[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

annus ‹-e 4› ‹s›
korraga kasutatav, antav jne. osa, hulk millestki. a. med organismi manustatav kindlaksmääratud ravimikogus, doos. Alalävine, toimiv, mürgistav, surmav annus. Ravimi ühekordne, ööpäevane annus. Miljon annust rõugevaktsiini. Ta sai antibiootikume suurtes annustes. Võttis sisse tubli annuse unerohtu. b. portsjon. Liha anti jaopärast, igaühele kindel mõõdukas annus. Mehed said kahekordse annuse viina. Soola oli pandud supisse vähemalt kolmekordne annus. c. piltl (millegi abstraktse kohta). Temas on tubli annus kõrkust, auahnust. Paras annus huumorimeelt, elurõõmu, skepsist.
▷ Liitsõnad: alkoholi|annus, kiirgus|annus, kiiritus|annus, leiva|annus, lisa|annus, mürgi|annus, ravimi|annus, sööda|annus, toidu|annus, väetisannus.

avaus ‹-e 5› ‹s›
ava. Koopa avaus. Leidsid avause, pugesid avausest sisse. Keha avaused. *Uks lükati pärani, ja selle avausse veeres Tigase Traadi jäme kere. R. Sirge.

baas ‹-i 21› ‹s›

1. alus, põhi, millel miski rajaneb v. millest miski lähtub; millegi aluseks olevad materiaalsed väärtused v. tingimused. Kindel, soliidne, sotsiaalne baas. Majandi, uurimisasutuse materiaal-tehniline baas. Eesti kirjakeele baasiks sai Põhja-Eesti keskmurre. Filmide loomine eeldab vastavat ainelist ja tehnilist baasi.
▷ Liitsõnad: lähte|baas, püügi|baas, sööda|baas, tegevus|baas, tooraine|baas, tootmis|baas, trüki|baas, uurimisbaas.
2. varustav ning teenindav keskus (koos vastavate ladude, rajatiste, töökodade, transpordivahenditega jne.); mingit kultuuri-, haridus-, spordi- jne. ala teenindav asutus. Kauplus tellis baasist uut kaupa. Antarktikasse rajati uurimistööks vajalikud baasid. Alpinistid pöördusid baasi tagasi. || sõjaväeline tugiala, sõjaväebaas. Ameerika baaside võrk. Välismaiste baaside likvideerimine.
▷ Liitsõnad: auto|baas, autoremondi|baas, hulgi(müügi)|baas, katse|baas, kauba|baas, nafta|baas, remondi|baas, tootmis|baas, uurimisbaas; katse|baas, puhke|baas, raamatu|baas, ratsa|baas, spordi|baas, suusa|baas, sõude|baas, turismi|baas, õppebaas; lennuväe|baas, mereväe|baas, raketi|baas, sõjaväebaas.
3. ehit samba, piilari v. pilastri alumine osa, mis kannab samba surve üle suuremale rõhtpinnale
4. geogr maastikul suure täpsusega mõõdetud sirgjoonelõik, mis on aluseks geodeetilistel töödel
5. kirj kahesilbiline eeltakt värsirea algul

bambus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
bot puitunud kõrrega puukujuline (sub)troopikataim; selle taime kõrrepuit. Bambusi on umbes 600 liiki. Bambusest suusakepid, õngeridvad.

banaan ‹-i 21› ‹s›

1. bot kuni 10 meetri kõrgune hiiglasuurte, sageli rebestunud lehtedega troopiline rohttaim (Musa)
2. selle taime piklik, kollasekooreline suhkru- ning tärkliserikas vili. Sõin banaani.

bantu indekl
Bantu keeled 'paljusid Kesk- ja Lõuna-Aafrika neegrirahvaste keeli hõlmav keelkond'.

bantu ‹6› ‹s›, bantud pl
bantu keeli kõnelevad neegrirahvad

eba|aus
Ebaaus inimene. Selline teguviis on ebaaus. Kasutab oma eesmärgi saavutamiseks ebaausaid võtteid.

kangus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
(< as kange). a. Ristluude, selja kangus. Tunnen liikmetes kangust. *Kordagi kasutamata nahkese kägiseb oma kanguses .. L. Kibuvits. b. Kalevipoeg ja teised hiiud on kuulsad oma kanguse poolest. Poisid püüdsid üksteist oma kanguse ja vägitükkidega üle trumbata. *Sügisel kogunesid põdrapullid nõmmedele, et seal üksteise kangust mõõta .. T. Lehtmets. c. Tuule, saju kangus. d. (ka vastav aste, kraad). Arstimi, rohu kangus. Veini kangus on 16°. Äädikas lahjendati soovitud kanguseni. Riiulil oli mitmesuguses kanguses jooke. e. (kangekaelsus, jonnakus). Laps on kangust täis. Näitab oma kangust ega palu andeks. Tegi seda kangusest ja jonnist. Uhkus ajab upakile, kangus käima käpakile. *Igatahes ei ole midagi head tulnud, kui on naisega kangust aetud ... E. Tennov.

kannus ‹-e 4› ‹s›

1. ratsaniku saapakontsa külge käiv metallese hobuse ergutamiseks. Kannustega saapad. Kannuste tärin, kõrin, kõlin. Sammus kannuseid täristades. Ratsanik vajutas, lõi, surus kannused hobusele kubemeisse. Andis hobusele kannuseid, sundides selle traavile.
2. zool küüniselaadne terav moodustis kuke v. mõne muu kanaliste isaslinnu, harvemini ka mõnede imetajate jäsemel. Kuke kannused. Kukk lõi koera kannustega. Käsitiivaliste kannused.
3. bot õiekrooni v. -tupe piklik (õõnes) väljakasve mõningatel taimedel. Kurekellal, käokannusel, kukekannusel on kannusega õied.
4. ‹liitsõna järelosana› esineb mõnes taimenimetuses
▷ Liitsõnad: kuke|kannus, käo|kannus, lõokannus.

kannuseid teenima
oma ülipüüdliku tegevusega kellegi soosingut taotlema. Kubjas ruttas kaebama, et härra ees kannuseid teenida. *Pugeja ta oli ja pugejaks jääb. Praegu püüab kannuseid teenida .. O. Tooming.

langus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
langemine; langenud olek. a. hrv allapoole liikumine, kukkumine. Raske keha langus on kiirem kui kergel kehal. b. taseme madaldumine, allapoole vajumine. Vee taseme langus Emajões. Elavhõbedasamba langus. c. kallak. Maa(pinna), merepõhja langus. Järskude tõusude ning langustega maanteed. d. alanemine, vähenemine. Õhurõhu, temperatuuri langus. Toodangu, saagi langus. Töövõime langus. Rahakursi langus. Pinge langus. e. piltl tagasiminek, allakäik, mandumine. Kõlbeline, moraalne langus. Kirjanduse, kunsti langus. Sõjad viisid riigi langusele. Meeleolu, tuju langus.

manus ‹-e 4› ‹s›

1. ‹hrl. pl.› juurdekuuluv v. lisatav ese, osis, aine vms.; lisand. Ostsin ülikonnariide ja voodri, manused paneb õmblusateljee omalt poolt. Käekottide nahk oli hea, ent manused viletsad. *.. Vadim hakkas hoolega praadi lahti lõikama. Kaks restoranist palgatud kelnerit pakkusid hautatud kapsaid ja muid manuseid. V. Adams.
▷ Liitsõnad: munandimanus.
2. info koos meilisõnumiga saadetav kinnistunud fail. Loe kindlasti e-kirja manust. Saatke täidetud avaldus manusena e-posti aadressil .

pandus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
ehit kaldtee v. hoones treppi asendav kaldpind

panus ‹-e 4› ‹s›

1. kellegi poolt antu, juurdepandu, lisatu. Igakuine panus pangaarvele. A. Kitzbergi panus eesti näitekirjandusse. Võimlejate panus meie sportlaste üldvõidu heaks. Kõige tähelepanuväärsem teaduslik panus on tal astronoomias. *Ristna kargas püsti ja lubas kähku puhvetist oma panuse tuua. V. Gross.
2. kunst põhimaterjalisse kaunistuseks lisatav muust materjalist v. muud värvi tükike. Väärismetallist, merevaigust panustega ehetelaegas.
3. mängu pandud summa. Ruletilaudadel oli kõige väiksem panus 10 franki. Mehed tagusid kaarte pisikeste panuste peale. Totalisaatoril tehti panused samadele meestele, hobustele. Ta mängis üha suuremate panustega. | piltl. *Jäi minu mängu ainus panus – / mu elurõõm ja kümme küünt. J. Sütiste.
4. arheol hauda kaasapandud ese. Surnule pandi hauda kaasa mitmesuguseid panuseid: toitu, rõivaid, tarbeesemeid, relvi, ehteid, raha. Panuste poolest rikkad kalmed, hauad.
▷ Liitsõnad: hauapanus.

rangus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
(< as range). a. Õpetaja, vanemate liigne rangus laste vastu. Rangus käitumises, seksuaalmoraalis. Lapsi kasvatati valjus ranguses. Ütles seda tehtud rangusega. Tüdruku näolt kadus rangus. b. Tema veendumuste, tõekspidamiste rangus. Seda nähtust tuleb analüüsida teaduse rangusega. Tõestuses on loogilist rangust. c. Antiikkunstis valitsev rangus.

santus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. halbus, halb-olek. Iseloomu santus. Elus harjuti igasuguse santusega. *.. ja tahan temalt andeks paluda oma ülekohtu ja santuse ja nõrkuse. E. Vilde.
2. sandiks muutev vigasus. *.. märkasin kohkudes, et tal pahem jalg poole reieni puudus. .. Tundsin õudust ta santuse pärast.. M. Metsanurk.

va banque [va bank]
panga peale (hasartmängudes); piltl kõike kaalule pannes. Mängima va banque.

vanadus ‹-e 5› ‹s›

1. (< as vana). Füsioloogiline vanadus. Vanadus tükib ligi, kipub kallale, võtab võimust. Suri vanadusse, läks vanadusest hauda. Üks on noorusest nõder, teine vanadusest väeti. Pea väriseb vanadusest. Vanadusest kortsunud palged. Vanadusest koltunud raamat. Vanadusest läikiv pintsak.
2. keskeale järgnev eajärk, vanaduspõlv, vanadusiga. On jõudnud vanaduse künnisele. Ehk vanaduses lapsed toetavad. *Tema kõigutamatu veendumus, et vanadus on nautimisväärsemaid ajajärke inimese elus, mõjus ümbritsevatele inimestele tujutõstvalt. A. Beekman.
3. van vanus. Kursuslasi oli igasuguses vanaduses. *Sääl oled Sina, Maaria, Liisi vanaduses .. O. Luts.

vanus ‹-e 4› ‹s›

1. aeg (aastates), mille keegi v. miski on käesoleva hetkeni elanud v. olemas olnud, iga (2. täh.). a. (kellegi kohta). Kirja tuli panna vanus ja elukoht. Ütle oma täpne vanus. Tite vanust mõõdetakse päevade ja kuudega. Ebamäärase vanusega, ebamäärases vanuses naine. Koos oli igas vanuses huvilisi. Vanusega nõudmised kasvavad. Suri 72 aasta vanuses. Neil on kahe peale kokku vanust terve sajand! Nägi oma vanuse kohta väga hea välja. On vanusele vaatamata tubli töömees. Tal on küllalt vanust, et ise otsustada. Lauda istuti vanuse järjekorras. Vanaema sai üheksakümmend ja see on juba väga kõrge vanus. b. (millegi kohta). Vanimate maakoore kivimite vanus on 3,3 miljardit aastat. Tallinna vanus.
▷ Liitsõnad: abiellumis|vanus, raievanus.
2. van vanadus. Vanus tuleb enneaegu. *On kustund mu vaade, on raugend mu ramm / ning juustel ju helendab vanuse läik .. K. E. Sööt.