[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

alumine ‹-se 5› ‹adj›
all (v. kõige all), allpool, madalamal (v. kõige madalamal) olev, asetsev jne. (võrdlevalt vähemalt kahe objekti kohta); ant. ülemine. Alumine osa, külg, pool, serv, äär. Alumine huul. Alumised hambad. Alumised lehed, oksad. Meres on alumised veekihid soolasemad kui ülemised. Kirjutuslaua (kõige) alumine laegas. Redeli kaks alumist pulka. Uue elumaja alumisele korrusele tulevad kauplused. || alamjooksu pool asuv. Alumine lüüs. || astmelt, arvult, määralt (kõige) madalam, alam. Elutegevuseks vajaliku temperatuuri alumine piir. || helikõrguselt (kõige) madalam. Alumine do. Alumised registrid.