[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aasta|lehm
põll tingühik piimakarja suuruse arvutamiseks antud aastal. Piimatoodang aastalehma kohta.

aher ‹ahtra, ahtrat 16› ‹adj›

1. sigimatu, mittetiinestuv; antud aastal tiinestumata (emaslooma, hrl. lehma kohta). Lehm jäeti ahtraks ning nuumati lihaloomaks. Aher mära, põdralehm. *.. silmad hallid peas kut ahtral kassil. H. Sergo. || hlv (sigimatu naise kohta). *Sina sead oma ahtra eide viljaka Oru kõrvale .. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: umbaher.
2. piltl viljatu, vähese anniga; millegi poolest napp, kasin, kehv. Ahtrad kalaveed. Poolkõrbe aher loodus. Rannakülade aher põld. On väga viljakaid, ent ka üsna ahtraid poeete. Vaimselt aher inimene. Sissetulek jäi üha ahtramaks. *Ikka ahtraks jäid [maa], / ikka januseks, / kitsilt jagasid / leivapalukest. K. Merilaas.
▷ Liitsõnad: jutu|aher, kõne|aher, mõtte|aher, sõnaaher.

aher|aine
mäend kaevandatava maavara hulgas esinevad mineraalid v. kivimid, mida antud oludes ei tarvitata. Maagi, põlevkivi eraldamine aherainest.

aktuaalne ‹-se 2› ‹adj›
päevakorral olev, antud ajalõigul tähtis, päevakohane. Aktuaalne artikkel, teema. Aktuaalsed sise- ja välispoliitika probleemid. Selle aja aktuaalseimaks ülesandeks oli oma ajakirja asutamine.

alam|hulk [-hulga]
mat hulk, mis koosneb antud hulga elementidest

allohtoon ‹-i 21› ‹s›
biol antud ala asustav, kuid teisal tekkinud taime- v. loomaliik

all|üürnik
allüürile antud vara kasutaja. Üliõpilane soovib tulla allüürnikuks.

alt|haak
sport alt kaarega antud poksilöök

anti|logaritm
mat arv, mille logaritm on antud arv

arhiivi|teatis
arhiivimaterjalide alusel antud teatis

armu|aeg
(halastusest antud) ajapikendus (hrl. mingi ebameeldiva sündmuse, toimingu vms. eel). Ta ei saanud võlgu ära maksta, palus veel armuaega. Teda ei vallandatud, anti aasta armuaega.

arst ‹-i 21› ‹s›
kõrgema meditsiinilise haridusega isik, kellele on antud õigus oma kutsealal töötada. Hea, tuntud, kuulus arst. Polikliiniku, haigla arstid. Arsti visiit. Läksin arsti juurde läbivaatusele. Käis linnas arsti juures. Läks arstile, käis arstil. Haigele kutsuti arst koju. Arst pani diagnoosi, määras ravi, kirjutas retsepti. Arstiks õppima. Missugune arst sind ravib? || haiguste parandaja rahvameditsiinis. Loodusrahvastel oli nõid ühtlasi ka arst. Igal hädal oma arst, igal tõvel oma tohter.
▷ Liitsõnad: era|arst, eri|arst, haava|arst, hamba|arst, ihu|arst, jaoskonna|arst, kiirabi|arst, kohtu|arst, kooli|arst, kurgu|arst, kõrva|arst, laeva|arst, laste|arst, looma|arst, maa-|arst, naiste|arst, närvi|arst, palati|arst, pea|arst, pere|arst, ravi|arst, sanitaar|arst, silma|arst, spordi|arst, sõjaväe|arst, sünnitusabi|arst, tuberkuloosi|arst, usaldus|arst, vaeste|arst, valve|arst, veterinaararst; ime|arst, küla|arst, nurga|arst, rahvaarst.

arveldus|krediit
maj panga poolt kliendile teat. limiidi piires antud võimalus jääda arvelduskonto saldoga miinusesse, arvelduslaen

asendus|tund
ped alatist õpetajat asendades antud tund

au|nimetus
hrl. isikule riigivõimu- v. haldusorgani poolt eriliste teenete eest antud nimetus. Aasta ema, aasta parima sportlase, sajandi eestlase aunimetus. Kooriühing andis aasta noore dirigendi aunimetuse muusikaüliõpilasele.

au|nimi

1. kellelegi teenete eest antud austav nimi. Senat andis Octavianusele aunimeks Augustus.
2. austav nimetus, aunimetus. *.. kõik kutsuvad kaptenit vanaks – see pole sõimu-, pigem aunimi .. A. Hint. | iroon. Tituleerisin teda vedelvorsti aunimega.

au|sõna
oma au nimel antud kinnitus, tõotus, lubadus vms. Andis ausõna, et ta sellest ei räägi. Kinnitas, tõotas, lubas ausõnaga. Võtsin temalt ausõna, et ta tuleb. Ausõna peale 'tagatiseta' laenama, andma. | nlj. Ausõna, (aga) augud sees, aukudega ausõna 'kinnitus, tõotus, lubadus, mida (päriselt) ei peeta'. || (kinnitussõnana:) tõsi(jutt), tõesti, tõepoolest, ausalt; päris kindlasti. Kuulen seda esimest korda, ausõna. Ausõna, maksan ära.

autohtoon ‹-i 21› ‹s›

1. algelanik, pärismaalane
2. biol antud alal tekkinud ja seal praegugi leiduv taime- v. loomaliik

benefiits ‹-i 21› ‹s›
aj
1. (varasel keskajal Lääne-Euroopas:) sõjaväeteenistuskohustuse eest teat. tähtajaks antud maavaldus. Kuningas jagas rüütlitele benefiitse.
2. kindla sissetulekuga ametikoht katoliku kirikus

bio|geneetiline
biol biogeneesisse puutuv, sellega seotud. Biogeneetiline reegel 'reegel, mille kohaselt indiviidi areng (munarakust alates) kujutab endast antud liigi ajaloolise arengu kordumist lühendatult ja muutunult'.

deka-
mõõtühikute nimetuste eesliide, mis näitab, et antud ühik on põhiühikust 10 korda suurem (tähis da)

demunitsipaliseerima ‹42›
jur munitsipaalomandisse antud vara endisele omanikule tagasi andma; munitsipaalettevõtteid erafirmadele ja üksikisikutele müüma

detsi-
mõõtühikute nimetuste eesliide, mis näitab, et antud ühik on põhiühikust 10 korda väiksem (tähis d)

direktiiv ‹-i 21› ‹s›
kõrgema organi poolt allorganeile v. juhataja poolt alluvaile antud juhend, juhtnöör. Euroopa Nõukogu direktiivid. Meditsiiniseadmete, tarkvarapatentide direktiivid. Direktiiv jõustub järgmisest aastast.
▷ Liitsõnad: eurodirektiiv.

ehitama ‹37›

1. püstitama, rajama; (osadest koostades) tegema, valmistama. Lammutada on kergem kui ehitada. Ehitatakse uusi elamuid, koolimaju, kultuurihooneid. Ehitati silda, paisu, raudteed, tänavat, staadioni, tunnelit. Laps ehitas klotsidest torni, lumest kindluse. Ehitas majale ärklikorruse peale. Ehitab sahvrisse riiulit. On selle keldri oma kätega ehitanud. Ehitas maja algusest lõpuni ise valmis. Hoone on ehitatud lohakalt, viltu. Aedlinnas on majad ehitatud hõredalt, üksteisest kaugele. Linn on ehitatud soisesse kohta. Isa ehitatud ait. Vanast meiereist ehitati koolile garaaž. Saarlased ehitasid häid laevu. Ehitatakse uusi masinaid. Poiss kavatseb endale raadiot ehitada. Linnuse ründajad ehitasid kiviheitemasinaid ja piiramistorne. Lind ehitab pesa. Mesilased ehitavad kärgi. *.. raiesmikul keerles vinge tuul ja ehitas hangesid vastu majaseinu. F. Tuglas (tlk).
2. looma, kujundama. Ehitama uut elu, helget tulevikku. Noored ehitavad tulevikuplaane. Lubaduste peale ei saa midagi ehitada. Nappidest faktidest ehitas ta terve teooria. Tõsielu sündmustele ehitatud novell. Rahvaviisidele ehitatud helitöö. Laps õpib lauseid õigesti ehitama. *.. oli Annuse [saada loodetud] kuuekümnele kopikale ehitanud rea tarvilikke ostusid .. H. Angervaks.
3. mat antud mõõtmete alusel geomeetrilist kujundit joonestama. Kolmnurga hüpotenuusile ehitatud ruut. Läbi antud punkti ehitada tasand, mis on risti antud sirgega AB.
4. van ehtima. Tõrvaskändki on ilus, kui ära ehitad. *.. sügise, külm edeneb – / punakoldse kuue sisse / haljas mets end ehitab. L. Koidula. *Õla pääl oli hõbedaga ehitatud kirves .. J. V. Jannsen.
5. kõnek (kedagi ähvardades:) lööma, virutama, andma, näitama. *„Mustlane, kurat,” vihastas poiss. „Ma sulle ehitan!” L. Kibuvits. *Või mind kasepõõsasse? Küll ma sind ehitan, väänkael, sõrasilm! A. H. Tammsaare.
6. murd end valmis seadma, ehtima (2. täh.) Kuhu sa minema ehitad?

ehitus|laen
maj ehitamiseks antud laen. Pikaajaline, miljoniline ehituslaen.

ehitus|luba
vastava organi poolt ehitamiseks antud luba. Eramu ehitusluba. Ehitusluba raudteerajatiste laiendamiseks. Kinnistule väljastati, ei väljastatud ehitusluba.

eksami|küsimus
eksamil esitatud v. eksamiks valmistumiseks antud küsimus. Viimasele eksamiküsimusele ei suutnud eksaminand anda rahuldavat vastust.

eksami|teema
kirjalikuks eksamiks antud teema

ekstrapolatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. nähtuse ühe osa jälgimisel tehtud järelduste laiendamine nähtuse teisele osale
2. mat funktsiooni antud väärtusterea abil tema teiste, väljaspool seda rida asetsevate väärtuste leidmine; ant. interpolatsioon

endeemiline ‹-se 5› ‹adj›

1. biol med ainult mingil alal esinev, antud kohale omane, seal püsivalt esinev. Endeemiline liik. Endeemilised loomad, taimed. Endeemiline struuma. Etioopias esineb malaaria sageli endeemilise haigusena.
2. med endeemiast haaratud. Endeemiline piirkond.

enese|tunne

1. inimese tervisest ja meeleolust sõltuv üldine kehaline ja vaimne seisund antud momendil. Hea, mõnus, reibas, suurepärane enesetunne. Enesetunne on halb, vilets, kehv, sant. Kuidas enesetunne on? Haige enesetunne on muutunud paremaks, paranenud.
2. van iseteadvus, eneseväärikustunne. Hella enesetundega inimene. Õnnestumised tõstavad enesetunnet. Rahvusliku enesetunde tõus. *Paistis, nagu oleks tema enesetunne saanud haavata .. E. Särgava. *Pole sinus siis põrmugi enam enesetunnet ega uhkust? B. Alver.

eri|eeskiri
millegi kohta antud spetsiaalne eeskiri. Üldiste eeskirjade alusel kehtestati täiendavad erieeskirjad. Naiste töökaitse erieeskirjad.

generalisatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. üldistamine; üldistumine || loog antud mõistest laiema mahuga mõiste leidmine, näit. kask → lehtpuu → puu → taim
2. med haigusprotsessi levimine üle kogu organismi, üldlevi

haak ‹haagi 21› ‹s›

1. väike konks, hrl. suluse, kinnise vms. osana; selline konks koos aasaga. a. (uksel, aknal vms.). Haak klõpsatas aasa. „Klõpsti!” langes haak ette. Haagiga suletud kast, luuk. | ‹sisekohakäänetes› (olukorda tähistavana). Uks käib haaki. Lükkas akna lahti ja pani haaki. Uks, aken, värav on haagis. Tee, jäta värav haagist lahti. b. (riietusesemeil). Pluusi, kleidi haagid. Mundrikuue kaeluse haagid. Õmble haagid ette, külge. Tegi vammuse haagid lahti. Kõik haagid, pandlad ja nööbid on kinni.
▷ Liitsõnad: akna|haak, ukse|haak, väravahaak; kasuka|haak, kleidi|haak, külje|haak, püksihaak; traat|haak, vaskhaak.
2. libisemist vältiv hobuseraua osa (ka allakeeratav). Haakidega, haakideta raud.
▷ Liitsõnad: jäähaak.
3. a. kõverdatud käega alt v. küljelt antud poksilöök; ant. sirge. Andis vastasele haagi lõua alla. Ta ei suutnud haaki pareerida. b. haakvise. Lipso proovis paar korda haaki.
▷ Liitsõnad: alt|haak, lõua|haak, parem|haak, vasakhaak.
4. piltl kõrvalepõige otsesuunas liikumisest (näit. kellegi eest põgenemisel). Et oma jälgi kaotada, tegi ta linnas mitu haaki. Jänes viskas jooksul paar haaki ja kadus lepikusse.
▷ Liitsõnad: jänesehaak.
5. piltl (kaval) tagamõte, konks. *Palju isalikku sõprust oli vanahärra jutus, kuid .. kuski pidi olema mingi haak. O. Luts.

hekto-
mõõtühikute nimetustes eesliide, mis näitab, et antud ühik on põhiühikust 100 korda suurem (tähis h)

hobuse|pass
hobuse omanikule antud dokument, millele olid märgitud hobuse tunnused

hoiu|raamat
varasemal ajal hoiustajale antud raamatuke, kuhu kanti sisse nii hoiule antud kui hoiult võetud rahasummad

hoius ‹-e 4› ‹s›
panka hoiule antud rahasumma, deposiit. Tähtajaline, nõudmiseni hoius.
▷ Liitsõnad: kapitali|hoius, säästu|hoius, võiduhoius.

hoiu|summa
hoiule antud rahasumma. Hoiusumma ulatus ligi paari tuhande rublani.

interpolatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. mingisse teksti hiljem lisatud kiilosa; sellise kiilosa lisamine
2. mat funktsiooni vahepealsete väärtuste leidmine tema antud väärtuste alusel

jagama ‹37›

1. osadeks tegema, jaotama. a. iseseisvateks osadeks tegema; tükeldama. Jagas leiva kolmeks tükiks. Jagasime õuna neljaks. Praad jagatakse portsjoniteks. Vara, raha, saak jagati pooleks, kolme võrdsesse ossa. Jagas mündid nelja hunnikusse. Rabarberit saab paljundada puhmaid jagades. Õpetaja jagas õpilased kahte rühma: ühed jooksma, teised palli viskama. b. tervikut osadeks tegema osi üksteisest lahutamata. Eesriie jagab toa pooleks. Tabel on lahtriteks jagatud. Joonte abil ruutudeks jagatud paber. Mets on kvartaliteks, kvartalitesse jagatud. Ekvaator jagab Maa põhja- ja lõunapoolkeraks. Romaan jagatakse harilikult peatükkideks, näidend vaatusteks. Aasta on jagatud 12 kuuks. *..arvutud talad, sarikad ja korstnajalad jagasid ruumi risti-rästi paljudeks eraldatud nurgakesteks. V. Beekman. c. liigitama, klassifitseerima. Häälikud jagatakse täishäälikuteks ja kaashäälikuteks. Tulbid jagatakse kahte suurde rühma: aedtulbid ja metstulbid.
2. mat kolmandat arvu (jagatist) leidma nii, et leitud arvu ja teise antud arvu (jagaja) korrutis oleks esimese antud arvu (jagatava) suurune. Kaheksa jagada neljaga on kaks. Jagage kümme kahega! Kiiruse leidmiseks tuleb läbitud tee jagada selleks kulunud ajaga.
3. midagi (osade, jao- v. tükikaupa) mitmele v. paljudele andma, jaotama v. osaks saada laskma. a. isikutele. Ema jagas lastele kompvekke. Sõduritele jagati väliköögist suppi. Kes jagab mängijatele kaardid? Kas näitlejaile on osad juba jagatud? Võitjatele jagati auhindu, medaleid. Riik jagas kunstnikele abirahasid, stipendiume. Ettevalmistustööd jagati mitme peale. Jagab kõigile käske, korraldusi, ülesandeid. Noor korvpallur on õppinud hästi söötusid jagama. Jagas mükse, võmmusid, matse, kõrvakiile. Jagas vastasele hoope paremale ja vasakule, kuhu aga juhtus. Jagab noomitusi, karistusi, ihunuhtlust. Kaunitar jagas ümberringi naeratusi, õhusuudlusi. Isa jagas poegadele õpetusi, nõuandeid, näpunäiteid. Meister on jaganud oma oskusi, kogemusi paljudele õpilastele. See kool on juba 100 aastat lastele õpetust, teadmisi jaganud. Lektor jagas kuulajaile reisimuljeid. Kellelegi kiitust, laitust, tunnustust jagama. Kellelegi lohutust, troosti, meelitusi jagama. b. mingile ajavahemikule, alale jne. Tööd jagati mitmele päevale, mitme päeva peale. Õpitu kordamine tuleks jagada pikema aja peale. Päevane toidukogus jagatakse 6 toidukorrale. Surve on jagatud ühtlaselt kogu pinnale.
4. kellegagi midagi ühiselt kasutama, omama v. valdama; kellelegi enda omast osa loovutama v. ise teise omast osa saama. Ta on harjunud kõike alati kellegagi jagama. Kellegagi korterit, kupeed, kajutit jagama. Neil tuli kahekesi väikest tuba jagada. Jagasime ühiselt leivapalukest. Tüdruk jagas oma võileiva võrdselt koeraga. Kaks võistlejat jäid võrdsel punktiseisul esikohta jagama. Ta ei võinud oma saladust kellegagi jagada. See naine olevat mitme mehega aset, voodit jaganud 'seksuaalelu elanud'. || kellegagi ühiselt v. ühtmoodi läbi elama; kogema v. tundma sedasama mis teine v. teised. Riik jagas hiljem oma naabermaade saatust. Kellegagi rõõme ja muresid, õnne ja õnnetust jagama. Kellegi kurbust, leina jagama. Ma ei jaganud ta vaimustust, indu, õhinat. Jagan täielikult ta maitset, seisukohta, arvamust, hinnanguid, vaateid, põhimõtteid. Mees ei jaganud naise kahtlusi, kartust, kõhklust tuleviku suhtes.
5. kõnek taipama, aru saama. Ei tema jaga põllumajandusest midagi. Ma pole matemaatikat kunagi jaganud. Kas ta kunstiküsimustes ka üldse midagi jagab? Ma ei jaga, kuidas sa ilma võtmeta tuppa pääsesid. Kas nüüd jagad, milles on asi? Pea, nupp, kolu jagab (hästi, kenasti). Kui pea ei jaga, siis jagavad jalad. *Kõike edasist, mis Mehin rääkis, Vanda enam hästi ei jaganud. R. Sirge.
6. kõnek jagelema, tülitsema, sõnelema. Mis te jagate ja tülitsete siin! Jäta järele, mul pole aega sinuga jagada! *„Mis sest õhtul jagada, mis uue päeva asi,” arvas Tähve. A. Mälk.

jahi|kalender
jahipidamise ajad, ametlik ajaline jahipidamise kord antud aastal

jaos|maa
aj revisjonikirjas seisva talupoja kasutusse antud maatükk Tsaari-Venemaal

juhu|tähendus
tähendus, mis on keelendile antud ainult mingis ühes kontekstis, tavatähendusest hälbides (näit. klaaspärl 'suur vihmapiisk'), okasionaaltähendus. Tavatähendus ja juhutähendus.

just ‹adv›

1. antud ajamomendil v. sellest pisut varem; nüüdsama, äsja, alles, parajasti. Jõudsin just koju. Tahtsin just välja minna. Olin just magama jäämas, kui telefon helises. Puud on just lehte läinud. Päike oli just tõusnud. *Tohin ma teile kohvi pakkuda? Keetsin endale just. P. Kuusberg.
2. (rõhutab, tõstab esile, kinnitab midagi:) nimelt, täpselt, otse. Just nimelt. Just nii, nõnda, niiviisi, niisama, samuti. Just vastupidi. Just praegu, nüüd, siis. Just siin, seal. Just niisugune, samasugune. Sind me just ootasimegi. Just täna ei ole mul aega. Tuled just parajal ajal. Kool asub just suure tee ääres. Kõiges oled just sina süüdi. Siis just oleks teie abi vaja. Ei tea, mis just teda pahandas. Tee, kuidas just ise soovid. Kuidas see lugu just oli? || otseses kõnes väljendab nõusolekut kaaslase jutuga, annab esitatud küsimusele jaatava vastuse. Oled sa minuga nõus? – Just. *„Tegid temast [= nöörist] silmuse ja mina läksin sisse,” naeris Mari. „Just!” kiitis Juss. A. H. Tammsaare. | just nagu justkui. Laps keerutas just nagu vurrkann toas ringi. See asi oli mul just nagu peoga meelest pühitud. Käed on sul külmad just nagu jäätükid.
3. (pehmendab öeldavat, vähendab väite, soovi vms. kategoorilisust:) eriti, nimetamisväärselt; päriselt, päris, lausa. Ega see lugu just kiita ole. See pole just kerge töö. Ta pole just töökas mees. Seda just öelda ei saaks. Nii ei maksaks just arvata. Ei tea, kas ta just kuri on. Kas said aru? – Mitte just kõigest.
4. kasutatakse tingimuslauses juhtumisi võimaliku olukorra märkimisel. Kui just aega on, lähen kinno. Eks ma tule, kui just kutsutakse. Kui ei saa just korvitäit, siis kastme jao seeni leian ikka.

juur ‹-e, -t 34› ‹s›

1. taime (hrl. maa-alune) kinnitus- ja toiteelund. Pikk, lühike, jäme, peenike, hargnev juur. Puitunud, mahlakas, söödav juur. Kõrbetaimede juured tungivad sügavale. Pistoks ajas, võttis juured alla. Pajuoksale kasvasid vaasis juured (alla). Juure juurest, pealt läbilõigatud vars. Juur(t)est, juur(t)ega paljundatav taim. Kasetaim on oma juured müüripragudesse ajanud, kinnitanud. Puu juurte all oli rebase urg. Toiduks kasutatakse nii selleri juurt kui lehti. Umbrohud tuleb koos juurtega välja kitkuda. See korv on juurtest punutud. | piltl. Juurteta pagulane, hulgus. Maainimene tunneb end linnas elades juurteta. Ta elamine on juured alla saanud. Rahulolematus, armukadedus ajab ta hinges juuri. Taidlus ei taha siinmail sugugi juurt võtta.
▷ Liitsõnad: imi|juur, külg|juur, lisa|juur, narmas|juur, pea|juur, puu|juur, rohu|juur, roni|juur, sammas|juur, supi|juur, säilitus|juur, toite|juur, tugi|juur, õhujuur; taimenimedes ema|juur, hammas|juur, korall|juur, must|juur, pesa|juur, seenjuur; droogide nimetustes altee|juur, lagritsa|juur, okse|juur, palderjani|juur, rabarberijuur.
2. (elundi) kinnitumisosa, (kehaosa v. elundi) kinnitumis- v. ühinemiskoht. Hamba osad on kroon, kael ja juur. Küüs oli juure vigastuse tõttu ebatasane. Mõned loodusrahvad kitkuvad habeme juurtega välja. Keele juur võtab eriti hästi vastu kibedat maitset. Sea kõrv on juurest paksem kui tipust. Tuhkrul on saba juure läheduses haisunääre. Vasaku käe pöial oli juureni ära.
▷ Liitsõnad: hamba|juur, juukse|juur, karva|juur, keele|juur, küüne|juur, nina|juur, saba|juur, sarvejuur.
3. hapendatava toidu (hrl. leiva) alustussegu, juuretis. Täna hakkan leiba tegema, eile panin, seadsin, segasin juure. Eelmisel õhtul segatud juurest saab järgmisel päeval kiislit keeta. *Viimasel leival oli juba kasu [= kannikas] pealt ära lõigatud ja uue juurt polnud veel pandud.. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: kile|juur, leiva|juur, taignajuur.
4. piltl algus, algupära, päritolu, (alg)allikas, lähtekoht, põhjus. Ta sugupuu juured viivad, ulatuvad 16. sajandisse. Nähtuse ajaloolised, sotsiaalsed, majanduslikud, poliitilised juured. Vastuolude, mahajäämuse, hädade, pahede, lohakuse, alkoholismi juured. Viin on kõige kurja juur. Otsib oma vigade juurt. Nende tüli juured on ühes ammuses loos. Asja peab juurteni 'põhjalikult' uurima, tundma õppima. Kultuur, mille juured ulatuvad sumeriteni. Kadripäeva pühitsemise juured ulatuvad kaugele ajalukku. Sina, poiss, oled kõigi pahanduste juur.
5. keel lihttüvi, sõna morfoloogiliselt jagamatu osa. Sõnas maa|ndu|mise|le on juur maa-.
6. mat astendatava nimetus juurimisel, otsitav arv, mille antud aste võrdub antud arvuga. Teise kolmanda jne. astme juur. Juurt võtma 'juurima'.
▷ Liitsõnad: kuup|juur, ruutjuur.

juurima ‹42›

1. puittaimi koos juurtega (1. täh.) maast välja kangutama. Puid, kände, metsa, raiestikku juurima. Juuris karjakopli kadakatest lagedaks. Juuris raiestiku põllumaaks. See põld on põlislaanest juuritud. | piltl. On enese maaelust lõplikult lahti juurinud.
2. mat antud astme ja astendaja järgi juurt (6. täh.) leidma

kaardi|vägi

1. sõj valitseja ihukaitsevägi; sõjaväe parimad valikväeosad. Kuninga kaardivägi. Preobraženski ja Semjonovski polk moodustasid Peeter I kaardiväe.
2. sõj Nõukogude Liidus lahingus silmapaistnud relvajõudude väeüksustele ning kõikidele reaktiivsuurtükiväeosadele antud aunimetus. Polk, korpus sai kaardiväe austava nimetuse.
3. piltl karastatud, läbiproovitud isikud mingil alal. Teatri, tehase vana kaardivägi.

kaitse ‹kaitse 18› ‹s›

1. kaitsmine. a. rünnaku tagasilöömiseks v. julgeoleku tagamiseks. Relvastatud kaitse. Kodumaa kaitse. Väeosa valmistus kaitseks. Kaitsest mindi üle pealetungile. Kaitseks pommirünnakute vastu rajati varjendeid. Laagri kaitseks pandi välja valvepostid. Pani käed kaitseks ette. Laps surus end kaitset otsides ema vastu. Ekspeditsioon liikus edasi saatemeeskonna kaitse all. Rünnak on mõnikord parim kaitse. Saavutas visa kaitsega viigi. b. mingi ebasoovitava tagajärje vältimiseks. Rahva tervise kaitse. Kaitset vajavad looma- ja taimeliigid. Veekogude kaitse reostamise eest. Tumedad prillid silmade kaitseks. Kaitseks külma vastu riietuti soojalt. Pühalepa kirik on arhitektuurimälestisena riikliku kaitse all. Tõstis kaitseks tuisu vastu krae üles. *Ta surus lõua kaela kaitseks rinna vastu ja tõttas edasi. S. Truu. c. kellegi huvide tagamiseks, kellegi eest seismiseks. Rein ütles seda sõbra kaitseks. Tegi seda väiksema, nõrgema kaitseks. Astus enda au kaitseks välja. Otsib sõpradelt toetust ja kaitset ebaõigluse vastu. Valdaja õiguste seaduslik kaitse. || jur kohtu alla antud isiku õiguste ja huvide kaitsmine kohtuistungil. Süüdistatava õigus kaitsele on tagatud põhiseadusega.
▷ Liitsõnad: aatomi|kaitse, autori|kaitse, enese|kaitse, häda|kaitse, kala|kaitse, keemia|kaitse, keskkonna|kaitse, kiirgus|kaitse, korrosiooni|kaitse, külma|kaitse, laste|kaitse, linnu|kaitse, loodus|kaitse, looma|kaitse, maastiku|kaitse, metsa|kaitse, muinsus|kaitse, mulla|kaitse, taime|kaitse, tervise|kaitse, tuule|kaitse, veekaitse.
2. ka sõj sport kaitseseisund, -süsteem v. -positsioon. Kaitse eesliin. Murti vaenlase kaitsest läbi. Vaenlasel õnnestus kiiluda end meie kaitsesse. Suurtükituli kanti üle vaenlase kaitse sügavusse. Kaitsel olev vastane. Kaitse varises kokku. Vastasmeeskond suruti, tõmbus värava ette kaitsesse. || sport teat. avangutüüp males. Nimzoindia kaitse. Ufimtsevi kaitse.
▷ Liitsõnad: külg|kaitse, manööver|kaitse, piiri|kaitse, positsioon|kaitse, rajooni|kaitse, ranna|kaitse, ring|kaitse, tagalakaitse; riigi|kaitse, tsiviil|kaitse, töö|kaitse, õhukaitse; maa-ala|kaitse, meesmehekaitse.
3. kaitsev, varjav keskkond; kaitsevahend. Põgenikud otsisid kaitset metsapadrikutes(t), soodes(t). Metsane org pakkus head kaitset vaenlase tule eest. Lagedal väljal olid nad täiesti kaitseta. Okkad on taimele kaitseks.
4. ‹hrl. liitsõna järelosana› kaitsja(d), kaitsesalk v. kaitseorgan. Kuningat saatis relvastatud kaitse. Tema on minu kaitse. || kõnek kaitsemängijad sportmängus. Meie meeskonna kaitse tegutses veatult. Vastasmeeskond paistis silma oma pikakasvulise kaitse poolest. Kaitses olid seekord .. || jur kaitsja(d), kaitsev pool. Kaitse tunnistajad.
▷ Liitsõnad: ihu|kaitse, rahvakaitse; parem|kaitse, pool|kaitse, vasakkaitse.

kandidaadi|kraad

1. kandidaadiväitekirja kaitsnud isikule antud teaduslik kraad NSV Liidus
2. ülikooli lõpetanud isikule antud teaduslik kraad mõningates maades (näit. tsaristlikul Venemaal)

kandidaat ‹-daadi 21› ‹s›

1. isik, kes on esitatud valimiseks mingile (ameti)kohale, vastuvõtmiseks mingisse organisatsiooni, millegi saamiseks vms. Kandidaatide ülesseadmine. Valimistel võitsid demokraatlike parteide kandidaadid. Esitati kandidaate seltsi juhatusse. Komiteesse esitati kandidaatideks .. Vabariigi korvpallikoondise kandidaadid. Nobeli preemia kandidaat. || mingi koha vm. taotleja. Vakantsele kohale oli kolm kandidaati. See abiturient on kuldmedali kandidaat. | piltl. *Töömeest minust enam ei saa. Olen paras vaestemaja kandidaat. R. Roht.
▷ Liitsõnad: liikme|kandidaat, saadikukandidaat; maailmameistri|kandidaat, olümpia|kandidaat, presidendi|kandidaat, üliõpilaskandidaat.
2. nõukogude ajal antud madalaim teaduslik kraad; seda kraadi omav isik. Majandusteaduse, põllumajandusteaduse, õigusteaduse, kunstiteaduse, sõjateaduse kandidaat. Ülikooli õppejõududest on paljud teaduste kandidaadid või doktorid. Kaitses väitekirja ja sai kandidaadiks.
▷ Liitsõnad: ajaloo|kandidaat, arhitektuuri|kandidaat, bioloogia|kandidaat, farmaatsia|kandidaat, filoloogia|kandidaat, filosoofia|kandidaat, füüsika-matemaatika|kandidaat, geograafia|kandidaat, keemia|kandidaat, meditsiini|kandidaat, pedagoogika|kandidaat, psühholoogia|kandidaat, tehnika|kandidaat, veterinaariakandidaat.
3. ülikooli lõpetanule antud teaduslik kraad mõningates maades (näit. Tsaari-Venemaal); seda kraadi omav isik

kangelas|linn
nõuk NSV Liidu Suures Isamaasõjas erilise kangelaslikkusega silma paistnud linnale antud aunimetus

kapitulaarid ‹-de 21› ‹s› pl
aj Frangi kuningate 8. ja 9. saj. antud seadused ja määrused

ära kasutama
kasutama (ära rõhutab tegevuse lõpetatust v. objekti ammendatust; hrl. mitte punktis h. antud kasutustes). Kõik kivid kasutati ehitusel ära. Iga lapike maad on maksimaalselt ära kasutatud. Raha kasutati viimse sendini ära. Ei tahtnud tema see rumal olla, keda targemad ära kasutavad. Oskab teiste nõrkusi, kogenematust ära kasutada. Püüdis olukorda, teiste tüli enda huvides ära kasutada. *Ikka sattusid mehed või naised siia. Kasutasid ära, et Theo oli huvitav mees, kasutasid ära, et tal oli omaette korter. M. Unt.

kilo-
mõõtühikute nimetuste eesliide, mis näitab, et antud ühik on põhiühikust 1000 korda suurem (tähis k)

kinni|külmutamine ‹-se 5› ‹s›
hrl piltl
1. (ajutine) seismapanek. Uurimistöö kinnikülmutamine.
2. antud tasemel hoidmine. Palkade kinnikülmutamine.
3. pikemaks ajaks kasutult seismajätmine. Vahendite kinnikülmutamine.

kohalik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. teat. paikkonna oma, seal elav, töötav, esinev vms.; sellele iseloomulik v. omane. Kohalikud elanikud, inimesed. Kohalik rahvas. Ta pole kohalik. See on kohalike meistrite töö. Kohalik kooliõpetaja. Mängu võitis kohalik meeskond. Kultuurimajas esines kohalik näitering. Kohalik ajaleht, kool, teater, kultuurielu. Toodeti üksnes kohaliku turu tarvis. Oskas kõiki kolme kohalikku keelt keelt (hrl. eesti, saksa ja vene keele oskuse kohta omaaegses Eestis). Ma ei tunne kohalikke kombeid ega tavasid, kohalikke olusid. Kohalik rong. Kohalik kõne 'mittekaugekõne'. Kohalikud looduslikud tingimused. Kohalik kliima. Kohalikud tuuled 'väikese ulatusega alal esinevad tuuled'. Kohalik aeg 'mingile kohale vastav astronoomiliselt määratud aeg'. Kohalikud rahvarõivad. Muudatused ei ole üldised, vaid kohalikku laadi. Teose kohalik koloriit. See maantee on kohaliku tähtsusega. || antud paikkonnas leiduv, valmistatud vms., mitte mujalt sisse toodud. Kohalikud toorained, ehitusmaterjalid. Põlevkivi on meie kohalik kütus. Kohalikud viljasordid, loomatõud. Kohalik toode, saadus. Kohalik tööstus 'peam. antud paikkonna toorainel baseeruv tööstus, mille toodang läheb sama piirkonna elanike tarbeks'.
2. mittekeskne, mitteüldriiklik, ainult teat. piirkonnas funktsioneeriv. Kohalik omavalitsus. Kohalik eelarve.
3. kitsama paigaga, ruumi- v. kehaosaga seotud. Kohalik tuulutus, ventilatsioon, ülekuumenemine. || med paikne. Kohalik tuimastus, külmumine, haigusnäht, kahjustus. Põletik on organismi üldise reaktsiooni kohalik avaldus.

koha|peal ‹adv›
vahetult antud (sündmus-, tegevus)kohas. Sõidame sinna, eks kohapeal selgub, mis vaja teha. Kahjude ulatus tuleb kohapeal kindlaks määrata. Kannatanuile anti kohapeal esmaabi. Tehas vajab treialeid, väljaõpe kohapeal. Lugemissaalis on kirjandus kohapeal kasutamiseks.

koha|peale ‹adv›
vahetult antud (sündmus-, tegevus)kohta. Komisjon sõitis kohapeale olukorraga tutvuma. Ettevõte vajab ehitustöölisi; läbi rääkima tulla kohapeale.

koha|pealt ‹adv›
vahetult antud (sündmus-, tegevus)kohast. Kohapealt saadud andmed. Põhiline ehitusmaterjal hangiti kohapealt. *„Oli ta kohapealt tüdruk?” kordas Ain küsimust. V. Ilus.

kohmetus ‹-e 5› ‹s›

1. ujedusest, piinlikkustundest, ootamatusest, hämmeldavast asjaolust, oskamatusest antud olukorras käituda vm. põhjustest tingitud kerge segadusesolek. Kohmetust tundma. Ei saanud kohmetuse tõttu sõnagi suust. Lõi pilgu kohmetuses maha. Poiste esialgne kohmetus kadus varsti. Sai oma kohmetusest peagi jagu. Püüab oma kohmetust varjata. Tüdruku näol, pilgus oli kohmetus. *Winter sattus kohmetusse, enne kui ta häid kaitsevalesid sai välja mõelda. E. Vilde.
2. (külmast tingitud) kerge kangus, jäikus, puisus
▷ Liitsõnad: külmakohmetus.
3. van kohmakus. *Loomade kujutamises, s.t. liikumise .. tabamises on kohmetus suur. J. Luiga.

kohtu|alune ‹s›
jur süüdistatav, kes on antud kohtu alla. Kohtualuse ülekuulamine. Kohtualune on toime pannud raske kuriteo. Kohtualune mõisteti süüdi, õigeks.

kohtu|asi
jur kohtule menetleda antud juhtum, mis on õigusega reguleeritav. Arutati riigireeturi kohtuasja. Esimese astme kohtule alluvad kohtuasjad.

kompetentne ‹-se 2› ‹adj›

1. asjatundlik, pädev. Ta ei ole kunstiküsimustes kompetentne. Ma ei ole küllalt kompetentne seda probleemi lahendama. Asja uuris kompetentne komisjon. Peab ära kuulama, mida kompetentsemad inimesed arvavad.
2. võimkondlik, milleski võimupiire, võimkonda, seadusega antud õigusi omav. Kompetentsed organid.

kooli|metskond
teat. kooli õpilastele hooldada antud metsaala

korrutama ‹37›

1. mitut keeret, lõnga (niiti) voki vm. ketrusvahendi abil üheks jämedamaks ja tugevamaks lõngaks (niidiks) kokku keerutama. Lõnga korrutama. Kolmekordne korrutatud lõng. Korrutatud lõngast kampsun. Mida suu ketrab, seda käsi ei korruta.
2. pidevalt, ikka ja jälle ühte ja sama ütlema, kõnelema, jutustama v. arutama. Sa korrutad seda lugu juba mitmendat korda. Mis sellest niipalju korrutada! Korrutab mulle hommikust õhtuni, päevast päeva, aastakümneid üht ja sama. Üks räägib ees ja teised korrutavad järele. Nõupidamisel korrutati ammu tuntud tõdesid. Eided korrutasid juhtunust veel kaua-kaua. Mees korrutab, et pole aega ja pole aega. „Seda juhust ei tohi mööda lasta,” korrutas Mihkel. *Nad vaikisid ja igaüks korrutas pimedas oma mõtteid.. A. H. Tammsaare.
3. mat antud arvu teatav arv kordi suurendama. Üht arvu teisega korrutama. Täisarve omavahel korrutama. Murdu murruga korrutama. Korrutage saadud avaldis kümnega!

kost ‹-i 21› ‹s›
toit, söök, toidupoolis. Tänas kosti ja peavarju eest. Õpipoiss sai peremehelt prii korteri ja kosti. *.. palus politseihärrasid lahkelt tahapoole astuda, kus kost ja napsid külalisi ootasid. R. Kurgo. *Kodust kaasaantud kost viib mõtted kaugele tagasi.. J. Semper. || ‹hrl. allatiivis ja adessiivis› tasu eest kellegi juures (korteris ja) söögil olemine, kelleltki (korteri ja) söögi saamine. Võttis enda juurde üliõpilasi kostile, kosti peale. Poiss pandi linnas tädi juurde kostile. Metsatöölised olid ümbruskonna peredes kostil. Ta oli onu juures prii kosti peal. || kellelegi meeleheaks, kostitamiseks kaasa toodud v. antud söögi- v. joogipoolis, külakost. Tädi tõi külla tulles alati kosti kaasa. Ema viib, ostab lastele kostiks linnasaia. Võtan kostiks apelsine kaasa. Vanaisa saatis lapselastele kostiks õunu.
▷ Liitsõnad: küla|kost, laada|kost, linna|kost, pulmakost.

krediit ‹-diidi 21› ‹s›

1. maj võlgu antud raha v. kaup, mis saajal tuleb andjale kokkulepitud kujul tähtajaks tagastada, makstes ka enamasti intressi. Lühiajaline, pikaajaline krediit. Riiklik, rahvusvaheline krediit. Krediiti andma, saama. Pank avas asutusele krediidi. Oma äri rajamiseks vajas ta krediiti. || kõnek (üldisemalt:) igasugune rahaline laen. Võttis poest kaupa krediidi peale 'võlgu, võla peale'. *Pardon, madam Amanda, kuidas oleks üks pisike krediit? Üks väsind viiene? V. Pant.
▷ Liitsõnad: kommerts|krediit, panga|krediit, tarbimiskrediit.
2. hrv usaldus, usaldusväärsus. *See eestseisus oli [liikmete hulgas] oma krediidi täielikult kaotanud. F. Tuglas.

kronogramm ‹-i 21› ‹s›

1. kronograafi abil tehtud üleskirjutis
2. fraas, milles on varjatud kujul (hrl. suurtähekujulistes Rooma numbrites) antud mingi aastaarv. Ilmumisaasta on tiitellehel antud kronogrammina.

käsk|kirjaline
käskkirjas antud, käskkirjas fikseeritud. Käskkirjaline korraldus, kiitus, laitus, noomitus.

küllastama ‹37›

1. millegi poolest küllaseks, rohkeks, rikkalikuks tegema (oskuskeelsetes ühendites: nii, et rohkem pole enam antud tingimustes võimalik). Küllastame lahuse, lisades veelgi keedusoola. Sool küllastab lahuse. Jutustus on küllastatud dramaatilistest kokkupõrgetest. Kujundeist küllastatud lause. Levkoide lõhnast, niiskusest küllastatud õhk. *Mu tuba on küllastatud lõhnadega / maikellukestest tillukestest. G. Suits. *Uus majanduspoliitika küllastas siseturu kõigi vajalike kaupadega. H. Luik (tlk).
2. hrv täissöönuks, küllaseks tegema. *.. mitte kallid road ei küllasta sind, datlipalmi viljaga ja allika veega pidid sa leppima.. A. Kitzberg.

küllastuma ‹37›

1. millegi poolest küllaseks, rikkalikuks muutuma (oskuskeelsetes ühendites: nii, et rohkem pole antud tingimustes võimalik). Lahustasin soola seni, kuni soolvesi küllastus. Küllastunud lahus, aur. Küllastunud värvus 'mingis värvitoonis nii intensiivne värvus kui üldse võimalik'. Küllastumata ühendid 'orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsiniku aatomite vahel kaksik- v. kolmiksidemeid'. Küllastunud ühendid 'orgaanilised ühendid, millel süsiniku aatomite vahel esinevad üksnes üksiksidemed'. Õhk on küllastunud veeaurust, vaigulõhnast. Maapind on veest küllastunud.
2. küllaseks (näit. söönuks, joonuks) saama; rahuldatuks saama, küll saama. Toitvast roast küllastub ruttu. Lapsed küllastusid õuntest peagi. Ta on küllastunud muljetest. *Me ei suutnud küllastuda embustest ja suudlustest.. R. Kaugver. || tüdima. Olen küllastunud muuseumides käimisest. *Igal õhtul ei suuda pilti lõpuni vaadata, oleme kinost küllastunud. J. Smuul. *.. näol palju kordi lausutud kiitusest küllastunud ilme. A. Beekman.

küünarnuki|müks
küünarnukiga antud müks

laenu|portfell
maj krediidiasutuse poolt välja antud kõikide laenude kogum mingil momendil

lahutama ‹37›

1. eraldama, teineteisest v. üksteisest lahus, eemal v. teat. vahemaa taga hoidma. a. (ruumiliselt, takistuse v. tõkkega). Meid lahutavad tuhanded kilomeetrid, mitmed maad ja mered. Euroopat lahutab Aafrikast Vahemeri. Vaid kümmekond meetrit lahutas teda veel kaldast. Meid lahutas ainult õhuke vahesein. Talusid lahutasid piirikraavid ja põllupeenrad. Mäeahelikud lahutavad mägirahvaid. Tuba on riiulitega kaheks lahutatud, riiulid lahutavad toa kaheks. b. (ajaliselt). Aastakümned lahutavad meid lapse- ja koolipõlvest. Hulk sajandeid lahutab meid muistse vabadusvõitluse aegadest. Neid lahutab ligi kümneaastane vanusevahe. *Nende viimast kohtumist lahutasid pikad-pikad aastad .. L. Vaher. c. ka sport (teat. paremusega). Kuldmedali võitjat lahutas hõbemedali saajast 0,2 punkti. d. piltl. Seisusevahe lahutas inimesi.
2. eraldama, teineteisest v. üksteisest lahku viima. a. (kedagi kellestki). Kaklejaid, purelevaid koeri lahutama. Orje müües lahutati tihti perekonnaliikmed üksteisest. Last ei tohi emast lahutada. Mullikad lahutati muust karjast. b. (abielulahutuse, abikaasast lahkumineku kohta). Abielu lahutama. Nad on juba ammu lahutatud. Tahab end naisest, mehest lahutada lasta. Lahutatud naine, mees. c. (midagi millestki). Aganaid viljast lahutama. Kirik on riigist lahutatud. Sidur on rikkis, ei lahuta 'ei katkesta võllide pöördemomendi ülekannet' korralikult. Lüliti lahutab lühistunud elektriseadme võrgust.
3. osadeks, elementideks eraldama v. jaotama. Mootorit kokku panna on keerulisem kui osadeks lahutada. Separaator lahutab piima kooreks ja lõssiks. See täisarv tuleb teguriteks lahutada 'tegurite korrutisena esitada'. Optiline prisma lahutab valguskiire spektriks. Hästi lahutav 'lähestikuseid objekte eraldav' mikroskoop. Käesolevas sõnastikus on sõnad tähendusteks lahutatud. || hrl van lõhkuma, lammutama. *Sild .. on mõned aastad tagasi ära lahutatud. Silla ase on praegu tunda. M. J. Eisen. *Möldri Madis aga lahutas vähehaaval oma vana veski ja elumaja ära; sealt sai ta hulgaks ajaks ahjukütti .. A. Kivi.
4. laiali v. lahku ajama, laotama v. puistama. Kukk lahutab tiibu ning kireb. Lahutab nõutult käsi. Kalkun lahutas saba lehvikuna laiali. Laev liikus ninaga laineid lahutades edasi. Tuul lahutas pilved, udu ära. Vaalus kuivav hein tahab segada ja lahutada. Sõnnikut lahutama. *Naine hakkas ta [= näki] pikki juukseid lahutama ja pead otsima. J. Parijõgi.
5. mat liitmise pöördtehet sooritama: üht liidetavat teise antud liidetava ja summa järgi leidma. Liitma ja lahutama. Viiest lahutada kaks on kolm.
6. laheda(ma)ks tegema v. muutma. a. (õhu kohta:) jaheda(ma)ks, karge(ma)ks, värske(ma)ks muutma. Tuleks nüüd äikest, lahutaks lämbet õhku! *.. kõrge taevas helendas pehmelt ja valkjalt, tuul lahutas kuumust ja kärsitust .. E. Tennov. b. (pea, mõtlemise kohta:) selge(ma)ks, klaari(ma)ks muutma. Karge õhk lahutab uimast, väsinud pead. c. (tundmuste, meeleolude kohta:) rõõmsa(ma)ks, kerge(ma)ks, pingest vaba(ma)ks muutma. Pärast eksamit läksime välja end lahutama. Lahutage end veidi – minge peole või kinno. Püüdke temaga rääkida, tema viha lahutada. Ajage vanaemaga juttu, lahutage tema meelt. *Aga küllap see [= isa naljatuju] ikka selle teispere koera peksmise pärast oli, see lahutas jõululaupäeval ta südant. A. H. Tammsaare.

larts ‹-u 21› ‹s›
(hrl. millegi laia ja lamedaga antud) hoop, löök; sellise löögi tume kõla, lartsatus. Virutas lapiti lauaga lartsu vastu seina. Ladus peoga lartse vastu lapse tagumikku. Kui vanasti pesu pesti, siis käisid kurikate lartsud. Kostis millegi vette kukkumise larts.

loetav ‹-a 2›

1. ‹s› see, mida antud momendil v. tulevikus loetakse. Ei suuda loetavasse süveneda, ei saa loetavast aru. Reisile tuleb midagi põnevat loetavaks kaasa võtta.
2. ‹adj› selline, mida on võimalik lugeda; selge, arusaadav, mõistetav. Tal on loetav käekiri. Kustunud pliiatsikiri polnud enam loetav.
3. ‹adj› selline, mida v. keda palju, huviga, innukalt loetakse. Kriminullid on alati loetavad olnud. Jakobsoni „Sakala” muutus kiiresti kõige loetavamaks ajaleheks Eestis. Ta on meie loetavamaid kirjanikke.

logaritm ‹-i 21› ‹s›
mat astendaja, millega tuleb astendada mingit arvu (logaritmi alust), et saada antud arv (tähis log). Logaritmide tabel.
▷ Liitsõnad: kümnend|logaritm, naturaallogaritm.

logaritmima ‹42›
mat antud arvu v. algebralise avaldise logaritmi leidma

looma ‹luua, lõin 40›
midagi (üldse v. antud juhul uut) tekitama; millegi tekkimise, toimumise v. olemasolu põhjuseks olema
1. (subjektiks üldisem, inimesest sõltumatu, tihti impersonaalseks jäetav tegur). Alguses loonud jumal taeva ja maa. Kõik jumala loodud loomakesed. Maavarad on loodus loonud. Inimene on loodud meheks ja naiseks. Niimoodi on Loojast loodud, saatusest määratud. Uss on loodud roomama, lind lendama. Kes laisaks loodud, sellest virka ei kasvata. Ta on juba niisugune targa peaga loodud. Ta ei ole küürakaks loodud, vaid pärast jäänud. Ta on näitlejaks loodud, loodud näitleja. Ta on loll loodud, loodud loll. Niisugust meest, kes temast jagu saaks, pole veel maa peale loodud. Ants ja Mall läksid lahku, ju polnud nad siis teineteisele loodud. Jonn on jumalast loodud. Kui jumal loob lolli, siis loob lollile ka molli. *Kui te surmaks olete loodud, siis surete .. J. Peegel. *Eestlane olen ja eestlaseks jään, / kui mind eestlaseks loodi. J. Leesment. || loodud ‹atribuudina› kõnek looduslik, loomulik. Reejalased painutati loodud kõverusega puust. Kas ta juuksed on loodud värvi või pleegitatud? Kleit ümber keha nagu loodud nahk. Iga asi tuleb omal loodud ajal. Elu läheb oma loodud rada. Allaneelatud nööp tuli loodud teed kõhust välja. Loodud moel, kombel. || nagu loodud väga sobiv v. paras; väga sobivalt. Need saapad on mulle nagu loodud. See vaas on roosidele nagu loodud. Välu on laagriplatsiks nagu loodud. Kunsthambad istuvad suus nagu loodud. Kuidas sobib? – Nagu loodud! || ‹impers.› (uue Kuu-tsükli algamise kohta). Millal, mis päeval uus kuu luuakse? Kuu loodi vihmaga, tuleb pikka sadu. Kui kuu kõrgele luuakse, tulevat külma.
2. (subjektiks inimene, tema vaimne või kehaline tegevus). Vaimseid ning ainelisi väärtusi looma. Kui palju poeeme on loodud armastusest! See kunstnik on loonud peamiselt natüürmorte. Näitleja on loonud unustamatuid lavakujusid. Rahvasuu on loonud temast lausa legende. Einstein lõi relatiivsusteooria. Ingmar Bergmani loodud filmid. Laboratooriumides loodud tehiskiud. Inimene loob üha uusi masinaid. Oma tööga loodud jõukus. Loov töö, tegevus, fantaasia. || (teat. töödega seotud väljendites). Heinasaod veeti kokku ning hakati kuhja looma. Kangast looma 'kangast käärima; lõimelõngu kangaspuudele panema'. Sukka, kinnast looma 'kudumise alustamiseks silmuseid varrastele tegema'. Mitu silma tuleb meeste kindale, kindaks luua? || midagi asutama, rajama, ellu kutsuma. Aafrikas luuakse üha uusi riike. Noored asusid endile uut kodu looma. Poeg kavatseb naise võtta, oma perekonna luua. Luuakse uusi ühinguid, seltse. Loodi uus asutus. || mingit olukorda v. vahekorda esile kutsuma. Sidemeid, suhteid, kontakte looma. Püüab üldises segaduses korda luua. Noortele tuleb luua võimalused edasi õppida. Luksusvagunites on reisijatele loodud kõik mugavused. Jaan oskab luua mulje, et on arukas mees. Võõrustaja oskas seltskonnas meeleolu luua. Meil ei õnnestunud oma baasiga raadiosidet luua.
3. (subjektiks miski:). a. esile kutsuma, tekitama, kujundama. Küünlavalgus loob hubase meeleolu. Koduseinad loovad turvalise tunde. Külmetamine loob soodsa pinna haigestumiseks. Valgus loob varje. Ahjupaiste lõi nägudele punaka helgi. Kuu lõi järvele heleda valgusvöödi. *Öises pimeduses armastas ettekujutus vargsi luua pilte: kuskil lähedal on maa .. J. Parijõgi. b. õisikut vm. taimeosi moodustama. Oras hakkab kõrt looma. Vili hakkab looma, loob. Rukis loob pead, tera. Kaer loob juba pöörist. Kas nisu on juba loonud? Nädal-poolteist pärast suve algust hakkavad kõrrelised heintaimed looma. *Ja juhtubki vilu suvega, et kurk on sügisel ikka alles õitsemiseas, ei mõtlegi vilju looma hakata. H. Kiik.
4. ‹impers.› kõnek lahendusele, heale mõttele tulema; taipama (hakkama). Paneme pead tööle, ehk kellelgi loob. Mul pole ülesanne veel valmis, aga midagi juba loob. Ma ju seletasin sulle – kas sul ikka veel ei loo?

looma|nimi

1. (kodu)loomale antud pärisnimi. Loomanimed nagu Punik, Miira, Muri, Miisu.
2. kõnek vilets v. liiga noor koduloom. *Esiti jäetud nagu meelitamiseks mõni loomanimi isiklikku lauta. H. Kiik.

loomulik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. looduslik. a. looduses esinev; loodusele v. looduslikule vastav; loodusest seatud. Loomulik valgus, õhuvahetus. Vesi on kala loomulik elukeskkond. Loomulik surm, sünnitus. Imiku loomulik toit, toitmine. Rahvastiku loomulik 'sündidest tulenev' iive. Teravilja loomulikud kaod kuivatamisel. Loomulikud ja tehiskeeled. Loomulik 'tavatingimustes ja katsealuste teadmata toimuv' eksperiment. Joonisel on seen loomulikus suuruses. Ta on fotol väga loomulik välja tulnud. Kunstlill oli nii osavalt tehtud, et paistis loomulikuna. (Oma) loomulikke tarbeid, vajadusi rahuldama 'roojama, urineerima'. b. sünnipärane, loomuomane, loodusest antud. Loomulik arukus, taktitunne, musikaalsus. Imetles tüdruku loomulikku painduvust, graatsiat. Lapsel on loomulik uudishimu, liikumistarve. Tal on loomulikud lokid. Missugune oli ta juuste loomulik värv? Võlus kõiki oma loomuliku sarmiga. Eelistab naiste loomulikku ilu meigi abil saavutatule. Ära kogu aeg veiderda, ole vahelgi loomulik.
2. (asja, nähtuse) olemusse kuuluv, sellest lähtuv v. johtuv; normaalne, enesestmõistetav, ootuspärane. Loomulik põhjus, tagajärg. Loomulik seletus, otsus, nõue. Asjaajamise loomulik käik, järjekord. Asjad, elu on jälle loomulikus rööpas. Laseb asjal loomulikku teed areneda. Täiesti loomulik soov edasi õppida. Noorte iseseisvumispüüd on igati loomulik. Oleks loomulik, et kõik võtavad osa. Pole midagi loomulikumat kui hätta sattunule abi pakkuda.

lään2 ‹-i 21› ‹s›
aj vasallile teenistuskohustuste täitmise v. temalt maksude saamise eest kasutada antud maa-ala vm. tuluallikas, feood

lääni|mõis
aj läänina antud v. saadud mõis

läänindus ‹-e 5› ‹s›
aj
1. lääniks antud maavalduste hierarhiline süsteem
2. feodalism

mandaat ‹-daadi 21› ‹s›

1. jur volitus; esindava isiku volitusi tõestav dokument, volikiri. Rahvasaadiku, delegaadi mandaat. Mandaatkomisjon kontrollib mandaate. || aj teat. riigile antud volitus mingi territooriumi haldamiseks eestkoste põhimõttel. Suurbritannia valitses Palestiinat, Iraaki, Tanganjikat Rahvasteliidu mandaadi alusel.
▷ Liitsõnad: saadikumandaat.
2. kõnek saadikukoht (näit. parlamendis). Erakonnal on parlamendis 55 mandaati.

mere|protest
mer jur laevajuhi poolt sadamasse jõudmise järel vande all antud seletus meresõidul ettetulnud kahjude, eriti mereõnnetuse kohta

mitme|keelne

1. mitut keelt kõnelev, mitme keelega. Mitmekeelne rahvastik, maa. Tšuvašid on kaks- või ka mitmekeelsed.
2. mitmes keeles (kõrvuti, üheaegselt) toimuv, välja antud vms. Saalist kostis mitmekeelset kõnelust. Anti välja mitmekeelne bülletään.

mõistlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. (kellegi kohta:) talitsetud, tasakaalukas, mõõdukas; korralik, korralikult käituv. Igati mõistlik mees. Ta on mõistlike vanemate laps. Helmi on mõistlik ja arusaaja tüdruk. Ole nüüd mõistlik, ära huupi talita! Mõistlik inimene hoiab segastest lugudest eemale. Ei ole ta mõistlikumaks läinud, ikka ühesugune tuisupea. Mõistlikum annab järele. Kas ta on küllalt mõistlik läbirääkimisi pidama? Mõistlik mõistab isegi, rumalale näidatakse näpuga.
2. (millegi kohta:) antud olukorras õige, hea, otstarbekas, asjalik, arukas. Mõistlik ettepanek, mõte, algatus, tegu, lahendus. Tal polnud selle kohta midagi mõistlikku öelda. Lõõbib alailma, mõistlikku juttu ära temalt oota. Kas teil pole midagi mõistlikumat teha kui kaarte mängida? Mõnikord on mõistlikum vaikida kui rääkida. See oli sinust mõistlik, et ei hakanud asjata vastu vaidlema. Oleks mõistlikum seda asja koos arutada. Ta ei osanud ühtki mõistlikku põhjendust, seletust, ettekäänet, vastust leida. Asja oleks saanud palju mõistlikumal moel lahendada. *.. mina loen ajalehte, see on ainus kirjandus, mis mulle midagi mõistlikku ütleb. E. Vilde.
3. (millegi kohta:) korralik, kõlblik, sobiv, selline, nagu olema peab. Tuleb otsida mingi mõistlik teenistus. Osta mõistlik kübar, ära käi sellise lätuga. Ostaks selle maja ära, kui saaks mõistliku hinnaga. Lapsed peaksid mõistlikul ajal magama minema. Mõistlikku metsa seal pole, on ainult võsa. Tahaks lõunaks midagi mõistlikku süüa. Küll püüdis poega õpetada ja teda mõistlikule teele juhtida. *Ja istuvad tubli kaasavaragagi talutütred siin ja seal, üsna mõistlik näolapp peas! M. Metsanurk.

nalja|nimi
naljatades, pilamisi antud v. pandud nimi; veider nimi. *Punapart – see polnud nalja- ega hüüdnimi, see oli mehe pärisnimi. L. Promet. *Kihnlased ristisid oma väikseid laevu üsnagi imelike naljanimedega, nagu „Äkisurm”, „Situmaru”, „Engevars” jne. A. Pärna.

nano-
mõõtühikute nimetustes eesliide, mis näitab, et antud ühik on põhiühikust 10⁹ korda väiksem, miljardik- (tähis n)

neelamis|võime
võime neelata (hrl. II. 2. täh.) Kurisu neelamisvõime. Pinnase, mulla neelamisvõime. Söel on suur neelamisvõime. || füüs suurus, mis näitab, missugune osa keha pinnale langevast kiirgusvoost neeldub kehas antud temperatuuril

normatiiv|akt
seadusandlik akt, õigusnorme sisaldav pädeva organi antud akt. Seadus, seadlus, määrus, instruktsioon, korraldus, otsus, käskkiri jt. normatiivaktid.

olema ‹olla, olen, (ta) on, olin, ollakse; ‹eitavas kõnes ka vormid:› pole, polnud, poleks, polnuks, polevat, polnuvat, poldaks, poldud, poldavat 39›

1. väljendab subjekti (olendi, eseme, sündmuse, nähtuse, seisundi, olukorra vm.) üldist, antud hetkel v. minevikus eksisteerimise fakti: eksisteerima, olemas olema. a. (üldse, tegelikkuses). Olla või mitte olla? Ma mõtlen, järelikult ma olen. Oli kord üks kuningas. Siis oli kõigest puudus. Ei ole head ilma halvata. On sündmusi, mis ei unune. On inimesi, kes tahavad teiste tööst elada. Juhtus olema halb ilm. On nähtusi, mille olemust tänini ei tunta. Vanaduse vastu ei ole rohtu. Olema hakkama, olemas olema, olemast lakkama. See tegu oleks võinud olemata olla. Vanaisa ei ole enam 'suri, on surnud'. On ainult üks pääsemisvõimalus. Ei ole muud nõu kui ise selgusele jõuda. Pole muud kui istuda ja oodata. Toit on valmis, pole muud kui sööma istuda. On oht haigestuda leetritesse. Raskusi on, aga neist saame üle. On põhjust arvata, et.. Kas sellest on abi, kasu, tulu? Temas on näitlejat. Seda on näha, kuulda, tunda. Sellest oli ajalehes lugeda. Süüa tuleb muretseda, ükskõik, kas raha on või pole. b. (mingis kohas, kuskil). Metsa all on veel lund. Tänaval oli palju rahvast. Toas polnud kedagi. Köögis oli kärbseid musttuhat. Väljas on sügis, porine, pakane, kõva tuul. Peol oli olnud tore. Kas laual võid on? Temast polnud seal jälgegi. Kotis oli ainult kroon raha. Majas ei ole veevärki. Õhus on äikest. c. (mingil ajal, millalgi). Praegu on talv, veebruar, aasta 1986, 20. sajand, õhtu, tööaeg. Täna on soe, vihmane, tuuline ilm. Homme koolitööd ei ole. Praegu on juba aeg minna. Rongi väljumiseni on veel kümme minutit. Kunagi oli selle metsa asemel küla. Lambal oli 'sündis' eile utetall. d. (kellegi v. millegi valduses, omanduses, käsutuses). Mehel on uus ülikond, suured majad, loks auto. Mitu last neil on? Kas teil juhtub tikku olema? Meil ei ole midagi süüa. Mul ei ole kohta, kus elada. Neil ei ole kinos käimiseks aega. Kas sul on mahti see töö ära teha? Tal on ju võimalus lepingust loobuda. Tal on mantel seljas, saapad jalas, põll ees, piip hambus, kohver käes. e. (kellegagi v. millegagi ühtekuuluvana: osana, omadusena, tunnusena, funktsioonina, seisundina, protsessina, tegevusena jne.). Tal on käharad juuksed, ilusad silmad, paras kasv, parajalt pikkust. Kirvel on puust vars. Tal on talenti, eeldusi, võimeid, jaksu, jõudu, visadust (midagi teha). Mul pole isu, tahtmist, lusti, soovi kinno minna. Tal oli hirm, häbi, kõhe tunne. Mul polnud asjast aimugi. Mis sul viga, häda on? Mul on peavalu, paha olla. Mul pole midagi selle vastu. Juulal oli armastus Mihkli vastu. Meil polnud pileti muretsemisega mingit vaeva, tüli, raskust. Tema kurbusel, rõõmul polnud piiri. Tal ei ole endasse usku. Poisil polnud kaaslastega õiget klappi. Isal on palju tööd ja tegemist. Kõigil oli kiire, temast kahju. Mul pole sellega mingit asja, tegemist. Tal ei olnud kuskil püsi, asu, rahu. Kas teil on midagi öelda? Teil on õigus. Sul ei ole põhjust, alust, tarvidust seda teha. Tal on kombeks, moeks, viisiks kutsumata külla tulla. Tal on midagi südamel, plaanis, kavas, mõttes. Tüdrukul oli nutt varuks, nutt kurgus, hirm nahas. Asjal on oma mõte sees. Tal oli hale, kurb, halb, lõbus, piinlik, soe, külm, valus. Tal on hea olla. Sinuga on raske vaielda. Pole sul vastu joriseda midagi. Mul on ootamisest villand, isu täis, isu otsas, kõrini. f. (kellelegi v. millekski mõelduna v. määratuna). See kingitus on ema jaoks, too teine sulle. Raamat on Mardile. See tee on jalgratastele, jalakäijatele. Need lõngad on heegeldamiseks, heegeldustööks. Mul on su abi vaja, tarvis. Sulle oleks vitsa, malka vaja. „Mida teile võiks olla?” küsis müüja. Kas mulle kirja ei olnud? Võõrastel(e) on sissepääs keelatud.
2. väljendab subjekti eksisteerimisprotsessi: asetsema, asuma, paiknema, viibima; elama; funktsioneerima, käituma. a. (mingis kohas). Ta on maal, linnas, Siberis, koolis, kodus, kodunt ära, apteegis, aias, toas. Laev on merel, sadamas. Sadam on veel kaugel. Vaas on laual, riiulil. Maja on tee ääres, orus, jõe kaldal, teistest eemal. Ta oli juba väravast väljas. Olemegi päral, kohal. Kus ta on? Sisukord on raamatu lõpus. Viga on temas endas. Koer oli rebase kannul. Hobused on trepis. Olin sugulaste pool, haiglas, ööd võõrastemajas. Õlu on all, vaht on peal. | piltl. Ta nimi on pidevalt kõigi suus. Luuletus on peas. Pühad, lõikusaeg on ukse ees. Südames oli rõõm, kurbus, valu. Nutt, pisarad ei olnud kaugel. Ta oli oma sõiduvees. Oleme omadega enam-vähem mäel. Asi on selles, et.. Seal see asi nüüd on! b. (mingil ajal). Olen varsti tagasi. Olin ammu enne teisi kohal. Olime möödunud pühapäeval maal. c. (mingis tegevuses, milleski osalemas). Olen kalal, jahil, õngel, noodal, tulusel, marjul, seenil. Vend on õitsil, veskil, karjas, õunavargil. Olime pulmas, matustel, külas. Oleme kohvil, lõunal. Olen tööl, reisil, praktikal. Olen praegu dieedil, ravil. Kes on roolis, aerudel? Poiss on õngede kallal ametis, tegevuses õngede korrastamisega. Ta on tegev mitmes ühingus. Olime ootel, valvel. Olin just kinno minemas, koju tulemas. Auto on remondis, paranduses. See sõna on juba mõnikümmend aastat käibel, tarvitusel, kasutusel. Mis siin teoksil on? Vili on jahvatusel, töö on tegemisel. Olen juba varahommikust peale liikvel. Mullikas oli terve talve nuumal. d. (mingil viisil, vahel viisi näitamata). Kuidas olla – minna või mitte minna? Nii peenes seltskonnas ei oska kuidagi olla. Tema oskab ülemuste ees olla. Ole viisakalt, vagusi, vait! Keegi ei ole jõude. Las ma olen natuke aega rahus. Lase kass olla, ära kiusa teda. Kuidas sa elad ja oled ka? Kuidas asjad, lood on? Vaata, nii on lood. Asi, lugu, asjalugu on niisugune, et.. Oli, kuidas oli, aga kuidagi ikka oli. Võib ju olla, et.. Kõik on nii, nagu peab. Kuidas teil seal kodus on? Ole nii nagu omas kodus. e. (mingis (ajutises) olukorras, seisundis v. suhtes). Mees oli purjus, joobnud, jokkis, vintis, täis. Olin ärevuses, mures, mõttes, pabinas, närvis, elevil, lusti täis, pinevil, kahevahel, marus, norus, turris, hirmul, halvas tujus, tujust ära, ähmi täis. Lapsed on kodus üksi, omapäi, omaette. Ettepanekuga oleme päri, nõus. Kas te olete minu poolt või vastu? Oled juba nii vara ärkvel, üleval, jalul. Nad on teineteisega tülis, pahuksis, riius, sõjajalal. Ta on hädas, jännis, pigis, kehval järjel, kõigile võlgu. Poiss oli kui tulistel sütel. Olen oma toidul, omas leivas. Olime jooksust päris läbi, otsas, võhmal. Nüüd oleme sinuga tasa. Aparaat on korrast ära, nässus, rikkis, mokas. See asi on nüüd korras, juttis, joones, kombes. Majapidamine on tal laokil, räämas, ui-ai. Särk on poriga koos. Koeral on saba rõngas, sorgus. Uks on lahti, kinni, lukus, irvakil. Puud on raagus, pungas, õites, hiirekõrvul. Akna klaasid on katki. Käsi on paistes, krampis. Teed on umbes. Taevas on pilves. Meri on jääs. Ma pole praegu vormis. Kas kaubad on koos? Prillid on alles, kaotsis. Raha on läbi, otsas. Tema aeg on ümber. Raskem osa teest on möödas. Vihm on üle. Õhtu on käes. Mis siin lahti on? 'mis on juhtunud v. mis toimub'. Kell oli 6, kui Sohvi tuli. f. (mingis asendis v. suunas). Ta on püsti, pikali, põlvili, kummargil, kägaras, siruli, laatsakil. Klaasid on kummuli kuivamas. Lipuvarras oli otse, veidike viltu, kaldu. Majad on vastastikku. Aknad on lõunasse, põhja, õue poole, tänavale. Istujad olid näoga, seljaga üksteise poole. Vaadake, et rivis oleks kõigi varbad ühel joonel! Täisnurkse kolmnurga kaatetid on teineteise suhtes risti. g. (kellegagi v. millegagi koos; kellestki v. millestki eraldi). Ära karda, ma olen sinuga. Ta soovis minu seltsis olla. Praegu oleme veel koos, varsti enam mitte. Olin temaga ühel kursusel, ühes klassis. Poisid on kogu aeg ninapidi koos. Õu ja aed on eraldi, aed on õuest eraldi. Rõõm ja kurbus on alati käsikäes. Kes on sinuga kaasas? Kas kohv on koorega või ilma? Too mees on enne Marit juba kümne teisega olnud (armuvahekorra kohta). Miina on 'kurameerib' nüüd Mihkliga.
3. iseseisva tähenduseta v. väga üldise tähendusega olles iseloomustab koos predikatiivi v. adverbiaaliga subjekti omadust, olemust, tunnust, kuuluvust (kuhugi v. kellelegi) jms.. a. klassifitseerib, identifitseerib v. defineerib subjekti. Ta on kunstnik, õpetaja, treial. Varblane on lind. Sääsk on putukas. Meie oleme inimesed. Igaüks on oma õnne sepp. Tallinn on Läänemere tähtsamaid sadamaid. Ukraina pealinn on Kiiev. See tütarlaps on minu venna pruut. Mis ta nimi on? Tema nimi on Raimo Saar. Ta on üks Järvidest, üks Järvisid. „Hund” on saksa keeles koer. Einstein on relatiivsusteooria rajaja. Mikroskoop on suurendusseade. Koer oli ta alatine kaaslane. Kes te olete? See on minu poeg Arno. Kes teist on Jaan? Jaan olen mina. Mina olen Jaan. Kaks korda kolm on kuus. Kahe ja kolme korrutis on kuus. Ta on 36-aastane. Üks sentimeeter on kümme millimeetrit. Mütsi hind on 50 krooni. „Nissan” on levinumaid autosid. Äri on äri. Sõda on sõda, mis parata. Kaks meest on ikka kaks meest. b. iseloomustab subjekti laadi. Vesi on soe. Ämber oli raske. Kui hea on olla noor! Ta nägu on kahvatu, tedretähti täis. Kingad on pruunid, pruuni värvi, kõrge kontsaga, ninast kitsad, mulle parajad. Poiss oli väikest kasvu, valget verd, lokkis juustega. Ta on andekas, hea peaga, keeltes tugev. Mees on aeglane, rahuliku loomuga. Ta on just niisugune, nagu mees peab olema. Ta on kahtlane tüüp, isevärki mees, üle küla poiss, igal pool esimene. Ole ikka mees! Igaüks peab olema iseenese üle peremees. Ta on kasvatusküsimustes täielik võhik. See ülesanne on kerge, keeruline, raskesti täidetav, mulle jõudu mööda, erilise tähtsusega. Sinu jutt ei ole eriti loogiline, usutav, kuulamist väärt. Ei ole ilus vanematele inimestele vastu vaielda. Tema süda on süüst puhas. Selle asja pärast ole üsna mureta. Tuba oli akendeta. Oli see nüüd tark tegu? Näidendist ei olnud suuremat asja, näidend ei olnud suurem asi. Oleks rumalus loobuda sellest võimalusest. Nüüd on hea nõu kallis. Käsk on vanem kui meie. Pikuke see suvi siis ära ei ole! Lobisemine pole kunagi kasuks. Keegi on kellelegi koormaks, nuhtluseks, ristiks kaelas, risuks ees. Poiss on tööl juba päris asja eest, täie mehe eest. Tahan olla samasugune kui teised. Kleit on põlvini, allapoole või ülespoole põlvi. Poeg oli isale õlast saadik, õlani. Tema tervis polnud kiita, laita. Kohver oli kerge kanda. Sa oled nagu karu. Olen väsinud kui koer. Maja oli nagu maja kunagi, nagu maja ikka. Tüdruk on ema nägu, täiesti emasse. Nende sarnasus on lausa rabav. Oskar on jõu poolest Aadust üle. Olen näljane nagu hunt. Kas see pilet on veel kehtiv? Olin ta käitumisest liigutatud, rabatud, ärritatud, pahv. Olgu ta tuhandest terve! (tänuvormel). Oma on ikka oma. c. osutab subjekti (kellegi) omanduses v. käsutuses olekut, kuuluvust kellelegi v. millelegi, millegi olemasolu kellelgi. Idee oli sinu, tegutse! Sinul, sinu käes on vägi ja võim. Mul on niisugune tunne, arvamus. Rätik on õe jagu. Nokk on tal nagu kure oma. Tulevik on noorte päralt. Terve korter oli minu käsutuses. Küpsised olid laste jaoks. d. osutab subjekti päritolu. Kust kandist sa (pärit) oled? Ta on (pärit) Tartust, Saaremaalt, töölisperekonnast. Kust niisugune jutt pärit on? See tsitaat on „Iliasest”. Arhitektuurimälestis, raamat, skulptuur on 16. sajandist. Apelsinid on Marokost, õunad Ukrainast. Kiri on ema käest, emalt. Kas ta on Mardi tütreid? See mõte oli sinult. Kas sa oled kuu pealt, et seda ei tea? Ma olen ajalehe juurest, aiandist. e. osutab subjekti ainet, materjali. Sõrmus on kullast. Kirjutuslaud on tamme(puu)st. Kringel oli pärmitaignast. Sild on raudbetoonist. Sinu süda on lausa kivist. Anna meile ka, ega meiegi suud sarvest ei ole!
4. abiverb verbi liitaegade koosseisus. a. isikulise tegumoe täisminevikus. Olen, oled, on, oleme, olete, on kaotanud. Ei ole, pole kaotanud. Oleksin, oleksid, oleks, oleksime, oleksite, nad oleksid kaotanud. Ei oleks, poleks kaotanud. Olgu kaotanud! Ärgu olgu kaotanud! Olevat kaotanud. Ei olevat, polevat kaotanud. b. umbisikulise tegumoe täisminevikus. On kaotatud. Ei ole, pole kaotatud. Oleks kaotatud. Ei oleks, poleks kaotatud. Olgu kaotatud! Ärgu olgu kaotatud. Olevat kaotatud. Ei olevat, polevat kaotatud. c. isikulise tegumoe enneminevikus. Olin, olid, oli, olime, olite, nad olid kaotanud. Ei olnud, polnud kaotanud. Olnud kaotanud. d. umbisikulise tegumoe enneminevikus. Oli kaotatud. Ei olnud, polnud kaotatud. Olnud kaotatud.
5. esineb mõningates püsiühendites, mis väljendavad:. a. möönmist, nõusolekut, (ka eitavat) kinnitust. Olgu kuidas on (, aga teha see töö tuleb). Olgu mis on (– ma lähen). Sa tuled ju ka, eks ole? Eks ta ole (, või ta vale). Mis sa teed või oled! Olgu muud mis on (, aga joodik ta ei ole). Olgu, olen nõus. Olgu pealegi. Olgu siis nii! Ja olgu olla (kõik tipp-topp korras)! Ei ole [kedagi v. midagi] ollagi. Tüdruk on kena, pole midagi öelda. Nad ilmselt liialdasid, olgu siis tahtlikult või tahtmatult. Sinust on ta ikkagi ette, olgu küll, et sa muidu üsna tore poiss oled. b. tõrjumist, halvakspanu, pahandamist. Las olla (pealegi), kulub sulle endalegi ära. Ole (mul) nüüd asja, juttu! Ole sind oma lobaga! Seal see (asi nüüd) on! Mis jooksmine see olgu! Mis jutt see olgu! Mis mood see on (teiste asjades sorida, kaebamas käia)! See pahandus oleks võinud olemata olla. c. suhtlusvormelites palvet ning tänu vm. soovimist. Ole armas, aita natuke. Ole hea, võta millist tahad. Tõstke ette, olge kena! Ole, olge terve (söötmast, aitamast)! Ole meheks (aitamast, et appi tulid)! Ole, olge (tuhandest) tänatud! – Ei ole tänu väärt.

olümpia|mark [-margi]
olümpiamängude puhuks välja antud eripostmark

omandi|vaidlus
jur (kohtusse lahendada antud) vaidlus omandiõiguse üle

operatsiooni|kaart
tehn vahetult töökohal kasutatav tehnoloogiline dokument, mis sisaldab kõiki antud tööoperatsiooni sooritamiseks vajalikke andmeid

optimeerima ‹42›
optimaalseks tegema, kujundama nii soodsaks kui võimalik, antud tingimustes parimat lahendust leidma. Bussiliikluse optimeeritud skeem. Optimeeritud tootmisrežiim.

osa ‹8› ‹s›

1. tervikusse kuuluv, kuid sellest mõtteliselt v. tegelikult eraldatav v. eralduv jagu. a. terviku koostisdetail. Lahutas luku osadeks ja pani uuesti kokku. Laos on igasugu jublakaid, ei teagi, mille osad kõik on. Ostes tuleb kontrollida aparaadi kõigi osade olemasolu. Poiss tegi ise siit-sealt hangitud osadest raadio. Vanalt jalgrattalt oli mõni osa hoopis kaotsi läinud. Vedru on mehaanilise kella tähtis osa. Skulptuuri osad on eraldi valatud ja hiljem kokku liidetud. b. tervikust lahutamata, kuid asendi, funktsiooni vm. poolest eriline jagu. Ostan elamu või selle osa. Maakoore osade tõus ja vajumine. Kabepartii jaotub 3 ossa: avang, keskmäng, lõppmäng. Õppisime laulu osade viisi selgeks. Impeeriumi kõikides osades kehtis sama seadusandlus. Sõi kalast ainult selja ära, ülejäänud osad andis kassile. Saare, riigi, järve ida-, lääne-, lõuna-, põhjapoolne osa. Tüve, varre alumine, keskmine, ülemine osa. Seene maa-alune, maapealne osa. Taime rohelised osad. Aia tänavapoolne osa. Heinamaa madalam osa. Atmosfääri maapinnalähedane osa. Mäe lumega kaetud osa. Linna vanem, uuem osa. Silmad on ta näo ilmekaim osa. Kirjaniku loomingu väärtuslikem osa. Inimloomuse parem, halvem osa. | osas ‹postpositsioonilaadselt, muud väljendusvõimalused eelistatumad› hrl. kohta, poolest, suhtes. Illustratsioonide osas jättis teos soovida. Hinna osas lepiti kokku. Linna vajadused juurvilja osas suudeti rahuldada. c. mingi terviku liigenduse (ala)jaotis. Teos ilmub neljas osas. Romaani „Tõde ja õigus” I osa ilmus 1926. a. Kirjandusajaloo köite 1. osa sisaldab rahvaluule ülevaate. Sümfoonia koosnes kolmest osast. Eksami suuline ja kirjalik osa. d. kindla suurusega jagu tervikust v. terviku moodustamiseks. Segu kahest osast kompostist ja ühest osast aiamullast. Segati 1 osa lupja ja 3 osa liiva. Pärandus jagati kolme võrdsesse ossa, kolmeks võrdseks osaks. Isa rahast sai vanem poeg 2 osa, noorem 1 osa. Maksin ühiskingi jaoks oma osa – 5 krooni – ära. On ikka küntud ka, aga teist seda osa on veel künda. Kümnes osa 'kümnendik' kõigest, mis põld andnud. Kolmas osa 'kolmandik' karja(st) hukkus. Rääkis nii keeruliselt, et umbes neljas osa 'neljandik' sõnadest olid mulle võõrad. e. kellelegi mõeldud, määratud v. antud jagu (ka abstraktsemalt). Kõik pärijad olid oma osad kätte saanud. Saiadest sai iga laps oma osa. Andsin talle omast osast lisa. Kartulinoppijatele mõõdeti nende osad välja. Koer tuli sööjate juurde osale, osa ootama, oma osa saama. Mitu lammast langes huntide osaks. Poisil on oma osa 'karistus' ulakuse eest juba käes. Seda au ei ole mitte igaühele osaks saanud, osaks langenud. Talle ei olnud osaks antud kuulsaks saada. Tema osaks elus on olnud pettumused. *Sul on tulu tulevikus, / peale surma parem osa.. Jak. Tamm. *.. aga Marie peab minu osa olema, minu omaks jääma.. J. Pärn. f. filos filosoofia kategooria, mis koos terviku kategooriaga peegeldab objektide seesmist seost ja liigendust
▷ Liitsõnad: ala|osa, algus|osa, all|osa, ees|osa, ida|osa, jala|osa, juure|osa, kaela|osa, kande|osa, kanna|osa, katte|osa, keha|osa, kesk|osa, koostis|osa, käigu|osa, ladva|osa, linna|osa, lõpp|osa, lõuna|osa, lõvi|osa, lääne|osa, mandri|osa, masina|osa, metall|osa, murd|osa, nina|osa, piha|osa, puit|osa, põhi|osa, põhja|osa, pära|osa, päris|osa, pöia|osa, seeliku|osa, selja|osa, sise|osa, suudme|osa, sõjaväe|osa, säsi|osa, sääre|osa, taga|osa, talla|osa, tüve|osa, varre|osa, varruka|osa, varu|osa, väe|osa, välis|osa, ääre|osa, ülaosa.
2. mingi määr, hulk kellestki v. millestki. a. piiritlemata, ebamäärase suurusega hulk, mitte kõik. Osa ruume sai remonditud. Osa maast oli nisu, osa kartuli all. Osale meeskonnast anti linnaluba. Ootasin terve päeva ja osa õhtu(s)tki. Valdava osa päevast olen tööl. Teatav osa vabast ajast kulub meelelahutustele. Osa käsikirju ongi kaotsi jäänud. Suurem osa külalisi lahkus varakult. Põhilise osa palgast kulutas ta enda tarbeks. Vili on suures osas juba koristatud. Maja on suuremalt osalt ta enda ehitatud. b. kõnek (ligikaudselt) määratletud suurusega kogus vm. hulk. Vaka, külimitu osa kaeru. Toobi osa piima, tangu. Naela osa liha, rasva. Leisika osa linu. Vakamaa osa põldu. Kuhja osa loogu, rõugu osa ristikut. Rohkesti poole koorma osa sõnnikut. Sea seljalihal oli kolme sõrme osa pekki. Kivi vihises minust kriipsu osa mööda. Siin on keedu osa kalu, kapsast. Võeti päeva osa toitu ja hobusemoona kaasa.
▷ Liitsõnad: mahuosa.
3. roll, osatäitmine. a. (lava-, ekraaniteoses, kuuldemängus vms.). Väike, suur, kandev osa. Osa õppima, looma, ette valmistama. Osasse süvenema, sisse elama. Osas olema, elama. Osast välja langema. Osale peale, alla jääma. Näitleja töö osa kallal, osaga. Hakati uue näidendi osi jagama. Talle pakuti, anti osa uues filmis. Osasse, osale prooviti mitut näitlejat. Paruni osa mängis, täitis noor näitleja. Esines kuninga nõudlikus osas. Talle sobivad eriti vanaeitede osad. Etendati Gogoli „Revidenti” P. Pinnaga linnapea osas. Osast osasse arenev näitleja. b. võimalus v. kohustus midagi teha; tegevus, ülesanne, funktsioon. Võttis tööde juhtija osa enese kätte. Esines kohtus kaitsja, süüdistaja osas. On rahul oma algkooliõpetaja osaga. Tuli peoperemehe osaga hiilgavalt toime. Iga inimene ei tunne end juhi osas hästi, ei sobi juhi ossa. Kure osa lapsetoojana on rahvusvaheliselt tuntud. Pidi leppima kõrvaltvaataja osaga. Orjade osa oli tööd teha ja sõna kuulda. Enne taga aetud, asus ta nüüd ise jälitaja ossa. Ma ei tea, milline osa tal selles asjas oli. Kodu osa laste kasvatamisel. Petetu jääb narri ossa. Mulgi naise riietuses täitis peakatte osa linikutaoline valge rätik. See teadusala on seni olnud vaeslapse osas, on vaeslapse ossa jäetud 'tähelepanuta jäetud, kõrvaliseks peetud'. Ikka peab keegi peksupoisi, patuoina osas 'süüdistatav v. karistatav' olema.
▷ Liitsõnad: algataja|osa, draama|osa, filmi|osa, hiilge|osa, kaksik|osa, kõrval|osa, meelis|osa, nimi|osa, ooperi|osa, opereti|osa, pea|osa, pisiosa.

osa|rõhk
füüs rõhk, mida omaks iga segusse kuuluv gaas antud ruumalas, kui teised gaasid sealt kõrvaldataks

paiksus|tsensus
pol jur (hrl. valimisõiguse eeltingimusena) nõue olla antud kohas teat. aeg paikselt elanud

palga|maa
aj palga asemel v. rahapalgale lisaks kasutada antud maa. Viljapalga asemel hakati sulastele palgamaad andma. Koolmeistri, metsavahi palgamaa.

palga|raamat
lähiminevikus kasutusel olnud töövõtjale (hrl. tükitöölisele) antud raamat, mis sisaldas töölepingu ning kuhu kanti sisse palga arvestus ja väljamakstav summa

pandi|pidaja
jur isik, kelle nõude tagamiseks on pant antud, pandivõtja

panga|kaart
panga poolt konto omanikule v. tema poolt määratud isikule välja antud plastkaart, mis toimib elektroonilise maksevahendina . Pangakaardid on populaarsed maksevahendid. Sulges varastatud pangakaardi.

pao|kiirus
astr vähim kiirus, mis on vajalik selleks, et jäädavalt lahkuda antud taevakeha(de) külgetõmbejõu mõjupiirkonnast. Paokiiruse saavutanud tähed lahkuvad täheparvest.

paronüüm ‹-i 21› ‹s›
keel antud sõnale häälikuliselt lähedane, kuid eri tähendusega sõna. Käsitlema, käsitsema ja käsitama on omavahel paronüümid.

patent ‹-tendi 21› ‹s›

1. jur leiutise v. tööstusnäidise kasutamise ainuõigus; seda tõendav riikliku organi poolt leiutajale teat. ajaks välja antud juriidiline dokument. Ta võttis, sai oma leiutisele patendi. Iga-aastase patendilõivu mittemaksmisel kaotab patent kehtivuse. | piltl. Mina olen siin üleliigne, keegi on sinu peale juba patendi võtnud.
2. jur dokument, mis annab õiguse mingiks tegevuseks v. tõendab mingit õigust. Advokaadi patent. Ei muretsenud patenti, kauples salaja. Konsul esitas oma patendi. Välissadamas kontrolliti laeva patenti.
3. aj kubermanguvalitsuse avalik kirjalik korraldus Liivi- ja Kuramaal, määrus, ametlik teadaanne. Liivimaa kindralkuberneri 1765. a. patendi alusel said talupojad piiratud omandiõiguse vallasvarale.

piirkonna|autonoomia
pol teat. piirkonnale antud autonoomia

piitsa|hoop
piitsaga antud hoop. Plaksuv, vihisev piitsahoop. Kutsar andis hobusele paar piitsahoopi. Kihutas, sundis hobust piitsahoopide ja karjetega. Ori sai eksimuse eest 50 piitsahoopi. Loomi dresseeriti piitsahoopidega. Ta ülekohtused sõnad rabasid mind piitsahoobina. Erutav sündmus mõjus piitsahoobina, nagu piitsahoop.

piitsa|nähvakas
piitsaga antud nähvakas. Piitsanähvakas hobusele.

plarts ‹-u 21› ‹s›
plärts
1. vette, porri hüppamisest, astumisest v. kukkumisest tekkinud heli. Koer hüppab plartsuga vette. Poiss lendas plartsuga jõkke.
2. hoogsalt antud hoop; sellise löögi, millegi mahakukkumise jne. kõlav heli. Tüdruk sai kladega plartsu pähe. Uks läks plartsuga kinni.

plastne ‹-se 2› ‹adj›

1. (aine, materjali kohta:) võimeline talle antud kuju, vormi säilitama, vormitav, voolitav, plastiline (1. täh.) Plastne pinnas, savi, betoon. Aine plastne konsistents. Plastne deformatsioon 'deformatsioon, mis ei kao teda esile kutsunud mõju lakkamisel'.
2. plastist valmistatud. Ostsin nii plastseid kui metallist heegelnõelu.

poolt|hääl
hääletamisel poolt antud hääl; pooltarvamus. Žürii tegi otsuse kuue poolthäälega kümnest. *Turuplats .. kihas ärritatud inimestest. Poolt- ja vastuhääled lõikusid vihaselt üksteisesse. L. Metsar (tlk).

promulgatsioon ‹-i 21› ‹s›
parlamendi antud vm. riikliku akti kehtivaks kuulutamine riigipea poolt

puna|lipp [-lipu]
punane lipp. Revolutsiooni punalipp. Kolonni ees kanti punalippe. || nõuk parimale töökollektiivile tunnustuse märgiks antud punane lipp
▷ Liitsõnad: rändpunalipp.

pädev ‹-a 2› ‹adj›

1. asjatundlik, kompetentne. Pädev õppejõud, keeleuurija. Ta on oma ala pädevaim spetsialist. Hinnangutes pädev komisjon. Ma pole pädev seda asja otsustama. Professionaalselt pädev analüüs, arvamus, järeldus. Probleemi pädevaks lahendamiseks tuleb kaasata ka eriteadlasi.
2. võimkondlik, võimupiire, seadusega antud õigusi omav. Ükski teine organ peale kohtu ei ole pädev kodanikku teovõimetuks tunnistama.
▷ Liitsõnad: õiguspädev.

päeva|kohane
antud päeva v. ajalõigu eripärale vastav, sellega sobiv; aktuaalne. Aktusel pidas päevakohase kõne direktor. Ülimalt päevakohane küsimus. Päevakohased poliitilised kupleed. Tahaks lugeda midagi päevakohasemat.

päeva|kurss
maj antud päeva valuutakurss

päeva|tähtis
antud ajalõigul tähtis

pärilik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. pärilikkuse teel edasiantav v. -antud. Pärilikud omadused, haigused. Pärilik eelsoodumus vaimuhaigustele. Loomade instinktid on pärilikud. Pärilikud muutused, omadused.
2. pärandatav; päritav. Pärilikud valdused. Pärilikul teel edasiantav amet. Kuningavõim on pärilik.

pöörd|funktsioon
mat funktsioon, mis saadakse antud funktsioonist, vahetades sõltuva ja sõltumatu muutuja osad

pöörd|teoreem
mat antud teoreemi eelduse ja väite vahetamisel saadav teoreem

raadio|käsklus
raadio kaudu antud käsklus. Maalt anti kuukulgurile raadiokäsklusi.

rahva|koor [-i]

1. (suurem) taidluskoor. Laulupeol esinesid paljud rahvakoorid.
2. nõuk seesugusele koorile antud aunimetus. Tartu Kultuurihoone rahvakoor „Heli”.

rahva|raamat

1. 15.–19. saj., meil 19. saj. lihtrahva jaoks välja antud odav raamatuke. Saksa rahvaraamatud. Sentimentaalse sisuga rahvaraamatud. F. R. Kreutzwaldi kirjutatud rahvaraamatud.
2. suure lugejaskonnaga (meelelahutuslik) raamat. O. Lutsu „Kevade” muutus kiiresti rahvaraamatuks.

reis|pass
kõnek teele, reisile kaasa võetud v. antud viin (vm. alkohoolne jook); enne teeleasumist, lahkumist võetav naps. Võtame väikese reispassi ka. Reispassiks pisteti mulle pudel veini pihku. *Jätnud madrusega jumalaga ja joonud reispassiks viimase topka, asus Frolov tagasiteele .. H. Lepik (tlk).

rent ‹rendi 21› ‹s›

1. kinnisvara ajutine kasutamine kokkulepitud, lepinguga määratud tingimustel, rendivahekord. Maad, talu, kaevandust, tehast, saeveskit rendile andma. Peremees ise pidas poodi, talu oli tal rendil, rendi peal. Maad osta me ei jõudnud, võtsime ühe talu rendile. *Kuid Benjamin Liiv ühes naaberkantniku Joosep Keskiga hakkas nõudma, et ka neid rendi peale lastaks. F. Tuglas. *Pealegi, kes takistab teisi, et ka nemad igaüks head plärakat riigiraba rendile ei võta .. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: põlis|rent, pärusrent.
2. tasu sellise kasutamise eest; omaniku tulu rentnikule kasutada antud vara eest. Renti maksma. Kallis, odav rent. Mõisnik, peremees tõstis renti. Rentnik palus, et saaks esimese aasta pidada kohta ilma rendita. Peremees elas talust saadavast rendist.
▷ Liitsõnad: diferentsiaal|rent, loonus|rent, maa|rent, mõisa|rent, naturaal|rent, pooletera|rent, raha|rent, sega|rent, teorent.

ring ‹-i 21› ‹s›

1. mat tasandi osa, mida piirab ringjoon (see ringjoon kaasa arvatud). Ringi keskpunkt, raadius, läbimõõt, ümbermõõt. Ringi segment, sektor. Ma ei mäleta ringi pindala valemit. Ringi kvadratuur 'klassikaline konstruktsiooniülesanne konstrueerida antud ringiga võrdpindne ruut'.
▷ Liitsõnad: pool|ring, suurring.
2. eelmise v. ringjoone kujuline v. sarnane kujund v. ese; sõõr. Punane ring Jaapani lipul sümboliseerib päikest. Sõlel oli ringiga piiratud risti kuju. Ringina joonistatud maagiline märk. Tõmbasin paberile riste ja ringe. Langevatest piiskadest tekkisid veele ringid. Puidu ringe nimetatakse aastarõngasteks. Pudelipõhi jättis lauale märja ringi. Nool tabas märklaua välimist ringi. Ta silmi ümbritsevad sinakad ringid, tal on tumedad, mustad ringid silmade all. Tüdruk astus lambitule ringi. Kaklejate ümber on suur ring tühja maad. Trekisõitjad võistlesid 333,33 meetrisel ringil 'ringrajal'. || (kellestki v. millestki moodustatuna v. moodustununa). Tüdrukud võtsid kätest kinni ja tegid ringi. Mind lükati mängijate ringi sisse. Seisti, tantsiti ringis. Kirstu ümber kogunes leinajatest ring. Uudishimulike ring tõmbus kukkunu ümber koomale, kokku. Mehed istuvad ringis ümber lõkke. Mustlased magasid vankritest moodustatud ringi keskel. Heegelda veel viis ringi! Taime varrel on karvakestest ring. Mõned seened kasvavad suur(t)e ringi(de)na. *Sa tulid läbi valge õilmemöllu, / mis sädeles kui liblikate ring. M. Under. || (sõõrjas) piiristatud ala, millel võisteldakse. Kettaheitja, kuulitõukaja libises märjas ringis. Poksivõistluste finaalis kohtusid ringis Aasia nahkkindamehed omavahel.
▷ Liitsõnad: aasta|ring, kardi|ring, lambi|ring, pool|ring, tule|ring, valgus(e)|ring, veering; inim|ring, istujate|ring, kivi|ring, laste|ring, seene|ring, tantsijatering; (ketta)heite|ring, (kuuli)tõuke|ring, nöör|ring, poksi|ring, vasaraheitering.
3. ringjoone vm. (seda meenutava) suletud kõverjoone kujuline liikumine, tiir; pööre. Tegin ringi ümber tiigi. Hunt teeb laagri ümber ringe. Poiss jooksis paar ringi ümber maja. Kotkas tiirleb suures ringis oma endise kodu kohal. Tegime tantsupõrandal mõne ringi. Tantsijad lähenesid ringiga uksele. Päike on teinud kolmveerand ringi ümber maja. Jalgratturid läbisid ringrajal kümme ringi. Ta läks viiendale ringile kaheksandana ja püsis sel kohal viimase ringini. Viimane jooksja on ringi võrra teistest maha jäänud, on ringiga sisse saanud, lasknud enesele ringi sisse teha. Suusamatka marsruut plaaniti suletud ringina: nii start kui finiš asusid Aegviidus. Tramm sõidab uuele ringile (ringliinil). Kolm kombaini müristavad põllul ringe teha. Kündmine läks iga ringiga aina vaevalisemalt. Võtit sai keerata ainult kolmveerand ringi. Keerasin end pool ringi ukse suunas, tegin kanna peal ühe ringi. Käte, jalgade ringid. Peremees tegi oma maadele ringi peale 'käis oma maad läbi'. Tegime suvega Eestile mitu ringi peale. Õllekapp teeb veel ühe ringi 'käib seltskonnas käest kätte'. Viinaklaas lasti esimesele ringile. Mul on kaardid kaasas, teeks mõned ringid (kaardimängu kohta). Ülemuse juubeliks klapiti kümnene ring 'korjati seltskonna igalt liikmelt kümme krooni (rubla vm.)'. Tellisin ringi 'kõigile lauasistujatele' topeltviskit. *Mõnes korteris tegid toad ringi. Kui käisid mööda tube, siis jõudsid tagasi sinna, kust olid alustanud. M. Unt. | piltl. Mõtted tegid suuri ringe. Ta ei saanudki enne eksamit kogu materjalile ringi peale tehtud 'kogu materjali kord läbi loetud'. || kontroll-, jalutus-, ringkäik (1. täh.) Valvur, arst, komandant on oma igaõhtusel ringil. Meister nägi õhtuse ringi ajal, et töödega valmis ei jõuta. Postiljon sõidab oma ringi mootorrattaga. Viljapeksumasin jõudis ringiga 'tööjärjega' meie tallu. Tegime õhtul linnas pika ringi. Priit armastas jalgrattal kaugeid ringe teha. *Tema läks ühel õhtul hobust kopli viima ja tegi seal väikese ringi, et vaadata, kas aed igal pool korras. A. H. Tammsaare. || liikumine mitte otse, vaid kaare- v. silmusekujuliselt (kellestki v. millestki mööda). Tee oli suletud ja pidime tegema ringi Leppneeme kaudu. Otse ei saa, tuleb pikk ring teha. Nägin musta kassi ja tegin ringi. Hullu Juhani majast mindi suure ringiga mööda. Ema läks läbi elutoa ringiga kööki. Isa tuleb ringiga kõrtsi kaudu koju. Sõitsime kõige pikemat teed pidi, linnas ringe tehes. Jäljed tegid ringe ümber põõsaste. || kulgemine algusest lõpuni, tsükkel; kulgemine nii, et naastakse algusesse. Päev sai oma ringi täis. Vanaisa maine ring on lõppenud. Kirjanik on ringiga jõudnud oma noorpõlve ainevalla juurde. Mõiste defineerimisel ei tohi tekkida loogilist ringi 'ühe mõiste defineerimist teise kaudu, mis omakorda on arusaadav defineeritava mõiste kaudu'. *Elust osasaamise eest, oma ringi kaasategemise eest tuleb taluda ka paratamatuid vaevu.. E. Nirk. *Minu isa oli pärit maalt .. nüüd olin mina [= poeg] taas tagasi, et alustada uut ringi. M. Traat. || piltl (väljapääsuta, muutusteta olukorda märkivana). Ravimite valel kasutamisel tekib surnud, nõiutud, katkematu ring: arstim ise tekitab haigust, mille vastu tuleb omakorda rohtusid võtta. Tuli pidada lisamatš, sest turniiril tekkis surnud ring. *Kõik tõmbub iseendasse rulli, sulgub. Suletud ring. E. Vetemaa.
▷ Liitsõnad: aasta|ring, aja|ring, au|ring, ava|ring, elu|ring, finiši|ring, hoo|ring, jalutus|ring, karistus|ring, karjatamis|ring, käe|ring, käte|ring, künni|ring, lennu|ring, nõia|ring, pea|ring, piima|ring, pool|ring, puusa|ring, päeva|ring, päikese|ring, pöia|ring, pööramis|ring, pöörde|ring, randme|ring, ratta|ring, sajandi|ring, staadioni|ring, sõidu|ring, tantsu|ring, tirel|ring, trahvi|ring, täis|ring, valsi|ring, voolu|ring, võnke|ring, võre|ring, võtmering.
4. spordivõistluse (sageli võistluse sarja) üks järk (mille vältel näit. kõik võistkonnad mängivad turniiril omavahel üks kord läbi). Korvpallurid lõpetasid meistrivõistluste esimese ringi viie võidu ja kuue kaotusega. Väravpalluritel on kolmandast ringist peetud neli kohtumist, ent teisest ringist üks mäng pidamata. Esimese ringi neli viimast teise ringi ei pääsenud. Tennise karikavõistlustel võitis Ungari esimeses ringis Soomet ja läks teises ringis kokku Rootsiga. Lauatennises kaotati juba esimeses ringis. Maadleja võitis teises ringis ja sai veerandfinaali. || (üldisemalt mingi tegevuse ühe etapi kohta). Arutati mitmendat ringi, kuidas asja lahendada. Käsikiri on esimest ringi toimetatud. Peenrad on juba teist ringi üle käidud 'kitkutud, hooldatud'.
▷ Liitsõnad: ava|ring, eel|ring, kaotus|ring, miinus|ring, plussring.
5. miski tervikut moodustav, koos v. ühtsena käsitletav: kogum, hulk; keskkond; seltskond vms. Probleemide ring laieneb, suureneb, avardub. Arutluse all oli maksudega seotud teemade ring. Määratle oma võimaluste, harjumuste, kohustuste ring! Bioloogia ei kuulu mu huvide ringi. Teadmiste ringi saab alati laiendada. Esimehe volituste ring on määratud põhikirjaga. Elu veeres argikohustuste ringis. Oma kannatuste ringi sulgunud naine. Kunstnik, kes rikastas graafikatehnikate ringi. Tema jaoks on ärimaailm tundmatute elunähtuste ring. Põõrdusin oma mõtete ringi tagasi. Poiss kasvas üles isa radikaalsete vaadete ringis. Kippusin kodunurga kitsast ringist kaugemale. Ta huvid piirdusid poe ahta ringiga. Kodu – õpingud – töö oli ring, millest ta pääseda ihkas. Ajakirja autorite, lugejate ringi üritati laiendada. Seadus suurendab pärijate ringi. Esimese. teise ringi pärijad. Kingsepa kundede ring on kitsenenud. Ta elab kapseldununa muusikute kitsasse ringi, on tuntud inimene kunstnike ringis. Nii huvitavate vestluskaaslaste ringist oli kahju lahkuda. Ta kuulub presidendile lähedaste inimeste ringi. Lobiseti niisama sõprade ringis. See tõotab tulla kohviõhtu kitsamas ringis, peoõhtu valitud ringile. Klubisse võeti liikmeid üksnes tuntud inimeste ringist. Perekond on minia oma ringi vastu võtnud. Vanad olijad üritasid uut meest oma ringi tõmmata. Koduses, perekondlikus ringis on ta jutukas. *Te ringi, laulikud, ma tahan astu. H. Visnapuu. || ‹hrl. pl.› ringkond. Uudis levis ülikooli ringides kulutulena. Neis ringides peetakse haridusest lugu. Ta liikus kirjandushuvilistes ringides, oli pealinna ringides omainimene. *Suudlust hindavat tean kõrgemaidki ringe: / me kuninganna käest me õnnelikem lord / sai ükskord kah seks loa! J. Kross (tlk). || (inimeste harrastusliku, erialase, poliitilise vms. ühendusena:) selts, klubi, ühing. Kodu-uurimise, kujutava kunsti, ajaloo, raadiotehnika ring. Osavate käte ring. Noorte loodussõprade ring. Raskejõustiku harrastamise ring. Ühineti ringi, organiseeriti, asutati ring. Tahaks mõnest ringist osa võtta. Klubis töötab 16 ringi. Ringi juhataja. Teaduslik ring. Marksistlikud ringid. Usulised ringid. Illegaalne ring. Ta kirjutas uurimuse neopositivistide Viini ringist.
▷ Liitsõnad: huvide|ring, ideede|ring, jutu|ring, külaliste|ring, küsimus(te)|ring, lugejate|ring, mõju|ring, mõtte|ring, nähtuste|ring, perekonna|ring, probleemi(de)|ring, silma|ring, sõprade|ring, sõprus|ring, teema(de)|ring, tunnetus|ring, tutvus|ring, vestlus|ring, äriring; aine|ring, ajaloo|ring, balleti|ring, draama|ring, eriala|ring, esperanto|ring, esteetika|ring, estraadi|ring, filmi|ring, foto|ring, harrastus|ring, huvi(ala)|ring, isetegevus|ring, karskus|ring, keraamika|ring, kino|ring, kirjandus|ring, kodundus|ring, koreograafia|ring, kultuuri|ring, kunsti|ring, käsitöö|ring, laste|ring, laulu|ring, liiklus|ring, looduskaitse|ring, lugemis|ring, male|ring, mudilas|ring, muusika|ring, näite|ring, piibli|ring, poliit|ring, psühholoogia|ring, raadio|ring, rahvatantsu|ring, raskejõustiku|ring, spordi|ring, sõnakunsti|ring, taidlus|ring, teadus|ring, tehnika|ring, töölis|ring, vaidlus|ring, võimlemis|ring, õmblus|ring, õpilas|ring, õpi|ring, õppering.

ring|kirjaline
ringkirjana välja antud. Ringkirjaline korraldus, ettekirjutus.

roosa|hoop
roosaga antud hoop. *Vadjalase õlad tõmbusid küüru, nagu ootaks ta roosahoopi oma abudele. A. Kalmus.

ruut|keskmine
mat ruutjuur antud suuruste ruutude aritmeetilisest keskmisest. Ruutkeskmine hälve 'standardhälve'.

ränd|münt
(numismaatikas:) põlvest põlve edasi antud vanem münt, mille leiukoht on teadmata

rüütli|sõna
rüütli poolt antud tõotus, lubadus vms. *Ta pidi oma rüütlisõna lunastama. Muidu ei võinud ta [= parun] Juliette'i ees enam silmi tõsta. E. Vilde.

saba|raha
endisajal looma müügi puhul tema eest hoolitsenud isikule (hrl. karjasele) antud raha. *Kõhutäit ja ihukatet võid sa [karjasena] saada, ja kui viks oled, ka sügise natuke sabaraha. J. V. Jannsen.

sihitu ‹1› ‹adj›

1. ilma sihita, eesmärgitu. Tegi paar sihitut sammu ja peatus. Viitis aega sihitu hulkumisega, ringilonkimisega. Sihitu rabelemine ei vii kuskile. Sihitu ootamine. Algas sihitu tulistamine. Elab sihitut elu.
2. keel (tegusõna kohta:) selline, millega väljendatud tegevus v. olukord ei ole otseselt suunatud mingile sihitisena antud mõistele, intransitiivne. Sihitud tegusõnad.

siht|laen
maj sihtotstarbeks (näit. seadme hankimiseks) antud laen

sops ‹-u 21› ‹s›

1. näit. pehme asjaga antud löögist tekkiv tuhm sahisev hääl; (kergem) löök, vops. Leiliruumist kostavad sopsud. Kuuled sopse: juba pekstakse reht. Andis padjale paar sopsu. *.. ongi hea, et tohter torkab talle nii aegsasti uue sopsu kannikasse. J. Kross.
2. hrv jamps, segane värk. *Siin räägi nagu seinale, mõtleb Jaan. Oadu ajab ikka sopsu kokku. H. Kiik. *.. korteriga pole nõnda suurt sopsu kui Jaaniga. See sõgevaim võib meile viimase paugu panna. E. Kuus.

sponsor|raha
sponsori antud raha. Õppis Ameerikas, kuni jätkus sponsorraha.

sõna|murdja

1. ‹s› isik, kes antud lubadust v. tõotust ei pea. Ta ei taha selle vastiku sõnamurdjaga enam tegemist teha. Ma ei luba esialgu midagi, äkki mu käik ei õnnestu ja ma jääksin sõnamurdjaks.
2. ‹adj› sõnamurdlik. Sõnamurdja mees.

sündmus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. juhtuv v. juhtunud asi, nähtus, olukord jne. Tähtis, oluline sündmus. Pöördeline sündmus maailma ajaloos. Tähelepanuväärne, meeldejääv sündmus. Kohutav, traagiline, kurb, kole, õudne, erutav sündmus. Oodatud, ootamatu sündmus. Vanematele oli poja sünd suur ja rõõmus sündmus. Lastele oli laadalkäik omaette, tõeline sündmus. Keskkooli lõpetamine oli abiturientidele pidulikuks sündmuseks. Vastuhaku verised sündmused. Ajaloolised sündmused. Argielu sündmused. 1905. aasta sündmused Eestis. Meenutasin eelmise päeva sündmusi. Romaani sündmused toimuvad Lõuna-Eestis. Pikk sündmuste ahel. Meeleolud tekivad mitmesuguste sündmuste mõjul. Sündmused hakkasid arenema väga kiiresti. Üks sündmus järgnes teisele. Leidis aset sündmus, mis muutis meie plaane. Iga inimese elus on sündmusi, mis jäävad meelde. Levisid ärevad kuuldused sündmustest pealinnas. Seda sündmust peaksime tähistama, pühitsema. Uus lavastus teatris kujunes sündmuseks 'äratas üldist tähelepanu'. *Välised sündmused, sõjad ja revolutsioonid, mis vahepeal olnud, polnud teda palju puudutanud. K. Ristikivi. || jur (teovõimelise isiku tahteta toimuv) juriidiline fakt
▷ Liitsõnad: ajaloo|sündmus, elu|sündmus, kultuuri|sündmus, kunsti|sündmus, maailma|sündmus, muusika|sündmus, noorpõlve|sündmus, nädala|sündmus, päeva|sündmus, revolutsiooni|sündmus, spordi|sündmus, sõja|sündmus, teatri|sündmus, üksiksündmus; pea|sündmus, pisi|sündmus, pöörde|sündmus, suursündmus.
2. mat väide, mille tõesus sõltub juhusest. Kindel sündmus 'selline, mis antud tingimustes kindlasti toimub'. Võimatu sündmus 'selline, mis antud tingimustes kindlasti ei toimu'. Juhuslik sündmus 'selline, mis antud tingimustes võib toimuda, kuid võib ka mitte toimuda'.

tarbimis|laen
tarbeesemete ostmiseks antud laen. Tarbimislaenu intress.

tark ‹targa 23›

1. ‹adj› selge, terava mõistusega, lahtise peaga, rohkete vaimuannetega, arukas, taibukas; intelligentne; ant. rumal. Tark laps jõuab koolis hästi edasi. Homo sapiens ehk tark inimene. Ta on päratu, ütlemata, kole tark. Tüdruk oli inetu, kuid see-eest targa aruga. Pärimus kujutab kuningas Saalomoni targa valitseja ideaalina. Tarkade vanemate laps. Õpetajad peavad Ilmet klassis kõige targemaks. Hobune on teinekord targem kui inimene. Muna on targem kui kana. Ei ükski sünni targaks. || heade v. rohkete teadmistega, haritud, hästi arenenud. Targad õpetatud mehed. Vajame tarku, koolitatud noori. Isa on tark, tunneb kõiki meestetöid. Tagantjärele tark oskab igaüks olla. Kolmekümneselt on inimene juba küllalt tark, et hakata romaani kirjutama. Tahab õppida ja veelgi targemaks saada. Ta ei saanud seadusetähest aru ja otsustas targematelt peadelt nõu küsida. Häda koolitab mehe targaks. Pärast on igaüks tark. *Poiss kirjeldab kogeldes juhtumit poes ja teeb seda nii segaselt, et niihästi isa kui sellid esialgu jäävad niisama targaks, kui olidki. O. Luts. || piltl osav, keeruline; tundlik. Tark aparaat, masin. Targad seadmed teevad inimese töö kergemaks. Ämmaemand kompis naise kõhtu oma tarkade kätega. || täie mõistusega, täiearuline, vaimselt normaalne. Mehel oli kolm poega, esimesed kaks olid targad, kolmas loll. Olgu inimene tark või debiilne, inimene jääb inimeseks. Koomast ärganud haige vaatas üllatavalt targa pilguga õele otsa. *Ta lihtsalt ei saa aru, et ma siin Põrtusel elada ei saa, et ma siin hulluks lähen või targa peaga järve hüppan. B. Kangro. || kõnek kaine, mitte purjus. Sa oled ju täitsa täis, mine maga ennast targaks! Vaevalt ta kõrtsist targana koju tuleb. Tark pea mõtleb, joobnud pea ütleb. *.. peremees oli kitsi joogipoolisega, sest ristseid pidi ikka targa peaga kuulatama. E. Särgava.
▷ Liitsõnad: eba|tark, elu|tark, ime|tark, kirja|tark, mõtte|tark, nina|tark, varatark.
2. ‹s› selline inimene. Kolm hommikumaa tarka. India targad filosofeerisid olemise ja olematuse üle. Tark õpib teiste vigadest. Kus mul alles tark välja kukkus! Tagantjärele on tarku alati palju. Pidas ennast sündinud targaks. Ükski tark ei ole taevast tulnud. Hullul sõnad huule peal, targal hammaste taga. *Mis saab rikas [pärast surma] oma rikkusest ehk tark oma tarkusest. M. Metsanurk. || folkl (eesti rahvausundis:) heatahtlik nõid, rahvaarst, ennustaja. Hõimu vanem läks targa juurde nõu küsima. Käis kuulsa targa juures ennustust saamas. Tarkade arstimisvõtted olid lausumine, maarohtudega ravitsemine ja muud nõiatembud. Hädade vastu otsiti abi targalt.
▷ Liitsõnad: ilma|tark, keele|tark, kirja|tark, maailma|tark, mõtte|tark, raamatu|tark, tähetark; kaardi|tark, käe|tark, maa|tark, mana|tark, rahva|tark, taimetark; ninatark.
3. ‹adj› (tegude, jutu, eneseavalduse jms. kohta:) arukas, mõistust ilmutav, mõistlik; antud olukorras õige, otstarbekas. Tarkade silmadega koer. Maale kolimine oli tõesti tark tegu. Otsib loole mingit tarka lahendust. Leiti, et erakond on ajanud tarka poliitikat. Teab peast palju tarku vanasõnu ja muid ütlusi. Pärast põuda pole tark minna seenele. Tark oleks praegu puhkus välja võtta. Kõige targem on oma arvamus endale pidada. Peab targemaks kandideerimast loobuda. Arutavad ja arutavad, aga midagi tarka välja ei mõtle. Poiss teeb hirmus targa näo ja ütleb: „Oh, ma teadsin seda juba ammu!”. *Nüüd tehti targimat, mida teha võidi, ja mida õigupoolest oleks pidanud tegema juba esimesest silmapilgust peale: toodi kohale asjatundja. J. Selirand (tlk). || targem kõnek parem (1. täh.) Mis kääksutamine see raadiost tuleb, otsi targemat muusikat. Vahib päise päeva ajal telekat, nagu poleks tal muud targemat teha. Lasin juuksed ära krässutada, aga ega ma nüüdki palju targem välja näe. *Käivad, suksutavad, aga siis kaovad [mehed] nagu välk vette. Ei see Rein ole targem ühti. O. Tooming.

taust|keha
füüs antud taustsüsteemis liikumatu keha

teatis ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
asutuse antud kirjalik teade. Arhiivi, polikliiniku teatis. Teatis auto teisaldamise kohta. Elamisloa teatis. Teatist saatma, väljastama, esitama.
▷ Liitsõnad: arhiivi|teatis, makse|teatis, tulumaksu|teatis, üüriteatis.

teenis|mõis
aj teenistuse tasuks antud mõis feodaalsel Venemaal. Teenis- ja pärusmõisad.

tiitel ‹-tli, -tlit 2› ‹s›

1. seisust, teaduskraadi vms. tähistav nimetus; aunimetus. Kõrge, austav tiitel. Kõrg-, alamaadli tiitlid. Tiitlita aadlik. Vabahärra, kammerhärra tiitel. Kuningas andis heliloojale lordi tiitli. Monarhistliku valitseja kõrgeim tiitel on keiser. Vene keiser on kandnud ühtlasi Soome suurvürsti tiitlit. Sai Helsingi ülikooli audoktori tiitli. Kõiki ta tiitleid ei jõua üleski lugeda. || (spordis). Võitis Euroopa meistri tiitli kaugushüppes. Saavutas rahutuuri üldvõitja tiitli. Tema nime kaunistab olümpiavõitja tiitel. Jõudis vabamaadluses meistersportlase tiitlini. || kellelegi mitteametlikult (ka pilkamisi) antud nimetus. Sai kaaslastelt kangelase tiitli. Lohakas töömees sai soss-sepa tiitli. Sellele arstile on šarlatani tiitel paras. *Velda sai kahekümneviieseks ja võis auga vanapiiga tiitli vastu võtta. R. Vellend.
▷ Liitsõnad: aadli|tiitel, viisakus|tiitel, õukonnatiitel; krahvi|tiitel, kuninga|tiitel, paruni|tiitel, professori|tiitel, rüütlitiitel; maailmameistri|tiitel, meistri|tiitel, tšempionitiitel.
2. bibl trük teose pealkiri, autori nimi, ilmumisandmed jms. (paigutatuna tiitellehele); info (akna, dokumendi) nimetus. Kakskeelsetel teostel võib olla kaks tiitlit. Tõlketeose tiitellehe tagaküljel esitatakse originaali tiitel.
▷ Liitsõnad: eri|tiitel, üldtiitel; kaane|tiitel, päis|tiitel, seljatiitel.
3. teose pealkiri. Luulekogu tiitel ja avaluuletus osutavad selgesti põhiteemale.
▷ Liitsõnad: vahetiitel.

toote|nimi
teat. tootele antud nimi, kaubanimi. Kogus etikettidelt tootenimesid.

tootmis|krediit
maj tootmise alustamiseks, jätkamiseks v. laiendamiseks antud laen

tulekahju|häire
inimese v. automaatseadme antud häire tulekahju korral. Tulekahjuhäire peale sõitsid tuletõrjeautod kohale. Külades anti lokulöömisega tulekahjuhäiret.

tunnistus ‹-e 5› ‹s›

1. tunnistaja antud seletus mingi sündmuse v. teo asjaolude kohta (näit. uurijale v. kohtus), ütlus. Avarii pealtnägijate tunnistused. Naise tunnistus protokolliti. Vande all antud tunnistus. Kohus teeb otsuse tunnistuste järgi, põhjal. Kohtualuse vastu on esitatud olulisi tunnistusi. Kaitsepolitseid süüdistati tunnistuste väljapressimises. Jään oma tunnistuse juurde. Kui vaja, pead sinagi selles asjas oma tunnistuse andma.
▷ Liitsõnad: patu|tunnistus, süü|tunnistus, vale|tunnistus, ülestunnistus.
2. kinnitus, väide, ütlus. Oma tunnistust mööda on ta palju lugenud. Rännumeeste tunnistuste kohaselt käibisid need mündid Aafrikas veel üsna hilise ajani.
3. millelegi viitav märk (ese v. nähtus), midagi tõendav seik, asjaolu vms. Muuseumis leidub esemelisi tunnistusi orjaajast. Hea söögiisu on tunnistus sellest, et haige paraneb. Põlle kannab Kihnu naine kui tunnistust abielunaise seisusest. Antiikmööbel annab tunnistust pererahva jõukusest. Viikingiretkedest annavad tunnistust ruunikivid. Miski ei andnud tunnistust sellest, et saarel võiks inimesi elada.
4. kirjalik tõend millegi kohta. Kutseoskuse, kaitseväeteenistuse, abielulahutuse, pärimisõiguse tunnistus. Perekonnanime muutmise tunnistus. Tunnistus eksami sooritamise kohta. Koos preemiasummaga antakse üle ka laureaadi tunnistus. Laeva merekõlblikkuse tunnistus. Pankrotihalduri tunnistus nr. 18. Teenijatüdrukul olid ette näidata kõige paremad tunnistused. || kooliõpilasele õppeveerandi, -poolaasta v. -aasta lõpus antav hinnetega dokument. Kaheksanda klassi tunnistus. Täna saavad lapsed tunnistused. Klassijuhataja andis kätte tunnistused. Kuidas poisi tunnistus oli? Sain hea tunnistuse. Liinal olid tunnistusel neljad-viied. Tunnistusele tuli ka paar kahte.
▷ Liitsõnad: abielu|tunnistus, ameti|tunnistus, arsti|tunnistus, autori|tunnistus, isiku|tunnistus, juhi|tunnistus, kindlustus|tunnistus, komandeerimis|tunnistus, kutse|tunnistus, kvalifikatsiooni|tunnistus, leeri|tunnistus, lähetus|tunnistus, pensioni|tunnistus, registreerimis|tunnistus, ristimis|tunnistus, rõuge|tunnistus, surma|tunnistus, sünni|tunnistus, tõu|tunnistus, vaesus(e)|tunnistus, õpilas|tunnistus, üliõpilastunnistus; klassi|tunnistus, kooli|tunnistus, küpsus|tunnistus, lõputunnistus.
vrd südame|tunnistus
vrd usutunnistus

tõke ‹tõkke 18› ‹s›

1. see, mis tõkestab. a. liikumist tõkestav objekt (ese, moodustis v. rajatis). Looduslik, kunstlik tõke. Ojake tungis üle mahalangenud tüvedest ja okstest tõkete. Vesi murdis tõkkest läbi. Tulvavesi ei tunnista mingeid tõkkeid. Suured kivid olid paatidele tõsiseks tõkkeks. Kinnijäänud palk moodustas palgiparvele tõkke. Taganesin, kuni tundsin selja taga tõket – sein oli vastas. Tänav suleti betoonplokkidest tõkkega. Pirita jõgi voolab Vaskjala tõkkeni, kust vesi kanali kaudu Ülemiste järve juhitakse. Järsaku serval polnud käsipuud ega mingit muud kaitsvat tõket. Lume kogumiseks rajati mäenõlvale tõkked. || etn kalatõke. Silmu püüti tõkete ja vitsmõrdadega. Jõkke ehitati pajuvitstest tõke. || sõj vastase liikumistee(de)le rajatav takistus. Luurajad tungisid läbi okastraataedade, miiniväljade ja teiste tõkete vastase kaevikuisse. || sport tõkkejooksu distantsile püstitatud kunstlik takistus, mis tuleb hüpates ületada; ‹pl.› kõnek tõkkejooks; tõkkejooksu distants. Treeningutel kasutatakse algul madalamaid, pärast kõrgemaid tõkkeid. Tõkkeid ületama. Tõkkest üle astuma. Tõket maha ajama. Hüpped üle tõkete. Tõkkeid jooksma. Ta on tugev tõketes. Läbis 400 m tõkkeid 50,5-ga. b. (abstraktsemalt:) tõkestav asjaolu v. seik, takistus mingis tegevuses, suhtumises vms. Asjaajamine takerdus bürokraatlikesse tõketesse. Ametkondlike tõkete tõttu jäi projekt kinnitamata. Keskvõim seadis tõkkeid osariikide iseseisvumisele. Kaubanduse teelt kõrvaldati kunstlikud tõkked. Seaduse muutmiseks pole mingeid juriidilisi tõkkeid. Vabadusvõitlus ei tunne tõkkeid. Ta loomejõud oli mingi tõkke taha pidama jäänud. Murdsin endas sisemise tõkke ja lakkasin hirmu tundmast. Võitis kõik tõkked ja kahtlused endas. Meie vahel on mingi nähtamatu tõke.
▷ Liitsõnad: angerja|tõke, kaitse|tõke, kala|tõke, lume|tõke, lõhe|tõke, miini|tõke, müra|tõke, piiri|tõke, tanki|tõke, tee|tõke, tule|tõke, tuule|tõke, valve|tõke, veetõke; kraav|tõke, muld|tõke, okastraat|tõke, raid|tõke, redel|tõke, traat|tõke, vai|tõke, vesitõke.
2. mat arv, mida ei ületa v. millest ei ole väiksem ükski antud arvujada. Ülemine, alumine tõke.

tõus ‹-u 21› ‹s›

1. ülespoole, kõrgemale tõusmine; tõusnud olek. a. ülespoole liikumine. Algas tõus Everestile, liustikule. Alpinistid alustasid tõusu. Tõus üle karniisi on laskumisest ohtlikum. || astr tähe v. taevakeha ketta ülaserva ilmumine silmapiirile. Tähtede tõus ja loojang. Päikese, Kuu tõus ja loojang. || sport (võimlemises:) üleminek madalamast asendist kõrgemasse; üleminek rippest toengusse. Tõus päkkadele, varvastele. Tõus põlvedele. Tõus sooritatakse jõuga, hooga või sirutusega. b. (taseme, nivoo, astme vms. kohta:) kõrgenemine. Veetaseme tõus Emajões. Põhjavee tõusu tagajärjel on vanale asulakohale turvas peale kasvanud. Õhu-, vererõhu tõus. Temperatuuri, palaviku tõus. || geogr veetaseme perioodiline tõusmine; sellega iseloomustuv (mere)loodete faas. Tõus ja mõõn 'looded'. Mõõn lõppes, algab tõus. Tõus kestab kuus tundi. || (abstraktsemalt). Elatus-, haridus-, teenindustaseme tõus. c. suurenemine, lisandumine; kasvamine. Hindade, palkade, pensionide tõus. Elukalliduse tõus. Kehakaalu, kudedesisese pinge tõus. Talurahva rahulolematuse järsk tõus. Rahva heaolu tõus. d. paranemine, ülenemine. Meeleolu tõus. Enesetunde tõus andis kõvasti julgust juurde. e. piltl edenemine, edasiminek. Majandus elas läbi tõuse ja langusi. Majanduslik, tööstuslik tõus. Ühiskondliku mõtte suur tõus. Hoogne tõus kirjanduses. Elavnemine ja tõus eesti raamatugraafikas. Kultuuride teke, tõus, õitseng, allakäik ja hävi. Linnade tõus ja kaubanduse jätkuv kasv. Elus käivad tõusud ja langused vaheldumisi. Kiire tõus ametiredelil. Maletaja tõus maailmaklassi. *Tema tõus lihtsõdurist keisriks vältas kakskümmend aastat .. L. Metsar. || levimine. Isolatsionistlike meeleolude seninägematu tõus.
▷ Liitsõnad: esile|tõus, lendu|tõus, mäkke|tõus, püsti|tõus, tipputõus; maa|tõus, mere|tõus, päeva|tõus, päik(e)se|tõus, veetõus; äkktõus; hoog|tõus, käär|tõus, siksak|tõus, siru|tõus, tirel|tõus, trepptõus; hinna|tõus, palgatõus; meeleolutõus; ülestõus.
2. tõusev koht. a. kallak ülespoole. Tee tõusud ja langud. Suusarajal on parajalt palju tõuse ja langusi. Teest paremale jääb järsk, lauge tõus. Org suundub kaugusse laugja tõusuna. b. kirj arsis
▷ Liitsõnad: teetõus.
3. mat tasandil antud sirge tõusunurga tangens. Sirge tõus.

täiend|värvus
füüs värvus, mis antud värvusega liitumisel annab valge, komplementaarvärvus. Sinine ja kollane on täiendvärvused. Punane on rohelise täiendvärvuseks.

täie|voliline ‹-se 5› ‹adj›
selline, kellele on antud täielik tegutsemis- ja otsustusvoli. Paavst saatis kohtumisele oma täievolilise esindaja. Eesti Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik. Maja müüja oli omaniku täievoliline esindaja.

täis|osa
mat
1. komast vasakul paiknevad numbrid kümnendmurrul. Kümnendmurru täisosa ja murdosa.
2. suurim täisarv, mis ei ületa antud arvu

universaal|hulk [-hulga]
mat hulk, mis koosneb kõigist antud probleemis vaadeldavaist elementidest

uus|maa
nõuk uusmaasaaja(te)le antud maa

vaesus|tunnistus

1. aj elukohajärgse valla-, alevivalitsuse v. politsei poolt kellelegi antud tõend tema kehva varalise seisu kohta. Kehvade vanemate lapsed vabastati vaesustunnistuse põhjal õppemaksust.
2. piltl (viletsate oskuste, võimete vm. kohta). Meeskonna rohked kaotused on selge vaesustunnistus. *Selline oht ennast isoleerida keeleoskamatusega – haritlase vaesustunnistus – oli mulle selge juba ammugi .. H. Salu.

vale ‹6›
‹adjektiivina saab jääda käändumata›
1. ‹s› sihilikult esitatav alusetu, tõele mittevastav väide v. teade. Väikesed, suured valed. Häbematu, jultunud vale. Üsna süütu, naiivne vale. See on sula, läbinähtav, ilmne vale. See oli tema elu esimene vale. Ära lase end pimestada massiteabevahendite valedest! Saime su valest kohe aru. Vale puha, mis ta räägib. Räägib valet 'valetab'. Oli küll häbi, kuid valet üles ka ei tunnistanud. Poiss mõtles välja üpris usutava vale. Mingi valega meelitati ta kohale. Selles loos pole kerge tõtt valest eraldada. On inimesi, kes seda valet uskusid. Siira inimesena ei salli ta mingit valet. Kurjategija valed paljastati. Valet vanduma 'valevannet andma'. Mustas oma naabrit alatute valedega. Valega ei jõua kuigi kaugele. Sipleb oma valede võrgus. Valel on lühikesed jalad.
▷ Liitsõnad: hädavale.
2. ‹s› miski, mis ei ole ehtne ega tegelikkusele vastav. Tõsi tõuseb, vale vajub. *Te ehitasite oma elu valele. Pettus ja vale said teile harjumuseks .. O. Tooming. *Ma olen tõe poolt. Kuid hea vale kunstis on siiski parem kui halb tõde. F. Tuglas.
3. ‹adj› tõele, tegelikkusele mittevastav, ebaõige, väär; midagi ebaõigesti, vääralt osutav, väljendav jne. Kell näitas vale(t) aega. Kurjategija elas teises paigas vale nime all. Vale teooria, seisukoht. Sul on asjast vale(d) andmed, vale ettekujutus. On endale olukorrast sootuks vale pildi loonud. Vale vastus. See oli ikkagi vale teade. Arvutuse tulemused on valed. Selles asjas olete valel arvamusel. Näilisus võib viia vale(dele) järeldustele. Sinu oletus osutus valeks. Teeb just seda, mis on halb ja vale. See, mis te räägite, on ju kõik täiesti vale. Oleks vale öelda, et ma ei karda. Hakkas salgama ja teiste väiteid valeks ajama. See kaal on vale, näitab rohkem. *Nad [= naised] olid nii valed, nii odavad, nii teatraalsed. T. Kallas.
▷ Liitsõnad: pool|vale, puruvale.
4. ‹adj› mitte see, mis (v. kes) on antud juhul vajalik v. nõutav, ebaõige. Oleme istunud vale(le) rongile. Võttis varnast vale võtme. Helistas valel numbril. Varguses süüdistati algusest peale vale inimest. Kiri sattus valedesse kätesse 'vale inimese kätte'. Püüdis kaardimängus vale(t) masti käia. Vaheta jalga, sul on vale jalg (marssimisel). Maletaja eksis ja tegi käigud vales järjekorras. Jälitajad sattusid vale(dele) jälgedele. Te lähete ju vales suunas! Sõdis valel poolel. Laulab vale viisiga. Kas see ütlus on päris vale? 'sobimatu'. Pani, asetas oma lootused valele kaardile. *.. toppis võtit lukuauku. See läks esiti vale otsaga ees .. H. Lehiste.

vale|tunnistus
sihilikult antud ebaõige tunnistus. Teadlik valetunnistuse andmine võib olla kohtulikult karistatav.

valik|vastus
ped mitme antud vastuse seast leitav õige vastus. Valikvastustega ülesanne.

valve|post

1. ka sõj valvuri(te) valve alla antud koht v. piirkond koos kõigi objektidega; valvekord selles paigas. Valvepostil seisev tunnimees, politseinik. Väljas valvepostil tuli olla, käia igasuguse ilmaga. Sõdurid asusid rindelõigus valvepostidele. Valvepostide suunast kostis tulistamist. Saali ukse juurde valvesse määratud õpilased seisid truult oma valvepostil.
2. isik v. isikute rühm, kes on pandud kuhugi valvama (1. täh.) Piirivalvurite valvepostid. Silla juures seisis Kaitseliidu valvepost. Teedele paigutati valvepostid. Vastasel oli kirikutornis valvepost. Iga kahe tunni järel vahetati valveposte. *Iga väikese vahemaa järel peatab meid valvepost: heidetakse pilk autosse, vaadatakse, kui palju on sõitjaid .. J. Semper.

vastand|arv
mat arv, mille liitmisel antud arvuga saadakse 0. Arvu -3 vastandarv on 3.

vastand|sündmus
mat sündmus, mis toimub siis, kui antud sündmus ei toimu

vastu|hääl
hääletamisel vastu antud hääl; vastuarvamus. Poolt- ja vastuhääled jagunesid pooleks. Seadus võeti vastu vastuhäältest hoolimata. Pikka aru ei peetud, sest vastuhääli saalist ei kostnud.

veel ‹adv›

1. väljendab ajalisi suhteid. a. jaatavates ühendites näitab, et tegevus v. olukord kestab v. kestis (mõnikord vihjates, et see on v. oli lõpule jõudmas, peab v. pidi lõppema v. oleks võinud olla juba lõppenud): üha, jätkuvalt; alles. Loen ikka veel seda raamatut. Lapsed veel magavad. Homme olen veel kodus. Ime, et sa veel terve oled. Kas te elate veel selles majas? Päeval on soe, öösiti veel külm. Ei tea, kas ikka veel sajab? Vanaisa elab veel. Sa oled veel nii noor. See oli siis, kui isa veel terve oli. Kas sa mäletad seda veel? Ta on vist veel vihane. Laps usub veel päkapikke. Kohtun veel nüüdki temaga. Nad on veel koosolekul. Istus, ise veel jooksust hingeldades. Vili on veel põllul. Linnud enam ei laula, vaid mõni üksik häälitseb veel võsas. Kartulid on veel kõvad. Veel raagus puud lasevad päikesevalgusel tuppa paista. Kas vesi pole veel ujumiseks külm? Ah, ta on veel liiga väike! See oli siis, kui me veel noored olime. Veel hiljaaegu elasid nad elektrita. Veel 19. sajandil ei õppinud naised ülikoolis. b. ‹eitavates ühendites› näitab, et antud hetkel miski pole juhtunud, pole olemas, pole tulnud jne., kuid hiljem see eeldatavasti juhtub, ilmneb, tuleb jne. Hommik ei ole veel käes. Ma ei oska veel ujuda. Ta polnud siis veel kahekümnenegi. Ma pole veel väsinud. Sellist valu polnud ma veel tundnud. Ta pole veel terve. c. esineb hiljem, tulevikus toimuvat tegevust v. olukorda kirjeldavates lausungites. No seda ma tahan veel näha. Ole vait, saad veel kere peale! Küllap nad veel varga kinni võtavad. Jookse, ehk saad nad veel kätte. Küll tast veel kasvab tubli mees. Sa kuuled veel sellest loost. Näed teda veel korduvalt. Küll ma teid veel õpetan! Ma veel näitan neile! Kui mu silmad seda veel näeksid! Lähen sinna veel täna. Raamat ilmub veel sel kuul. Ajas asja korda veel samal õhtul.
2. lisaks, peale selle, millelegi juurde. Ütlen veel mõned sõnad. Palun veel üks kohv. Anna veel kümme krooni. Üks buss tuleb veel. Sõida veel kilomeeter edasi. Saatsime veel kaks kirja. Mis siis veel vaja? Mis sa veel soovid? Pane veel puid ahju. Tõi veel jooki lisaks. Ilus tüdruk ja veel tark ka. Lisada tuleb veel mõned tabelid. Saime veel muidki uudiseid kuulda. Vaatas veel kord kella. Ütle seda veel teine kord ka! Veel üks kord. Võta ikka veel üks kala! Kaevame veel edasi. Sul tuleb veel palju õppida. Pead veel klaverimängu harjutama. Pidas õpetajaameti kõrval veel kasvataja kohta. Peale kuivendamise on veel palju töid ootamas. Haigestus grippi, millele seltsis veel kopsupõletik. Virutas lisaks veel laua kummuli. Kui veel mees ka ära suri, kolis naine päevapealt linna. Näljane näppab kust saab, liiati kui ta veel laps on.
3. esineb koos keskvõrdega seda tugevdades. Veel enam, rohkem, vähem, suurem. Tee läheb veel halvemaks. Ilm on veel külmem kui eile. Hakkas veel kõvemini sadama. Sa pead seda veel paremini tegema. Ta on muutunud veel ilusamaks. Veel tähtsam on see, et .. Soe tuba ja lahke perenaine, mis veel parem võiks olla. Ta pole püssi kättegi võtnud, veel vähem sellest lasknud. Tema kelk libiseb veel kiiremini. Meel läks veel kurvemaks.
4. esineb pahameelt, imestust jms. väljendavates konstruktsioonides ja ütlustes (mis sageli on vormilt jaatavad, sisult eitavad); rõhutab kõneleja tundetooni. Kas andsid eksami ära? – Mis veel! Kas sina kolistad? – Mida veel, see on tuul! Kas ta sõidab siia? – See veel puudub! Kas see ärritas sind? – Küsid veel! Kas sul raha on? – Või veel! Kas sa mäletad teda? – Või veel, suurepäraselt. Kes siis nüüd veel magab! Mis sa selle koeraga veel teed! Mis see vana inimene veel kilkab! Mis sa veel passid! See värv sobib sulle, ja kuidas veel! Tantsib, ja veel kuidas! Ma olen egoist, ja veel milline!

vile|signaal
märguandeks antud vile. Koguneti vilesignaali peale. Vilesignaali järel läks mäng lahti.

volitus ‹-e 5› ‹s›

1. kellelegi antud õigus esindada teise isiku huve ja tegutseda esindatava nimel; sellekohane dokument, volikiri. Suuline, kirjalik volitus. Tähtajaline, tähtajatu volitus. Notariaalne volitus. Konto käsutamise volitus. Volitus auto kasutamise kohta, kasutamiseks. Volituse tähtaeg. Volitust andma, kirjutama, tagasi võtma, tühistama. Tehing teostati volituse alusel. Volitust esitama. || volitamine. Peab juhatuse volitusel läbirääkimisi. Ajas asju oma venna volitusel.
▷ Liitsõnad: blanko|volitus, ühisvolitus.
2. ‹hrl. pl.› teat. ameti v. institutsiooniga kaasnevad õigused ja kohustused; võimupiirid, volipiirid; õigus ja kohustus teostada (ameti)võimu ja täita teat. ülesandeid. Riigikogu esimehe, linnavolikogu liikme volitused. Piiramata, piiratud volitused. Presidendil on laialdased, suured volitused. Peaministrikandidaat sai volitused uue valitsuse moodustamiseks. Valitsus pani oma volitused maha. Rektori volitused lõppevad kevadel. Direktor ületas oma volitusi. *Esimees valitakse kaheks aastaks, aga peaks korraga viie aasta volitused pihku andma .. H. Kiik.
▷ Liitsõnad: ameti|volitus, eri|volitus, saadiku|volitus, võimuvolitused.

võimsus|võimendi
el elektronlülitus, mis antud takistusega koormuse korral on suuteline tagama ettenähtud võimsuse

võrratus|märk [-märgi]
mat matemaatilise tehte märk, mis näitab, et antud avaldised ei ole võrdsed

välis|investeering
maj ühe riigi kapital, mis on antud kasutada teisele riigile. Välisinvesteeringud süstivad majandusse uut elu.

õige ‹1›

1. ‹adj› tõele, tegelikkusele vastav; veatu; ant. vale, väär. Kõik on õige, mis ma räägin. Sünniaeg passis oli õige. Nutikas kuulaja tegi õige järelduse. Vali õige vastus. Jutustas toimunust õiges järjekorras. Esitas asja õiges valguses 'nii nagu asi oli'. Päikesekella vari näitab õiget aega. Seadis, pani kella õigeks. Arvestus, ennustus osutus õigeks. *Venelastel on ju oma kommetega ristiusk, mida nad õigeks peavad. G. Helbemäe. || tegelik, tõeline, päris, ehtne. Miku õige nimi on Mihkel. Jahilooma ei tohtinud kutsuda tema õige nimega. Viiu pole ta õige ema. Õige süüdlane jäigi karistamata. Mehe dokumendid olid õiged. See pole õige kuld. Nuttis laval õigeid pisaraid. Hakkas meile aja jooksul oma õiget nägu 'tegelikku loomust' näitama.
▷ Liitsõnad: ainu|õige, ebaõige.
2. ‹adj› (parimini) eesmärgile viiv, otstarbekas, antud juhul vajalik v. nõutav, sobiv, hea; ant. vale, väär. Hoiab lilli varjus, aga see pole õige. Hakkame minema! – Õige mõte. Need pole vihmase ilma jaoks õiged saapad. Õige oleks olnud vara magama minna. Laev kaldus õigest kursist kõrvale. Tuletorn näitab meremeestele õiget teed. Hobune ei püsinud õigel teel. On oma elu õige joone peale saanud 'elu laabub'. Tema käib ikka õiget jalga 'toimib õigesti'. Õigelt teelt kõrvale kalduma ka piltl. Kaotas õige suuna ka piltl. Vali õige sõidukiirus. See on õige võti. Ole õigel ajal sadamas! Siin on õigem sõnad lahku kirjutada. Õige toitumine, hingamine, mõtlemine. Korvpallur tegi õige söödu. Kiri läks õigele inimesele, õigetesse kätesse. Ta on just õige inimene seda tööd tegema. Mari on Mardi jaoks õige naine. Ei tea, kas ta sai asjast õiget moodi aru. Raamat avanes õigelt kohalt. Seadis paberid õigesse järjekorda. Tee, nagu õigemaks pead. Kõige õigem oleks tegu üles tunnistada. Koputas õigetele ustele. Otsib elus õiget kohta. On alati õigel ajal õiges kohas. Prillid kukkusid kulmudelt oma õigesse paika tagasi. Igas asjas peab õiget mõõtu tundma. Peole minekuks polnud õiget tuju. Ma pole täna õiges vormis. Viski ja sooda tuleb segada õiges vahekorras. Küll ma ajan asjad õigeks. Auto tühikäik tuleb õigeks seada. || (ütlustes millegi korrast ära oleva kohta). Loomad on rahutud, see pole õige asi. Meie tüdrukuga pole õige lugu, asi (rasedust kahtlustav ütlus).
▷ Liitsõnad: ainu|õige, ebaõige.
3. ‹adj› tõeline, igas suhtes mõõtu väljaandev, täisväärtuslik, kvaliteedilt hea. Õige eestlane. Õige mees kaitseb oma perekonda. Õiget sõpra tunned hädas. Temast pole õiget töömeest. Tast ei saanudki õiget abieluinimest. Lukk õiget varast ei pea. Pole tast enam õiget elulooma. Viimaks ometi on õige talv käes! Elas läbi oma esimese õige tormi. Õhtul hakkas peale õige napsivõtmine. Õigest magamisest polnud enam juttugi. Nüüd alles saime tööle õige hoo sisse. Pole enam seda õiget elurõõmu.
4. ‹adj› aus; õiglane, moraalne; õigustatud, põhjendatud, alusega. Käis majas ringi nagu õige mees kunagi. Tal on õige süda rinnus. Arvab, et võtta sealt, kust annab, on õige (tegu). Last lüüa pole õige. Õige etteheide. Erapooletu ja õige otsus. Õiget karistust on kergem kanda. Ta süüdimõistmine on õige. Kas võtate, tunnistate süüdistuse õigeks? || süüta, süütu; patuta. Kedagi õigeks mõistma. Vaene tehti süüdlaseks ja rikas jäi õigeks. Kui keegi sind lööb, anna vastu, kui õige oled. Teab end õige olevat.
5. ‹adj› sirge; ant. viltu(ne). Õige nina. Vaod jooksid õigetes ridades. *.. nüüd võis Joonas end täiesti õige hoida, selg sirge, pea püsti. H. Sergo. || ‹translatiivis› sirgu, otseks; korda. Kõverad naelad taoti õigeks. Raami kõverused suruti õigeks. Viltuvajunud katus tuleb õigeks ajada. Kohendas mütsi õigeks. Pane pilt seinal õigeks. Seadis õlapaelad õigeks. || otsene, otse-. Kõige õigem on tee läbi metsa.
6. ‹adj› (möönva, kinnitava sõnana; ka vastavates ühendites:) tõsi (jah), tõsi (küll), tõepoolest, just nii, nii see on. Õige küll, võlg on tasumata. Tuleb minna. – Õige mis õige. Õige ta on, aega on vähe. See on jumala õige, võin vanduda.
7. ‹s› keegi, kes on millegi poolest õige. a. (tõeliselt sobiva partneri kohta). Ootab oma õiget. Ta pole veel seda õiget leidnud. b. patuta, süüta inimene. Ainult õiged lähevad Issanda juurde. Saatan püüab õigeid oma võrku meelitada.

õpilas|etendus

1. kooliõpilastele mõeldud etendus. Päevane õpilasetendus.
2. kooliõpilaste antud etendus

ühis|kordne ‹s›
mat täisarv, mis jagub kõigi antud arvudega

ühis|tegur
mat täisarv, millega jaguvad kõik antud arvud

üld|iseloomustus
üldine, üldjoontes antud iseloomustus. Kõigepealt mõni sõna maal valitseva olukorra üldiseloomustuseks.

ülem|hulk [-hulk]
mat hulk, mis sisaldab antud hulka

üles|anne

1. kohustusena sooritatavaks antud v. võetud töö v. toiming. Vastutusrikas, tähtis ülesanne. Riiklik, ühiskondlik ülesanne. Töörühma peamine ülesanne oli maavarade uurimine. Poiste ülesanne oli loomade järele vaadata. Koolmeister pidi sageli täitma ka köstri ülesandeid. Peaminister toimis ka presidendi ülesannetes. Esinejad vabastati muudest ülesannetest. Tegin seda direktori, sõbra ülesandel 'korraldusel v. palvel'. Täidab kõiki ülesandeid hoolikalt, kohusetruult. Talle tehti ülesandeks kirjutada konverentsist ülevaade. Kunstikirjastus võttis albumi väljaandmise enda ülesandeks. Miks sa võtsid endale nii raske ülesande! Las teised teevad, see pole minu ülesanne. Ta ei tulnud oma ülesandega toime. Minister seisab oma ülesannete kõrgusel 'väärib oma ametit'.
▷ Liitsõnad: ameti|ülesanne, lahingu|ülesanne, luure|ülesanne, majandus|ülesanne, operatiiv|ülesanne, püügi|ülesanne, teenistus|ülesanne, tootmis|ülesanne, tööülesanne; eri|ülesanne, lisa|ülesanne, pea|ülesanne, põhi|ülesanne, salaülesanne; aasta|ülesanne, kvartali|ülesanne, kuu|ülesanne, päevaülesanne; eluülesanne.
2. hrl. õpilastele koolis antav arvutus- vm. harjutustöö, ka ette valmistada tulev õppetükk. Matemaatikas oli järgmiseks päevaks teha kaks ülesannet. Ülesanne ei tulnud välja, oli valesti lahendatud. Mihkel kutsuti tahvli juurde ülesannet lahendama. Tiiu tegi ülesande kiiresti valmis. Poiss kirjutas ülesanded teise pealt maha. Ülesannete kogu. Kodused ülesanded. Kas sul homsed 'homseks kirjutatavad v. õpitavad' ülesanded on tehtud? *.. vastus oli veenev ja hääl väga kõlav. Nõnda vastas ta ülesandeidki – alati, see tark ja hakkaja poiss .. E. Krusten.
▷ Liitsõnad: algebra|ülesanne, aritmeetika|ülesanne, arvutus|ülesanne, füüsika|ülesanne, keemia|ülesanne, keerd|ülesanne, kodu|ülesanne, kooli|ülesanne, kordamis|ülesanne, matemaatika|ülesanne, näidis|ülesanne, tekst|ülesanne, trigonomeetria|ülesanne, tõlke|ülesanne, õppeülesanne; kabe|ülesanne, maleülesanne.
3. otstarve, eesmärk. Rahvusparkide esmaseks ülesandeks on looduse kaitsmine. See hoone on kunagi täitnud aida ülesannet.

ümber|jutustus

1. ümberjutustamine. Loetud teksti, teose sisu ümberjutustus.
2. muudatustega, omade sõnadega edasi antud varasema autori teos, mingi lugu vms. „Kalevipoja” proosavormis ümberjutustus. Homerose eeposte ümberjutustused. Raamatuke on piiblilugude ümberjutustus lastele.
▷ Liitsõnad: proosaümberjutustus.

üles ütlema

1. teatama teisele lepinguosalisele lepingu, kokkuleppe tühistamisest. a. (seoses vabatahtliku loobumisega hrl. töökohast, elupaigast). Mitu rendiperemeest olid oma kohad üles öelnud ja lahkusid jüripäeval. Ütles oma õpetajakoha kevadel koolis üles. Ütles perenaisele oma toa üles. Ütles ise firmale lepingu üles. *Isa aga ütles parunile üles ja läks kevadel noore naisega Venemaale. Seal rentis mõisa .. E. Vilde. b. (seoses sunniga loobuda). Parun öelnud vastakale peremehele koha üles. Talle öeldi ilma pikemata teenistusleping üles. Majaperemees ütles talle korteri üles. Mitmel rentnikul öeldi rendileping üles. *Laen, mis töökoja asutamiseks tehtud, öeldi üles. Kolme kuu pärast pidi raha makstud olema .. M. Metsanurk. c. piltl. Ära siis nii tühise asja pärast veel sõprust üles ütle! *Ärge ikka enne tutvust üles ütelge, kui te veel meest ei tunnegi. L. Kahas.
2. rikki, katki, töökorrast ära minema. Auto, mootorratas ütles poolel teel üles. Paadil ütles mootor üles. Raadio ütleb vist varsti üles. Suusasidemed ütlesid matkal üles. Mu saapad hakkavad juba üles ütlema. | piltl. Haigel kipub süda üles ütlema. Külmetusest ütlesid neerud lõplikult üles. Vanaema käib vaevu, jalad kipuvad üles ütlema. Vastase närvid ütlesid üles ja ta pistis jooksu. Sellist korralagedust nähes võib närv üles öelda. Sellise töörabamisega võib sul tervis üles öelda. || piltl otsa saama, lõppema. Nad jooksid, kuni jõud üles ütles. Minu mõistus ütleb siin üles. Mõnelgi ootajal kippus kannatus üles ütlema. Nüüd ütles tohtrite tarkus üles.
3. hrl. ülesannet vms. vastama. Koolilapsed ütlevad õppetükke üles. Poiss ütleb õpetajale tundi 'tunniks antud ülesandeid' üles. Oskas veatult luuletusi üles öelda. *Võin une pealt kõik definitsioonid eksimatult üles öelda, aga kasu sellest on vähe – tarvitada ikka ei mõista. T. Raudam.

üür ‹-i 21› ‹s›

1. teisele isikule antud õigus kasutada omaniku asja kokkulepitud tingimustel. Üürile andja, võtja. Andis korteri, ühe toa, pianiino üürile. Võttis suvepuhkuse ajaks ühe vana maja üürile. Mul üks tuba vaba, võtan sind üürile 'üürnikuks'. Ise elas aiamajakeses, tänavaäärne maja oli üüri peal 'selles elasid üürnikud'.
▷ Liitsõnad: allüür.
2. tasu sellise kasutamise eest. Kõrge, madal, suhteliselt kallis, odav üür. Maksis peremehele kahe kuu üüri ette. Üür toa eest oli 1500 krooni kuus. Oli korteriühistule juba mitme kuu üüri võlgu. Peremees tõstis üüri. Ela, üüri ma sinult ei võta! Palus perenaist, et see veel üüriga pisut kannataks 'selle saamisega ootaks'.
▷ Liitsõnad: auto|üür, korteri|üür, kuuüür.