[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

alistama ‹37›

1. kellegi v. millegi vastupanu murdma. a. (sõjas, võitluses) alla heitma. Vaenlast alistama. Alistatud rahvad. b. (spordis) kedagi võitma. Jäähokis alistas Soome Rootsi 3:1. Revanšmatšis alistas Botvinnik Smõslovi. c. oma tahtele, mõjule allutama, endast sõltuvaks tegema. Kosmost alistama. Alistatud loodusjõud. *Hingeline härdus ja hellus alistab mu .. H. Raudsepp.
2. keel süntaktiliselt sõltuvaks tegema. Alistav sidesõna 'pea- ja kõrvallauset v. eri astme kõrvallauseid ühendav sidesõna'.