[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ajur ‹-i 2› ‹s›

1. veo- v. sõidulooma ajaja (ka kutsar v. voorimees). Koerarakendi, suurtüki ajur. Kõrberännakuks osteti kaamelid ning palgati ajurid. Härjavankri juhtimine nõuab tublit ajurit. *Viskas jaama jõudes ajurile mõned kortsunud paberid pihku ja ruttas läbi hoone perroonile. M. Metsanurk.
2. taganttõukaja, ajendaja, ajend. *Mis ta iganes tegi – kõiges oli auahnus ajuriks ja juhtnööriks. E. Vilde. *Ning kas ei olegi lõppude lõpuks iga suure teo kordasaatmise sügavaimaks ajuriks usk, eneses kindelolek .. R. Sirge.

aur ‹-u 21› ‹s›

1. ka füüs vee gaasiline olek; gaas, mida on võimalik ainult rõhu suurendamisega veeldada (v. tahkestada); (üldkeeles tihti ka:) gaas, milles on vedela aine piisakesi. Küllastunud, küllastumata ehk ülekuumenenud, üleküllastunud ehk allajahtunud, kuiv, niiske aur. Tehnoloogiline aur. Vedur laseb pahinal auru välja. Lokomobiil on auru all 'töövalmis'. Auruga kütma, soojendama. Vesi keeb ning ajab auru. Vesi muutub auruks. Mürgised aurud. Õhk oli raske soo, raba, sulava maa aurudest. Pesuköök paksu valget auru täis. *Põhjapõder, väike, aga visa, / veab me nartat, / auru pahvib koon. V. Sõelsepp.
▷ Liitsõnad: alkoholi|aur, bensiini|aur, elavhõbeda|aur, vee|aur, väävliaur; hinge|aur, põua|aur, uduaur.
2. piltl kõnek alkoholiuim, joove, purjusolek. Meestel olid kõvad aurud sees. Kui auru peale võtab, siis lärmab ja mürgeldab. Tublisti, parajalt, natuke, veidi, pisut auru all.
▷ Liitsõnad: viina|aur, õlleaur.
3. piltl kõnek (hrl. püsiühendites:) pinge, hoog, press, mahv. Töötab, tormab, läheb täie auruga. Pane auru juurde! Kas aur otsas? *.. pidi viimase auru peale panema, muidu polnud võimalik. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: kondiaur.