[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

astel ‹astla, astelt 20› ‹s›

1. hrl aj teravikuga kepp, näit. loomade ajamiseks, ikkehärja tööle sundimiseks; (eeskätt piiblikeeles:) kiskudega oda. *Ajaja vajutas astlaga hiiglase [= elevandi] võimsale kuklale, mispeale loom põlvili laskus .. A. Kaal.
2. bot nõeljas tugikoerikas moodustis taimel, muundunud leht, võsu v. juur. Kaktuse, viirpuu astlad.
▷ Liitsõnad: juure|astel, lehe|astel, võsuastel.
3. zool skorpionide ja mõnede kiletiivaliste (näit. mesilaste, herilaste, rautsikate) tagakeha tipul olev mürginäärmetega seotud nõeljas moodustis, nõel
▷ Liitsõnad: mürgiastel.

astla vastu (takka) üles lööma
van trotslikult vastu hakkama v. vastu panema. *Ütle, Juhani, oma südamele veel nõndagi: ära löö astla vastu takka üles! Venla tegi õieti, kui korvi andis .. F. Tuglas (tlk).