[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 83 artiklit

aasta|inventuur
maj aastaaruande koostamisele eelnev täielik inventuur

abi|professor
professorile eelnev ametiaste mõnes riigis (näit. Soomes)

ala|iga [-ea]
hrv täiseale eelnev iga. *Juta, vaevalt alaeast väljas, .. ootas last. M. Nurme.

aprioorne ‹-se 2› ‹adj›

1. filos kogemusest sõltumatu, kogemusele eelnev; ant. aposterioorne
2. põhimõtteline, enne olukorraga tutvumist, ette omaks võetud. Aprioorne eeldus. Kõige moodsa aprioorne eitamine.

arvestus ‹-e 5› ‹s›

1. arvesse- v. arvelepanek; registreerimine ja selle alusel kokkuvõtete tegemine. Ametiühinguliikmete, töökohta vajavate kodanike arvestus. Jõuvankrite, liiklusõnnetuste arvestus. Punktide arvestus iluuisutamises. Peab oma sissetulekute ja väljaminekute kohta arvestust. Spordiühingute arvestuses võitis „Dünamo”. Võistlesin väljaspool arvestust. || maj majandusüksuse sooritatud ostu-, müügi-, palgamaksmis-, laenuvõtmis- jm. tehingute tulemuste süstematiseeritud registreerimine. Materjalide, toorainevarude arvestus. Koguseline, rahaline arvestus. Peab arvestust tulude ja kulude üle, kohta.
▷ Liitsõnad: eri|arvestus, individuaal|arvestus, koond|arvestus, palga|arvestus, punkti|arvestus, tasa|arvestus, võistkonna|arvestus, üldarvestus.
2. kaalutlus, ettemõtlemine. Tark poliitiline arvestus. Kaine arvestus. Väejuhi täpne ja loogiline arvestus. Mu arvestus osutus õigeks: poiss tuli tõepoolest tehasesse. Su arvestus oli ekslik. Male nõuab kaugeleulatuvat arvestust. Minu arvestust mööda pidi seal voolama oja. || kalkulatsioon, (arvutustel põhinev) hindamine. Ligikaudse arvestuse järgi võttis Mahtra ülestõusust osa 700–800 meest. Esialgsed arvestused lubavad hektarisaagiks 40 tsentnerit.
3. kõrgkoolis, tehnikumis vm. loengukursuse v. praktikumi lõpul toimuv eksamit asendav v. sellele eelnev teadmiste kontroll. Arvestust sooritama, tegema. Ladina keele arvestus. Psühholoogias oli meil ainult arvestus.

aura ‹6› ‹s›

1. mõjujõud; muljet kujundav õhustik. Hea, halva auraga koht. Sel linnaosal on boheemlaslik aura. Nõukogudeaegse auraga hoone.
2. (okultismis, parapsühholoogias:) inimkeha ümbritsev eriline kiirgusvöönd vm. mõjuväli
3. med langetõvehoole eelnev seisund

eel-
‹liitsõna esiosana› eelnev; näit. eelaste, -harjutus, -soolamine, -sündmus, -õhtu

eel|aste [-astme]
midagi ettevalmistav, millelegi vahetult eelnev ning sellega tihedalt seotud olukord, ajajärk v. nähtus. Karotiin on A-vitamiini eelaste. Süütuks peetav külmetushaigus on sageli eelastmeks mõnele tõsisele haigusele.

eel|haridus
eelnev, varem omandatud haridus. Tehnikumi astumiseks nõutav eelharidus. 9-klassiline eelharidus.

eel|harjutus
eelnev, sissejuhatav harjutus. Treeningut alustati viset imiteerivate eelharjutustega. Koolipoisi värsisepitsused olid eelharjutuseks hilisemale küpsele loomingule.

eel|info
eelnev info tulevaste ürituste, sündmuste vms. kohta. Riigikogu, maavalitsuse, välisministeeriumi eelinfo. Tänane, järgmise nädala eelinfo. Eelinfo sõiduplaanide muutmise kohta seoses teeremondiga.

eel|kevad
kevadele eelnev mõnede kevade tunnustega aeg. *On eelkevade õhtu, videvik. Päeval vallandunud veed on õhtukülmas hangunud, jalgteid katab õhuke jääkord nagu klaas. O. Luts.

eel|kool [-i]
millekski vajalike teadmiste v. kogemuste eelnev omandamine; eelnevalt omandatud teadmised v. kogemused. Enne esimesse klassi minekut käis Margus eelkoolis, et koolieluga tuttavaks saada ja lugemist-kirjutamist harjutada. *Elu Sinu majas oli kui suur eelkool minu praegusele põlvele. M. Metsanurk.

eel|kultuur
põll külvikorras mingile kultuurile eelnev kultuur. Maasikaistandikuks ettenähtud maal kasvatatakse eelkultuuridena ristikut või rühvelvilju. Salatit kasvatatakse sageli sama-aastase eelkultuurina.

eel|käsklus
sport sõj täitekäsklusele eelnev käskluse osa, näit. sõna „parem” käskluses „parem pool!”

eel|leping
jur lõpliku lepingu sõlmimisele eelnev leping

eel|lugu
millelegi eelnev, seda sissejuhatav sündmuste käik. Haiguse eellugu. Mahtra sõja eellood. Sel tülil on oma eellugu.

eel|mäng

1. muus ooperi vm. suurema helitöö muusikaline sissejuhatus; laulusaate v. instrumentaalpala sissejuhatav osa
2. millelegi eelnev sündmuste käik, eellugu. Arupärimine parlamendis oli alles valitsuskriisi eelmäng.
3. armuvahekorrale eelnev mänglev kurameerimine. Armastuse eelmäng. *Aga olen huvitav mees ja panen naised põlema. Peaasi on eelmäng, see kudrutamine! O. Kool.

eel|märkus
eelnev, sissejuhatav märkus. Artikkel ilmus toimetuse eelmärkusega.

eel|näht
med haigusele eelnev v. selle algusjärku iseloomustav näht. Tuulerõuged algavad tavaliselt järsku, eriliste eelnähtudeta.

eel|soojendus

1. tehn eelnev soojendus, eelsoojendamine. Vee, küttesegu eelsoojendus.
2. sport soojendus. Kõik treeningud algavad eelsoojendusega.

eel|teade [-teate]
eelnev, esialgne teade. Kontserdikava tagaküljel oli eelteade järgmiste kontsertide kohta.

eel|tsensuur
trükkimisele v. ettekandmisele eelnev tsenseerimine. Romaani kirjutamisel tuli Vildel arvestada eeltsensuuri.

eel|töö
millelegi eelnev, seda ettevalmistav töö. Alustati kevadkülvi eeltöid. Väitekirja eeltööna valminud lühiuurimused. Käivad eeltööd uue naftamaardla kasutuselevõtmiseks.

eel|töötlus
eelnev, esialgne töötlemine. Villa, lina eeltöötlus enne ketramist.

eel|viimane
viimasele vahetult eelnev. Aasta eelviimane päev. Eelviimane mees rivis.

ees|leht

1. bibl tiitellehele eelnev leht
2. trük raamatu esimesele ja viimasele poognale kleebitud v. õmmeldud leht kaane külgekinnitamiseks

esi-
‹liitsõna esiosana›
1. ajaliselt kõige esimene, kõigele eelnev; alust panev; esimest korda toimuv, esmakordne; näit. esiajalooline, -ajalugu, -algne, -algselt, -algu, -otsa, -puhku, -trükk; esiema, -isa, -vanemad; esietenduma, -etendus, -ettekanne, -lavastus, -linastumine, -linastus
2. kohaliselt esimene, ees-; näit. esikaas, -komponent, -osa, -plaan, -pool, -ratas, -rida, -tükk
3. peamine, parim, juhtiv; näit. esikoht, -maletaja, -mees, -naine, -reket, -tantsija, -võistlused

granulatsioon|kude
med haava kinnikasvamisel armkoele eelnev noor sõmerjas kapillaariderikas sidekude

hommiku|oode
hommikusöögile eelnev oode. Hommikuoodet võtma.

infarkti|eelne
infarktile eelnev, infarkti ennustav. Infarktieelne seisund.

jõulu|eelne
jõuludele eelnev v. eelnenud

jõulu|laupäev
jõulupühadele eelnev päev (24. detsember). Jõululaupäeva õhtu.

kadents ‹-i 21› ‹s›
muus
1. vahetult tsesuurile eelnev helitöö osa
2. instrumentaalkontserdi iseseisev improvisatsiooniline sooloosa

kadri|laupäev
folkl kadripäevale vahetult eelnev päev

kapitalismi|eelne
kapitalismile eelnev. Feodalism on kapitalismieelne ühiskonnakord.

kohtu|eelne
jur asja kohtulikule arutamisele eelnev. Kohtueelne uurimine.

kooli|eelne
koolile eelnev. Koolieelne iga, kasvatus. Koolieelsed lasteasutused.

kvaternaari|eelne
geol kvaternaarile eelnev. Kvaternaarieelne aeg.

külvi|eelne
külvamisele eelnev. Külvieelne mullaharimine, väetamine. Seemne külvieelne töötlemine.

lau|päev
pühapäevale eelnev nädalapäev. Laupäeva hommik, õhtu. Möödunud, tuleval laupäeval. Laupäevaks saame töö valmis. *Öö tundus pikk kui orja laupäev .. A. Mälk. || pühade, tähtpäeva jne. eelpäev. Lihavõttepühade laupäev. Seda ei juhtu, oota või viimsepäeva laupäevani. *Karla pärast võis Ott Mäel teenida kas või oma surma laupäevani .. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: jaani|laupäev, jõulu|laupäev, pulma|laupäev, pühadelaupäev.

mardi|laupäev
mardipäevale vahetult eelnev päev. Mardilaupäeva õhtul joosti marti, käidi mardiks.

mina ‹mina 11› ‹s›
(inimese olemuse kohta). a. kogu inimese enda vaimne (ja füüsiline) olemus tervikuna, tema loomus, isiksus, inimese eneseteadvus, -tunnetus; filos inimpsüühika muutuvates suhetes säiliv püsiv ühtsus, milles väljendub teadvuse kuulumine ühele kindlale inimesele. Harmoonilise minaga naine. Tema umbusklik ja kinnine mina. Laps hakkab oma mina järk-järgult tunnetama. Juht ei tohi oma mina teistele peale suruda. Tavaliselt lähtub inimene omaenese minast. Ta sulgus oma minasse. Suutis oma minast kõrgemale tõusta. Mees oli kaotanud oma mina. Mina jäin ikka minaks 'iseendaks'. *Selleks tuleb vaadata, kes on need minad, kes [autoril] romaanist romaani iseendaga aru peavad .. J. Kaplinski. b. teatud osa v. külg inimese loomusest, mida piiritleb ja/või iseloomustab eelnev atribuut. Inimese bioloogiline, sotsiaalne, vaimne, kõlbeline mina. Püüdis varjata oma sisemist mina. Luuletaja eetilis-esteetiline mina. Minu parem mina käskis hädasolijat aidata. Peetris võitles kaks mina. Lüüriline mina.
▷ Liitsõnad: autori|mina, luuletaja|mina, poeedimina.

nimeta|mats [-i] ‹s›
väiksele sõrmele eelnev sõrm

nimetis|sõrm

1. pöidlale järgnev sõrm. Viibutab hoiatavalt nimetissõrme(ga). Nimetissõrmega meelekohta puurides antakse mõista, et teine on loll. Nimetissõrmega õhku ringikesi joonistades häbistatakse teist, tehakse teisele häbi-häbi.
2. (harvemini:) väikesele sõrmele eelnev sõrm, nimetamats. Abielusõrmus parema käe nimetissõrmes. *.. joob kohvi, nimetis- ja väike sõrm graatsiliselt harali .. A. Biin.

nimetu ‹1› ‹adj›
niisugune, kelle (v. mille) nime ei teata; niisugune, kellel (v. millel) ei ole nime. Nimetud kangelased, sõdurid ühishaudades. Nimetud hauad. Rahvalaulude loojad jäävad nimetuks, rahvaluule on nimetu looming. Nimetu rändrahn, allikas. Ta sai nimetuid ähvarduskirju. Veel nimetu vastsündinu. Nimetu Mats 'väikesele sõrmele eelnev sõrm, nimetamats'. || niisugune, millele ei osata täpset nime anda, ebamäärane, defineerimatu, sõnulseletamatu. Mingi nimetu hirm, rahutus, ärevus, igatsus. Hinges nimetu ootus, mure. Nimetu aimus. *Mitte midagi erilist [ei tunne] peale selle nimetu tunde, mis tekib surma vahetus läheduses. R. Kaugver.

noorem|leitnant
sõj leitnandile eelnev nooremohvitseri auaste; selles auastmes ohvitser

noorem|seersant
sõj seersandile eelnev sõjaväeline auaste; selles auastmes sõjaväelane

palmipuude|püha
kirikl ülestõusmispühadele eelnev pühapäev. Palmipuudepüha jutlus, laululehed. Käisime palmipuudepühal armulaual.

pea ‹illat peasse e. pähe pl. part päid e. peasid pl. illat peadesse e. päisse 15› ‹s›

1. inimese keha ülemine ajude ja meeleorganitega varustatud ning kerest kaelaga eraldatud osa. Piklik, ümar, kõrge laubaga, suur, väike pea. Pead pöörama, (üles) tõstma, kummardama, langetama. Pead käte vahele võtma, õlgade vahele tõmbama. Noogutab tervituseks peaga, pead. Raputab, väristab eitades pead. Vangutas, kõngutas laitvalt pead. Pea vajub norgu, langeb rinnale. Kõnnib, pea maas, norus päi.. Vanakese pea tudiseb, väriseb (otsas). Ajasime pead ülespidi vahtides selga. Lõi pea uhkelt püsti, kuklasse, selga. Käib pea püsti, kuklas, seljas. Põrkasid pimedas päid pidi kokku. Naised pistsid pead kokku ja sosistasid salajuttu. Osutab peaga ukse poole. Hüppas pea ees vette. Pane padi pea alla. Poiss oskas pea peal seista ja käte peal käia. Hoidis vihmavarju pea kohal. Pea kohal kärgatas äike. Pea kohal ripub 'on otseselt ähvardamas' oht tööta jääda. Vanaema silitab lapse pead. Uudishimulikud pistsid pead aknast välja. Vesi käis kukkujal üle pea. Hoopi pähe, vastu pead andma, saama. Lõi pea valusasti ära. Kannatanul on pea seotud, side ümber pea. Sai peast haavata. Kukkus endal pea lõhki, endale suure muhu pähe. Mütsi pähe panema, vajutama, tõmbama. Mütsi peast võtma. Tõmbab pluusi, kampsuni üle pea selga, seljast ära. Poiss tiris teki üle pea. Tööd on meil praegu üle pea 'väga palju'. Kübar, rätik on peas. Rippus, pea alaspidi. Meie pea peal 'korrus kõrgemal' korteris tantsiti öö läbi. Vend on õest poole pea jagu, pool pead pikem. Poiss on oma teadmistelt teistest pea jagu, pea jao 'tunduvalt' üle. Kuidas pea, nõnda kübar. | piltl. Süüdistusi langes talle pähe nagu rahet. || ‹sisekohakäänetes› rõhutab millegi pea juurde v. külge kuulumist. Lastel olid näod kriimud peas. Silmad põlevad, on pungis peas. Kõigil on naerul, hädised näod peas. Nägu peas väsimusest hall. Küsigu ise, tal endal ka suu peas. Juuksed peas kui harjased, nagu takukoonal. Silmad peas kui tõllarattad. Tal on endal silmad peas, et õiget välja valida. Teevad lahke näo pähe. Silmad läksid valust pahempidi pähe. Külm tahtis kõrvad, nina peast ära võtta. Hoolas ettevaatamine pistab õnnetuse silmad peast. *Pärast vastati talle haiglast, et silm on [mehel] peas, ohtu pole.. M. Traat. || kasut. peas kajastuva tervisliku vm. kehalise seisundi kirjeldamisel. Töötab nii, et pea aurab, suitseb (otsas). Väsinud, unine, joobnud, purjus, vindine pea. Meestel oli õllest väike kilk peas. Oli purjus peaga, joobnud päi jõkke kukkunud. Kaine, targa, selge peaga 'kainena' ei oleks niisugust asja juhtunud. Lähme pead lahutama, pea on õppimisest juba paks, paistes (otsas). Puhanud, värske peaga läheb töö paremini. Pea kumiseb, kohiseb, valutab, lõhub (otsas). Terve eilse päeva valutasin pead. Pea tuikab, lõhub valutada. Pea on raske, uimane, haige. Pea lausa hõõgus palavikust. Tema pea ei kanna(ta) kõrgust. Joob vahel (viina) rohkem kui (nõrk) pea kannab. Viin hakkas, lõi, tõusis pähe. Ving, leitsak, karm hakkab pähe. Tundis, kuidas vihast lööb, tõuseb veri pähe. Magas hommikuks pea selgeks. Haigel hakkas pea pööritama, ringi käima. Kiitus on ta pea ringi käima, pööritama pannud 'eneseimetluse tekitanud'. Haige kaebas pead 'peas oli valu vm. halb tunne'. *Ka Karin tundis, et tema peas sumises ja palged hõõgusid. A. H. Tammsaare. || selle juustega kaetud osa; juuksed, soeng. Valge, linalakk pea. Sassis, salkus, kräsus, kammitud, lokitud pea. Heleda, musta, punase, värvitud peaga naine. Pead sugema, kammima, kratsima. Pea kõõmetab, hakkab paljaks minema. Ema otsis laste päid, lastel pead 'peast täisid'. Poiste pead aeti nulli pealt, nulliga paljaks. Ema peas on juba halli. Tuul sasib laste päid. Mehed seisid paljastatud päi 'mütsid austusavalduseks maha võetud'. Halli pead austa, kulupead kummarda. *Teised juuksurid .. saavad auhindu, teevad ilusaid päid, pildid pannakse lehte. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: laada|pea, pidu|pea, pulmapea; lagipea; poisi|pea, siilipea; vesipea.
2. muu elusolendi vastav kehaosa. Pühvli, karu, kitse pea. Vaala, kala, linnu pea. Sisaliku, mao pea. Mesilase, mardika pea. Suurte sarvedega, kõvera nokaga pea. Nudi peaga lehm, oinas. Koer paneb pea käppadele, tõmbab kõrvad ligi pead. Kutsikal tulevad silmad pähe, on juba silmad peas. Loomad rapsivad parmude käes peaga. Hobusele pannakse päitsed pähe. Varss loobib pead, lööb pea hirnatades püsti. Kärbes puhastab jalgadega pead. Kašeloti pea moodustab umbes kolmandiku ta kogupikkusest. *„Maas peaga härg on tugeva veoga,” arvas Simmu. A. Mälk. || looma pea toiduainena. Ema ostis turult süldi keetmiseks päid ja jalgu.
3. piltl pea psüühiliste protsesside ja tunnete asupaiga ning võrdkujuna. a. (normaalne, selge) mõistus, mõtlemisvõime, mõtlemine; pea mõtete asupaigana; arusaamine, taibukus. Peaga poiss, tüdruk. Ta on hea, targa, kõva, tuima peaga õpilane. Ta pea on puust, aganaid, saepuru, takku täis 'rumal'. Teos annab midagi nii peale kui südamele. Ehitajal läheb vaja nii käsi kui pead. Tema pea ei suuda sellest aru saada. Matemaatikat ta pea jagab (hästi). Pea töötab nagu kellavärk. Tal ei jätkunud õppimiseks pead. Hakkab peaga leiba teenima. Pea on täis suuri kavatsusi. Peas küpses kindel plaan. See mõte käis, välgatas mul tõesti läbi pea, peast läbi. Lasksin peast läbi (käia) kõik võimalused. Viska niisugune mõte, kavatsus peast! Pähe tikuvad veidrad mõtted. Teeb, mis aga pähe tuleb. Tal(le) tuli pähe kampsun roheliseks värvida. Tuli pähe minna ja läksingi. Mis tal(le) pähe tuli, et ta niimoodi minema pistis? Mis sulle pähe tuleb – nii ju ei tohi! Pane sina ka pea tööle, mõtleme koos! Mõistust pähe panema, võtma. Mõistus tuleb pähe. On hulludel aru peas! Viin võttis meele, mõistuse, viimse arunatukese peast. Läks, jäi suure mure pärast peast segaseks. Niisuguseid asju võib ainult peast ogar teha. Rääkisin rumala peaga, rumalast peast saladuse välja. See on mul omast peast mõeldud muster. Omast peast ta sinna ei läinud, keegi ikka käskis. Ära teisi kuula, otsusta, mõtle oma peaga. Olime ehmatusest peata 'segaduses, ähmi täis'. Ema pistab lapsele rinna suhu, aga ei pane meelt pähe. *„Poeg, minu vana pea ei saa hästi sinu asjust jagu,” rääkis isa.. A. H. Tammsaare. *.. näljas inimene ei mõtle enam peaga, vaid kõhuga.. A. Hint. b. pea teadmiste talletajana, talletuskohana; mälu, meelespidamine; miski mälu abil tehtav. Pähe õppima, tuupima. Sõnad ei jää, ei hakka pähe. Õppetükid on hästi, sõna-sõnalt, otsast lõpuni peas. Mitte ei mäleta: justkui auk peas, justkui peast pühitud. Pea on hõre (nagu sõel), ei pea midagi kinni. Tüdruk teab peast palju luuletusi. Peast lugema, ütlema, arvutama. Peast ununema, minema. Kas oskad meie koolimaja peast joonistada? Kui pead ei ole, siis peab jalgu olema. Mis sa õpid noores eas, seisab eluaeg sul peas. *Toite peaks ta kokaraamatuta, peast keeta mõistma. H. Raudsepp. c. pea tunnete ja tahte asukoha v. sümbolina. Kuuma peaga seda küsimust ei lahenda. Rahulik, külma peaga võistleja. Pead jõudsid juba vaidluseägedusest jahtuda. Ainult tema võib sõbra pead pöörata. *Jutukal minial oli õigus ainult rääkida; tegutseda ja talitada võis ta ainult ämma pead mööda. A. H. Tammsaare. *„Juhanil oli,” ütles ema, „juba maast-madalast natuke kange pea, kes kord ettevõetud tujust ei tahtnud lahkuda..” F. R. Kreutzwald.
4. inimene v. loom. a. (hulga märkimisel). Farmi piimakarjas on üle 100 pea. Lambaid oli tuhande pea ümber. Veiste arv kasvas mõnekümne pea võrra. *Üks jõuab õhtuks sülla klombitud kive paika panna, teine ei saa poolegagi valmis, raha aga jaga peade järgi. P. Kuusberg. b. kellegi isik, keegi ise. Inimkonna, rahva parimad, helgemad pead. Õpetatud, valgustatud pead. Küsi mõne targema pea käest nõu. Noorukite seas oli andekaid päid. Tema kuulub ärksamate peade hulka. Puudust tuntakse iseseisvalt mõtlevaist peadest. Seal soovib rändur kord puhkama panna pea. Tal on koht, kuhu vanas eas panna pea 'kus elada, asuda'. Vaenlane purustab oma pea vastu meie kaitset. *Ohvitseride seas on ausaid ja mõtlejaid päid. J. Kross. c. (inimese) elu. Kurjategija pea eest lubati kõrget tasu. Põgenikul õnnestus oma pea päästa. Vastuhakk võis osavõtjatele pea maksta. Riskis põgeniku varjamisel oma peaga. *Minule on surmaotsus mõistetud, minu pea peale kümme tuhat tsaarirubla pandud. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: hall|pea, kahu|pea, kiilas|pea, kräsu|pea, kulu|pea, kähar|pea, linik|pea, nudi|pea, paljas|pea, puna|pea, sasi|pea, tanu|pea, valge|pea, ümarpea; jahu|pea, juhm|pea, kaval|pea, kummi|pea, kõlu|pea, lamba|pea, loll|pea, nüri|pea, oina|pea, pudru|pea, puu|pea, põik|pea, põrund|pea, rumal|pea, tai(g)na|pea, tark|pea, tola|pea, tuisu|pea, tuli|pea, tuule|pea, uljaspea.
5. piltl juht, valitseja, ülemus; eestvedaja, pea- v. ninamees. Kroonitud pead. Katoliku, luteri usu kiriku pea. Rahva ilmalik, vaimulik pea. Peremees oli söögilauas pea. Kapten on laeva(l) pea. Lasterikka perekonna pea. Suurte riikide pead tulid nõupidamiseks kokku. Kunstikoolkonna pea. Temast sai selle kamba pea. *Kui on kord juba olemas vabariik, küllap siis sellele ka pea leitakse. P. Kuusberg. *Siis asus Atta laev jälle ta [= juhtinud laeva] kõrvale ja pisut ettegi, sest Atta oli selle tee pea. A. Mälk.
▷ Liitsõnad: kiriku|pea, linna|pea, perekonna|pea, riigi|pea, sugukonnapea.
6. miski kujult, asendilt v. ülesandelt pead meenutav. a. taime (jämedam) ülaosa; latv, tõusme ots; õis, vili. Kapsas hakkab juba pead keerama, kasvatama, moodustama. Sel kapsasordil kasvab kõva, tihe, kore, piklik, ümar, lapergune pea. Teravili loob pead. Pika, jämeda, raske peaga rukis, nisu, oder. Tänavu on viljal nii kõrt kui pead. Ostsin paar lillkapsa pead. Ulatas mulle poole päevalille suurest, seemneid täis peast. Juurvilja pea 'ülaosa, kust kasvavad välja lehed'. Punase, valge peaga ristikhein. Lumikelluke on pea mullast välja pistnud. Kurgitaimedel on juba pead väljas. b. hari, tipp; lagimine, pealmine osa. Rukkihakkidele pandi pead otsa, rukkihakid kaeti peadega. Oskan kuhja pead teha, kuhja teritada. Majakale, tuulikule tehti uus pea. Kõrge korstna pead ei olnud udus nähagi. Mahlapudeli lakiga kaetud pea. Mägede lumised pead, lumiste peadega mäed. Aiapostidel on lumemütsid peas. Villi, vistriku pea. Rindade pead 'nibud'. Jätab kirjutades tähtedel pead 'punktid, täpid' ära. c. eesmine, (liikumisel) ettepoole jääv osa. Ree, saani pea ja pära. Komeedi pea ja saba. Spermatosoidi pea. d. (pikliku) eseme jämedam v. laiem ots. Tuletiku, naela, nööpnõela pea. Võimlemiskurika, reketi pea ja vars. Kandilise peaga polt, kruvi. Kullatud peaga täitesulepea. Merevaigust peaga mansetinööbid. Kübaranõelal oli linnukujuline pea. Laskis saapasäärtele uued pead 'labaosad' panna. e. tööriista vm. eseme osa, millest kinni hoitakse, käepide. Noa, kahvli, naaskli, viili pea. Sae leht ja pea. Pöörleva peaga kruvikeeraja. Kirjapressi nikeldatud pea. Luust peaga jalutuskepp. Poiss tegi pussile ise pea taha. *Juhan tõmbas taskust liigendnoa, avas selle, ulatas, pea ees, tütarlapsele. M. Metsanurk. f. tööriista sõlm v. detail, kuhu midagi kinnitatakse. Oherdi, puuri pea. Fotoaparaadi statiivi pea. Kepsu ülemine, alumine pea. Tuuliku tiivad kinnituvad võlli pea külge. Reha saarepuust pea, sirelist pulgad ja kuusest vars. Kitarri, mandoliini peas on häälestusvirblid. Õnge pea abil kinnitatakse õng nööri külge. g. töötamiseks vajalik(em) osa. Harpuun koosneb vardast ja avanevate kidadega peast. Vasara, noole pea ja vars. Treitera kinnitusosa ehk keha ja tööosa ehk pea. Priimuse, õlilambi pea. Mootoriklapi pea ja säär.
▷ Liitsõnad: kapsa|pea, maisi|pea, nisu|pea, odra|pea, rukki|pea, tolmuka|pea, viljapea; küünar|pea, nisa|pea, näärme|pea, reieluu|pea, rinna|pea, sugutipea; frees|pea, heli|pea, jaotus|pea, kopeer|pea, kruvi|pea, lambi|pea, lõhke|pea, lõike|pea, magnet|pea, naaskli|pea, naela|pea, noa|pea, noodi|pea, nõela|pea, oherdi|pea, peitli|pea, pistiku|pea, poldi|pea, priimuse|pea, puuri|pea, pöörd|pea, ree|pea, rist|pea, saapa|pea, sae|pea, silla|pea, sule|pea, süüte|pea, tugi|pea, tuuma|pea, viili|pea, viimistlus|pea, ühenduspea; juustu|pea, suhkrupea; tuulispea; taimenimedes härja|pea, kobar|pea, villpea.
7. piltl algusosa. a. (inimeste rühmal). Kolonni pea. Rongkäigu pea jõudis juba lauluväljakule. *Jaamahoone esisel seisis .. täies varustuses väeühik, ülemad iga allüksuse peas. R. Sirge. *Udu voogas ja muutus paiguti nii tihedaks, et .. paarikümne ree pikkuse voori saba pead ei näinud. E. Rannet. b. (loomakarjal, linnu- v. putukaparvel). *Veidi aega keerelnud, venis elav [mesilaste] pilv koonlakujuliseks, suundudes peaga .. uudismaa kohale. O. Tooming. c. (sissejuhatav andmestik). Ajalehe pea 'nimi koos järjekorranumbri jm. ilmumisandmetega' on sellel aastal uudse kujundusega. Tabeli pea 'lahtrite pealkirjad' on ülevaatlik. Meie sõnaraamatu artikli peas on märksõna koos tema kohta käiva grammatilise infoga. Filmi peatiiter ehk pea.
8. van põhihind. *Nad tasusid vaevalt ostuprotsendid ära, kapitali või pea maksmisest polnud juttugi. J. Mändmets.
9. kõnek kasut. elatiivis seisundi märkimiseks (mida eelnev sõna täpsustab); kellenagi v. millenagi, nii ja niisugusena; teatavas seisundis olles, teataval kujul. Lapsest, noorest, väikesest, vanast peast. Elusast, surnud peast. Keedetud, küpsetatud, praetud peast. Ei saanud unisest peast esialgu arugi, kus ta on. Joobnud peast läheb ta riiakaks. Langes haavatud peast vangi. Poisikesest, tüdrukust peast oli ta nii hea laps. Ägedast peast võib ta lüüagi. Läks haigest peast tööle. Küpsekartul on kuumast peast kõige maitsvam. Seened ei kõlba toorest peast süüa. Mis see vile uuest peast maksis? *.. Ott meeldib Tiinale rohkem kui Oskar, seda ei annagi Oskar Otile surnust peastki andeks. A. H. Tammsaare. *Lüüakse [sõjas] vigaseks ja asi vask. Aga kus sa sandist peast lähed... A. Jakobson.
vt pähe

pensioni|eelne
pensionileminekule eelnev. Viimane pensionieelne aasta.

pesitsus|eelne
zool pesitsusele eelnev. Pesitsuseelne sulgimine.

preboreaalne ‹-se 2› ‹adj›
meteor (kliimastaadiumi nimetuses:) boreaalsele eelnev. Preboreaalne kliimastaadium, kliimajärk. || selle kliimastaadiumiga iseloomustuv, sealt pärinev. Preboreaalne aeg. Preboreaalne turvas.

proovi|abielu
(abielule eelnev) ametlikult vormistamata abieluline kooselu. *Järgmisel nädalal viime avalduse sisse.. Või elame alguses niisama, ah? Prooviabielu on tark asi.. S. Truu.

proovi|aeg
aeg, mille vältel proovitakse kellegi võimeid, sobivust vms., eriti töökoha saamisele eelnev katseaeg. Selli, proviisori prooviaeg. Talle määrati aastane prooviaeg. *Just täna asub kloostrisse mu õde, / et oma prooviaega alustada... G. Meri (tlk).

päikesetõusu|eelne
päikesetõusule (vahetult) eelnev. Päikesetõusueelne suvehommik. Oli tunda päikesetõusueelset jahedust.

reede ‹1› ‹s›
neljapäevale järgnev ja laupäevale eelnev nädalapäev. Reede õhtul, hommikul. Kontsert toimub reedel. Iga kuu viimane reede on kunstimuuseumis tasuta külastuspäev. Meil on kohtumine reede peale, reedeks kokku lepitud. Kas saad mulle reedeni veidi raha laenata? 13. kuupäevale langevat reedet peetakse eriti õnnetuks päevaks. Suur reede kirikl ülestõusmispühade eelne reede.

rekognoos|uurimine ‹-se 5› ‹s›
eelnev ja ettevalmistav väliuurimine (eriti kaardistamisel), rekognostseerimine

revolutsiooni|eelne
revolutsioonile eelnev. Revolutsioonieelne õhkkond, kümnend, Venemaa.

saate|tekst
mingile teosele, küsimustikule vms. esitatud (eelnev) selgitus. Autori saatetekst teosele. Kataloogi, voldiku saatetekst. Filmi saatetekst 'selgitav tekst filmis endas ja subtiitrid'.

saju|eelne
(vahetult) sajule eelnev. Sajueelne kõva tuulehoog.

stardi|eelne
stardile eelnev. Võistlejate stardieelne ärevus. Raketi stardieelne ettevalmistus.

surma|eelne
surmale eelnev v. eelnenud. Surmaeelne ängistus, agoonia, valu, korin. Tema surmaeelsed sõnad, surmaeelne jutt. Sõbra surmaeelne kiri. Surmaeelsed aastad elas vanake poja juures.

suur ‹-e, -t 34› ‹adj›

1. (mõõtmeilt, pinnalt, mahult keskmist ületav:) pikk (ja lai), kõrge, kogukas; ulatuslik, ruumikas, mahukas. a. (esemete, loodusobjektide v. -nähtuste kohta). Suur aken, uks, trepp. Suur maja, saal, tuba, korter, koobas. Suur põld, aed, lagendik. Suured Alutaguse metsad. Suur jõgi, järv, meri. Suur rändrahn. Maailma suurimad kivisoola lademed. Suur katel, paak, vann, tünn. Suur kombain, kallur, traktor. Suur puss, kirves. Suur leib, kringel, šokolaaditahvel. Ostsin kilo suuri pirne, suure kobara viinamarju. Hammustas suure suutäie. Joob suurte sõõmudega. Ristküliku suurem külg. Suured jäljed lumel, poris. Sokkides on suured augud. Suure silmaga sukanõel. Lohverdab suurte kummikutega. Reisijad sisenesid suurte kompsudega. Autol on suur koorem peal. Suur tegu õlut, suur laar suppi. Suur korvitäis seeni. Keedab toitu suurel tulel. Kannab suuri päikeseprille, suurt laiaäärelist kübarat. Elab suure tänava ääres. Jalgrada pööras suurelt teelt metsa. Koer lähenes suurte hüpetega. Käin temast suure kaarega mööda. Tegin koju minnes suure ringi mööda linna. Võimleja tegi suure hööri. Torm tõstab merel suuri laineid. Suures rohus on raske liikuda. Kevadel paisub kitsuke oja suureks. Suure vee ajal siit kuiva jalaga läbi ei pääse. Suure lumega, poriga oli tee läbimatu. Kosmoses leidub meie Päikesest palju suuremaid tähti. Suures plaanis 'lähivaates' filmikaadrid. Tal on suur ja selge käekiri. Suurte tähtedega trükitud pealkiri. Pärisnimi algab suure tähega 'suurtähega'. Kella suur osuti 'minutiosuti'. Nende lapsed on kõik suurde (maa)ilma läinud. Laevaühendus suure maa 'mandri' ja saarte vahel. Albatrossid on suure mere 'avamere' linnud. Sõitis üle suure lombi 'Atlandi'. USA-sse. See mantel on mulle (liiga) suur. Põld on neli hektarit suur. Kleit lotendab ta seljas, nagu oleks (talle) mitu numbrit suur. Talvesaapad osta number suuremad. Suure(ma)d riided 'üleriided' paluti maha võtta. Mineja on juba suurel kaugel. Tundsin ta suurelt kaugelt ära. Oh sa suur ja jäme jumal! (imestus- v. imetlushüüatus). Suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi. b. (elusolendite v. nende kehaosade kohta). Suur karu, põder, koer. Haruldaselt suur elevant. Kirp oli suur kui hobune. Suurte sarvedega lehm, jäär, põder. Kukel on suur punane hari. Suure kondiga 'tugeva kehaehitusega' mees, naine, hobune. Lüpsilehma suur udar. Naisel olid suured rinnad. Silmad suured kui tõllarattad, taldrikud. Vaatab suuri(l) silmi(l) enese ümber. Suur kongus nina. Kõrvad suured kui kapsalehed. Suurte käte ja jalgadega mees, naine. Mõlemad vennad olid suured tugevad mehed. Oma vanuse kohta suur laps. Kondor on suurimaid linde. Õngemees püüdis uskumatult suure kala. Suure 'pika' karvaga koeranäss. Suure jõuluvanahabemega mees. Haigutas suure 'pärani' suuga. Sõi suure suuga 'ahnelt, suurte suutäitega'. c. rõhutab suurust mingi liigi, sordi v. tõu, keha- v. taimeosa vm. olulise tunnusena. Suur läätspuu, rododendron. Suur kukehari, teeleht. Suur sirmik. Suur hallhüljes, maakirp. Eesti suurt valget tõugu siga. Peaaju suured poolkerad. Suur varvas, vaagen. Suur vereringe. Suur rinnalihas liigutab õlavart. Marsi ja Maa suur vastasseis. Suur sekund, terts, sekst, septim muus teat. intervallid.
▷ Liitsõnad: hiigla|suur, päratu|suur, ülisuur.
2. arvuliselt, hulgalt v. protsentuaalselt keskmist ületav, ulatuslik, rohke. a. paljudest koosnev v. paljusid hõlmav; rohke, arvukas, massiline, rikkalik. Suured arvud, protsendid. Suur õhuniiskus, paisumistegur, kullasisaldus. Suur sündivus, suremus, iive. Suured saagid, loomused, tiraažid. Suur rahvas, suguharu, perekond. Suur koosolek, meeleavaldus. Suured pidustused, pulmad, matused. Suur rahvaste rändamine. Suur katk, gripilaine. Suur linn, asula, küla. Märja puidu mass on umbes kolmandiku võrra suurem kui kuivalt. Kunstikooli lennud ei olnud suured, keskmiselt 5 inimest. Pealetung suurte jõududega. Vaenlase kaotused olid suured. Suur hulk pealtvaatajaid. Hiirel on suur kari poegi. Suurem jagu naisi jättis tulemata. Ostsin suuremal hulgal tibusid. Põldudele anti väetist suurtes kogustes. Suur salk mehi. Kõnnivad suures summas koos. Tuldi suure sõjasaagiga. Kangelane maeti suurte austusavaldustega. Majand peab suurt karja. Kingavalik selles poes on üllatavalt suur. Teksti võiks suuremal arvul paljundada. Suur(em) osa konservidest oli riknenud. Suuremal või vähemal määral leidub savi üle Eesti. Suure(ma)lt jaolt, suure(ma)lt osalt 'enamasti'. Tal on suured kogemused. Asi tõi suuri sekeldusi. Ära hellita suuri lootusi. Ta on tüütult suure jutuga. Suur söömine ja joomine on kahjulik. Suure söömaga mees. Lõunaks seal vaevalt suur(ema)t süüa tehakse. Vihm lõi suure tolmu kinni. Raputas kübaralt suurema vee maha. Pühkis suure prahi nurka kokku. Suured 'tihedad, lopsakad' juuksed, vuntsid. Suur aitäh! Suur tänu kõigile! Suur slämm bridžis 'mängus kõigi tihide võtmine', tennises 'teat. võistluste võitmine ühe aasta jooksul'. b. (rahaliselt, summalt, väärtuselt). Suur varandus, laen, võlg. Suured palgad, sissetulekud. Suurte rahadega mees. Ehitus nõudis suuri summasid. Teenivad, saavad suurt raha. Panganduses liiguvad suured rahad. Tuleõnnetusest tekkinud kahju on suur. Eidekesele oli kümme kroonigi suur raha. Tahtsin oma suurt raha 500-kroonist poes lahti, peenemaks vahetada. Müüjal polnud suurest rahast tagasi anda. Õppemaks oli üsna suur. Kulutused on läinud liiga suureks. Suur sada van 10 tosinat, 120.
3. kasut. mitmesuguste ajahetkede v. -vahemike kirjeldamisel. a. ajaliselt edenenud, kesk- v. kõrgpunkti jõudnud; täielik, kesk-, süda-. Suur hommik, päev juba käes. Kui ärkasin, oli väljas suur valge. Päike on (juba) suures lõunas, suures kõrges. Pühapäevahommikul magati ikka suure valgeni. Töötasime suure pimedani. Oli juba suur südaöö, kui koju jõudsin. Poiss ei raatsinud tüdruku juurest enne suurt hommikut lahkuda. On suur kevad, suvi. Mai algus, aga puud on lehes nagu suurel suveajal. Aeg kisub suurde sügisesse. Suur talv hakkab mööda saama. b. ajaliselt pikk, pikaajaline; kaua kestev. Suure staažiga õpetaja. Suur lihavõtte-eelne paast. Suur vahetund koolis. Kartulitega tuli suurem vahe sisse. Isa ja poja vahel oli suurem jutuajamine. Suured vaidlused ei tahtnud kuidagi lõppeda. Suuremast mõttevahetusest ei saanud ajapuudusel asja. Jalad on suurest seismisest väsinud. c. täiskasvanud, täisealine; (küllalt v. liiga) vana v. vanem (sageli vihjega ka kasvule). Suured inimesed 'täiskasvanud'. Poisi suured õed. Suuremad lapsed vaatasid väiksemate järele. Suureks kasvama, sirguma, saama. Suurem tüdruk käib tal koolis. Lapsed on neil ammu suured ja oma elu peal. Karjapoisiks on ta juba küllalt suur. Kui saad suuremaks, võid ise otsustada. || ‹substantiivselt› täiskasvanu, täisealine; ant. alaealine, laps. Suurte jutud, meelelahutused. Seda peab mõistma nii suur kui väike. Kuni lapsed mängisid, ajasid suured juttu. Poisikese koht pole suurte hulgas.
4. määralt tavapärast, keskmist ületav, intensiivne, tugev (ja püsiv); äärmuslik, äärmine. a. (kõrvaga tajutuna, kuuldeliselt:) vali. Suur kisa, kära, melu. Naerab, nutab, karjub suure häälega. Laps jooksis suure kisaga, nutuga tuppa. Puu langes suure raginaga. Koerad tõstsid suurt lärmi. Müra läks õige suureks. Rääkis suure naeruga oma äpardusest. Uks langes suure mürtsuga kinni. b. (füüsilise toime v. esinemise poolest:) kõva, kange, käre. Suur torm, maru. Suured tuisud, vihmad, sajud. Suur sula, põud. Suured külmad kaanetasid järve. Oigab suurest valust, suure valu käes. Suur kuumus, leitsak teeb rammetuks. Puud painduvad suure tuule käes, suures tuules. Tuleb suure jooksuga, ajuga, kiiruga. Käed on suurest pesemisest väsinud. On rikkunud suure tööga oma tervise. Suure tegemisega, rassimisega saadi asjad joonde. Suured ponnistused ei andnud tulemusi. *.. nägid Jõessaare kohal suurt vareste lendu ja kisa. A. H. Tammsaare. c. (füsioloogiliste v. psüühiliste protsesside ning hingeeluga seoses). Suur isu, näljatunne. Suur armastus, viha, põlgus. Suur mure, kartus, hirm. Suured kahtlused, lootused, pettumused. Tunneb suurt kergendust, uhkust, rõõmu. Tema vastu on mul suur usaldus. Temast peeti suurt lugu. Suure näljaga söödavat ka sealiha ja kanamunad ära. Vandus suure vihaga, suurest vihast kõik maapõhja. Rõõm kingi üle oli suur. Uudis äratas suurt tähelepanu. Suure ähmiga ununes pakk maha. Himu, kiusatus on suur. Räägib temast suure soojusega. Väljendas oma suurt kahjutunnet toimunu pärast. Pole suurt usku asjasse. Tööd tehti suure innuga, õhinaga. Peeter oli olnud ta suur armastus. Abi osutati kõige suurema lahkusega. Igatsus läks talumatult suureks. Tundsime veel suuremat õudu. d. (moraalse vm. hinnanguga:) ränk, jäme. Suur eksitus, viga, rumalus. Temal lasub kõige suurem süü. See on suuremast suurem patt. e. (kulgemiselt) äge, tormiline (ja ulatuslik). Suur tüli, riid, madin. Suured pahandused. f. äärmine, piiritu, ülim; erakordne. Suur kitsikus, ruumipuudus. Suur au, kuulsus, õnn, õnnetus. Sai tunda suurt ülekohut. Elati suures vaesuses, puuduses. Tekib, valitseb suur segadus. Kõikjal valitses suur rahu, vaikus. Suurt vabadust ärgu pruugitagu kurjasti. Žurnalistika osakonda oli ülikoolis suur tung. Esitas oma mõtted suure selgusega. Julgustaval sõnal on suur tähtsus. Suur(ema)t häda, viga polnud kellelgi. Ajas end suure vaevaga, surmaga püsti. Suures hädas lubatakse aitajale ei tea mida. Ronis suurema vaevata aknast sisse. On nähtud suuremaidki imesid. See jutt on lihtsalt suur jamps, soga, möga.
5. millegi poolest väljapaistev, muudest erinev v. neile vastandatav. a. kuulus, tähtis, silmapaistev, ametilt v. seisundilt kõrge, mõjukas; kasut. ka valitsejate nime koostisosana. Suur teadlane, keelemees, matemaatik, filosoof. Suur kirjanik, kunstnik, kujur. Suur valitseja, väejuht, diplomaat. Suured härrad, isandad, saksad, ülemused. Kirjanduses on ta suur nimi. Tal on ees suur tulevik. Ta on oma isamaa suur poeg. Tal on kõik lapsed linnas suurte kohtade peal, suured ninad. Suuri sugulasi mul ei ole. Makedoonia kuningas Aleksander Suur. Vene tsaar Peeter Suur. Raamat sarjast "20. sajandi suuri mõtlejaid”. | piltl. Suur tumm 'tummfilm, tummfilmikino'. Suur külaline 'surm'. Ela kui suure jumala selja taga 'rahus, kaitstult'. || ‹substantiivselt› (kasut. mõjuva isiku, võimukandja vms. kohta). Kõik ei mahu suured olema. Mine vägevaga vaidlema või suurega kohut käima. b. oluline, väga tähtis, põhjapanev; arvestatav, tähelepandav, tunduv; vastutav, kandev; kasut. ka ajaloosündmuste nimetustes. Suur muutus, murrang. Suured probleemid, ülesanded, plaanid, kavatsused. Toimusid suured sündmused. Suured maadeavastused. Venemaal nimetatakse II maailmasõda Suureks isamaasõjaks. Elektrivalguse majja saamine oli tol ajal suur asi. Emal on lastest juba suur abi. Saadetakse korda suuri asju. Agronoomil oli sordiaretuses suuri teeneid. Naised etendavad haridustöös suurt osa. On suuremaidki asju, mille pärast pead valutada. Ei ole suurt vahet, kas teha nii või teisiti. Kavatsusel on midagi suurt. Vaevalt selle jutu taga midagi suurt oli. Andekas näitleja mängib ka väikese rolli suureks. Lugu on asjatult suureks puhutud. Palatites oodati arstide iganädalast suurt visiiti. Tehti ettevalmistusi suurteks pühadeks. Suur nädal kirikl lihavõttepühadele eelnev nädal. Suur neljapäev, suur reede kirikl lihavõttepühadele eelnev neljapäev ja reede. c. innukas, kirglik; suurepärane, silmapaistev, võimekas, eriline; tuntud, teatud, (kuri)kuulus. Suur kõnemees, laulumees, meisterdaja, käsitöö tegija, lugeja. Suur naljahammas, lõuapoolik, vigurivänt. Suur kaabakas, suli, kurjategija. Poiss oli suur maiasmokk. Ta pole suur(em) asi mees. Töö peale pole tast suur(ema)t asja. Õunad polnud tänavu suuremad asjad. Ma pole suur sööja, tülinorija. Istub norgus nagu suur süüdlane. Oled suur eesel, lollpea, patukott. Meremehed pole tavaliselt suured ujujad. Teda tunti suure teatriskäijana. Peab ennast igal alal suureks asjatundjaks. Giid andis seletusi suure asjatundmisega. | rõhuta kasut. irooniliselt, osatades v. ebakindlust väljendades. Ise suur looduskaitsja ja puha. Kuuldi tüdrukul ikka suur kavaler olema. Väimees pidi suur ärimees või pangahärra olema. Ma neid suuri austreid ei tahakski. Käis see suur Toru või mis ta nimi ongi. See suur, et .. (mõtteavalduse kobav, kõhklev sissejuhatus). d. üllas, õilis, austust vääriv. Suure hingega inimene, suur hing. Ka inimesena oli see pedagoog suur. Näitas teoga, et on suurem kõigist oma vastastest. e. suhetelt lähedane; eriline, tõeline. Noored olid omavahel suured sõbrad. Mu suurim sõbranna kooliajal. Suured tuttavad me just pole. Sõpradest said kõige suuremad vaenlased. Vennaste lapsed on omavahel suured sugulased. f. kõrgelennuline; tühi, kõlav; suurustav, lai. Suured sõnad kodumaast ja vabadusest. On meister suuri sõnu tegema. Tema suuri fraase ei armasta. Suurtest kõnedest on hädalistel vähe abi. Sünnipäeva otsustati suurel viisil pühitseda. Nad pole veel suure eluga harjunud. Mõnele meeldib suur joon kõiges. Elati suurel jalal 'rikkalt, laialt'. Ballil kantakse suurt 'pidulikku, esinduslikku' õhtukleiti, tualetti. g. (eriti) oodatud, paljutõotav; meeltülendav, pidulik. Elu, võitluse suur šanss, hetk, silmapilk. Suure tulevikuga tööstusharu, leiutis. Sportlasele ennustatakse suurt tulevikku. Paljud ei näinud võidu suurt tundi. Laulupeo suured päevad ei unune. Suur aeg nõuab suuri tegusid. Midagi suurt liigub mõtteis, hinges. Klassijuhataja tahtis lõpetajaile öelda midagi suurt ja ilusat. h. kõrget klassi, kõrgetasemeline; tipptulemuste, laia publiku v. tarbijaskonnaga seotud. Suur ujumine, jalgpall, korvpall. Iga sportlane suurde sporti ei jõua. Igatseb pääseda suurele lavale. Pürib suurde poliitikasse. Suur ajakirjandus nõuab osavat sulge. Suur kunst eeldab suurt talenti. Suur luule on ajahambale vastu pidanud. i. suursugune, kõrgemat päritolu, ülikas; tähtsamatest v. valitud isikuist koosnev. Suurest soost proua, saksad. Ihkab pääseda suurde seltskonda. Suuremasse seisusse polnud kerge tõusta. Oodati suuri külalisi. Püüab ikka küla suur(ema)tega läbi käia. *Esiotsa peeti kartuhvleid kui võõramaa imeasja kuningate, vürstide ja muu suure rahva aedades .. O. W. Masing.
6. suurt, suuremat ‹eitusega adverbilaadselt› oluliselt, eriliselt, eriti, kuigivõrd; väga, palju. Poisist ei tehtud suurt väljagi. Kas keegi suurt süüdi oligi? Seda autorit pole seni suuremat tõlgitud. Moodne kunst talle suuremat ei meeldi. Sõnu ta suurt ei vali. Ega teda siin suuremat sallitud. Asja suurt polnudki, tulin niisama. Ei saa suurt arugi, et haav valutaks. Autodest pole tal suuremat aimu. Turule müügiks viia suuremat ei olegi. Üksi ei suuda suurt midagi ära teha. Ei saanud asjast suuremat sotti. Ega ta minust suuremat noorem ei ole. Pole viga, sellest pole suuremat ühtigi. Olukord pole tänavugi suurt parem. Raha meil enne palgapäeva suurt pole. Söögist ma praegu suuremat ei hooli. Näe, ei sajagi enam suuremat. Pehme ilmaga pole kinnastest suurt lugugi. Kas mu nägu on veel kriim? – Suur(ema)t mitte.

sõidu|eelne
sõidule eelnev. Sõidueelses kiirustamises unustati mitmed vajalikud esemed kohvrisse pakkimata.

sünni|eelne
sünnile eelnev. Loote sünnieelne asend.

sünnitus|eelne
sünnitusajale eelnev. Sünnituseelne puhkus 'raseduspuhkus'.

tapa|eelne
tapmisele eelnev v. eelnenud. Tapaeelne eluskaal. Loomade tapaeelsed pidamistingimused.

tormi|eelne
(vahetult) tormile eelnev. Tormieelsed tuulepuhangud.

une|-eelne
magamaminekule, uinumisele eelnev. Une-eelne teejoomine, muinasjutt.

vahe|rahu
pol (hrl. rahulepingu sõlmimisele eelnev) ajutine rahu sõdivate poolte vahel. Tehti, sõlmiti vaherahu. Vaherahu rikuti, katkestati ühepoolselt. *Pärast vaherahu lõppu organiseeris ordu 1210. a. algul uue röövretke Ugandisse. A. Vassar.

vaikne ‹-se 2› ‹adj›

1. (hääle, helide, kõne jms. kohta:) mitte vali, nõrgalt v. vähe kuulda olev, tasane; hääletu v. häälte poolest vähene. Räägib vaikse häälega, vaiksel häälel. Kuulsime vaikset naeru. Vaiksed, sosinal öeldud sõnad. Lindude vaiksed häälitsused. Metsa vaikne kohin. Vaikne vihmakrabin katusel. Vaikne koputus. Keeras raadio vaiksemaks. Tema sõnade peale jäi ruumis korrapealt vaikseks. Toas oli imelikult vaikne, sest kell seisis. Maja, majas oli täiesti vaikne. Õues oli pime ja vaikne. Kõndisime mööda vaikset metsateed. Elan vaikses põiktänavas. Kuulatasin: ümberringi oli kõik vaikne. Oli nii vaikne, et võinuks kuulda nööpnõela kukkumist. Vaikne õhtu, vaiksed öötunnid. Olime hästi vaiksed, et mitte linde hirmutada. Peied olid tagasihoidlikud ja väga vaiksed. Lahkunut mälestati vaikse leinaseisakuga. On vaikne nagu hauas. Vaikne tund 'pärastlõunane puhkeaeg ravi- ja lasteasutuses'. Vaikne nädal 'ülestõusmispühadele eelnev nädal'. *Nüüd muutus peres üsna vaikseks: Andres oli tumm, Mari keeletu, nagu varjaksid nad kahekesi mõnda paha asja. A. H. Tammsaare. || (ilma, looduse kohta:) tuuletu vm. suhtes liikumatu. Täna tuleb ilus vaikne ilm. Vaikse ilmaga kostavad hääled kaugele. Sadu jääb järjest vaiksemaks 'vähemaks'. Järve pind oli vaikne kui peegel. Meri ei ole siin kunagi päris vaikne 'lainetuseta'. Vaiksed lahesopid. Vaikses vees liigub paat teisiti kui lainetavas vees. Oli väga vaikne: isegi haavalehed ei liikunud. Oli vaikne nagu enne äikest. Jaanuari lõpul püsisid vaiksed kõvad külmad.
▷ Liitsõnad: haud|vaikne, hiir|vaikne, surm|vaikne, tummvaikne; ime|vaikne, peegel|vaikne, tuulevaikne.
2. rahulik, vagane; talitsetud. Elame vaikset elu. Oli vaikne argipäev, pealelõuna. Siin kolkas on vaiksed olud. Kolis pealinnast maakohta, kus on vaiksem. See vaikne poiss ei riku koolis korda. On vaikne inimene, ei tema kedagi sega. Väga vaiksed mehed, ei lärmi ega naeru. Vaikse loomuga mees, naisterahvas. Iseloomult oli Tiit vaikne ja kinnine. Ema oli vaikne ja alati tasakaalukas. Pull oli vaikne ja taltsas. Naise nägu, pilk oli ütlemata vaikne. Tal on alati vaikne naeratus näol. Tema vaikne huumor köitis vestluskaaslasi. *Kokkuleppel arstidega mängis Tihhomirov hullu, mitte märatsevat, vaid vaikset hullu. J. Smuul. || vähe rääkiv, vähese jutuga, sõnaaher. Ta oli vaikne mees, rohkem kuulas kui rääkis. Miks sa täna nii vaikne oled? Sõnakehv vanaisa muutub järjest vaiksemaks. *Saarlane, kes arvas, et on liialt paljugi lobisenud, jäi vaikseks. E. V. Saks.
3. sõnatu, sõnades väljendamata. Vaikne õnn, rõõm, nukrus. Jälgib vaikse valuga, vaikse murega sündmuste käiku. Tema toimimisviis äratas minus vaikset imestust. Südames on vaikne lootus paranemisele. Tal oli olnud vaikne soov tööga täna lõpule jõuda. Tegime seda nagu vaiksel kokkuleppel. Noormehe vaikseks unistuseks on kõrgkooli minna.
4. (liikumise kohta:) vähese kiirusega, aeglane. Vaikne tuul. Tuul on vahepeal vaiksemaks jäänud. Jõe vool on siin hästi vaikne. Lõkke kohalt tõuseb vaikne suitsuvine. Kultuurialases tegevuses oli tunda vaikset 'vähest' edasiminekut. *Meri oli kurruline vaikseist laineist .. A. Kalmus.

valimis|eelne
valimistele eelnev. Valimiseelne kihutustöö, propaganda. Võimul olevad erakonnad ei ole täitnud oma valimiseelseid lubadusi.

vallutus|eelne
vallutamisele eelnev. *Peamised ristiusu mõisted on eesti keelde laenatud juba vallutuseelsel ajal, kirik sealhulgas friisi keelest. L. Meri.

vihma|eelne
vihmale eelnev. Vihmaeelne tuul keerutas üles tolmu ja leheprügi.

viimane ‹-se 4› ‹adj›

1. lõpus, tagaotsas olev, järjestust, loendit v. rida lõpetav. Tähestiku esimene ja viimane täht. Viimane uks paremal. Elab viimasel korrusel. Ta on fotol vasakult viimane. Mart on järjekorras üks viimaseid, kõige viimane. Jäi võistlustel viimasele kohale, viimaseks. Näidendi viimane vaatus. Sarja viimane osa. Entsüklopeedia viimane köide. Raamatu viimased kümme lehekülge, kümme viimast lehekülge. Ostis pileti viimasesse ritta. Rongi viimane vagun. Küla viimane maja. Mängiti „Viimast paari”. *Ja noormehed sammusid edasi .. ikka kõige vanem kõige ees ja viimases lõpus [= kõige lõpus, päris lõpus] taga Nigupakk. J. Jaik.
2. ajaliselt muudele samalaadsetele järgnev, kõigist teistest tagapool olev; teat. ajavahemikku lõpetav; teat. ajavahemikul, teat. sündmuse v. tegevuse puhul kõige hilisem. Detsembri viimane nädal. Iga kuu viimasel reedel. Möödunud sajandi viimasel veerandil. Kell näitas päeva viimast tundi. Pidu on jõudnud viimasesse kolmandikku. Lõi viimasel mänguminutil värava. Viimane reisipäev. Täna väljub viimane rong kell kümme. Viimane hüpe ebaõnnestus. Viimane raamat, mis ma lugesin, oli .. Kirjaniku viimane romaan ilmus mitu aastat tagasi. Kõlasid viimased helid. Viimane koolikell (koolilõpetajail kevadel). Õhtul viimane magama minema, hommikul esimene ärkama. Tema on alati viimane tööle tulema. Lõpetas töö viimaste hulgas. Jõudis kohale viimasena. Kes naerab viimasena, naerab kõige paremini. *Aga see oli tema viimane naer sel lõuna ajal. O. Luts. || sel aastal v. aastaajal kõige hilisem. Need olid selle suve viimased soojad ilmad. Viimased rändlinnud on ära lennanud. *.. läks viimase jääga üle väina suurele maale selgemat leiba otsima. H. Sergo. || kellegi v. millegi eksisteerimise aja jooksul kõige hilisem. Ta on sündinud viielapselise pere viimase lapsena. Täna kõnnin ma seda teed viimast korda. Esimest ja viimast korda. Ükskord on ikka viimane kord. Olgu see viimane selline juhtum! Luuletaja viimane elukoht. See jäigi tema viimaseks tööks, töökohaks, reisiks. || (surma, matuste v. matmispaigaga seonduvates ühendites). Kadunu viimane soov, tahe. Haige viimane tund on kätte jõudmas. Lahkunu saadeti viimasele teekonnale. Puhkab, magab viimast und. Viimane puhke-, rahupaik.
3. (praegushetkele eelneva ajavahemiku, lähema mineviku kohta). Viimased neli päeva, neli viimast päeva on olnud päikeselised. Viimastel aastatel, viimase aastaga on ta elujärg paranenud. Viimased kaks aastat olid täis muret ja hirmu. Romaan on kirjutatud peamiselt viimase aasta jooksul. Näitus annab ülevaate kunstniku viimase aja loomingust. Viimase aja suurim ost. Ta on viimasel ajal väga tujutu. Kuni viimase ajani elasime maal. || eelmine. Kas sulle meenub meie viimane jutuajamine? Viimane kord, viimasel korral tegid sina välja.
4. alles loodud vms., uusim. Riietub alati viimase moe järgi. Arvuti viimane mudel. Ravi määrati teaduse viimase sõna järgi. Tollal oli see auto tehnika viimane sõna.
5. vahetult mingile (kriitilisele) piirile eelnev. a. teat. võimalusi äralõikavale ajalisele piirile eelnev, äärmine; selline, mis põhjustab mingi kvalitatiivse muutuse, otsustav. On viimane aeg minema hakata, midagi ette võtta. Abi jõudis kohale viimasel minutil. Jõudsin rongi peale viimasel hetkel. Taotluste esitamise viimane tähtaeg. Viimase hetke reisid 'soodsa hinnaga reisipaketid, mida pakutakse vabade kohtade olemasolul lühikese aja jooksul enne reisi algust'. Metsatöödel sai mehe niigi nõrk tervis viimase hoobi. See oli viimane piisk tema kannatuste karikasse. b. astmelt, intensiivsuselt äärmine, suurim võimalik, ülim. Ta oli viimases ahastuses endalt elu võtnud. Viimases hädas hakkas tüdruk appi karjuma. Lendama õppisid linnupojad alles viimase häda sunnil. Meeleolu oli viimase kraadini üles kruvitud. Tross oli viimase võimaluseni pingul. Ta on end viimase piirini ära kurnanud. Närvid on viimase vindini 'äärmiselt, ülimal määral' pingul. Kannatus on viimase vindi peal 'katkemas, lõpukorral'. *.. toiduaineid osta riskiks vist küll üksnes viimase nälja korral, kui tõesti teisiti ei saa. R. Sirge. | viimaseni kõnek äärmiselt, ülimal määral. *Oli viimaseni erutatud, vehkles kätega väljakutsuvalt ja kaitsevalmis. K. A. Hindrey. | ‹substantiivselt› kõnek. Viimase peal lugu 'suurepärane lugu'. Korter on neil viimase peal 'väga uhke'.
6. selline, mis ei kuulu muutmisele, kehtima jääv, lõplik. Viissada krooni on selle kauba viimane hind. Kas see on sinu viimane sõna?
7. selline, mis millestki vähenevast, lõppevast, kaduvast veel järel on. Viimane viil leiba. Viimane suutäis jäeti lapsele. Jõi ära viimase lonksu veini. Kaevust kadus viimanegi veetilk. Poiss otsib taskust viimaseid sente. Viimane viiesajane sai peeneks vahetatud. Lõi läbi oma viimase raha. Reis oleks neelanud ta viimased säästud. Tüdruk ei ole veel viimast lootust maha matnud. Talt võeti viimanegi lootus. Nüüd katkes mehe viimane kannatus. Hirm röövis talt viimase jõu. Poiss võttis kokku viimase jõu, et teisele mitte alla jääda. *.. nad võtavad meilt viimase hilbu seljast, teevad meid puupaljaks .. J. Kärner. || ‹substantiivselt› see, mis millestki veel järel on. Ta on mees, kes hädas on viimastki valmis jagama. Pani viimase välja 'võttis kokku kogu jõu, pingutas kogu jõust', et esikohta saada. Pigistas hobusest viimase välja, et kiiremini kohale jõuda. Möllab ringi ja pidutseb, võtab enne pulmi veel viimast 'püüab oma vabadust maksimaalselt ära kasutada, kuniks seda veel on'.
8. esineb tarindites ja püsiühendites, mis rõhutavad, et hõlmatud on kogu tervik v. absoluutselt kõik, kõik ilma erandita. Saal oli viimase kohani välja müüdud. Võlg on viimase sendini tasutud. Seda teab iga viimane kui loll. Kõik tulid kohale, viimane kui üks. Viimane kui aken on katki. Kuulsin iga viimast kui sõna. Tüdruku nägu oli viimase kui lapini tedretähti täis. Kõik tapeti maha, viimase kui rinnalapseni. *.. tunnen siin linnas iga viimast inimest. R. Tiitus.
9. muude seas vähima väärtusega, kõige madalamal asuv, kõige viletsam; kõige koledam, kõige inetum. Näolt polnud tüdruk ka just viimane. Olen ma siis see viimane, kellega tantsidagi ei kõlba? *Ilusad daamid jäetakse alati kahe silma vahele, ja kroonitakse need viimased ... M. Sillaots. *Noh, pühakirja sõna läheb tõeks: viimased saavad esimesteks. O. Luts.
10. väidet tugevdava sõnana näitab, et kellelgi v. millelgi on mingit negatiivset omadust ülimal määral; igavene, täielik. Käitub nagu viimane narr. Poiss on viimane laiskvorst. Pani jooksma nagu viimane argpüks. Tal on raha küll, aga koonerdab nagu viimane ihnuskoi. Ega ta päris viimane joodik olegi. Miks peaksin mina olema see viimane loll, kes sellise töö teha võtab! Olete kõik viimased egoistid, mõtlete ainult enda peale. Oh sa viimane närukael! Vait, sa viimane lontrus! See koht oli üks viimane kolgas. *Sa oled viimane sõnakuulmatu, Mari! L. Kahas. *Viimane viletsus on plikadega koos midagi ette võtta .. S. Truu.
11. selline, mis tuleb kõne alla pärast kõiki muid võimalusi v. ei tule üldse kõne alla; kõige ebatõenäolisem. Töö on viimane asi, millega rikkaks saab. Ta on viimane inimene, keda ma kahtlustada oleksin osanud. Söök on küll viimane asi, mida ma praegu tahaksin. Valvuriamet on see viimane leib.
12. ‹ka substantiivselt› sisaldab viidet eelnevas tekstis viimati nimetatud esemele, nähtusele, isikule vms. Küllap see viimane tõik asja otsustaski. Räägiti rõõmudest ja muredest, peamiselt just viimastest. Oli eestlasi ja venelasi, viimaseid isegi rohkem. Andres käib Indrekuga ühes klassis, kuigi ta on viimasest paar aastat vanem. *Aga oli ka neid, kes said ainult suitsuraha – mina viimaste hulgas. A. Hint.
Omaette tähendusega liitsõnad: eel|viimane, vihuviimane

viitse|admiral
sõj admiralile eelnev auaste; selles auastmes mereväelane; sün. aseadmiral

võistu|pakkumine
maj avalik väljamüük, mis toimub kas enam- v. vähempakkumise korras; töövõtulepingu sõlmimisele eelnev protseduur, millega tehakse kindlaks tellija seisukohalt kõige soodsam pakkumine. Maja ehitamiseks kuulutati välja võistupakkumine.

vähi|eelne
vähktõveks edasi areneda võiv, vähktõvele eelnev. Vähieelne seisund.

õhtu|oode
õhtusöögile eelnev oode. Õhtuoodet võtma, sööma. On õhtuoote aeg. Viis õhtuoote haigele voodisse. *Kell viis pidi olema kaetud õhtuoode, päris õhtusöök oli nende kodus kell üheksa. E. Õunapuu.

äik(e)se|-eelne
äikesele eelnev, enne äikest esinev. Äikese-eelne lämbe ilm, raske õhk.

äärmine ‹-se 5 või -se 4› ‹adj›

1. äärel asetsev, äärepealne, äärepoolne; (mingi rea lõpus) viimane. Äärmine sõidurada. Äärmine uks vasakut kätt. Kolmanda rea äärmine tool on vaba. Vajuta äärmisele klahvile! Kõige äärmise maja aknas põles tuli. Käis ekspeditsioonil Aasia äärmises idaosas, Kaug-Idas. || ajaliselt viimane, vahetult teat. kriitilisele piirile eelnev. Nüüd on äärmine aeg otsustada.
2. tavapärasest enim lahknev, äärmuslik, ekstreemne; erandlik, erand-. Koolist väljaheitmine on äärmine abinõu. Jõuan tagasi täna, äärmisel juhul homme. *Kasutad [püstolit] ainult äärmises olukorras. Siis, kui läheb mölluks. R. Kaugver.
3. (määra väljendades:) väga suur, suurim, ülim. Äärmine nõudlikkus enese suhtes. Teda iseloomustab äärmine visadus. Majas valitseb äärmine puhtus ja kord. See oli äärmine jultumus. Tuli talitada äärmise ettevaatusega. Töid hinnati äärmise rangusega. Paistab silma äärmise täpsusega, töökusega. Elati äärmises viletsuses, vaesuses. Äärmises hädas hakkas ta appi hüüdma.