[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

eefa ‹6› ‹s›
zool Aafrikas ja Lõuna- ning Kesk-Aasias elutsev pruun mürkmadu (Echis carinatus)

eemal ‹adv›
mitte juures, teatava vahemaa taga; kaugemal, kaugel. Seisis veidi, mõned sammud, paar meetrit eemal. Siit mitu kilomeetrit eemal. Maja on suurest teest eemal. Eemal soode taga on järv. Eemal suitsesid vabrikukorstnad. Ta peatus alles tükk maad eemal. Kodunt üle aasta eemal olnud. On üle kuu aja tööst eemal olnud. *Eemal paistsid sinakad kangad / ja eemamal – sädelev täpp. M. Under.

ees
I. ‹adv›
1. kellestki v. millestki esikülje, liikumise suunas teat. kauguses, eespool; ant. taga. Tema sammus ees, mina järel. Kes seal ees läheb? Üks jooksja oli teistest tublisti ees. Vange viidi, püssimehed ees ja taga. Kari tuli koju, Punik kõige ees. Paatidest oli kord üks ees, kord teine. Ta lükkas käru ees. Poiss ajab lehma ees. Ees on tee hange tuisanud. Mis seal ees sinetab? Ees paistis jõgi. || (kehaosa asendi kohta). Poiss hüppas pea ees vette. Surnu kanti välja, jalad ees. Astub uhkelt, rind ees. Harjutuse algasendis on käed ees. Tal on juba kena kõhuke ees. *Aleksandri lõug oli sõjakalt ees ja kulm kortsus. E. Maasik.
2. esiküljele kinnitatud v. asetatud, esiküljel v. selle läheduses (oma otstarvet täitmas v. selleks valmis). Perenaisel on põll ees. Poisil oli lips ees. Kuuel on kõik nööbid ees. Tal on prillid ees. Meestel olid maskid, valehabemed ees. Uksel on riiv, kang, taba ees. Akendel on luugid ees. Majal on aknad ees. Kardinad, eesriie on ees. Ta istus laua taga, raamat ees. Autot, bussi ei ole veel ees. Loomadel on heinad ees. Tal oli muhe, lahke nägu ees 'tal oli muhe, lahke nägu'. *Mees ise on mats, sõidab sõnnikuvankriga, aga hobune ees sajarublane. F. Tuglas.
3. segamas, takistamas, tüliks. Puu oli tee peal risti ees. Vana koli, ämber on asjata tüliks ees. Ära seisa ukse peal, vahekäigus ees! Oled mul igal pool ees. Koerad olid jalus ees. *.. kellele oleks veel vaja minu armastust, ma olen ju ilmas veel ainult tüliks ja risuks ees. A. H. Tammsaare.
4. varem kohal, varem olemas. Mul seal mitu tuttavat ees. Mind ei ole seal keegi ees ootamas. Pööningul on juba ennegi igasugust koli ees. *Kiilu on ikka kõige kergem sinna lüüa, kus pragu ees .. R. Sirge. || kõnek enne vastuvõtul, jutul, aru andmas, kontrollitavana vms. Kas direktori juures on keegi ees? *Doktor Trapets on ennegi end oodata lasknud. „Tal on keegi ees,” sosistas paks vanatädi mulle ust avades .. L. Promet.
5. kohtus arutlemisel; kohtuprotsessil. See asi on juba mitu korda kohtus ees olnud. *Mehed käisid mitu raksu [kohtus] ees ja kogu asi leidis põhjaliku valgustuse .. A. H. Tammsaare.
6. (ajaliselt) tulemas; kavatsusel, teoksil. Ees on heinaaeg. Küll ma puhkan, suvi ees. Ehk jõuab, pikk päev ees. Sul elu, paremad päevad alles ees. Neid ootab ees õnnelik tulevik. Ees on veel palju raskusi. Ees seisid lahingud. Poisil on ajateenistus alles ees. Ees on tähtis nõupidamine. Selle artikliga on veel rohkesti tööd ees. Tal on suur tehing, tähtis käik ees. Mis sul täna õhtul ees on?
7. (seoses mingi tegevusega:) eelnevalt, enne teisi. Ta teeb kõik järele, mis teised ees teevad. Ta ütles sõnad ees ja teised kordasid kooris järel. Kuidas isa ees, nõnda poeg järel. Hakka ees minema, küll mina tulen varsti järele. Kes ees, see mees.
8. arengult, edasijõudmiselt kaugemal eespool. Suure kirjanikuna käis ta oma ajast ees. Võimete, teadmiste poolest on ta minust ees. Naabrid on töödega meist tublisti ees. Nemad on igas asjas meist ees. Aastate poolest pole ta minust kuigi palju ees, kuid näeb vana välja. *Pikkuselt oli ta ligemasti pea jagu Tiinast ees .. A. H. Tammsaare. || (kellaosutite seisu kohta:) õigest ajast ette jõudnud. Küll sa jõuad, meie kell on ees. Kell on viis minutit, tervelt pool tundi ees.
9. hrv käsutada, käealusena, käsu peale tegijana. *Aga nüüd on juba taluperemehi, kes vanemate käest varandust on pärinud, kes perenaisele tüdruku ees jõuavad pidada ... A. Kitzberg.
10. kõnek (males:) löödavana, tule all. Vigur, ratsu on puhtalt ees.
II. ‹postp› [gen]
1. millestki, kellestki eespool, esikülje v. liikumise suunas; ant. taga. Ta sammus minu ees. Maja ees on aed. Auto peatus ukse, kaupluse ees. Jaama ees on väike väljak. Istus peegli, kamina ees. Nad seisid maali, Euroopa kaardi ees. Noorpaar seisis altari ees. Nende ees laiusid viljaväljad. Hoiab kätt silmade ees. Esikoha võitis Tal Kerese ja Spasski ees. Tal oli minu ees kenake edumaa. Meie ees seisavad suured ülesanded 'meil on täita suured ülesanded'. || hrv (ajaliselt). Orjalapse ees seisid mure- ja nutupäevad.
2. millegi küljes, millegi esiküljel (oma otstarvet täitmas). Kardinad, luugid on akna ees. Võti on ukse ees. Prunt, tropp augu ees. Hobune on vankri, saani ees. Härjad astusid laisalt adra ees.
3. kellegi juuresolekul, nähes v. kuuldes. Tunnistasin seda kõigi ees. Rääkis sellest koosoleku ees. Esines selle teadaandega ajakirjanike ees. Laps häbenes võõraste ees. Poissi kiideti kooli, klassi ees. Ei julge ülemuse ees suudki lahti teha. Ta armastas teiste ees kiidelda oma vägitegudega. Ta tegi seda minu silme ees 'minu nähes'. || kellegi küsitletavana, kellelegi seletusi andmas vms. Mehed käisid mitu korda kohtu ees. Kaitses erialanõukogu ees väitekirja. Õpilane vastas komisjoni ees.
4. kasut. osutamiseks isikule, olendile v. nähtusele, kelle v. mille suhtes midagi tehakse v. toimub. Õpilane vabandas õpetaja ees. Ta püüab end minu ees heana näidata. See oleks enese alandamine vastase ees. Mul ei ole sinu ees saladusi. Müts maha niisuguse mehe ees! Mul on kohustusi kollektiivi ees. Pean täitma oma kohust isamaa ja rahva ees. Toimkond on vastutav seltsi juhatuse ees. Tal on suuri teeneid ühiskonna ees. Olen süüdi, võlglane nende ees. Mul on piinlik, häbi teiste ees. Ma ei taha sinu ees narri seisukorda jääda. Ei saanud jagu kartusest võõraste ees. Hirm teadmatuse, ohtude, surma ees. || millegagi, kellegagi võrreldes. Tal on sinu ees mõningaid eeliseid.
5. vaatekohast, vaatevinklist, seisukohalt, arvates. Ära tee end maailma ees naeruks! Seaduse ees on kõik võrdsed. *Aga poisil on mõisas hea eestkostja, kelle sõna nii vana kui noore paruni ees maksab. E. Vilde. *Tiina on tema silmis ilus tüdruk ja muu tema ees ei loe. A. H. Tammsaare.
6. kasut. osutamiseks mingile nähtusele, olukorrale, milleni on jõutud v. ollakse jõudmas. Seisime, olime tõsise probleemi ees. Ta ei kohku raskuste ees tagasi. Seisti tõsiasja ees, et minek on paratamatu. Riik seisab uue majanduskriisi ees.
7. (kasut. fraseologismides:). (Kellegi) jalg(ad)e ees. Lõhkise küna ees. (Kellegi) nina ees. Silm(ad)e ees läheb, muutub, võtab mustaks, kirjuks. Suu ees. (Miski on, seisab) ukse ees.

ees|aed
aiand elamu ees asetsev (väike) aed; aia eesmine osa. Tänavast hekiga eraldatud eesaed. Eesaeda sobivad lilled või üksikud põõsad.

asja ees, teist taga ~ takka vt asi

ees ja taga

1. igal pool abistamas, korraldamas, jälgimas vms. Ta ei jätnud midagi teiste hooleks, vaid oli ise igal pool ees ja taga. Proua ei teinud ise midagi, aina teenijad ees ja taga. Uus direktor on vilumatu, sekretär olgu ees ja taga.
2. kogu aeg meeles, kogu aeg jutuaineks, kogu aeg hoolitsuse all. Muud enam ei kuulegi, ainult Juhan ees ja taga. *Ema hellitas ju teise ära, tööd ei lasknud teha, ikka Dagi ees ja Dagi taga. R. Roht.

ees või taga
rohkem või vähem (mis sel vahet, see on ükskõik). Mis see mõni kroon ees või taga! Ah, mis see paarsada grammi ees või taga! *.. härral on rahvast küllalt – üks Mait ees või taga. Tema põllud ei jää sellepärast kündmata .. E. Vilde.

eesel ‹-sli, -slit 2› ‹s›

1. hobusest väiksem hrl. hall pikakõrvaline veo- ja kandeloom (Equus asinus). Istus eesli selga. Eesli vali kisa. Koormakandja eesel. Kangekaelne nagu eesel.
▷ Liitsõnad: ema|eesel, hobu|eesel, isa|eesel, kodu|eesel, koorma|eesel, metseesel.
2. piltl (rumala, taipamatu, põikpäise inimese kohta, ka sõimu- ja kirumissõnana). Oh sa eeslite eesel! Olin viimane eesel, et sind uskusin! Ja meie, vanad eeslid, ei taibanud! *Eesel! Kes teeb siin nalja? H. Raudsepp.
3. eeslimäng. Poisid mängisid eeslit.

Buridani eesel
(isiku kohta, kes kahe (võrdse) võimaluse vahel valida ei oska). *Buridani eeslina olen ma nende kahe vahel ahastanud – ja ma võin, kui soovin, nälga surra. F. Tuglas.

nagu eesel kahe (heina)kuhja vahel
(isiku kohta, kes kahe (võrdse) võimaluse vahel valida ei oska). *Mis sa nüüd oskad ette võtta?! Olin nagu eesel kahe heinakuhja vahel – kas valada jahu tagasi või mitte? R. Vaidlo.

hilp ees, tallukas ~ teine taga vt hilp

jalad ees vt jalg

ees|kava

1. kontserdil, peol, taidlusõhtul vm. ettekantavad palad kindlas kokkulepitud järjekorras, kava, programm. Kirev, mitmekesine eeskava. Eeskavas oli ka lühinäidend. Tsirkuse uus eeskava. Kooli vilistlaspäeva aktuse eeskava oli gümnasistidelt, eeskava täitsid gümnasistid. *Nende eeskava koosnes ühevaatuselistest näidenditest, segakoori ettekannetest ja üksikutest naljanumbritest. P. Pinna. || van mängukava. *.. need [= näidendid] ei löö läbi ega püsi üle kahe-kolme korra eeskavas. J. Kärner. || van. *Vahtrikul tuli meelde, et piletiga ühes ka väike eeskava pihku oli surutud. L. Saar.
▷ Liitsõnad: segaeeskava.
2. van tegevuse, poliitilise võitluse vm. programm. *Jakobsoni eeskava põhimõte oli äärmiselt lihtne ja loogiline .. F. Tuglas.

ees|lava
teater lava-ava ees olev mängupind

silmad ees ja taga vt silm [-a]

eest
I. ‹adv›
1. eestpoolt küljest, esiküljelt; eesmisest otsast.; ant. tagant. a. eestpoolt teat. kauguselt. Eest tõusis suitsu. Rünnati eest ja küljelt. Üks tõmbas eest, teine lükkas tagant. Poisid uurisid autot eest ja tagant 'igast küljest'. Pani mul tee eest kinni. Igas ürituses peab olema keegi, kes eest veab. Bussi tagumine uks oli kinni, tuli eest peale minna. Ta oli rivis eest viies. b. eesmisest otsast, esiküljelt (sealse olukorra, esinemuse poolest). Eest on maja kollaseks värvitud. Pluus on eest märg. Tal olid mantlihõlmad eest lahti. Hobune raius, lõi eest ja takka üles. Eest kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas? (Mõistatus).
2. omalt kohalt esiküljel ära, esipoolelt (oma otstarvet täitmast) küljest ära. Võttis põlle, lipsu eest. Võtab prillid eest. Võta mask eest! Kuuel on nööp eest ära. Võtsin uksel võtme, aidauksel taba eest. Lükkas uksel riivi eest. Tõmbas aknal kardina eest kõrvale. Õhusurve lõi akendel klaasid eest. Võta hobune eest! Rakendasin hobuse eest lahti.
3. segamast, takistamast, tülinast ära. Mine eest! Eest ära, või muidu sõidan otsa! Käi tee pealt eest! Tee, et sa eest kaod! Ma tulin neil tülist eest ära. Lükkas tooli eest kõrvale. Lõhkus kraavil tammi eest. Vesi murdis kõik takistused eest. *Mida saab Ene sinna parata, et tegemata töid kiiremini juurde kuhjub, kui ta suudab eest ära teha. V. Lattik.
4. kasut. koos põgenemist, kõrvalehoidmist, vältimist väljendavate verbidega. Jooksis, pages, põgenes mul eest ära. Olin teda juba kätte saamas, kuid ta hüppas äkki eest kõrvale. Haavatud lind ei jõudnud eest ära lennata.
5. ‹hrl. ühenduses verbiga leidma› varem kohal, varem olemas, varem ees. Kodus leidsin ainult õe eest. Kui kohale jõudsime, leidsime seal juba hulga inimesi eest. Leidis eest tühja korteri, mõned kirjad. Pani osa leiba kappi tagasi, siis õhtul hea eest võtta. *Nad läksid välja ja leidsid eest muutunud ilma – sadas tihedat laia lund. M. Raud.
6. varemalt, enne endale, nii et keegi teine ilma jääb. Varasemad tulijad napsasid huvitavamad raamatud, paremad kohad eest ära. Kellega ma tantsin, kui teised poisid on ilusamad tüdrukud eest ära võtnud.
II. ‹postp› [gen]
1. millestki v. kellestki eestpoolt, esikülje v. liikumise suunast; ant. tagant. Läks maja eest mööda. Astusin kaardi, tahvli eest kõrvale. Võttis käe silmade eest. Rongkäik liikus tribüüni eest mööda. Poisikesed jooksid meie eest läbi. Päikesevarjutuse ajal läheb Kuu Päikese eest läbi. Laskis veel korraks päevased sündmused silmade eest läbi. || (staatiliselt, koha väljendamisel). Särk oli rinna eest verine. Hääled kostsid kaupluse eest. Pühkis ja koristas natuke trepi eest.
2. millegi küljest, millegi esiküljelt (oma otstarvet täitmast). Tõmbas kardinad akna eest kõrvale. Võta võti ukse eest ära! Võttis tropi augu eest. Rakendas hobuse vankri eest lahti.
3. kelleltki otsust saamast, kellelegi aru andmast, kellegi jutult vms. Eksamisessioonil käib komisjoni eest läbi palju õpilasi. *Jenseni Kristast sai korraga Kristiine-proua. Mis sellest, et altari ja õpetaja eest läbi käimata. H. Sergo.
4. osutab sellele, kelle v. mille kartusel põgenetakse, kõrvale hoitakse, keda v. mida välditakse. Põgenes tagaajajate eest. Nekrutid pagesid pika kroonuteenistuse eest võõrsile. Läks sõja eest pakku. Ära jookse mu eest ära! Pani meie eest putku. Mõisnikud põgenesid talupoegade viha ja kättemaksu eest linna. Ta püüab end minu eest kõrvale hoida. Hoidu rongi eest! Mul õnnestus pea löögi eest kõrvale tõmmata. Säärane mees ei kohku millegi eest tagasi 'võib kõigega hakkama saada'. *Ent vaatamata kõigile pingutustele ei pääsenud ta siiski mälestuste eest .. A. Jakobson.
5. osutab kellegi v. millegi suhtes kaitstud, varjatud olekule v. kaitsmise, varjamise, hoidmise vajadusele. Lukud ei hoidnud röövlite ja varaste eest. Ta hoiatas mind nende kättemaksu eest. Ta on halb inimene, hoia end tema eest! Parvel oli ta metsloomade eest kaitstud. Kuusehekk varjab aeda põhjatuulte eest. Kuuse all olid nad vihma eest varjul. Tema eest tuleb uks kinni hoida. Ma ei varja sinu eest midagi. Tema eest hoiti kõik salajas. Seda tehti vanemate eest salaja. Põlde tuli liigvee eest kaitsta. Muul kaitseb sadamat ummistumise eest. Hoia end kahjulike mõjude eest! *.. arvas end seega kõige suuremate tooruste eest kaitstud olevat .. E. Krusten.
6. asemel, asendajana, ülesannetes. Kes selle töö tema eest ära teeb? Rektori eest kirjutas alla prorektor. Mine sa täna minu eest nõupidamisele! Õienda minu eest see asi ära! Maksa minu eest ka! Ta juba vastas meie mõlema eest. Tädi oli vaeslastele ema eest. Nad kasvatasid teda lapse, poja eest. Ta oli härral nii toapoisi kui ka kutsari eest. Tuhatoosi eest käib alustass. Viletsal ajal oli kartul ka leiva eest. *Karjapoistele see puu oli kella eest – tema vari näitas, millal on õige aeg lõunale minna. J. V. Veski. || võrdselt kellegagi v. millegagi. Poisid olid tööl juba mehe, täismehe eest väljas. Töötab, rabab tööd mitme inimese eest. Rammu oli tal kolme mehe eest. Sõi ja jõi mitme eest. Vihma ei olnud kaste eestki. *.. aga kui naerab, siis ragistab kolme eest. O. Luts.
7. (ajaliselt:) tagasi, varem. Paari aasta eest polnud veel seda maja. Hiiumaa asustati umbes 700 aasta eest. Sellest oli juttu juba aastate eest. Ta sai paari kuu, mõne nädala eest kaheksakümmend täis. Ta käis paari-kolme päeva eest meil. Ta tuli mulle natukese, vähe aja eest vastu. See juhtus nüüdsama, mõne minuti eest.
8. vastu (andes v. saades); väärtuses. Seda ei saa raha eestki. Sularaha eest osteti vähe. Selle palga eest võib juba töötada. Tegi seda väikese tasu eest. Andis 100 krooni eest kella pandiks. Andis viimase kauba poole hinna eest. Mõne penni eest sa ei saa midagi. Must loovutas lipu kahe vankri eest (males). Tegi seda vaid hea sõna eest. Ülesostjad ostsid kokku suurte summade eest. Kaupa on siin praegu 5000 krooni eest. Kopika eest asja, rubla eest lärmi. *.. ta pidavat paljalt aitäh eest tegema kõike väga põhjalikult. V. Gross.
9. osutab sellele, mille tasuks midagi makstakse v. mille vastutasuks midagi toimub. Nende tööde eest makstakse hästi. Plaani täitmise eest anti preemiat. Sai artikli, raamatu eest honorari. Sai kurkide eest head hinda. Kui palju sa selle eest tahad? Tasus remondi, aparaadi parandamise eest. Suur osa palgast läks korteri ja toidu eest. Maksis viletsa toapugeriku eest 1000 krooni kuus. Tegi peremehele maalapi eest päevi. Sai oma hoolikuse eest kiita. Õpilane sai vastuse eest viie. Ma olen veel selle eest võlgu. Teda edutati hoolika ja korraliku töö eest. Suur aitäh abi eest! See on küll mitte millegi eest saadud. Ma olen selle eest sulle surmani tänulik. Nõuan selle eest kahjutasu. || osutab sellele, mille pärast kedagi karistatakse, kritiseeritakse vms. Mille eest teda karistati? Mõisteti riigivastase tegevuse eest 7 aastaks vangi. Istus hobusevarguse eest kinni. Teda trahviti laimamise eest. Ülestõusust osavõtmise eest ootas surmanuhtlus. Talle määrati varguse eest rahatrahv. Poiss sai ulakuse eest tutistada. Iga väikseimagi eksimuse eest peksti. Ta vallandati tööluuside eest. Selle eest ma maksan neile veel kätte! Kas sulle selle eest midagi ei tehta, et nii kaua puudusid?
10. osutab sellele, keda v. mida kaitstakse, kelle v. mille pärast võideldakse vms. Nad võitlesid, langesid, andsid elu kodumaa eest. Võitlus rahu eest. Olin alati ise enda eest väljas. Kellegi eest seisma, kostma. Käis oma poja eest mõisnikku palumas. Nad seisid, võitlesid oma õiguste eest. Töö tulemused kõnelevad ise enese eest. Üks kõigi, kõik ühe eest. *Oli aeg, kus olin valmis surema Su eest. O. Luts. || osutab sellele, kelle v. mille suhtes hoolt kantakse, korrasolekuks kõik tehakse vms. Perekonna eest hoolitsemine. Hoolitseb laste, haigete, külaliste eest. Minu eest kantakse siin hästi hoolt. Lapsed hoolitsevad küülikute eest. Pakkide korrashoiu, ruumide puhtuse eest kantakse pidevalt hoolt. Hoolitse selle eest, et laud oleks kaetud! *Parem muretsege selle eest, et teil enestel igav ei oleks olla, kaks vanapoissi ... A. Kitzberg. || osutab sellele, kelle v. mille suhtes ollakse vastutav. Mina vastutan teie kõikide eest. Sina vastutad välitööde, kauba ärasaatmise eest! Oma tegude eest annad sa veel vastust!
11. osutab isikule, kes teiste kiirema toimimise tõttu millestki ilma jääb. Kes kiirem oli, kahmas ka teiste eest paremad palad endale. *Ta sõi üldse palju. Ta sõi ka minu eest kõik ära. K. A. Hindrey.
12. esineb fraseologismides, näit.:. Elu, hinge eest. Iga hinna eest. (Mitte) mingi hinna eest. Ilma eest. Jumala eest. Kopika eest; ei ole (mitte) kopika eest(ki). Marja eest. Nina eest napsama, näpsama. Ust nina eest kinni lööma, tõmbama. Täie eest käima, minema. Võileiva (hinna) eest.
Omaette tähendusega liitsõnad: otsa|eest, see-eest

eesti ‹6› ‹s›
hrv eesti keel. *Näe, Kaakpere mõisa saksa poeg kõneles ka nii sulaselget eestit, et lase olla. V. Raidaru.

Eesti gen, eesti indekl
Eestile v. eestlasele omane, nendega seotud; eestlaste. Uurib eesti keelt, kirjandust, rahvaluulet, kunsti. Kaukaasia eesti asundused. Ehtsad eesti rahvarõivad. Jänesejahiks on Eesti hagijas eriti sobiv. Eesti punane veis.

ees|õu
maja ees olev õu; ant. tagaõu

eeta ‹6› ‹s›
kreeka täht (H, η)

eitav ‹-a 2› partits

1. eitust väljendav. Eitav lause. Eitav otsustus. Andis eitava vastuse. Tegi eitava žesti, vastas eitava žestiga. Eitav kõne, eitavad konstruktsioonid soome-ugri keeltes. || loodetule mittevastav v. vastupidine. Eitavad katsetulemused.
2. mittetunnustav, mitteheakskiitev, hukkamõistev, laitev. Eitav vaatekoht, hoiak. Retsensent andis töö kohta eitava hinnangu. Teravalt eitav arvustus. Eitav suhtumine reformidesse. Žürii otsus tema mängu kohta oli üsna eitav. *See [= hinduism] on ideoloogia, mis on läbinisti patsifistlik ja vägivalda eitav .. A. Kaal.

eksam ‹-i, -it 2› ‹s›

1. teadmiste v. praktiliste oskuste kontrollimiseks sooritatav katse. Kirjalik, suuline eksam. Eesti keele, matemaatika eksam. Eksamiks valmistuma, õppima. Sooritas eksamid edukalt. Paar eksamit on veel õiendada. Eksamit võttis vastu professor Tamm. Poiss kukkus eksamil läbi. Sai eksamil hea hinde. Eksam tuleb ka keemias(t) ja geograafias(t). Tegi ära autojuhi eksami.
▷ Liitsõnad: eriala|eksam, kutse|eksam, küpsus|eksam, lõpu|eksam, meistri|eksam, riigi|eksam, sisseastumis|eksam, vastuvõtu|eksam, võistlus|eksam, üleminekueksam.
2. piltl kontroll, proov. Kontserdid suurlinnas olid meeskoorile tõsine eksam.

elav ‹-a 2›

1. (< partits elama (1. täh.)); elus, (elusana) eksisteeriv, eluprotsessist osa võttev; ant. surnud. Hirmust kange, ei surnud ega elav. Tulistas elava märklaua pihta. Ükski elav hing 'mitte keegi' ei pääse siit läbi. Elavatest lilledest pärg. Mädanikust on nakatatud ka elavad puud. Metsatulekahjus hukkub kõik elav. Lesk liikus elava varjuna. Seisis ta ees kui elav manitsus, süüdistus, hoiatus, etteheide. Elavad ja surnud keeled. Elav rahvakeel, murre. Veel elav südametunnistus. Mälestused sellest olid alles üsna elavad. Kirjandusklassika jääb ka tulevikus elavaks. || elusataoliselt liikuv, muutuv v. talitlusvõimeline. Elavad 'liikuvad' luited. Elavad 'hõõguvad' söed. Küünla elav tuli on hubasem tuimast elektrivalgusest. Tuletõrjujaile paiskus vastu paksu suitsu, kuid elavat tuld polnud näha.
2. ‹s› elus, mittesurnud inimene. Elavad ja surnud. Elav elavate seas. *Jah, surnu austamine on sagedasti tähtis just meile, elavaile. A. Jakobson.
3. ‹adj› elusolenditest koosnev v. moodustuv. Elava müürina tõkestas lehmakari tee. Rahvahulga elav sein. Üksteisel käest kinni võttes moodustati elav kett. || otseselt inimeselt tulev (hrl. kõne vm. esituse kohta). Trükisõna ei asenda lektori elavat sõna. Tahan muusikat kuulata elavas ettekandes, mitte plaadilt. Elavast kõnest kuuldud väljendid.
4. ‹adj› liikuv, elurõõmus, rahutu, kärsitu; kärme, vilgas, ergas. Elava loomuga laps. Ülemeelikuseni elav poiss, tüdruk. Ta on isegi natuke liiga elav. Oli elav ja kärme kõnelema. Elav ja rõõmus kui linnuke. Loomult teistest elavam. Rasvatihane on haruldaselt elav lind. Uru ees müras kuus väga elavat rebasepoega. Elav iseloom. Elavad liigutused. Elavad silmad. Elav mõttelend, kujutlusvõime, mõistus. Elav nägu, pilk, vaade. || (tegevuste v. nähtustega seoses:) täis liikumist, rahvarohke. Kauplus oli kõige elavamal tänavanurgal. Olin kujutlenud sadamat elavamana. Suvel on supelrannas elav. Algas liiklus, muutusid elavaks ka kõnniteed. Kogunemiskohas läks üha elavamaks.
5. ‹adj› aktiivne, intensiivne, energiline. Elav liiklus, kauplemine. Elav vestlus, arutelu, vaidlus. Elav osavõtt kõigist üritustest. Üleskutse leidis elavat vastukaja. Ilmutas asja vastu elavat huvi. Kuulati elava tähelepanuga. Käisid elavad läbirääkimised. Nad on omavahel elavas kirjavahetuses, läbikäimises. Elav soov õppida. See oli poliitiliselt elav aeg. Muuseumi külastamine on tänavu olnud elavam kui mullu. Senisest elavam majanduslik edasiminek. Valitseb elav nõudmine metsasaaduste järele. Arutati, kuidas ringi tegevust elavamaks muuta.
6. ‹adj› väljendusrikas, ilmekas; ere. Elav stiil, kujutuslaad. Elav näide, eeskuju. Teose elav rahvalik keel. Kirjeldab sündmusi elavais värvides. Ebasümmeetria teeb kompositsiooni elavamaks. Elav jume põskedel. Kirjurähni sulestik on elavam kui musträhnil. Erksavärvilised poelõngad tegid mustri elavamaks.
7. ‹adj› tegelik, tõeline; päris, ehtne. Jutu tegelasteks olid elavad inimesed ta lähikonnast. Elavas ringluses moodustavad rahvalaulu sõnad, viis ja esitus alati lahutamatu terviku. See oli mul esimene kord näha elavat luuletajat. Kargas välja nagu elav välk.

elavad pildid vt pilt

elav ajaleht vt ajaleht

elavate kirjas olema, elavate kirjast lahkuma
elus olema, elama; surema. Teda ei ole enam elavate kirjas. Ta peaks nüüd õige vana olema, ei tea, kas ongi enam elavate kirjas. *Seekord leinas laev elavate kirjast lahkunud kaptenit, kes möödunud ööl laevajuhi-kohustused igaveseks maha pani. H. Sergo.

elav entsüklopeedia ~ leksikon vt entsüklopeedia vt leksikon

ersa indekl
(< ersa (s.)). Ersa kirjakeel, murded. Tuntud ersa kunstnik.

ersa ‹6› ‹s›, ersad pl
mordvalaste üks etniline rühm

ets(a) ‹adv›
kõnek eks sa; esineb hrl. väljendites ets kae, etsa kae, etsa näe 'ennäe'. *Tuli konduktor, kontrollis pileteid ja ets kae, küsiski poisilt: „Kui vana sa oled?” R. Tiitus. *Etsa kae, siin kuuldub ju elusolendeidki olevat. P. Rummo.

kesa ‹11› ‹s›
talivilja kasvatamiseks ettevalmistatav külvikorraväli. Kultuurideta, kultuuridega kesa. Põld jäeti kesaks, kesasse. Osa põlde on kesas. Kesa harima, kündma, äestama, kordama. Söötis, hästi haritud kesa. Veab kesale sõnnikut. Loomi karjatati kesal.
▷ Liitsõnad: haljas|kesa, jaani|kesa, must|kesa, puhas|kesa, täiskesa.

kesv ‹-a 22› ‹s›
murd oder. *.. salvedes kopitavad mitme lõikuse kesvad. J. Sütiste. *.. õõtsus tuul, rõõmsalt songides ja vallatades noores kesvas .. A. Gailit.

mee|sai
mett sisaldav, meega magustatud sai

osav ‹-a 2› ‹adj›

1. (mingil alal) eriti hästi toimetulev, meisterlik, midagi eriti oskuslikult, vilunult, leidlikult, taibukalt sooritav. Osav kirurg, kokk, rätsep, kütt, akrobaat. Osav kõnemees, vestleja, diplomaat, ärimees. Osav ja vilunud oma töös. Poiss on osav palli püüdma, puu otsa ronima. See mees on iga töö peale osav, osava käega. Oli meistri käe all osavaks tisleriks õppinud. Isehakanu kohta on ta õmblejana küllalt osav. Ta on nii osav sepp, et teeb kas või kirbule rauad alla. Lahasest välja võetud käsi oli alguses kohmakas, kuid harjus tasapisi osavamaks. Osavad loomad need oravad – nagu lendavad ühe puu otsast teise otsa. Osav kisub kivistki leiva välja. *Ta pidas end osavaks kontoriametnikuks, mõistis väledasti arvutada, sooritas kiiresti kõik neli tehet peast, paberil ja arveraamil. M. Metsanurk. | piltl. Osava sulega kirjutatud artikkel. Osavad käed nikerdasid puust imeilusaid asjakesi. Osava keelega inimene. *.. kus ma olen tõsist rõõmu ja elutarkust saanud sinu osavatelt huultelt. E. Särgava. || osavalt sooritatud. Volksas osava hüppega üle aia. Viskas osava kukerpalli. Töötas kiirete osavate liigutustega. Osavast viskest läks pall korvi. Korrastas soengu paari osava kammitõmbega. *.. ta võtab neli katkist voodilina ja saab neist osava jätkamise teel kolm tervet. L. Kibuvits.
▷ Liitsõnad: kõne|osav, sule|osav, sõna|osav, tööosav.
2. kaval. Osav pettus, meelitus, laim. Osavad mahhinatsioonid, kombinatsioonid, riukad, väljamõeldised. Osava küsitlusega sai naine teada kõik, mis teda huvitas.
Omaette tähendusega liitsõnad: ime|osav, üliosav

pesa ‹8› ‹s›

1. loomade (eriti lindude, imetajate v. putukate) valmistatud ehitis, milles nad kasvatavad järglasi v. elutsevad. Lõokese, kotka, toonekure, lepalinnu pesa. Saarma, orava, siili pesa. Metsmesilase, herilaste pesa. Ogaliku kerajas pesa. Pesa tegema, ehitama. Linnud punuvad pesa. Okstest, samblast, kuivadest lehtedest pesa. Rähn teeb pesa puuõõnde, orav puu otsa. Kana on, istub, haub pesal. Kurg seisab pesal. Sulgedega vooderdatud pesas oli neli linnupoega. Kana läks pesale (munele). Kajakas laskus pesale. Emalind tõusis pesalt lendu. Sügiseks olid pojad pesast välja lennanud. Värvuke on pesast välja kukkunud. Põldhiired koguvad pesasse toiduvarusid. Ega hunt pesa ümbert ei murra. Suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi. | piltl. *Ja tuul keerutab, otsib endale pesa. A. Kaskneem. *Kuidas küll võis säärane mõte minus pesa teha..? B. Kangro. || piltl magamisase, magamiskoht. Ja nüüd poeme pessa 'lähme magama', on juba hilja. Ronis aluspesus oma soojast pesast välja. *..mina leidsin pesa kõrges tihedas rohus – pehmeimal voodil, millel ma enam kuid polnud maganud. H. Heinoja (tlk).
▷ Liitsõnad: haraka|pesa, herilase|pesa, hiire|pesa, hundi|pesa, kana|pesa, karu|pesa, kimalase|pesa, kotka|pesa, kure|pesa, linnu|pesa, mesilas|pesa, orava|pesa, pardi|pesa, pääsu(kese)|pesa, rebase|pesa, sea|pesa, sipelga|pesa, varesepesa; avas|pesa, kuhik|pesa, kuhil|pesa, sulus|pesa, tehis|pesa, ujupesa; tuulepesa.
2. piltl eluase, kodu; asupaik. Kaks tuba vanas puumajas, see on nende lihtne pesa. Püüdis paari uue mööbliesemega oma viletsat pesa mugavamaks muuta. Noorpaar tahab oma pesa ehitama hakata. Sul on aeg oma pesa peale mõelda. Noortel on pesa punumise 'kodu rajamise' aeg kätte jõudnud. Tütred lendasid pesast välja: nad läksid mehele. Kahju oli lahkuda kodust, vanast hubasest pesast. *Härrased kolisid teise pessa, mõis jäi tühjaks. E. Krusten (tlk). *Ka mina ei ütleks soojast pesast kuskil tagalaosas ära. P. Kuusberg.
3. piltl kolgas. Mina sinna pessa ei sõida, jään pealinna. Tollal oli Värska veel armetu pesa. *Ning mida ilusam koht ja mida puutumatum, seda pimedam pesa oma mõtteviisi poolest.. A. Kaal.
4. hrl. millegi halva, ebameeldivuste asupaik, pesapaik. Röövlite, intrigantide, bürokraatide, ässitajate, riigivastaste pesa. Korruptsiooni, saksa militarismi pesa. Lastekodu peeti ulakate pesaks. Teater on igavene intriigide pesa. See jutulõksutajate pesa tuleks laiali puistata. Vargad olid põgenenud, pesa tühi. See siin on vaesuse, viletsuse pesa. *.. ise heast perekonnast, aga naiseks võtab niisuguse punasest pesast tüdruku.. V. Ilus. *„Seal on külalisi koos,” ümises ratsanik lossi poole vaadates, „nüüd oleks kerge kogu pesa hävitada. ..” E. Bornhöhe. || haiguslik moodustis, kolle. Juurepess levib pesadena tüves ülespoole. Põletikulised pesad organismis.
▷ Liitsõnad: haigus|pesa, katku|pesa, mäda|pesa, nakkuspesa; lutika|pesa, röövli|pesa, tule|pesa, ussi|pesa, vargapesa.
5. lohutaoline süvend milleski, kuhu mingi asi sisse käib. Peitluku pesa. Tappide, tullide, süüteküünalde pesad. Spindli kooniline pesa. Vedru hoiab lukukeelt pesas. Lükkas padrunipideme pessa. Keeras pirni pesasse, pesast välja. Tõmbasin pistiku pesast välja. Sahtli põhjas on ruudukujulised pesad müntide jaoks. Tööriistakast vastavate vahede ja pesadega. Uksepiidale ja -raamile raiutakse peitliga pesad hingede tarvis. Mast oli pesast välja karanud. Nihestuse puhul väljub liigesepea oma pesast. Igasse pesasse istutati mitu taime.
▷ Liitsõnad: küünla|pesa, laagri|pesa, lambi|pesa, luku|pesa, padruni|pesa, pistiku|pesa, pooli|pesa, spindli|pesa, sütiku|pesa, tapipesa; peo|pesa, pihupesa.
6. sõj kaevik laskuri v. kollektiivtulirelva ja seda teenindavate võitlejate jaoks. Raskekuulipildujate pesad. Võitlejad hakkasid endile kiiresti pesi kaevama.
▷ Liitsõnad: kuulipilduja|pesa, laske|pesa, laskuripesa.
7. bot sigimikus, viljas v. tolmukapeas olev õõs. Piprakauna viljaõõs jaguneb 2–4 pesaks. Tolmukotis on kaks pesa tolmuteradega.
8. tehn elektronarvuti mäluseadme osa, kuhu salvestub üks sõna. Arvuti nummerdatud pesad.
9. sport pesapalli mänguväljakul koht, mida jooksja peab läbima ja kus ta on vastase visete eest kaitstud
▷ Liitsõnad: kodu|pesa, mängupesa.
10. millegi lähestikku asetseva v. omavahel kokkukuuluva kogum. a. (üheliigiliste taimede, eriti nende mugulate v. sibulate kohta). Varajase kartuli pesa. Igas pesas oli paarkümmend kartulimugulat. Sibulal oli suur pesa all. Mitme tütarsibulaga krookuse pesa. Pesadena kasvavad seened. b. ühe aine kogum teises, hrl. kivimis v. maagis. Peeneteralise korundi pesad kvartsiidis. Kulda leidus kivimis üksikute pesadena. c. keel rühm ühest tüvest tulenevaid v. morfoloogiliste ja semantiliste seoste alusel omaette kogumikuks koondatavaid sõnu
▷ Liitsõnad: eos|pesa, kartuli|pesa, kristalli|pesa, sibulapesa.

naerulinnu pesa leidma vt naerulind

seerav ‹-i, -it 2› ‹s›
kirikl (Vanas Testamendis:) kuuetiivaline olend Jumala aujärje juures; kõrgem ingel

seesam indekl
võlusõna araabia muinasjuttudes. Koputa uksele ja ütle: „Seesam, seesam, ava end!”.

seesam ‹-i 2› ‹s›
bot Aafrikas, Aasias jm. kasvatatav suureõieline rohtne õlitaim (Sesamum). Ida- ehk harilik seesam on maailma vanimaid õlitaimi.

terav ‹-a 2› ‹adj›

1. (terariista, selle tera kohta:) hästi lõikav, vahe; hästi sisse v. läbi tungiv; ant. nüri. Terav nuga, saag, kirves. Terav naaskel, puur, nõel. Terav mõõk, oda. Väga teravad uued käärid. Habemenuga on hästi terav. Ihus noa teravaks. Nuga on nii terav, et juuksekarva lõikab pikuti pooleks. Laseb pussi käia peal teravamaks. Luiskas vikati teravaks. Mehed läksid heina niitma, teravaks pinnitud vikatid õlal. Terav kirves leiab kivi. || (hammaste kohta). Noortel on head teravad hambad, nemad saavad kõike süüa. || (millegi muu kohta:) selline, millel on lõikav, torkav, kriipiv, kergesti haavu tekitav serv v. ots. Terav kivitükk, granaadikild. Teravad klaasikillud võivad õnnetusi põhjustada. Roosi, kaktuse teravad ogad. Teravate ohetega nisupead. Kassil on teravad küüned. Röövlinnu terav nokk. Ole ettevaatlik, kapil on teravad nurgad. Jalg sattus millelegi teravale. Teravad lõikeservad viilitakse tasaseks.
▷ Liitsõnad: naaskel|terav, nael|terav, nuga|terav, nõel|terav, oga|terav, ohak|terav, tikk|terav, tääkterav.
2. (millegi kuju, välise vormi kohta). a. õheneva serva v. aheneva otsaga, kitsast serva, tippu v. nurka moodustav; teravikuga lõppev. Terav kikkhabe. Terava ninaga kingad. Teravad kraenurgad. Pliiatsi terav ots. Sedel on kirjutatud hästi terava pliiatsiga. Muna tömp ja terav ots. Kuhjal võetakse hari teravaks. Mägede teravad tipud. Veest tõusevad teravad kaljunukid. Merre lõikus terav maanina. Teravad murdlained. Vanalinna teravad katuseharjad. Teravad püksiviigid. Seljak on kohati nii terav, et seal leidub ruumi ainult kitsale teerajale. Tee keeras terava 'järsu' kurviga paremale. b. kitsas v. (kõhnusest) kitsenenud, esiletungiva luuga, nurgeline (kehaosade kohta). Teravad põsenukid, -sarnad. Tal on terav lõug ja veel teravam nina. Terava näoga kõhn poisike. Kondine, teravate õlanukkidega mees. Poisil olid kõhnad sääred ja teravad põlved. Terava ninaga koer. Kitsa koonu ja teravate kõrvade järgi tundsin ära rebase. Andis kronule piitsavarrega vastu teravaid puusakonte. *Nälg oli nende näod teravaks vooletanud, magamatus silmadele kibepunased sõõrid ümber joonistanud. J. Peegel.
▷ Liitsõnad: nõel|terav, oga|terav, tikkterav.
3. (visuaalselt) selgesti eristuv v. eristatav, selge, kontrastne. Terav kujutis. Teleril pole pilt terav. Teravad kontuurid. Ere päike heitis hoovi teravaid varje. Taeva taustale joonistub kraana terav siluett. Piir aastarõngaste vahel on terav. Pilvede piirjooned muutusid teravamaks. || sügav. Suu ümber on tekkinud teravad kurrud. || (mõtteliste piiride kohta). Lapse kujutluses pole oleva ja olematu vahel teravat piiri. Seisuste vahel tehti teravat vahet.
▷ Liitsõnad: ebaterav.
4. intensiivselt meeltele mõjuv, tugevat (sageli häirivat) aistingut tekitav. a. (lõhna kohta:) ninna tungiv, nina limaskesti ärritav, mitte mahe. Terav higilõhn, tubakahais. Küüslaugu, puskari terav hais. Kabiini tungis teravat bensiinivingu. Väävelvesinik on terava lõhnaga värvitu gaas. *Kui tikust tuld tõmmata, siis on õhus alati tunda erilist teravat lõhna. See lõhn tuleb põlevast tikuväävlist. V. Beekman. b. (maitse kohta:) suu limaskesti ärritav, suus erilist hõõgumistunnet tekitav; mitte mahe. Sibula, pipra terav maitse. Terav tomatikaste. Riis terava kastmega. Idamaa toidud vürtsitatakse teravate maitseainetega. Sinihallitusjuustud on terava maitsega. Maohaavade korral ei tohi süüa teravat ega haput. *Keelele tuli terav hapu maitse – hilist sorti punastest sõstardest, mis kasvasid vanaema aias keldri juures. L. Ruud. c. (helide v. häälte kohta:) läbilõikav, läbitungiv; lühike, järsk ja vali. Terav vedurivile. Terav signaal puuris pealuust läbi. Ukse tagant kostab terav ja nõudlik kellahelin. Sügistuule terav vihin. Õhk tungib terava sisinaga kummist välja. Terava kõlaga tenorsaksofon. Hakkide, kajakate teravad häälitsused. Kõrvaltoast kostis kuivi teravaid köhatusi. Koer laskis kuuldavale paar teravat haugatust. Lajatas terav püssipauk. Oks murdub terava praksatusega. Terav piitsaplaks. Terav koputus uksele. d. (valguse, värvide kohta:) (väga) ere v. hele. Tähtede, lumevälja terav sära. Kunstnik kasutab teravaid värve. Erkroosa ja teised teravad toonid. Liiga terav valgus pole silmadele hea. e. (valu kohta:) lõikav, torkiv, kõrvetav; äge, mitte tuim. Küljes puurib terav valu. Teravad valuhood kõhus, rinde all. Pea tuikab teravast valust. Haige tunneb rinnas teravaid pisteid. f. (seoses külma- v. puuteaistinguga:) torkivat, kipitavat valutunnet tekitav; (tuule kohta:) lõikavalt külm, vinge, kõle. Merelt puhus terav kirdetuul. Lagedal on tuul veel teravam. Teravad tuuleiilid sundisid varju otsima. Teravat lumepihu peksis näkku. Tuulehoog lõi teravat rahepuru vastu nägu. Tuul keerutas üles lõikavalt teravat tolmu. *.. oli pime nagu kotis, ja vihm – külm, terav ja rõske – kriipis nägu nagu nõeltega. L. Metsar.
▷ Liitsõnad: pipar|terav, tuliterav.
5. (pilgu kohta:) läbitungiv, karm. Tal on külmad ja teravad silmad. Äkitselt muutus terav vaade pehmeks, mahedaks. Mehe ilme muutus järsuks ja teravaks. *Silmanurkadest jooksid meelekohtade poole kortsukesed, mis pehmendasid hallide silmade teravat pilku. E. Rängel.
6. (meelte ja vaimuomaduste hrl. positiivsel iseloomustamisel:) terane. a. (meelte, vaistu kohta:) hea, täpne, tundlik, mitte tönts. Röövlindudel on terav nägemine. Noortel on teravamad silmad kui vanadel. Seitsmekümneseltki oli ta silm veel terav ja käsi kindel. Terav kõrv kuuleb iga pisimatki heli, eristab helisid hästi. Vanaisa on peaaegu pime, kuid terava kuulmisega. Loomadel on terav haistmine. Koera terav nina tundis erutavat jäneselõhna. Tänu pimeda teravale vaistule jäi õnnetus tulemata. *Kui teravad on ikka lapse meeled: Rein mäletab täpselt isegi värske hobusekuse sooja .. lõhna. E. Vetemaa. b. tähelepanelik (ja vilunud). Õpetaja terava silma eest ei jää midagi varjule. Tüdrukul on looduse jaoks teravat pilku. Rahaasjades on tal terav silm. *Oled ikka terava pilguga mees olnud, mine nüüd parem ja hoia silm maanteel – et keegi meile peale ei juhtuks! A. Jakobson. c. vaimselt ergas, kiire ja selge taibuga; nutikas, leidlik. Terava mõistusega inimene. Male nõuab teravat mõtlemist. Laps on oma ea kohta terava arusaamisega. *Käämer on kõigest hoolimata siiski terava peaga poiss .. A. Kivikas.
7. (ütlemislaadi, tooni kohta:) torkav, salvav, pilkav; kuri. Kasutab tihti teravat ja üleolevat tooni. „Mis sa sellega öelda tahad?” küsis ta teraval toonil. Ta läheb, muutub kergesti teravaks. Mõnele lausa meeldib terav olla. Sähvab teisele midagi teravat. Kumbki ei säästnud teravaid sõnu. Palvele vastati terava naeruga. Tüdrukut ei sallitud tema terava keele pärast. Ajakirjaniku terav sulg põhjustab sekeldusi. Läks teravaks vaidluseks, ütlemiseks, sõnavahetuseks. Kõige teravamad kohad on arvustusest välja jäetud. Armutult terav kriitika. Terav vastus, märkus. Teravad etteheited, süüdistused. Nõupidamiste toon oli küllaltki terav.
8. (suhete, olukordade kohta:) konfliktne, vaenulik; pingeline, ärev. Suhted vendade vahel on teravad. Ära aja suhteid asjata teravaks! Vahekorrad kipuvad järjest teravamaks minema. Olukord muutub päev-päevalt teravamaks.
9. (liigutuste, liikumise kohta:) äkiline ja kiire; järsk, hoogne. Terav pealevise. Õnge veest väljavõtmine toimugu kerge terava löögiga. Mäng algas vastasmeeskonna terava rünnakuga. Viimane kolmandik algas rootslaste survega, soomlased piirdusid üksikute teravate vastulöökidega. Hobune pani teravat traavi.
10. väljendab millegi intensiivsust. a. (füsioloogiliste ja psüühiliste protsesside ning tunnete kohta:) väga suur, sügav. Äkitselt tundis poiss teravat nälga. Näljatunne läks järjest teravamaks. Silmapilgu tundis ta teravat kadedust. Tunneb alluvate vastu teravat põlgust. Tajus äkki teravat kahjutunnet teiste lahkumise pärast. Liiga ere valgus tekitas terava ebamugavustunde. Publik jälgib etendust terava huviga. Terav uudishimu sundis poissi teistega kaasa minema. Mõnel on kohe terav vajadus pihtida. *Niisugusel minutil vaatad terava tusaga möödunud päevale tagasi ja tunned end poisikesena, kes omapead hulkuma tulnud. O. Kool. || erutav. Otsib teravaid elamusi. *Diskode ja pubide keskkond on neid [= teismelisi] tüüdanud, uusi teravaid kogemusi enam ei ole. J. J. Leppik. b. (seoses probleemsete, keeruliste olukordadega:) raske; väga suur, äärmiselt suur. Terav majanduskriis. Kõige teravamal kujul avaldusid kriisinähtused väikeriikides. Tööpuudus oli tol ajal terav. Töökätest on talus terav puudus. Sõjajärgsel ajal tunti teravat puudust igasugustest ehitusmaterjalidest. *Korterihäda oli mõisas terav .. A. Kivikas. || olulise tähtsusega, (kiiret) lahendust nõudev. Teravad sotsiaalsed probleemid, küsimused.