[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

küttima ‹kütin 42›

1. ulukitele jahti (1. täh.) pidama, jahtima. Jäneseid, metssigu, oravaid küttima. Jahimehed küttisid toiduvaruks metsloomi ja -linde. Käis koera ja püssiga ümberkaudsetes metsades küttimas. Mees läks karu küttima. Randlased kütivad hülgeid. Iga aasta kütitakse erilubadega mitu tuhat põtra. Loodusrahvad küttisid vibu ja nooltega. || hrv (kalapüüdmise kohta). *Ta oli tulnud väikese käsivõrguga Kivijärvele ahvenaid küttima. J. Vahtra. || (inimeste jälitamise kohta). Teda aeti taga ja kütiti nagu metslooma. *Siin olid juba käinud ründelennukid – autosid ja inimesi küttimas. O. Samma (tlk). || (loomade, lindude, kalade vastava tegevuse kohta). Kass kütib hiiri ja linde. Kajakad kütivad kalu. *Ja veepinnal lõi virvendama ebalev rõngaslaine, särg küttis nähtavasti putukaid.. A. Sinkel.
2. piltl püüdma kedagi v. midagi kätte saada, jahtima (2. täh.) Õnne, soodsat juhust küttima. Ajakirjanikud kütivad uudiseid. *.. mängid ühtlasi kavaleri, mis seal muud, kütid endale rikast pruuti. I. Sikemäe.

umb|usaldus
umbusaldamine, umbusk. Pugejate vastu on tal iseäranis suur umbusaldus. Tundis vee suhtes millegipärast umbusaldust. Ebalev vastus tekitas, äratas umbusaldust. Suhtub kõigesse tundmatusse umbusaldusega. Vastastikune närviline umbusaldus hakkas pikkamisi kaduma. Umbusalduse ja kahtlustamise õhkkond süvenes üha. Volikogu avaldas abilinnapeale umbusaldust.