[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

adra|talupoeg
aj Eesti- ja Liivimaal talupoeg, kelle talu põllud olid hinnatud adramaades ja kes kandis tavalisi feodaalkoormisi, adrik

ametkond ‹-konna 22› ‹s›

1. teat. haldusala keskasutus koos kõigi oma allasutustega. Metsamajanduse, kalakaitse, rahanduse ametkond. Eri ametkondadesse kuuluvad asutused.
2. aj mõisast ning juurdekuuluvatest vakustest koosnev majandus- ja halduspiirkond maahärrade valdustes feodaalaegsel Eesti- ja Liivimaal

kihelkonna|kohus [-kohtu]
aj osalt esimese, osalt teise astme talurahvakohus 19. saj. Eesti- ja Liivimaal

kroonu|palat
aj rahandusministeeriumi kubermanguasutus Venemaal 1775–1917 (Eesti- ja Liivimaal 1783–1917)

maa|päev

1. aj 15.–16. saj. maahärrade (1. täh.) ja feodaalühiskonna vabade seisuste esindajate nõupidamine, 17. sajandist kuni 1920. aastani rüütelkonna kõrgeim organ Eesti-, Liivi- ja Kuramaal. Rüütelkonna, mõisnike maapäevad.
2. seadusandlik organ Saksamaal ja Austrias
3. aj Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu (1917–1919) mitteametlik nimetus

majutus|maks [-u]
aj maks sõjavägede ülalpidamiseks Eesti- ja Liivimaal Rootsi ajal

ordu|riik
aj Eesti- ja Liivimaal 1243.–1561. a. kehtinud riigikord. Liivimaa orduriik. Orduriigi lagunemine.

pea|kohtumees
aj vallakohtu eesistuja 19. saj. Eesti- ja Liivimaal. *Oli kolmkümmend kuus aastat järjepanu valla kohtumees, peakohtumees ja ajuti ühtlasi kihelkonna kohtumees. O. Tooming.

pea|raha

1. maj ühe inimese pealt millegi eest makstav summa . Munitsipaalkoolide rahastamine pearaha alusel. Spordiklubidele, lasteaedadele makstav pearaha.
2. aj maksualuste seisuste meeskodanike otsene riigimaks 18.–19. saj. Venemaal (Eesti- ja Liivimaal alates a-st 1783)
3. aj (paljudes maades:) erinevat laadi aastamaks, mida tuli maksta iga teat. eas inimese pealt. *Riigile tuli [Hiinas] maksta maamaksu ja pearaha, mis XVIII saj. algul ühendati üheks maksuks. J. Konks. *Iga Melaneesia küla, mis on valitsuse kontrolli all, peab maksma oma inimestelt igal aastal pearaha.. R. Tarmisto (tlk).

rentei ‹14› ‹s›
van tsaariaegse riigikassa osakond (Eesti- ja Liivimaal). *Ometi võis Mihklil suure pigistamisega rublat paarsada linnas renteis hoiul olla .. A. Hint.

talu|rendimaa
aj talumaa Eesti- ja Saaremaal 19. saj. lõpus ja 20. saj. alguses. Mõisnik ei tohtinud talurendimaad majandada.