[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

analoog|arvuti
info arvuti, milles andmeid töödeldakse analoogkujul ja mille talitlus on analoogiline mingi teise süsteemi käitumisele (vastandina digitaalarvutile)

andme|baas
info loogiliselt seotud andmete kogu, milles saab andmeid sellekohase programmiga valida ja töödelda. Õigusaktide, oskuskeelekorralduse, eestikeelse kõne andmebaas. Elektrooniline, veebipõhine andmebaas. Andmebaasi looma, projekteerima, haldama. Andmebaasist infot otsima. Andmebaasi kasutama.

ankeetima ‹-keedin 42›
ankeetküsitluse teel andmeid koguma. Ankeediti mitutsada õpilast.

digitaal|võrk
kõnet, kujutist ja andmeid digitaalsignaali kujul edastav telefonivõrk

filter ‹-tri, -trit 2› ‹s›

1. vahend tahkete osakeste eraldamiseks vedelikest v. gaasidest, kurn. Filtriga sigaretid. Filtrit läbides puhastub õhk tolmust ja suitsust. *Tõmmu laukavesi on aga puhtamaid tänapäeva looduses, sest turbasammal on parim filter. A. Marvet. || piltl see, mis hindab, vaeb, valib. Mõistuse, teadvuse filter. Sisseastumiseksamite filter on iga aastaga tihedamaks läinud. Koondisse püüdlejal tuleb läbi mitme filtri käia.
▷ Liitsõnad: gaasi|filter, suitsu|filter, tahma|filter, tolmufilter; bio|filter, liiv|filter, riie|filter, süsifilter; jäme|filter, peenfilter.
2. füüs seadis, mis laseb läbi ainult teatava sagedusega (vahelduvvoolu-, valgus-, heli-)võnkeid
▷ Liitsõnad: sagedus|filter, summutusfilter; kolla|filter, puna|filter, valgusfilter.
3. info andmeid, signaale, materjale vm. mingite tingimuste järgi valiv seade v. programm

hübriid|arvuti
info mitut liiki andmeid töötlev ja mitmest muundavast seadmest koosnev arvuti

kaardistama ‹37›
(maa)kaarti koostama v. objekti, andmeid kaardile kandma, kartografeerima. Kaardistati Antarktise rannajoont. Kosmosefotode abil kaardistati väga suuri alasid. See ala on veel geoloogiliselt kaardistamata. Maakorraldajad kaardistavad maid. Mullastikku, taimkatet kaardistama. Murdeid, keelenähtusi kaardistama. Kaardistatakse lindude levikut. *Veel samal suvel kaardistas ta suuremate geisrite asukohad orus .. H. Trass.

kalender ‹-dri, -drit 2› ‹s›

1. kindel ajaarvamissüsteem. Egiptuse, maiade kalender. Juliuse e. vana kalender 'Julius Caesari poolt a. 46 e. Kr. kehtestatud päikeseaastal põhinev ajaarvamissüsteem'. Gregoriuse e. uus kalender 'paavst Gregorius XIII poolt 1582. a. kehtestatud täpsustatud ajaarvamissüsteem'.
▷ Liitsõnad: kuu|kalender, päikesekalender.
2. tabel v. raamat, mis sisaldab aasta päevade, samuti riiklike ja ühiskondlike tähtpäevade ja pühade loetelu, sageli ka mitmesuguseid muid teateid ja andmeid. Rebitav kalender. Kalendrit lehitsema, sirvima. Kalendri järgi on kevad, kuid tegelikult alles sügav talv. Kalender näitas 1980. aasta viimaseid päevi. Vaatab kalendrist järele, mitu nädalat on veel aasta lõpuni. Tema sünnipäev on mul kalendris(se) üles märgitud.
▷ Liitsõnad: kiriku|kalender, laua|kalender, rahva|kalender, ruuni|kalender, seina|kalender, tabel|kalender, taskukalender; märkmik|kalender, päevik|kalender, teatmikkalender.
3. millegi jaotus vastavalt kalendrile (2. täh.), kalendriline plaan. Ajalehes avaldati rahvusvaheliste suusavõistluste kalender.
▷ Liitsõnad: jahi|kalender, spordi|kalender, võistluskalender.

kaubandus|register
register, mis sisaldab tulunduslike majandusüksuste nimetusi ja muid olulisi andmeid nende kohta

kava|leht
teatrietenduse, kontserdi kava, esinejate koosseisu vm. tutvustavaid andmeid sisaldav leht. Teatri, kontserdi kavaleht. Kavalehel oli esitatava teose lühike iseloomustus. Kavalehelt võib lugeda, et .. Vaatab kavalehelt järele, kes täna esineb Onegini osas.

ketta|seade [-seadme]
info arvuti elektromehaaniline seadis, milles andmeid kirjutatakse andmekandjale ja loetakse neid sealt

kontsentraator ‹-i, -it 2› ‹s›
info andmesides aparaat, mis võimaldab mitmest lähestikku paiknevast arvutist v. terminalist andmeid saata v. vastu võtta ühe sidekanali kaudu

koond|tabel
mitme tabeli andmeid kokkuvõttev tabel

käsi|raamat
mitme v. ühe teatava ala kohta kõige tarvilikumaid andmeid sisaldav ning seetõttu sageli vajatav teos. Tervishoiu, elektrotehnika, põllumajanduse, õngespordi käsiraamat. Karjakasvataja, kombaineri, jahimehe käsiraamat. Hädavajalik, asendamatu käsiraamat. Tuhnib kaua käsiraamatutes. Sõnaraamatud, leksikonid ja entsüklopeediad on vajalikud käsiraamatud. Raamatukogu lugemislauas on saadaval enam tarvitatavad käsiraamatud.
▷ Liitsõnad: keele|käsiraamat, keemia|käsiraamat, tehnikakäsiraamat.

järele küsima
kelleltki millegi kohta andmeid pärima, midagi järele pärima. Tuleb järele küsida, kas ta sellest midagi teab. Ma küsin isalt järele, millal rong läheb.

maa|kataster
ametlik maavalduste register, mis sisaldab andmeid nende loodusliku, majandusliku ja õigusliku seisukorra kohta

materjal ‹-i, -i 10› ‹s›

1. see, mis on vajalik millegi valmistamiseks, tootmiseks, ehitamiseks jne.; aine. Looduslikud, sünteetilised materjalid. Puust, pronksist, merevaigust vm. materjalist ehted. Materjalidest eelistas skulptor graniiti. Mis materjalist see vaas on? Materjalide tugevus. Lauda ehitamiseks vajalik materjal saadi oma metsast. Korvide tegemiseks ei olnud materjali. Improviseeritud riiul käepärasest materjalist. Siin tehakse mütse tellija materjalist. *.. teemeistrid avastasid, et uute teede ehitamiseks nõnda sobivat, parajal määral kivimügarikega segatud materjali pole ligilähedal kusagil .. O. Tooming. | piltl. *Jussu oli küll hoopis teisest materjalist kui mina, aga sellepärast ta mulle vist meeldiski. P. Krusten. || kõnek (riide kohta). Heast, kallist materjalist kleidid, ülikonnad. || (malendite ja kabendite kohta partii mängimisel). Poolte materjal on enam-vähem võrdne, kuid valgete seis parem. Must kaotas rohkesti materjali ning alistus.
▷ Liitsõnad: abi|materjal, abrasiiv|materjal, ehitus|materjal, filter|materjal, isoleer|materjal, istutus|materjal, katte|materjal, katuse(katte)|materjal, kirjutus|materjal, kivi|materjal, köite|materjal, kütte|materjal, leht|materjal, metall|materjal, metsa|materjal, pakke|materjal, pesa|materjal, puit|materjal, puu|materjal, põletus|materjal, põranda(katte)|materjal, raua|materjal, remondi|materjal, rull|materjal, sae|materjal, seemne|materjal, side|materjal, sidumis|materjal, sillutus|materjal, soojusisoleer|materjal, süüte|materjal, tehis|materjal, tihendus|materjal, toestus|materjal, toor|materjal, tükk|materjal, viimistlus|materjal, virn|materjal, vooderdus|materjal, ümarmaterjal; hääle|materjal, inimmaterjal.
2. millegi aluseks v. tõestuseks olevad andmed, faktid, teatmed, ka esemed, allikad, dokumendid vm. aines. Arheoloogiline, etnograafiline, ürikuline, dokumentaalne materjal. Ajalooline, kultuurilooline, pärimuslik, folkloristlik, keeleline materjal. Faktiline materjal. Materjali(de) korrastamine, süstematiseerimine. Romaani, uurimuse, artikli, väitekirja jaoks materjali koguma. Kust leida materjali meie esimeste üldlaulupidude kohta? Tutvusin kohtuasja materjalidega. Üldistusteks, järeldusteks on materjali veel liiga vähe. *Iga päev otsi materjali, millega lehte täita ja millest juhtkirju kirjutada. J. Lintrop. || informatsiooni, andmeid, fakte sisaldav ajaleheartikkel vm. kirjatöö. Ajakirjanduses avaldatud materjalid. Tutvuti kongressi materjalidega. || (õppematerjali kohta). Mõned õpilased omandavad materjali kergesti. Enne eksamit tuleb kogu materjal veel korra läbi võtta.
▷ Liitsõnad: abi|materjal, alg|materjal, allik|materjal, aretus|materjal, arhiivi|materjal, juurdlus|materjal, keele|materjal, kohtu|materjal, leiu|materjal, lugemis|materjal, lähte|materjal, murde|materjal, pildi|materjal, põhi|materjal, süüdistus|materjal, teatme|materjal, toor|materjal, tõendus|materjal, uurimis|materjal, vaatlus|materjal, võrdlus|materjal, õppematerjal.
3. geol settekivimite murend, aines. Kruus on jämedam, liiv peenem materjal.
▷ Liitsõnad: purd|materjal, settematerjal.

meedium ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›

1. vahend; vahendaja, vahelüli. Filmi looja on omamoodi meedium tegelikkuse ja vaataja vahel.
▷ Liitsõnad: massimeedium.
2. isik, kellel on võime vaime välja kutsuda v. nendega ühendusse astuda (spiritismis); parapsühholoogiliste võimetega isik. Spiritistlik seanss meediumiga. *Meil on hea meedium ja muidu ka asjatundjad mehed eesotsas. Saime kõnelda juba Julius Caesari vaimuga .. L. Kibuvits.
3. isik, keda on võimalik tema kehalise v. hingelise laadi tõttu kasutada eksperimentideks ja uuringuteks (näit. hüpnotiseerimiskatseteks). *.. tuleb eestoas registreerida haigeid, tarbekorral olla õe eest, mõnikord ka meedium hüpnoosikatsete puhul. V. Adams.
4. füüs biol keskkond
5. info füüsiline vahend, millega andmeid tajutakse, esitatakse, salvestatakse ja edastatakse
▷ Liitsõnad: hüper|meedium, multimeedium.

meeles|pea

1. näpunäiteid, tarvilikke andmeid jms. sisaldav väiketrükis; teatmik, märkmik. Õpilase, laulupeolise meelespea. Trükitakse, antakse välja meelespeasid. *Siis leidis ta põuetaskust meelespea, kuhu oli eelseisev kõnelus punkt-punktilt kirja pandud. E. Kreem.
2. lõosilm. Kraavipervedel sinetavad meelespead.

mälu2 ‹11› ‹s›

1. võime meelde jätta, meeles hoida ja meenutada; mäletamine. Hea, halb mälu. Mehaaniline, tahteline, muusikaline, emotsionaalne mälu. Hea arvude, nimede, nägude mälu. Eriline mälu nägudele, aastaarvude peale. Mälu pole mul enam see mis koolipõlves. Mälu nõrgeneb, kaob, veab alt, ütleb üles. Mälu on petlik, võib petta. Terita, pinguta mälu, tuleta meelde! Ka kõige parema mäluga inimene võib midagi unustada. Nii pikuke, lühike su mälu ongi! Inimkonna, rahva, ühiskonna, kollektiivne, sotsiaalne mälu.
▷ Liitsõnad: koha|mälu, kuulmis|mälu, nägemis|mälu, silmamälu; arvu|mälu, kujundi|mälu, liigutusmälu.
2. meelde talletunu v. talletatu. Joonistas pildi, taastas noodi mälu järgi. Sorib, kraamib mälus, kuid see nimi on mälust nagu pühitud. Lugesin teose mälu värskendamiseks uuesti läbi. Aeg on mälust mõndagi kustutanud. || selle kujutletav talletuskoht. Selle hetke jätsin, surusin mällu. Mällu jäänud, sööbinud sündmus. Sajandeid mälus hoitud rahvalaulud.
3. info arvuti vm. elektroonikaseadme osa, kus hoitakse digitaalsel kujul andmeid ja programme. Vaba mälu. Arvuti mälusse salvestatud info.
▷ Liitsõnad: operatiiv|mälu, põhi|mälu, püsimälu; välismälu.

mälu|kaart
info seadmest eemaldatav kaardikujuline mäluseadis, mis võimaldab andmeid (näit. videokaamerast, mobiilist) arvutisse üle kanda

mälu|pulk
info pulgakujuline mäluseadis, mis võimaldab kanda andmeid ühest arvutist teise. Salvestas faili mälupulgale.

noppima ‹nopin 42›

1. näppude vahele võttes lahti murdma ja ära tõmbama, nii hrl. ükshaaval korjama. Nopib lilli, kimbu ülaseid. Noppis puudelt punasemaid õunu. Mindi marju noppima, nopiti usinasti vaarikaid, mustikaid. Sõstrapõõsad tuleb tühjaks noppida. Nopib kanarbikuoksakese ning pistab nööpauku. Nopib tangude seast purud välja, kampsuni küljest takjanutte. Kartulivõtmismasina järelt kartuleid, mugulaid noppima. Kalad tuli võrgust ämbrisse noppida. *Kusti noppis ja noppis [peenart kitkudes] rohutaimi, töö aga edenes visalt. J. Parijõgi. *.. avas mantlinööbid, noppis kindad sõrmhaaval käest .. V. Lattik.
2. piltl korjama, koguma. a. Tuul nopib puudelt koltunud lehti. Nopib suudlusi ja südameid. Ilusad tüdrukud nopitakse noorelt. *Kelnerid käisid laternatega mööda aeda ja noppisid põõsaste alt joobnud inimesi. V. Uibopuu. b. (teeneid, võidupunkte jms.). Nopib kiidusõnu, häid arvustusi, preemiaid. Meie korvpallimeeskond noppis punkte kiirrünnakutega. c. (tabades tapma, hävitama). Kuulid noppisid jõge ületavaid sõdureid. *Patareikomandöri korraldusel pidi see suurtükk noppima neid tanke, mis läbi murravad. J. Peegel. *.. seal on hüljeste hingamisauke igal sammul – pole muud kui .. nopi aga püssiga hülgeid. M. Rebane. d. (teatmeid, andmeid jms.). Entsüklopeediast nopitud andmed, teadmised. Piiblist nopitud fraasid, tarkusesõnad. Tammsaare teostest välja nopitud mõtteterad armastusest. *Ta pakkus teistele ideid ja noppis teiste omi, eriti ütlemisi, nalju, kõnekäände. V. Panso.
3. näppima, näpitsema, sõrmitsema. Nopib kohmetult põllenurka, nina. Pestud ja kuivatatud vill tuleb kohevaks noppida. Sulgi noppima 'sulerootsudest puhastama'. *.. raputab oma sülest selle pihupeene purukõbu, milleks ta sõrmed senise jutu kestes noppisid ühe tikutoosi katkise kesta. M. Raud. *Liisu istus akna all ja noppis võrku parandada. A. Mälk.

nuhkima1 ‹nuhin 42›

1. nuusutama, nuuskima; nuuskides, lõhna ajades otsima. Kui kaks koera kokku saavad, siis nad nuhivad teineteist. Kutsikas nuhkis mu kinganina. Koer nuhib kõik teeäärsed põõsad, kivid ja postid läbi, üle. Lehmad nuhkisid pettunult tühja sõime. Hobune ainult nuhkis ämbrit ega hakanudki jooma. Koer ajab nuhkides põdra jälgi. Koer nuhkis põõsaste vahel, kuni leidis siili.
2. otsima. a. (salaja sorides, tuhnides). Keegi on käinud mu kapi kallal, sahtlites nuhkimas. Kõik mu paberid, kirjad on läbi nuhitud. Otsitakse ja nuhitakse mööda nurki. Peitsin šokolaadi ära, aga lapsed nuhkisid selle välja, üles. b. (uurides, andmeid hankides). Nuhib arhiivides, käsikirjades, vanades raamatutes, omaaegsetes ajalehtedes, nuhib terved virnad koltunud pabereid läbi. Kõik on teada, kõik on välja nuhitud. Nad on kusagilt mu aadressi välja nuhkinud. Nuhib, kust midagi varastada saaks. *Ühtlasi ta ei kihuta enam Iidatki poest poodi – nuhkima, kus nael võid on mõni sent odavam. O. Luts. *.. selles piiratuses [oma valla oludes] sobratigi teiste elus, nuhiti patte .. A. Beekman.
3. nuhina tegutsema, peale passima, luurama. Palgalised ja isehakanud nuhid nuhivad teisitimõtlejaid, inimeste meelsust. Nuhib ning kannab direktorile ette, mis töötajad omavahel räägivad. Kas sind pandi teiste järele nuhkima? Tehnilise luure agendid püüavad uut oskusteavet välja nuhkida. *Saate aru, ta on juba suur mees ja mismoodi ma tema tulekuid-minekuid nuhin ... E. Rannet. *.. minu järele lasti aastate viisi kõikmõeldaval kombel nuhkida. Külalisi, kõnelusi, kirju .. J. Kross.

operatsiooni|kaart
tehn vahetult töökohal kasutatav tehnoloogiline dokument, mis sisaldab kõiki antud tööoperatsiooni sooritamiseks vajalikke andmeid

opereerima ‹42›

1. tegutsema, toimima (kasutades mingisuguseid andmeid, võimalusi vm.). Opereeris osavalt faktidega, arvudega, plaanidega. Kunstnik on opereerinud valguse ja varjuga. *..see õnnetu ajakirjanikutüüp, kes oskab opereerida ainult stambi ja trafaretiga. V. Gross. *Ta julges opereerida suurema summaga, lootes sellest märgatavamaid kasusid. A. Jakobson.
2. med operatsiooni tegema. Mind opereeris noor kirurg. Tal opereeritakse luumurdu, kasvajat, opereeriti pimesool. Teda opereeriti Kiirabihaiglas.
3. sõj hrv sõjalist operatsiooni sooritama. *.. Riia all Daugava jõel opereerinud väikestest laevadest koosnev flotill talvitus aastavahetusel 1602/1603 Soonlepa lahes.. L. Tiik.

kokku pakkima

1. esemeid, asju korrapäraselt pakkimismaterjalisse v. kohvrisse, seljakotti jne. panema (eriti kuskilt lahkumisel). Pakime oma asjad kokku ja hakkame minema.
2. info andmeid salvestuseks v. edastuseks kompaktsele kujule viima

põletama ‹37›

1. tulega hävitama v. hukkama; tules põleda laskma. Oksarisu, prügi, prahti põletama. Põletasin vanu kirju. Keelatud raamatud korjati kokku ja põletati. Keskajal põletati nõidu elusalt, tuleriidal. Meie esivanemad on oma surnuid põletanud. Posti alumine ots põletati söele. Vaenlased röövisid, rüüstasid ja põletasid. Sõja ajal põletati terve see küla tuhaks, lagedaks. Talupojad ässitati mõisaid põletama. Tuli põletas nende maja ja kogu kraami. *Oma põletatud kodu varemete kõrvalt leidsin üheainsa säilinud trükiteose. F. Tuglas. | piltl. Mõnegi lootuse põletas sõjatuli tuhaks. || maad, pinnast tule abil põlluks ette valmistama v. puhastama. Alet, sõõrdu, kütist põletama. Põletati võsastikku, et põllumaad juurde teha. || mingit ainet lõhnava suitsu saamiseks põleda laskma. Kirikus põletatakse viirukit. || kõnek suitsetama. Piipu, paberossi põletama. Põletas piibu lõpuni, põhjani. Kas sa põletad ka head tubakat?
2. midagi hrl. valgustamiseks v. soojendamiseks põleda laskma. Puid, briketti, kivisütt põletama. Küünlaid põletama. Põletas enne eksamit hilja ööni lampi. Naaber põletab öö läbi elektrit. Jaanituld põletama. Metsaserval põletati lõkkeid. Jõulupuud põletama 'jõulupuul (elektri)küünlaid põletama'.
3. kuumutamisega töötlema v. valmistama. a. mingit materjali v. toodet kuumutama sellele vajalike omaduste andmiseks. Saviesemeid põletama. Põletatud savinõud. Põletatud, põletamata tellised. Põletatud keraamiline mass. Põletatud 'termiliselt töödeldud' teras. b. sel teel toorainet valmistama. Tõrva, sütt põletama. Lubjakivist lupja põletama. Põletatud ehk kustutamata lubi. Põletatud ooker. c. destilleerides valmistama, ajama. Viina põletama. Põletatud viin. d. kõnek röstima. *.. veski hammaste vahel purunes raginal põletatud kohviuba ja tulel auras parkali perenaise kohvipada. F. Tuglas (tlk).
4. tulise v. hõõguva esemega kuhugi midagi kaunistuseks v. märgistuseks tekitama. Põletas piibule, kapale kirjad peale. Põletas kannule tulise traadiga mustrikirjad sisse. Kirstu otsalauale põletati omaniku nimi. Lehmadele põletatakse numbrid selga. Timukas põletas tulise rauaga naise õlga häbimärgi. *Ja kaamelilegi, näe, on tema omandimärk sisse põletatud. L. Metsar (tlk). *Joonistus jääb joonistuseks, olgu ta tsinki põletatud või puusse lõigatud. J. Vahtra. | piltl. Need sõnad põletati mu mällu kui tulise rauaga. See on tulekirjal mu meelde põletatud. || van juukseid lokitangidega lokkima. *Iga kolme päeva takka laskis ta neid [= lokke] Harti juures uuesti põletada. B. Alver.
5. väga kuumana v. tulisena tunduma, sellisena valu põhjustama. Kuum liiv lausa põletas taldu. Ahi on nii tuline, et põletab. Hõõguv sigaret põletas sõrmi. Põletasin tuld kohendades sõrmed villi. Põletas kuuma supiga oma suu, keele. *Pea auras, jalad hõõgusid, õhk oli põletav. A. Saal. || (päikese kohta:) väga palavalt paistma, kõrvetama. Päike juba põletab, tuleb ilus rannailm. Päike põletab halastamatult. Keskpäevane päike põletas turja, selga, kuklasse. Laste näod on päikesest pruuniks põletatud. Päike põletas põllud. *Ühel suvel põletas põud põllud paljaks.. H. Laipaik. | piltl. Suudlused põletasid palgel, kaela. || (kangete ainete söövitava, kahjustava toime kohta). Hape põletas riidesse augu. Liialt tugev väetis kipub orast põletama. Seebikivi, lubi põletab käenahka.
6. teravat, pistvat valutunnet põhjustama v. sellist valu tundma. a. (mingist ainest, esemest vm. põhjustatuna). Haava puhastati viinaga, see põletas põrgulikult. Kõrvenõgesed lausa põletasid mu sääri. Vapsikute põletavad pisted. Miski põletas vasakus õlas. *Minul endalgi kipub silm koopast välja, põletab pealuus nagu kuum süsi.. O. Luts. || (otseselt valutunde kohta). Valu põletab rinda, rinnas. Tundsin reies põletavat valu. *Pidi jalad põlvist veidi konksus hoidma ja astuma lühikeste sammudega, muidu põletas nagu tulega. H. Sergo. b. (terava külmaaistingu kohta:) valutunnet esile kutsuma. Jäine külmus põletas nägu. Põletav pakane. Põletav, üdini tungiv tuul. *Kõik, mida tuli puudutada, – kirves, katel, puuoksad – oli jäine ja põletas sõrmi. R. Põder (tlk). c. (mingi aine kohta:) kipitavat, tulitavat, õhetavat tunnet tekitama. Kange jook, viin põletas kurku, magu, tühja sisikonda. Tugevasti pipardatud toit põletas suulage. Pipratinktuur on põletava maitsega vedelik. d. (terava janu-, harvemini näljatunde kohta). Tundsin põletavat janu. *.. janu põletas suulage enam kui söed. U. Masing. *.. sellest pole põletava nälja vastu märgatavat abi. O. Luts.
7. piltl (ühenduses tundmustega:) tugevalt, intensiivselt mõjuma, avalduma v. ilmnema; niiviisi piinama, haiget tegema. Armastus, iha, kirg põletab keha ja meeli. Poissi põletas meeletu uudishimu. Paljas mõte oma inetust teost juba põletas. Teda põletab hirm lapse tervise pärast. Ema etteheited, sõnad põletasid. Tundsin põletavat kojuigatsust. Põletav viha, põlgus, häbi. Põletav pilk. Häbitunne põletab hinge. Oleksin heameelega ära rääkinud, mis mu südant põletas 'südamel oli'. Ennast põletama 'elu põletama'. *Ma peaksin varsti Tallinnas olema. See on, mis vaevab ja põletab. V. Pant. || (millegi kohta, mis äratab vastikust, häbi vms. tunnet). See raha põletab näppe. Varastatud hilbud põletasid ihu. *Pean ma kerjusekepi võtma, mis põletab? A. H. Tammsaare.
8. kõnek (energilise, intensiivse tegevuse kohta). a. lööma, virutama, äigama, põrutama. Põletas poisile paar tulist. Põletas kantsikuga, ratsapiitsaga üle kaela, üle turja. Kui põletan sulle ühe täie vastu vahtimist! Vaata kui põletab veel vastu koonu! *Ottomar saab oma pahema jala vabaks ja põletab sellega Jorhile kubemesse.. O. Luts. b. kiiresti liikuma, tormama, kihutama. Mehed põletavad kohe alevisse. Poiss põletas otseteed koju. Kuhu sa siis nüüd jälle põletad? Istusime autosse ja põletasime linna poole. Mootorrattur põletas bussist mööda. *.. kui vana tahab täna minema põletada, siis sellest küll midagi head ei tule! V. Anslan. c. tulistama, laskma. Mees võttis püssi ja põletas vargale paar kärtsu järele. Põletas nagaanist kaks pauku.
9. info programmi või andmeid püsimällu (eriti ühekordselt kirjutatavale kandjale) kirjutama

rahvastiku|register
iga isiku kohta olulisimaid andmeid sisaldav elanikkonna arvestuse süsteem ja andmete kogum

salvestama ‹37›

1. salve (1. täh.) panema. Suurem osa viljast, kartulitest on juba koristatud ja salvestatud.
2. talletama, jäädvustama; info andmeid säilitamiseks põhimälust välismällu kopeerima. Laulud, muusika, kõne, tekst salvestatakse helilindile, heliplaadile. Terve kontsert salvestati videolindile. Andmed salvestatakse arvuti mäluseadmetes. Digitaalkujul salvestatud info. Faili salvestama. Mitmesugused informatsiooni salvestavad seadmed. Aku laadimisel salvestatakse temasse elektrienergiat. Taimed salvestavad fotosünteesis päikesekiirgust. Inimese mälu salvestab muljeid, tähelepanekuid, kogemusi. *Loodus on salvestanud kibuvitsamarjadesse nagu terve apteegitäie ravimeid. K. Põldmaa.
▷ Liitsõnad: heli|salvestama, videosalvestama.

sensualism ‹-i 21› ‹s›
filos ratsionalismile vastanduv tunnetusteooria suund, mis peab teadmiste allikaks meeleelundite andmeid

side|kaabel
el kaabel, mille kaudu edastakse telefonikõnesid, telegramme, televisioonisaateid, andmeid jm. informatsiooni. Kõrgepinge all olevad sidekaablid. Eesti ja Rootsi vahel avati merealune sidekaabel.

spikker ‹spikri, spikrit 2› ‹s›

1. salajane vahend, hrl. vajalikke andmeid sisaldav sedelike mahakirjutamiseks v. -vaatamiseks. Spikrit kasutama. Võttis varrukast spikri. Spikker päästis mu kahest. Direktor räägib koosolekul alati peast, aga spikker on igaks juhuks taskus.
2. info programmi kasutamise juhend arvutis

spioneerima ‹42›
salakuulama, kellegi v. millegi kohta salaja andmeid koguma, kellegi järel luurama. Võõra võimu heaks spioneerima. *Printsi oli veel tänagi salaja hoiatatud, et Josef spioneerib, peab piiratutega salaühendust. A. Sang (tlk). *.. on natuke keerukas ettevõte, seletada naisele, keda armastate, miks olete spioneerinud teda. A. Vassar (tlk).

teada|olevalt ‹adv›
nagu on teada, nagu on andmeid. Teadaolevalt armastavad prantslased veini juua. Kõige rohkem päikesepaistet on teadaolevalt Sahara kõrbes. Esitrükist on teadaolevalt alles ainult mõned eksemplarid. See on teadaolevalt vanim muinasasula.

teatme|kirjandus
tähestikuliselt v. süstemaatiliselt korrastatud tekstiväljaanded, mille artiklid sisaldavad käsitletava kohta olulisima, näit. entsüklopeediad, sõnastikud, käsiraamatud jm., teatmeteosed; (mõnikord ka igasuguse kirjanduse kohta, kust andmeid saab). Biograafiline teatmekirjandus. Vajab oma töös teatmekirjandust. Raamatukogu teatmekirjanduse fond.

tervishoiu|statistika
statistika haru, mis kogub, analüüsib ja avaldab tervishoiuasutusi puudutavaid andmeid

tiitli|riba
info tiitlit vm. andmeid sisaldav riba kuvaakna ülaosas

täitma ‹täidan 46›

1. (anumat, ruumi, auku vms.) täis panema. Peoperemees täidab klaasid. Pudelid täita kaelani, poolest saadik. Täidab lillepotid mullaga. Täidab piibu tubakaga. Täitis ahju puudega. Ääreni heintega täidetud regi. Täidab seinapraod pahtliga. Akvalang täideti õhuga. Tänavaaugud täidetakse. Kivide ja hagudega täidetud tee. Võtsime võileivad välja ja täitsime kõhtu. Elevant täidab ennast 'sööb' päev otsa. | piltl. Maamees pidi ka mõisniku kukrut, taskut, kõhtu täitma. *Tuli jälle raha, et sai .. täita auke, mis olid tekkinud töötutest päevadest. S. Kabur. || kulinaarset täidist sisse v. vahele panema. Õunad võib enne ahjupanekut täita. Täidetud haug, hani, kurgid, munad. Suitsupeki ja sibulaga täidetud metspart. || katma. Täitis paar lehekülge peene kirjaga. || (iste-, ametikoha kohta). Baaris on kõik kohad, lauad täidetud 'hõivatud'. Büroos on mitu kohta täitmata 'vakantsed'. || piltl (väljendab millegi rohkust, valdavust v. mingi emotsiooni võimusesse sattumist). Kaarnad täidavad pargi oma kisaga. Saapad täitsid köögi tökatihaisuga. See meloodia täidab mind vaimustusega. Sõnum täitis hinge kibedusega. Asjaolu, mis täitis meid imestusega. | (aja kohta:) sisustama. Täidab oma vaba aja telekavaatamisega.
2. oma olemasoluga täis olekusse viima, millegi täiteks olema. Suur ahi täidab pool tuba. Tõusuvesi täidab lahesopi. Laine täitis paadi. Veega täidetud lohk. Setetega täidetud merelaht. Tänavaid täidab rahvamurd. Inimestest täidetud ruum. Puder täidab hästi kõhtu. Unistused ei täida kõhtu. Üks silp võib täita terve värsijala. Tervet lehekülge täitev kirjutis. || piltl (väljendab millegi rohkust, valdavust v. mingi emotsiooni v. seisundi võimuses olemist). Heledad hääled täidavad hoovi. Õhku täidab peenike tolm, männiokste lõhn, linnuvidin. Hämarus täidab taevast ja maad. Linna täidab rahu. Mind täidab rõõm, ärevus, ahastus. Rinda, põue, meeli täidab hirm. Rahu täitis südame, südant. Hinge täidab tühjus. Liikmeid täidab roidumus. Meid täitis ärasõiduootus. | ajaliselt sisustama. Kohustused täitsid kogu ta päeva. Kontsert täidab terve õhtu. Elu on tühi, kui seda ei täida armastus.
3. hrl. lünkadesse vormikohaselt andmeid kirjutama. Kohtunik täidab protokolli. Autojuht täitis teekonnalehe. Need lahtrid tuleb täita trükitähtedes. Arst täitis haigusloo. Küsitluslehed täidetakse tunni aja jooksul. Täitke lüngad! Valesti täidetud lotopilet. Koolipoiss täidab päevikut.
4. ellu viima, teoks tegema, täide viima. Täitsime ekspeditsiooni programmi. Plaan, norm on täidetud. Lubadust tuleb täita. Poeg ei täitnud vanemate lootusi. Täitsin ta korralduse, käsu, soovi, palve. Kellegi tahtmist täitma. Seadust täitma. Ülesanne on täidetud. Koosoleku otsused jäid täitmata. Mehed täidavad oma kohust isamaa ees, vastu. Siin saarel täidetakse vanu pulmakombeid. Täitis naise vähimadki tujud. Tellimus on täidetud. Vana veski täidab veel oma otstarvet, ülesannet. Peakatte osa täitis rätik. Perenaine pidi ka teenijatüdruku kohuseid täitma. Peaosa täitis 'peaosas mängis' kuulus koomik.

täpne ‹-se 2› ‹adj›

1. täiesti õige, tegelikkusele v. eeskujule, millelegi etteantule vastav, vigadeta. Täpsed andmed. Laeva täpne asukoht. Täpsed koordinaadid. Kas keegi täpset kellaaega teab? Täpne kaart. Täpne tsitaat. Ajalooliselt täpne film. Protokoll ei anna protsessi käigust täpset ülevaadet. See maja on iidse lossi täpne koopia. Täpne tõlge. *Niisiis polnud päris täpne, et kaks noormeest istusid, sest teine oli küllakil voodis. K. Ristikivi. || õiget, tegelikkusele vastavat näitu v. tulemust andev. Täpsed mõõteriistad. Kas su kell on täpne? Täpne mõõtmine. || (arvuliste näitajatega ühenduses:) just sellises suuruses, raskuses jne. olev, mitte ümardatud v. ligikaudne. Paki täpne kaal on 60,1 kg. Ülesande täpne vastus on 3,14. Mäletad sa selle raamatu täpset hinda? Ütle oma täpne pikkus. Linnaelanike täpset arvu ei teata. || olemust, tuuma tabav, selge. Katsus oma jutus täpne ja selge olla. Kui täpne iseloomustus! Ta sõnad on alati täpsed, väljendused tabavad. Definitsioon olgu täpne. Täpne sõnastus.
2. põhjalik, üksikasjalik, konkreetne, kõiki vajalikke andmeid sisaldav, mitte umbmäärane. Täpne kasutusjuhend. Ei oskagi midagi täpsemat öelda. Täpne aadress. Haiguse täpset põhjust ei teata. Kontserdi täpne kava on koos. Täpne retsept. Anna täpne vastus.
3. üksühene, kõrvalekaldumatu, range (2. täh.), hoolikas, kõiki nõudeid arvestav. Täpne vastavus. Nõuab eeskirjade täpset täitmist. Haiglas on täpne päevakava. Väga täpne raamatupidamine, arvestus. Meeskond töötas nagu täpne mehhanism. Asjaajamine olgu täpne kui kellavärk. Kirurgil peab olema täpne 'eksimatu, osav, vilunud' käsi. Kellassepa, kirurgi täpne 'vilumust nõudev, peen' töö. Täpsed liigutused. || (inimese kohta:); oma tegevuses korralik, hoolikas, harva eksiv. Täpne raamatupidaja, kohtunik. Täpne bridžimängija. Ta on alati täpne: tuleb minutipealt, helistab minutipealt. Sakslased on täpne ja korraarmastaja rahvas. Õppealajuhataja on täpne justkui kellavärk.
4. otse sihtmärki tabav. Täpne lask. Täpsed löögid. Põgenejaid tabas täpne tuli. Täpse silma ja käega kütt.
Omaette tähendusega liitsõnad: eba|täpne, ülitäpne

video|mälu
info videopildi andmeid talletav mäluosa, pildimälu

viipama ‹viibata 48›

1. (hüvastijätuks vm.) kätt (ka midagi käes hoitavat) tõstma ja liigutama; käeliigutusega kutsuma, märku andma vm. Viipas jumalagajätuks, tervituseks. Laevalael seisjad viipasid saatjaile. Seisab perroonil ja viipab lahkujaile. Pöördus tänavaotsal veel ringi ja viipas käega, mütsiga. Teised viipasid vastu. Võõras viipas kutsuvalt. Poiss viipas sõbrale, et too talle järgneks. Viipas ettekandjale, et veini juurde tellida. Viipas kelneri ja küsis arvet. Ema viipas lapse enda juurde. Meid viibati lähemale. *Viipasin kätt ja lehvitasin emale taskurätikut .. H. Sergo. *Viipasin takso, sest olin väga väsinud. T. Vint. || (käega, käeliigutusega) osutama. Viipas tugitoolile ja palus külalisel istet võtta. Küsis perenaisele viibates: „Kas tunned ära?” Viipas käega ebamääraselt mere suunas.
2. van aimata laskma, vihjama, viitama. *.. kui mina midagi selletaolist katsuksin öelda, kui ma kuidagi sinnapoolegi viipaksin, siis haavaksin teid hirmsasti .. A. H. Tammsaare.
3. info. kasutajalt andmeid nõudma, näit. viipa väljastades

viirus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. biol üliväike rakulise ehituseta haigusetekitaja. Tappev viirus. Bakterid ja viirused. Nakkushaigusi, kasvajaid põhjustavad viirused. Hingamisteede viirused. B-hepatiidi, suu- ja sõrataudi, ringlaiksuse viirus. Viiruste klassifikatsioon.
▷ Liitsõnad: looma|viirus, taimeviirus; adeno|viirus, aidsi|viirus, anti|viirus, bakteri|viirus, gripi|viirus, leetri|viirus, marutaudi|viirus, marutõve|viirus, onko|viirus, retro|viirus, rota|viirus, rõugeviirus.
2. info tarkvara ja andmeid hävitav v. andmetöötlust häiriv väike programm, mis end arvutisüsteemides ise paljundab. Arvutis on viirus. Arvuti on nakatunud viirusega. Võrgu kaudu levivad viirused. Viirus ummistas arvutid rämpspostiga.
▷ Liitsõnad: anti|viirus, arvuti|viirus, ussviirus.

väljastus ‹-e 5› ‹s›
väljastamine; protsess, millega infotöötlussüsteem v. tema osa edastab andmeid väljapoole. ID-kaardi väljastus. Arvutis töödeldud andmete väljastus.