[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

alla|laadimine ‹-se 5› ‹s›
info andmete teisaldamine arvutist välisseadmesse, serverist terminali, teisest süsteemist oma süsteemi. Programmide allalaadimine. Failide allalaadimise programm. Allalaadimise kiirus.

andme|ait
info kõigi ettevõttes kasutatavate andmete kogu. Aktsiaseltsi, kaubanduskeskuse andmeait. Andmeaita projekteerima, rakendama, töös hoidma. Andmeid andmeaita laadima, panema, sisestama.

andme|baas
info loogiliselt seotud andmete kogu, milles saab andmeid sellekohase programmiga valida ja töödelda. Õigusaktide, oskuskeelekorralduse, eestikeelse kõne andmebaas. Elektrooniline, veebipõhine andmebaas. Andmebaasi looma, projekteerima, haldama. Andmebaasist infot otsima. Andmebaasi kasutama.

andme|edastus
info andmete edastamine elekterside vahenditega

andme|haldus
info andmete kogumise, salvestamise, analüüsi ja jaotuse juhtimine. Andmehalduse eriala. Maakonna, riigi andmehalduse arendamine.

andme|hõive
info andmete kogumine ja salvestamine arvutiga töötlemiseks. Riiklike registrite andmehõive. Andmehõivet korrastama.

andme|kaitse [-kaitse]
info andmete kaitsmine avalikustamise, moonutamise v. hävitamise eest, andmeturve. Andmekaitset korraldama, tagama, tõhustama.

andme|kandja
info vahend andmete salvestamiseks, säilitamiseks ja taasesitamiseks (näit. diskett, laserplaat, magnetlint, mälupulk). Andmekandja toorik. Vigane andmekandja. Andmekandjat hävitama. Töö tuleb tellijale üle anda digitaalsel andmekandjal.
▷ Liitsõnad: magnetandmekandja.

andme|pank
info andmebaase sisaldav, andmete keskse kogumise ja ühise kasutamise süsteem

andmestik ‹-tiku, -tikku 30› ‹s›
andmed, andmete (korrastatud) kogu. Artiklis esitatud faktiline andmestik. Süstematiseeritud andmestik.

andme|töötlus
info andmete, informatsiooni töötlemine. Statistiline, automaatne andmetöötlus.

andme|vakk [-vaka]
info temaatiliste v. ettevõtte allüksuses kasutatavate andmete kogu. Andmevakad ja andmeait. Serveril põhinev andmevakk.

ankeet ‹-keedi 21› ‹s›

1. küsitlusleht mingite andmete saamiseks. Ankeeti koostama. Raadiokuulajad täitsid Eesti Raadio poolt laialisaadetud ankeedi. || küsitlusleht kodaniku isikuandmete saamiseks (kõnekeeles ka nende andmete kohta). Töökoha taotleja kirjutab avalduse ning täidab ankeedi. Varasemad töökohad on mul ankeedis märgitud. Tal on halb ankeet. *Esitad ankeedi – kohtu poolt karistatu, kaubandusse ei võeta. H. Kiik.
2. kirjalik ringküsitlus, ankeetküsitlus. Noorte hulgas korraldati ankeet vaba aja veetmise kohta. Ankeedile vastas üle tuhande inimese.

arhiveerima ‹42›

1. arhiivi panema, arhiivi jaoks korrastama. Dokumente, toimikuid, artikleid arhiveerima. Arhiveeritud andmed.
2. info andmete säilituskoopiat talletama. Faile arhiveerima.

diskett ‹-keti 21› ‹s›
info väike magnetketas andmete salvestamiseks arvutis, flopi. Salvestas info disketile.

[millestki] haisu ninasse ~ ninna saama, [kellelgi] on hais ninas
(millestki kuulmise, millestki teadete, andmete, aimu saamise kohta). Ta oli haarangutest haisu ninna saanud ja tulnud siia redusse. *Sel mehel .. öeldi alati hais ninas olevat, kus midagi käärib, küpseb või keeb. R. Sirge.

identiteedi|vargus
isikut tuvastavate andmete väärkasutamine, teise isikuna esinemine ilma selle isiku nõusolekuta. Virtuaalne identiteedivargus.

juurde|kirjutus

1. täiendus varem kirjutatule, lühike lisa. Teose käsikirjas oli rohkesti juurdekirjutusi.
2. dokumendi (arvuliste) andmete omakasupüüdlik võltsimine. Töötundide juurdekirjutused. Autojuht tegi teekonnalehele juurdekirjutusi.

järeldus ‹-e 5› ‹s›

1. faktide, andmete vm. põhjal tehtav otsustus; vastav tehe loogikas. Õige, vale järeldus. Kaudne, otsene järeldus. Loogiline, loomulik järeldus millestki. Järeldust, järeldusi tegema. Järeldusele, järelduseni jõudma, tulema. Vaatlustulemused viivad järeldusele, et.. || (hoiatades v. ähvardades). Loodan, et teed sellest loost oma(d) järeldused 'toimid nii, et midagi sellist enam ei juhtuks'. Kui ta ei tee oma käitumisest vajalikke järeldusi, tuleb ta käitumishinnet alandada. *„Piina, piina! Küll sellest minu [kaebe]kirjast tehakse oma järeldused ka,” mõtleb Mati ootamatu tigedusega. E. Vetemaa.
2. van tagajärg. Sellel lool võivad olla tõsised järeldused. *Meie tundsime pika sõidu ning jalutuse järeldusel kõhunäpistust [= nälga].. E. Bornhöhe. *..tema oli ennast kord äkki millegi üle hirmsasti vihastanud ja suri selle järelduste kätte mõne päeva jooksul. A. Kitzberg.

kartogramm ‹-i 21› ‹s›
statistiliste andmete graafiline kujutis maakaardil. Atlases oli rohkesti kaarte ja kartogramme.

ketas ‹ketta 19› ‹s›

1. sõõrjas plaat, lameda silindri kujuline ratas. Tõstekangi, randaali, ketaskoorli, ketasseemendi ketas. Võtsin telefonitoru ja valisin kettal numbri. Kuulipildur tulistas mitu ketast 'kettakujulist magasini' tühjaks. Liiklusreguleerija vibutab ketast. Palgi otsast saetud rattaga kõlbas ketast lüüa küll (teat. endisaegse mängu kohta). Juurvili peenestatakse kas ketasteks, ribadeks või narmasteks. *.. ishiast põhjustab sageli nimmelülidevaheliste ketaste säsiolluse väljasopistumine lülisamba kanalisse. E. Raudam. | piltl. Päikese hiilgav ketas. Metsa kohale kerkis täiskuu kahvatu ketas.
▷ Liitsõnad: kuulipilduja|ketas, lihv|ketas, lindi|ketas, magnetofoni|ketas, piduri|ketas, pöörd|ketas, siduri|ketas, spinningu|ketas, surve|ketas, valijaketas; juustu|ketas, kõhr|ketas, metall|ketas, puuketas; kuu|ketas, päikeseketas.
2. sport sõõrikujuline, hrl. metalläärisega heitevahend. Ketast heitma. Heitis, lennutas ketast 60.30. || kõnek kettaheide. Tuli kettas esimeseks.
3. info arvuti v. muu andmete püsisalvestust vajava elektroonilise seadme kettakujuline andmekandja. Magnetiline, optiline, magnetoptiline ketas.
▷ Liitsõnad: kõva|ketas, laser|ketas, magnetketas.

kirja|nurk

1. tehn koht joonise parempoolses alumises nurgas andmete jaoks
2. ajakirjandus- v. võrguväljaande arvamuste lehekülg. Kirjanurgas ilmusid päris asjalikud kommentaarid. Halvustavate hinnangute tõttu oli väljaanne sunnitud oma kirjanurga sulgema.

kohvi|paks ‹s›
kohvinõu põhja settinud läbikeenud kohvijahu. Tassi põhja jäi kohvipaksu. Ei taha kohvipaksult, kohvipaksu pealt 'väheste v. puudulike andmete põhjal' ennustada.

kokku|võte

1. millegi lühike, ainult kõige tähtsamat sisaldav esitus. Artiklist tehti võõrkeelne kokkuvõte. Kirjutas teose sisust lühikese kokkuvõtte. *Viimaks tundub Endlile, et oleks vaja arutlusest ikkagi kokkuvõte teha. A. Tigane.
▷ Liitsõnad: lühi|kokkuvõte, sisu|kokkuvõte, süüdistuskokkuvõte.
2. mitmesuguste andmete v. asjaolude põhjal saadud tulemus. Rahvaloenduse, valimistulemuste esialgsed kokkuvõtted. Esimese veerandaasta kokkuvõte. Kauaaegse uurimistöö kokkuvõttena valmis mahukas monograafia. Meie sportlane oli kahe sõidu kokkuvõttes kolmas. Kokkuvõttes 'üldiselt' jäi ta oma reisiga rahule.
▷ Liitsõnad: aasta|kokkuvõte, kvartali|kokkuvõte, lõpp|kokkuvõte, üldkokkuvõte.

konstrueerima ‹42›

1. uut masinat vm. seadet, aparaati, ehitist v. nende osi, üldisemalt igasugust tööstustoodet tehniliselt kavandama. Masinaid, aparaate, seadmeid konstrueerima. Konstrueeriti uus tööpink, täiuslikum lennuk, veealuste tiibadega reisilaev. Ta on konstrueerinud mitmeid optikaaparaate. Mööblit, jalatseid, rõivaid konstrueerima.
2. mat mingite andmete põhjal geomeetrilist kujundit joonestama. Konstrueerida nurk, mille siinus on 2/3! Konstrueerige ringile läbi punkti M puutuja.
3. kokku seadma, kokku sobitama, kokku kombineerima (mõnikord ka kunstlikult). On konstrueeritud uusi liitsõnalisi termineid. *„Kirjades [Sõgedate külast]” ei ole konstrueeritud mingit põnevat sündmustikku ega keerukaid väliseid olukordi.. E. Nirk.

konvertima ‹konverdin 42›
info andmete esitust ühelt kujult teisele viima, muutmata andmete sisu, teisendama, konverteerima (3. täh.) Faile konvertima.

koostama ‹37›

1. andmete, materjali põhjal kirjutama v. kokku seadma. Äriplaani, graafikut, akti, aastaaruannet koostama. Korrarikkumise kohta koostati protokoll. Koostab läbiloetu kohta konspekti. Koostasin kirjale vastuse. Koostage lepingu tekst, (märgu)kirja projekt! Õpikut, sõnaraamatut, ilmakaarti, maleülesandeid, ristsõnu koostama. Koostati valijate nimekirjad. Hoone projekti on koostanud tuntud arhitekt.
2. üksikosadest, -isikuist üheks tervikuks liitma. Jaamakorraldaja asus kiiresti rongi koostama. Lõppenud võistluste põhjal koostati noortest Eesti koondis. *Talvel veeti need metsamaterjalid läbi sügava lume jõe kaldale ja kevadel koostati neist parved.. J. Jaik.

küsitlus|kava
küsimustik millegi kohta andmete kogumiseks. Murdematerjali kogumine küsitluskava alusel. Sotsioloogiliste uurimiste küsitluskavad.

laekuma ‹37›
(raha kohta:) sissetulekuna (kassasse) kogunema. Liikmemaksudest laekunud summa. Kommunaalmaksed laekuvad plaanipäraselt. || (kirjade, kirjalike materjalide, andmete, tööde jne. kohta:) sisse tulema, saabuma. Kodanikelt laekunud avaldused, kirjad, ettepanekud. Kirjastusse laekunud käsikirjad. Novellivõistlusele laekus 17 tööd. Murdekorrespondentidelt laekuv murdeainestik.

list ‹-i 21› ‹s›
info loend, loendina järjestatud andmete kogum
▷ Liitsõnad: meililist.

loendus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
loendamine, kokku- v. ülelugemine; (statistikas:) teat. alal mingi kindla momendi andmete hankimine ühtlustatud kava kohaselt ning ühtaegu. Ulukite, talvituvate veelindude, kariloomade, viljapuude loendus. Loendusest väljajäänud isikud. || (organiseeritud, tseremooniatega seotud) nimeline ülelugemine (rivis). Õhtune, hommikune loendus. Väeüksus on loenduseks üles rivistatud. Vangide loendusel leiti üks puudu olevat.
▷ Liitsõnad: kaubandus|loendus, kooli|loendus, liiklus|loendus, maa|loendus, põllumajandus|loendus, rahva|loendus, tööstusloendus.

[millestki] lõhna ninasse ~ ninna saama, [kellelgi] on lõhn ninas
(millestki kuulmise, teadete, andmete, aimu saamise kohta). Jaanil on vist lõhn ninas, et naine teise mehega käib. Naine sai lõhna ninna, et mees teda petab.

massiiv ‹-i 21› ‹s›

1. ühtne suur maa-ala; geogr kompaktne, vähese liigestusega mäestikuala. Kultuurrohumaade, põldude massiivid. Kanalid tükeldavad Matsalu roostiku üksikuteks massiivideks. Madalatest massiividest koosnev mäestik. || ühtlane ulatuslik tervik, laam. Kivimi massiiv. Uute elamurajoonide massiivid. Tore metsatukk – kuuskede tume massiiv.
▷ Liitsõnad: elamu|massiiv, magma|massiiv, metsa|massiiv, mäe|massiiv, põllumassiiv.
2. info andmete süstematiseeritud kogum (näit. arvuti salvestusseadmes)
▷ Liitsõnad: info(rmatsiooni)massiiv.

mälu|seadis
(andmete ülekandmiseks ühest seadmest teise)

lahti pakkima

1. pakki v. pakke avama, asju pakist (ka kohvrist vms.) välja võtma. Kohvrit, seljakotti lahti pakkima. Eile just kolisime, pole jõudnud veel lahti pakkida.
2. info kokkupakitud andmete algkuju taastama

pakk|töötlus
info kogutud andmete, tehingute vms. töötlus rühmiti ilma inimese sekkumiseta

pidamine ‹-se 5› ‹s›

1. kusagil, mingites tingimustes hoidmine. Vahi all, pakase käes pidamine.
2. säilitamine, millegi mitte lakata laskmine. Selle haiguse puhul on vajalik toidu- ja unerežiimi pidamine. Puhtuse ja korra pidamine. Initsiatiivi enda käes pidamine. Tutvuse, sõpruse, üksmeele pidamine. Tähtis on omavahel püsiva ühenduse pidamine. Saladuste pidamine. Iga õpetaja ei saa õige distantsi pidamisega hakkama. Hinnati viisi ja rütmi pidamist. Toitu anti vaid sedavõrd, kui hinge sees pidamiseks kulus. *Põhjakoosi pidamisest polnud enam juttugi. H. Sergo.
3. millegi v. kellegi kestev kasutamine, enda valduses v. käsutuses hoidmine. a. (talu, ettevõtte, masinate, loomade jms. kohta). Renditalu, veskikoha, töökoja, postijaama, peenramaa, suure korteri pidamine. Vanaperemees jättis talu laste hooleks, sest ta ei tulnud selle pidamisega enam ise toime. Kahe auto pidamine on liigne luksus. Kariloomade, hobuste, lammaste, kanade pidamine nõuab palju hoolt. Mesilaste pidamine annab suurt tulu. Poisikesena tegeles ta hasartselt tuvide pidamisega. Uus loomade pidamise viis. Karja pidamine, söötmine ja hooldamine. *Mõned vaimulikud ei põlanud ka viinaga hangeldamist ja salakõrtsi pidamist. A. Vassar. b. (inimeste kohta). Teenijate, sulaste, sellide, õpipoiste pidamine. Vanamees elab üüriliste pidamisest. Päeviliste pidamine on peremehele kasulikum kui sulase ja tüdruku pidamine.
4. millegi läbiviimine, tähistamine, veetmine vms. Pulmade, peiete, ristsete, sünnipäeva pidamine. Pühade, pühapäeva pidamine. Palvetunni, miitingu, läbirääkimiste, võistluste pidamine. Kihutuskoosolekute pidamine oli keelatud. Juubeli pidamist alustati juba nädal aega varem. Suurema olengu pidamiseks ei jätkunud raha. Häirib sinu pikkade telefonikõnede pidamine. Lõunatunni pidamine. Videviku pidamisest ei loobunud ta isegi kõige kiiremal ajal. Laisapõlve pidamine 'laisklemine'. || esitamine. Loengu, referaadi pidamine. Ettekande pidamine ebaõnnestus.
5. millegi pidev täitmine, andmete v. sündmuste kuhugi kirjapanek. Päeviku, kroonika, külalisraamatu pidamine. Hilinemiste tabeli pidamine oli klassivanema ülesanne.
6. arvamine kellekski, millekski v. mingisuguseks. Jäta juba ükskord see Ralfi vaenlaseks pidamine! Kellegi täismeheks, poisikeseks, asjatundjaks pidamine. Neljakümnest vanemaks pidamine ei tule tema puhul üldse arvesse. See lõunamaalaseks pidamine on mind juba ära tüüdanud. *Animism .. tähendab kõigi esemete ja loodusnähtuste elavaks ja hingestatuks pidamist.. H. Moora.
7. teat. paigas v. seisus, olukorras püsimine. Vahetas ameteid, pikemat pidamist polnud kusagil. *Tüdrukud jooksid kiljudes laiali ning ega poistelgi pidamist olnud. Küllap oli mul hirmus nägu peas.. A. Vanapa. *Ei ole sul ka pidamist – sa, kurivaim, lähed muudkui paksemaks! H. Lepik (tlk).
8. pidurdamine, tagasihoidmine, vastupidamine; vastupidavus. Kutsari käed olid hobuste pidamisega kinni. Ei aidanud ohjadest pidamine, hobune peatus alles värava ees. Mehed põgenevad nii, et pole enam mingit pidamist. Sajab igasuguse pidamiseta. *Nad võtsid õhtust ja Jakub, kellel oli alati vilets pidamine olnud, läks asjale. L. Remmelgas (tlk). *Kui see Urmo juba viskama [= jooma] hakkab, ei ole piiri ega pidamist! A. Maripuu.
Omaette tähendusega liitsõnad: aia|pidamine, karja|pidamine, kitse|pidamine, koha|pidamine, lamba|pidamine, lehma|pidamine, looma|pidamine, maja|pidamine, mesilaste|pidamine, põllu|pidamine, sea|pidamine, talupidamine; mitmemehe|pidamine, mitmenaise|pidamine, orjapidamine; arve|pidamine, raamatupidamine; kinni|pidamine, koosi|pidamine, sidepidamine; aru|pidamine, jahi|pidamine, kõne|pidamine, lahingu|pidamine, nõu|pidamine, sõjapidamine; laudas|pidamine, lõas|pidamine, ohjas|pidamine, puuris|pidamine, vabapidamine; lugu|pidamine, mure|pidamine, tõeks|pidamine, vaenu|pidamine, õigeks|pidamine, ülalpidamine

pinnima1 ‹42›

1. pinniga (I täh.) taguma. a. rauda õhemaks (ja teravaks). Mees pinnib vikatit, vikati teravaks. Pinnis vasaraga sirbitera, labidatera. Saekettaid pinniti õhemaks. b. midagi sitkemaks, pehmemaks v. tihedamaks. Nahka pinnima. *Sülgab ja hakkab sellise hooga pinnima üht nahatükki, otsekui ühtlasi seega tahaks plingitada kogu maailma inimkonda. O. Luts.
2. pealekäimise, surveavaldamisega midagi teada saada püüdma, millegi kohta tungivalt küsitlema. a. (teadete, andmete vm. väljapressimise kohta). Ülekuulamisel pinniti vargaid väga üksikasjalikult. Mitu metsavenda tabati ja külaelanikke pinniti mitu nädalat. Miilitsas pinniti meest mitmel korral, kuid tulemusteta. Oletatavaid süüdlasi pinniti kõvasti. Sind võidakse isa pärast pinnima tulla. Last ei tohi asjatute pärimiste ja küsimustega pinnida. Ei ma hakanud võõralt pinnima, kes ta on ja kuhu läheb. Niikaua pinnis, kuni kõik teada sai. Seltskond pinnis temalt üksikasju näitlejate eraelust. Ülemus pinnis minult andmeid töökaaslaste meelsuse kohta. Ema pinnis poissi, kellega see ringi hulgub. „Kas uudiseid on?” pinnisin vennalt, venda. Pretensioonikas ja pinniv hääletoon. *Isa pinnis mult süüteo avalikuks.. H. Raudsepp. *Prikson pinnis, ähvardas, meelitas – aga kuidas siis teisiti. See on ju tema amet.. O. Tooming. b. (teadmisi kontrolliva üksikasjalise, ka kiusliku küsitlemise kohta). Õpetaja ei tahagi poissi pikemalt pinnida, ta on tema teadmistega rahul. Ajalooõppejõud armastab aastaarve pinnida. Pinnis mult mingit tühist fakti. Eriti pinniti meid matemaatikas. Mõnikord pinniti seminaril ka keerdküsimustega. *Eksam metoodikas. Anton Kasemets pinnis, mis suutis. G. Ernesaks. c. (raha vm. asja mangumise v. väljakauplemise kohta). Sellid pinnisid meistrilt tulevase töö arvel ette raha. *Ükskord vanem õde pinnis kleidiriiet, aga isa ütles, et raha tuleb hoida küüniväravate jaoks. A. Kaal. *Juliusele suruti õlleklaas pihku ja hakati aga uusi laule pinnima. A. Liives.
3. survet avaldama, pitsitama, pigistama, ahistama. Talumehi pinniti vilja pärast. Peremees pinnib teenijaid ja sulaseid tööga kõvasti. Pinnis üürnikku, kuni see ära kolis. *Lähen täna jälle esimeest pinnima, kaua ta mu projekti lauasahtlis soojendab. O. Tooming.
4. kõnek pikka aega (ja palju) jooma (hrl. alkoholi), trimpama, kaanima, timmima. Pinnib viina, puskarit. Mehed pinnisid õlut juba hommikust saati. Pinnisid Mihkliga, kuni pudel oli tühi. Poiss on ennast nii täis pinninud, et seisab vaevu jalul. Pinnib himuga haput kalja. Küll nad võivad seda teevett pinnida, kas või poole ööni välja. Janused teelised pinnisid ahnelt külma kaevuvett. *Vesi kaevus on sogane, joo nagu roostet kõrist alla, loomadki hästi ei taha, hädaga pinnivad. A. Mägi.
5. hrv pinni, pinguli tõmbama. *Pinnis keeli [kandlel] pingumale.. F. R. Kreutzwald. *Siis hakkas ta nahku laudadele pinnima, nugised, nirgid, naaritsad labadele, suuremad nahad aluslaudadele. A. Kalmus.

põllumajandus|loendus
statistiline loendus mingite põllumajanduse seisu kajastavate andmete hankimiseks. Eesti 1939. aasta põllumajandusloendus.

raadio|luure
sõj vastase kohta andmete kogumine tema raadiojaamade avastamise ja raadiokõneluste kinnipüüdmise teel. Töötas Saksa raadioluures.

rahva|loendus
kavakindel andmete kogumine ja üldistamine riigi v. mingi kindla maa-ala elanike arvu, selle koostise jms. kohta. Üldine rahvaloendus. Eesti 1922. a., 2000. a. rahvaloendus. Rahvaloendust korraldama. Avaldati rahvaloenduse tulemused. Rahvaloenduse andmeil paikneb suurem osa elanikkonnast maal.

rahvastiku|register
iga isiku kohta olulisimaid andmeid sisaldav elanikkonna arvestuse süsteem ja andmete kogum

rakendus|trükis
leht v. brošüür osalt ettetrükitud tekstiga kirjalike andmete märkimiseks, näit. märkmikkalender, plank [plangi]

register ‹-tri, -trit 2› ‹s›

1. loetelu, nimestik (hrl. ametiasutuses); seda sisaldav raamat vms.; arvele võetud andmete ühtne kogu. Saabunud, sissetulnud kirjade register. Elanikkonna, kodanike register. Ametnikud peavad registrit. Kõik sünnid kantakse vastavasse registrisse. *.. siis läheb Jumala päikene enne looja, kui meie sinu vallatuste registriga valmis saame. O. Luts. || bibl ainestiku leidmist hõlbustav (tähestikuline) märksõnaloend (hrl. raamatu vms. lõpus). Temaatiline, koha- ja isikunimede register. Süstemaatiline 'liigitusskeemi jaotistega' register. Koguteos on varustatud mitme registriga. Entsüklopeedia viimane köide sisaldab registreid. Registrid lisatakse ajakirja aastakäigu lõppu.
▷ Liitsõnad: auto|register, dokumendi|register, hoone|register, maa|register, rahvastiku|register, sünni|register, äriregister; aine|register, isiku|register, koha|register, nime|register, sisu|register, üldregister; paturegister.
2. mer peam. tsiviillaevu ja nende ehitamist kontrolliv asutus. Register liigitab laevad klassidesse ning kehtestab laevade ehitus- ja kasutusnorme. *Aurik pidi tulema Tallinna sadamasse, kuid registri määrused keelasid tal sõidu jääs. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: mereregister.
3. muus. a. muusikariista v. inimhääle heliulatuse lõik, millele on iseloomulik ühesugune kõlavärving. Kõrge, keskmine, madal register. Laulab kõrges registris. Keskmises registris kipub hääl tuhmiks jääma. Hääl vajus järsku madalasse registrisse. Dirigent on saavutanud koori kõlavuse kõigis registreis. *.. ruumikat pimedust täitis mitme registriga norskamine .. K. Saaber. b. rühm oreli, harmooniumi v. akordioni ühesuguse kõlavärvinguga helisid; neid tekitavad ühetüübilised viled v. keeled. Oreli alumised registrid. Suur kolme manuaali ja kuuekümne kuue registriga orel. Registreid avama. Esinemisel on organistil sageli abiline registrite vahetamiseks. *Köstripapa hakkas lahtikistud registritega oreli pääl katkeliselt üht mängutükki mängima .. K. Toom. c. piltl. Iluuisutaja demonstreeris oma hüppetehnika kõiki registreid. Registreid lahti lööma, lahti tõmbama 'valjusti rääkima, laulma v. karjuma hakkama'. *Kui oodatu lõpuks tuli, avas Laane oma vabanduse registrid. V. Uibopuu.
▷ Liitsõnad: hääleregister; kesk|register, pea|register, rinnaregister.
4. info andmeüksusi lühikest aega säilitav salvesti automaatika- ja andmetöötlusseadmeis

rekonstrueerima ‹42›

1. säilinud andmete põhjal midagi tõepärasel kujul taastama, millegi algupärast ilmet taaslooma (tegelikkuses v. kirjelduse, joonise, mudelina). Vanu hooneid rekonstrueerima. Kirjanik on hämmastava detailsusega rekonstrueerinud Muinas-Egiptuse olustiku. Teadlased püüavad rekonstrueerida Sahara vanemat ajalugu. Seniste andmete najal saame rekonstrueerida luuletuse üldise valmimiskäigu. Kivimid ja kivistised võimaldavad rekonstrueerida endisaegset kliimat. Keeleajalugu tundes võime rekonstrueerida algkeele sõnakujusid. Leitud kildude järgi rekonstrueerivad arheoloogid muistseid esemeid.
2. uutel alustel ümber korraldama. Majandusharu, tehas, ettevõte rekonstrueeritakse täielikult, põhjalikult. Elamuühistul on kavas rekonstrueerida küttesüsteemid.

revisjoni|raamat
aj hingede- v. adramaarevisjoni andmete registreerimise raamat. 1758. aastast pärit revisjoniraamatus on loendatud saare kaldaäärsed krundid.

ring|küsitlus
uurimistööks vajalike andmete kogumine isikute v. asutuste tarvis koostatud ja neile saadetud ankeetidega, ankeetvaatlus; teat. isikute v. asutuste rühma (kirjalik) küsitlemine (näit. ajakirja lugejaküsitlus). Ringküsitluse teel kogutud murdematerjal. Ta on mitmetel ringküsitlustel aasta parimaks sportlaseks tunnistatud.

rist|kasutus
mitmes andmekogus sisalduvate andmete ühine infotehnoloogiline töötlemine, sealhulgas andmete ülekandmine ühest kogust teise. Ristkasutust võimaldav infosüsteem. Pankade kaardikeskus korraldab sularahaautomaatide ristkasutust.

rivis|töötlus
tehn andmete v. programmide töötlus arvutis nende saabumise järjekorras

sala|kuulamine ‹-se 5› ‹s›
riigi- v. sõjasaladusi sisaldavate andmete kogumine ja nende edasiandmine välisriigile, spionaaž. Salakuulamise eest karistati surmanuhtlusega.

sala|luure
salajane andmete, informatsiooni hankimine välisriigis. Briti salaluure.

satelliit ‹-liidi 21› ‹s›

1. astr planeedi kaaslane. Marsi, Jupiteri, Saturni satelliidid. Kuu on Maa satelliit.
2. Maa vm. taevakeha ümber tiirlema lähetatud kosmoseaparaat maailmaruumi uurimiseks ja sealt andmete saamiseks, tehiskaaslane. Meteoroloogilised satelliidid. Kuu-lähedasele orbiidile lennutati uus satelliit.
▷ Liitsõnad: luure|satelliit, meteoroloogia|satelliit, sidesatelliit.
3. satelliitriik. Saksamaa ja tema satelliidid Teises maailmasõjas.
4. tehn hammasratas, mis tiirleb ümber teise hammasratta

kokku seadma
koostama. a. andmete, materjali põhjal looma (ka kirjutama). Märgukirja, palvekirja kokku seadma. Seati kokku uus programm, lühike aruanne. Eelarve on kokku seatud. Me peame peokava, päevaplaani kokku seadma. Hakkas mõttes kõnet kokku seadma. Kroonika on kokku seadnud tundmata autor. *Sea mulle, Kepler, kokku horoskoop. J. Kross (tlk). b. üksikosadest, -isikuist üheks tervikuks liitma. Ennistajatel õnnestus arvukatest tükkidest pronksnõu kokku seada. Skeleti luud olid traatidega kokku seatud. Muusikaõpetaja seadis koolis väikese orkestri kokku. Uus peaminister seab valitsust kokku. *Tal oli tihti õnne oma rohtudega, millest mõnigi oli ta enda leitud, maa taimedest kokku seatud. F. Tuglas (tlk).

sisend|seade [-seadme]
info arvuti vm. elektronseadme osa andmete sisestuseks ja teisenduseks

sisend-väljund|seade [-seadme]
info arvuti vm. elektronseadme osa andmete sisestuseks ja väljastuseks

tabel ‹-i 2› ‹s›
ülevaatlik, hrl. lahtritena korrastatud andmete esitus. Tabeli sõrestik, lahtrid. Andmed paiknevad tabelis ridadena ja tulpade ehk veergudena. Punktide, töötasude arvestamise, logaritmide, ükskordühe tabel. Mendelejevi tabel 'keemiliste elementide perioodilisussüsteem'. Tabelit koostama. Vaatlusandmed korraldati tabeliks, võeti tabelis kokku, kanti tabelisse. Koondas esitatud arvud tabelitesse. Ülemus peab hilinejate tabelit. Suhkurtõbise toiduratsioonist annab ülevaate tabel 3. Telekas tuli tabeli 'häälestustabeli' taustaks muusikat. „Kalev” kuulub tabeli 'edetabeli' ülaossa, on tabelis esimene, juhib tabelit. Tennisistid asetati tabelisse 'võistlustabelisse' meeskonnavõistluse tulemuste põhjal.
▷ Liitsõnad: arvutus|tabel, hindamis|tabel, hinde|tabel, häälestus|tabel, kombinatsiooni|tabel, korrutamis|tabel, korrutus|tabel, kursi|tabel, käänamis|tabel, mahu|tabel, määramis|tabel, palga|tabel, populaarsus|tabel, põlvnemis|tabel, pööramis|tabel, suremus|tabel, säritus|tabel, test|tabel, värvitabel; ede|tabel, maailmarekordi|tabel, paremus|tabel, punkti|tabel, rekordi|tabel, turniiritabel; ava|tabel, kombinatsiooni|tabel, koond|tabel, liht|tabel, loetlus|tabel, rühmtabel.

tabel|arvutus
info tabelina esitatud andmete (arvutuslik) töötlemine, tabeltöötlus. Oskab arvutiga teksti töödelda ja tabelarvutust kasutada.

tabel|töötlus
info tabelina esitatud andmete töötlemine

tabulaator ‹-i, -it 2› ‹s›
tehn
1. kirjuti seadis tabelite tegemiseks, tabeldi
2. seade perfokaartidelt andmete lugemiseks, liitmiseks ja lahutamiseks ning koondtabelite trükkimiseks, tabuleer(imis)masin

teema|päring
bibl päring mingi teema kohta bibliograafiliste andmete saamiseks

teisendus|programm
info andmete vormi teisendav programm

telefoni|usutlus
usutlus telefoni teel (andmete kogumiseks)

tsensuur ‹-i 21› ‹s›

1. peam. totalitaarriikides ametivõimude poolt teostatav tsenseerimine, takistamaks ebasoovitavate andmete v. ideede levikut. Kehtestati, seati sisse tsensuur. Ajakirjandus oli range tsensuuri all. Sõja ajal kehtis kirjade tsensuur. || vastav asutus, tsenseerivad isikud. Käsikiri läks tsensuuri, on tsensuuris. Tsensuuris kahtlusi äratanud teos keelati ära. Näidend läbis tsensuuri, jäi tsensuuri kitsastesse väravatesse kinni.
▷ Liitsõnad: eel|tsensuur, järel|tsensuur, sõja|tsensuur, sõjaväetsensuur.
2. aj tsensori ametikoht Vana-Roomas

tööstus|spionaaž
(tööstusesse puutuvate andmete hankimiseks)

uurimis|jaam
teaduslike andmete kogumise ja esmase töötlemise jaam. Antarktika uurimisjaamad.

vaatlus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. esemete ja nähtuste eesmärgipärane vaatlemine (ka esmase uurimismeetodina). Pikaajaline, perioodiline, süstemaatiline vaatlus. Täpne teaduslik vaatlus. Vaatlused vabas looduses. Päikese, kuu, tähistaeva, helkivate ööpilvede vaatlused. Astronoomilised vaatlused. Hüdroloogilised, meteoroloogilised, fenoloogilised vaatlused. Statistilised vaatlused. Ilmajaamas tehtavad vaatlused. Ekspeditsioonil korraldati mitmesuguseid vaatlusi. Vaatluste andmed, tulemused. Vaatlustel kogutud faktid, andmed. Vaatluse alla tuleb võtta needki delikaatsed probleemid. Psühholoogias käsitatakse vaatlust taju eriliigina. || ped eseme, olendi, nähtuse, olukorra jne. õppeotstarbeline jälgimine. Vaatlused koolis ja õppekäikudel. || jur toiming uurimisel v. kohtus, mille kestel uuritakse kuriteo asjaolusid ja fikseeritakse tõendamisel kasutatavat informatsiooni. Asitõendi, eseme, dokumendi, laiba, ruumi, sündmuskoha vaatlus.
▷ Liitsõnad: ilma|vaatlus, linnu|vaatlus, loodus|vaatlus, peegel|vaatlus, rände|vaatlus, taeva|vaatlus, valik|vaatlus, välisvaatlus; enese|vaatlus, sisevaatlus.
2. sõj andmete kogumine vastase, maastiku ja ilmastiku kohta ning oma vägede paigutuse ja tegevuse jälgimine. Visuaalne, meteoroloogiline vaatlus.
▷ Liitsõnad: ilma|vaatlus, radar|vaatlus, ring|vaatlus, õhuvaatlus.
3. (uurimuslik) käsitlus. Mahuka osa teosest hõlmab E. Kapi loomingu vaatlus. Igati õigustatud on folkloori vaatlus kirjandusajaloo raames. Raamatu lõpuosas on autor võtnud vaatluse alla mitmed keelesuguluse hüpoteesid.

varu|koopia
info (faili) varundatud koopia (andmete hävimise v. rikkumise puhuks).

vorming ‹-u 2› ‹s›
info info esitamise, struktureerimise ja paigutamise viis, näit. teksti asetus ja ilme, andmete kuju ja paiknemine. Faili, dokumendi vorming.

väljund|seade [-seadme]
tehn arvuti vm. elektronseadme osa andmete kasutajale arusaadavaks väljastuseks
▷ Liitsõnad: sisend-väljundseade.

õhk ‹õhu 21› ‹s›

1. Maad ümbritsev gaaside segu, elutegevuseks vajaliku hapniku allikas. Arktiline, parasvöötme, troopiline, ekvatoriaalne õhk. Kuiv, niiske, hõre õhk. Konditsioneeritud, saastatud, saastunud õhk. Õhu niiskus, temperatuur, tihedus, rõhk, ruumala. Õhu liikumine. Külm õhk levib Eesti kohale. Soe õhk tõuseb üles. Kuumusest virvendav õhk. Õhku läbilaskev materjal, riietus. Lähme värske 'hapnikurikka, puhta' õhu kätte! Tõmbas puhast õhku sügavalt kopsudesse. Lämbe, sumbunud, raske õhk. Toas on halb õhk. Keldri kopitanud õhk. Õhk oli tubakasuitsust paks. Pumpas jalgrattakummi õhku täis. Õhust tuli puudu. Ahmis õhku nagu kuivale sattunud kala. Künka tipul jäädi õhku ahmides 'lõõtsutades' seisma. Tõmbab, veab ninaga õhku. Lahtist värvipurki ei tohi õhu kätte seisma jätta. Vajan sind nagu õhku 'vajan väga'. Toapoiss kadus kui õhk 'kiiresti ja käratult'. Tüdruk on kerge kui õhk. Nad elasid paljast õhust ja armastusest (väga vaese elu kohta). Ära riku õhku (hrl. peeretamise kohta).
▷ Liitsõnad: haigla|õhk, hommiku|õhk, keldri|õhk, kevad(e)|õhk, linna|õhk, maa|õhk, mere|õhk, metsa|õhk, mulla|õhk, mäestiku|õhk, pakase|õhk, sini|õhk, suve|õhk, sügis(e)|õhk, talve|õhk, toa|õhk, troopika|õhk, tuule|õhk, ööõhk; eluõhk; hingeõhk; liig|õhk, sekundaar|õhk, suru|õhk, varuõhk.
2. (ruumisuhetes:) maapinna kohal olev ruum; atmosfäär. Sünnipäevalaps visati õhku. Linnuparv, lennuk tõusis õhku. Õhku vapustasid plahvatused. Tulistas hoiatuslasu õhku. Sild lasti õhku 'õhiti'. Laskemoonaladu lendas õhku. Lumehelbed tiirlevad õhus. Pääsukesed püüdsid õhust putukaid. Etendus toimus vabas õhus 'looduses, mitte ruumis sees'. || (vaba) ruum. Lehekülje äärtele on jäetud palju õhku. Eksponaadid tuleb paigutada nii, et neil õhku oleks.
3. piltl (ka piltlikes väljendeis). Linnakese provintslik, kopitanud õhk. Ümberkorraldused tööl mõjusid õhku puhastavalt. Siin läheb varsti õhk tuliseks! Õhk on puhas! (kellestki vabanemise kohta). Ta on mulle, minu jaoks (tühi, paljas) õhk 'tähtsusetu, eikeegi'. Lubadus osutus soojaks õhuks (täitmata lubaduse kohta). Müüb õhku (millegi väärtusetu v. olematu müümise kohta). Kasuka hind pani mehe õhku ahmima (üllatusest, ehmatusest kõnevõime kaotamise kohta). Tehinguga lendas kümme miljonit õhku. Varandus auras õhku. Unelmad hakkasid õhku haihtuma. Ah, mis sa õhus hõljud ja unistad! Õhus on elektrit, äikest. Poiss püüab teadmisi lausa õhust 'omandab teadmisi vaevata, lennult'. Tunneb õhust 'intuitiivselt', et midagi on juhtunud. Õhust võetud andmed (välja mõeldud, huupi võetud andmete kohta). Tal on õhus huvitavaid tööpakkumisi (ebakonkreetsete pakkumiste kohta). Projekt on praegu veel õhus (teostamise suhtes ebakindlas järgus).
4. van lõhn. *Mul meeles magus lille õhk .. M. Heiberg. *Taakel tuli Leenut teretama; ta oli jo mõne suutäie viina võtnud, õhk käis suust .. P. Mannteuffel.
▷ Liitsõnad: lilleõhk.

üles|laadimine ‹-se 5› ‹s›
info. andmete teisaldamine välisseadmest arvutisse, terminalist serverisse v. oma süsteemist teise süsteemi

ütlus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. eriline kindlakskujunenud väljend, kõnekäänd, fraas, ütlemine (2. täh.) Rahvapärased ütlused. Üldtuntud vanasõnaline ütlus. Vanarahva ütlused nagu „luu ja nahk”, „püksid sõeluvad püüli”. Tuntud on ütlused „Meest sõnast, härga sarvest” või „Hooletus ees, õnnetus taga”. Igiaegadest on käibel halvustav ütlus „Käi kuu peale!”. *Kas tõesti peab paika vana kulunud ütlus, et armastus tegevat pimedaks? B. Kabur.
▷ Liitsõnad: rahvaütlus.
2. ütlemine (1. täh.) Poetas teiste jutu sekka mõne naljaka ütluse. Kohalike elanike ütlust mööda tulevat alevini oma paarkümmend kilomeetrit. Lastel oli meeles ema hoiatav ütlus. Meenusid vanaonu Juhani ütlused selle paikkonna kohta. Püüdis oma äsjast ütlust hilisemas jutuajamises pehmendada. Kordas uuesti oma ütlust. Raamatu tekstis on kohati soomepäraseid ütlusi.
3. jur suuliselt esitatavate faktiliste andmete kogum. Tunnistaja ütlus.
▷ Liitsõnad: valeütlus.