[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

balansseerima ‹42›

1. end v. midagi õige asendi võtmisega tasakaalus hoidma. Ühel jalal, köiel balansseerima. Parvepoisid laskusid kosest palgil balansseerides. Astus purdel ettevaatlikult, balansseerides kätega. *„Härra kindral,” ütles ta kummardades ja balansseeris taldrikut osavalt käe peal. I. Sikemäe (tlk). *.. [neegripoiss] tuli joostes rannaavenüü poolt, kandik pealael balansseerimas. A. Kurfeldt (tlk). | piltl. Sõja ja rahu, hea ja kurja, koomika ja traagika piiril balansseerima.
2. tehn mehhanismi tasakaalustama. Hästi balansseeritud trummel.