Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit
alfa|isane
‹adj s› domineeriv isane. Väetist kassipojast kasvas tugev alfaisane kõuts, kes ümbruskonna kassidele tuule alla tegi. Alfaisane tuleb akvaariumis teistest kaladest eraldada. || piltl (jõulise, domineeriva mehe kohta). Talle meeldisid musklis ja toorevõitu alfaisased mehed. Naine kahtles, kas tahab end siduda jõulise ja atraktiivse alfaisasega.
dominant ‹-nandi 21› ‹s›
1. juhtiv, valitsev, keskne tunnus, tegur, joon, objekt vm. (ka näit. taimekoosluses domineeriv liik, ajutiselt valitsev erutuskolle kesknärvisüsteemis). Hoone arhitektuuriliseks dominandiks sai kuppel. Oleviste kiriku torn on Tallinna üheks dominandiks.
2. muus helilaadi viies aste
dominantne ‹-se 2› ‹adj›
valitsev, domineeriv, ülekaalus olev; dominandiks olev. Dominantsed tunnused.
põhi|heli
1. muus naturaalhelirea v. tertskooskõla alumine heli
2. piltl valdav, domineeriv meeleolu v. tundetoon. Teosest jääb kõlama nukker põhiheli. On rõhutatud eesti kirjandustraditsiooni humanistlikku põhiheli.
põhi|helistik
mingi heliteose v. selle osa valdav, domineeriv helistik. Selle avamängu põhihelistik on fa-minoor.
põhi|hoiak
domineeriv, valdav suhtumislaad. Individualism kui tarbimisühiskonna põhihoiak. Romantilise põhihoiakuga värsikogu.
põhiline ‹-se 5› ‹adj›
peamine, olulisim, tähtsaim; valdav, domineeriv. Põhiline eesmärk, ülesanne, arengusuund. Põhiline iseärasus, eksitus, viga. Põhilised eeldused, järeldused, seisukohad. Põhilised küsimused, probleemid alles ootavad lahendust. Põhiline konkurents käis Tartu ja Elva võistkondade vahel. Suvi on põhiline puhkuseaeg. Laplane saab põhilise toidu põdrast. Põhiline osa saarest on asustatud. Põhiline teraviljakultuur oli oder. Põhiline elamutüüp 7. sajandi asulas. Loodetavasti võite sellest välja lugeda põhilise, mida tahtsin ütelda. Õpi teisejärgulist põhilisest eraldama. Põhilises meie seisukohad ühtivad. Põhilises jõuti kokkuleppele. Põhiline on see, et sa õigel ajal koju jõuad.
põhi|meeleolu
põhiline, domineeriv meeleolu v. tundelaad. Luuletuse, novelli, portree põhimeeleolu. Lüdigi ja Saare laulude erinevad põhimeeleolud. Luuletaja uus värsikogu haakub põhimeeleolult esikkoguga. Depressioon on põhimeeleolu pikaajaline langus.
põhi|toon
1. füüs muus toon, mille sagedus võrdub heliallika väikseima võnkesagedusega. Põhitoon ja ülemtoonid.
2. millegi domineeriv, valdav toon (värvitoonina). Toa helekollane põhitoon. Oranžpunakas põhitoonis maal. *Kleidiriide põhitoon oli helesinine, sellele oli külvatud imepisikesi õiekesi.. J. Kruusvall.
3. piltl põhilaad, põhiolemus, põhiheli. Näidendi satiiriline, humoristlik põhitoon. Elurõõmsa põhitooniga luuletused. Selle romaani põhitoon on publitsistlik. Põhitoonilt romantiline näitlejaloomus. *Treeningul valitsegu lõbus, optimistlik põhitoon. F. Kudu.
põhi|värv
1. üks kolmest värvist (hrl. punane, kollane, sinine), mida omavahel segades saadakse kõik ülejäänud värvid
2. millegi põhiline, domineeriv värv. Tori hobuse põhivärv on tumeraudjas. Minu rõivastuse põhivärv on must. Põhivärvilt punane kampsun. *Põhivärvideks väikeses salongis .. olid sinine ja valge. I. Sikemäe (tlk).
3. piltl põhiline värving. *.. [M. Traadil] leidub koguni kümnest luuletusest koosnev tsükkel „Kuutse”, millele põhivärvi annavad kodukohamotiivid. O. Kruus.
tooni|andev ‹-dva, -dvat 2› partits
mõjukas, määrav, juhtiv, domineeriv. Tooniandev isik, isiksus. Väikelinnas peab arvestama tooniandva seltskonna suhtumist. „Postimees” kujunes tooniandvaks ajaleheks. Pariis on rahvusvahelises moes kahtlemata tooniandev. Kollane värvus on siin lagendikul tooniandvaim. Põhilised tooniandvad iseloomujooned.
üld|toon
üldmuljet kujundav, domineeriv toon (4., 5., 6. täh.) Maastikumaalide üldtoon oli tuhmhall. Sukkade värv harmoneerus riietuse üldtooniga. Pessimistliku üldtooniga teos.
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
![]() |