[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aastane ‹-se 5 või -se 4› ‹adj›

1. aasta (v. teat. arv aastaid) vana, aastavanune. Aastane laps. Laps saab aastaseks. Müüa aastane mullikas. Veel seitsmekümne viie aastasena käis ta tööl.
2. aasta (v. teat. arv aastaid) kestev, aastapikkune. Leping on aastase tähtajaga. Aastased kursused. Kahekümne viie aastane ajavahemik.
3. aasta (v. teat. arvu aastate) jooksul saadud, kogunenud, tehtud jne.; aastaks, aasta peale ette nähtud, määratud jne. Aastane teenistus, tulu, sissetulek. Aastane saak, püük. Kogu mu aastane töö läks untsu. Aastane sademenorm.
Omaette tähendusega liitsõnad: ühe|aastane, kolme|aastane, viieteistkümneaastane; mitme|aastane, mõne|aastane, paariaastane; iga-|aastane, läinud|aastane, mineva-|aastane, möödunudaastane

aberratsioon ‹-i 21› ‹s›
kõrvalekalle, hälve. a. astr taevakeha näiva asukoha muutumine taevasfääril b. füüs optikariistades tekkiva kujutise viga. Kromaatiline, sfääriline aberratsioon. c. biol liigi tavalisest kujust hälbiv vorm d. biol kromosoomi struktuuri v. kromosoomide arvu hälve

aja|kontroll
(males, kabes:) teat. arvu käikude tegemiseks ettenähtud ajanormist kinnipidamise kontroll. Ajakontrolliks selgus tulemus kahes partiis.

aja|palk [-palga]
maj töötatud ajaühikute arvu järgi arvutatav palk. Ajapalk ja tükipalk.

aluseline ‹-se 5› ‹adj›
keem
1. (keskkonna oleku kohta:) selline, kus vesinikioonide kontsentratsioon on väiksem kui puhtas vees, leeliseline. Aluseline keskkond.
2. (happe kohta:) molekulis teat. arvu metalliaatomitega asenduda võivaid vesinikuaatomeid omav
▷ Liitsõnad: ühe|aluseline, kahe|aluseline, kolmealuseline.

arendama ‹37›

1. (vähehaaval) paremaks, täiuslikumaks, kvaliteetsemaks muutma, kõrgemale tasemele viima. Tööstust, põllumajandust, kalakasvatust arendama. Teadust ja rahvuskultuuri arendama. Vaataja maitset arendama. Keelemehed arendavad kirjakeelt. Ma arendan ennast, oma häält. Sportlased arendavad oma võimeid. Arendasin end muusikas. Noortes tuleb arendada kohusetunnet. Arendas pideva tööga oma mängutehnika meisterlikkuseni. Sport, töö arendab lihaseid. Lugemine, teater, muusika arendavad inimest. Võitlus arendas temast juhi. || (pidevalt) jätkates edasi viima, süvendama, laiendama. Seda huvitavat teemat tuleks arendada. Arendas oma seisukohad kindlaks teooriaks. Autor on arendanud süžeed tõusva pingega. Diviis arendas hoogsalt pealetungi. Arendatakse kultuurisidemeid välisriikidega. Mustad arendasid 'viisid arenduskäiguga v. -käikudega' kuningaoda väljale g7. *Tee edenes aeglaselt, sest autojuhid ei julgenud sellise koormatuse juures täit kiirust arendada. A. Jakobson.
2. mat matemaatilist avaldist lõpliku v. lõpmatu arvu liidetavate summana esitama

arv|mõõtkava
kahe arvu suhtena väljendatud mõõtkava (näit. 1:300000). Kaardi, plaani arvmõõtkava.

astendama ‹37›

1. astmeisse jaotama, astmetena seadma, järgustama. *Harilikult on kordamine veel astendatud, ülesanne läheb kord-korralt raskemaks .. R. Viidalepp.
2. mat astet leidma, arvu iseendaga teat. arv kordi korrutama

elektri|masin
el masin, mis muundab mehaanilist energiat elektrienergiaks, elektrienergiat mehaaniliseks energiaks v. muudab pinget, sagedust, vooluliiki, faaside arvu

geim ‹-i 21› ‹s›
sport mängujärk, mille võitmiseks peab üks pool saavutama teatava arvu punkte (edestades seejuures vastaspoolt teatava arvu punktidega). Meie tennisist kaotas järjest viis geimi ja seega seti 1:6. Võrkpallimäng lõppes geimide vahekorraga 3:1.
▷ Liitsõnad: ava|geim, lõppgeim.

haigestumus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
haigusjuhtumite arv elanike arvu kohta teatud ajavahemikul, haigestumise sagedus. Tütarlaste haigestumus ületab koolieas poiste haigestumuse. Võrreldi meeste ja naiste haigestumust. Haigestumus on suur, väike.

hamba|valem
anat arvud, mis näitavad ühe poole hammaste arvu üla- ja alalõuas. Inimese, koera, lõvi hambavalem.

hing1 ‹-e 22› ‹s›

1. hingamine, hingetõmme; hingeõhk, sisse- v. väljahingatav õhk. Köhahoog, tolm, tuisk matab hinge. Haigel matab jälle hinge. Kuumus, leil, suits, lehk lõi, pani, võttis hinge kinni. Rõõmust, põnevusest, hirmust, ärritusest jäi mul hing (rindu) kinni. Jooksin, köhisin nii et hing (rinnus) kinni. Põgenesin toast, hing ehmatusest kurgus. Tõmbasin sügavalt, kergendatult hinge. Mees tühjendas õllekapa ühe hingega. Ujun juba viis meetrit ühe hingega. Ta pidas vee all mitu minutit hinge kinni. *Vanamees vedas vilinal hinge ja ärgitas uuesti. A. Maripuu. | piltl. Kell seinal tõmbas kähisedes hinge ja lõi raginal kuus pauku. || (vähestes ühendites:) õhk, gaas. Õlu tuleb ankrusse hinge alla 'õhutihedalt kinni' panna. Õlu on vaadis hinge all. Kork ei pea hinge. *Jannsen kahmas oreli sõrmiste järele, et alustada laulu... Kuid orelil polnud hinge sees.. E. Särgava.
2. elu, eluvõime; elujõud, eluvaim. Hinge kallale kippuma. Sul ainult tühipaljas hing, ei muud midagi. Jookse, kui sul hing armas. Mehele jäi hing vaevalt sisse. Surijal on veel hing sees. Tal on hing väljas, välja minemas. Köhib, nutab kas või hinge seest. Ega ta enam hinge tõuse. Keegi ei jäänud, kedagi ei jäetud hinge. Uppunu saadi hinge. Sain, pääsesin hingega tulema. Palgast jätkus ainult selleks, et perel kuidagi hinge sees hoida, pidada. Süüa sai parajasti niipalju, et hing sees seisis. Ussil on visa hing. Pühadeks võeti seal hing välja. Kalamees peab kassi ikka hinges. Ei tulnud peole enam endist hinge sisse.
3. sisemaailm, eelkõige tundmuste ja tahte ala; ka nende kujuteldav asu- ja lähtekoht (sageli mitmesugustes piltlikes väljendites). Hinge ilu, suurus, ülevus. Ta on uhke, alandliku, nurjatu hingega. Otsiva, rahutu, õilsa, ülla hingega inimene. Fantaasiarikka, ilutseva hingega luuletaja. Hing kisendab kellegi, millegi järele. Hing igatseb midagi kaunist. Hing väriseb, on hirmul, ärevil. Mu hing aimab halba. Tema hing ei teadnud pettusest midagi. Jäta, jätke mu hing rahule! Hing jääb millegagi rahule, on millegagi rahul. Sõi ja jõi, mida hing himustas. Hing keeb vihast, raevust. Hinges keeb, käärib viha. Kartus, tusk poeb, jääb hinge. Nukrus, igatsus tükib hinge. Need sõnad läksid hinge, hakkasid hinge (kinni). Teiste naer ja pilge lõikas küürakale hinge. Hinge kogunes sappi, vimma. Pilkest jäi okas hinge. Kes teise hinge näeb. Venna surm jättis ta hinge sügava jälje. Poisi hinges tõusis trots. Hingelt noor, vana. Hingelt haige, muserdatud inimene. Oma hingelt on ta väikekodanlane. Ta hinges valitses rõõm ja rahu. Oma hinge põhjas uskus ta, et kõik pöördub veel heaks. Kahetsen juhtunut hinge põhjast '(üli)väga'. Olin hinge põhjani '(üli)väga' liigutatud, vapustatud. Kurbus, mure ahistab, rõhub, täidab hinge. Kadedus näris ta hinge. See vihje pani hinge kipitama, kripeldama, pakitsema. See jutt kosutas mu hinge. Kirjanik kirjutab sellest, mis hingel (kibeleb). Silmad on hinge peegel. Eidekesel on tüdimatu hing, temast jätkub kõikjale. Mitte igaühel pole sellist kanget hinge 'sellist tugevat tahtejõudu v. iseloomu'. Sel noormehel pole õiget ehitaja hinge. Maainimese hing igatseb põldude ja heinamaade järele. Ise noor tütarlaps, aga kasaka hing rinnus. Võõras ei mõista teise rahva hinge. *Hea raamat ei paljasta looja hinge üksnes lugejale, vaid ka loojale enesele. F. Tuglas. || (südametunnistusest; moraalse vastutuse ja kõlbeliste tõekspidamistega seotud tundemaailmast). Minu hing on sellest puhas, ei tea sellest midagi. Eksimus piinas, koormas, vaevas hinge. See kuritegu lasus tema hingel. Neid patte, seda süüd minu hingel, hinge peal pole. Varastamise pattu ta oma hingele, hinge peale ei võta. Keeldumise korral jääb selle inimese elu teie hingele, hinge peale. Räägib kõik viimseni hingelt, hinge pealt, hinge tagant ära. Paadunud hingega inimene. *Pealegi polnud tema teada Külasoo naistel midagi niisugust hinge taga, mida nad praegu kartma peaksid. A. Hint. || (kirglikust kaasaelamisest; innust, sisemisest põlemisest, (tegevus)õhinast). Näitleja mängus polnud hinge. Laulab, mängib, töötab hingega. Andus täie hingega oma tööle, uuele harrastusele. Ta teeb kõike hingega. Elu ilma elamusteta on hall ja hingeta. Mees juba üle viiekümne, kuid energiat ja hinge nagu noortel. || (kõrvutatuna v. vastandatuna ühelt poolt kehale, füüsilisele, välisele; teiselt poolt kainele mõistusele, vaimule). Reis tuli kasuks ihule ja hingele. Ise vastutan nii oma ihu kui ka hinge eest. Välise asjalikkuse all peitus hell hing. See mees on ju lausa robot: tal pole raasugi hinge. Mõõk tapab ihu, kuid sõna surmab hinge. *Andres tundis, nagu kuluks ta kahest otsast korraga: töö sööb keha ja üleaedne põletab hinge.. A. H. Tammsaare. || piltl (millelegi elutule tema iseloomulikku ilmet andvast eripärast). Igal linnal on oma hing. See omapärane muusika kajastab rohtlate hinge.
4. (filosoofias, religioonis, mütoloogias:) mittemateriaalne surematu ja elustav alge, mis võib eksisteerida ka kehast sõltumatult. a. Hinge surematus. Hingede rändamine, ümberkehastumine. Surmaga arvati hinge kehast lahkuvat. On usutud, nagu võiksid surnute hinged oma endist kodu külastada. b. (ristiusuga seotud kujutlustes). Sul on patune hing. Hing läheb taevasse, põrgusse. Hing saab, läheb hukka. Ära saada oma hinge hukatusse. Kurat püüab, võrgutab hingi. Vanakuri, saatan päris tema hinge. c. (loomade, loodusesemete hingestatusest). Muistne inimene arvas, et igal loomal, linnul, puul, kivil, metsal, veel jne. on oma hing.
5. elusolend, hingeline, hrl. inimene. Ta on kuldne, truu, lihtsameelne, romantiline hing. See rahutu, väsimatu hing ei püsi kusagil paigal. Sa oled õnnetu, kadunud hing. See on üks müüdav, nurjatu, vilets, äraostetav hing. Liina, hea hing, on siin kõik korda seadnud. Tema, vaene hing, ei aimanud midagi. Pastor hurjutas jutluses koguduse eksinud, patuseid hingi. Siin ei tunne meid ükski, mitte ainus hing. Mitte kusagil ainustki elavat hinge. Õues ei olnud (inimese) hingegi. Oleks ta seal ainsatki meesterahva, naisterahva hinge kohanud. Lauda- ja majauksed pärani, aga õues mitte hingegi, välja arvatud koer. Ära räägi sellest ühelegi hingele. Surnud hinged 'mingi organisatsiooni, seltsi passiivsed, töös mitteosalevad liikmed'. || retoorilistes hüüatustes ja küsimustes kõneleja enda kohta, samuti familiaarses, kurjustavas v. retoorilises pöördumises kellegi teise poole. Mis sa hing ütled, kostad! Mis sa hing teed, ette võtad, peale hakkad! Söö, joo, maga niipalju kui soovid – mis sa hing veel tahad! Kuhu sa hing lähed? Kui kaua sa hing ikka kannatad! Kuidas ma, vaene hing, õpin, kui vaikust ei ole? Kuidas sa, armas hing, välja näed! Kus te, saatana hinged, logelesite? *„Armas hing, kuidas sa oma õpetajahärraga räägid!” hüüdis pastor. A. H. Tammsaare. || (hrl. inimeste arvu, hulga väljendamisel). Sissid tapsid majas viimse kui hinge. Tal oli seitse hinge peret. Perekonnas oli kuus hinge. Meid on siin koos mõnikümmend hinge. Mõisnikul oli mitusada hinge talupoegi. Teolisi oli vähemalt poolsada hinge. Vallamaksu võeti kaks ja pool rubla igalt hingelt. *Ja sõrajalgseid, neid lehmi, neid kah mõni mitu-setukümmend hinge... A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: inim|hing, mees|hing, naishing; kaunis|hing, õilishing; kuradi|hing, saatana|hing, vaenlasehing.
6. piltl (kellestki, millestki olulisest, põhilisest, kesksest). a. mingi kollektiivi, organisatsiooni, ettevõtte, ürituse vms. innustaja, eestvedaja, juhtiv isiksus. Ta on seltsi, näiteringi, ettevõtte, ürituse, matka hing. Laudkonna, seltskonna hingeks näib olevat noor neiu. Meie kodu hing on hakkaja ja energiline vanaema. b. lemmikharrastus, -tegevus, huviala, millega tegelemine on kujunenud vajaduseks. Sport ja muusika – need on poisi hing. Aed ja peenrad on eide hing. *Korvpalli oli tal hea mängida ja see oligi ta hing. V. Saar. c. millegi elustav tuum, põhiolemus. Kunsti sisu ja hing on peidetud ta sügavustesse. *Et lühidus on vaimukuse hing, /../ teen lühidalt.. G. Meri (tlk).

indeks ‹-i 2› ‹s›

1. mat füüs keem arvule v. tähele (sellest madalamale v. kõrgemale) väikekirjas lisandatav eristav, eriväärtusi märkiv vms. number, täht vm. sümbol (näit. x₁, x₂, x_n, aⁿ, v_t); millegi arvu v. hulka tähistav numbrike. Valemis H₂O näitab indeks, et molekulis on kaks vesinikuaatomit.
2. maj suhtarv, näitamaks kas majandusliku nähtuse keskmist muutumist v. mingi(te) teguri(te) mõju suurust majanduslikule resultaadile
3. ka antr kahe mõõdu suhe
▷ Liitsõnad: kuju|indeks, nina|indeks, näo|indeks, peaindeks.
4. ka bibl hrl. numbritest, tähtedest v. mõlemaist koosnev leppemärk. Toimiku indeks. || sihtnumber. Kirjadele ärgu unustatagu märkimast indeksit.
▷ Liitsõnad: posti|indeks, raamatukoguindeks; number|indeks, sega|indeks, tähtindeks.
5. (aine-, nime)register; nimestik, loetelu. Raamatu, entsüklopeedia indeks. Töö on varustatud põhjaliku, suurepärase indeksiga.

isotoop ‹-toobi 21› ‹s›
keem elemendi teisend, mis erineb teistest aatomituumas olevate neutronite arvu poolest. Stabiilsed ja ebastabiilsed isotoobid. Vesiniku isotoobid. Radioaktiivne isotoop. Isotoopide eraldamine.

ja ‹konj›
kõige harilikum ühendav sidesõna
1. seob jaatavas (vahel ka eitavas) lauses korduvaid lauseliikmeid, hrl. kaht viimast liiget. Ants ja Mäidu käivad koolis. Siin kasvavad kased, haavad, lepad ja muud lehtpuud. Ta oli kõhn ja kahvatu poisike. Tekst oli eesti ja vene keeles. Kõik ülearune ja tarbetu jäeti maha. Käidi marjul ja pähklil. Söödi ja joodi tublisti. Lapsed lugesid, kirjutasid ja joonistasid. Tüdruk hakkas nutma ja jooksis minema. Ütles paar lauset ja jäi jälle vait. Hävita kahjurid kiiresti ja viimseni. Ta teeb seda mitte sinu ja minu pärast, vaid enese huvides. Siin oli Jürisid ja Juhaneid, Tõnusid ja Mihkleid. Treener luges võimlejatele rütmi: „Ja üks ja hopp ja kaks ja hopp!”. | (stiilivõttena). *Maja on väike ja kollane ja luitunud ja väga puhas. R. Kaugver. *Läheb kevad ja suvi ja sügis ja talv.. A. Sang. || seob kindlaks kujunenud sünonüümseid, antonüümseid, fraseoloogilisi jm. sõnapaare (ka eitavas lauses). On üks igavene rist ja viletsus! Tõusti enne kukke ja koitu. Läheb läbi tulest ja veest. See seisukoht on ajast ja arust. On ihu ja hingega töö juures. Alguses läks õppimine üle kivide ja kändude. Hoiab sellest küünte ja hammastega kinni. Sõdis käte ja jalgadega vastu. Tema võtan ma süle ja seljaga vastu. Karjumine käis luust ja lihast läbi. Vatras maast ja ilmast. Keerutas iidamast ja aadamast. Vannub tuld ja tõrva. Meestel oli vesi ja vile peal. Kõik toimus nagu kord ja kohus. Segamini nagu puder ja kapsad. Tema on siin a ja o. Teen sinuga uut ja vana. Süüa oli head ja paremat. Aina üks ja seesama. Lähen kus see ja teine. Seletas pikalt ja laialt. Ikka ja jälle sama lugu! Ta on läbi ja lõhki maamees. Vaenlane löödi pihuks ja põrmuks. Asja aeti tasa ja targu. Tuhat ja tuline! Kurat ja põrgu! Välk ja pauk! Tere ja jõudu! Tähtsust täis, nii et hoia ja keela! Nüüd pole muud kui kand ja varvas! Polnudki tarvis ööd ja päevad läbi tööd teha. Oma kulu ja kirjadega polnud raamatut võimalik välja anda. || seob rinnastuvaid osi jagamatut sisutervikut moodustavates v. vastastikust seost osutavates sõnaühendites (ka eitavas lauses). Töötas Keele ja Kirjanduse Instituudis. See küsimus ei kuulu varustus- ja turustusosakonna kompetentsi. Tori hobune on veo- ja sõiduhobune. Vanemate ja laste vahel ei olnud usaldust. Algi ja Illa on õed. Minul ja temal pole midagi ühist. Kas sa oled näinud seda kollast ja pruuni triipu riiet? Sinisest ja kollasest saab segades rohelise. Kaks ja 'pluss, liita' kolm on viis. || seob millegi rõhutamiseks vm. põhjusel korratavaid sõnu. Vihma aga sadas ja sadas. Aina mõtleb ja mõtleb. Küsib muudkui leiba ja leiba. Tunnen teda läbi ja läbi. Toitu oli küll ja küll. Kulutati nii ja nii mitu rubla. Vaatas vilks ja vilks üle õla. *Kuuselauad mis kõlisevad, head ja kuivad, panevad mitu ja mitu aastat vastu. A. H. Tammsaare. || (eitava öeldisverbiga; tänapäeval üldisem ega). Ühtegi puud ja põõsast seal ei kasvanud. Veevärgist ja vannitoast ei maksnud unistadagi. Lugeda ja kirjutada ta ei oska. Tema ja ta kaaslased sind küll ei aita. See pole tema keelata ja käskida. Ma ei rääkinud sellest Marile ja Miinale. No kuidas elu läheb? – Läheb ja ei lähe ka.
2. seob liitlause rinnastuvaid osalauseid. a. laused on jaatavad. Vahetund oli läbi ja õpilased läksid klassi. Oli tugev tuul ja lained jooksid kohisedes rannale. Öösel oli kahutanud ja tee võrdlemisi hea. *Seepeale ruttas Olev teatama, et tal on tikud juba lõpukorral ja et targem on katsuda käsikaudu edasi minna. E. Raud. | (stiilivõttena). *Ta silm säras, ja harvad hambad tulid nähtavale, ja rohke rind ilmutas peidetud elu. E. Vilde. b. üks lausetest on eitav. Töö oli raske ja me ei suutnud seda lõpetada. *Kuid kõrges ruumis valitses pilkane pimedus ja ta ei näinud midagi. A. Jakobson. *Isa polnud suutnud mingeid tagavarasid maha jätta ja ema teenistus oli üksi väikene. R. Roht. c. hrv mõlemad laused on eitavad (tänapäeval harilikum ega). *Aga ta ei tundnud ühtki oma lemmikkirjanikku isiklikult ja polnud tal ka kunagi juhust kirjanikkude tutvuskonda sattuda. J. Vahtra.
3. lauset alustades seob selle eelmise lause v. pikema kontekstiga. *Söödi. Ja joodi natuke veel. Ja siis oli õige hea olla. P. Viiding. *Vahimees ühes kupjaga ruttasid lahkujatele järele. Ja läbiotsimisel leiti näpatud kraam Miika vankrist.. A. Jakobson. || ütlust sissejuhatav sõna, mis võiks ka ära jääda. Ja kui ütlesingi nii, mis siis? Ja mis selles halba on, kui me koos läheme? *„Tulin alles.” – „Ja kuidas te ennast tunnete, mis tervis teeb?” E. Krusten.
4. arvu ja määra märkimisel seob suuremat ja väiksemat koostisosa. Kaks ja pool tonni. Laps oli kolme ja poole aastane. Ligi neli ja pool tuhat kilomeetrit. Tund ja veerand. 25 krooni (ja) 30 senti. See vältas neli kuud (ja) üheksa päeva. Kell kaks ja viis minutit. Kaheksa (ja) kolm neljandikku. Mõisteti üheks aastaks (ja) kolmeks kuuks vangi. | (stiilivõttena liitarvsõnades). *Vanema venna Juhani iga on kakskümmend ja viis aastat.. F. Tuglas (tlk).
5. seob teat. määral vastandavalt lauseosi v. lauseid (täh. lähedane vastandavatele sidesõnadele aga, kuid, ent). Süüdi on tema ja mitte sina. Siit saadik ja mitte enam! Olukord oli raske, ja ometi mitte lootusetu. See on tühine seik ja ometi oluline. Leiba oli vähe, ja sellegi vähese jagas ta teistele. Ma ei usaldaks sinna üksinda minna, ja ega temagi seda vist tee. *Ma otsisin sealt midagi ja ei leidnud. O. Münther. *Puudri ja odekolonni lõhn lõi mulle ninasse ja täna ei olnud see sugugi mulle meelepärane. M. Metsanurk.

jagama ‹37›

1. osadeks tegema, jaotama. a. iseseisvateks osadeks tegema; tükeldama. Jagas leiva kolmeks tükiks. Jagasime õuna neljaks. Praad jagatakse portsjoniteks. Vara, raha, saak jagati pooleks, kolme võrdsesse ossa. Jagas mündid nelja hunnikusse. Rabarberit saab paljundada puhmaid jagades. Õpetaja jagas õpilased kahte rühma: ühed jooksma, teised palli viskama. b. tervikut osadeks tegema osi üksteisest lahutamata. Eesriie jagab toa pooleks. Tabel on lahtriteks jagatud. Joonte abil ruutudeks jagatud paber. Mets on kvartaliteks, kvartalitesse jagatud. Ekvaator jagab Maa põhja- ja lõunapoolkeraks. Romaan jagatakse harilikult peatükkideks, näidend vaatusteks. Aasta on jagatud 12 kuuks. *..arvutud talad, sarikad ja korstnajalad jagasid ruumi risti-rästi paljudeks eraldatud nurgakesteks. V. Beekman. c. liigitama, klassifitseerima. Häälikud jagatakse täishäälikuteks ja kaashäälikuteks. Tulbid jagatakse kahte suurde rühma: aedtulbid ja metstulbid.
2. mat kolmandat arvu (jagatist) leidma nii, et leitud arvu ja teise antud arvu (jagaja) korrutis oleks esimese antud arvu (jagatava) suurune. Kaheksa jagada neljaga on kaks. Jagage kümme kahega! Kiiruse leidmiseks tuleb läbitud tee jagada selleks kulunud ajaga.
3. midagi (osade, jao- v. tükikaupa) mitmele v. paljudele andma, jaotama v. osaks saada laskma. a. isikutele. Ema jagas lastele kompvekke. Sõduritele jagati väliköögist suppi. Kes jagab mängijatele kaardid? Kas näitlejaile on osad juba jagatud? Võitjatele jagati auhindu, medaleid. Riik jagas kunstnikele abirahasid, stipendiume. Ettevalmistustööd jagati mitme peale. Jagab kõigile käske, korraldusi, ülesandeid. Noor korvpallur on õppinud hästi söötusid jagama. Jagas mükse, võmmusid, matse, kõrvakiile. Jagas vastasele hoope paremale ja vasakule, kuhu aga juhtus. Jagab noomitusi, karistusi, ihunuhtlust. Kaunitar jagas ümberringi naeratusi, õhusuudlusi. Isa jagas poegadele õpetusi, nõuandeid, näpunäiteid. Meister on jaganud oma oskusi, kogemusi paljudele õpilastele. See kool on juba 100 aastat lastele õpetust, teadmisi jaganud. Lektor jagas kuulajaile reisimuljeid. Kellelegi kiitust, laitust, tunnustust jagama. Kellelegi lohutust, troosti, meelitusi jagama. b. mingile ajavahemikule, alale jne. Tööd jagati mitmele päevale, mitme päeva peale. Õpitu kordamine tuleks jagada pikema aja peale. Päevane toidukogus jagatakse 6 toidukorrale. Surve on jagatud ühtlaselt kogu pinnale.
4. kellegagi midagi ühiselt kasutama, omama v. valdama; kellelegi enda omast osa loovutama v. ise teise omast osa saama. Ta on harjunud kõike alati kellegagi jagama. Kellegagi korterit, kupeed, kajutit jagama. Neil tuli kahekesi väikest tuba jagada. Jagasime ühiselt leivapalukest. Tüdruk jagas oma võileiva võrdselt koeraga. Kaks võistlejat jäid võrdsel punktiseisul esikohta jagama. Ta ei võinud oma saladust kellegagi jagada. See naine olevat mitme mehega aset, voodit jaganud 'seksuaalelu elanud'. || kellegagi ühiselt v. ühtmoodi läbi elama; kogema v. tundma sedasama mis teine v. teised. Riik jagas hiljem oma naabermaade saatust. Kellegagi rõõme ja muresid, õnne ja õnnetust jagama. Kellegi kurbust, leina jagama. Ma ei jaganud ta vaimustust, indu, õhinat. Jagan täielikult ta maitset, seisukohta, arvamust, hinnanguid, vaateid, põhimõtteid. Mees ei jaganud naise kahtlusi, kartust, kõhklust tuleviku suhtes.
5. kõnek taipama, aru saama. Ei tema jaga põllumajandusest midagi. Ma pole matemaatikat kunagi jaganud. Kas ta kunstiküsimustes ka üldse midagi jagab? Ma ei jaga, kuidas sa ilma võtmeta tuppa pääsesid. Kas nüüd jagad, milles on asi? Pea, nupp, kolu jagab (hästi, kenasti). Kui pea ei jaga, siis jagavad jalad. *Kõike edasist, mis Mehin rääkis, Vanda enam hästi ei jaganud. R. Sirge.
6. kõnek jagelema, tülitsema, sõnelema. Mis te jagate ja tülitsete siin! Jäta järele, mul pole aega sinuga jagada! *„Mis sest õhtul jagada, mis uue päeva asi,” arvas Tähve. A. Mälk.

jänn ‹-i 21› ‹s›
ummik, väljapääsmatu olukord, kitsikus, kimbatus, häda. Ilma sinu abita oleksin jänni jäänud. Olen oma töödega hirmsasti jännis. Tahame sind jännist välja aidata. Enne parastasid teisi, nüüd on endal jänn käes. || kaardimängus olukord, kus kaotaja on saanud silmi alla teat. minimaalse arvu. Võit, kaotus jänniga, jännita. Olen jännis, jännist väljas.

kahandama ‹37›

1. (mõõtmetelt, koguselt, arvult) väiksemaks tegema, osa ära võtma, vähendama. Kleidivarrukat võib veidi kahandada voltide ja kroogetega. Ta kahandas vahemaa enda ja eesjooksjate vahel paarile meetrile. Vääriskalade arvu on kahandanud eelkõige nende elukeskkonna halvenemine. Mõisnikud ei kahandanud talupoegade kohustusi. || kudumisel silmade arvu vähendama, kitsamaks kuduma. Sukapöida, kinnast kahandama.
2. nõrgemaks muutma, vähendama. Kiirust kahandama. Mõned ravimid kahandavad söögiisu. Alatoitlus oli kahandanud ta jõu, töövõime minimaalseks. Pisipuudused ei kahanda töö väärtust. Miski ei kahandanud ta hirmu. Esimene ebaõnnestumine kahandas julgust. Raskused ei kahandanud uurijate huvi. Lohutused ei kahanda leinajate hingevalu, kurbust. *Neli esimest päeva kasvatas tuult, kolm viimast kahandas. H. Jõgisalu.

kammerlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. tundmuslik, (enesesse) süvenev; vaos hoitud, paatoseta. Muusiku, kunstniku, lavastaja kammerlik laad, stiil. Kõlaiseloomult kammerlik koor. Näitlejate kammerlik mäng. Meie varasem maalikunst oli sageli kammerlik. *Viiul tundus minu jaoks liiga kammerlikuna. Temast ei võinud loota muusikalise laava põletavat hoogamist. G. Ernesaks.
2. vähese arvu tegelastega; väikest esitusruumi nõudev. *.. väliselt on see ju kammerlik ooper, milles tegevust ja kõiki keskseid stseene kannavad neli-viis peategelast. V. Kivilo.

karaadine ‹-se 4› ‹adj›
teat. arvu karaatidega. Saja viiekümne karaadine teemant. 18-karaadine kuld.

kasvatama ‹37›

1. põllukultuure, taimi viljelema v. loomi pidama. Teravilja, rukist, nisu, otra, maisi kasvatama. Kartuleid, juurvilja, kurke, tomateid, kõrvitsaid kasvatama. Lõunas kasvatatakse troopikapuuvilju, viinamarju, teed. Majand kasvatas lilli, roose. Isa kasvatas aias peenardel tubakat. Need taimed on enda kasvatatud seemnest. Loomi, karja, hobuseid, lambaid, hõberebaseid kasvatama. Kasvatas sead peekoniks. Linde, kanu, hanesid, kalkuneid, parte kasvatama. Tiikides hakatakse kalu kasvatama.
2. millegi kasvamist võimaldama v. soodustama (ka selle tulemusena mingeid tooteid andma). Väetamata maa ei kasvata vilja. Kirsid õitsesid küll, aga marju otsa ei kasvatanud. See õunapuu kasvatab magusaid õunu. Rukis kasvatab alles kõrt, pead. Puu kasvatas endale vägeva võra. Peenrad kasvatasid ainult umbrohtu ja maltsa. Nii rikkalikku viljasaaki pole need maad varem kasvatanud. Lambad on suve jooksul pika villa selga kasvatanud. *Ta ees avardub lai, kadakaid kasvatav lagendik .. B. Alver.
3. millelgi kasvada laskma. Habet, vuntse, patse kasvatama. Poiss kasvatas endale pikad juuksed. Kasvatab hea elu peal kõhtu. Poiss on maatööks noor, las kasvatab veel konti. | piltl. *Talle ei antud aega sammalt selga kasvatada ega isiksusena tarduma hakata .. E. Nirk.
4. piltl põhjustama, tekitama. Raske töö on taadile küürugi selga kasvatanud. *.. läikles tumedalt vesi, millel lained kasvatasid juba väikesi, valgeid harjakesi. A. Mälk.
5. rohkendama, suurendama, lisama. Kogus ja kasvatas oma vara. Jõudu, rammu kasvatav toit. Vastase loidus kasvatas ründajate julgust. Kõik see ei kahandanud, vaid hoopis kasvatas üldist uudishimu. Okupantide omavoli kasvatas rahva rahulolematust. Inimestes tuleb kasvatada distsipliini. *Tuul ulub ja kasvatab hangi. M. Nurme. || looma, välja arendama. Uurija kasvatas nendest faktidest terve teooria. || kudumisel järgmise rea silmade arvu suurendama, laiemaks kuduma. Sukka, sukasäärt, kinnast kasvatama. Kasvatage järgmises reas kolm silma juurde!
6. laste, noorukite eest (vanemana, hooldajana) hoolitsema; õpetama ja suunama, käitumist ja kombeid õpetama vms. Teda kasvatas võõrasema. Kohus otsustas poja jätta ema kasvatada. Kasvatas tütre suureks. Poiss jäi pärast vanemate surma päris võõraste kasvatada. Abielupaar võttis endale lastekodust väikese tüdruku kasvatada. Püüdis oma lastest kasvatada tublisid ja ausaid inimesi. Kool õpetab ja kasvatab noori. Ta on abielus ja kasvatab kaht tütart 'tal on kaks tütart'. Kohe näha, et halvasti kasvatatud noorukid. Mind on lapsest peale kasvatatud tööd austama. Kuldnokapaar kasvatas lennuvõimeliseks seitse poega. || (hrl. täiskasvanud inimest) mõjutama, sihikindlalt suunama; kelleski mingit kindlat joont arendama. Autor tahab oma teostega lugejat õpetada ja kasvatada. Ta kasvatati kuulekaks käsutäitjaks. Peame kasvatama oma iseloomu. Kogemused kasvatavad inimest. Küll sinust meri, sõjavägi mehe kasvatab. Kollektiivi, kirjanduse, kunsti kasvatav mõju. *Õnneks olin ettenägelik ja kasvatasin endale toimetuse sekretärist ise asetäitja .. O. Tooming.
7. van korrutama. *„Kasvata mõeldud numbrit kahega!” – „Kasvatasin!” M. J. Eisen.

kodaraline ‹-se 5› ‹adj›
‹liitsõna järelosana› teat. arvu kodaratega
▷ Liitsõnad: kolme|kodaraline, neljakodaraline.

koefitsient ‹-endi 21› ‹s›

1. mat kordaja || keem molekulide arvu näitav numbriline kordaja aine valemi ees
2. suhtarv, tegur. Koefitsientide süsteemi põhjal pääses võistlustele meie sportlane.

kohaline ‹-se 5› ‹adj›
‹hrl. liitsõna järelosana› teat. arvu kohti omav. Kahekümne viie kohaline õppekabinet. 500-kohaline saal.
▷ Liitsõnad: kahe|kohaline, kolme|kohaline, kuue|kohaline, mitme|kohaline, mõne|kohaline, nelja|kohaline, tuhande|kohaline, ühekohaline.

kolm|arvsus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
folkl arvu 3 esinemine. *Kolmarvsus esineb muinasjuttude kompositsioonis väga laialdaselt: tegelasteks on kolm venda või õde, kangelane peab ületama kolm takistust, tal on kolm imeabilist või imeeset jne. R. Viidalepp.

koondama ‹37›

1. hajali-, laialiolekust, eri kohtadest ühte kohta kokku, ka teat. hulgaks koguma. Vägesid koondama. Kultuurivara koondati kõikjalt muuseumidesse ja raamatukogudesse. Tööstusettevõtted koondati pealinna. Kõigi relvade tuli koondati vaenlase tugipunktile. Kirjanik koondas ajakirjanduses ilmunud lühijutud kogumikuks. Lääts koondab valguskiiri. Emajõgi koondab endasse mitme jõe veed. Valikkogu koondab suurema osa autori loomingust. *Külma korral veel koondad kasukasiile ja pead vastu, aga kaua sa suudad sulatuulega sõdida. S. Ekbaum. || (abstraktsemalt:) keskendama. Mõtteid, tähelepanu, tahtejõudu koondama. Koondas kogu oma tahte eesmärgi saavutamisele. Kooondas võimu enda kätte. Kogu ürituse juhtimine koondati ühte keskusse. || teat. ühiseks kollektiiviks, organisatsiooniks vm. tervikuks liitma. Ajakiri koondas enda ümber kirjanikke, kunstnikke ja kultuuritegelasi. *..[aeg] oli kuivatanud sood ja koondanud soonikute ning metsatukkade vahelised põllulapid suuremateks lagendikkudeks. V. Saar. || teat. piiratuma ulatusega alale rajama, paigutama, asustama vms. Kloostri hooned on koondatud nelinurkse õue ümber.
2. töö-, ametikohtade arvu vähendama ning neil töötanud inimesi sellega seoses töölt vabastama. Osakonnas koondati kaks kohta. Firma koondas mitu ametnikku. Koondati esmajärjekorras kontoripersonali.
3. sisulise tihendamisega millegi mahtu, ulatust kärpima; kokku suruma. Artiklit tuleb mõningal määral koondada. Kirjanik on oma näidendis sündmustikku ajaliselt koondanud. *Kohandades Beckeri teost Eesti oludele, on Arvelius seda tunduvalt koondanud ning ümber töötanud.. A. Vinkel.
4. mat hulkliiget sarnaste üksliikmete liitmise teel lihtsustama

koosseisu|nimestik
jur ametikohtade loetelu koos töötajate arvu ja palgamääradega

korrutama ‹37›

1. mitut keeret, lõnga (niiti) voki vm. ketrusvahendi abil üheks jämedamaks ja tugevamaks lõngaks (niidiks) kokku keerutama. Lõnga korrutama. Kolmekordne korrutatud lõng. Korrutatud lõngast kampsun. Mida suu ketrab, seda käsi ei korruta.
2. pidevalt, ikka ja jälle ühte ja sama ütlema, kõnelema, jutustama v. arutama. Sa korrutad seda lugu juba mitmendat korda. Mis sellest niipalju korrutada! Korrutab mulle hommikust õhtuni, päevast päeva, aastakümneid üht ja sama. Üks räägib ees ja teised korrutavad järele. Nõupidamisel korrutati ammu tuntud tõdesid. Eided korrutasid juhtunust veel kaua-kaua. Mees korrutab, et pole aega ja pole aega. „Seda juhust ei tohi mööda lasta,” korrutas Mihkel. *Nad vaikisid ja igaüks korrutas pimedas oma mõtteid.. A. H. Tammsaare.
3. mat antud arvu teatav arv kordi suurendama. Üht arvu teisega korrutama. Täisarve omavahel korrutama. Murdu murruga korrutama. Korrutage saadud avaldis kümnega!

kraadine ‹-se 4› ‹adj›
teat. arvu kraadidega (näit. temperatuuri kohta). Kahekümne viie kraadine pakane, soojus. Segu kuumutatakse mitme tuhande kraadise temperatuurini. | piltl. *.. meeleolu tegi saja kaheksakümne kraadise pöörde. M. Traat.
▷ Liitsõnad: kahe|kraadine, kümne|kraadine, mõne|kraadine, null|kraadine, paari|kraadine, saja|kraadine, viiekümnekraadine.

kuune ‹-se 4› ‹adj›

1. üks kuu (v. teat. arv kuid) vana. Kuune laps, imik. Kutsikas on kahe ja poole kuune.
2. ühe kuu (v. teat. arv kuid) kestev. Kuused täienduskursused. Nelja ja poole kuune kodunt äraolek.
3. kuu (v. teat. arvu kuude) jooksul saadud, tehtud jne.; kuu aja peale ette nähtud, määratud jne. Kuune teenistus. Kuune toidumoon.
▷ Liitsõnad: igakuune.
Omaette tähendusega liitsõnad: kahe|kuune, kaheksa|kuune, kolme|kuune, kümne|kuune, nelja|kuune, viie|kuune, ühekuune; mitme|kuune, mõne|kuune, paarikuune

kuupima ‹kuubin 42›
mat arvu kolmandat astet leidma

käpu|täis ‹s›

1. peotäis; väike kogus. Käputäis villu, karvu. Käputäis ristikheinu, põhku. Käputäis ajalehti, kirju. Pabereid ja dokumente kogunes hea käputäis. *Pannud [mees] käputäie raha lauale ja küsinud endale ka kaarte kaasamängimiseks. J. Vahtra.
2. piltl väike rühm, salgake; vähesed, üksikud, mõned (inimesed). Kokku tuli ainult tühine, väike käputäis inimesi. Käputäis noori algajaid, uudishimulikke. Kogu võim oli käputäie rikaste käes. Meid on vaid käputäis. || (vähese arvu esemete, hoonete vms. kohta). *..pole neil õiget sõjaväge ega varustustki. Pihutäis ratsanikke ja käputäis suurtükke. R. Kaugver.

küljeline ‹-se 5› ‹adj›
‹liitsõna järelosana› teat. arvu külgi omav
▷ Liitsõnad: kolme|küljeline, neljaküljeline.

küündima ‹küünin 42 või küündin 37›

1. ulatuma. a. (ruumiliselt). Heinamaa küünib järveni. Kuuskede alumised oksad küünivad maani. Ma ei küüni talle õlanigi. Kasukas küündis kandadeni. Kalamehesaapad küündisid poolde reide. Upitas küll, kuid ei küündinud ülemise riiulini. Uppuja käsi ei küündinud heidetud köieni. Mõla ei küüni järve põhja. Tõusin küll kikivarvule, kuid ei küündinud vaatama. Lambitule valgus ei küündinud toa kõikidesse nurkadesse. Leegid küündisid kohati üle võsa. Ettepoole küündiv lõug. *Pilved lendasid nii kõrgelt, et sinna vist isegi väledad pääsukesed ei küündinud. E. Krusten. | piltl. Siia metsade taha ei küündinud mõisnike käsi. Kaugemale minu võim ei küüni. Tema mõttelend ja soovid küündisid palju kõrgemale ja kaugemale. Kaugele küündivad tagajärjed. Taevani küündiv ülekohus 'suur ülekohus'. *.. sinu taip vist ei küüni kaugemale künnihärja omast. B. Alver. b. (ajaliselt). Linnal on kaugesse minevikku küündiv ajalugu. *Kevad on lõpul, juba mõne päevaga suvessegi küündinud. N. Baturin. c. (hulga, arvu, määra, astme, taseme poolest). Õpilaste arv koolis küündis kuue-seitsmekümneni. Jõe sügavus ei küüni palju üle kahe meetri. Merevee temperatuur küündis kohati 22°-ni. Viljasaak ei küündinud eelmise aasta tasemeni. Ta ei küündinud üheski asjas oma vennani, teiste hulgast esile. Ainult paari õpilase hinded küündisid üle rahuldava. Sellise tulemuseni, autasuni küündis ainult paar-kolm sportlast. Maailmaklassi küündiv teos.
2. millekski suuteline, võimeline olema. Mälu ei küündinud toonaseid sündmusi rekonstrueerima. Temaga ei küüni keegi võistlema. Ma ei küüni nendes probleemides kaasa rääkima. Selleks ei arvanud ta end küündivat.
3. piisama, jätkuma, küllalt olema. Mul ei küündinud selleks jõudu. *.. ta elavat ühes perekonnas, sugulaste juures, kus küündivat aset minulegi. E. Vilde. *Kui talvised ettevalmistused pole küündivad, siis kevadel lonkab kogu ettevõte. E. Krusten.

leheküljeline ‹-se 5› ‹adj›

1. ‹hrl. liitsõna järelosana› teat. arvu lehekülgi sisaldav, teat. arvust lehekülgedest koosnev. Kahe ja poole leheküljeline kiri.
▷ Liitsõnad: kahe|leheküljeline, kümne|leheküljeline, mitme|leheküljeline, mõne|leheküljeline, paari|leheküljeline, saja|leheküljeline, tuhande|leheküljeline, üheleheküljeline.
2. kogu lehekülge täitev. Raamatus on leheküljelisi piltillustratsioone.

leheline1 ‹-se 5› ‹adj›

1. lehtedega, lehine. Lehelised põldheinad. Lammastele tehti lehelist heina. Peletas lehma kallalt kärbseid lehelise oksaga.
2. ‹liitsõna järelosana› teat. arvu v. teat. laadi lehtedega
▷ Liitsõnad: kahe|leheline, kolme|leheline, mõne|leheline, paarileheline; ahta|leheline, kirju|leheline, laia|leheline, lõhis|leheline, paksu|leheline, punaseleheline.
3. lehtjatest elementidest koosnev. Kiulised ja lehelised mineraalid.

leisikane ‹-se 5› ‹adj›
ühe leisika raskune; ‹hrl. liitsõna järelosana› teat. arvu leisikaid kaaluv. Kahe ja poole leisikane linakimp. *Toppis suure leisikase [leiva]pätsi oma karjasekotti .. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: kümne|leisikane, viieteistkümneleisikane.

ligi
I. ‹adv›
1. lähedale, juurde; lähedal, juures. a. (ruumiliselt). Läksin ligi, et paremini näha. Ahi oli nii kuum, et ära kätt ligi pane. Meelitas hobuse leivatükiga ligi. Poiss ei andnud ligi, kui isa teda karistada tahtis. Sügisel ei pääse suvekodusse autoga ligi. Tagaajajad olid juba üsna ligi. Mets ainult paistab ligi, tegelikult on sinna hulk maad. Siin on ligi koolis käia. || (millegi kallale tegutsema). Pane tikud kapi otsa, et laps ligi ei pääseks. Lehm ei lase võõrast lüpsjat ligi. Masinatele ei või teda ligi lasta. Niiskus, külm poeb ligi. b. (ajaliselt). Sügis, õhtu, sünnipäev jõuab ligi. Surm, lõpp, sünnitus on ligi. Öö, hommik, koiduaeg on ligi. c. (huvi, meeldivuse poolest). Kõrts tõmbas voorimehi ligi. Põnev pealkiri meelitab lugejaid ligi. Püüab ülemustele ligi pugeda. Tahaks ta mõtetele, hingele ligi pääseda. See mees katsub igale tüdrukule ligi ajada, litsuda, pressida. Tüdruk laskis poisi ligi 'andus poisile'. d. (omaduste, võrreldavuse poolest). Jõu poolest ei saa sina talle ligi(gi). Tema oskustele ära mine enda omadega ligi(gi). Maja on neil niisugune, et meie oma ära pane ligi(gi). *Ei mina saanud kivitõstmisega temale ligigi. A. H. Tammsaare.
2. kaasa; kaasas. Kui metsa lähed, võta leivakott ligi. Mul pole täna rahakottigi ligi. *Pommer kutsub Arnoldi ligi .. ning läheb Parksepale. M. Traat. *.. sõitsid Rakverest kohale Marta suurt konti tõsised tütred, pered ligi .. T. Kallas.
3. peaaegu, ligemale (2. täh.) Ligi 50-aastane mees. Teenib ligi 10 000 krooni kuus. Ta on minust ligi 10 kilo raskem. Ootasin ligi kaks tundi. Jooksja edestas teisi ligi minutiga. Olin ligi nädalapäevad haige. Püüdis ligi käsivarrejämeduse angerja. Vesi ulatus mulle ligi põlvini. Künda jäi veel ligi söögivaheks. *Paksud villased kuued seljas olid toimetades ligi kuivaks saanud .. L. Koidula.
II. ‹postp› [gen]
1. lähedale, juurde; lähedal, juures. a. (ruumiliselt). Lühinägelik tõstis kirja silmade ligi. Ära lase last võõra koera ligi. Kari sõi kodu ligi ädalal. Märkasin tulijat, kui see oli juba värava ligi. || (millegi kallale tegutsema). Mina masinate ligi ei kipu. b. hrv (ajaliselt). *Õhtu ligi kattus taevas päris nõgimustade pilvelarakatega .. E. Ellor. c. (seoses arvu vm. määraga). Ta vanus kisub ehk kuuekümne ligi. Töölisi on vabrikus juba 500 ligi. Külma oli 10 kraadi ligi. Vett on veel poole pange ligi.
2. vastu; vastas. Laps surus end ema ligi. Saapasääred hoidsid jala ligi nagu sukad. Särk liibub ihu ligi. Jänes lippas, kõrvad pea ligi.
III. ‹postp› [part] lähedale, (peaaegu) vastu; lähedal, (peaaegu) vastas. Onni katus on vajunud maad ligi. Surusin näo akent ligi. Juuksed on pead ligi kammitud, pead ligi ludus. Kass tõmbas kõrvad pead ligi ja sähises. Enne vihma lendavad pääsukesed vett, maad ligi.
IV. ‹prep› [part] lähedale, (peaaegu) vastu; lähedal, (peaaegu) vastas a. (ruumiliselt). Hobune tõmbas, hoidis kõrvad ligi pead. Juuksed on ligi pead kammitud. Teki äär ripub ligi põrandat. Pääsukesed lendasid ligi maad. Paadi parras oli ligi veepinda. b. hrv (ajaliselt). Ligi hommikut sadu lakkas. Kuhu sa enam ligi ööd lähed.

liidetav ‹-a 2› ‹s›
mat mingi suvaline arv, mis teise suvalise arvu (v. teiste suvaliste arvudega) liitmisel annab summa. Summa ei olene liidetavate järjekorrast.

lisanduma ‹37›
juurde, lisaks tulema. a. (arvu, hulka, määra, kogust suurendavalt). Saal on juba täis, aga rahvast muudkui lisandub. Vanu maju on lammutatud, uusi on lisandunud. Vilumus kasvab, oskused lisanduvad. *Tooma meeleheitele lähedane tunne leebus iga roaga, mis lauale lisandus. V. Gross. b. millelegi liituma, lisaks v. täienduseks tulema. Gripile lisandus kopsupõletik. Rida lisandus reale, lõpuks sai päris pikk kiri. Töö oli raske ja tüütu, sellele lisandus veel ülemuse nurin. *.. tormile võis iga hetk lisanduda uus oht – jäämäed. I. Murdmaa.

loendama ‹37›

1. arvu kindlaksmääramiseks midagi v. kedagi ära lugema. Loendasin hotelli ette saabuvaid autosid, eksamini jäävaid päevi. Loendasin, et olen piletijärjekorras kolmekümnes. Ulukeid loendatakse helikopteritelt. Rahvaloendusel loendatakse kogu riigi elanikkond.
2. üles lugema, loetlema. Loendas teoseid, mida tahaks kindlasti lugeda. *Suur hing ei loenda teiste patte / ja kahtlustes ei värele. B. Alver.

logaritm ‹-i 21› ‹s›
mat astendaja, millega tuleb astendada mingit arvu (logaritmi alust), et saada antud arv (tähis log). Logaritmide tabel.
▷ Liitsõnad: kümnend|logaritm, naturaallogaritm.

logaritmima ‹42›
mat antud arvu v. algebralise avaldise logaritmi leidma

lööviline ‹-se 5› ‹adj›
‹hrl. liitsõna järelosana› teat. arvu löövidega; näit. kahe-, kolme-, viielööviline

mastiline ‹-se 5› ‹adj›
‹liitsõna järelosana› teat. arvu maste omav
▷ Liitsõnad: kahe|mastiline, kolme|mastiline, nelja|mastiline, ühemastiline.

miljardes ‹-denda 2› ‹num›
arvu „miljard” järgarv. Maailma kuue miljardes elanik.

miljones ‹-nenda 2› ‹num›
arvu „miljon” järgarv. Sadamasse saabus kolme miljones reisija.

läbi minema

1. läbima. Läksime metsast ja rabast läbi. Koolmekohas saab jõest läbi minna. Nõel ei lähe nahast läbi. *.. iga talumees tahtis, et tee just tema õueaia alt läbi läheks. A. Saar.
2. teel kuhugi sisse põikama; kusagil (korraks) ära käima. Mõni jõudis kodunt läbi minna, mõni tuli peolt otse tööle. Ma lähen töölt minnes Jaani poolt läbi.
3. kõnek tarvitamiskõlbmatuks muutuma, läbi kuluma. Raadiol hakkavad patareid läbi minema. *Walborg kodus pani imeks, miks Clementi riietel [merel] sihukesed kohad läbi lähevad, mis maal just kõige kauemini vastu peavad. H. Sergo.
4. õnnestuma, korda minema; vastuvõetavaks osutuma. Viga on sees, aga ehk läheb läbi, ehk ei märgata. Minu ettepanek, plaan läks läbi. See tehing, nõks, vigur, number ei lähe (sul) läbi. Tahtsid meid petta? Ei lähe läbi! *Aga nüüd ei lähe see meil enam läbi, et vili jääks kõrre otsas järelvalmima! A. Kaal. || (hääletamisel, valimisel vajalikku arvu poolthääli saama). Tuleb leida selline kandidaat, kes läbi läheb. Minu kandidatuur ei läinud läbi. Seaduseelnõu läks parlamendis läbi.

mitmes ‹-nda 2› ‹pron›
järgarvuline umbmäärane asesõna sõnast „mitu”
1. ‹hrl. substantiiviga› näitab millegi ebamäärast järjekorda, kohta samasuguste arvulises reas. Sajab juba mitmendat päeva, nädalat. Seisan siin õige mitmendat tundi. Nad suvitasid mitmendat suve Hiiumaal. Helikopter tegi linna kohal juba mitmendat tiiru. Ta räägib seda lugu juba ei tea mitmendat korda. Hannes oli juba mitmenda põlve intelligent. See ei olnud mu esimene jalutuskäik, vaid õige mitmes. See oli mingi mitmenda järgu 'madala tasemega' söögimaja.
2. ‹substantiiviga ja ilma› väljendab küsimust järgarvuga märgitava arvu, hulga kohta: missuguses järjekorras, missugusel kohal arvulises järjestuses? Mitmes kuupäev täna on? Mitmendat päeva ta koolist puudub? Mitmenda kilomeetripostini tuleb minna? Mitmendas klassis poiss õpib? Mitmes kohvitass see sul juua on? Mitmes sa nimekirjas oled? Mitmendaks meie meeskond jäi?
3. ‹substantiiviga ja ilma› esineb samuti kui küsivad asesõnad kõrvallause algul siduvas funktsioonis. Kas sa tead, mitmendaks, mitmendale kohale ta eeljooksus tuli? Ma ei mäleta, mitmendal korrusel ta elab.

mitte|negatiivne
mat (arvu kohta:) nullist suurem v. nulliga võrdne

mitu ‹mitme, mitut 17› ‹pron›
umbmäärane arvsõnaline asesõna; käitub atribuudina ning hrl. ka aluse ja öeldise ühildumises nagu arvsõna, nõuab arvsõna rektsiooni
1. väljendab umbmäärast arvu, mis on vähemalt, hrl. aga rohkem kui kaks, kuid hõlmab siiski kergesti loendatavat hulka hrl. samasuguseid olendeid, esemeid, nähtusi; võib väljendada (eriti mitmuslikuna) suuremat umbmäärast hulka (kasut. sõna palju tagasihoidlikuma sünonüümina) vrd mõni. a. ‹substantiiviga›. Neid oli mitu meest. Mitu kilogrammi, tonni kaupa. Mitu kuud, aastat, inimpõlve tagasi. Alevis on mitu kauplust. Vallutati mitu asulat. Kogunesid mitme ala eriteadlased. Mitut liiki kalad. Mitmes suuruses karbid. Seda võib teha mitut moodi, viisi, mitmel (eri) kombel, moel, viisil. Juhtunust tegi ta juttu päris mitmel korral, puhul. Mitmel pool Eestis. Mitu ja mitu korda suurem, kallim, huvitavam. See materjal sobib väga mitmeks otstarbeks. Ootasime teda mitu head tundi. Ma olen kuulnud seesuguseid lugusid üsna mitu. Kui mitu korda olen sind hoiatanud! Mitme tähendusega sõna. Kirjandis ei ole mitte üks, vaid on mitu viga. Plaat purunes mitmeks tükiks. Jagasin õuna mitmeks võrdseks osaks. See on mitmes tükis huvitav lugu. Majandi kordaseadmiseks kulus õige, üsna mitmeid aastaid. Mitmed eesti kirjanikud on ka head tõlkijad. Tutvusin mitme silmapaistva sportlasega, mitmete silmapaistvate sportlastega. Kirjuta, et oled töölt puudunud nii ja nii mitu korda, hilinenud nii ja nii mitu korda. Heal lapsel mitu nime. Sügisööl on üheksa poega ja merel mitu nägu. | (ühendarvsõnades). Mitu tuhat. Mitu miljonit, miljardit. || (väljendab umbmäärast määra, hrl. aja kohta:) päris, üsna hulk. Tuba oli mitu aega kütmata. Töö soikus mitmeks ajaks. Mitme aja tagant, üle mitme aja saan jälle rahulikult magada. See ahastav hääl ei kadunud mu kõrvust veel mitmel ajal. Seda juhtus jälle üle mitme-mitme aja. b. ‹ilma substantiivita›. Mitmeks jagunema. Mitmeks, mitme peale jaotama. Neid polnud üks ega kaks, vaid mitu. Üle mitme saadi vajalik summa kokku. Köök on mitme peale. Saadetisest jätkus mitmele. Ma tean mitut, mitmeid, kes seda haigust on põdenud.
2. ‹substantiiviga v. ilma› väljendab küsimust arvu, hulga kohta. Mitu nädalat te ehitusel töötasite? Mitu last sul on? Mitu kotti, kilo kartuleid nad ostsid? Mitu kilomeetrit siit linna on? Mitu teid on? Mitu sa ostsid? Kui mitu korda ma pean sind hüüdma?
3. ‹substantiiviga v. ilma› esineb kõrvallause algul. Ma ei mäleta, mitu neid oli. Tuleta meelde, mitu sa ostsid? Õige põllumees teadis, mitu seemet annab rukis, mitu oder või kaer. Mind huvitas küsimus, mitu õpilast täna puudub.

mootoriline ‹-se 5› ‹adj›
‹hrl. liitsõna järelosana› teat. arvu mootoreid omav
▷ Liitsõnad: kahe|mootoriline, nelja|mootoriline, ühemootoriline.

mutatsioon ‹-i 21› ‹s›
biol kromosoomide struktuuri v. arvu muutumisest johtuv genotüübi muutus

mõni ‹mõne, mõnd e. mõnda illat mõnesse e. mõnda 13› ‹pron›
I. umbmäärane asesõna
1. ‹substantiivselt› märgib lähemalt määratlemata isikut v. eset. a. keegi, ükskõik kes. Ära räägi nii kõvasti, mõni võib kuulda. Kui mõni kaebab, saad karistada. Aga kui mõni meid näeb? Kontrolli, kas mõni pole kapi kallal käinud. Kes see oli, kas mõni vallamajast? Mõned räägivad, et ta on selle kusagilt maha kirjutanud. Kas tead mõnda, kes tahaks heinu müüa? Toa võib mõnele üürile anda. Kas mõni juhatas teid siia või tulite umbropsu? b. mingi suvaline isik v. ese samalaadsete hulgast. Mis sa valid, võta mõni ära! Mantleid poes on, osta endale mõni. Kas mõnel teist on nuga? Seni hullate, kuni mõni (teist) haiget saab! Lumepallid aina lendavad, võib mõnega pihta saada. Otsi sahtlid läbi, küll märkmik mõnest leidub. c. kõnek (irooniliselt vihjates:) teada olev, kuid nimeliselt välja ütlemata isik. Mõni pidas sünnipäeva, aga mind ei kutsunud. Mõni on nii uhkeks läinud, et ei tee vanu tuttavaid enam tundmagi. Paistab, et mõni norib nahatäit. Kui mõnel raha taskus sügeleb, las kostitab meid pealegi.
2. ‹adjektiivselt› osutab, et isik, ese v. olukord (samalaadsete seast), kellest v. millest juttu, on lähemalt määratlemata. a. keegi, mingi. Küllap oodatakse mõnda tähtsat meest. Mõni teine tema asemel oleks sellega kohe nõus. Siit on vist mõni suur loom läinud. Alli meelest oli maja nagu mõni loss kohe. Kui see ei meeldi, pane mõni muu kleit. Mõni teelõik sai uue katte. Anna ruttu mõni niisugune pastakas, mis kirjutab! Tulen mõni teine kord, mõnel pühapäeval. Kas poiss on jälle mõne tembuga hakkama saanud? Pean mõnda muud võimalust proovima. Mõnede oletuste põhjal olnud koopad sõja ajal pelgupaigaks. Otsin mõnda tulusat tööotsa. *.. iga risti all on mõni mees, naine või laps puhkamas .. A. Kalmus. b. kõnek (iroonilise vihje puhul:) isik on teada, kuid jääb nimeliselt välja ütlemata. Mida mõni mees sööb, et ta nii tark on? Mõne preiliga ei saa üldse enam jutule. Mõni proua on täna nii üles löödud. *.. kui mõni mees teaks, kuidas mõni mees mõnes asjas munade peal peab käima, siis saaks mõni mees mõnda meest mõnikord vähem mõnitama. J. V. Jannsen.
II. umbmäärane asesõna, mis märgib umbmäärast arvu v. hulka
1. ‹adjektiivselt› (väikese, hrl. loendatava hulga kohta). Mõne minuti jooksul, kestel. Mõneks päevaks, kuuks. Selle maa sõidan mõne tunniga läbi. Mõni gramm vähem. Sinna on mõni kilomeeter. Tal on mõni tuhat krooni pangas. Ta on minust mõni aasta, mõned aastad vanem. Ta on mõne hea kilo juurde võtnud. Osta mõni tükk seepi. Mõni lehekülg hiljem, mõne lehekülje järel kordub sama lause. Keemiakauplus on siit mõni peatus Mustamäe poole. Ainult, üksnes mõne sammu kaugusel. Tänaval liikus mõni harv inimene, mõni üksik kojuruttaja. Kutsutud on ainult mõned kõige lähemad sõbrad. Tal on seapõrsas ja mõni kana. Ta on kirjutanud mõne luuletuse. Ekskursioon jääb ära, sest soovijaid on ainult mõni. Need mõned erandid ei kummuta reeglit. Räägi mõne sõnaga 'lühidalt', kuidas elad. Seda on juhtunud ainult mõnel korral. Lähme teeme mõned õlled. Keldris on mõni mahlapudel, mõned mahlapudelid käärima läinud. Mul on linnas veel mõned asjad ajada.
2. ‹substantiivselt› (suurest hulgast v. tervikust esile tõstetavate üksikute isikute v. esemete kohta). Kõigil olid uued riided, mõnel ka uued kingad. Teretas sisseastumisel ja pärast mõnda veel eraldi. Tulid sõbrad, kellest mõnda polnud aastaid näinud. Mõni, mõned on teatanud, et ei saa kooriproovile tulla. Mõnda koolikaaslastest mäletan hästi, mõnda üldse mitte. Mõni seisis, mõni istus, mõni lausa lesis v. mõned seisid, mõned istusid, mõned lausa lesisid. *Palgid ei olnud täpse pikkusega, mõni tuli pooleks saagida, mõnel otsast natuke maha võtta. M. Metsanurk.
3. ‹adjektiivselt› (täiesti umbmäärase, hrl. vähese hulga v. määra kohta). Mõni aeg hiljem, tagasi. Mõne aja eest. Mõne aja jooksul, vältel. Mõne aja pärast, järel. Pean mõneks ajaks lahkuma. Pole teda mõnda aega, mõnel ajal näinud. Ta on oma uurimust mõnel määral täiendanud. See on sulle mõnes suhtes, mõnes mõttes kasulik. Ta on mõnes tükis, mõnest kohast imelik mees. Mõnel maal, mõnel pool külades on nii kombeks.
III. umbmäärane asesõna, mis koos gi- ~ ki-liitega esineb jaotavana täh. 'üks, teine, kolmas jne., see ja teine; üsna mitu'. Ta on mind mõnigi kord aidanud, mulle mõnelgi puhul nõu andnud. Temalt on ilmunud (nii) mõnigi hea luuletus. Mõnedki tööd kippusid takerduma. Nii mõnigi lollus võinuks tegemata jääda. Kuulsin temalt mõndagi huvitavat. Eks ta ole oma elus mõndagi näinud ja kogenud. Mõnigi neist pole seda unustanud. Teab mõnestki (inimesest) rohkem kui need ise. *Kasvab [aias] mõndki. Paar õunapuud, paar ploomipuud, paar kirssi. M. Sillaots. || ‹ka ilma gi- ~ ki-liiteta, hrl. partitiivis› van. F. R. Kreutzwaldi „Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on.”. *Aeg tuli. Maa ja mere peal / silm mõnda seletas .. L. Koidula. *Küll saame mõnda kuulda, näha / ja tunda pikal eluteel ... Jak. Tamm.
IV. umbmäärane asesõna, mis rõhutab adverbilaadselt (koos arvu v. mõõtu väljendava sõnaga) kõnes oleva ligikaudse hulga suurust: mitte vähem kui, tublisti, oma. Sellest on ju mõni viisteist aastat möödas! Neil oli suur, mõni kümne toaga maja. Teenib mõni üheksa tuhat krooni kuus. Mõni kolmkümmend versta tuli jala minna. *Aga kus tulejõud! Mõni sadakond kuuli minutis ... R. Sirge.
V. kõnek hrl hlv esineb kedagi v. midagi, mingit väidet vähendava sõnana: mingi, mingisugune. Mõni mees või asi – naise tuhvlialune! Mõni kohapidaja või midagi, va joodik! Temast enam mõni töötegija, mõnd töötegijat, kui tervis läbi. See nüüd mõni laps enam, varsti mehelemineja tüdruk juba. Temal nüüd mõni peigmees, kelgib niisama. See mõne täie aruga inimese jutt! On see mõni mehetegu!? See mõni kink nii tähtsaks puhuks! On see siis mõni õige heinaniitmine? See sandikopikas ka mõni palk! See nüüd mõni mure! See paar kilomeetrit meil ka mõni maa minna. On see ka mõni elu, mis te siin elate! Mõni asi ka, millest rääkida! *.. püüdku siis mõni Maali teistpidi öelda ... H. Kiik.

niieline ‹-se 5› ‹adj›
‹hrl. liitsõna järelosana› teat. arvu v. teat. tüüpi niitega
▷ Liitsõnad: neljaniieline.

ning ‹konj›
ühendav sidesõna, ja harvem sünonüüm; kasut. lauses hrl. siis, kui ja on läheduses juba olemas
1. seob korduvaid lauseliikmeid. Kokku tulid Mikud ja Mannid ning Eedud ja Annid. Külalisi oli Tallinnast ja Tartust ning Tartu tagantki. Mis sa vedeled ööd ja päevad külades ning kõrtsides. Mägede vahele jääb orge ning sulglohke. Küsimus oli lahke ning sõbralik. Kogu järgmine päev oldi tusane ning mossis. Hääled kõlasid selgelt ning valjusti. Paitasin hellalt ning emalikult ta pead. Aina ta salgas ning valetas. Rändurid süütasid lõkke ning heitsid selle ümber pikali. *Aga ei aita see, et määrid oma nägu paksu ning vedelaga ja kõrvetad juukseid. A. Mälk. *Küll helises ikka kiledalt, kurivaim, ning visalt ja valjusti, lausa vihaga. E. Raud. || asendab ja'd ka mitmesugustes kindlaks kujunenud sõnapaarides. Palusin sõbralt nõu ning abi. Anne kordas üht ning sedasama ikka ja jälle. Oma ristiks ning viletsuseks oli tal ka jonnakas iseloom. Küll sa saad oma pitsid ning satsid. Relvastus oli ajast ning arust. Läbi ning läbi valelik tüdruk. Vihma aga sadas ning sadas. || ja ühtlasi. Laulja andis oma kolmanda ning viimase kontserdi Tartus. *„Laulude raamatuga” võrreldes täiesti erinevat annab ainult neljas ning viimne tsükkel „Ajalaulud” .. A. Sang.
2. seob liitlause rinnastuvaid osalauseid. Mõtlesin sinu peale ning süda hakkas tugevasti põksuma. *Teda ei oodatud ning ta jäi sõpradest tükk maad maha. E. Krusten. *Hoobid jäid kord-korralt nõrgemaks ja harvemaks ning lõpuks ei jaksanud enam kumbki midagi teha. V. Beekman. *Ja aeg veereb, päike kõrvetab, tolm tungib kurku ning jook tundub läägena. F. Tuglas.
3. lauset alustades seob selle eelmise lause v. pikema kontekstiga. *Aga see seal murul. – Ning Kremeri pilk käis viiliti magaja juures ära. E. Vilde. *.. ei läbenud enam haigevoodi juurde istuma jääda. Ning ta tõusis püsti, Harrile head paranemist soovides. E. Krusten.
4. hrv arvu ja määra märkimisel seob suuremat ja väiksemat koostisosa. *Ja kõige viimati surnud kotkal oli kõige laiem tiibade siruulatus, nimelt üheksateist jalga ja kaks ning kolmveerand tolli. V. Raud (tlk).
5. võib asendada ja'd ka selle mõnel määral vastandavas tähenduses. Süüdi on tema ning mitte mina. Siit saadik ning mitte enam.

nulliline ‹-se 5› ‹adj›

1. nulli sisaldav; nulliga võrduv. Lineaarvõrrandi nulliline erilahend (vaba tundmatu on võrdsustatud nulliga). Nulliline väärtus.
2. ‹liitsõna järelosana› teat. arvu nullidega
▷ Liitsõnad: kahe|nulliline, kolme|nulliline, mitme|nulliline, ühenulliline.

number ‹-bri, -brit 2› ‹s›

1. arvu tähistav sümbol, arvu kirjamärk. Araabia, Rooma numbrid. Laps tunneb juba numbreid, oskab numbreid kirjutada. Arv 36 märgitakse numbritega 3 ja 6. Summa tuli kirjutada nii sõnade kui ka numbritega. Arv kirjutati suurte numbritega tahvlile. Fosforestseerivate numbritega kell. Metallist stantsitud, paberist väljalõigatud numbrid. || van kõnek numbriline hinne (näit. koolitunnistusel). *Olin halva numbri saanud, siis laitis, oli viis all, silitas peadki. H. Sergo. *Kui panen hindeks "4”, siis see tähendab minule, et õpilane on viletsavõitu, "3” on aga juba lootusetu number. G. Ernesaks.
2. mingis järjestuses, süsteemis, liigituses, loetelus, seerias v. sarjas millegi v. kellegi kohta märkiv arv ning selle kirjalik tähistus. Maja number on 6, korteri number 47, telefoni number 44 83 22. Passi, sõjaväepileti, töötõendi, õpinguraamatu, liikmekaardi, kviitungi number. Arve number on 04576. Number 10 all võistles meistritiitli kaitsja. Palati, lao, kaupluse, kioski, riietuskabiini, piletikassa number. Tänase „Sirbi” number on 1214. Auto, sõiduki, traktori, masina, jahipüssi, relva number. Kella, triikraua, pardli, raadioaparaadi number. || (standardset suurust, laadi, töörežiimi vm. märkides). Ülikonna, mantli, kleidi, pesu, päevasärgi, jalatsite, mütsi, kinnaste number. Niidi, lõnga numbrid. Mis number kaabut sa kannad? Karvamütse oli ainult õige suuri numbreid, väiksemad numbrid olid läbi müüdud. Kingad on kaks numbrit suured, loksuvad jalas. Hammasratastele sobiks number paksem määrdeõli. || piltl (hinnanguliselt). Looduskaitse probleem number üks 'esimene, kõige tähtsam probleem'. Soome suusahüppaja number üks, suusahüppajate esimene number 'silmapaistvaim, parim suusahüppaja'. Esimese numbri 'silmapaistev, tähelepandav(aim)' töömees, naljahammas, suli. Esimese numbri 'väga hea, parim' mets, küttepuu, põllumaa. *.. sest nullideks me teisi peame, / ja number üheks – iseend. B. Alver (tlk).
▷ Liitsõnad: aasta|number, kinga|number, korteri|number, krae|number, maja|number, matrikli|number, passi|number, saapa|number, seeria|number, siht|number, stardi|number, suurus|number, telefoninumber; võidu|number, õnnenumber.
3. teat. kindla numbriga ese, objekt v. isik. Helistasin mitu korda, aga number ei vasta, number on kinni. Number 10 läheneb finišile, teised suusatajad on kaugemal tagapool. Bussidest läheb number 1 Meriväljale, aga mis numbrid lähevad Mustamäele? Number 43 (kingad) on mulle väikesed. Number 40 niit, neljakümne numbri niit. || numbriline märk, silt, lipik, plaadike vm. Plekist, plastist number. Kinnitab numbri maja seinale, väravaposti külge, võistlusdressi rinnale. Riidehoius antakse number. Leedu numbriga auto. || leheke järjekorranumbriga (näit. arsti juurde pääsemiseks). Hommikul tuleb number ära võtta, kui soovid arsti juurde. Silmaarstile polnud enam numbreid, numbrid olid läbi. || (väljaüüritavate nummerdatud hotellitubade v. korterite kohta). Hotellis polnud ühtki vaba numbrit. Ühe-, kahetoaline number. Vannitoaga number. || nummerdatud üksikese, üksus mingist kogust. Muuseumil on fotosid üle kümne tuhande numbri. Akadeemiku personaalbibliograafias on ligi 400 numbrit. || sõj teat. kindlat ülesannet täitev võitleja näit. suurtükimeeskonnas. Sihtur, laadur jt. numbrid. Aega teenis ta suurtükiväes numbrina. || perioodika üksikväljaanne. „Eesti Päevalehe” laupäevane number. „Loomingu” septembrikuu number. See artikkel oli „Postimehe” 5. augusti numbris. Mul on 1980. aasta „Eesti Loodusest” üks number puudu. Seda ajakirja jõudis ilmuda ainult kümmekond numbrit.
▷ Liitsõnad: riidehoiu|number, rinnanumber; hotelli|number, luksusnumber; ajakirja|number, ajalehe|number, eri|number, esma|number, jõulu|number, kaksik|number, pühade|number, üksiknumber.
4. etteaste mingis (sega)eeskavas. Estraadikava iga number oli omaette pärl. Dresseeritud karud olid tsirkuse kõige menukam number. Kloun teadustas iga järgneva numbri. Eeskava jääb lühikeseks, oleks veel mõnda numbrit vaja. Mitmeid numbreid tuli korrata ning lisapalugi anda. || piltl kõnek temp, tükk, trikk; asi, lugu. Vilumatule on kosest allasõit riskantne number. Vanglast põgenemist üritada on keeruline ja kahtlane number. Loll, rumal number küll, et sa võtmed ära kaotasid. See number ei lähe sul läbi. See mees on omaette number, number omaette. Poliitika oli talle üsna tume, segane number. *Kõnemeloodiat jälgida on meile eestlastele üldse raske number. H. Saari. *Kadri ilus?! Nüüd leidsid numbri! Kõhn kui saelaud, pikk sorakas kui kolge! .. E. Särgava.
▷ Liitsõnad: estraadi|number, hiilge|number, jõu|number, laulu|number, leiva|number, löök|number, nalja|number, soolo|number, tantsu|number, tõmbenumber.

numbri|märk [-märgi]

1. märk (registreerimis)numbriga, number (3. täh.) Auto, jalgratta, paadi numbrimärk. Koertel on numbrimärk kaelarihmal.
2. arvu kirjamärk, number (1. täh.) Kümme erinevat numbrimärki võimaldavad kirjutada mis tahes arve.

nurkne ‹-se 2› ‹adj›
‹ka liitsõna järelosana› (teat. suuruse ja kujuga) nurka moodustav, (teat.) nurga all asetsev; (teat. arvu) nurkadega. Nurksed õmblused. Nurkse sisselõikega nööpauktasku. Nurkse niietusega kootud, nurkse toimega linane kangas. Tõstke jalad ette nurksesse asendisse.
▷ Liitsõnad: nüri|nurkne, terav|nurkne, täisnurkne; hulk|nurkne, kaheksa|nurkne, kolm|nurkne, kuus|nurkne, neli|nurkne, viisnurkne.

nädalane ‹-se 5› ‹adj›

1. nädal (v. teat. arv nädalaid) vana. Nädalane imik. Nädalased kassipojad, põrsad. Kutsikas on kahe ja poole nädalane. *Kõik nädalases habemes, juuksed salkus ja kammimata .. R. Sirge.
2. nädala (v. teat. arvu nädalaid) kestev v. kestnud. Naasime nädalaselt ekskursioonilt. Korraldati nädalased täienduskursused. Suvepuhkusele lisaks kuluks ära nädalane talvepuhkus.
3. nädala (v. teat. arvu nädalate) jooksul tehtav v. tehtud, toimuv v. toimunud, saadav, kulutatav jne.; nädala aja peale ette nähtud, nädala. Nädalane toidumoon tuli kaasa võtta. Nädalane koormus, töö, palk, teenistus. Kaupluse nädalane läbimüük. *Kogu nädalane sündmustik ei tõstnud põrmugi Jaani meeleolu .. E. Särgava.
Omaette tähendusega liitsõnad: kahe|nädalane, kolme|nädalane, mitme|nädalane, mõne|nädalane, paari|nädalane, poolteise|nädalane, ühenädalane; iga|nädalane, läinud|nädalane, mineva|nädalane, möödunud|nädalane, selle|nädalane, tulevanädalane

nööbiline ‹-se 5› ‹adj›
nööpidega. Nööbiline või tõmblukuga kinnis. | piltl. *.. ja läheneb vanale emisele, kes oma lotendava ja nööbilise kõhuga .. ümber patseerib. O. Luts. || ‹liitsõna järelosana› teat. arvu v. teat. laadi nööpidega
▷ Liitsõnad: kahe|nööbiline, kolme|nööbiline, ühenööbiline; kuld|nööbiline, luu|nööbiline, puu|nööbiline, suure|nööbiline, tihedanööbiline.

padruni|pide
püstoli v. vintpüssi padrunisalve pandav metallraam teat. arvu padrunitega. Padrunipide viie padruniga. Täie padrunipidemega brauning. Tõmbas taskust kaks täis padrunipidet. || (teat. hulga niisugusesse raami pandud padrunite kohta). Tulistas ühe korraga välja kogu padrunipideme.

paisuma ‹37›

1. (molekulide vahemaade suurenemise tõttu) mahult, ruumalalt suurenema; ka füüs. Kuumutamisel metallid paisuvad. Lubi paisub niiskusest. Aur, gaasid paisuvad. Kivimites tekivad erinevalt paisuvate mineraalosakeste vahele juuslõhed. Oad, herned paisuvad leotamisel, keetmisel. Kuumutamisel jämedaks paisunud sardellid. Hästi paisuv jahu.
2. aine lisandumise tõttu suurenema, laienema. a. (konkreetsete esemete kohta). Lapsed veeretavad järjest suuremaks paisuvat lumepalli. Pilv paisus silmanähtavalt. Heinu hanguti kogu aeg juurde ja kuhi muudkui paisus. Tuul puhub purjed paisuma. Kardin, seelik paisub tuules. Mõni õhupall paisub täispuhumisel väga suureks. Voolik paisus veest pungi. b. (taime v. selle osade kohta). Juba varakevadel hakkavad pungad paisuma. Kõrvitsad kompostihunnikul paisusid iga päevaga. *.. õunapabulad paisusid väga visalt suuremaks, olid kaua hapud.. O. Tooming. c. (keha v. kehaosa kohta:) jämenema, paksuks minema. Liigsöömisest priskeks, paksuks, laiusse paisunud proua. Vanemas eas paisus ta turjakaks. Raseduse tõttu paisuma hakkav keha, kõht, keskpaik. Käte lihased paisusid pingutusest. Kinnipigistatud veen paisus jämedaks vorbiks. Ta sooned meelekohtadel paisusid. Korgaskehade võime paisuda. Erutusest paisunud huuled, rinnad. Piimast paisunud udaraga lehmad. Mees muudkui paisub nagu hea isuga siga. *Ta pigistab hambad kokku, et põsemusklid paisuvad. M. Traat. || van sirguma, kasvama. *Ta oli kauniks noormeheks paisunud. A. Saal. d. (vee kohta). Suurveest, sadudest (suureks, laiaks) paisunud jõgi, järv. Üle kallaste paisunud vesi hakkas vähehaaval taganema. Rahulik ojake paisus mühisevaks jõeks. Torm tõuseb, lained paisuvad hiiglaslikeks veevallideks. e. (pisarate kohta). Lapsele paisusid pisarad silma. Silmanurgast paisus põsele pisar. Higipisarad otsaesisel paisusid. f. (tule, leekide kohta). Tuli kipub ülearu suureks paisuma. Küll püüti kustutada, aga leegid paisusid lõõmaks. g. (kirjatöö kohta). Artikkel paisus kümneleheküljeliseks. Uurimus paisus mahukaks monograafiaks. h. piltl laienema, kasvama. Rahulolematus ähvardas paisuda ülestõusuks. Võlg, maksukoorem muudkui paisus. *Koonerdas ja kogus, nülgis naha kirbu koodi pealt ja arve pangas paisus. H. Sergo. i. (inimeste arvu poolest). Koor on paisunud sajaliikmeliseks. Ühing, selts paisus kiiresti. Armee paisus mitmekordseks.
3. intensiivsuselt kasvama, tugevnema. a. (mitmesuguste inimesega seotud nähtuste kohta). Väike lahkheli paisus suureks tüliks, vaidlus sõnalahinguks. Viha tõttu paisus ta jõud mitmekordseks. Põnevus, uudishimu üha paisus. Tuliseks paisunud hasart. b. (tuule kohta). Öösel hakkas tuul paisuma. Tuul paisub tugevamaks, valjemaks, tormiks, rajuks. c. (hääle kohta). Kõnekõmin, peokära (saalis) paisus. Kõneleja hääl paisus kohati pateetiliseks. Lennuki lähenedes mürin paisub (kõrvulukustavaks). Lõvi urin paisus möirgeks. Fortissimosse paisuv koorilaul, sümfoonia finaal. *.. kuulatades [haava] läikivate lehtede lakkamatut kahinat, mis tuuleiili tõustes valjuks plaginaks paisub. O. Tooming. d. (tunnete, tundeilmingute kohta). Seda kuuldes hakkas ta viha paisuma. Ema kallistas last paisuvas helluses. Süda paisub uhkusest, rõõmust, õnnest. Ta rinnas hakkas paisuma lootus. Hirm paisub üha suuremaks.

paisutama ‹37›
paisumist esile kutsuma, paisuma panema; paisuda laskma. a. (füüsikalist paisumist tekitades). Metallkuulikest kuumutamisega paisutama. Tangu, herneid leotades paisutama. Leotamine paisutab naha sarvkihti. Vees paisutatud želatiin. b. (aine hulka kasvatades, suurendades). Kevadpäike paisutab pungi. Rukis paisutab juba tera. Õlast paisutatud varrukad. || (midagi pungi ajades). Tuul paisutab kleidisaba puhevile, pilvi, purje. Õhupalli puhumisega paisutama. Sajalised paisutasid ta rahakotti. *.. ja kell oleks paisutanud vestitaskut nagu priske sõrrunaeris.. F. Tuglas (tlk). || (keha, kehaosa jms. kohta). Värske õhk paisutab kopse. Köhahoog paisutas veresooned ta kaelal jämedaks. Rohke toit paisutas kõhu pinevile. Paisutab käsivarte lihaseid. Paisutas rinna uhkelt ette. *Aituma, ema, sinule, / et mind noorelt äiutasid, / .. rinnapiimal paisutasid. A. Annist (tlk). || (vett, veekogu). Sajud on jõe laiaks, üle kallaste paisutanud. Paisu, tammi abil vett paisutama. Veskitamm paisutab oja väikeseks järveks. Paisutatud veevood panevad turbiinid mürisema. || (kirjatöö kohta). Ei maksa kirjutist, artiklit väga paisutada. Mitmesugused lisad paisutasid raamatu mahtu. Pikaks paisutatud romaan. || (inimeste arvu poolest). Koor, komisjon, ühing, selts on liiga suureks paisutatud. Sõjavägi paisutati mitmekordseks. Tööstus on linna elanike arvu paisutanud poolele miljonile. || (abstraktsemates seostes). Poeetiliselt paisutatud tunded. Rahvasuu on seda lugu (suuremaks) paisutanud. Rõõm, uhkus, viha paisutab südant, rinda, põue. c. intensiivsemaks muutma, tugevdama. Etteheited, solvamised paisutasid ta viha. Häält (valjemaks, möirgeks) paisutama. *Armastatu ilmumine uues kleidis paisutas armastuse peaaegu südamekloppimiseni.. M. Käbin (tlk).

pakkuma ‹pakun 42›

1. ettepanekut tegema, kehutama, paluma v. peale käima, et keegi võtaks midagi vastu, endale, oma kasutusse. Ema pakkus pojale raha. Võta vastu, kui pakutakse. Pakkusin talle oma tööriistu. Altkäemaksu pakkuma. Sõbrad pakkusid talle laenu, abi, oma teeneid. Ta pakkus end meile appi, heinale, remonti tegema. Võiksin aidata, aga kuidas ma lähen end pakkuma. Paku külalistele istet, tooli! Talle pakuti filmiosa, head töökohta. Noormees pakkus end tütarlapsele saatjaks. *.. ta pakub mulle ennast, nagu viimane lipakas ta pakub ennast.. T. Vint.
2. (toidu, joogi vms. kohta:) andma, ette tõstma, ulatama; serveerima. Külalistele pakuti süüa, toitu. Pakkus haigele juua. Paku lauanaabrile võileiba, kooki! Mida ma võin teile pakkuda? Kas ma tohin teile tassi kohvi pakkuda? Mis külas söögiks, süüa pakuti? Lastele pakuti maiustusi. Kalaroad pakutakse enne liharoogi. Pakuti ringi suurt maiustustevaagnat. Õlut pakutakse jahutatult. See õlu on parim, mis meil pakkuda on. Šampanjat pakuti kandikutelt. Mida head selles restoranis pakutakse? Kes pakuks suitsu, sigaretti, paberossi?
3. ulatama, sirutama. Ta teretas ja pakkus kõigile kätt. Jumalagajätuks, lepituseks kätt pakkuma. Pakutud kätt suruma, suudlema. Lapsele rinda pakkuma. Koer oli õpetatud käppa pakkuma.
4. ettepanekut tegema, kehutama, paluma v. peale käima, et keegi ostaks midagi (ettepaneku tegijalt). Iga kaupmees pakkus oma kaupa. Turumüüjad pakuvad aedvilja, lilli. Ta pakkus oma käekella müüa. Teine firma pakub neid masinaid odavamalt. See kaup läheb ilma pakkumata. Mida jalatsikauplused suveks pakuvad? Kirjanik pakkus oma käsikirja mitmele kirjastajale.
5. millegi enda valdusse saamiseks teatavat summat, hinda maksma nõustuma. Kui palju sa selle auto eest pakuksid? Ta pakkus suvila eest head hinda, suurt summat. Pakuti rohkem kui ma küsida oskasin. Müüja küsis lehmast 800 krooni, ostja pakkus 600. Sõja ajal pakuti toiduainete eest muinasjutulist hinda. Oksjonil omandab müüdava eseme see, kes rohkem pakub. Kes pakub rohkem?
6. (kaardimängudes:) teatud arvu silmi v. tihisid võtta lubama. Kui palju sa pakud?
7. oletamisi küsimusele vastama v. oma arvamust esitama. Viktoriiniküsimusele pakutud vastused. Spordiajakirjanikud pakuvad olümpiavõitjaks odaviskes soomlast N-i. Järve sügavuseks on pakutud 42 meetrit. *Ma olen kolmekümneaastane. (Aga üle kahekümne viie te mulle ei paku!) E. Vetemaa.
8. esile tooma, esitama. Raamatu autor pakub suure hulga faktilist materjali. Refereerinud teiste uurijate seisukohti, pakub dissertant ka oma kontseptsiooni. Sõnaraamat pakub rohkesti fraseoloogilisi väljendeid. Uues luuleantoloogias pakutakse ka noorte luuletajate loomingut. Leksikonis pakutud andmed on ebatäpsed. || ettepanekuna esitama, ette panema. Lepitust, vahetust, kompromissi, kihlvedu pakkuma. Viiki pakkuma '(males)'. Sõber pakkus, et läheksime jalutama.
9. võimalikuks tegema, võimaldama, lubama, andma, osaks saada laskma. a. (subjektiks isik). Vanemad püüdsid lastele kergemat põlve pakkuda. Kas ta suudab oma perele pakkuda majanduslikult kindlustatud elu? Rikas pruut pakkus talle hiilgavaid tulevikuväljavaateid. *Ma tahan .. sulle pakkuda, mida kaasa kaasale veel kunagi pole pakkunud. – Leo, jää minuga, ja ma annan sulle vabaduse. E. Vilde. b. (subjektiks ei ole isik). Ürginimesele pakkusid peavarju koopad. Telk pakub kaitset vihma eest. Töö pakub talle rahuldust, rõõmu. Mäekuplid pakuvad maastikupildis vaheldust. Kirjutis, loeng ei pakkunud midagi uut. Elult püüti võtta kõik, mida see pakkuda suutis. Arhitektuuriliselt ei paku need uusehitised just palju. Murded pakuvad keeleuurijale suurt huvi. Hiigeltehas pakub tööd kogu linnale. Orelikontsert pakkus ununematu elamuse. *Neljakümne piiri ületanud mehele pakub elu kuradima vähe lõbusid. V. Gross.

panama ‹1› ‹s›

1. tekst kangas, milles kaks või enam lõimelõnga ristub sama arvu koelõngadega. Valgest panamast tenniseriietus. Panamast õmmeldud suvekleit.
2. panamakübar. Võtab valge panama peast ja tervitab.

pere ‹illat -sse e. perre 6› ‹s›

1. ühte leibkonda kuuluvate inimeste kogum, hrl. perekond (endisajal kaasa arvatud ka teenijad). Kolmeliikmeline, paljulapseline, lapserikas pere. Lastega, lasteta pered. Suure pere laps(ed), vanemad. Hallopite pere noorrahvas. Saariku talu pere. Pere aastasissetulek. Peret toitma, üleval pidama, katma. Kavatseb peret soetada. Pere kasvab, peret tuleb juurde, on pere juurdekasvu oodata (laste sündimise kohta). Peres kasvab, on mitu last. Kasvasin muusikute peres. Majas elas mitu peret. Peret ei ole meil rohkem kui mina, naine ja ämm. Ema ostab perele toitu. Sünnipäeva pidasime ainult oma perega. Külla mindi terve perega. Kogu pere oli õhtul kodus. Talu tööd tehti oma pere jõududega. Kolmandat põlve ühe pere 'suguvõsa' valduses olev ettevõte. Külalised ööbisid peredes. Elame sõbralikult nagu üks pere. Ei kahe pere koer saa elades süüa. *Kellel oli tugev pere käepärast, see ikka sai midagi kokku panna, aga kellel oli nõrk tööjõud, selle välised tööd jäid hoopis unarile. J. Mändmets. || selle muud liikmed ühe liikme, hrl. perepea seisukohast. Kuidas su pere elab? Kui palju sul peret on? (hrl. küsimus laste arvu kohta). Lembit viis pere suveks maale. Puhkab koos perega. Kas sul oma peret ei olegi – meest ja lapsi? Selles majas elab vana Mahlapuu oma perega. *Nad olid ka liiga jõuetuks jäänud, et püüda .. hea õnne peale üle mere põgeneda. Pealegi olid neil kõigil pered koormaks järel.. A. Hint. || talu teenijaskond (vastandatuna pererahvale). Pererahvas magas tagakambris, eeskamber oli pere päralt. Pere sõi pererahvaga ühes lauas. || hrv (loomade kohta:) pesakond, perekond. Kana kogu oma kümneliikmelise perega. *Ilvese pojad sünnivad aprillis-mais, aga mitte karjakaupa nagu hundi või metssea peres. F. Jüssi.
▷ Liitsõnad: haritlas|pere, kaluri|pere, kaupmehe|pere, kolhoosi|pere, käsitöölise|pere, linna|pere, maa|pere, naabri|pere, talu|pere, töölis|pere, üliõpilaspere; suur|pere, väikepere.
2. talu (koos selle elanikega), majapidamine. Sooaluse küla Mihkli pere. Lähestikku, hajali asetsevad pered. Külas on üheksa peret. Seda üksikut talu hüüti Räpu pereks. Käisime küla pere perelt läbi. Käisin paaris peres sees teed küsimas. Mardisandid käisid perest peresse, perest perre. Iga pere õuel, igas peres oli oma kaev. Majandis ei ole ühtki peret, kaasa arvatud üksikud metsatalud, kuhu ei ulatuks elektriliinid. *„See oli Madis Pöitel või pere järgi Sääse Madis,” teatasin. H. Sergo. || (vastandatuna saunakambri elanikele v. vabadikukohale). Saunarahva laps käis peres karjas. *Eevi murrab peres tööd teha, tasub sauna päevi.. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: kaluri|pere, metsa|pere, moonaka|pere, popsi|pere, ranna|pere, rendi|pere, sauna|pere, sauniku|pere, talu|pere, vabadiku|pere, üksikpere; sealt|pere, siitpere.
3. (mingi olulise tunnuse põhjal moodustuva rühma kohta:). a. ühise tegevuse, ühiste huvide, eesmärkide vms. põhjal kokkukuuluv inimrühm. „Estonia” teatri pere. Instituudi õppejõudude pere. Klassi õpilaste üksmeelne pere. Botaanikasektsiooni arvukas pere. Mobiliseeritute kirju pere. Meie kunstnike, kirjanike pere. Puhkajate, taidlejate pere. Arvukas pealtvaatajate pere. Tõusev täht pianistide peres. Laupäev oli autobaasi perel pingeline tööpäev. Ta kuulub härraste perre. Erinevail põhjustel sõjapõgenikeks saanud, tunnevad nad end ometi ühise perena. Rahvas peaks moodustama ühtse vennaliku pere. Monaco on üks väiksemaid maid Euroopa riikide peres. b. (loomade kohta). Kiskjaliste perre kuuluvad loomad. Laululindude liigirohke pere. c. (asjade, nähtuste kohta). Täppismõõteriistade pere. Aglutineerivate keelte pere. Okeanograafia kuulub geograafiateaduste perre.
▷ Liitsõnad: kolhoosi|pere, kooli|pere, mudilas|pere, sportlas|pere, teenijas|pere, töölis|pere, töötajas|pere, vilistlas|pere, õpetajas|pere, õpilas|pere, ülikooli|pere, üliõpilaspere; laste|pere, mees(te)|pere, nais|pere, noor|pere, pisipere; keel(t)e|pere, sõnapere.
4. ühe pesa (hrl. taru) mesilaste, harvemini kuklaste kogum. Tugev, elujõuline pere. Mesilas on paarkümmend peret. Pered olid jäänud nõrgapoolseks. Saadi 16 kg mett pere kohta. Metsakuklaste perede arvukus pole viimasel ajal suurenenud. Peret heitma 'sülemlema'.
▷ Liitsõnad: kunst|pere, mesilaspere.

piir ‹-i 21› ‹s›

1. eri territooriume, piirkondi, valdusi vms. eraldav (tinglik) joon maastikul v. kaardil. Riigi, linna, maakonna, valla piir(id). Eesti–Läti piir. Riikidevaheline piir. Idas olid piiriks mäed, põhjas jõgi. Looduslik piir. Poliitilised, geograafilised piirid. Traattõketega piir. Piiri kaitsma, kindlustama, valvama, kindlaks määrama. Ületasime Poola piiri. Vaenlane koondas oma väed piirile 'piiri lähedale, piiri juurde'. Üle piiri saabunud põgenikud. Piiril kontrolliti kõigi reisijate dokumente. Piirini on siit veel mitu kilomeetrit. Sõjad on muutnud riikide vanu piire, on tekkinud hoopis uued piirid. Talude, taludevahelised piirid on tähistatud piirikupitsatega. Piir kulgeb läbi metsa, üle mägede, mööda jõge, sealpool järve. Jõgi on piiriks linnaosade vahel. Talude piiriks oli oja. Ookeanide piirideks on nende poolt uhutavate mandrite ja saarte rannikud. Alpides on lehtmetsa piir umbes 2000 m kõrgusel. Oobolus-konglomeraadikihi ülemine ja alumine piir. *Rendile antakse kogu koolimaa piirist piirini.. M. Traat. || ‹pl.› seesuguste joontega ümbritsetud territoorium v. kitsam ala. Suur osa Peipsi järve on Eesti piirides. Küla asub Lahemaa rahvuspargi piirides. Kunstnikku tuntakse ka väljaspool kodumaa piire 'välismaadel'. Jõuti väljapoole linna piire. Ta pole saanud kaugemale oma kodulinna piiridest. Nüüd oleme juba Harju-Jaani kihelkonna piirides. Kruusaauk jääb talu piiridesse. See sõna on tuntud paari kihelkonna piires. *Sõidukeiks olid puutelgede ja -ratastega vankrid, mida tarvitati ainult kodutalu piirides ja põllul. A. Kalmus.
▷ Liitsõnad: edela|piir, ida|piir, kagu|piir, kirde|piir, loode|piir, lõuna|piir, lääne|piir, põhjapiir; jõe|piir, maa|piir, mere|piir, õhupiir; administratiiv|piir, haldus|piir, majandus|piir, riigi|piir, tolli|piir, valla|piir, välispiir; põllupiir.
2. mingite nähtuste, seikade levikut eraldav mõtteline joon. Keelte ja murrete piirid. Piir kahe erineva kultuuri vahel. Palavvöötme piiriks loetakse +20° aastaisotermi. *Kirjanikuna on Tuglas tuntud kaugel väljaspool eesti keele piire. H. Puhvel.
▷ Liitsõnad: kasvu|piir, keele|piir, kultuuri|piir, leviku|piir, murde|piir, murraku|piir, rahvuspiir.
3. kahe omaette ala kokkupuutejoon, nende äär- ja eraldusjoon. Rannas vee ja liiva piiril olid rändrahnud. Kopli ja õue piiril kasvavad vanad pajud. Seisin valguse ja varju piiril. Metsa ja raba vahel oli selge piir. Hülgekütid jõudsid lahtise vee piirile. Naise rätt oli köidetud otsaeest kulmude piirilt 'kohalt' kukla taha. *.. hobused tammusid lõkkekuma piiril.. A. Paikre (tlk). || silmapiir, maa (v. vee) ja taeva näiline kokkupuutejoon. Taeva piirilt tõusid pilved. Vee piiril paistis kaugenev laev. Udu haihtus ja kauguste piir selgines. *Piiril, kus vesi ja taevas kohtuvad, pidi valitsema kaos.. Ü. Tuulik.
▷ Liitsõnad: juukse|piir, jää|piir, lume|piir, metsa|piir, veepiir; silma|piir, vaatepiir.
4. piirjoon, mis eraldab üht abstraktset mõistet teisest v. jagab selle osadeks, nende üleminekuala v. -koht. Silbi piir. Kaovad piirid eri teadusharude vahel. Muistendi ja muinasjutu piir pole täiesti kindel. Legendi ja ajaloo vahelist piiri pole alati kerge tõmmata. Ei saa aru, kus selles jutus on nalja ja tõe piir. Kogu lugu on kujutluse ja reaalsuse piiril. Elu ja surma piiril kõikuv haige. Mitmed indiaani hõimud on viidud hävingu piirile. Vang oli viidud hullumeelsuse piirini 'peaaegu hullumeelsuseni'. Ta oli raevust rabanduse piiril. Merehädalised olid täieliku kurnatuse piiril. *Vana mees oli jõudnud oma südameheadusega kuhugi totruste ja enesealanduste piirile. E. Krusten. *Hea ja halva, õnne ja õnnetuse piirid põimuvad pikalt. V. Saar. || (ühenduses kindla arvulise näitajaga, millega osutatakse saavutusele v. seisule). Kuulitõukaja sai jagu 20 m piirist. Noored ujujad alistasid 100 m vabaujumises minuti piiri. Spidomeetri osuti võbises 90 km piiril. Raadiovastuvõtjate arv maailmas on ületanud miljardi piiri. Piima happesuse lubatud piir on 21°. 60 aastat on mehe elus kriitiline piir.
▷ Liitsõnad: ea|piir, seisuse|piir, vaesus|piir, vanusepiir; võimupiirid.
5. äärmine, viimane aste, võimalus millestki, ülemmäär (v. alammäär), millest rohkemat (v. vähemat) ei peeta enam võimalikuks v. sobivaks. Kas inimmõistusel on piire? Mälul on omad füsioloogilised piirid. Tulemust peeti sportlaste võimete piiriks. Külma talutavuse piir on eri organismidel erinev. Ta ületas hädakaitse piirid. Igal asjal, naljal on piir(id). Lõpuks on ka igal kannatusel piir. Te lähete üle viisakuse piiride. See häbematu mees on läinud üle igasuguse piiri. Üldine pahameel jõudis äärmise piirini. Ta on viimase piirini väsinud ja kurnatud. Inimese vajadused on peaaegu ilma igasuguse piirita. Laste fantaasial pole piiri. Ta ahnusel, julmusel pole piiri 'ta on väga ahne, julm'. Mu imestusel polnud piiri 'mu imestus oli suur'. Naudinguis ei tundnud ta piire. *..mul oli nagu mingi joovastus kõigest, mis mind ümbritses, ma olin üle piiri rõõmus.. E. Maasik.
▷ Liitsõnad: elastsus|piir, kuulmis|piir, kõrgus|piir, tugevus|piir, väsimuspiir; alam|piir, ülempiir.
6. ‹pl.› raamid, ulatus, maht. Filmil on omad ajalised piirid. Abiteo piirid olid algul ebamäärased. Kõik toimugu seaduslikkuse piires. Tegutsege mõistlikkuse piires. Mõistlikes piires on muudatused vastuvõetavad. Tõstsin mässu argielu piiride vastu. Vastates üritasin püsida tõe piirides. Nalja heideti sündsuse piirides. Probleemi käsitluse piire peab mõnevõrra avardama. Iga näitleja tunnetagu oma piire. *Kirjanduse nagu iga muu kunsti piir on määratud inimese enese piiridega. F. Tuglas.
7. ‹hrl. pl. sisekohakäänetes, hrl. inessiivis› märgib millegi võimalikku kõikumist teat. arvu(de) lähikonnas v. nende ulatuses. Õhutemperatuur on 0° piires. Keskmine tuul on rannikualadel 9 palli piires. Kalapüük jääb esialgu 500 000 tsentneri piiridesse aastas. Teraviljasaak kõigub 40 – 50 tonni piirides. Palk kõikus 10 000 – 12 000 krooni piires. Näidendi peaks võima esitada kolme tunni piires. Valguse heledus võib kõikuda väga suurtes piirides 'väga suures ulatuses'. *Ta tundis seda kahekümne viie aasta piirides perepoega juba ammu. A. Kalmus.

plaaniline ‹-se 5› ‹adj›

1. plaanis (hrl. 2. täh.) ette nähtud, plaanile vastav, planeeritud. Plaaniline töö, ülesanne. Plaaniline investeering, kasum. Plaanilised kulud. Plaanilised näitajad. Toodangu plaaniline ja tegelik omahind. Plaaniline remont.
▷ Liitsõnad: üleplaaniline.
2. plaanisse (4. täh.) puutuv, plaani-. Hoone plaaniline lahendus. Muudatused linna plaanilises struktuuris.
3. ‹liitsõna järelosana› teat. arvu plaane (7. täh.), tasandeid omav
▷ Liitsõnad: kahe|plaaniline, mitme|plaaniline, üheplaaniline.

planeerima1 ‹42›

1. ka maj plaanima [1] (2. täh.) Rahvamajandust, tööstust, tootmist, saake, tulusid, eelarvet planeerima. Ka üritusi tuleb osata ette planeerida. Arutelu on planeeritud esmaspäevale. Ehituseks planeeritakse suurem summa. 11 kuuga on planeeritud töödest täidetud ainult 22%. Lähematel aastatel on planeeritud ehitada mitu uut trolliliini. Toimetus planeerib teose kolmeosalisena, artikli järgmisse numbrisse. Kursus on planeeritud kahele aastale. Ta oskab oma tööd, aega, puhkust otstarbekalt planeerida. Noori õpetatakse perekonda, peret 'laste arvu, nende sünniaega' planeerima. Planeeris ja kavatses, kuid kõik ei läinud plaanikohaselt.
2. asula, ehitise, maastiku plaani [1] (4. täh.) koostama, seda kavandama. Arhitekt on planeerinud pargi klassitsistlikus stiilis. Ratsionaalselt planeeritud linnaosa, mikrorajoon. Siia tühermaale on planeeritud sanatoorium.
3. maa-ala kruntideks välja mõõtma. Mõisa maadest planeeriti 26 asunikukohta. *.. aga maa, mis järele jääb, ostab riik ära ja planeerib maatarahvale välja. F. Kõlli.
4. maapinda tasandama, laajama. Lohke täis põldu tuli planeerida.

pool|juubel
5-ga lõppeva aastate arvu täitumisel tähistatav juubel

pool|ümmargune
(ligilähedaselt) poolringikujuline. Poolümmargune nišš, laud, karp, torn, aken. Poolümmargune '5-ga lõppevat aastate arvu tähistav' sünnipäev, juubel.

protsendiline ‹-se 5› ‹adj›

1. protsentides väljendatud, protsentuaalne. Määrati mineraalide protsendiline hulk kivimis, kivimi protsendiline koostis.
2. teat. arvu protsente moodustav v. sisaldav, protsendine. Kahekümne viie protsendiline palgatõus. Kolme ja poole protsendiline formaliinilahus.
▷ Liitsõnad: kahe|protsendiline, kümne|protsendiline, poole|protsendiline, sajaprotsendiline.

puuline ‹-se 5 või -se 4› ‹adj›
‹hrl. liitsõna järelosana› teat. arvu puid sisaldav. Neljakümne viie puuline ploomiaed.
▷ Liitsõnad: kümne|puuline, mõnepuuline.

põhi|arv

1. keel arvu v. hulka väljendav arvsõna, näit. neli, kümme, tuhat
2. hulka märkiv arv (märgitakse hrl. araabia numbriga: 4, 10, 1000). Põhiarvu järele punkti ei panda.

päev ‹-a 22› ‹s›

1. päikesetõusu ja -loojaku vaheline (valge) ajavahemik, ülaloleku aeg (varahommikust hilisõhtuni). Ilus, päikesepaisteline, selge, vihmane päev. Pilvitu, pilves, hästi leitsakuline päev. Talvine, suvine päev. Päev koidab, valgeneb, kustub. Päev on keskhommikus, pooles lõunas. Sadas pool päeva. Päeva süda 'keskpäev'. Päev jõudis, kaldus, kiskus õhtusse, õhtule. Päev hakkas hämarduma. Ootasin sind päev otsa, läbi. Olin päevad otsa rannas. Pööripäeval on öö ja päev ühepikkused. Talvel on päevad lühikesed, kevade poole pikemad. Päevad hakkasid juba pikemaks minema. Tahaks ikka valge päevaga 'päevavalges' koju jõuda. Haige ei leidnud rahu ööl ega päeval. Ära kiida päeva enne õhtut. *Ei ole mingit mõtet ööd ja päevad rühmata! Ega me tööloomad ole. M. Metsanurk. || hommiku ja õhtu vaheline aeg, keskpäev. Hommik oli jahe, päeva poole, päeva peale läks ilm soojemaks. Ma olen päeval tööl, tule õhtul! Päise päeva ajal, päisel päeval 'lausa keskpäeva ajal, keset päeva'. Head päeva! (lahkumisväljendus). || tegevuses olemise aeg, tööpäev. Perenaise päev algas ammu enne päikesetõusu. Heinaajal tuleb teha pikki päevi. Mõisale, parunile, talule karjamaa, heinamaa eest päevi tegema. *Emale lubanud saks Hüübakaevu sauna anda – üsna väheste päevade eest.. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: kevad|päev, suve|päev, sügis|päev, talvepäev; külma|päev, pakase|päev, põua|päev, saju|päev, sooja|päev, tormi|päev, tuisu|päev, vihmapäev; polaarpäev; kesk|päev, südapäev; heina|päev, hobu|päev, hobuse|päev, inim|päev, inimtöö|päev, jala|päev, mõisa|päev, normi|päev, põrsa|päev, rendi|päev, teo|päev, tööpäev; masinapäev.
2. kalendripäev, ööpäev (umbmääraselt v. konkreetselt). Aastas on 365 päeva. Laps on neli päeva vana. Seda kuud on jäänud veel kaks päeva. Ekskursioon kestab viis päeva. Juba mitu päeva järjest on sadanud. Mõni päev varem või hiljem, mis vahet sel on. Haige jäi iga päevaga nõrgemaks. Päevast päeva, päev päeva kõrval kordub üks ja seesama. Viisa saamine on vaid päevade, mõne päeva küsimus. Luges 'loendas' pulmadeni jäänud päevi. Tuleks ta kas või päevaks paarikski. Päev möödub, veereb päeva järel. Iga (jumala) päev. Rohtu tuleb võtta kolm korda päevas. Kevad astub iga päevaga üha enam oma õigustesse. Elati päevast päeva 'tasapisi, tulevikule mõtlemata'. Ühel heal, ilusal päeval 'ükskord, kunagi'. Ainult tänane ja homne päev jääb meil veel maal olla. Ma ei saanud lubatud päeval tulla. Reedene, laupäevane päev. Mis päev täna on? – Neljapäev. Septembrikuu, lehekuu, heinakuu päevad. Seitsmenda päeva adventistid 'laupäeva puhkepäevana pühitsev adventistide rühmitus'. Jumalal päevi, peremehel leiba. Kõik päevad ei ole vennad. *Täna on päev pärast jaani.. V. Saretok. || (mingi vahemaa mõõduna, näitab selle läbimiseks kuluvate päevade arvu). Kahe, kolme päeva teekond. *Tormis jäid nad „Kodumaast” veel peaaegu päeva tee maha.. K. Raja. || teat. eripäraga aeg; aeg, mil midagi toimub v. tehakse. Lõbus, õnnelik, kurb, väsitav, sündmusrohke päev. Kooli lõpetamise päev on tähtis päev. Eile oli mul hea päev. Saatuslikul, otsustaval päeval. 1. aprill on naljategemise päev. Haiglas täna külastajate päeva ei ole. Sain (töölt) vaba päeva. Meil on täna kolimise päev. Homme on võistlustel finaalide päev. Lahtiste uste päev 'päev, mil teat. asutus on kõigile tutvumiseks avatud'. Tal on (pahad) päevad kõnek menstruatsiooniaeg. || kellelegi v. millelegi pühendatud tähtpäev. Pühakute päevad. Ülemaailmne autovaba päev. Rahvusliku leina päev. || ‹hrl. pl.› (mitmepäevane) nõupidamine, kokkutulek; (mitmepäevaste) ürituste sari. Maakondlikud õpetajate päevad. Loodusuurijate päev(ad) korraldatakse Saaremaal. Vanalinna päevad. Tallinna päevad Kotkas. *Vapsid laiutasid. Nad organiseerisid oma „päevi” ja kongresse. A. Kaal. || ‹hrl. pl.› teat. ajajärk, aeg (eriti ühiskonna arengus, inimese elus); elupäevad. Iseseisvuse, okupatsiooni päevad. Talvesõja päevil. Kalevipoja päevist räägitakse kui kaugest õnneajast. Ta oli meile rasketel päevadel toeks. Tunnen teda ülikooli päevilt. Meie päevil 'praegusel ajal'. Müürid on püsinud tänase päevani 'tänini'. Elab mõtetega eilses päevas 'minevikus, möödunus'. Mure homse päeva, tulevate päevade 'tuleviku' pärast. Lapsepõlve, vanaduse päevad. Mine või vanul päevil 'vanaduses' veel kerjama. Haige elas oma viimaseid päevi. Mine tea, kus tema oma päevad veel lõpetab. Lõpetas oma päevad ise 'tegi enesetapu'. *Sinu päevades [= vanuses] võetakse mõnikord veel teine nainegi. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: argi|päev, esmas|päev, hingamis|päev, iga|päev, jõude|päev, kolma|päev, lau|päev, luusi|päev, nelja|päev, nädala|päev, puhke|päev, püha|päev, teisi|päev, täna|päev, äripäev; kalendri|päev, kuu|päev, pööri|päev, ööpäev; aprilli|päev, augusti|päev, detsembri|päev, jaanuari|päev, juuli|päev, juuni|päev, mai|päev, märtsi|päev, novembri|päev, oktoobri|päev, septembri|päev, veebruaripäev; ekskursiooni|päev, haigla|päev, haigus|päev, jooma|päev, karja|päev, kohtu|päev, kooli|päev, koristus|päev, külvi|päev, künni|päev, laada|päev, laagri|päev, lahkumis|päev, lõikus|päev, matka|päev, metsa|päev, niidu|päev, oksjoni|päev, palga|päev, pealetungi|päev, pensioni|päev, pesu|päev, praktika|päev, puhkuse|päev, püügi|päev, reisi|päev, remondi|päev, saabumis|päev, saama|päev, sanitaar|päev, sauna|päev, stipendiumi|päev, stipi|päev, streigi|päev, sõidu|päev, sööma|päev, treeningu|päev, turu|päev, töö|päev, võistlus|päev, võitlus|päev, võtte|päev, õppe|päev, ärasõidupäev; aasta|päev, au|päev, hälli|päev, juubeli|päev, leeri|päev, lipu|päev, matuse|päev, mälestus|päev, nime|päev, peo|päev, pidu|päev, pulma|päev, ristimis|päev, surma|päev, sünni|päev, täht|päev, õnnistamispäev; hingede|päev, jaagupi|päev, jaani|päev, jüri|päev, kadri|päev, karjalaske|päev, karuse|päev, kolletamis|päev, kolmekuninga|päev, korjuse|päev, küünla|päev, lauritsa|päev, luutsina|päev, luuvalu|päev, maarja|päev, madise|päev, mardi|päev, mareta|päev, markuse|päev, mihkli|päev, nigula|päev, nuudi|päev, nääri|päev, peetri|päev, pärtli|päev, risti|päev, seitsmemagaja|päev, seitsmevenna|päev, simuna|päev, süütalaste|päev, tooma|päev, tuhka|päev, tõnise|päev, vastla|päev, volbripäev; emade|päev, lastekaitse|päev, naiste|päev, protesti|päev, solidaarsus|päev, teatri|päev, tervise|päev, võidupäev; linna|päev, maa|päev, mees|päev, riigipäev; keele|päev, konverentsi|päev, kultuuri|päev, laulu|päev, spordi|päev, suusapäev(ad); alg|päev, algus|päev, ava|päev, eel|päev, järel|päev, lõpu|päev, viimnepäev; hiilge|päev, häda|päev, katsumis|päev, mure|päev, näguri|päev, nälja|päev, rõõmu|päev, valu|päev, viletsus|päev, õnnepäev; priiuse|päev, rahu|päev, sõja|päev, vabaduspäev; elu|päevad, lese|päevad, noorus|päevad, vanaduspäevad; algkooli|päevad, gümnaasiumi|päevad, keskkooli|päevad, seminari|päevad, üliõpilaspäevad.
3. päike. Päev on juba suures kõrges 'kõrgel', pooles taevas. Päeva tõusust loojakuni. Päeva loojangu ajal. Kass soojendab end päeva paistel. Päeva käes pleekinud kangas. Ära jäta võid päeva kätte! Lähen kevade poole, kui päev hakkab juba kõrgemalt käima. Parem päeva kuumus kui vihma vilu. *„Sein on vastu päeva, roose tuleb kogu aeg kasta,” kurtis direktor. K. Saaber.

pöörd|arv
mat arvu 1 jagatis vaadeldava arvuga, pöördväärtus

rahva|loendus
kavakindel andmete kogumine ja üldistamine riigi v. mingi kindla maa-ala elanike arvu, selle koostise jms. kohta. Üldine rahvaloendus. Eesti 1922. a., 2000. a. rahvaloendus. Rahvaloendust korraldama. Avaldati rahvaloenduse tulemused. Rahvaloenduse andmeil paikneb suurem osa elanikkonnast maal.

-rajaline ‹-se 5› ‹adj›
‹liitsõna järelosana› teat. arvu (hrl. sõidu-, heli-) radadega
▷ Liitsõnad: kahe|rajaline, mitme|rajaline, nelja|rajaline, üherajaline.

ressurss ‹ressursi 21› ‹s›

1. maj toote keskmine töömaht (aja- v. pikkusühikute, töötsüklite arvu vms. abil väljendatuna)
2. ‹hrl. pl.› varud, tagavarad; maj (majanduslikud) vahendid v. varud; raha. Looduslikud ressursid. Uue silla ehitamiseks ei jätku linnal ressursse. Tehasel leidub kindlasti veel ressursse toodangu suurendamiseks. Kõik ressursid pole ehk veel ammendatud. Tal on selleks tööks piisavalt kogemust ja vaimset ressurssi. *.. oleks isegi kahjulik ja ohtlik pillata oma energia kellelegi teisele ajal, mil kõik su ressursid peavad olema mobiliseeritud enda eest hoolitsemiseks, iseenda elu ja tervise säilitamiseks. R. Kaugver.
▷ Liitsõnad: energeetika|ressurss, energia|ressurss, gaasi|ressurss, inim|ressurss, kütuse|ressurss, loodus|ressurss, maa|ressurss, nafta|ressurss, toorme|ressurss, tööjõu|ressurss, veeressursid.

rist|summa
mat mitmekohalise arvu numbrite summa. Arvu 15 ristsumma on 6.

rühmaline ‹-se 5› ‹adj›
‹hrl. liitsõna järelosana› teat. arvu rühmi omav
▷ Liitsõnad: kahe|rühmaline, kolme|rühmaline, mitmerühmaline.

sambaline ‹-se 5› ‹adj›
‹hrl. liitsõna järelosana› (teat. arvu v. teat. laadi) sammastega. Sambaline hoone.
▷ Liitsõnad: kolme|sambaline, kuue|sambaline, mitmesambaline; marmorsambaline.

silbiline ‹-se 5› ‹adj›

1. ‹hrl. liitsõna järelosana› teat. arvu silpe omav
▷ Liitsõnad: kahe|silbiline, kolme|silbiline, mitme|silbiline, ühesilbiline.
2. kirj silpide arvu arvestav, süllaabiline. Silbiline värsisüsteem.

silbilis|-rõhuline
kirj silpide arvu ja rõhku arvestav, süllaabilis-tooniline. Silbilis-rõhuline värsisüsteem.

sooneline ‹-se 5› ‹adj›

1. sooniline. a. Sooneline kael. Soonelised kondised käed. Sooneliste kehadega mehed. *Silmitses oma soonelist rusikat – see oli nagu suur pundar sitkeid puujuuri. L. Kibuvits. b. Sooneline heegelpind, kude. Sooneline laudsein. Piparriisika õrnalt sooneline jalg. *Istusid sooneliseks kulunud vana söögilaua äärde, krabistasid paberitega. A. Mälk.
2. ‹liitsõna järelosana› teat. laadi v. arvu soontega
▷ Liitsõnad: jämeda|sooneline, sinise|sooneline, kahesooneline.

suhe ‹suhte 18› ‹s›

1. võrdlusel põhinev arvuline vahekord mõõdetavate suuruste v. hulkade vahel; mat kahe arvu jagatis. Samba kõrguse ja läbimõõdu suhe. Lipu laiuse suhe pikkusega, pikkusesse on 1 : 2. Koostisainete õige suhe. Suhteline õhuniiskus on absoluutse ja maksimaalse õhuniiskuse suhe protsentides. Protsentuaalne suhe. Kaardi arvmõõtkava on suhe, mis näitab, kui palju kordi on vahemaad looduses suuremad vastavatest vahemaadest kaardil. Kiirust saab määratleda läbitud tee pikkuse ja ajavahemiku suhtena. Meie jalgpallimeeskond kogus 18 punkti väravate suhtega 42 : 9. Aja jooksul muutusid ka laevade mõõtmete suhted. *Mõistusega olendite kohtamise võimalikkust [galaktikas] hindas ta suhtega üks kahekümne vastu. G. Kaarend (tlk).
▷ Liitsõnad: eba|suhe, mõõdu|suhe, proportsioonisuhe.
2. ‹hrl. pl.› inimeste v. inimrühmade vastastikune vahekord, mis avaldub suhtlemises, läbikäimises. a. (ka suhtlemise laadi silmas pidades). Ametlikud, isiklikud, kodused suhted. Sugupooltevahelised suhted. Lapse suhe emaga. Noorte ja vanade vahelised suhted. Laste ja vanemate vahel olid sõbralikud, soojad, südamlikud suhted. Suhted ämmaga jäid jahedaks, külmaks. Nad on ülemusega heades suhetes. Meil ei ole omavahel ligemaid, lähemaid suhteid. Arnoga tekkisid tal tihedad suhted, mis kestsid palju aastaid. Tutvuse esimestest päevadest peale hakkasid meie vahel kujunema avameelsed ja usalduslikud suhted. Naabritega tuleb häid suhteid pidada, hoida. Püüdis sõlmida, luua suhteid mõjukate isikutega. Abielupaari suhetesse oli tekkinud mõra. Selles perekonnas on suhted täiesti sassis. Näis, nagu hakkaks jää nende suhetes tasapisi sulama. Nad on omavahelised suhted katkestanud, lõpetanud. Aja jooksul on meie suhted katkenud. Milleks lõhkuda häid suhteid? Teravaks muutunud suhteid polnud võimalik parandada. Vähehaaval hakkasid suhted paranema. Peame me siis teiste silme all hakkama oma suhteid klaarima? Noorte vahel hakkasid arenema õrnemad, soojemad suhted. Platoonilised suhted. Rahvusvahelised, riikidevahelised, diplomaatilised suhted. Algas uus järk Eesti-Vene suhete arengus. Avalikud suhted '(ettevõtte, valitsuse vms.) suhtlemine üldsusega; avaliku arvamuse kujundamine'. *Tartus on õppejõudude ja õpilaste suhe ikka olnud lähedane. P. Ariste. || (salajane) armuvahekord, intiimsuhe. Abieluväline suhe. Juba rääkisid kõik tuntud pankuri ja imekauni modelli suhtest. Mees salgas oma suhteid proua Padrikuga. Minu mehel on tekkinud suhe naabrinaisega. Arenev suhe hakkas tõsiselt häirima ühe asjaosalise abielu. *.. üks tõsine eesti mees ei loo mitte kergeid suhteid sel ajal, kui ta naine peab olude sunnil temast eemal viibima. V. Gross. || suhtumisel põhinev vahekord millegagi. Milline on sinu suhe loodusesse? Merega on mul erilaadne, väga lähedane suhe. b. (mitmesuguste ühiskonnas kujunevate, sageli millelgi materiaalsel põhinevate v. õigusega reguleeritud vahekordade kohta). Ühiskondlikud suhted. Patriarhaalsed suhted. Feodaalsed, kapitalistlikud suhted. Majanduslikud, kaubanduslikud, kaubalis-rahalised suhted. Kiriku ja ilmaliku võimu suhted. Lepingulised suhted. Abielulised, varalised, maaõiguslikud suhted.
▷ Liitsõnad: abielu|suhe, alluvus|suhe, armastus|suhe, armu|suhe, inim|suhe, intiim|suhe, perekonna|suhe, püsi|suhe, sala|suhe, seksuaal|suhe, sugulus|suhe, sõbra|suhe, sõltuvus|suhe, sõprus|suhe, vaenusuhe; konsulaar|suhe, rahvus|suhe, välissuhted; agraar|suhe, feodaal|suhe, jaotus|suhe, kauba(ndus)|suhe, keele|suhe, kirjandus|suhe, klassi|suhe, kultuuri|suhe, maa|suhe, majandus|suhe, omandus|suhe, tarbimis|suhe, tootmis|suhe, turu|suhe, töö|suhe, vahetus|suhe, õigus|suhe, ärisuhted.
3. seos mingite nähtuste vahel. Abstraktsed suhted. Kunsti suhted tegelikkusega. Uurib keele ja mõtlemise suhteid. Sõnadevahelised suhted lauses. || filos nähtustevaheline vormiline seos
▷ Liitsõnad: aja|suhe, ruumisuhted; hinna|suhe, keele|suhe, kvantiteedisuhe.
4. [mingis] suhtes (mingist) küljest, (mingist) aspektist, (mingis) mõttes. Ses suhtes on sul õigus. Selles suhtes on isa ja ema alati ühel nõul olnud. Huvitav, ehkki mitmes suhtes vaieldav käsitus, ettekanne. Igas suhtes eeskujulik õpilane. Vana kodu oli mõnes suhtes mugavamgi kui uus.

suremus ‹-e 5› ‹s›
rahvaarvu v. loomade arvu vähenemine surmajuhtude tagajärjel teat. ajavahemikus. Infarkti suremus on suurenenud, vähenenud. Kariloomade suremus.

suur|firma
suure töötajate arvu, käibe ja tegevusalade hulgaga firma

taktiline ‹-se 5› ‹adj›

1. taktitundeline, delikaatne. Imetlen ta taktilist suhtumist kaaslastesse. Peoperemees oli piisavalt taktiline, et juttu mujale juhtida. *Taktiline naine, lausa kadestamisväärselt hea käitumisega .. A. Pervik (tlk).
2. hrv rütmiline. *.. teelt kuuldus kuljuste kilinat ja aisakellade taktilist helinat. M. Nurmik (tlk).
3. ‹liitsõna järelosana› teat. arvu takte omav
▷ Liitsõnad: kahe|taktiline, kolme|taktiline, neljataktiline.

takti|mõõt
muus meetrumi struktuur, mis määrab takti rõhuliste ja rõhutute osade arvu ja vältuse. Harjutust mängiti 4/4 taktimõõdus. Aeglase valsi muusika taktimõõt on 3/4. Vahelduv taktimõõt.

tehno|hooldus
seadme v. masina oluliste sõlmede tehniline kontroll ja väiksemad hooldustööd kindlate ajavahemike v. kindla arvu kilomeetrite läbisõidu järel. Autode korraline, hooajaline tehnohooldus. Tehnohooldus tagab masina korrasoleku ja säilitab töövõime.

teljeline ‹-se 5› ‹adj›

1. (mõttelist) telge omav. Teljelised tikandikirjad.
2. ‹liitsõna järelosana› teat. arvu telgi omav, näit. kahe-, kolme-, mitmeteljeline

teraline1 ‹-se 5› ‹adj›
‹liitsõna järelosana› teat. laadi teraga [1] v. teat. arvu teri omav
▷ Liitsõnad: kitsa|teraline, kumera|teraline, laiateraline; kahe|teraline, mitmeteraline.

tihendama ‹37›
tiheda(ma)ks tegema. a. (millegi sagedust, arvu suurendades). Tihendatakse bussiliiklust. Ühissõidukid liiguvad täna tihendatud graafiku järgi. Sõidupiletite kontrolli on tihendatud. *Vabrikuomanik Kivi aga tihendas oma külaskäike veelgi. A. Mälk. b. (ainete, materjalide kohta:) kokku surudes kompaktsemaks tegema. Vihm tihendab mulda. Pinnast tihendatakse tampimise või rullimisega. Heinaseemne külviks peab maa olema hästi tihendatud. Betooni tihendatakse vibraatoriga. *Savi tuli sõtkuda, siledalt kohale tampida ja kuivades uuesti tihendada, kuni sai sile põrand. A. Kalman. c. (sisu, sõnastuse kohta:) kontsentreerima. Teost tuleks tihendada. Kirjanik tihendas novelli kompositsiooni, sõnastust. Näidendis on paradoksideks ja aforismideks tihendatud dialoogi. || ajas kokku suruma. Kursus tihendatakse paarile kuule. d. millegi liite- v. ühenduskohti mitteläbilaskvaks, pidavaks tegema. Halvasti tihendatud paat laseb vett sisse. Tihendati ja tõrvati laevakeresid. Katust tihendama. Seinapalkide vahed tihendati samblaga. Torud ühendati klambritega ja tihendati takkudega. Vuuke tihendama. Talve ootel tuleb uksi ja aknaid tihendada. Kiirkeetja kaas on tihendatud kummirõngaga. e. tugevdama, elavdama. Uute firmade teke tihendab konkurentsi. Tihendati sidemeid sõpruskooliga. *.. värvigraafika üha kasvav mõju, lehtede suured formaadid on oluliselt tihendanud plakati ja graafika omavahelisi suhteid. T. Soo.

tipmeline ‹-se 5› ‹adj›
‹liitsõna järelosana› teat. arvu tipmeid omav
▷ Liitsõnad: viietipmeline.

tunnine ‹-se 4› ‹adj›

1. ühe tunni (v. teat. arv tunde) kestev. Tunnine loeng, saade, vahikord, jalutuskäik, meresõit. Tunnine vestlus psühhiaatriga. Laevad jõuavad sadamasse tunnise vahega. Kahe ja poole tunnine mängufilm. Kahekümne nelja tunnine rännak.
2. ühe tunni (v. teat. arvu tundide) jooksul tehtud, saadud, kulutatud jne. Tunnine teenistus.
3. üks tund (v. teat. arv tunde) vana. Tunnine kassipoeg. Lapsuke on juba kahekümne ühe tunnine.
Omaette tähendusega liitsõnad: kahe|tunnine, kaheksa|tunnine, kaheteistkümne|tunnine, kolme|tunnine, kuue|tunnine, kümne|tunnine, mitme|tunnine, mõne|tunnine, nelja|tunnine, paari|tunnine, seitsme|tunnine, viie|tunnine, ühe|tunnine, üheksatunnine; kolmveerand|tunnine, poole|tunnine, veerandtunnine

tõkke|jooks
sport jooks, kus sportlane peab ületama kindla arvu ühesuguseid tõkkeid. 110 m, 300 m tõkkejooks.

täie|arvuline
ettenähtud arvu liikmetega, täiskoosseisuline. Meeskond polnud täiearvuline. Rühm naases lahingust täiearvulisena.

täis|osa
mat
1. komast vasakul paiknevad numbrid kümnendmurrul. Kümnendmurru täisosa ja murdosa.
2. suurim täisarv, mis ei ületa antud arvu

tärniline ‹-se 5› ‹adj›
tärnidega; ‹liitsõna järelosana› teat. arvu tärne omav. Tärniline muster.
▷ Liitsõnad: kolme|tärniline, nelja|tärniline, viietärniline.

töö|juubel
(tähistatakse hrl. ümmarguse arvu aastate möödumisel kellegi tööletulekust). Peab kümne aasta tööjuubelit.

tühine ‹-se 4› ‹adj›

1. kehtetu; jur oma algusest peale õiguslike tagajärgedeta. Tühine tehing. Allkirjata leping on tühine.
▷ Liitsõnad: õigustühine.
2. tähtsusetu, ebaoluline, suurema mõju, kaalukuse v. ulatuseta, kõrvaline, väheväärtuslik, väike. Tühine vahejuhtum, viga. See on tühine takistus. Esitati mõned tühised küsimused. Ei andesta tühiseimatki valet. Oleks mul kõige tühisemgi süütõend! Vallandati täiesti tühisel põhjusel. Nii tühise asja pärast ei tasu vaielda. Nutab, naerab, teeb skandaali iga tühise asja pärast. Üle aia ronimine oli poistele tühine asi 'lihtne asi, käkitegu, tühiasi'. Näitleja esines tühises osas. Tühine ametikoht. Kõik ilmalik näis tühine. Siin kaubeldi tühise kraamiga. Maksis tühiste iluasjakeste eest terve varanduse. || (kellegi kohta:) positsioonita; armetu, vaene, vilets. Ta on tühine ametnik. Olen tühine putukas. *Ma olen ori, ma olen koerast tühisem .. L. Metsar (tlk). *Üheteistkümnenda tantsu ajal tuli keegi mees, kõige tühisem tühiste hulgast, viletsake, kellega keegi teine ei tahtnud tantsida .. M. Pedajas (tlk).
3. arvu, suuruse, hulga poolest väike, vähene. Tühine hind, tasu, summa, protsent. Palk, võlg, trahv oli tühine. Kulud, kahjud on õnneks tühised. Pakkus tühise summa. Ostis tühise raha eest maja. Pool kilomeetrit on üsna tühine vahemaa. See on tühine osa tema raamatutest. Kõrbes leidub vett tühises koguses. Vesi sisaldas tühisel hulgal baktereid. Õpilaste arv oli tol ajal tühine. Tühine karistusmäär. Vastuolijad moodustasid tühise vähemuse. Tühine kiirgus. || (aja kohta:) lühike. Elu on vaid tühine viiv. Jäi haigeks tühisest veerandtunnist vihma käes.
4. sisult kergekaaluline, sisutühi. a. (millegi kohta). Tühine jant, naljatükk, film, ajaviide. Tühised laulukesed. Laskus tühisesse keskustellu. Naerab tühiste naljade peale. Tühine sõnakõlks. Vahetasime mõned tühised laused. Lausuti paar tühist sõna. Alustas tühist kuramaaži. Peab rõivauhkust tühiseks. Varjub maailma tühise kära eest. || mõttetu, viljatu, asjatu. Elu näis hall ja tühine. Kõik mu töö on tühine olnud. Su kartus osutus tühiseks. b. (inimese olemuse kohta:) mitte tõsiselt võetav, sügavuseta; kergemeelne. Tühine inimene. On muutunud vaimselt tühiseks. Tühine iseloom, hing. Tal on tühised sõbrad. Osutus tühiseks hooplejaks. Tühine tüüp see naabrimees! Mis sa suhtled selle tühise naisega. Plika oli tühine ja labane. Tühine tüdruk, loodab ainult oma ilu peale.
5. veidi märgatav v. tajutav, kerge, vähene, nõrk. Tühine tuulehoog. Täiesti tühine lainetus. Teda häiris tühiseimgi suitsulõhn. Selgitustöö mõju oli tühine. || (vigastuse, terviserikke kohta:) mitteohtlik, mitteraske. Tühine haav, vigastus, kriimustus. Tal on tühine nohu ja köha. Jookseb iga tühise hädaga arsti juurde.

tüveline ‹-se 5› ‹adj›
‹hrl. liitsõna järelosana› teat. laadi tüvega v. teat. arvu tüvedega
▷ Liitsõnad: jämeda|tüveline, kõvera|tüveline, sirge|tüveline, valgetüveline; eri|tüveline, konsonant|tüveline, vokaaltüveline; kahetüveline.

tüve|number

1. mat arvu number alates esimesest numbrist, mis erineb nullist, ja lõpetates viimase usaldatava numbriga, tüvekoht. Arvu 0,73 tüvenumbrid on 7 ja 3 ning arvu 260 tüvenumbrid 2 ja 6.
2. (numeroloogias:) numbrid 1–9

ulatuma ‹37›
küündima
1. (ruumiliselt:) olema mõõdetelt (pikkuselt, kõrguselt, sügavuselt jne.) selline, et äärmine punkt, piir vms. satub teat. kohta, levib kuhugi v. mingi piirini. Tüdruku juuksed ulatusid õlgadeni. Õhtukleit ulatub maani. Härjapõlvlane ulatub ainult härja põlveni. Silmanurgast meelekohani ulatuvad kortsud. Ahjupära ulatub läbi seina tagatuppa. Peegel ulatus põrandast laeni. Räästani ulatuvad hanged. Kuuse latv näib ulatuvat taevasse. Televisioonimasti tipp ulatus pealepoole pilvi. Vesi kippus kohati üle saapaääre ulatuma. Puurkaev ulatub põhjaveeni. Haav ulatus luuni. Läbi kahe korruse ulatuv korter. Seinast seina ulatuv raamaturiiul. Reklaam ulatus üle terve lehekülje. Tüse kõht ulatus püksivärvli peale. Katus ulatub üle rõdude. Soost ulatus üles suur liivaküngas. Mingi toru ulatus maa seest välja. Mehel oli esile, ette ulatuv lõug. Karjamaa ulatub mõisapargini. Põhja-Eesti pankrannik ulatub Narvast Osmussaareni. Odra kasvupiir ulatub kaugele põhja. Puiestee ulatub siit kesklinna. Taluõu ulatus lausa mere äärde (välja). Nende krunt ulatub nurkapidi meie heinamaasse. Suurvesi võib ulatuda kuni uksepakuni. Meresügavusse ei ulatu ükski päikesekiir. Paksus udus ulatus nägema vaid paari sammu taha. Ehitas kõrge tara, et võõrad silmad sellest üle vaatama ei ulatuks. Ümberringi, nii kaugele kui silm ulatus, laius liivane kõrb. Magus lõhn levis tubadeni ja ulatus otsaga õuegi. Kas kose kohin ulatub tõesti siiamaale? Kõrvu ulatus mingi kahtlane krabin. | piltl. Seaduse käsi peaks ulatuma iga süüdlaseni. Ei maksa maha teha kõike, milleni su mõistus ei ulatu. See on paljas fraas, mille sisuni on raske ulatuda. Tenor ulatus võtma ülemist do'd. *Solotarski suur tarkus ja sõnakus ulatusid muidugi ka härra Mauruse kõrvu, sest tema kõrvu ulatus kõik .. A. H. Tammsaare. || olema piisavalt pikk, et midagi puudutada v. teha, millenigi jõuda vms. Poiss sirutas käe välja, aga laeni ei ulatunud. Jalad ei ulatunud enam põhja. Koer sai joosta nii kaugele, kui kett ulatus. Tõusis kikivarvule, et ulatuda aknast sisse vaatama. Voolik ei ulatu katust kustutama. Kass ei ulatunud linnupoegi kimbutama. Käed ei ulatu ümber tüve. Olen juurde võtnud, nööbid ei taha enam kinni ulatuda. || (nähtuse esinemis- v. mõjupiirkonna kohta). Kuuldused poisi tempudest ulatusid peagi tema kodusteni. Eestikeelne kirjasõna ei ulatunud esialgu üldse rahvani. Lühiromaan ulatus läbi mitme ajakirja numbri. Jakobsoni ajalehe kirjasaatjate võrk ulatus kõigisse maakondadesse. Keeleteadlaste huvipiirkonda on ulatunud ka arheoloogia. Äärmise piirini ulatuv lein. Ülikooli kuulsus on ulatunud kaugele üle piiri. Tegin tema jutust kaugele ulatuvaid järeldusi. Vaadake, et skandaal nende seinte vahelt välja ei ulatuks! Teatrilaval tekkinud pinge ulatus saaligi. Maa-aluse tõuke mõju ulatus kilomeetrite taha. *Ning Kaspar muheles talle, tundes oma võimu ulatuvat nii üle maa kui vee. F. Tuglas.
2. (ajaliselt:) mingi ajapiirini (hrl. minevikus) järjepidev olema. Jeruusalemma ajalugu ulatub tuhandete aastate taha. Traditsioon ulatub eelmise sajandi algusesse või kaugemalegi. Nähtus ulatub tagasi kuni esiajaloolisse aega. Soome-ugri asustus Läänemere ääres ulatuvat tagasi Kunda kultuurini. Tagasi ulatuva jõuga seadus. Jutud pidalitõvest ulatusid juba Ennu lapsepõlve. Tuumaplahvatuse mõju ulatub kaugele tulevikku. *Mälu ulatub tagasi ainult teise, kolmanda eluaastani, vaevalt kaugemale. J. Semper. *Selle mehe jälgedes tahtis ta käia, kelle teod sosinana ühest vangide põlvest teise ulatusid .. F. Tuglas.
3. hulga, arvu, määra, astme, taseme poolest teat. suuruses v. kõrgusel olema v. selleni jõudma. Alkoholi kontsentratsioon veres ulatus 0,5 promillini. Naiste osakaal parlamendis ei ulatu veel veerandini. Ihunuhtlus võis ulatuda 50 kepihoobini. Kahe tuhandeni ulatuv tiraaž. Pakane ulatus 25 kraadini. Järve sügavus ulatub kümne meetrini. Tuhandeisse ulatuv töötute armee. Maal ulatub elanike tihedus kohati vaid kaheksale inimesele ruutkilomeetril. Tornist ulatub nähtavus üle 50 kilomeetri. Välgu pinge võib ulatuda üle saja miljoni voldi. Puhub mõõdukas, päeval tugevani ulatuv idatuul. See lavastus ei ulatu teostuselt eelmise tasemeni. K. Ristikivi triloogia ulatub üle meie proosakirjanduse keskmise taseme. Kaugelt üle keskpära ulatuv saavutus. Hallist massist ulatub kõrgemale vaid mõni üksik. Teiste hulgast ulatus ta esile mitmeski asjas. A. Pärdi looming ulatub maailma süvamuusika klassikasse. || mingi omaduse maksimumini jõudma. Rubiini värvus ulatub roosast kuni sügavpunaseni. Satiir algab pilkest ja ulatub vihase sajatuseni. Grotesksuseni ulatuv kujutamislaad. Mehe käitumine võib vahel ulatuda lausa veidrusteni. *Erakordse särtsakuseni ulatusid kahe sõbra .. omavahelised kemplemised. A. Vaarandi.
4. van piisama, küllalt olema. *.. küsisin klaasi mõdu osta, – terve pudeli ostmiseks ju raha ei ulatunud. A. Kitzberg. *.. meie mehed on sõjas harjumata, nende jõud ei ulatu veel kahe vaenlase vastu. E. Bornhöhe.

vahetuseline ‹-se 5› ‹adj›
‹liitsõna järelosana› teat. arvu vahetustega (2. täh.)
▷ Liitsõnad: kahe|vahetuseline, kolmevahetuseline.

valents ‹-i 21› ‹s›

1. keem elemendi aatomi võime siduda keemiliselt kindlat arvu teisi aatomeid (hrl. väljendatud ühendis sisalduvate vesinikuaatomite kaudu)
2. keel sõna v. sellega võrdse keeleelemendi võime seostuda lauses kindla arvu laienditega

valimis|võitlus
parteide v. vastaskandidaatide valimiseelne poliitiline võistlus võimalikult suurema arvu valijate enda poole võitmiseks. Mida lähemale tuli valimispäev, seda pingelisemaks muutus valimisvõitlus.

varbaline ‹-se 5› ‹adj›
‹hrl. liitsõna järelosana› teat. arvu varvastega; teat. laadi varvastega
▷ Liitsõnad: kahe|varbaline, nelja|varbaline, viievarbaline; lühi|varbaline, pikavarbaline.

vatine2 ‹-se 4› ‹adj›
‹liitsõna järelosana› teat. arvu v. hulga vattidega [3]
▷ Liitsõnad: kümne|vatine, mõne|vatine, paari|vatine, sajavatine.

võrdeline ‹-se 5›

1. ‹adj› ka mat proportsionaalne; ant. pöördvõrdeline. Ühtlase liikumise korral on läbikäidud tee võrdeline selleks kulutatud ajaga. Töötasu peab olema võrdeline tehtud tööga. Võrdeline sõltuvus 'kahe suuruse vaheline seos, mille korral ühe suurenedes teine suureneb sama arv korda'.
▷ Liitsõnad: mitte|võrdeline, otsevõrdeline.
2. ‹s› mat. Keskmine võrdeline 'kahe positiivse arvu geomeetriline keskmine'.

väike|firma
vähese töötajate arvu, käibe ja tegevusalade hulgaga firma

väljaline ‹-se 5› ‹adj›

1. välja(de)ga iseloomustuv. Inertsi väljaline olemus.
2. ‹hrl. liitsõna järelosana› teat. arvu v. teat. laadi väljadega
▷ Liitsõnad: kahe|väljaline, mitme|väljaline, üheksaväljaline; musta-valge|väljaline, suureväljaline.

väravaline ‹-se 5› ‹adj›
‹hrl. liitsõna järelosana› teat. arvu väravatega
▷ Liitsõnad: kahe|väravaline, kolme|väravaline, kümneväravaline.

värsiline ‹-se 5› ‹adj›
teat. laadi v. arvu värssidest koosnev, värssides. Värsiline lühijutustus.
▷ Liitsõnad: regi|värsiline, vabavärsiline; saja|värsiline, tuhandevärsiline.

väsimus|piir
tehn suurim pinge, mida materjal talub suure arvu muutlike koormuste tsüklite esinemisel

õie|valem
õieosade arvu ja paigutuse seaduspärasusi väljendav valem

õlgne1 ‹-se 2› ‹adj›
‹hrl. liitsõna järelosana› teat. laadi v. arvu õlgadega, õlaga
▷ Liitsõnad: kitsa|õlgne, laiaõlgne; ühe|õlgne, kahe|õlgne, võrdõlgne.

õngeline ‹-se 5›

1. ‹s› õngitseja
2. ‹adj› ‹liitsõna järelosana› teat. arvu õngedega
▷ Liitsõnad: kolmeõngeline.

õppe|plaan
ped dokument, mis määrab õppeasutuses õpetatavad ained ning tundide arvu ja jaotuse aineti ja klassiti, tunnijaotusplaan. Haridusministeerium kinnitas riigikooli õppeplaani. Õppeplaani koostama.

ülekande|arv
tehn (hammasülekandes:) suurema ja väiksema ratta hammaste arvu suhe; (tiguülekandes:) tiguratta hammaste arvu ja teo käikude arvu suhe

ümar ‹-a 2› ‹adj›

1. ümmargune, ümarik. a. ringi-, sõõrikujuline. Ümar laud, iste. Illuminaatoritaoline ümar aken. Peas oli ümar nahkmüts. Ümara põhjaga korv. Ümarate lehtedega taim. Kausina ümar järvesilm. Taevas oli ümar täiskuu. Džempri kaelaava võib olla ümar, ovaalne või kolmnurkne. Tüdrukul oli hästi ümar nägu. b. kerakujuline, kerajas. Ümar kivi, mugul. Gloobus, maakera on ümar. Ümar pea. Öökulli, linnu ümarad silmad. Lapse silmad läksid ümaraks nagu kuulid. Vahtis mulle jahmatusest ümarate silmadega otsa. c. silindriline, ilma kantideta. Ümar klots. Aida seinad olid ehitatud ümaraist kuusetümikaist. Taskulambi patareid on ümarad või lapikud. Ümarate mokkadega tangid. d. (hrl. inimese priskete, täidlaste kehavormide kohta:) kaarjas. Naeratamisel ilmusid ta ümaratesse põskedesse lohukesed. Mees naeris nii, et ümar kõht vabises. Ümarad valged käsivarred. Ümarad õlad, puusad, põlved. Toetas oma ümara lõua kätele. Ta on vööst veidi ümaramaks läinud. Naise liikmed olid meeldivalt ümarad. Tema kehavormid on tunduvalt ümaramaks muutunud. Ümarate vormidega paksuke. Paks ümar mehike. Mehe ümar keha, kogu. || (üldisemalt muude vormide puhul). Ümarad saapaninad. Romaani stiilile on iseloomulik ümar 'poolringikujulise ülaosaga' võlvkaar. Mandrijää on kaljude pinna ümaraks ja siledaks lihvinud. Ümar 'ümarate tähtedega kiri' kiri. | piltl. *Naise küsimus oli järsuvõitu, aga ta laulev hääl .. näis sõnade äkilisuse ümaraks tegevat. E. Park. e. (nulli v. nullidega lõppeva arvu v. hulga kohta). Liiga ümarates arvudes andmed. Minu meelest on ta ümar 'täielik' null. *Kolm tuhat tukatit – hea ümar summa. G. Meri (tlk). f. ebamäärane, mittemidagiütlevalt sile (jutu, sõnade kohta). See oli hästi ümar jutt. *Ka teated Idarindelt olid nii ümarad, et neist suurt sotti ei saanud. H. Lepik (tlk).
▷ Liitsõnad: kauss|ümar, kuu|ümar, kuul|ümar, pallümar; lame|ümar, poolümar.
2. (muusikariista helitooni kohta:) ilus, mitteterav, harmooniline. Orelil on ümar mahlakas kõla. Viiuli mahe, heledatämbriline ümar toon.
3. (hrl. alkohoolsete jookide, näit. veini, õlle maitse kohta:) mahe, sametine. Meeldivalt ümara ja täidlase maitsega vein.

ümardama ‹37›

1. ümaraks tegema, ümaraks muutma. Ümardas detailis olevat auku. Kivitahuka kandid ja servad ümardati. Kõik linnamüüri nurgad on ümardatud. Ilupõõsad ümardati pügades kerakujuliseks. Ümardatud kurvidega sõidutee. Vesi pole veel jõudnud kõike jões leiduvat purdmaterjali ümardada. Naeratus ümardas ta roosasid põski. *Määrdunud lume taustal valendas härmatis puhtalt ja heledalt, ümardas piirjooni ja mahendas linna hääli. A. Lõhmus. | piltl. Küllap aeg silub ja ümardab tema kohmakust.
2. ka mat arvu lõpunumbreid nullidega asendama v. neid murdosast ära jätma. Ümardatud arvud. Mõõtarve võib mõistlikkuse piires ümardada. Ümardas arvu mõnevõrra suurenemise suunas. Täisarvuks ümardatud jagatis. Paraku ümardati hindu tarbija kahjuks. Neid andmeid peab natuke ümardama.

ümardatult ‹adv›
(mingi arvu kohta:) ümardatuna, ümmarguselt. See läks maksma 98, ümardatult 100 krooni.

ümarik ‹-riku, -rikku 30› ‹adj›
(kujult) ümmargune, ümar. Peas oli ümarik müts. Peaaegu ümarikud prilliklaasid. Laes oli ümarik ava. Ümarikud seened. Nahale tekkis ümarik punane laik. Ümarik sibul. Siil oli kokkutõmbununa täiesti ümarik nagu kera. Ta pea oli ümarik nagu pall. Ümarik kuppel, torn. Eemal paistsid kuhikjad või ümarikud künkad. Maa seest väljakaalutud kivi oli alt ümarik. Poisil oli ümarik nägu nagu kassil. On hea elu peal juba ümariku kõhukese ette kasvatanud. Uksest astus sisse lühike ümarik mees. Naine oli täidlaselt ümarik. Marie oli priskeks ja ümarikuks muutunud. || (arvu v. hulga kohta). Ümarik aastaarv. Selle tehinguga teenis ta kena ümariku summa. || (jutu, sõnade kohta). Mehe jutt oli kogu aeg ümarik, raske oli millestki kinni haarata.

ümmargune ‹-se 5› ‹adj›

1. ringi-, sõõrikujuline. Kandis ümmarguste klaasidega prille. Ümmarguse ketta kujuline münt. Ümmargune peegel. Toas oli madal ümmargune laud. Kujult on saar, järv täiesti ümmargune. Inesel on hästi ümmargune nägu. Öökullil olid ümmargused silmad. Mehe silmad läksid imestusest suureks ja ümmarguseks. Paviljon oli põhiplaanilt ümmargune. Kajutile andis valgust väike ümmargune aken. Taevas oli ümmargune täiskuu. Ümmargused künkad. Nahale tekkisid ümmargused ketendavad laigud.
▷ Liitsõnad: pool|ümmargune, ring|ümmargune, sõõrümmargune.
2. kerakujuline, kerajas, pallikujuline. Ümmargused kivid. Ümmargune nagu pall. Selle kapsasordi pea on ümmargune. Ta silmadest veeresid suured ümmargused pisarad. Mehel oli ümmargune pea. Maakera on ümmargune.
▷ Liitsõnad: kuul|ümmargune, lameümmargune.
3. silindriline, ilma kantideta. Elumaja oli ehitatud ümmargustest 'tahumata' palkidest. Torn oli algselt ümmargune, kuid taastati neljakandilisena. *.. pahandas, et lauad on riknenud puidust, naelad aga kõik ümmargused, nagu ei toodetaks neljakandilisi naelu enam üldse. K. Aben (tlk).
4. (hrl. inimese, harvemini looma priskete kehavormide kohta). Ümmarguste põskedega tütarlaps. Mehe ümmargune kõht vabises naerust. Naisel olid ümmargused õlad, puusad. Pintsak ta hästi ümmarguse keha ümber oli pingul. Ümmargune vanem härra. Tüdruk oli väike ja ümmargune. *Vana Lauk oli end suvel rannakarjamaal üsna ümmarguseks söönud .. H. Sergo.
5. (arvu v. hulga kohta:) nulli v. nullidega, harvemini viiega lõppev. Siin on sulle ümmargune summa: 1000 krooni. Laena viiskümmend, siis on ümmargune summa. Meie osakonnas on kahel mehel tulemas ümmargune tähtpäev – üks saab kuuekümne-, teine seitsmekümne viie aastaseks. Sellest sündmusest saab varsti mööda ümmargune sada.
6. piltl ebamäärane, mittemidagiütlevalt sile. Avaldus oli nii ümmargune, et sellest ei saanud midagi välja lugeda. Kogu jutt oli hästi ümmargune. || üldine, pealiskaudne, üksikasjadesse mitteulatuv. Tal on kogu asjast võrdlemisi ümmargune ülevaade.
7. piltl kindel, selge, lõplik. Istume maha ja peame ühe ümmarguse nõu. *Raksupealt ei olnud sihukesele küsimusele õigemõõdulist ja ümmargust vastust kusagilt võtta. H. Sergo.
8. piltl täielik, tõeline, tegelik (ka püsiühendite koosseisus). See mees on minu meelest ümmargune mull 'eikeegi, tühisus'. Tulemuseks oli ümmargune null 'tulemust polnudki'. *.. kui ma nüüd tõepoolest valmistaksin talle ühe ümmarguse üllatuse? V. Saar.
9. hrv mahe, harmooniline. *Liidegi hakkab laulma. Hääl on tal ümmargune ja pehme nagu ta isegi, veereb mööda viisi üles ja alla, ei kriiska kiledalt. A. Mägi.

ümmarguselt ‹adv›
(mingi arvu kohta:) mitte päris täpselt, vaid umbes mainitu ringis, ümardatult. Päeva jooksul käib muuseumis ümmarguselt 1500 külastajat. Valimas käis ümmarguselt 60% valimisõiguslikust elanikkonnast. Vaheltkasu saadi ümmarguselt 10 000 krooni. Sellest sündmusest on nüüd juba möödas ümmarguselt 15 aastat. Tänavu oli maasikasaak ümmarguselt kolmandiku võrra tavalisest väiksem. *Ümmarguselt pool kõigist sopkadest on aga kolm kuni viis meetrit kõrged. J. Selirand.