[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

asula ‹1› ‹s›

1. (hrl. tiheda, kompaktse hoonestusega) asustatud koht (näit. linn, alev, küla). Väike, suur asula. Linnalised asulad ja maa-asulad. Iru muistne kindlustatud asula. Kirikute, raudteejaamade juurde tekkinud asulad.
▷ Liitsõnad: abi|asula, keskasula; kaevandus|asula, kaluri|asula, kolhoosi|asula, kuurort|asula, maa-|asula, polaar|asula, puhke|asula, põllumajandus|asula, sovhoosi|asula, töölis|asula, tööstus|asula, vabrikuasula.
2. hrl van inimeste eluase v. asumispaik. *Sest ka oma vannitoa saavad nad, kuigi mitte selles ajutises asulas, vaid pärises eluhoones .. A. H. Tammsaare.

asustatus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
asustatud olek; asustus. Kas saab rääkida Antarktise asustatusest?

kasakas ‹-ka, -kat 2› ‹s›

1. aj riigi piiri- ja äärealadele asunud v. asustatud inimestest kujunenud kogukonna liige Venemaal 15.–17. saj., ka hilisem nende alade asukas. Doni, Kubani, Tereki, Uurali, Astrahani, Amuuri kasakad. Ataman on kasakate pealik. || 18. saj. kuni 1917. a-ni neist moodustatud kasakaväe sõjaväelane. Rühm kasakaid. Junkrud ja kasakad tulistasid demonstrante. *Agraarrahutuste vastu oli äraproovitud abinõu: kasakad taludesse! F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: registrikasakas.
2. van valla- v. mõisa käskjalg. Kasakas tõi range korralduse mõisa, vallamajja tulla.
▷ Liitsõnad: vallakasakas.

kauba|punkt
kaupade müügi- ja ostupunkt (näit. hõredasti asustatud v. vähearenenud piirkonnas). Kaupmehed rajasid taigasse kaubapunkte. Indiaanlased vahetasid kaubapunktist nahkade vastu mitmesuguseid tarbeesemeid.

kaudu

1. ‹postp› [gen] mingist vahepunktist v. kohast läbi (kuhugi minemisel, siirdumisel, kulgemisel). a. mingist paigast, asustatud punktist läbi. Sõidab Tallinnast Moskvasse Peterburi kaudu. See buss sõidab (Haapsallu) Märjamaa kaudu. Lina veeti 19. sajandil välja peamiselt Pärnu kaudu. Tallinna kaudu toimub kaubavahetus paljude riikidega. Tramm sõidab Narva maanteelt Tartu maanteele Maneeži tänava kaudu. Majja pääseb aia, hoovi kaudu. b. mingist ruumist, avausest, käigust vms. läbi. Sisenes tagaukse, köögi kaudu. Kass hüppab akna kaudu välja. Luugi kaudu pääseb keldrisse. Vesi voolab järvest välja väikese oja kaudu. Sõiduteed saab seal ületada tunneli kaudu. Kuldnokk lipsas lennuava kaudu pesakasti. Ravimit manustatakse suu kaudu. Jahedas õhus soovitatakse nina kaudu hingata. Mürkained võivad organismi tungida hingamisteede ja naha kaudu.
▷ Liitsõnad: kust|kaudu, sealt|kaudu, siitkaudu.
2. ‹postp› [gen] vahendusel, abil, läbi. a. (inimestega ühenduses). Kuulsin sellest ühe tuttava, sõbra kaudu. Jutt läks laste kaudu laiali. Kogu asjaajamine käis tõlkide kaudu. Väljaannet levitati meremeeste kaudu. Minu kaudu ei saavuta sa midagi. b. (muudel juhtudel). Sain pakkumisest teada ajalehe kaudu. Häälelained levivad õhu kaudu. Numismaatika uurib ajalugu müntide kaudu. Kunstnik on üldsusele tuntuks saanud oma huvitavate näituste kaudu. Kirjanduse kaudu hakkasid levima progressiivsed ideed.
▷ Liitsõnad: käsikaudu.
3. mööda, pidi. a. ‹postp› [part] Maad, merd kaudu. Ei mindud läbi soo, vaid suurt maanteed kaudu. Teist (teed) kaudu. Läksime mereranda kaudu. *Ta ei luusinud enam külasid kaudu ümber .. E. Bornhöhe. b. ‹prep› [gen] hrv. *Kavatsen teha tiiru läbi metsade, kaudu järvede ja külade, umbes 20–30 km, et tutvuda sisemaaga. R. Sirge.
4. ‹prep› [part] murd mööda, piki; kõrval. Ootajad istuvad kaudu seinu pinkidel. *Ta seisis pliidi ääres, käed kaudu külgi .. O. Jõgi (tlk). *Kes teab, mida ta lõpu eel oli läinud endale või ätile tooma, võib-olla suurest puuraandast kibutäit vett, sest kibu oli küliti sealsamas kaudu kätt. J. Peegel.
5. ‹adv› murd (eemalt, ringiga) mööda; möödas, läbi. Ajavad hobusega kaudu. Aeg ammu kaudu läinud. Kaudu käies seda asja ei lahenda. *Käib kaudu nüüd päike, / vaid madalalt kaarelt meid vaatab .. A. Haava. *Natukene aga vaja eksida, paar põõsamaad vahele jätta – ja juba oledki loomast kaudu tulnud .. J. Oks.

oikumeen ‹-i 21› ‹s›
inimeste asustatud ala Maal, elamisala

paikkond ‹-konna 22› ‹s›
täpselt piiritlemata suurem maa-ala, piirkond maastikul, looduses; asustatud (maa)koht koos selle lähema ümbrusega. Järvederikas, raskesti ligipääsetav paikkond. Korjab siinses paikkonnas kasvavaid ravimtaimi. Tõusude ja mõõnade poolest äärmiselt ebastabiilne paikkond. Väljasaadetu ei tohtinud ettenähtud paikkonnast lahkuda. Põhjarannik on Eesti ilusamaid paikkondi. Põltsamaa ümbrus on tiheda teestikuga, paikkonda läbib ka Tallinna–Tartu maantee. Igaüks kandku oma paikkonna rahvariideid. *Pesaäärel istudes võis Valgesulg saada ülevaate kogu paikkonnast. J. Rannap. || geogr paigastikust suurem ja füüsilis-geograafilisest (maastiku)rajoonist väiksem maastikuüksus

sintoism ‹-i 21› ‹s›
Jaapani pärimuslik usund, mis lähtub kujutlusest, et kogu maailm on hingestatud ja vaimudega asustatud, shinto

slumm ‹-i 21› ‹s›
tihedalt asustatud räpane vaestelinnaosa (suurlinnas). Elab slummis. Mustade slummid.

süda ‹-me part südant 3› ‹s›

1. ringeelundkonna keskne lihaseline elund, mille kokkutõmbed panevad vere soontes liikuma. Inimese, looma, kala, putuka süda. Imetajate ja lindude süda koosneb kahest kojast ja kahest vatsakesest. Südame parem koda, vasak vatsake. Südame talitlus. Südame isheemiatõbi, hüpertroofia, klapirikked, äge puudulikkus. Südame siirdamine. Süda lööb normaalselt, jätab lööke vahele. Süda tuksub, peksab, taob. Treppidest ülesminek võttis südame kloppima, puperdama. Tema süda on terve, väga haige, tublisti laienenud. Järsud mäkketõusud koormavad südant. Süda jäi seisma, lakkas töötamast. Arst kuulab haige südant. Terav valu südames. Tundis pistet südames. Haige kurdab südant. Kuul tabas looma südamesse. Kunstlik süda 'tehissüda'. || looma, linnu vastav elund lihasaadusena. Hautatud süda. Süda on võrdlemisi sitke lihaga. || rindkere piirkond, kus see elund asub. Lõi vastast südame alla. Vajus istuma ja haaras südant. Last südame all kandma 'rase olema'.
▷ Liitsõnad: inimsüda; siirik|süda, tehissüda.
2. piltl kasut. kõige üldisemalt inimese psüühika ja teat. füsioloogiliste protsessidega seostatuna, tunnete ja elamuste kujuteldava asu- ja lähtekohana. a. (seoses hingeelu ja mitmesuguste sisetunnetega). Süda on rõõmus, kurb, rahutu, hirmul, ärevil. Tegin seda raske, valutava südamega. Muretu, kerge südamega asuti teele. Lapsed ootasid jõulusid põksuva südamega. Laste nutt tegi isa südame haledaks. Teade tegi südame rõõmsaks, rahustas südant. Süda läks, muutus nukraks, kurvaks, härdaks, hulga kergemaks. Süda on täis hirmu, kurbust. Mu süda on valu täis, valutab tema pärast. Süda rõõmustab, juubeldab (sees). Süda hõiskas, laulis sees, hüppas rõõmu pärast. Nende südamed põlesid vaimustusest. Süda kees vihast, paisus uhkusest. Seda nähes mu süda naeris, nuttis, kihvatas sees. Poisi süda kripeldas: äkki saadakse teada. Süda kisub, tõmbub kurbusest kokku. Süda väriseb, vabiseb hirmust, tahtis hirmust seisma jääda. Südant haaras ängistus, hirm. Hirm nööris südant. Ahastus täitis südant. Rõõmutuksatus käib südamest läbi. Külm judin käis seda kuuldes südame alt läbi. Mis ütleb õnnetu ema süda sees! Ära vaeva oma südant iga tühise asja pärast. Süda ei anna, saa rahu. Selle otsusega võib süda rahule jääda. Süda sundis, ajas teda süüd üles tunnistama. Minu süda on sellest patust, süüst küll puhas. Süda aimab halba. Mis mure su südant vaevab? Kaaslaste osavõtt liigutas südant. See ütlus riivas, torkas kibedalt mu südant. Süütunne rõhus südant. Lahutas sõimuga oma südant. Rasked elamused vapustavad lapse südant. Tegin, nagu süda käskis. Minu süda ei luba mul seda teha. Võtke siit, mis süda soovib! Sõi ja jõi, mida süda kutsus. Võis minna, kuhu süda kutsus. Magan nii palju kui süda lustib. Ta kõneleb sinust aina sooja südamega. Isa süda hakkas pikapeale sulama. Millega saaks selle kurja mehe südant pehmendada! Ega sinu süda ka iganes nõrku! Mis südamega sa sõbra hätta jätad! Tal jäi nende suhtumisest okas südamesse. Tal on süda keele peal 'on avameelne v. armastab lobiseda'. Millest süda täis, sellest suu räägib. Suu on südame mõõt. *.. kogu aeg olin rahutu. Süda nagu kiskus ja kiskus kusagile, ei aidanud vodka ega tüdrukud.. H. Angervaks. b. sisim, hing (ühenduses inimese kõige sügavamate tunnete, mõtetega). Südames võttis maad kurbus, ärevus. Südames on kartus, valu. Südames kees viha rõhujate vastu. Ta kannab sinu vastu kurja südames. Oma südames põlgasid nad teda. Mul oli imelik aimdus südames. Poiste südames tärkavad lootused. Kurjategija südames polnud halastust. Sul on mingi salamure südames. Südames ärkas tahtmine parema elu järele. Mul polnud aimugi, mis ta südames toimus. Nii mõnigi mõtles südames teisiti. Oma südames pidin talle siiski õiguse andma. Mõistusega saan sellest aru, kuid südames olen vastu. See oli kõigi mõtteis ja südameis. Tundis salajas südame põhjas rõõmu. Südamesse asub, poeb kuri kahtlus. Südameisse koguneb vimma, umbusku. Tema häda lõikas mulle südamesse. See ütlus läks, tungis mulle südamesse. Rääkisime temaga usaldavalt, südamest südamesse. Soovin seda päris südamest, südame põhjast. Mure ei tagane vanemate südamest. See oli nii südamest öeldud, et kõik hakkasid naerma. Naeris, ohkas südamest. Tema sõnad tulid südamest. Südamest tulev kaastundeavaldus. Tal on aina töö ja kohustused südamel. Küllap sul ikka midagi südamel 'rääkida' on, kui siia tulid. Sul nagu kipitab, pakitseb veel midagi südame peal. Rääkis emale südamelt, südame pealt oma mured ära. Saaks ometi oma südame tühjaks rääkida, välja nutta. Ütleb teisele otse suu sisse kõik südame pealt ära. Tööd, kõike tegi ta alati südamega, hingega 'täie kohusetundega'. Võttis õpinguid, kõiki kohustusi südamega. Kui midagi ette võtab, siis on südamega asja juures. Talupoeg rippus oma südamega maa ja loomade küljes. Tal on kodukoht väga südame küljes. See töö on mulle südame järgi 'meeltmööda'. Paneb töösse kogu oma südame. Piinava südame eest, käest pole pääsu. Palvetas tummalt, südamega. Mis silmist, see südamest. Mis südamest tuleb, läheb südamesse. *Kas ta tundis end olevat rahvaga üks süda ja üks hing? L. Metsar (tlk). || südamest (üli)väga, kogu hingest. Mees oli südamest rõõmus, õnnelik. Mul on südamest kahju, et nii juhtus. Kahetses südamest oma eksimust. Palun südamest andeks. c. esineb iseloomuomaduste, hrl. headuse, sõbraliku suhtumise, tundelisuse v. neile vastupidiste omaduste väljendamisel. Tal on hea, soe, hell, helde, kaastundlik, hale, kuldne, tunderikas süda. Pehme, külma, kõva, kurja südamega inimene. Tal on kange, kõrk süda sees. Südame headus, kurjus. Ei tea, mis ta oma südame kanguses võtab teha. Ta tegi seda heast südamest. Võõras oli osavõtliku südamega. Suure südamega 'kaastundlik, hea südamega' inimene. Oma uhke südame tõttu ta teistega ei sobinud. Südamelt, südame poolest polnud ta halb laps. Väejuhil oli kotka, lõvi süda. Tütrel on ema süda: sama suureline ja ennast täis. Need ülesanded nõuavad mehe 'kindlat' südant. Arusaaja ja südamega inimene. Ta on halb, südameta inimene. Kuidas sa võid nii südameta olla! Tal pole südant abipalujale, hädalisele ära öelda. Antsul polnud südant lihase vennaga kohut käima hakata. Eks aja ta siis majast välja, kui südant on! Raske elu on naise südame kalestanud. Ega siis temagi süda kivist ole. Silm on südame peegel. d. esineb armastustundeid kujutavates väljendites. Käis äge võitlus neiu südame pärast. Tunnistas sõbrale, et üks plika on talle südamesse läinud, hakanud. Paistab, et peretütre süda on veel vaba. Olen sind ikka oma südames kandnud. Ilusa poisina vallutas ta aina neidude südameid. Tüdruku süda tuksub teisele. Kosis südame sunnil vaese tüdruku. Mis hoiab küll sinu südant tema küljes kinni? Truu abielumees, tema südames ei ole kohta teiste naiste jaoks. *„Irmakene, kas sul siis raasugi südant minu jaoks ei ole?” nurus. R. Sirge. *Mu õde, mu süda, mu südame valgus! V. Ridala. e. kasut. (peam. püsiühendeis) füsioloogilise tunde (eriti iiveldustunde), ka füüsilise enesetunde ilmingute väljendamisel. Süda läheb, läks äkki pahaks, halvaks, sandiks. Karbiidilehk, rasvaving, ebameeldiv toit ajas südame pahaks. Süda on paha, vägisi ajab oksele. Ei saa midagi süüa, süda läigib sees. Vorst oli vist halb, süda hakkas läikima. Jube hais pani, võttis südame läikima. Kaanis kõvasti õlut, nüüd süda pööritab. Pea valutas ja süda iiveldas. Minu süda ei võta seesugust toitu vastu. Mõni nõrgema südamega inimene seda süüa ei saa. Kõva pohmelus, süda kõrbeb sees 'on kõva joogijanu'. Süda kipub selles kuumuses närbima. *Ta süda ei kannatanud viina ega külakiiget ega autosõitu.. K. Saaber.
▷ Liitsõnad: ema|süda, lapse|süda, mehe|süda, naise|süda, neiu|süda, vennasüda.
3. midagi kujult südant (1. täh.) meenutavat (ese, kujutis vms.). Papist, piparkoogist, martsipanist süda. Pingisse oli lõigatud noolest läbistatud süda. Ärtu masti märgib punane süda. Riste ja südameid on kasutatud õllekappade kaunistusena.
▷ Liitsõnad: murtudsüda.
4. millegi keskmine v. keskpunktile lähedane osa. a. mingi territooriumi, maa-ala, asustatud punkti, hoone jne. keskosa; keskus. Euroopa, Aasia südames. Berliinis, Saksamaa südames. Asume Virumaa, Mulgimaa südames. Teekond mandri, saare südamesse. Tänapäeva Varssavi süda on läbinisti uus linn. Presidendi palee asub linna südames. Vallamaja oli alevi südames. Sai tüki maad endise mõisa südamest. Olime põlismetsa, nõmme, pargi südames. See maantee viib päris mägede südamesse. Maja, korteri südame moodustab suur elutuba. Tsükloni südames valitseb tuulevaikus. *Muidugi, me ei liigu mitte Biskaia südames, vaid servapidi .. J. Smuul. *.. aga Tasuja kange mõõk välkus veel kaua .. ja suled ta kübaral lehvisid kaugel vaenlase tihedama salga südames. E. Bornhöhe. b. mingi taimeosa, eseme jne. südamik. Kollase südamega õied. Õuntest, pirnidest eemaldage südamed! Jämeda südamega porgandid. Mäda südamega puu, kuusk, haab. Seinapalgid on südameni pehkinud. Teivastel olid südamed alles terved. Pliiatsi grafiidist, keemiline süda. Nool lendas märklaua südamesse. c. millegi sügav sisemus, tuum. Maa süda ehk barüsfäär koosneb peamiselt rauast ja niklist. Vulkaani süda. d. mingi ajalõigu keskpaik, selle haripunkt. Päeva, öö süda. Jaanuar on talve süda. Taliharjapäeval löödavat talve süda lõhki.
▷ Liitsõnad: linna|süda, metsa|süda, mõisasüda; puu|süda, õunasüda; päevasüda.
5. midagi keskset, tähtsat v. liikumapanevat. a. mootor, mingi oluline seade v. seadmestik. Auriku, lennuki keerulistest masinatest koosnev süda. Kosmoseraketi süda. Televiisori süda. Sõiduki süda oli kokkupõrkes terveks jäänud. b. mingi juhtiv keskus v. organ; midagi eluliselt tähtsat. Pealinn on riigi süda. Kool peab valla südameks saama. Ruhri tööstuspiirkond on Saksamaa rasketööstuse süda. Need kolm ärksat noormeest on ühingu süda.

südamik ‹-miku, -mikku 30›

1. ‹s› millegi kesk- v. siseosa, süda. a. hrl. mingi kihilise eseme, detaili siseosa. Luku südamik. Püssikuul koosneb mantlist, ümbrisest ja südamikust. Pliiatsi, pastapliiatsi südamik. Niidirulli puust südamik. Kaabli südamik. Kanepist südamikuga tross. Süütenööri südamik. Väravapostid olid raudbetoonist südamikuga. Skulptuuri südamik võib olla puust. Rukkihaki südamik. Spiraalpuuri südamik 'kruvisoonte vahele jääv osa'. || el elektromagnetilise seadise v. seadme magnetmähisega ümbritsetud ferromagnetiline osa. Trafo, elektromagneti, staatori, rootori, süütepooli südamik. b. mingi taimeosa (näit. tüve, õie, vilja) keskmine v. siseosa. Puu südamik ehk säsi. Taimevarre, puuvillakiu südamik. Õuna, pirni südamik seemnetega. Porgandi, kapsapea südamik. Õie südamik. Nartsissi õied on kollakaspunase südamikuga. Vits on südamiku kohalt lõhki aetud. c. mingi maa-ala, asustatud punkti, hoone, moodustise jne. keskmine (v. keskne) osa; siseosa, kese. Mehhiko südamikus paiknev troopiline kiltmaa. Vanalinn moodustab linna südamiku. Alevi, asula, looduskaitseala, tööstuspiirkonna südamik. Tungiti vastase kaitse südamikku. Hoidlad asuvad raamatukoguhoone südamikus, osaliselt maa all. Nool tabas otse märklaua südamikku. Tsükloni, orkaani südamik. Oletatakse, et Maa südamik koosneb nikkelrauast. Sipelgapesa südamik. Konnasilma südamik.
▷ Liitsõnad: luku|südamik, puur|südamik, trafosüdamik; grafiit|südamik, magnet|südamik, raudsüdamik.
2. ‹s› millegi põhi, tuumik. Eepose „Kalevala” südamikuks on „Alg-Kalevala”. Keele põhisõnavara moodustab kogu sõnavara aluse ja südamiku. Selle probleemi südamikku ei puudutatudki. Masinaehitust peetakse rasketööstuse südamikuks.
3. ‹adj› van julge, kartmatu, südi. *.. mu eesti sugu kannatlik, / mu eesti õde vaga, agar, / mu eesti vend, nii südamik .. L. Koidula.

tuumik ‹-u 2› ‹s›

1. seesmine, keskmine osa, südamik. Seemnealgme tuumik ehk nutsell. Mõnel kiviliustikul on jääst tuumik. Kõrgustiku aluspõhjast tuumik ja setteist pinnakate. Mägise saare tuumiku moodustab vana graniidimassiiv.
2. millegi keskne (ühtaegu ka aluseks, põhjaks olev) osa, tuum. a. mingi kollektiivi tooniandev osa. Haritlaskonna tuumiku moodustasid õpetajad. Rühmitusse koondus avangardi tuumik. Geograafiaüliõpilastest kujunes matkarühma tuumik. Trupi tuumik moodustati draamastuudio õpilastest. Teatrist läks ära kogu näitlejaskonna tuumik. Kuulub seltskonna tuumikusse. Partei juhtiv tuumik. b. mingi asustatud punkti, maa-ala vms. põhi v. keskne osa, süda(mik). Jõe äärde tekkis kaubitsemiskoht, tulevase linna tuumik. Tallinna ajalooline tuumik on Toompea. Kompaktse tuumikuga asula. Riigi, küla tuumik. Linnaosa tuumik on suur park. Otepää ümbruskond moodustas Ugandi suurmaakonna tuumiku. c. sisult peamine, väärtuslikum osa. Evangeelse lauluvara tuumik.
▷ Liitsõnad: aretustuumik; põhituumik.

üle|asustatud partits
liiga tihedasti asustatud. Üleasustatud piirkond. Üleasustatud Hollandis nähakse vaeva, et mere käest maad juurde võita.