[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

au|paklik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
austav, austusega kellessegi v. millessegi suhtuv; austust, sügavat lugupidamist väljendav. Oli ülemuste vastu alandlik ja aupaklik. Aupaklik tervitus, kummardus. Aupaklik suhtumine oma õpetajatesse. Tema hääletoon oli ootamatult aupaklik. Järgmine kord ole tema vastu aupaklikum. Aupaklik kaugus 'küllaldane, selgesti ohutu kaugus'.