|
Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 1 artikkel
alistuma ‹37›
1. (võidetuna) alla andma, vastupanust loobuma. a. (sõjas, võitluses). Vaenlasele alistuma. Vaenlane sunniti alistuma. Saksa eelsalk alistus vastupanuta. Ümberpiiratud linn ei alistunud. b. (males, pallimängudes jm.) end võidetuks tunnistama. Petrosjan alistus viimases voorus Keresele. Maailma esireketil tuli seekord vastasele alistuda. Meie korvpallimeeskond sundis alistuma USA noortekoondise.
2. kuuletuma, sõna kuulma (hakkama). Mehel tuli naise tahtele, soovidele, käsule, kapriisidele alistuda. Nad pidid okupatsioonivõimude korraldustele, määrustele alistuma. „Noh, olgu siis pealegi,” alistus teine. || mingi olukorraga leppima. Elule, raskustele, paratamatusele, saatusele alistuma. *Algul ei pääsenud sellel teeosal autodega manööverdamagi .. Siis tee nagu väsis ja alistus, laskis rattail endast üle veereda. O. Tooming.
3. ‹hrl. v-partitsiibis› keel süntaktiliselt sõltuma. Alistuv lause.
|
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
|