[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aar ‹-i 21› ‹s›
pindalaühik, 100 m² (tähis a). Kuus aari aiamaad.

aer ‹-u 21› ‹s›
paadi-, varem ka laevasõudevahend, eeskätt tulli külge kinnitatav paariline sõudevahend. Pikad, rasked aerud. Kahe, nelja aeruga paat. Süstal on kahelabaline, kanuul ühelabaline aer. Kalur sõudis nii, et aerud raksusid. Üks meestest asus aerudele, teine tüüris. Suruge aerudele! Tugevad käed vedasid, kiskusid aere. Rand on lähedal, tõmba aerud paati. *Juhkam tõmbab aerudega nii ägedasti, et neiule vett näkku läigib. J. Lintrop. *Kakskümmend meest oli aerudel, kümme kummalgi pool. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: kanuu|aer, paaris|aer, pära|aer, rooli|aer, süsta|aer, üksikaer.

as ‹as'i 21› ‹s›
muus la-bemoll

ase ‹-me 3› ‹s›

1. millegi kunagi olnu asupaik (kus tavaliselt on sellest säilinud jäänuseid v. jälgi). Muistse asula, maalinna ase. Kirjaniku sünnimaja ase. Heinakuhjade, viljarõukude, puuriitade asemed. Kunagise kaevu ase. Äsjase lõkke ase. *Aga siis kuivab ka järv .. ja asegi kattub kasvude ja kõrgete puudega. M. Metsanurk. || millegi survel v. vajutamisel kuhugi jäänud jälg. Istumise ase samblamättas, heinarõugus. Pea ase padjas. Näpitsprillide ase ninaseljal. || (tänapäeval harvemini:) koht, millel v. milles miski v. keegi asetseb. Tuleb leida telgile sobiv ase ning see puhtaks rookida. Klaveri jaoks pole siin õiget kohta ega aset. Igaühel oli lauas oma ase, peremehe ase oli laua otsas. *.. kuni aelev elajas lükkas ühe [väravaposti] oma sarvedega pikali ja teine kangiga kaaluti välja oma asemest. M. Raud.
▷ Liitsõnad: ahju|ase, elu|ase, haua|ase, kaevu|ase, kuhja|ase, lõkke|ase, maja|ase, riida|ase, rõugu|ase, sao|ase, sauna|ase, tee|ase, tuha|ase, tule|ase, voodiase; jalaase.
2. voodi vm. magamiskoht. Pehme, kõva, mugav, kitsas ase. Külalisele tehti ase diivanile, lakka värsketesse heintesse. Lamab, vähkreb unetuna asemel. Õhtul heitsime, pugesime asemele. Hommikul ei tahtnud kuidagi soojalt asemelt tõusta. Aset kohendama, üles tegema. Kellega sa nüüd aset jagad? Hommikul kiida aset, õhtul ilma. *Siis liigutas vanamees end asemel, nii et säng nagises .. A. H. Tammsaare. || kodulooma magamiskoht (hrl. inimese valmistatud). Lehmadele pandi põhku alla, tehti kuivad asemed. Koer tegi endale kuuti aseme.
▷ Liitsõnad: magamis|ase, puhke|ase, une|ase, ööase.

[millelegi] aset andma
millelegi ruumi tegema, millegi eest taanduma. Talv hakkas aset andma kevadele. Vana peab uuele aset andma. *Samas aga andis paratamatusele alistumine aset järsule äkkvihale .. A. Jakobson.

aset leidma

1. toimuma; ette tulema, esinema. Need traagilised sündmused leidsid aset sõja ajal. Kõik need muudatused on aset leidnud viimase paarikümne aasta jooksul. *Missugune neist võimalustest just võis olla aset leidnud, seda polnud praegu võimalik kindlaks määrata. P. Viiding.
2. van paika, kohta leidma. *Mustast eebenipuust laua kõrval oli leidnud aset kasepuust kummut. H. Vuolijoki.

aset olema
van asetsema. *Uues hoones oli aset kooli suurem klass ja vanema õpetaja kahekambriline kena elukorter. E. Vilde.

aset pidama
van asuma. *.. aga Lahvardil oli ennevanasti tuline vaesus aset pidanud .. J. Pärn. *Nõndanimetatud peahoone, kus laada ajal kuberner ja laadavalitsus aset peavad, on suur ja tore ehitus. E. Bornhöhe.

[millelegi] aset tegema
van aset andma. *See hingeline värskus, meeleline kergus ja muretus olid täna aset teinud tuhmile rõhutusele. E. Vilde.

[millegi, kellegi] aset täitma
midagi v. kedagi asendama. Toolide aset täitsid tal tühjad kastid. Pole kedagi, kes tema aset täidaks – ta on asendamatu. *Vastuse aset täitis pearaputus. L. Vaher.

aset võtma
(kuhugi) asuma; istet, platsi võtma, istuma. Koorid ja orkestrid võtsid aset ümber mälestussamba. Esimestes ridades võtsid aset väärikamad peremehed.

aser ‹-i 2› ‹s›
aserbaidžaan

asi ‹asja 31› ‹s›

1. ese, hrl. olmega v. tööga seotud tarbeese, vahend, riist, toode vms. Tal on taskud igasuguseid asju täis. Tarbetuid asju ärge kaasa võtke! Pakkisin oma asjad kohvrisse. Igaüks peab oma asjad korras hoidma. Ostis meelsasti ilusaid asju. Külmutuskapp on hädavajalik asi. Remondi ajal tuli asju ühest toast teise kanda. Lapsel lasti pärast mängimist oma asjad kokku korjata. Lapsed aitasid emal lauda kraamida ja asju pesta. Õpilane pani juba õhtul asjad koolikotti valmis. Kogusin mustad asjad kokku ja hakkasin pesu pesema. Mis asjad need siin maas on? Orja peeti asjaks, mitte inimeseks. Ega asi süüa küsi. *Loendamatu hulk asju ümbritseb inimest igapäevases elus. Hooned ja tööriistad, rõivad ja masinad, igasugused tarbeesemed .. V. Beekman. || ‹hrl. sg.› materjal, aine; söödav v. joodav. Lauda, tsementi, värvi, lakki – iga asja läheb ehitajale tarvis. Peolaual oli igasuguseid häid asju. Sõja ajal oli ühest kui teisest asjast puudus – polnud liha, võid ega suhkrut. *Ainus asi, mis ta [= haige] võtab, on paar lonksu külma vett. O. Luts. || (kirjandus-, kunsti)teos. „Loomingu” viimases numbris on mitu huvitavat, head asja. Kunstinäitusel meeldisid talle Vive Tolli asjad. „Vanemuises” tuleb lavale kaks uut asja. Kontserdil mängiti tuntud asju. *Isa armastas klassikalist muusikat, mina olen jõudumööda juurde ostnud [heliplaatidena] meie sajandi asju. E. Vetemaa. || kõnek suguti. *.. kippus oma asja püksist välja võtma. A. Ilves.
▷ Liitsõnad: antiik|asi, ehte|asi, ilu|asi, kooli|asi, moe|asi, mängu|asi, nips|asi, tarbe|asi, väärtasi; kuld|asi, metall|asi, raud|asi, saviasi.
2. probleem, arutatav, lahendamist vajav küsimus; juhtum, lugu, sündmus. Võttis koosolekul asja üles. Töö asjus peame veel rääkima. Asi on keerulisem kui arvasime. Neis asjus tuleks pöörduda ministri poole. Asi on otsustamata, seda uuritakse. Selles asjas ma pole sinuga nõus. See on kahe otsaga asi. Ta ei saanud asjast aru, ei tabanud asja tuuma. Asi on selge, otsustatud. Eks igaüks tea oma asju kõige paremini. Milles asi seisab? Milles on asi? See ei puutu asjasse. Asi on selles, sai alguse sellest, et .. Ärge kalduge asjast kõrvale. Asja juurde! Asi võttis tõsise pöörde. Seal juhtus igasuguseid asju. Kodus oli asi teistel juba teada. Asja tuleb uurida. Ära asja nii suureks puhu! Kes vana asja meelde tuletab, sel silm peast välja! See pole küll õige asi. || õigusrikkumine, süü-, kohtuasi vms. Asja võidakse arutada kõigis kohtuis. Asja kohtulik uurimine. Asi läks kohtusse. *Läksid koos rahukohtusse, asi tuli ette ja solvaja sai kolm päeva. J. Smuul. || plaan, kavatsus. Jaan oli asjaga nõus, päri. Tema pole asjasse pühendatud.
▷ Liitsõnad: era|asi, ise|asi, korteri|asi, maitse|asi, majandus|asi, pea|asi, pisi|asi, tüliasi; raha|asi, riigi|asi, sise|asi, töö|asi, usu|asi, välisasi; kohtu|asi, kriminaal|asi, süü|asi, tsiviilasi.
3. asjaolu, seik; nähtus. Esimene asi, mis silma torkas .. Kuidas sa nii lihtsa asja peale ei tulnud! Haigus on tõsine asi. On asju, millest ei räägita. Niisugust asja ma ei salli. Ära seda tühja asja nii südamesse võta. Sõprus on kuldaväärt asi. Nende asjad 'omavahelised suhted' on sassis. *Ta oli neid asju, mis temalt [koolis] küsiti, küll juba kord õppinud, aga nüüd unustanud .. O. Luts.
▷ Liitsõnad: ime|asi, moe|asi, tõsi|asi, üksikasi; armu|asi, südameasjad.
4. olukord. Asi on üsna räbal, sant. Asi läheb tõsiseks, hulluks, segaseks, keeruliseks. Asjad on halvasti. Püüdis asja paremas valguses näidata. Küllap asi paraneb. || omadused, olukord v. situatsioon, mis on kellelegi v. millelegi omased. Vanainimese asi – samm tönts, nägemine vilets. Sakste, ülemuste asi – peavad aga uhkeid pidusid. Kirjutis oli üsna üldsõnaline. Algaja asi. *Rinde asi. Siin võib laskmist tulla .. L. Vaher.
5. filos teadvusest sõltumatult eksisteeriv objektiivse maailma ese v. nähtus. Asi iseeneses 'asi omaette, tegelikult, olenemata sellest, kuidas ta esineb meie jaoks, meie tunnetuses'.
6. töö, tegevus, toiming, (asja)toimetus; kohustus, ülesanne. Ajame asjad joonde, jutti, korda. Mul on keskuses, ministeeriumis asju ajada. Asjad õiendatud, sõitsime koju. Üks tee, kaks asja. Kui sul linna asja on, astu ka meile sisse. Küll ta eksami ära teeb, kui asja tõsiselt võtab. Ta on ihu ja hingega asja juures. Esimene asi – labidas kätte ja kaevama. Selle asjaga pole kiiret. Ta on iga asja peale mees. Ta tunneb asja. Kella parandamine on tema käes väike asi. Toidutegemine on perenaise asi. Mehed käisid merd, põllutöö oli naiste asjaks. Müüja asi on müüa. Mille taga asi seisab? Töö on au ja kuulsuse asi. Mis see sinu asi on, see pole sinu asi 'see ei puutu sinusse (keeluna)'. Aja tühi asjale, karga ise kannule. *Teevad vedureid ja masinaid, asi neil siis see pott terveks teha. M. Raud. || ühiskondlik, poliitiline üritus. Kogu rahvas on ühise asja eest väljas, seisab ühise asja eest. || kõnek (loomulike vajaduste õiendamise kohta). Ei julge pimedas välja asjalegi minna. Mees läinud võssa oma asja õiendama. Käidi asjal ära ja mindi magama. *Ja et siit saadik Eespere koer aina käis oma asju toimetamas Tagapere akende all .. A. H. Tammsaare. || asja kõnek (kellegagi, millegagi); tegemist, pistmist. Mul pole sinuga asja. Mis on temal sellega asja, mis me teeme? Miks igaühel on asja minu vanusega?
▷ Liitsõnad: ameti|asi, töö|asi, äriasi.
7. (midagi tingiv) põhjus v. vajadus. Kas tulid asja pärast? Kas ta käis niisama või oli tal asja ka? Läheb iga väikese asja pärast arsti juurde. Kes norida tahab, leiab igalt poolt asja. Tal ei peaks asja olema meiega nuriseda. Nüüd on neil asi, mille ümber nalja teha. Tuleviku pärast pole meil asja muretseda. Sai asja eest 'põhjusega'! Mis asja 'miks, mis põhjusel' sa siin kolad?
8. (hrl. püsiühendites:) miski omaette väärtus, midagi kõlblikku, vastuvõetavat, kasulikku vms. Lastest pole töö juures veel asja. Tammsaare „Tõde ja õigus” – see on juba asi! Kui paremat pole, siis asi seegi. Ekskursioonist ei saanudki asja. Sellest käsikirjast võib asja saada. Aega läheb, aga asja saab. Sõjaväes tehakse poisist veel asi. Pole tast asja kõnet pidama. Pisut väike see labidas, aga asjaks ikka. Kus (veel) asi, kah asi, mõni asi, asi nüüd, mille pärast muretseda! Ennäe, ena, õige mul asja – kellele seda tarvis peaks olema! Asi veel, mida säilitada ja hoida! Temal, tühjal, mõni auto või asi! Jaan ka mõni mees või asi! Kui võid pole, käib margariin ka asja ette, on asja eest. Temast pole, ei saa suur(ema)t asja. Õunad pole sel aastal suure(ma)d asjad. *Hea tükk asja nisuke kuldkapslitega „Moser” [= taskukell]! E. Rannet. *Olid ikka mul meheks ja asjaks ja lastel isaks ja kõik. E. Särgava. | ‹adj› kõnek. Ta pole midagi asi mees. See pole eriti asi raamat. Need pole suured asjad noad. *Kas see on ka asi talu? J. Mändmets. *Olgu mis on, asjemaks see Riidalu [talumaja] oli sellega [värvimisega] saanud. H. Ranna.

asi (on) ants ~ tahe ~ vask ~ mutt ~ nudi, asi toosis, asi sellega
(hrl. ütluse, mõttekäigu jne. lõpus:) (ja) asi (on) korras, kombes, lahendatud; jutul (on) lõpp jne. Lõpetame selle töö kähku ära ja asi ants. No lööme käed ja asi on nudi. Me lihtsalt ei lähe ja asi tahe. Kui oled nõus, siis on asi vask. Anna avaldus sisse ja asi sellega. *Keda me teist homme veel pargis näeme, neil lööme nina üles ja asi mutt! H. Väli. *Näe, vanemad tütred läksid mehele: polnud nagu asjagi. Tuli võtja, viis ära, – asi toosis. K. Rumor.

asjad (on) sedasi
rase. Tüdrukul, tüdrukuga on asjad sedasi. *.. siis ütles ta [= Mari] ühel ööl Andresele: „Minu asjad on juba sedasi.” A. H. Tammsaare.

asja ees, teist taga ~ takka
põhjuseta, põhjusetult. Nääklevad ja tülitsevad – asja ees, teist taga. Mis me siin ikka, asja ees, teist takka, istume ja vahime. *Miks ta tuli niimoodi asja ees, teist taga kõige kiiremal tööajal koju .. E. Tennov.

asja tegema
millekski põhjust otsima; teesklema, nagu oleks midagi tarvis toimetada. Tüdruk talitas köögis ja poisski tegi sinna asja.

asja ära ajama
(kuidagimoodi) piisama, oma funktsiooni täitma. Võrkpalliplats võiks parem olla, aga asja ajab ära. Juba kümme krooni peab asja ära ajama.

oma seitse (~ kümme) asja
kogu oma kraam, krempel, vara. Võtab, pakib oma seitse asja ja läheb. *On oma kümme asja kompsu sidunud, bussi istunud ja jälle laia maailma sõitnud. E. Maasik. *.. ülehomme tulen tagasi juba kõige oma seitsme asjaga V. Pant.

ask ‹asa 23› ‹s›
luulek askus, lumm. *Taat hobust kõnetas kui last / ja tõrksat virgutada suutis, / liig erka rahulikuks muutis / ta sõna nagu mingi ask. J. Sütiste.

ask ‹asu 21› ‹s›
murd praht, rämps, prügi. *Põrand oli täis õhtust asku. Kolde ees vedeles kartulikoorenirmeid ja söepuru. R. Sirge.

asm ‹-a 23› ‹s›
murd osmik, onn, hütt. *Kütt siis kuuleb oma asmas. U. Masing.

ass ‹interj›
hass (koera ässitav hüüatus). Ass, ass, Muri!

ass ‹-i 21› ‹s›
(vankri) telg. Vanker kägises, assid olid kuivad.
▷ Liitsõnad: puu|ass, raudass.

ast ‹-u 21› ‹s›
luulek astumine; samm. *Ei seisnud ast, ei püsind ist ... / Jalg tantsus osav. Käsi kerge. J. Sütiste. *Kuulda on väikeste jalgade ast, / mööduda tahab siit / sadakond last. E. Niit (tlk).

asu ‹11› ‹s›
‹hrl. koos verbidega andma, olema, saama, leidma› püsi, paigalpüsimine; rahu, rahulik olemine. Tööd ja mured ei andnud asu. Ta on rahutu, tal pole, ta ei leia kusagilt pikemat asu. Alati üks rahmeldamine, ei saa õiget asu ööl ega päeval. Sääsed, parmud ei anna loomadele asu. *.. ei teadnud vana peremees, kuniks temal siin asu, ja teisele teha polnud mõtet. A. H. Tammsaare. *Aasta kuskil oli asu. Taas läksime teed. J. Sütiste.
▷ Liitsõnad: hingeasu.

aur ‹-u 21› ‹s›

1. ka füüs vee gaasiline olek; gaas, mida on võimalik ainult rõhu suurendamisega veeldada (v. tahkestada); (üldkeeles tihti ka:) gaas, milles on vedela aine piisakesi. Küllastunud, küllastumata ehk ülekuumenenud, üleküllastunud ehk allajahtunud, kuiv, niiske aur. Tehnoloogiline aur. Vedur laseb pahinal auru välja. Lokomobiil on auru all 'töövalmis'. Auruga kütma, soojendama. Vesi keeb ning ajab auru. Vesi muutub auruks. Mürgised aurud. Õhk oli raske soo, raba, sulava maa aurudest. Pesuköök paksu valget auru täis. *Põhjapõder, väike, aga visa, / veab me nartat, / auru pahvib koon. V. Sõelsepp.
▷ Liitsõnad: alkoholi|aur, bensiini|aur, elavhõbeda|aur, vee|aur, väävliaur; hinge|aur, põua|aur, uduaur.
2. piltl kõnek alkoholiuim, joove, purjusolek. Meestel olid kõvad aurud sees. Kui auru peale võtab, siis lärmab ja mürgeldab. Tublisti, parajalt, natuke, veidi, pisut auru all.
▷ Liitsõnad: viina|aur, õlleaur.
3. piltl kõnek (hrl. püsiühendites:) pinge, hoog, press, mahv. Töötab, tormab, läheb täie auruga. Pane auru juurde! Kas aur otsas? *.. pidi viimase auru peale panema, muidu polnud võimalik. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: kondiaur.