[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

agaam ‹-i 21› ‹s›
zool poolkõrbetes, kõrbetes, troopikametsades elutsev sisalik (Agama)

aie2 ‹18› ‹s›
zool Madagaskaril elutsev kassisuurune pikasabaline poolahv (Chiromys madagascariensis)

alligaator ‹-i, -it 2› ‹s›
zool Lõuna-Hiinas ja Põhja-Ameerika kaguosas elutsev krokodillitaoline roomaja (Alligator)

aru|sisalik
zool niisketes paikades elutsev sisalik (Lacerta vivipara)

babirussa ‹6› ‹s›
zool Sulawesi saarel elutsev kõrgete jalgade ja ülipikkade kihvadega sealine, hirvsiga (Babyrousa babyrussa)

bambus|karu
zool Ida-Tiibeti bambustihnikuis elutsev haruldane karulane, hiidpanda (Ailuropoda melanoleuca)

besoaar|kits
zool Edela-Aasias ja Kaukaasias elutsev kodukitse arvatav eellane (Capra aegagrus)

draakon ‹-i, -it 2› ‹s›

1. müt lohe, lendmadu. Muinasjutud tiivulistest, mitmepealistest, tuld sülitavatest draakonitest.
2. zool erksavärviline puudel elutsev lennusega sisalik (Draco)

eefa ‹6› ‹s›
zool Aafrikas ja Lõuna- ning Kesk-Aasias elutsev pruun mürkmadu (Echis carinatus)

fennek ‹-i 2› ‹s›
zool Põhja-Aafrikas ja Araabia poolsaarel elutsev väike suurekõrvaline koerlane, kõrberebane (Fennecus zerda)

gaavial ‹-i, -i 10› ‹s›
zool India jõgedes elutsev krokodillitaoline pika nokja koonuga roomaja (Gavialis)

guanako ‹6› ‹s›
zool Lõuna-Ameerika kõrgmäestikes ulukina elutsev laamaliik (Lama huanaco). Guanako nahk, vill, liha.

haigur ‹-gru, -grut 2› ‹s›
zool veekogude läheduses elutsev pika kaela ja terava nokaga suur lind (Ardea)

hall|jänes
zool kultuurmaastikus ja metsaservadel elutsev varieeruva, hrl. pruunika värvusega jänes (Lepus europaeus)

hall|rähn
zool mitmesuguseis puistuis elutsev halli peaga rähn (Picus canus)

harsa ‹6› ‹s›
zool Aasia metsades elutsev suur nugis (Martes flavigula)

heeringas ‹-ga, -gat 2› ‹s›
põhjapoolseis ookeanivetes ja meredes parvedena elutsev 30–40 cm pikkune kala (Clupea harengus). Heeringaid, heeringat püütakse triivvõrkude, traal- ja seinnootadega. | (toiduna). Ostsin poest heeringat, heeringaid. Heeringas koore ja sibulaga. Marineeritud heeringad. Heeringat tarvitatakse peamiselt soolatult ja suitsutatult.
▷ Liitsõnad: karbi|heeringas, rasva|heeringas, soola|heeringas, suitsuheeringas.

hink ‹hingu 21› ‹s›
zool veekogude põhjas elutsev väike paeljas mageveekala (Cobitis)

homaar ‹-i 21› ‹s›
zool mitmete merede rannavetes elutsev ebasümmeetriliste sõrgadega suur vähk, merivähk (Homarus)

hüljes ‹hülge 19› ‹s›
rannalähedastes vetes elutsev ümara silinderja keha ja lühikese ning tiheda karvaga imetaja. Grööni hüljes. Hülgeid püüdma. Puristab kui hüljes. | piltl. *..toda harjasjuustega ja harjashabemega tuima hüljest oli ta aga kindlasti kuski näinud. A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: hall|hüljes, lont|hüljes, randal|hüljes, viigerhüljes.

hüään|koer
zool Aafrikas elutsev musta-valge-punaselaiguline kiire jooksuga koera meenutav kiskja (Lycaon pictus)

iguaan ‹-i 21› ‹s›
Kesk- ja Lõuna-Ameerikas elutsev suur pikasabaline sisalik

indri ‹1› ‹s›
zool Madagaskaril elutsev, pärismaalaste poolt pühaks peetav lühisabaline poolahv

jutik ‹-u 2›

1. ‹adj› jutiline, küüdik. Jutik lehm, hiir.
2. ‹s› zool Euraasia steppides ja kõrbetes kolooniatena elutsev uruhiir (Lagurus)

jõe|karp [-karbi]
zool peam. kiirevoolulistes jõgedes elutsev ovaalne kahe poolmega paksukojaline karp (Unio)

jõe|vähk
zool jõgedes ja järvedes elutsev suurte sõrgadega koorikloom (Astacus astacus)

jõhv|uss
zool magevetes elutsev hobusejõhvi meenutav mustjaspruun ümaruss (Gordius)

järve|kala
järvedes elutsev kala

järve|karp [-karbi]
zool peamiselt järvedes elutsev lai õhukesekojaline karp (Anodonta)

kalju|kits
zool kõrgmägedes elutsev suurte kõverate sarvedega kits (Capra). Alpi, siberi kaljukits.

kalong ‹-i, -it 2› ‹s›
zool suurim käsitiivaline, Kagu-Aasias elutsev lendkoer (Pteropus vampyrus)

kameeleon ‹-i, -i 10› ‹s›

1. zool peamiselt Aafrika ja Aasia troopikas ja subtroopikas puudel elutsev sisalikutaoline pika haardsabaga loom, kel on võime oma nahavärvust kiiresti muuta (Chamaeleo)
2. piltl oma seisukohti kiiresti muutev isik. Poliitiline kameeleon. Ta läheb kergesti kompromissidele, sest on oma olemuselt kameeleon.

kanepi|lind
zool kultuurmaastikus elutsev varblasest väiksem pruunika sulestikuga lind (Acanthis cannabina)

karmiin|leevike
zool aedades ja lehtpuistutes elutsev varblasesuurune lind, isaslind on valdavalt karmiinpunase sulestikuga (Carpodacus erythrinus)

keldri|kakand
zool niiskeis paigus elutsev väike lame kakand (Porcellio). Keldrikakandit kutsutakse ka rõskusemardikaks.

kilk ‹kilgi 21› ‹s›

1. ahjupragudes, soemüürivahedes jm. elutsev kollakaspruun siristav toaputukas, toakilk (Gryllus domesticus). Ahju alt kostis kilkide siristamist, laulu. Kilk kriiksub ahjupraos, koldes.
2. õõnestatud puutükk, millesse kinnitatud pilpakese abil saab tekitada kilgilaulu meenutavat heli (hrl. laste mängupill)
3. piltl (kerge) alkoholiuim. Mehel on väike, paras, tubli kilk peas. Veinist lõi väike kilk pähe. *Võtsin tol õhtul esmakordselt kilgi, päris korraliku kilgi pähe .. R. Sirge.
4. piltl rahutuks tegev, kiusav kinnismõte. *See [= kuuldus] pani noormehele kilgi pähe, mis talle rahu ei andnud. J. Vorms. *Vaadake, siin on jälle üks neist kilkidest, mis Bülle põrunud pea välja haub. Ta nimetab ennast vabrikandiks .. E. Vilde.

kivi|sisalik
zool kuivades paikades elutsev sisalik (Lacerta agilis)

kobras ‹kopra 19› ‹s›
zool siseveekogude kallastel kolooniatena elutsev hästi ujuv soomuselise lapiku sabaga karusloom, piiber (Castor). Küttis taigas soobleid ja kopraid. Koprad ehitasid jõele tammi.

kodu|hiir [-e]
zool hoonetes ja nende ümbruses elutsev hall hiir (Mus musculus)

kodu|kakk
zool metsades ja parkides puuõõntes, ka hoonetes elutsev varesesuurune tuhkhalli v. roostepruuni sulestikuga kakk, suurispeakull (Strix aluco)

kodu|rott
zool hoonetes elutsev pruunikasmust rott (Rattus rattus)

kodu|varblane
zool inimasulate juures elutsev varblane (Passer domesticus)

koger ‹kogre, kokre 33› ‹s›
zool järvedes ja aeglase vooluga jõgedes elutsev tumeda selja ja kollakate kuni vaskpunaste lamedate külgedega põhjakala (Carassius carassius). Järvest püüti kokri. Kokri kasvatati tiikides.
▷ Liitsõnad: hõbe|koger, mudakoger.

koiott ‹-oti 21› ‹s›
zool Põhja-Ameerika preeriates ja eelmäestikes elutsev hunditaoline loom, preeriahunt (Canis latrans). Koiottide ulgumine.

kolde|haldjas
folkl koldes elutsev majahaldjas

kondor ‹-i, -it 2› ‹s›
zool Ameerika lääneosas elutsev raisakotkaga sarnane hiigellind
▷ Liitsõnad: kuningkondor.

koore|sikk
zool kuivavate tüvede ja kändude koore all elutsev hallikirju kahjurmardikas (Rhagium)

kudu3 ‹11› ‹s›
zool Aafrika mägivõsades elutsev suuresarveline valgete ristitriipudega antiloop (Tragelaphus)

kõrkja|-roolind
zool roostikes ja veekogude kaldavööndi kõrges rohus elutsev roolind (Acrocephalus schoenobaenus)

kõrvuk|siil [-i]
zool Euraasia steppides ja kõrbetes elutsev pikkade kõrvadega siil (Hemiechinus auritus)

kägu ‹käo 27› ‹s›
metsades elutsev rändlind, hästi tuntud iseloomuliku laulu (kukkumise) ja väikelindude pesadesse munemise poolest, kukulind (Cuculus canorus). Üsna lähedal kukkus kägu. Eile kuulsime kägu. Kägu pettis mu ära 'kukkus, enne kui olin einet võtnud'. Poiss kukkus käona. Käoga kell 'käokell'.
▷ Liitsõnad: leina|kägu, toone|kägu, õnnekägu; kellakägu; vaenukägu.

laane|püü
zool sega- ja okasmetsades elutsev pruunikirju hakisuurune paigalind (Tetrastes bonasia)

laeva|oherdi
zool troopika- ja parasvöötme meredes elutsev usja kehaga karp (Teredo)

laisik ‹-u 2› ‹s›
zool Lõuna-Ameerika ürgmetsades puudel elutsev ahvitaoline imetaja, laiskloom

laulu|rästas
zool segametsas ja kuusikus elutsev laululinnuna tuntud rästas (Turdus philomelos)

leemur ‹-i, -it 2› ‹s›
zool Madagaskaril elutsev poolahv (Lemur)

lemming ‹-i 2 või -u 2› ‹s›
zool tundras elutsev väike jässaka kehaga näriline (Lemmus)

liiva|boa
zool kõrbetes elutsev mürgitu madu (Eryx)

liiva|tüll
zool väike vilgas peamiselt mererannikuil elutsev pruuni selja ja musta kaelusevöödiga lind (Charadrius hiaticula)

lint|saba
zool Atlandi troopilises osas elutsev lintja kehaga röövkala (Trichiurus lepturus)

loori ‹6› ‹s›
zool Lõuna-India metsades elutsev väike sabatu poolahviline
▷ Liitsõnad: sire|loori, tüseloori.

lume|lammas
zool peam. Kamtšatkal ja Ida-Siberi ning Põhja-Ameerika lääneosa mäestikes elutsev uluklammas (Ovis canadensis)

lume|leopard
zool Aasia kõrgmäestikes elutsev suur kaslane, irbis (Panthera uncia)

lõvi ‹11› ‹s›

1. peam. Aafrika savannides ja poolkõrbetes elutsev suur pruunikaskollane kaslane (Panthera leo). Lõvi möirgamine. Lõvide küttimine. Lõvi murrab antiloope, pühvleid, kaelkirjakuid. Lõvi on loomade kuningas. Võitleb, kaitseb end nagu lõvi.
▷ Liitsõnad: ema(s)|lõvi, isa(s)lõvi.
2. piltl seltskonnas tähelepanu äratav, naiste juures edukas kogenud mees. *.. ta oli Muhu lõvi ja esimese klassi elukull. J. Smuul. *Iseäranis „kontorihärrad” [on hoolsasti soetud ja moekad]. Need on kaubalinna lõvid. E. Vilde. || vilunud inimene, vana kala. *Vana laulupidude lõvi [Mihkel Lüdig] tundis ennast lauljate keskel ülihästi. G. Ernesaks.
▷ Liitsõnad: moe|lõvi, parketi|lõvi, salongi|lõvi, seltskonna|lõvi, tantsulõvi.

lüüra|saba
zool Austraalias elutsev lüürakujulise sabaga (isaslinnul) varesesuurune metsalind, kannelsaba (Menura)

mage|veeline
mageveega täidetud, magevett sisaldav; magevees elutsev v. esinev. Mageveelised jõed, järved. Matsalu laht on meie mageveelisemaid lahti. Mageveelised kalad, taimed.

maja|ämblik
zool hoonetes elutsev pikajalgne ämblik (Tegenaria domestica)

mamba ‹6› ‹s›
zool puudel elutsev väga mürgine pikk peenikesesabaline Aafrika madu (Dendroaspis)

mere|kala
meres elutsev kala. Magevee- ja merekalad. Räim, kilu, tursk, lest on merekalad.

merisk ‹-i 2› ‹s›
zool musta-valge sulestiku, tugeva erepunase noka ja roosade jalgadega valjuhäälne rannikuil elutsev hakisuurune lind, meriharakas (Haematopus ostralegus)

metsa|lind
põhiliselt metsas elutsev lind. Rähn, kägu, teder jt. metsalinnud.

mets|haldjas
folkl metsas elutsev haldjas. Muinasjuttude metshaldjad. Jahiõnn arvati olenevat metshaldjast. Metshaldjas eksitanud seenelisi.

metsis ‹-e 4› ‹s›
zool okasmetsades elutsev hanesuurune kanaline, mõtus (Tetrao urogallus). Metsis on hinnatud jahilind. Metsise mäng, laul.

muda|konn
zool meil Kagu-Eestis elutsev kärnkonna moodi tumepruunilaigulise kollakaspruuni ülapoolega konn (Pelobates fuscus)

mulla|bakter
põll mullas elutsev bakter

mulla|kakand
zool niiskeis paigus elutsev väike kakand (Oniscus)

mungo ‹6› ‹s›
zool Madagaskaril elutsev väike vilaja kehaga kiskjaline

muskus|veis
zool peam. Gröönimaal ja Kanada Arktika tundrais elutsev pika tiheda karvkattega veislane (Ovibos moschatus)

männi|leevike
zool Euraasia taigavööndi okasmetsades elutsev rästasuurune punaroosa sulestikuga leevike (Pinicola enucleator)

naba|siga
zool Kesk- ja Lõuna-Ameerikas elutsev metsseataoline sõraline, kelle seljal on nabajad haisunäärmed, pekaari (Tayassu e. Pecari)

nerka ‹6› ‹s›
zool Vaikse ookeani põhjaosas elutsev vääriskala (Oncorhynchus nerka)

niidu|-uruhiir [-e]
zool niitudel ja metsades elutsev uruhiir (Microtus agrestis)

nokk|loom [-a]
zool Kagu-Austraalias ja Tasmaanias elutsev munev pardinokataolise koonuga imetaja (Ornithorhynchus anatinus)

nolgus2 ‹-e 4› ‹s›
zool Põhja-Jäämeres, Atlandi ookeani põhjaosas ja Läänemeres elutsev laia peaga põhjakala (Myoxocephalus scorpius)

nool|madu
zool Ees- ja Kesk-Aasias elutsev kiiresti liikuv sale pikitriibulise seljaga madu (Psammophis lineolatum)

oja|silm [-u]
zool jõgedes ja ojades elutsev silm (Lampetra planeri)

ondatra ‹1› ‹s›
zool veekogude kalda-aladel elutsev rotist kogukam pruunikarvaline näriline, keda kasvatatakse ka farmides karusnahaloomana, piisamrott (Ondatra zibethicus) || tema nahk karusnahana. Ondatrast krae, müts, kasukas.

ookeani|kala
ookeanis elutsev kala. Ookeanikalade püük.

ooker|kass
zool Aafrikas, Siinai poolsaarel ja Süürias elutsev kodukassi metsik esivanem (Felis libyca)

orangutan ‹-i, -i 10› ‹s›
zool Kalimantani ja Sumatra ürgmetsades elutsev suur pika punaka karvaga inimahv (Pongo pygmaeus)

orav ‹-a 2› ‹s›
Euraasia metsades puudel elutsev pika koheva sabaga väike sale näriline (Sciurus vulgaris). Punane, hall, must orav. Orav on vilgas, erk loomake. Orav nakitseb käbisid, pähkleid. Orav hüppab oksalt oksale. Ronib puu otsa orava väledusega, väledalt kui orav. Keerleb nagu orav rattas. || kõnek orava nahk karusnahana. Oravast müts, krae, kasukas. Orav on ilus ja kerge, kuid vähe vastupidav nahk.
▷ Liitsõnad: hall|orav, koopa|orav, kukkur|orav, lend|orav, vöötorav.

paavian ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›

1. zool Aafrikas elutsev koera laadi koonu, tugevate kihvade, pika karva ja sabaga suur ahv (Papio)
2. hlv (sõimusõnana). *Ma teen sellele paavianile selgeks, kes on siin peremees. K. Saaber.

paiga|kala
zool pidevalt ühes kohas elutsev kala; ant. ränd-, siirdekala. Latikas ja säga on paigakalad.

pampa|hirv
zool pampas elutsev hirv (Odocoileus)

pelaagiline ‹-se 5› ‹adj›

1. pelagiaalis elutsev; pelagiaali kuuluv, sellega seotud. Räim ja teised pelaagilised kalad. Pelaagilised organismid. Pelaagiline traalnoot, pelaagilised püünised. Pelaagiline ala.
2. geol merelise tekkega. Pelaagilised setted.

peled ‹-i 2› ‹s›
zool Euraasia põhjaosa järvedes ja jõgedes (Eestis introdutseerituna) elutsev siiga meenutav kala (Coregonus peled)

pelikan ‹-i, -i 10› ‹s›
zool soojematel maadel elutsev pika koguka noka ja veniva kurgupaunaga suur roosakahelgiline valge veelind (Pelecanus). Eestis on pelikan eksikülaline.
▷ Liitsõnad: roosapelikan.

piil|part
zool väikseim Eestis elutsev part (Anas crecca)

polaar|hai
zool Atlandi ookeani põhjaosas ja Barentsi meres elutsev hai (Somniosus microcephalus)

pollak ‹-i 2› ‹s›
zool Euroopa rannikumeres elutsev suur turska meenutav kala, euroopa süsikas (Pollachius pollachius)

prussakas ‹-ka, -kat 2› ‹s›
peam. soojades ruumides elutsev pruunikasruske lapik ovaalne putukas (Blatella germanica). Prussakaid täis pliidiserv. Seinad kubisevad prussakatest. Mul on prussakas supi sees. Prussakaid tapma, hävitama. *Ta kasvas prussakana seinapraos, / kes päevad otsa piilub pelglikuna.. J. Kärner.

pruunselg|-põõsalind
zool hallikaspruuni ülapoolega väike puistutes ja põõsastikes elutsev lind (Sylvia communis)

puistu|lind
zool puistuis elutsev lind

puu|loom [-a]
puudel elutsev v. tegutsev loom. *Päris puuloom on ikkagi nugis, kes uskumatu osavusega oravaid jälitab oksalt oksale.. K. A. Hindrey.

puuma ‹6› ‹s›
zool Ameerikas elutsev kollakaspruuni karvaga suur kaslane (Felis concolor). Puuma rohelised silmad, läikiv karv. Tüdruk oli sale, nõtke ja osav nagu puuma. Meenutab toas edasi-tagasi kõndides vihast puumat puuris.

põhja|kala
zool veekogu põhjas elutsev kala. Lest, linask jt. põhjakalad.

põhja|kotkas
müt põhjapoolsetel aladel elutsev muinasjutuline lind (näit. „Kalevalas” ja „Kalevipojas”)

põhja|loom [-a]
zool veekogu põhjas elutsev (selgrootu) loom. Teod, karbid, kaanid jt. põhjaloomad.

põld|-uruhiir
zool avamaastikus teraviljakahjurina elutsev uruhiir, põldhiir (Microtus arvalis)

põld|vutt
zool peam. viljapõldudel elutsev kuldnokasuurune kanaline, ka farmilind (Coturnix coturnix)

põranda|alune

1. ‹adj› (vahetult) põranda all olev v. elutsev. Põrandaalune ruum, redupaik. Põrandaalune toru. *Kogunesid kokku hiired, põrandaalused vargapoisid kiired.. R. Nurkse (tlk).
2. ‹s› (vahetult) põranda all olev ala v. pinnas. Peaasi, et põrandaalune oleks kuiv! Kogu elutoa põrandaalune kaevati tühjaks. Põrandaalune täideti liivaga.
3. ‹adj› piltl illegaalne, seadusega keelatud; (hrl. poliitilistel põhjustel) varjatult tegutsev; salajane. Põrandaalune organisatsioon, partei, ring. Vasakpoolne põrandaalune liikumine. Põrandaalust võitlust pidama, organiseerima. Kihutustööd tehti põrandaalustes tingimustes. Põrandaalune trükikoda. Levitati põrandaalust kirjandust. Arreteeriti mitu põrandaalust kommunisti. Põrandaalune kaubandus, äri. *Sest ta on tema põrandaalune armastus, keda ei tohi olemas olla.. M. Traat.
4. ‹s› piltl illegaalselt, poliitiliste vastaste eest varjatult tegutsev isik; põrandaaluse organisatsiooni liige. Vana, elukutseline põrandaalune. Mees elas kaks aastat põrandaalusena. Selles majas varjatakse põrandaaluseid. Põgenikul õnnestus kontakti saada põrandaalustega.

pähkli|näpp [-näpi]
zool leht- ja segametsades elutsev koheva sabaga oranžikas pisinäriline, meil harva (Muscardinus avellanarius)

pärg|uss
zool meredes orgaanilisest ainest torukestes elutsev ussisarnane selgrootu (Phoronis)

pääsuke(ne) ‹-se 5› ‹s›

1. väike, peam. õhus elutsev pikkade tiibadega laululind. Pääsukesed vidistavad, päärivad. Täna lendavad pääsukesed madalalt. Pääsukesed ehitavad, teevad räästa alla pesa. Istuvad trepil reas nagu, kui pääsukesed. Üks pääsuke ei tee suve.
▷ Liitsõnad: kalda|pääsuke(ne), lauda|pääsuke(ne), räästa|pääsuke(ne), suitsupääsuke; meri|pääsuke(ne), piir(i)|pääsuke(ne), vesi|pääsuke(ne), ööpääsuke.
2. asend võimlemisel v. uisutamisel, kus seistakse ühel jalal, teine jalg taha sirutatud ja käed kahele poole laiali. Tüdrukud teevad pääsukest.

raamatu|skorpion
zool raamatute vahel, lahtise tapeedi all jm. elutsev väike suurte sõrgadega ämblikulaadne (Chelifer cancroides)

raba|lind
rabas elutsev lind

raba|pistrik
zool suurtel rabadel elutsev kiire lennuga pistrik (Falco peregrinus). Meil on rabapistrik haruldane ja looduskaitse all.

randal ‹-i, -it 2› ‹s›
zool põhjapoolkeral Atlandi ja Vaikse ookeani rannikul elutsev laigulise kehaga hüljes (Phoca vitulina)

ranna|lind
(mere)rannas, rannaalal elutsev lind. Kivirullija on rannalind. *Mitte kaugel Kuusnõmme rannast on Laurisaar, mere- ja rannalindude kodu .. J. Piiper.

riide|täi
zool riietes elutsev, inimese nahal parasiteeriv täi (Pediculus humanus corporis). Riidetäid on peatäist veidi suuremad.

riimvee|kala
riimvetes elutsev kala

riim|veeline
riimveest täidetud; riimveele iseloomulik; riimvees elutsev v. esinev. Läänemeri on riimveeline veekogu. Riimveelised merelahed, jõesuudmed. Selle järve faunal on riimveelisi jooni. Riimveelised kalad, limused, taimed.

risla ‹6› ‹s›
zool peam. mererannikuil elutsev hallpruuni üla- ja heledama alapoolega kuldnoka- kuni rästasuurune lind, rüdi (Calidris). Balti risla.
▷ Liitsõnad: suur-|risla, väike-|risla, värb-risla.

ronk ‹ronga 22› ‹s›
zool põhjapoolkeral elutsev suur üleni must metalliläikeline lind, kaaren (Corvus corax). Ronk teeb pesa kõrgele männi otsa. Ronk sööb ka raipeid.

roo|tsiitsitaja
zool roostikes ja põõsastega soodes elutsev väike musta pea, pruuni selja ja valge alapoolega lind (Emberiza schoeniclus)

rõskuse|putukas
rõskuses elutsev putukas, näit. keldrikakand

räim ‹-e 22› ‹s›
ainult Läänemeres elutsev heeringast väiksem parvekala, meie tavalisemaid söögikalu (Clupea harengus membras); (sageli kogunimetusena). Räime püüdma. Kudemisajal tuleb räim rannavetesse. Meretuul tõi räime(d) randa. Mees on nagu kudenud räim 'kõhn, otsajäänud'. || (toiduainena v. toiduna). Ostis turult värsket räime, värskeid räimi. Suitsutatud, praetud, soolatud räim(ed). Räimi vardasse ajama. Räim tomatikastmes. Leivakõrvaseks oli räim.
▷ Liitsõnad: hiidräim; jää|räim, kesa|räim, kevad|räim, kude|räim, kudu|räim, suve|räim, sügisräim; soola|räim, suitsu|räim, vürtsiräim; vinträim.

ränd|karp [-karbi]
zool mage- ja riimvees elutsev merelise päritoluga karp (Dreissena). Tavaline ehk muutlik rändkarp. Kaspia rändkarp.

rääbis ‹-e 4› ‹s›
zool mõnes järves ja Soome lahe idaosas elutsev väike räimekujuline siig (Coregonus albula). Hõbedased rääbised. Ostsin kilo rääbist, rääbiseid. Peipsi kaluritele on rääbis oluline püügikala. Sai märjaks nagu rääbis.
▷ Liitsõnad: soola|rääbis, suitsurääbis.

sarvik|rästik
zool kõrbetes elutsev hallikaskollane v. liivpruun laiguline mürkmadu, lefa (Cerastes)

siig ‹siia 23› ‹s›
zool põhjapoolkera vetes elutsev maitsva lihaga magevee- ja siirdekala (Coregonus). Peipsi siig. | (toiduainena v. toiduna). Ostis poest siiga. Keedetud, soolatud, suitsutatud siig. || ‹väliskohakäänetes› siiapüük. Mehed läksid siiale, on siial. Nad peaks nüüd siialt tagasi olema.
▷ Liitsõnad: merisiig; soola|siig, suitsusiig.

sini|paabu
zool Indias ja Sri Lankal elutsev suur kanaline, kelle isaslinnul on küütlevate silmlaikudega pikad sabasuled (Pavo cristatus); paabulind

sini|rebane

1. peam. polaarsaartel elutsev sinakaspruuni talvekarvaga jäärebane. Sinirebaseid kasvatama.
2. sinirebasenahk karusnahana

sini|vaal [-a]
zool ookeanis elutsev sinakashalli ülapoolega hiigelsuur vaal (Balaenoptera musculus)

sipelga|kiil [-i]
zool peam. (lähis)troopikas elutsev kiilisarnane putukas, kelle vastsed on sipelgalõvid (Myrmeleon)

sipelga|siil [-i]
zool Austraalias ja ümberkaudsetel saartel elutsev peam. sipelgatest toituv okkaline munev imetaja (Tachyglossus aculeatus)

sipelga|õgija ‹1› ‹s›
Lõuna- ja Kesk-Ameerikas elutsev sipelgatest ja termiitidest toituv imetaja, sipelgakaru (Myrmecophaga)

sise|nugiline
med vet peremeesorganismi kehas elutsev nugiline, siseparasiit

skunk ‹skungi 21› ‹s›
zool Ameerikas elutsev kärplane, kes enesekaitseks pritsib pärakunäärmeist vastiku haisuga nõret, vinukloom (Mephitis mephitis)
▷ Liitsõnad: tähnik|skunk, vöötskunk.

soobel ‹-bli, -blit 2› ‹s›

1. Siberi taigas jm. Aasias elutsev kehalt metsnugist meenutav kärplane, hinnaline karusloom (Martes zibellina). Soobleid küttima, kasvatama.
2. selle looma karusnahk. Siidjas soobel.

soo|kilpkonn
zool vees elutsev, kõige kaugemale põhja ulatuva levilaga kilpkonn (Emys orbicularis)

soo|lind
soistel aladel elutsev lind. Soolinnud ja veelinnud. Toonekurg ja teised soolinnud.

soomus|lest
zool Lääne- ja Põhja-Euroopa rannavetes elutsev väikeste soomustega lest (Limanda limanda)

soo|plütt
zool enamasti mererannikul elutsev plütt (Limicola falcinellus)

soo|-roolind
zool peam. põõsastikes ja kõrges rohus elutsev roolind (Acrosephalus palustris)

soo|räts
zool soises avamaastikus elutsev maas pesitsev räts (Asio flammeus)

stenotoopne ‹-se 2› ‹adj›
zool kindlatüübilist elupaika valiv, kindlas elupaigas elutsev, elupaigatruu. Stenotoopsed organismid.

stepi|jutik
zool Euraasia steppides ja poolkõrbetes elutsev näriline (Lagurus lagurus)

stepi|kilpkonn
zool Aasia steppides ja poolkõrbetes elutsev kilpkonn, keskaasia kilpkonn (Testudo horsfieldii)

stepi|kotkas
zool Euraasia ning Põhja-Aafrika steppides ja poolkõrbetes elutsev kotkas (Aquila rapax)

stepi|ümiseja
zool stepis elutsev ümiseja (Marmota bobak)

suur|tobias
zool Atlandi ookeani kirdeosas elutsev 30–35 cm pikkune tobias (Hyperoplus)

sõnniku|uss
zool kõduneva sõnniku hunnikutes elutsev vihmauss (Eisenia foetida). Sõnnikuuss on hea õngesööt.

säga ‹11› ‹s›
zool magevetes põhja lähedal elutsev suur lutsusarnane soomusteta röövkala (Silurus glanis). Saaki jahtiv säga luurab liikumatult mudases jõehauas. Sägal on suu ümber poised.
▷ Liitsõnad: elektrisäga.

sünantroop ‹-roobi 21› ‹s›
biol inimesega koos elutsev ja tema vahendusel leviv organism, inimkaasleja. Täi, kirp on tõeline sünantroop.

süstik|kala
zool väike kalakujuline merepõhja liivas elutsev seljakeelikuga loom (Branchiostoma lanceolatum)

šaakal ‹-i, -it 2› ‹s›
zool Edela-Aasias, Põhja-Aafrikas ja Balkanil elutsev väiksematest loomadest ja raipeist toituv punakaskollane koeralaadne kiskja (Canis aureus). Šaakalite ulgumine. | piltl. Rahamaailma šaakalid.
▷ Liitsõnad: vöötšaakal.

šimpans ‹-i, -it 2 või -i 21› ‹s›
zool ekvatoriaalse Aafrika ürgmetsades elutsev mustakarvaline suurte kõrvadega inimahv (Pan)
▷ Liitsõnad: kääbusšimpans.

tenrek ‹-i 2› ‹s›
zool Madagaskaril elutsev putuktoiduline imetaja (Tenrec ecaudatus)

termiit1 ‹-miidi 21› ‹s›
soojadel maadel elutsev, peam. puidust toituv ühiseluline putukas. Termiitide pere, munad, pesa. Termiidid tekitavad suurt kahju puudele ja puitehitistele.

tiiger ‹-gri, -grit 2› ‹s›
Lõuna- ja Ida-Aasia metsatihnikutes elutsev suur vöödilise karvkattega kaslane (Panthera tigris). Tiigri möirgamine. Tiiger murdis hirve. Ahvid, tiigrid jt. džungliloomad. Tiigrid on looduskaitse all. Ema võitles tütre eest nagu tiiger.
▷ Liitsõnad: ema|tiiger, isatiiger vrd mõõkhammastiiger.

tiiger|püüton
zool Lõuna- ja Kagu-Aasias elutsev suur tumedalaiguline püüton (Python molurus)

tikutaja ‹1› ‹s›
zool niisketel aladel elutsev pikkade jalgade ja väga pika nokaga lind, taevasikk (Gallinago gallinago). Tikutaja kutsehüüd on „tikut-tikut”.

tipik ‹-u 2› ‹s›
zool Põhja-Aafrikas, Kesk- ja Edela-Aasias elutsev pika saba ja pikkade tagajalgadega näriline (Jaculus)

tipp|viidikas
zool selgeveelistes jõgedes ja järvedes elutsev, piki küljejoont kulgeva musta punktiiriga väike kala (Alburnoides bipunctatus)

tširr ‹-i 21› ‹s›
zool Põhja-Jäämere vesikonna jõgedes elutsev siig (Coregonus nasus)

tuataara ‹6› ‹s›
zool mõnel Uus-Meremaa väikesaarel elutsev, väliselt sisalikku meenutav roomaja, hateeria (Sphenodon punctatus)

tuhnik ‹-u 2› ‹s›
zool Aafrikas elutsev pika saba ja kärssa meenutava koonuga imetaja (Orycteropus afer)

tundra|rüüt
zool Aasia ja Põhja-Ameerika tundras elutsev rüüt (Pluvialis dominica)

tursk ‹tursa 22› ‹s›
põhjapoolkera meredes parvedena elutsev massiivse kehaga töönduskala (Gadus). Läänemere, atlandi tursk. Vaikse ookeani tursk. Tursa alalõual on tundlik poise. Turska püüdma. Tursa maksast valmistatakse kalamaksaõli. *.. läheme Leuga kolmeks päevaks kirju alla tursale [= tursapüügile]. J. Tuulik. | (toiduna). Keedetud, praetud, suitsutatud tursk. Tervelt küpsetatud tursk. Ostsin poest turska.
▷ Liitsõnad: soola|tursk, suitsutursk vrd kilt|tursk, vrd polaartursk.

tutkas ‹tutka 19› ‹s›
zool luhtadel ja rannikuniitudel elutsev rästast suurem lind, kelle pulmarüüs isaslinnul on kaelal kohevile aetav sulgkrae (Philomachus pugnax)

tutt|kana
zool Amasoonia vihmametsades elutsev lind, kellel on kuklas pikk hõre suletutt, hoatsiin (Opisthocomus hoazin)

tuule|haug
zool Euroopa rannikumeredes elutsev rulja keha, pikkade lõugade ja rohekate luudega röövkala, tuulekala (Belone belone). Tuulehaugi püüdma.

tõmmu|tiir
zool troopilistel ookeanisaartel elutsev pruuni sulestikuga veelind (Anous)

tähnik|hirv
zool Kaug-Ida lehtmetsades elutsev hirv, kelle suvekarvastus on rohkesti valgeid täppe (Cervus nippon)

tähnik|hüään
zool lõuna pool Saharat elutsev tähniline hüään (Crocuta crocuta)

tülka ‹6› ‹s›
zool Mustas, Aasovi ja Kaspia meres elutsev väike kala, kaspia kilu (Clupeonella)

uluk|eesel
Aafrika kõrbeis ja poolkõrbeis elutsev metsik eesel, metseesel

urson ‹-i, -it 2› ‹s›
zool Põhja-Ameerikas elutsev pika jämeda saba ja seljapoolel pikkade jämedate okastega näriline (Erethizon dorsatum)

uru|hiir [-e]
zool peam. parasvöötmes elutsev lühikese sabaga väike hiiretaoline näriline (Microtus). Uruhiired uuristavad pinnasesse madalaid urge.
▷ Liitsõnad: niidu-|uruhiir, põld-|uruhiir, soo-uruhiir.

urva|lind
zool tundraaladel elutsev umbes varblasesuurune värvuline (Carduelis flammea). Eestis on urvalind talikülaline.

uurik|karp [-karbi]
zool rannikumeres elutsev limune (Mya). Vee alla jäänud sammastesse olid uurikkarbid rohkesti auke puurinud.

uus|teoline, uusteolised pl
zool kõigis meredes elutsev selts pärlmutterkihita kojaga tigusid (Stenoglossa)

vaenu|kägu
zool põõsasniitudel ja hõredates metsatukkades elutsev pika kõvera noka ja suure suletutiga lind (Upupa epops)

valge|jänes
zool metsades ja soodes elutsev hrl. roostepruuni värvusega jänes, kelle karvastu muutub talvel valgeks (Lepus timidus)

vee|putukas
hrl. sisevetel elutsev putukas. Vesimutt peab jahti veeputukatele ja nende vastsetele.

vee|siga
zool Lõuna- ja Kesk-Ameerika jõgede ääres elutsev maailma suurim näriline, kapibaara

vesi|lest
zool taimerikastes veekogudes elutsev ämblikulaadne

vigle ‹6› ‹s›
zool märgaladel elutsev pikkade jalgade ja pika nokaga koovitajasuurune lind (Limosa)
▷ Liitsõnad: mustsaba-|vigle, vöötsaba-vigle.

vihma|uss
zool mullas elutsev harjasuss, keda võib maapinnal näha hrl. pärast tugevat vihmasadu, limukas. Harilik, punane vihmauss. Kohedas mullas on rohkesti vihmausse. Poiss korjas kalaleminekuks vihmausse. Pani vihmaussi õnge otsa. Ahven võtab ainult vihmaussi.

vikunja ‹6› ‹s›
zool Andide kõrgmäestikus ulukina elutsev laama (Lama vicugna)

vingerjas ‹-ja, -jat 2› ‹s›
zool mudase põhjaga mageveekogudes elutsev väheldane madujas kala (Misgurnus fossilis). Vingerja käitumise järgi võib ilma ennustada. | piltl. *Uudelepp võttis Potrali kuuenööbist kinni nagu kartes, et see vingerjas tema pihust end välja libistab. E. Männik.

viruskundra ‹1› ‹s›
folkl ahju virusel elutsev majavaim, (Võru- ja Setumaal:) lastehirmutis

viskatša ‹6› ‹s›
zool kolooniatena urgudes elutsev Lõuna-Ameerika näriline (Lagostomus maximus)

vobla ‹6› ‹s›
zool Kaspia vesikonnas elutsev särg (Rutilus rutilus caspicus). Voblat püüdma. | (toiduna). Kuivatatud, vinnutatud vobla.

või|kala
zool Läänemeres elutsev lameda kollakaspruuni kehaga ja tumedate ristvöötidega kuni 20 cm pikkune kala (Pholis gunellus)

võldas ‹-e 4› ‹s›
zool mageveekogudes elutsev väike tumedate täppidega pruun kala (Cottus gobio)

võra|jooksik
zool puude võrades elutsev ja liblikate röövikuist toituv suur metalliläikeline mardikas (Calosoma)
▷ Liitsõnad: väike-|võrajooksik, suur-võrajooksik.

võsa|koer
zool Kesk- ja Lõuna-Ameerika metsades ja rohtlates elutsev väike masajas kiskja (Speothos venaticus)

võsa|pukk
zool Aafrika võsades ja põõsastikes elutsev punakaspruun pikkade sarvedega sõraline (Tragelaphus scriptus)

võsa|puuk
zool niisketes võsastikes ja metsaservades elutsev puuk, metspuuk (Ixodes ricinus)

väikesuu|lest
zool Euroopa rannikuvees merepõhjal elutsev väikese, kuid esileulatuva suuga kala (Microstomus kitt)

väike|tüll
zool peam. mererannikul elutsev helepruuni selja, valge kõhualuse ja musta pugualaga lind (Charadrius dubius)

välis|nugiline
med vet peremeesorganismi keha pinnal elutsev nugiline, välisparasiit, ektoparasiit

vööt|kakk
zool metsatundra ja taigametsade alal elutsev kakk, kelle alapool on ristvöötidega (Surnia ulula)

õli|kala
zool Baikali järves elutsev läbipaistev kala (Comephorus). Suur õlikala.

õli|lind
zool Lõuna-Ameerikas elutsev suurim öösorriline, kelle poegi korjatakse õli saamiseks, guahaaro (Steatornis caripensis)

õud|näsalik ‹-liku, -likku 30› ‹s›
zool India ja Vaikse ookeani troopilistes vetes ning Punases meres elutsev põhjakala, kelle seljauimes on mürginäärmetega ogakiired (Synanceia verrucosa)

örd ‹-i 21› ‹s›
zool Vaikse ookeani põhjaosa rannikutel ja saartel elutsev väike merelind (Aethia)
▷ Liitsõnad: habe|örd, kääbus|örd, tuttörd.