[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ansambel ‹-bli, -blit 2› ‹s›

1. muus teater ühtse kunstilise kollektiivina esinev artistide rühm. Kitarristide, noorte viiuldajate ansambel. 9. kl. tüdrukud moodustasid oma ansambli. Laulab ansambli saatel. Mängib, laulab ansamblis.
▷ Liitsõnad: biit|ansambel, džäss|ansambel, estraadi|ansambel, folk|ansambel, instrumentaal|ansambel, kammer|ansambel, keelpilli|ansambel, mees|ansambel, nais|ansambel, rahvapilli|ansambel, rahvatantsu|ansambel, saate|ansambel, tantsu|ansambel, vokaalansambel.
2. muus teater koosmäng, -laul; ettekande kunstiline terviklikkus; seda tähtsaks pidav mängu-, esituslaad. Meeskoori iseloomustab särav kõla ning hea ansambel.
3. ehit arhitektooniliselt terviklik hoonete jm. rajatiste rühm. Väljakut ümbritsevad hooned moodustavad ühtse klassitsistliku ansambli.
▷ Liitsõnad: arhitektuuri|ansambel, memoriaalansambel.
4. terviklik mööbligarnituur, rõivaste komplekt vms. kooskõlaline tervik. *Tal on hall pintsak seljas, hall soni peas, ainult hobune aisade vahel pole hall ja langeb ansamblist välja. M. Traat.

dirižaabel ‹-bli, -blit 2› ‹s›
õhulaev

duubel ‹-bli, -blit 2› ‹s›
hrl kõnek (millegi dubleeriva, dubletiks v. teisikuks oleva kohta). a. dubleeriv koosseis v. meeskond. „Kalevi” I meeskond ning duubel kohtusid omavahel. b. kahe ala võit samadel võistlustel c. (filmimisel:) episoodi variant. *.. muudkui lubavad, et pilved lähevad sedamaid auklikuks, päike hakkab paistma ja saame ühe duubli ära võtta. A. Beekman.

ehe ‹ehtme 17› ‹s›
murd selja ülaosa, piht. *Bob aga lõi naerdes parema käe oma pruudi ehtme ümber ja andis temale suud .. M. Põdder. *.. ohelikujämedune pael, ümmargused topsid otsadel, hoiab kuube ta omaniku laia ehtme ümber hellalt koos. Ansomardi. *„Kas sa said nüblikuga üle ehtmete, mis?” küsib Ants .. A. Jakobson.

inkunaabel ‹-bli, -blit 2› ‹s›
bibl trük 15. saj. trükitud teos, hällitrükis

kaabel ‹-bli, -blit 2› ‹s›
el ühest v. mitmest voolu juhtivast soonest koosnev hermeetilise kestaga painduv isoleeritud juhe. Kahe-, kolme-, neljasooneline kaabel. Kaabli paigaldamine.
▷ Liitsõnad: antenni|kaabel, elektri|kaabel, jaotus|kaabel, jõu|kaabel, kaevandus|kaabel, kaugside|kaabel, koaksiaal|kaabel, kontroll|kaabel, kõrgepinge|kaabel, laeva|kaabel, maa|kaabel, magistraal|kaabel, mere|kaabel, mikrofoni|kaabel, side|kaabel, signalisatsiooni|kaabel, sisestus|kaabel, soomus|kaabel, telefoni|kaabel, telegraafi|kaabel, toite|kaabel, tugevvoolu|kaabel, valgus|kaabel, vee|kaabel, väli|kaabel, väljastus|kaabel, õhu|kaabel, ühenduskaabel.

komfortaabel ‹-bli, -blit 2› ‹adj›
komfortne

konnetaabel ‹-bli, -blit 2› ‹s›
aj Prantsusmaal algul kuninga sõjaväeline nõuandja, 13.–17. saj. sõjaväe ülemjuhataja

konstaabel ‹-bli, -blit 2› ‹s›
politseiniku auaste; teat. piirkonna politseinik. Vargusest teatati konstaablile. Rahvakogunemistel valvasid korra järele konstaablid ja kordnikud.

miseraabel ‹-bli, -blit 2› ‹adj›
haletsusväärne, vilets, armetu

mööbel ‹-bli, -blit 2› ‹s›
(elu)ruumide sisustusesemed. Pehme (polsterdatud) mööbel ja kõva mööbel. Puidust, tehismaterjalist mööbel. Elu-, magamis-, söögitoa mööbel. Teisaldatav, sisseehitatud mööbel. Kokkupandav mööbel. Poleeritud, lakitud mööbel. Lossi barokne mööbel. Nikerdustega, kullatisega mööbel. Ostis uue mööbli, pani korterisse uue mööbli sisse. Kas klaver on seal majas mööbel või muusikariist? Mööblit ümber paigutama. Tuba, korterit ei tohi mööbliga üle kuhjata. Kord on moes hele, kord tume mööbel. *Raudvoodi ja kaks tooli – muud mööblit peaaegu polnudki nende lubjatud valgete seinte vahel. P. Vallak. | piltl. Kui see koosolek mind üldse ei huvita, siis ma sinna lihtsalt mööbliks, ruumitäiteks ei lähe. || van mööbliese. *Siin ja seal seisid poolvalmis mööblid – kapid, kummutid, toolid, lauad .. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: aia|mööbel, haigla|mööbel, iste|mööbel, kabineti|mööbel, kontori|mööbel, kooli|mööbel, korteri|mööbel, köögi|mööbel, saali|mööbel, suvila|mööbel, toamööbel; korv|mööbel, metall|mööbel, plastmass|mööbel, polster|mööbel, puit|mööbel, toru|mööbel, vineermööbel; garnituur|mööbel, liidend|mööbel, sektsioon|mööbel, tahkmööbel; ampiir|mööbel, antiik|mööbel, barokk|mööbel, rokokoomööbel.

naabel1 ‹-bli, -blit 2› ‹s›
klaasipiibu kaha

naabel2 ‹-bli, -blit 2› ‹s›
vanaaegne kandletaoline (juudi) pill

noobel ‹-bli, -blit 2› ‹adj›
peen, elegantne. Noobel (noor)härra, mees, kavaler, seltskonnainimene, moe-, suurilmadaam. Noobel ülikond, õhtukleit, frakk, kasukas. Noobel soeng. Ta näeb noobel välja. Ostis noobli välismaa limusiini, kõige nooblimad videoseadmed. Elab nooblis villas, hotellis, einestab nooblis restoranis. Nooblid klantspaberil moe- ja naistelehed. Riiul võõrkeelseid luksusväljaandeid täis – see on ju väga noobel. Tennis on noobel sport. Snoobid ihkavad kõike moekat, esinduslikku ja nooblit. *See [= hotell] oli noobleim asutus kogu linnas. E. Männik. *Vägev õhtusöök a la carte, jääkülm kärakas, kuiv šampus ... Hiigla noobel oli! E. Rannet.

pasodoobel ‹-bli, -blit 2› ‹s›
hoogne seltskonnatants, kujunenud hispaania marsilikust härjavõitluse algtantsust, pasodoble

permeaabel ‹-bli, -blit 2› ‹adj›
füüs
1. läbitav
2. biol läbilaskev

piibel ‹-bli, -blit 2› ‹s›
‹ka suurtäheliselt› kirikl ristiusu õpetuse aluseks olev, Uuest ja Vanast Testamendist koosnev pühade tekstide kogu, ristiusu pühakiri. Paks nahkkaantega piibel. Mustakaaneline kuldristiga väike piibel. Piiblit lugema, uurima. Seletas, tõlgitses piiblit vääriti. Jõuluõhtul luges isa piiblist ette. Lapsi kasvatati piibli vaimus 'eeskirjade järgi'. Kas võid seda piibli juures vanduda? Sellest räägitakse juba piiblis. Piibliski on öeldud, et.. || relig juudi usundi õpetuse aluseks olev, Toorast jt. raamatutest koosnev pühade tekstide kogu || piltl millegi põhitõdesid v. kellegi tõekspidamisi sisaldav teos. Kokaraamat oli nende kodu piibel. *Rudolf Mannov vajutab kämbla maokale kladele .. ja sõnab: „See on mu piibel. Selle raamatuta ma enam läbi ei saa.” K. Helemäe.
▷ Liitsõnad: perekonnapiibel; tondipiibel.

pööbel ‹-bli, -blit 2› ‹s›
hrl hlv lihtrahvas, harimatu rahvamass. Rumal, harimatu pööbel. Kaltsakad ja kõiksugu muu pööbel. Pööbel hakkas mässama, märatsema. Valitsejate meelest oli kogu rahvas pööbel. Silmamoondaja teeb laadaplatsil pööbli rõõmuks tempe. Salateenistuse ülem pärines pööblist, pööbli hulgast. *Ajad olid kõigile rasked, mitte ainult lihtrahvale. Aga pööbel kaebas alati kõige valjemini. A. Kaal.

rentaabel ‹-bli, -blit 2› ‹adj›
maj tulu-, kasutoov, kasumit andev, tasuv. Rentaabel tootmine, majandamine. Suurem osa tehaseid on olnud rentaablid.

representaabel ‹-bli, -blit 2› ‹adj›
esinduslik, väärikas. Žürii on igati representaabel.

respektaabel ‹-bli, -blit 2› ‹adj›
respekti äratav, lugupeetud, väärikas. *.. vahetas oma senise koha respektaablima teoloogiaprofessori ameti vastu. H. Piirimäe.

reversiibel ‹-bli, -blit 2› ‹adj›
reversiivne. See protsess on reversiibel.

ruubel ‹-bli, -blit 2› ‹s›
kõnek rubla. Mõni ruubel leidus vast taskus. Sai töö eest kümme ruublit.

saabel ‹-bli, -blit 2› ‹s›
ratsaväes kasutatav kõver mõõk. *.. mõõkade asemel kinnitasid vööle rasked vanaisade saablid. F. Tuglas (tlk).

sensiibel ‹-bli, -blit 2› ‹adj›
tundlik; tundehell. Sensiiblid närvikiud. *.. ent ometi hakkan ma lõdisema, sest mu sensiibel natuur kujutas ette, mis nüüd võib juhtuda.. M. Unt. *.. jõhker ja hell ühtaegu, kasutades obstsöönse hõnguga väljendeid kõrvu sensiiblite kujunditega .. V. Vaher.

simbel ‹-bli, -blit 2› ‹s›
muus
1. vasktaldrikud vanade kreeklaste ja roomlaste löökpillina
2. kahe haamrikesega mängitav keelpill
3. simmel. *Ei, Oaduke, niisuguste kätega ei plõnni sa simblit.. J. Peegel.

soobel ‹-bli, -blit 2› ‹s›

1. Siberi taigas jm. Aasias elutsev kehalt metsnugist meenutav kärplane, hinnaline karusloom (Martes zibellina). Soobleid küttima, kasvatama.
2. selle looma karusnahk. Siidjas soobel.

tsimbel ‹-bli, -blit 2› ‹s›
simbel. *Ning nurgas, kuhu ei ulatunud kuigipalju valgust, kiunus viiul ja tinises tsimbel. A. Jakobson.

tüübel ‹-bli, -blit 2› ‹s›
tehn
1. peam. puittarindeis kasutatav liiteosa (terasrõngas, puitklots vm.), mis takistab tarindiosade nihkumist teineteise suhtes. Nurkade sidumisel kasutatakse salapulki ehk tüübleid.
2. pulgakujuline õõnes varb, millega kinnitatakse kruvi v. naela. Otsib naeltele sobivaid tüübleid.

variaabel ‹-bli, -blit 2› ‹adj›
vahelduv, muutlik. Maastiku reljeef on väga variaabel.

veebel ‹-bli, -blit 2› ‹s›
sõj allohvitseri auaste; selles auastmes sõjaväelane. Sai veebli auastme, on veebel.
▷ Liitsõnad: noorem|veebel, staabi|veebel, vanem|veebel, velt|veebel, ülemveebel.

virbel ‹-bli, -blit 2› ‹s›
kõnek keerpulk

vokaabel ‹-bli, -blit 2› ‹s›
üksik sõna, eriti teise keele sõna. Ladina vokaablid.