd oli tüdrukul nutt varuks. Tulijatel on kindlasti nälg varuks.

veerema ‹42 või 37›

1. pööreldes mingit pinda mööda edasi liikuma. Pall veereb nurka, auti. Kartul, kapsapea veereb tooli alla. Nööp oli laua pealt maha veerenud. Kast läks ümber ja õunad veeresid laiali. Münt veeres tüdruku jalge ette. Veerevate kivide mürin. Muna veeres mööda lauda. Palgid veeresid mäest alla. Veerevale kivile ei kasva sammal(t). || ümber oma telje pöörlema. Vokiratas veereb. Ema koob kiiresti, lõngakerad korvis aina veerevad. || (kallakal pinnal allapoole) libisema. Mööbel oli kajutipõranda külge kinnitatud, et see veerema ei pääseks. Mees veeres mööda õlgkatust aeglaselt allapoole. || (pisarate jms. kohta:) voolama. Pisarad veerevad mööda palgeid, põski, üle põskede. Silmist veerevad pisarad. Laubalt veereb higitilku. || piltl. Kähvas midagi ja sellega pandi kivi veerema (millegi käivitamise v. käivitumise kohta). Elas veereva kivi elu 'ei olnud paikne'. Veereb paigast paika, ei juurdu kuskil. Jalgpall veereb täna Tallinnas 'Tallinnas mängitakse täna jalgpalli'. Kogu raha veereb vahendaja tasku. Tema juba oskab raha veerema panna. Majandus veeres allamäge. Äriasjad hakkasid allamäge veerema. *.. ta on lõplikult veendunud, et Essilt temale ei veere enam ainustki penni. L. Tigane. *Täna üliõpilane, homme vallakirjutaja, näitleja, siis koloniaalkaupmees ... Tema oli veerev kivi. J. Sütiste.
2. ratastel liikuma, sõitma. Maanteel veerevad autod. Rong veereb aeglaselt jaama. Koorem hakkab ikka kiiremini veerema. Tõld veeres minema. Lennuk veereb stardirajale. Üksteise järel veeresid bussid garaaži. Jalgratas veereb kodu poole. Juht laskis masinal vabakäigul veereda. Veerev koosseis 'veerem'. || piltl (sõjategevuse kohta). Sõjavanker veeres üle Eestimaa. Rinne veereb lääne poole. Lahingud veeresid pealinna alla. Siit on sõda üle veerenud.
3. piltl (hrl. lühikese, ümara inimese vm. olendi kohta:) (kiiresti) liikuma, käima, jooksma. Perenaine veereb nagu värten mööda hoovi. Laps veereb tuppa. Koerake veereb peremehe juurde. Hiir veeres kiiresti kapi alla. Varblased veerevad keradena teel. Kassipoeg veeres kui muna üle põranda. *Elli veeres kui vurrkann toa ja sahvri, toa ja köögi, toa ja aida vahet. M. Pihla.
4. (Päikese v. Kuu näiva liikumise kohta taevavõlvil:) kulgema; loojuma. Päike veereb madalalt, madalamale. Päike hakkas õhtusse veerema. Kuu veeres pilve taha, pilve tagant välja, mööda taevavõlvi. Veerev päike hõõgus kurjakuulutavalt. Päikeseratas veeres kalurimajade tagant välja. *.. ja jõudis koju alles siis, kui päikesetera oli juba veeremas. E. Krusten.
5. (vete liikumise kohta:) kulgema, voogama, rulluma. Lained veerevad vaikselt, möirates randa. Kõrge veemägi veeres üle teki. Aeglaselt veeresid jõevood mere poole. | piltl. Kaevandustest veeres üle streikide laine. Üle kogu maa veeres protestilaine. || (tuule, pilvede vms. liikumise kohta). Põllust veereb üle mahe suvine tuul. Pilved veerevad mere peale. Paks tolm veeres pilvena ligemale.
6. (heli, hääle kohta:) kajama, kostma, kanduma. Müristamine, kõu veereb üle taeva, linna. Kaja veeres läbi kiriku. Kahurite ähvardav mürin veereb lähemale. Kellalöögid veeresid kaugele. Lauluviis pääses veerema.
7. ka piltl (millegi abstraktse liikumisega, kulgemisega, levimisega ühenduses). a. (aja kohta). Aeg veereb kiiresti, aeglaselt, üksluiselt, märkamatult. Päevad, aastad veerevad üksteise järel ajamerre. Aasta on aasta kannul veerenud. Kümme aastat on mööda veerenud. Nädalad veeresid. Tund veeres tunni järel. Ka kõige pikem päev veereb õhtusse. Aeg veereb kui jõevoog. b. (elu kohta). Elu veereb vaikselt, endiselt, endisesse rööpasse. Elu veereb nagu hernes. Elu on märkamatult mööda veerenud. Nii see elukene meil veereb. c. (juttude, mõtete kohta). Jutt veereb tasapisi mälestustele. Kuuldused pääsesid veerema. Teade veeres suust suhu. Mehe suust hakkavad veerema sünged needused. Mõte veeres kodukanti.

vein ‹-i 21› ‹s›
marja- või puuviljamahla kääritades saadud alkohoolne jook. Valge, punane, roosa vein. Kuiv, poolkuiv, poolmagus, magus vein (suhkrusisalduse järgi). Kangestatud vein (piirituslisandiga). Naturaalne vein. Noor, laagerdunud, väga vana vein. Eelmise aastakäigu vein. Argentina, Tšiili vein. Õhukesed, täidlased veinid (maitseomaduste järgi). See vein on pisut mõrkjas, hapu. Veini lõhn, aroom. Viinamarjadest valmistatud vein. Vein käärib. Veini jooma. Lahjendas veini veega. Pokaalides sätendab, sädeleb vein. Meid paluti klaasile veinile. Ostis pudeli veini. Kõlas laul ja voolas vein (rohke veinijoomise kohta). Miski, keegi on nagu vana vein (millegi v. kellegi kohta, mis v. kes aja kuludes läheb paremaks).
▷ Liitsõnad: armulaua|vein, dessert|vein, hõõg|vein, kloostri|vein, kodu|vein, koššer|vein, laua|vein, maja|vein, margi|vein, marja|vein, muskaat|vein, naturaal|vein, paki|vein, peedi|vein, pihlaka|vein, piiritus|vein, port|vein, pudeli|vein, puna|vein, rein|vein, sõstra|vein, vaadi|vein, vahu|vein, viinamarja|vein, õunavein.

venima ‹37›

1. tõmbe, surve vms. mõjul pikenema v. laienema, pindalalt suurenema (aine kogust ja kaalu säilitades). Kummipael venib. Kumm venis ja venis, kuni tuli konksu tagant plaksuga lahti. Veniv riie, kile, nöör. Õmblus andis hästi venima. Laps kiskus kampsunit allapoole, nii et see venis põlvini. Sirutamisel lihased venivad. Noor nahk venib, vana rebeneb. *Laisalt sirutasid nad [= kassid] oma liikmeid, mõni venis nagu uss mitu sentimeetrit pikemaks, et siis jälle kokku tõmbuda. R. Roht. | piltl. Mõõdukus on teadagi veniv mõiste. || (seoses kleepja, sitke, limaja ainega v. piima halvaksminemisega). Puhas kärjemesi on veniva konsistentsiga. Iiriskomm venib nagu näts. Utmise lõppjärgus eraldus veniv tõrv. Veniv taigen. Taldrikus on mingi pruun veniv ollus, ilmselt karamellkissell. Suunurgast venis süljenire. Koeral venis ila mööda lõuga alla. Vanarahvas uskus, et kui konn üle piima hüppab, läheb piim venima. Kuri silm võis lehmapiima venima panna, ajada. *.. piimasse ei puutu keegi, sest see venib kui kummi, üks ots ulatub suhu, teine jääb kaussi. J. Parijõgi.
2. ka piltl (esineb näoilme muutumist märkivates ütlustes). Nägu venis pettumusest, ehmatusest pikaks. Mokk venis kadedusest pikaks. Silja silmad venisid üllatusest suureks. Poisi nägu venis laiale irvele. Nägu venis naeru täis, veidi rõõmsamaks. Suu venis muigele. Kui keegi talle otsa vaatas, venis ta suu irveks. Palganumbrit kuuldes venis mehel suu kõrvuni. Näole venis irooniline muie. Üle näo venis lai naeratus.
3. ‹hrl. täpsustava laiendiga› millegi v. kellegi lisandumise arvel pikenema v. laienema. a. (inimeste, taimede kohta:) kasvama. Suve jooksul oli poiss pikaks veninud ja mehistunud. Ta on juba oma isa pikkuseks veninud. Oled sa aga volaskiks veninud! Tüdruk on kõvasti kasvada visanud, jalad on päris pikaks veninud. Noorukieas venis ta õlgadest pisut laiemaks. Õunapuu oli minu äraolekul palju pikemaks veninud. Varjulisel kasvukohal venivad porganditaimed pikaks ja jäävad kiduma. *Kõik luud-liikmed venisid kasvada .. A. Maripuu. b. (muudel juhtudel). Järjekord oli veninud mitme meetri pikkuseks. Kolonn venis järjest pikemaks. Vahemaa võistlejate vahel on juba üsna pikaks veninud. Iga korraga venis jooksuring suuremaks. Vastu õhtut venisid puude varjud pikaks. Küntud põlluviilakas venis üha laiemaks. Raamat on veninud pikemaks, kui algul sai kavatsetud.
4. (ajaliselt). a. ‹täpsustava laiendiga› pikenema, (liiga) pikaks minema; mingi ajani jätkuma. Peale toomapäeva hakkavad päevad pikemaks venima. Sel aastal venis sügis pikale. Lõunaaeg venis tööaja sisse. Kuidas need puhkepausid nii pikaks on veninud? Lahusolek venis aastapikkuseks. Vaidlus, kemplus venis õhtuni. Külasolek venis keskööni. Vihmasel suvel venis heinategu augustisse. Üle aja veninud kohtuprotsess. Külaskäik, teekond, asja uurimine venis pikale. Jutt on kaunis pikale veninud. Pikale veninud koosolek, õpingud, haigus. Sõit venis pikemaks, kui võis arvata. b. liiga kaua kestma, loiult edenema. Sõda, lahing venib. Läbirääkimised kipuvad venima. Asjaajamine muudkui venis. Paraku jäid ehitustööd venima. Remont venib, seetõttu lükkub muuseumi avamine edasi. Pikk ja veniv ettekanne. Kohati lavastus venib. Näidendi teine vaatus kippus venima. c. viibima, hilinema; edasi lükkuma. Koosoleku, kontserdi algus venis. Küttesüsteemi käikulaskmine, lõplike tulemuste teatamine, tööde alustamine venib. Kirja saabumine venis. Väljasõit venis mitu tundi. Kõik ootasid sõja lõppu, see aga venis. d. (aja aeglase kulgemise, möödumise kohta). Aeg venis teosammul, nagu tigu. Kuidas küll minutid venivad! Ootajal venivad minutid tundidena. Mõnikord venivad sekundid talumatu aeglusega. Tunnid venisid ja närvipinge kasvas. Päev venis lõpmatult. Öö muudkui venis ja venis. Kuud ja aastad venisid armutult pikkadena. Siiski venis päev kuidagimoodi õhtule. *Venis tükk aega, enne kui peremees lugemise lõpetas .. A. Gailit.
5. (heli v. hääle kohta:) aeglaselt ja pikalt kõlama. Veniv vile. Pikad venivad sarvehelid. Nukralt veniv lauluviis. Kuskilt kostis kummalist venivat ulgumist. Värav sulgus veniva kääksatusega. Räägib iniseva, veniva falsetiga. *Ent siis kõlas poisi kurgust meeleheitlik, ragisev, veniv köha. M. Unt.
6. pika joonena, pikkamisi edasi liikuma; aeglaselt, loiult, laisalt midagi tegema (minema, tulema, tõusma vms.). Hanede kolmnurk venis lõuna poole. Rong venis aeglaselt edasi. Pikk autokolonn venis üle silla. Kaariku taga venisid pikas rodus veovankrid. Auto venis ülesmäge. Kari venib kodu poole. Mööda teid venivad lõputud põgenikevoorid. Hobused venisid äkete ees. Mis te venite, liigutage ometi jalgu! Tule kiiremini, ära veni! Lõpuks venisid kõik kohale. Taevas venivad madalad hallid pilved. Uks venis aeglaselt lahti. *Kalle venib pingist püsti, nagu peaks ta mitmekümnekilolist raskust üles ajama. H. Pukk. || pika joonena, aeglaselt levima. Korstnast venis musta suitsu. Suits venis otsejoones taevasse. Sigarist venis pikk suitsujuga. | piltl. *Ent rohkem kui peks vihastas kiusatavat just too inetu kuulujutt, mis hakkas korraga venima majast majja. A. Jakobson.
7. (staatiliselt:) pika joonena kulgema; ulatuma, laiuma. Paiguti teerajad ristlesid, paiguti venisid kõrvuti. Maantee venis tolmuse lindina kaugusse. Vaod venivad nii kaugele, kui silm seletab. Piki kallast venib kollane liivariba. *Ta pühapäevavesti taskust venis üle rinna jäme keerdus kett. E. Tegova. *Taevas on selge, ühest kaarest teiseni venib sinine laotus ilma ühegi pilveta .. J. Tuulik.

venitama ‹37›

1. kä(t)ega midagi pikemaks v. laiemaks tõmbama v. mingi riista abil selliseks suruma; nii millegi venimist põhjustama (aine kogust ja kaalu säilitades). Venitab kummipaela pingule. Ka kummi ei saa venitada lõpmatuseni. Enne žguti pealepanemist tuleb seda venitada. Laps venitas kampsunit allapoole. Venitas kaelust laiemale. Jalatseid venitama. Vasktorusid on võimalik tugevasti venitada. Kuumutatud toorikut venitatakse vasaraga tagudes. Poiss venitab nätsu. *Iga riidetükki uuriti vastu valget ja venitati sõrmede vahel, et proovida tugevust. L. Promet. *Soojendanud .. vahatükki tulel, venitas lesknaine ta pikaks õhukeseks paelaks .. E. Kippel. | piltl. Nooruse mõistet annab venitada, kas või kolme-neljakümnenda eluaastani.
2. muul kombel millegi kuju v. pikkust muutma (pikenemise, laienemise suunas). a. (näoilmega seonduvalt). Uudist kuuldes venitas tüdruk silmad pärani. Venitas haigutades suu pärani. Venitas põlglikult suud, kui teda alaealiseks peeti. *Piirita ehmatus venitas ta näo nurgeliseks .. E. Vilde. b. (kuvaril nähtava graafilise objekti kohta). Pilti venitama. Tabelit tuleb venitada. c. midagi loomulikust pikemana näitama v. kujutama. Kõverpeegel venitas ta suu ebaloomulikult pikaks. Vari venitas meeste jalad pikaks. Venitatud figuurid, vormid. d. tekstile pikkust lisama. Artikkel tuleks pikemaks venitada. Venitas luuletuse paari salmi jagu pikemaks. || ‹hrl. tud-partitsiibis› (seoses teoste sündmustikuga:) ülearu pikalt kujutama v. esitama. Kohati tundub romaan venitatud. Lahingustseen on filmis venitatud.
3. (seoses kehaga). a. sirutades v. painutades lihaseid pikenema panema ja nende pingsust suurendama; sirutama. Harjutuse eesmärk on venitada seljalihaseid. Venitas kaela pikaks, et paremini näha. *.. koeravolask ilmus rehe alt välja ja venitas magusas ringutuses reisi. V. Gross. b. (raskete esemete, raske töö kohta:) lihaste, kudede ülemäärast pingulolekut v. venimist põhjustama. Portfell venitas kätt. Rasked kõrvarõngad venitasid kõrvu. *Juba esimesel päeval venitas sõnnikusikutus ta piha- ja õlalihased .. valusaks .. M. Raud. || tugeva füüsilise pingutusega endale sel kombel viga tegema; katkestama. Venitas ehitustööga rindealuse haigeks. Vanaisa venitas end tõstmisega ära. Nii raske kott, et venita või naba paigast!
4. füüsiliselt tugevasti pingutama; (pingutades) tõmbama, vedama, vinnama; rasket tööd tegema. Hobused venitavad kõigi nelja jalaga. Suure vaevaga venitati kivi mäele tagasi. Jaanitulel tehti kotisjooksu ja venitati vägikaigast. Poiss ronis aia otsa ja venitas end sealt kõhuli katusele. *Kõrbojal teevad palgalised töö, aga Katkul venitagu peremees ise ühes perenaisega .. A. H. Tammsaare.
5. vaevaliselt, läbi häda midagi saavutama. Kuidagi ta ikka venitas end klassist klassi. Eksamihindeks venitasin kuidagi kolme.
6. aeglaselt kulgema panema; kestust pikendama (ka koos ajalise täpsustusega). a. (aja kohta). Ootamine venitab aega. Oht venitas minutid tundideks. Lõunavaheaega annab veerand tundi pikemaks venitada. Uskus, et suudab venitada oma elupäevi saja aastani. *.. juhtus sageli, et kubjas venitas tööpäeva hilise öö peale. Ü. Tedre. b. millegi edenemist v. kulgu pidurdama, aeglustama. Tal oli kõrgemalt poolt käsk läbirääkimisi kõigiti venitada. Kohtuasja venitati meelega. Neil on kavatsus protsessi käiku venitada. Töökäte puudus kippus ehitustööd venitama.
7. (millegagi) viivitama, kaua ootama, (midagi) edasi lükkama. Hakake tööga peale, mis siin enam venitada! Olen juba mõnda aega venitanud – ei julge talle kirjutada. Pikalt venitada ei maksa, parem aegsasti teele asuda. Venitas kojuminekuga hästi kaua. Poiss venitas minemisega, aga kuulas siiski sõna. Üüriline venitab maksmisega. Oled naisevõtuga juba küllalt venitanud. Venitasin otsustamisega, kuni oligi hilja. Vastusega venitati kuu aega. Asjaga venitati sügiseni. Asi ei anna venitada. Mis sest asjast ikka venitada. *Minule ei taha surm kuidagi järele tulla. Ei tea, mis ta venitab ... M. Traat. *.. kangesti tahaks venitada vastumeelset tõusmist. V. Alttoa.
8. (aega) üksluiselt, tühjalt, tegevusetult (mööda) saatma. Kuidagiviisi venitas ta oma tööpäeva õhtusse. *Tema, Hilja, venitab oma päevi niisama ja norib emalt raha ... I. Sikemäe.
9. aeglaselt, laisalt minema (koos enesekohase asesõnaga); midagi (liiga) aeglaselt, aega viites, laisalt tegema. Mehed venitasid end ehitusplatsi poole. Tüdruk täitis venitades käsu. *Mina sedasi ei oska ega taha, et venitan. Kus juba midagi teha, siis ka teha nii, et vesi peal. J. Parijõgi. *Tööd venitatud teha pikkamisi, vist nõnda, nagu meie isad teol käies. M. Metsanurk.
10. pikkamisi, aeglaselt rääkima v. laulma; rääkides, lauldes häälikuid vms. normaalsest pikemalt hääldama; nooti pikemalt hoidma. Vanamees rääkis venitades, pisut läbi nina. „Noh, olgu,” venitas poiss läbi hammaste. „Ei viitsi,” venitati vastuseks. Rääkis mõtlikult, sõnu venitades. Rääkides venitas ta ä-sid ja ö-sid. Laulab silpe venitades. Laulja kipub kõrgeid noote venitama. Hakati lauluviisi venitama. Mees venitas nukrat laulujoru. *Antsu moor .. oli vahepeal kellegagi poes juttu venitanud .. A. Jakobson.
11. (lõõtspilli mängimise kohta). *Paarid lasid toas tiiru, saarlane venitas keskel lõõtsa. O. Kool.
12. piltl midagi pika ribana paiknevat rajama vms. Maantee ja metsa vahele on venitatud pikk kartulipõld. *Siia olid sakslased .. mööda rannaluiteid venitanud kitsarööpalise raudtee .. O. Kruus.

venitamis|taktika
taktika, mis seisneb probleemide lahendamiseks v. küsimuste otsustamiseks vajaliku aja kunstlikus pikendamises. Võlglane kasutab venitamistaktikat. Seaduseelnõu jäi valitsuskoalitsiooni venitamistaktika tõttu vastu võtmata.

veteran ‹-i, -i 10› ‹s›

1. sõjast osavõtnu; vana, oma aja täis teeninud sõdur. Vabadussõja veteran. Teise maailmasõja veteranid. *.. [neil] on ainult paarkümmend tuhat poisikest siin, kes veel pauku ei ole kuulnud, kuna veteranid saadeti kõik koju ... A. Kork.
▷ Liitsõnad: sõjaveteran.
2. mõnel alal kaua tegutsenud isik. Laulupidude veteran. Teater tähistas oma põlise veterani 60. sünnipäeva. Eesti ratsaspordi veteranid. Veteranide meistrivõistlused sulgpallis. Tuli veteranide võistlusklassis maailmameistriks.
▷ Liitsõnad: partei|veteran, spordi|veteran, teatri|veteran, tööveteran.

viimane ‹-se 4› ‹adj›

1. lõpus, tagaotsas olev, järjestust, loendit v. rida lõpetav. Tähestiku esimene ja viimane täht. Viimane uks paremal. Elab viimasel korrusel. Ta on fotol vasakult viimane. Mart on järjekorras üks viimaseid, kõige viimane. Jäi võistlustel viimasele kohale, viimaseks. Näidendi viimane vaatus. Sarja viimane osa. Entsüklopeedia viimane köide. Raamatu viimased kümme lehekülge, kümme viimast lehekülge. Ostis pileti viimasesse ritta. Rongi viimane vagun. Küla viimane maja. Mängiti „Viimast paari”. *Ja noormehed sammusid edasi .. ikka kõige vanem kõige ees ja viimases lõpus [= kõige lõpus, päris lõpus] taga Nigupakk. J. Jaik.
2. ajaliselt muudele samalaadsetele järgnev, kõigist teistest tagapool olev; teat. ajavahemikku lõpetav; teat. ajavahemikul, teat. sündmuse v. tegevuse puhul kõige hilisem. Detsembri viimane nädal. Iga kuu viimasel reedel. Möödunud sajandi viimasel veerandil. Kell näitas päeva viimast tundi. Pidu on jõudnud viimasesse kolmandikku. Lõi viimasel mänguminutil värava. Viimane reisipäev. Täna väljub viimane rong kell kümme. Viimane hüpe ebaõnnestus. Viimane raamat, mis ma lugesin, oli .. Kirjaniku viimane romaan ilmus mitu aastat tagasi. Kõlasid viimased helid. Viimane koolikell (koolilõpetajail kevadel). Õhtul viimane magama minema, hommikul esimene ärkama. Tema on alati viimane tööle tulema. Lõpetas töö viimaste hulgas. Jõudis kohale viimasena. Kes naerab viimasena, naerab kõige paremini. *Aga see oli tema viimane naer sel lõuna ajal. O. Luts. || sel aastal v. aastaajal kõige hilisem. Need olid selle suve viimased soojad ilmad. Viimased rändlinnud on ära lennanud. *.. läks viimase jääga üle väina suurele maale selgemat leiba otsima. H. Sergo. || kellegi v. millegi eksisteerimise aja jooksul kõige hilisem. Ta on sündinud viielapselise pere viimase lapsena. Täna kõnnin ma seda teed viimast korda. Esimest ja viimast korda. Ükskord on ikka viimane kord. Olgu see viimane selline juhtum! Luuletaja viimane elukoht. See jäigi tema viimaseks tööks, töökohaks, reisiks. || (surma, matuste v. matmispaigaga seonduvates ühendites). Kadunu viimane soov, tahe. Haige viimane tund on kätte jõudmas. Lahkunu saadeti viimasele teekonnale. Puhkab, magab viimast und. Viimane puhke-, rahupaik.
3. (praegushetkele eelneva ajavahemiku, lähema mineviku kohta). Viimased neli päeva, neli viimast päeva on olnud päikeselised. Viimastel aastatel, viimase aastaga on ta elujärg paranenud. Viimased kaks aastat olid täis muret ja hirmu. Romaan on kirjutatud peamiselt viimase aasta jooksul. Näitus annab ülevaate kunstniku viimase aja loomingust. Viimase aja suurim ost. Ta on viimasel ajal väga tujutu. Kuni viimase ajani elasime maal. || eelmine. Kas sulle meenub meie viimane jutuajamine? Viimane kord, viimasel korral tegid sina välja.
4. alles loodud vms., uusim. Riietub alati viimase moe järgi. Arvuti viimane mudel. Ravi määrati teaduse viimase sõna järgi. Tollal oli see auto tehnika viimane sõna.
5. vahetult mingile (kriitilisele) piirile eelnev. a. teat. võimalusi äralõikavale ajalisele piirile eelnev, äärmine; selline, mis põhjustab mingi kvalitatiivse muutuse, otsustav. On viimane aeg minema hakata, midagi ette võtta. Abi jõudis kohale viimasel minutil. Jõudsin rongi peale viimasel hetkel. Taotluste esitamise viimane tähtaeg. Viimase hetke reisid 'soodsa hinnaga reisipaketid, mida pakutakse vabade kohtade olemasolul lühikese aja jooksul enne reisi algust'. Metsatöödel sai mehe niigi nõrk tervis viimase hoobi. See oli viimane piisk tema kannatuste karikasse. b. astmelt, intensiivsuselt äärmine, suurim võimalik, ülim. Ta oli viimases ahastuses endalt elu võtnud. Viimases hädas hakkas tüdruk appi karjuma. Lendama õppisid linnupojad alles viimase häda sunnil. Meeleolu oli viimase kraadini üles kruvitud. Tross oli viimase võimaluseni pingul. Ta on end viimase piirini ära kurnanud. Närvid on viimase vindini 'äärmiselt, ülimal määral' pingul. Kannatus on viimase vindi peal 'katkemas, lõpukorral'. *.. toiduaineid osta riskiks vist küll üksnes viimase nälja korral, kui tõesti teisiti ei saa. R. Sirge. | viimaseni kõnek äärmiselt, ülimal määral. *Oli viimaseni erutatud, vehkles kätega väljakutsuvalt ja kaitsevalmis. K. A. Hindrey. | ‹substantiivselt› kõnek. Viimase peal lugu 'suurepärane lugu'. Korter on neil viimase peal 'väga uhke'.
6. selline, mis ei kuulu muutmisele, kehtima jääv, lõplik. Viissada krooni on selle kauba viimane hind. Kas see on sinu viimane sõna?
7. selline, mis millestki vähenevast, lõppevast, kaduvast veel järel on. Viimane viil leiba. Viimane suutäis jäeti lapsele. Jõi ära viimase lonksu veini. Kaevust kadus viimanegi veetilk. Poiss otsib taskust viimaseid sente. Viimane viiesajane sai peeneks vahetatud. Lõi läbi oma viimase raha. Reis oleks neelanud ta viimased säästud. Tüdruk ei ole veel viimast lootust maha matnud. Talt võeti viimanegi lootus. Nüüd katkes mehe viimane kannatus. Hirm röövis talt viimase jõu. Poiss võttis kokku viimase jõu, et teisele mitte alla jääda. *.. nad võtavad meilt viimase hilbu seljast, teevad meid puupaljaks .. J. Kärner. || ‹substantiivselt› see, mis millestki veel järel on. Ta on mees, kes hädas on viimastki valmis jagama. Pani viimase välja 'võttis kokku kogu jõu, pingutas kogu jõust', et esikohta saada. Pigistas hobusest viimase välja, et kiiremini kohale jõuda. Möllab ringi ja pidutseb, võtab enne pulmi veel viimast 'püüab oma vabadust maksimaalselt ära kasutada, kuniks seda veel on'.
8. esineb tarindites ja püsiühendites, mis rõhutavad, et hõlmatud on kogu tervik v. absoluutselt kõik, kõik ilma erandita. Saal oli viimase kohani välja müüdud. Võlg on viimase sendini tasutud. Seda teab iga viimane kui loll. Kõik tulid kohale, viimane kui üks. Viimane kui aken on katki. Kuulsin iga viimast kui sõna. Tüdruku nägu oli viimase kui lapini tedretähti täis. Kõik tapeti maha, viimase kui rinnalapseni. *.. tunnen siin linnas iga viimast inimest. R. Tiitus.
9. muude seas vähima väärtusega, kõige madalamal asuv, kõige viletsam; kõige koledam, kõige inetum. Näolt polnud tüdruk ka just viimane. Olen ma siis see viimane, kellega tantsidagi ei kõlba? *Ilusad daamid jäetakse alati kahe silma vahele, ja kroonitakse need viimased ... M. Sillaots. *Noh, pühakirja sõna läheb tõeks: viimased saavad esimesteks. O. Luts.
10. väidet tugevdava sõnana näitab, et kellelgi v. millelgi on mingit negatiivset omadust ülimal määral; igavene, täielik. Käitub nagu viimane narr. Poiss on viimane laiskvorst. Pani jooksma nagu viimane argpüks. Tal on raha küll, aga koonerdab nagu viimane ihnuskoi. Ega ta päris viimane joodik olegi. Miks peaksin mina olema see viimane loll, kes sellise töö teha võtab! Olete kõik viimased egoistid, mõtlete ainult enda peale. Oh sa viimane närukael! Vait, sa viimane lontrus! See koht oli üks viimane kolgas. *Sa oled viimane sõnakuulmatu, Mari! L. Kahas. *Viimane viletsus on plikadega koos midagi ette võtta .. S. Truu.
11. selline, mis tuleb kõne alla pärast kõiki muid võimalusi v. ei tule üldse kõne alla; kõige ebatõenäolisem. Töö on viimane asi, millega rikkaks saab. Ta on viimane inimene, keda ma kahtlustada oleksin osanud. Söök on küll viimane asi, mida ma praegu tahaksin. Valvuriamet on see viimane leib.
12. ‹ka substantiivselt› sisaldab viidet eelnevas tekstis viimati nimetatud esemele, nähtusele, isikule vms. Küllap see viimane tõik asja otsustaski. Räägiti rõõmudest ja muredest, peamiselt just viimastest. Oli eestlasi ja venelasi, viimaseid isegi rohkem. Andres käib Indrekuga ühes klassis, kuigi ta on viimasest paar aastat vanem. *Aga oli ka neid, kes said ainult suitsuraha – mina viimaste hulgas. A. Hint.
Omaette tähendusega liitsõnad: eel|viimane, vihuviimane

viisi ‹postp› [gen]
kaupa
1. osade, annuste v. üksustena, mingi osa, annus v. üksus korraga. Võttis viina poole pitsi viisi. Ketti müüdi meetri viisi. *Pole Kaarul nõnda nagu külas, et leib lõigatakse laua taga suutäite viisi liigendnoaga lahti. E. Tegova. *Kildkondade viisi seisid pidulised koos ja ajasid erapoliitikat .. F. Tuglas.
2. (pikem) rida teat. võrdseid üksusi järjest (sageli rõhutab rohkust, aja pikkust). Tüdruk võis tundide viisi raamatute taga istuda. Koer ei tulnud päevade viisi kuudist välja. Oli kuude, aastate viisi merel. Ümberringi laius kilomeetrite viisi mets. Tööotsijaid on siit kümnete viisi läbi käinud. Inimesi suri nälga sadade ja tuhandete viisi. Raamatuid on tal virnade viisi. Sellist kraami on siin koormate viisi. Juubilarile toodi lilli sületäite viisi.
Omaette tähendusega liitsõnad: grupi|viisi, järgu|viisi, kamba|viisi, klaasi|viisi, kuu|viisi, küünra|viisi, meetri|viisi, paari|viisi, salga|viisi, seeria|viisi, tilga|viisi, tosina|viisi, tüki|viisi, vaadiviisi; hulga|viisi, karja|viisi, koorma|viisi, tunni|viisi, virnaviisi

viivuke(ne) ‹-se 5› ‹s›

1. lühike ajalõik, viiv. *Põhjamaa suveöö – see on viivuke. R. Sirge.
2. ‹ka adverbilaadselt› (natukese aja kohta:) natuke, veidike, pilguke. Tahaks viivukese puhata. Ootasin viivukese, kuid kedagi ei tulnud. Istus, tukkus viivukese. Mõtles viivukese, enne kui vastas. Viivukeseks tuli päike välja. Tulen viivukese aja pärast. Istus viivuke(se) aega päikese käes. Viivuke aega olid kõik vait. Võttis viivuke aega, enne kui asjast aru sain. Viivuke kannatust, ta tuleb kohe! Viivuke vaikust, ja taas kärgatus. Viivuke hiljem kustusid tuled. *Tulise ajuga kihutasid ratsanikud alla metsa, kuid ei möödunud viivukestki aega, kui nad tulid sealt sammu sõites tagasi .. A. Kivikas.

vilja|vaheldus
põll erinevate bioloogiliste omadustega kultuuride vaheldamine teat. aja järel. Viljavahelduses arvestatakse eelvilja mõju järelviljale jm. tegureid.

vool ‹-u 21› ‹s›

1. vee liikumine ühes suunas (eriti jões vms.); selliselt liikuv vesi; voolus. Tugev, võimas, rahulik, tasane vool. Kiire, käreda vooluga jõgi. Oja on aeglase vooluga. Vaiksema vooluga koht. Voolu kiirus. Keskjooksul vool aeglustus. Vesi on madal, voolu peaaegu polegi. Setted takistavad voolu. Vesikasvud lainetasid kiires voolus. Paat lendas voolust kantuna edasi. Sõideti mööda voolu alla. Ujuja ei jõudnud suurele voolule vastu panna. Veealune vool. *Soela väinas oli alatisi voole, mis tuulte mõjul idast läände, siis jälle läänest itta suundusid. A. Kalmus. | piltl. Südamest käis soe vool läbi. || muu vedela v. peeneteralise aine voolamine. Vere vool läbi müokardi. Algas sulalaava vool.
▷ Liitsõnad: jõe|vool, veevool; ise|vool, juurde|vool, kokku|vool, kõrval|vool, läbi|vool, nõlva|vool, pea|vool, päri|vool, sisse|vool, tagasi|vool, vastu|vool, välja|vool, äravool; higi|vool, lima|vool, mahla|vool, nõre|vool, pisara(te)|vool, rasu|vool, verevool; jää|vool, kivi|vool, laava|vool, muda|vool, rusu|vool, settevool.
2. gaasi, õhu vms. liikumine; liikuv gaas, õhk vms.; voog. Tuul kui õhu vool. Tõusvad ja laskuvad voolud. Sooja õhu voolud. Tundsime õhu, udu jahedat voolu. Ukse alt tuli külma voolu.
▷ Liitsõnad: gaasi|vool, õhuvool; püst|vool, tõusuvool.
3. el elektrilaengute korrapärane liikumine; elekter. Kahe-, kolmefaasiline vool. Juhtmeid läbiv vool. Lülitab voolu sisse, välja. Vool katkes, kadus, võeti ära. Äikese ajal võib vool 'voolupinge' kõikuda. Jättis, unustas triikraua voolu alla. Elektrikarjus on voolu all. Taras on vool sees. Vool on nõrk. Voolu ei ole. Voolu tugevus, takistus. Voolu läheb palju, vähe. Voolu kokku hoidma. Varastas lisakaabli abil voolu. Elektrijaam hakkas voolu andma. Voolu võeti generaatorist. Voolu tarbima.
▷ Liitsõnad: alalis|vool, anood|vool, elektri|vool, foto|vool, impulss|vool, induktsiooni|vool, kõrgsagedus|vool, kütte|vool, lekke|vool, lühis|vool, magneetimis|vool, nõrk|vool, parasiit|vool, pööris|vool, ränd|vool, sekundaar|vool, siinus|vool, termo|vool, toite|vool, tugev|vool, tööstus|vool, uit|vool, vahelduv|vool, valgustusvool; biovoolud.
4. suure hulga inimeste, samalaadsete esemete, nähtuste vms. ühtlane katkematu järgnemine, ühes suunas liikumine, pidev kulg; selliselt liikuv hulk. Inimeste, sõidukite lõputu vool. Piduliste vool liigub lauluväljaku poole. Kadus, sukeldus jalakäijate voolu. Läks jalakäijate vooluga kaasa. Laskis end tänaval liikuvast voolust kaasa kanda. Liitus liiklejate vooluga. Eraldus tööle ruttavate inimeste voolust. Sattusime jalgratturite voolu. Ratturite voolule ei paistnud lõppu tulevat. Õhtu poole autode vool hõrenes. Linn põles, maanteel liikus lõpmatus voolus põgenikke. Sõjapõgenike vool kasvas iga tunniga. Mesilasi tuli ja läks ühtlase vooluna. Juttu tuli katkematu vooluna. Sündmuste lakkamatu vool. Mõtete, kujutluste vool kiirenes. Teadvuse vool (sisemonoloogi kohta). Meteoorkehade, perseiidide vool (astronoomianähtus). *Teadeteagentuurid toovad sõnumeid lõputa vooluna päeval ja öösel. I. Trikkel. || (rände, ümberasumise kohta). Kullapalavik põhjustas ameeriklaste voolu läände. Sisserändajate vool suureneb, väheneb. Elanike vool maalt linna. Töötajate vool saartelt mandrile. || (aja, elu kulgemise kohta). Aja katkematu vool. Elu üksluine vool. Tormakas üliõpilaselu haaras meidki oma voolu kaasa.
▷ Liitsõnad: inim|vool, jutu|vool, kõne|vool, liiklus|vool, meteoori|vool, rahva|vool, sõna|vool, transpordivool; aja|vool, eluvool.
5. eriilmeline suundumus v. ajajärk, suund, liikumine. Maalikunsti voolud. Poliitilised, usulised voolud. Avangardistliku, dekadentliku, modernistliku voolu esindajad. Uued voolud kirjanduses, teatris, psühhiaatrias, teaduses. 20. sajandil vahetusid voolud ja stiilid kiiresti. Filmikriitik on kursis kõigi moodsate vooludega. Liikumine lõhenes omavahel tülitsevateks vooludeks.
▷ Liitsõnad: kirjandus|vool, kunsti|vool, usuvool; pea|vool, moevool.